Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Finantsjuht. konspekt (0)

Keskkool - Majandus - Majandus
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised otsused loovad väärtust?
  • Kuidas hinnata ettevõtte väärtust?
  • Kuidas kindlustada et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust?
  • Kuidas koostada eelarvet?
  • Kuidas korraldada finantseerimist majandusarvestust?
  • Kuidas juhtida ettevõtte likviidsust?
  • Kuidas leida fonde sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada?
  • Milliste tootmismahtude juures on variant A või variant B kasulikum?
  • Kui suureks kasvab hoiuarve 5 aasta jooksul kui praegu panna arvele 10 000 krooni?
  • Kuid seda arvestatakse 2 korda aastas?
  • Kui hoiuselt makstakse 6 intressi?
  • Kestus 25 aastat?
  • Kui suur on selle ettevõtte omakapitali rentaablus ROE?
  • Kui selle perioodi keskmine lihtaktsiate arv on 583?
  • Kui suur summa K t on ettevõttel aasta lõpus pangas ?
  • Kestus kalendri ajale?
  • Kui suur on igaaastane makse?
  • Kui suured on iga-aastased maksed kui intressimäär on 12?
  • Kumb projektidest valida?
  • Millist varianti eelistada kui nõutav tulumäär on 13?
  • Kumb seade on soodsam osta?
Tehnikagümnaasium
TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM
AINEKONSPEKT
MAJANDUSÕPETUS
II OSA
FINANTSJUHTIMINE

Õppeaine eesmärk


Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega.
Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil.
Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited – probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omapärale ja suunitlusele.

SISUKORD


1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1
1.1. Ettevõtte eesmärk
1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu
ja eesmärgid
1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2
1.4. Finantsanalüüs 3
1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad
Analüüsi meetodid
1.5. Finantsinstrumendid 4
2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5
2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid
2.2. Raamatupidamisbilanss . Varad . Kohustused. Omakapitali. 6
2.3. Kasumiaruanne . Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10
2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12
Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14
2.5. Finantssuhtarvud 16
3. Kulud ja hinna kujunemine 20
Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine . Kattetus punkt 22
4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24
4.1. Raha aja väärtus
4.2. Investeeringute eelarvestamine 30
Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32








  • ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED
    Ettevõttele seatud eesmärke aitab saavutada hästikorraldatud finantsjuhtimine, mis võimaldab õigete finantsotsuste vastuvõtmist. Sageli on väikeettevõtte juht see, kes on ka oma firma finantsjuht ja peab spetsialistina tagama kogu ettevõtte toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise.
    1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele:
  • millised otsused loovad väärtust?
  • kuidas hinnata ettevõtte väärtust?
  • kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust?
  • kuidas koostada eelarvet?
  • kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust?
  • kuidas juhtida ettevõtte likviidsust?
  • kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada?
  • kas börsist võiks kasu olla?
  • kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise , käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust ?

    1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID


    Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine . Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada:
    • ettevõtte rahaline vajadus;
    • milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse.

    Firma finantsjuht peab teadma:
    • millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist;
    • kuidas organiseerida kõige ratsionaalsemal teel äritegevust;
    • milline on rahandustöökoht firma organisatsioonilises struktuuris;
    • rahandustöö korraldus ning finantsjuhi koostöö arvestuse-, turustuse-, tootmise- ja personaliosakonnaga;
    • firma toimimise eesmärk ja finantsjuhi panus selle saavutamiseks.

    Finantsjuhi kolm põhilist funktsiooni on:
  • hankida raha ja kasutada seda firma väärtuse maksimeerimiseks, mis väljendub õiges prognoosimises ja planeerimises;
  • investeerimis - ja finantseerimisotsuste tegemine, töö koordineerimine ja kontrollimine;
  • raha- ja kapitaliturgudel õige ja optimaalne orienteerumine.
    Finantseerimise strateegia on suunatud tavaliselt kapitalihinna odavnemisele, mis sisuliselt tähendab odavamate laenude hankimist, aga ka kogu kapitalistruktuuri korrastamist ning maksustamise ja dividendipoliitika korraldamist.
    Maksustamise ja dividendipoliitika korraldamisel on eriti suur osa jaotamata kasumil ja kasumi reinvesteerimisel.
    Jaotamata kasum on puhaskasumi see osa, mida ei maksta dividendideks vaid suunatakse ettevõtte omakapitali suurendamiseks.



    1.3. ÄRIETEGEVUS KUI FINANTSSÜSTEEM
    Äritegevus ettevõtte ja finantsturgude vahel toimub rahakäibe kaudu, kus ühel pool on ettevõte oma varadega ja teisele poole jäävad finantsturud , kus müüakse ettevõtte aktsiaid ja teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde.
    Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos:
    Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel
    Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud
    investeerib väärtpabereid (F)
    varadesse
    Lühiajalised
    Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised
    tuluna (C) võlad
    (A) Dividendid
    Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride
    Rahakäive (B) omand
    (E)
    Maksud
    Äriettevõtte
    Varade koguväärtus koguväärtus investoritele
    Riik (D) finantsturgudel
    A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused.
    B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive.
    C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse.
    D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks.
    E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha.
    F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused).



    1.4. FINANTSANALÜÜS
    1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad
    Finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte finantsseisukorrale hinnangu andmine. Üldises tähenduses finantsanalüüs on ettevõtte rahandusliku olukorra hindamine möödunud, käesoleva ja tulevikus toimuva kohta, teha kindlaks probleemid ja suunata edasi nende lahendamisele ettevõtte toimimise, maksevõime, rentaabluse ja mitmetes muudes küsimustes.
    Finantsanalüüsi läbiviimine võib jagada kolme põhi etappi :
    • ettevalmistav etapp, kus töödeldakse välja analüüsi eesmärgid, millistele tahetakse vastust
    saada;
    • näitajate arvutamine ja interpreteerimine;
    • analüüsi tulemuste üldistamine ja ettepanekute väljatöötamine firma edasiseks tegevuseks
    (tuuakse välja milline seisukord on ja mida tuleks teha).
    Finantsinformatsioon on eluliselt tähtis äritegevuse planeerimisel ja juhtimisel. Ettevõtte juhtidel on vaja teada vastuseid paljudele küsimustele: kas äritegevus toob kasumit, kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks , kas on võimalik võtta laenu, kas on vaja muuta tootmiskorraldust ja palju muud. Omanikke huvitab , kui suur on investeeritud kapitali tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid , kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid .

    Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne.


    Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid :

    – aruannete lugemine,
    – vertikaalanalüüs,
    – horisontaalanalüüs,
    – trendianalüüs,
    – suhtarvuanalüüs.
    Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast.
    Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud.
    Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
    Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate ( puhaskasum , müügitulu, aktsiate turuhind , dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse.
    1.5. FINANTSINSTRUMENDID
    Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 “Finantsinstrumendid” eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes.
    RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes.
    FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad , optsioonid omaaktsiatele jt).
    Finantsvara on vara, milleks võib olla
    • raha,
    • lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu),
    • teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse)
    • lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid).
    Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon).
    Derivatiiv on finantsinstrument, mille väärtus sõltub
    • muutustest intressimääras, väärtpaberihinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas
    • mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni muutustele.
    Finantskohustus on lepinguline kohustus
    • tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees),
    • vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse turuväärtusega derivatiivid).
    Soetusmaksumus on
    • vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus,
    • kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus.
    Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega
    • põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul)
    • algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul),
    • väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul).
    Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või –kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära.
    Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või –kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või –kohustuse hetke bilansiline netoväärtus.
    Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või –kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid.
    Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
    Turuväärtus on summa, mille eest on vara võimalik müüa või mis tuleb vara eest tasuda aktiivsel turul toimuva tehingu käigus.
    ALGNE SOETUSMAKSUMUS. Finantsvarad ja –kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Selleks maksumuseks on antud finantsvara või finantskohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus.
    Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või finantskohustuse soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi (IAS).
    Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus.
    2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS.
    2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid
    Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul.
    Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest , rahakäibe aruandest, tegevusaruandest ja lisadest, mis on kooskõlas EV Raamatupidamise seadusega.
    Järgmisel skeemil on kujutatud peamiste finantsaruannete omavahelised seosed:
    Seisundi Perioodi aruanded Seisundi aruanne
    aruanne
    BILANSS KASUMIARUANNE BILANSS
    seisuga 0001 a. seisuga
  • 31.12.0001
    0000
    RAHAKÄIBEARUANNE
    0001 a.
    Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele.
  • Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne:

    KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD


  • Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne

    TULUD + KASUM – KULUD – KASUM = SISSETULEK


  • Rahakäibe aruanne

    RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE

    MUUTUS


    2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD. KOHUSTUSED. OMAKAPITAL
    Raamatupidamisbilanss kujutab ettevõtte finantsolukorra aruannet mingi ajaperioodi kohta teatud kuupäeva seisuga.
    Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet, mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks . Majandusüksuse printsiip. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses. Seega turuhinna tuvastamine ei olegi nii oluline. Soetusmaksumuse hulka arvatakse ka seadmete transpordikulud , häälestuskulud, paigalduskulud. Monetaarsuse printsiip. Raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Aruannetesse koondatakse ainult kõik need tehingud , mida saab väljendada rahaühikutes. Tekkepõhine arvestusprintsiip. Majandustehingud kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas makse on tehtud. Näiteks, kui ettevõte saab telefoniarve, kajastatakse see summa kuluna arve esitamise momendist ,sõltumata sellest kas arve on tasutud või ei. Realiseerimise printsiip. Tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodide kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku moment ostjale. Üldjuhul on see kaupade lähetamise või teenuse osutamise moment, sõltumata raha laekumise ajast.
    Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Antud perioodi jooksul kaupade ja teenuste realiseerimisel saadud tuludest arvatakse maha nende kaupade ja teenuste valmistamise, soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Kõigepealt määratakse kindlaks tulu ja seejärel temast mahaarvatud kulud, mis kulusid tulude saamiseks. Väljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega, registreeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud väljaminekud kajastatakse kuludena. Väljaminekud, mis on seotud kindlate tulude tekkimisega , kantakse kuludesse s.t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine , materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega . Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus , tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni. Olulisuse printsiip. Ettevõte on kohustatud aruannetes kajastama kõiki talle teadaolevaid olulisi riske ja potentsiaalseid võimalusi. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatud viisil. Oluline on see aruandeinfo, mis võib mõjutada tema tarbijate majandusotsuseid. Teoreetiliselt on võimalik välja arvutada pliiatsite igapäevane kulumine , kuid see oleks tarbetu. Taolisel juhul oletatakse, et pliiats on kohe ärakulunud, kui ta osteti või kasutajale anti. Taoline lähenemine on lihtne ja praktiline, kuigi teoreetiliselt vähem põhjendatud. Sellisel juhul peab olema raamatupidamise siseeeskirjades fikseeritud kiirestikuluva vara (käibevahendi) ostuhind , milleni võib kanda kohe käibevahend kuludesse.
    Konservatiivsuse printsiip. Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud maksumusest, tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi peab arvesse võtma kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. Konservatiivsuspõhimõte püüab vältida liialdusi finantsaruannetes. Ülemäärane ettevaatlikkus aga võib osutuda kahjulikuks, kuna ta tekitab peidetud reserve, moonutab kasumit ja on vastolus tõese ja ausa kajastamise põhimõttega. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamises kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid, aruandlusviise ja arendusskeeme. See teeb erinevate perioodide aruanded võrreldavateks. Juhul kui on ülemindud teistele arvestusmeetoditele, siis on vajalik muudatuste mõju eraldi välja tuua. Objektiivsuse printsiip. Majandustehingud peavad olema fikseeritud objektiivselt, mille aluseks on tehingu reaalne majanduslik sisu. Võib esineda juhtumeid, kui tehingu sisu ei ühti tehingu juriidilise vormiga . Tõene ja aus kajastamise printsiip. Aastaaruannete eesmärk on õigesti ja ausalt kajastada ettevõtte vara, kohustusi, omakapitali ning majandustegevuse lõpptulemust (kasumit, kahjumit) . Seda printsiipi loetakse raamatupidamise põhialuseks, kuna ta on seaduse suhtes ülimuslik. Probleem on aga selles, et ta on seadusandluses defineerimata ja seega küllaltki subjektiivne. Lahkarvamused võivad tekkida eri osapoolte vahel nagu raamatupidajate, audiitorite ja Maksuameti vahel. Lahkarvamuste lahendamisel peaks viimaseks instantsiks olema kohus.


    Bilansi koostisosad.

    Raamatupidamisarvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. See süsteem rajaneb ressursside ja nende allikate omavahelisel seosel. Ressursid ehk varad võivad olla investeeritud omaniku poolt või võetud laenuks. Esimesel juhul on finantseerimisallikaks omakapital, teisel juhul aga võõrkapital - kohustused.
    Tulenevalt eeltoodust võib bilanssi väljendada järgmise võrrandiga:
    VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
    Raamatupidamisbilanss ehk lihtsalt bilanss on finantsaruanne , mis kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga. Bilanss on pilt ettevõtte seisundist teatud momendil ja tähendab tasakaalu varade ja nende allikate vahel.
    Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine:
    AKTIVA (vara)
    PASSIVA (kohustused ja omakapital)

    Käibevahendid:

    • Raha ja pangakontod
    • Aktsiad ja muud väärtpaberid
    • Nõuded ostjate vastu
    • Valmistoodang
    • Ettemakstud kulud

    Käibevahendid kokku



    Lühiajalised kohustused:

    • Tasumata arved
    • Tekkepõhised kulud
    • Lühiajalised võlad(võlakirjad)

    Lühiajalised kohustused kokku

    Põhivara:
    • Masinad ja seadmed
    • Ehitised
    • Akumuleeritud põhivara kulum
    • Maa

    Põhivahendid kokku


    Pikaajalised kohustused:
    • Pikaajalised võlakirjad
    • Hüpoteegid

    Kokku pikaajalised kohustused

    Muu vara:
    • Investeeringud
    • Patendid
    • Firmaväärtus

    Muu vara kokku

    Omakapital:

    • Eelisaktsiad
    • Lihtaktsiad
    Nominaalväärtuses
    Täiendavad sissemaksed
    • Akumuleeritud tulu
    Kohustuslik reserv
    Eelmiste perioodide jaotamata
    kasum
    Aruandeaasta kasum

    Omakapital kokku


    VARA KOKKU

    A K T I V A K O K K U

    KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU

    P A S S I VA K O K K U


    Aktiva näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle finantseerimise allikaid .
    Varad ehk aktivad on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev valmistoodang ja tulevaste perioodide eest juba ettemakstud kulud. Raha ja pangakontode saldod tavaliselt ühtivad rahavoogude aruandes rahavoo jäägiga perioodi lõpus. Kuid see ei ole alati nii. Raha ekvivalendid võivad sisaldada rahavoogude aruandes ka lühiajalisi investeeringuid võlakirjadesse ja muudesse kindla tähtajaga väärtpaberitesse. Selliseid investeeringuid näidatakse bilansis real “Aktsiad ja muud väärtpaberid”. Raha ja raha ekvivalentide saldo rahavoogude aruandes võib sisaldada ka negatiivset arvelduskrediidi saldot, mida bilansis kajastatakse hoopis lühiajaliste kohustuste all. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul (tavaliselt rohkem kui üks aasta). Põhivara liikideks on:
    • materiaalne põhivara (seadmed, hooned, masinad, maa);
    • immateriaalne põhivara (litsentsid, patendid, autoriõigused, programmid );
    • firmaväärtus.
    Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad teiste ettevõtete aktsiad ja väärtpaberid, mida ei kavatseta müüa lähema aja jooksul. Loogika järgi kuuluvad pikaajalised investeeringud ka immateriaalse vara hulka. Firmaväärtust ( goodwill ) nimetatakse tihti kõige “ immateriaalsemaks” immateriaalsest põhivarast. Firmaväärtuse unikaalsus seisneb selles, et ta ei eksisteeri eraldivõetuna, teda saab identifitseerida ainult koos ettevõttega. Kui üks ettevõte omandab teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtus. Netoaktivad on ettevõtte varade ja kohustuste vahe. Seega firmaväärtus on ostuhinna ja ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtuse vahe. Firmaväärtus tekib ainult teise ettevõtte omandamisel. ja amortiseeritakse viie aasta jooksul. Firma väärtus tuleneb sellest, et koos varadega omandatakse ka teise ettevõtte maine, personal, hea turupositsioon jne.
    Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele , see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida . Bilansi teine pool ehk Passiva koosneb kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused on ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud, palgavõlad töötajatele, maksmata riigimaksud jne, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse (nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital ) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks akumuleeritud kasum (jaotamata kasum), juhul kui ei ole tehtud omanikele väljamakseid dividendidena.
    Bilansi puudused:
    • ei peegelda ettevõtte tegelikku väärtust, kuna varude hindamise aluseks on võetud nende soetusmaksumus;
    • kõrge inflatsiooni perioodil muutuvad bilansis toodud arvud väga kiiresti ebaadekvaatseks;
    • bilanss iseloomustab ettevõtte seisundit ainult teatud ajamomendil.
    • kui ettevõtte tegevus on hooajaline, ei pruugi bilanss ettevõtte finantsseisundit adekvaatselt kajastada.
    Näide: koostada bilanss järgmiste andmete põhjal:
    Kirjete loetelu
    Summa( tuhat krooni)
    1. Tooraine ja põhimaterjal
    150,0
    2. Põhivara
    380,0
    3. Võlad töötajatele
    16,0
    4. Pangalaen
    354,0
    5. Sotsiaalmaksu võlg
    5,0
    6. Aktsiakapital
    605,0
    7. Kahjum
    -20,0
    8. Ostjate võlg
    50,0
    9. Pangakonto
    380,0






    Lahendus: koostatud bilanss


    AKTIVA


    PASSIVA

    Raha ja väärtpaberid
    Võlad töötajatele
    Ostjate debitoorne võlg
    Sotsiaalmaksu võlg
    Põhivara
    Pangalaen
    Tooraine ja materjal
    Aktsiakapital
    Kahjum
    KOKKU AKTIVA
    KOKKU PASSIVA
    2.3. KASUMIARUANNE JA ARVESTUSPRINTSIIBID
    Ettevõtte äritegevuse edukuse kriteeriumiks on kasum. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. Aruandeperioodi pikkuseks on aasta. Tüüpiline majandusaasta algus on 01.01.000 ja lõpeb 31.12.0000. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja kulusid. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud, mille tekkimisega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Tulud on varade sissetulek ettevõttesse; kulud on varade väljaminek või kasutamine. Ettevõtte kasum (kahjum) arvutatakse aasta jooksul teenitud tulude ja nende teenimiseks tehtud kulude vahena. Kui tulud on kuludest suuremad, siis saadakse kasumit, vastupidisel juhul on tegemist kahjumiga. Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud. Sellist arvestusprintsiipi nimetatakse tekkepõhiseks arvestusprintsiibiks, mis on kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud. Kasumiaruandes toodud arvud ei näita raha tegelikku laekumist ja väljaminekuid. Tavaliselt ettevõttes koostatakse kasumiaruanne iga kuu kohta. Summeerides üksikute kuude kasumiaruannetes toodud arvnäitajad, saame kasumiaruande aasta töötulemuste kohta.
    Eesti raamatupidamise seaduse paragrahv 20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel (väljaarvatud krediidiasutused ja kindlustusseltsid) lubatud kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist. Erinevus nende kahe skeemi puhul seisneb ärikulude klassifitseerimises.
    • Skeem 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne).
    • Skeem 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud).
    Skeemi 2 puhul jagatakse osa kuluartikleid erinevate kulukohtade vahel laiali. Praktikas kasutavad skeemi 1 sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted ning teised väikeettevõtted, kelle kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks erinevate funktsioonide vahel. Rakenduslikust seisukohast on skeem 1 üldjuhul lihtsam kasutada kui skeem 2. Skeemi 2 kasutavad üldiselt suured tootmis- ja kaubandusettevõtted.
    Skeem 2 eelised ja puudused:
    • eeliseks on see, et ta annab tavaliselt parema ülevaate sellest, mis eesmärkidel kulutusi tehti.
    • puuduseks on skeemi keerukam rakendamine ja suur hulk subjektiivsust kulude jagamisel erinevate kasumiaruande ridade vahel, mistõttu on sarnaste ettevõtete kasumiaruanded omavahel tihti raskesti võrreldavad.
    Järgnevalt on toodud kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu.
    Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu.
    (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi).
    Müügitulu
    Muud äritulud 1. Äri tulud
    Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
    Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel
    Kasutatud materjal ja teenused
    Tööjõu kulud
    • töötasu
    • sotsiaalmaksed 2. Ärikulud
    • töötuskindlustusmaksed

    Põhivara amortisatsioon
    Muud ärikulud

    ÄRIKASUM = Äritulud – Ärikulud (1 – 2)


    Finantstulud +
    Finantskulud - 3. Finants -
    Kasum sidusettevõttest + tegevus

    KASUM (1 – 2 –3)

    Maksud ettevõtlusest

    MAKSUJÄRGNE KASUM ( PUHASKASUM)


    Kasumiaruande kulukirjetes on oluline müügitulu kajastamine. Müügitulu on vajalik kajastada saadud tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on hind, mille eest saaks mingit vara müüa või vahetada sõltumatute ja informeeritud osapoolte vahel vabal turul. Müügitulu kajastamiseks peab olema täidetud järgmised neli tingimust:
    • müügitulu saab usaldusväärselt mõõta;
    • on tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasutud;
    • tehingu täitmise valmidusastet saab usaldusväärselt mõõta;
    • teenuse osutamisega seni tehtud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta.
    Müügitulu saamise aluseks on müügitehingu kajastamine. Müügitehingu kajastamiseks peavad olema täidetud mitmed kaupade müügi tingimused, millest olulisemad on järgmised viis tingimust:
    • Olulised kaupade omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale.
    • Müüjal ei ole niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga, ning puudub kontroll kauba üle.
    • Müügitulu saab usaldusväärselt mõõta.
    • On tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasu.
    • Tehinguga seotud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta.
    Aruandeperioodi müügitulu kajastatakse kasumiaruandes realiseerimise netokäibena, mille hulka arvatakse aruandeperioodil tekkinud tulu kaupade ja teenuste aruandeperioodil tekkinud tulu kaupade müügist, eeldusel, et nende kaupade ja teenuste müük on ettevõtte põhitegevuseks ( näiteks: arvutilaudade tootmine on põhitegevus, siis vananenud tööpingi müük ei ole ettevõtte põhitegevuseks). Realiseerimise netokäibesse lülitatakse kõik müügitulud, millest on mahaarvatud hinnaalandused ja tagastatud toodete maksumus. Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist. Mittepõhitegevuse alla kuuluvad need tulud ja kulud, mis ei ole ettevõtte põhitegevusega otseselt seotud, näiteks makstud ja saadud intressid .
    Ettevõtte tegevus (tulud –kasumiaruand skeemi punkt 1 ja kulud – punkt 2 ja 3) liigitatakse kolme rühma:
    • äritegevus, mida loetakse ettevõtte põhitegevuseks ning sellega seotud tulud ja kulud summeeruvad kirjel “Ärikasum”.
    • majandustegevuse kasumi arvutamisel võetakse lisaks ärituludele- ja kuludele arvesse ka finantstulud ja –kulud (kreeditoridele makstud intressid ja eelisaktsionäridele makstud dividendid.
    • erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused).

    Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks ) vahe. Puhaskasum näitab, kuivõrd tulemuslik oli ettevõtte tegevus, samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida ettevõttesse. Loomulikult ainult siis, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid : brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist. Tulumaksu all mõeldakse maksumäärasid, millega maksustatakse ettevõtte maksude-eelset tulu. Maksude suurus sõltub sellest, kuidas on raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud kasumi jaotus ja erisoodustuste osa.
    Kokkuvõtteks võib öelda, et kasum mõõdab tulu, mida ettevõtte toodab omanikele ja mida on võimalik :
    • välja maksta omanikele dividendidena;
    • säilitada ja investeerida.

    2.4. RAHAVOOGUDE ARUANNE. PÕHIKATEGOORIAD JA OLEMUS
    Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse:
    • rahavood äritegevusest
    • rahavood investeerimistegevusest
    • rahavood finantsseerimistegevusest.
    Rahavood äritegevusest sisaldavad kõiki ettevõtte normaalse äritegevusega seotud rahade liikumist,nagu:
    • kaupade või teenuste müügist laekunud raha;
    • kaupade,materjalide ja teenuste eest makstud raha;
    • makstud palgad ;
    • makstud maksud.
    Kuigi põhivarade ost ja müük moodustab osa ettevõtte normaalsest äritegevusest, loetakse sellest tekkinud rahavoogusid rahavoo aruande mõistes investeerimistegevuseks. Samuti ei kuulu üldjuhul äritegevuse alla laenude saamine ja andmine ning finantsinvesteeringute ost ja müük. Erandi moodustavad finantsasutused , kelle äritegevuse hulka kuulub ka laenude väljastamine ja kauplemine finantsinvesteeringutega. Sellisel juhul finantsasutused näitavad ka neid rahavoogusid äritegevuse all.Võlakohustuste õigeaegseks tasumiseks ja äritegevuse laiendamiseks peab ettevõttel olema adekvaatne rahasumma.
    Kuigi infot raha allikatest ja kasutamisest saab mingil määral kasumiaruandest ning majandusaasta alguse ja lõpu bilanssidest, annab ammendava ülevaate üksnes rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. Rahavoogude aruanne ettevõtte majandusarvestuses seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid , näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on:
    • anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta;
    • aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil;
    • aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid;
    • aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
    Ettevõtte likviidsuse analüüsi lähtepunktiks on raha laekumise ja väljamaksete analüüs. Raha väljendab ettevõtte maksevõimet, mida saab koheselt kasutada võlgade katteks.
    Rahavoogusid äritegevusest võib kajastada kahel erineval meetodil:
    • otsene meetod;
    • kaudne meetod.

    Otsese meetodi puhul näidatakse rahavoogude aruandes tegelikke äritegevusega seotud rahade laekumisi ja maksmisi, nagu kaupade ja teenuste müügist laekunud raha ning hankijatele ja töövõtjatele makstud raha.
    Kaudse meetodi puhul tuletatakse netorahavoog äritegevusest, võttes aluseks kasumiaruande, korrigeerides seda mitterahaliste tulude ja kuludega, investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega ning äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega perioodi jooksul.
    Juhul kui kaudsel meetodil koostatud rahavoogude aruannet alustatakse puhaskasumist, siis on vajalik teda korrigeerida :
    • materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ja allahindlus;
    • kasum/kahjum põhivara müügist
    • tulumaksu kulu
    • investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud ja muud mitterahalised tulud ja kulud;
    • finantstulud ja finantskulud.
    Rahavoogude koostamist võib alustada ka ärikasumist. Sellisel juhul ei ole vajalik korrigeerida tulusid ja kulusid, mis jäävad puhaskasumi ja ärikasumi vahele (finantstulud ja –kulud ning tulumaks).
    Otsese meetodi rakendamine on tunduvalt keerukam kui kaudse meetodi rakendamine, sest see eeldab vastava infosüsteemi olemasolu (raamatupidamistarkvara) ettevõttes. Kaudsel meetodil rahavoogude aruande koostamiseks piisab tavaliselt
    Rahavoogude aruande tõlgendamine.
    Rahavoogude põhiolemuse paremaks mõistmiseks on toodud rahavoogude mudel kolme kategooria kohta.
    Rahavoog
    Rahavoogude mudel
    Äritegevus Investeeringud Finantseerimine
    1 + - +
    2 + + -
    3 + - -
    4 - + +
    Ettevõte “A” rahavood vastavad esimesele mudelile ehk sellel ettevõttel äritegevusest saadavad rahavood on positiivsed, investeeringute rahavood negatiivsed ja finantseerimise rahavood positiivsed. Ettevõtet “A” võiks kirjeldada järgmiselt:
    • ettevõte kasutab äritegevusest saadavaid rahavoogusid ja uut finantseerimist oma tegevuse laiendamiseks.
    Ettevõte “B” rahavood vastavad teisele mudelile. Äritegevusest ja investeeringutest saadavad rahavood on positiivsed ja finantseerimine on negatiivne. Ettevõtte “B” tegevuse kirjeldus.
    • ettevõte kasutab positiivset rahavoogu äritegevusest ja müüb oma vara võlgade tagasimaksmiseks ja omanikele tulu teenimiseks.
    Ettevõte “C” vastab kolmandale mudelile. Rahavood äritegevusest on positiivsed ja rahavood investeeringutest ning finantseerimisest on negatiivsed.
    Ettevõtte “C” kirjeldus:
    • ettevõte kasutab äritegevusest saadud rahavoogusid äritegevuse laiendamiseks ja laenude tagasimaksmiseks ning omanikele tulu teenimiseks.
    Ettevõte “D” vastab neljandale mudelile. Rahavood äritegevusest on negatiivne ja investeeringutest ja finantseerimisest saadavad rahavood on positiivsed.
    Ettevõtte “D” kirjeldus:
    • Ettevõttel on probleeme äritegevusest laekuvate rahadega, mida ta leevendatakse vara müümisega ja uute võlgade võtmisega või lisafinantseerimisega omanikelt. Tegelikult on olemas veel neli rahavoogude mudelit, kuid toodud neljast mudelist piisab rahavoogude aruande analüüsi mõistmiseks.

    NÄITED KASUMIARUANDE, BILANSI JA RAHAVOOGUDE KOHTA
    Järgnevalt on toodud ettevõtte “IKS” kasumiaruanne 31. detsembril 0001 .a. lõppenud majandusaastaks :
    KULUKIRJED
    SUMMA
    tuhat krooni
    Realisatsiooni netokäive
    10648
    Materjali maksumus
    6163
    Mitmesugused tegevuskulud
    55
    Tööandjakulu kokku
    1380
    • töötasu
    1000
    • sotsiaalmaksed
    330
    • töötuskindlustus
    50
    Amortisatsioon
    456
    Ärikulud kokku
    8054
    ÄRIKASUM
    2594
    Intressikulu
    343
    Maksude- eelne kasum
    2251
    Tulumaks
    582
    Lihtaktsionäride saadaolev puhaskasum
    1669
    Dividendid
    820
    Jaotamata kasum
    849
    Lihtaktsionäride saadaolev puhaskasum on kasum, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel (tavaliselt dividendide näol) või reinvesteerida ettevõttes. See saaks toimuda ainult sellisel juhul, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Alati ei piisa faktist, et ettevõte sai kasumit (netotulu on positiivne), aga rahalisi vahendeid ei jätku.
    Järgnevalt on toodud ettevõtte “IKS” bilansid seisuga 31.12.0000 ja 31.12.0001. koos nende kuupäevade vahel toimunud muutustega :
    AKTIVA (vara)
    0000. a
    0001. a
    Muutus
    Raha
    335
    330
    -5
    Debitoorne võlgnevus
    414
    591
    177
    Tootmisvarud
    58
    70
    12
    Tulevaste perioodide kulud
    149
    208
    59
    Käibevahendid kokku
    956
    1199
    243
    Põhivahendid kokku
    17137
    19134
    1997
    Akumuleeritud amortisatsioon (-)
    4326
    4782
    456
    Põhivahendite jääkväärtus
    12811
    14352
    1541
    Investeeringud
    755
    779
    24
    Muu vara
    893
    1152
    259
    KOKKU AKTIVA
    15415
    17482
    2067
    PASSIVA (kohustused ja omakapital)
    Tasumata lühiajalised võlakirjad
    611
    660
    49
    Tasumata arved
    564
    638
    74
    Maksuvõlad
    23
    55
    32
    Tekkepõhised kulud
    597
    782
    185
    Kokku lühiajaline võlgnevus
    1795
    2135
    340
    Tasumata pikaajalised võlakirjad
    5758
    6533
    775
    Kokku pikaajaline võlgnevus
    7553
    8668
    1115
    Lihtaktsiakapital (nominaalaktsiakapital ja
    sissemakstud kapital)
    480
    583
    103
    Akumuleeritud tulu (jaotamata kasum)
    7382
    8231
    849
    Omakapital kokku
    7862
    8814
    952
    KOKKU PASSIVA
    15415
    17482
    2067
    Kui vaadelda neid kahte bilanssi ettevõttest aruandeaasta algul ja aruandeaastalõpul ning
    aruandeaasta kohta käivat kasumiaruannet, siis on näha, et bilansimaht suurenes 2067 tuhande krooni võrra. Enamik sellest kasvust saadi põhivahendite suurenemisele
    1997 tuh. krooni võrra. Kui vaadelda bilansi passiva poolt, siis on näha, et passiva suurenemine toimus põhiliselt pikaajalise võlgnevuse (muutus 775 tuh. krooni) ja säilitatud kasumi 849 tuhande krooni arvel.
    Et kindlaks määrata ettevõtte rahaline seis on järgnevalt toodu rahavoogude aruanne seisuga 31.12.0001
    NIMETUSED
    Seisuga 31.12.0001
    I. RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
    • Ärikasum
    2594
    • Korrigeerimine kulumiga
    456
    • Äritegevusega seotud käibevara muutus(177+12+59)
    248
    • Äritegevusega seotud kohustuste muutus(74+32+185+49)
    340
    • Tasutud tulumaks
    -582
    Rahavood äritegevusest kokku
    3056
    II. RAHAVOOD INVESTEERIN-
    GUTEST
    • Põhivara ost
    -1997
    • Investeeringud
    -24
    • Muu vara
    -259
    Rahavood investeeringutest kokku
    -2280
    III. RAHAVOOD FINANTSEERI-
    MISEST
    • Muutused laenudest
    775
    • Tasutud laenud
    -496
    • Makstud intressid
    -343
    • Makstud dividendid
    -820
    • Sissemakstud kapital
    103
    Rahavood finantseerimisest kokku
    -781
    R A H A V O O D K O K K U
    -5
    Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul
    335
    Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul
    330
    Raha ja raha ekvivalentide muutus
    -5
    Nagu näha rahavoogude aruandest ja kasumiaruandest, selgus, et ettevõte töötas kasumiga, kuid raha tegelikult ei jätkunud. Aruande aasta jooksu soetati uusimseadmeid ja neid põhiliselt laenude arvelt.
    2.5. FINANTSSUHTARVUD
    Finantssuhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis , mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades või kroonides . Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu:
    • “Ettevõtte majanduslikud näitajad” – aasta bülletään;
    • “ Rahandussuhtarvud ”, milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan;
    • “Ettevõtte finantsnäitajad” – kvartaalne bülletään
    Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi.
    Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas. Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi üheks põhi instrumendiks.
    Eri huvigruppidel on erisugused huvid ja ootused, mistõttu käsitletakse ka suhtarvu analüüsi vastavalt lähtudes oma eesmärkidest ja taotlustest. Näiteks: Müüja on tavaliselt kõige enam huvitatud ettevõtte jooksvast likviidsusest.
    Lihtaktsionärid ja potentsiaalsed investorid tunnevad huvi rentaabluse ja riski vastu, kuna aktsiate hinnad sõltuvad ettevõtte pikaajalisest stabiilsusest ja oodatavatest dividendidest. Ettevõtte juhtkond on huvitatud finantsanalüüsi kõikidest aspektidest nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis, kuna nemad on vastutavad nii ettevõtte igapäevase tegevuse kui ka omanike tuluootuste täitmise eest pikas perspektiivis. Analüüsi lihtsustamiseks klassifitseeritakse finants suhtarvud . Ärirahanduse alases kirjanduses võib leida sadu finantssuhtarve ja nende erinevaid klassifikatsioone. Praegusel juhul on finantssuhtarvud jagatud viide gruppi:
    1) likviidsussuhtarvud ,
    2) toimimissuhtarvud,
    3)kapitali struktuuri suhtarvud,
    4) rentaabluse suhtarvud,
    5) turupõhised suhtarvud.
    Likviidsussuhtarvud näitavad ettevõtte võimet tasuda lühiajaliste kohustuste eest. Ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi sõltub sellest, kas tal on piisavalt likviidseid vahendeid ehk sularaha ja teisi varasid , mida saab kiiresti muuta rahaks.
    Likviidsust iseloomustavateks suhtarvudeks on lühiajalise võla kattekordaja ja likviidsuskordaja .
    Lühiajalise võla kattekordaja e maksevõime tase näitab, mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat . ja see arvutatakse
    Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. Kui maksevõime tase on madal, võib ettevõttel tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega.
    Likviidsuskordaja e happetest näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt ringlevate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat.
    Kõrgema likviidsusega varade summa leidmiseks on käibevarade kogusummast lahutatud varud ja ettemaksed .Likviidsuskordaja arvutatakse
    Ettevõtte maksevõimet peetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9.
    Likviidsussuhtarvude hindamisel tuleb arvestada, et nende suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast.
    Toimimissuhtarvud näitavad, kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks.
    Varude käibekordaja e käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse

    Üldine reegel on järgmine:
    mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit.
    Käibekordaja alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist, mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas.
    Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse
    Seda võib arvutada ka järgmiselt:
    Varude käibevälde on oluline näitaja tootmiskorraldajate ja varustajate jaoks. Selle alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time-meetodi alusel.
    Ettevõttele on oluline teada, kui kaua kulub aega deebitoridel oma arvete tasumiseks. Seda väljendatakse raha keskmise laekumisperioodina päevades
    Raha laekumisperiood on oluline näitaja rahavoogude planeerimisel. Kontroll laekumisperioodi üle võimaldab ettevõttel jälgida, kuidas tarbijad peavad kinni maksetähtaegadest, ja vastavalt sellele tegutseda.
    Põhivara käibekordaja näitab, kui efektiivselt kasutati põhivarasid müügitulu genereerimisel, ning ta väljendab, mitu korda käibivad põhivarad aasta jooksul
    Kapitalimahukamates toomisharudes on põhivara käibekordaja väiksem ja vähem kapitalimahukates on see suurem. Tavaliselt kasutavad ettevõtte juhid seda näitajat, et võrrelda põhivara käibekordaja muutust eelnevate perioodidega ja veenduda, et põhivarade kasutamise intensiivsus ei vähene.
    Üld- ja juhtimiskulude tase näitab, mitu protsenti moodustavad need kulud müügitulust ja see iseloomustab, kui efektiivselt ettevõtet juhitakse
    Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, ega ettevõtte juhtimise efektiivsus ei vähene. Kui finantsanalüüsil on eraldi välja toodud kulude struktuuri suhtarvud, siis kuulub üld- ja juhtimiskulude taseme näitaja nende hulka.
    Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad oma- ja võõrkapitali struktuuri ning ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi. Võlakordaja näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital
    Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta . Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul.
    Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga
    Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk.
    Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt
    Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2.
    Rentaabluse suhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse suhtarvud väljendatakse protsentides.
    Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes
    Müügikäibe puhasrentaabluse näitajat kasutatakse selleks, et selgitada, kas ettevõtte kulud on kontrolli all. Saadud tulemust võrreldakse tegevusala keskmise näitajaga. Mida kõrgem see näitaja on, seda parem. Kui müügikäibe puhasrentaablus langeb, tuleb kontrollida, kas ka müügikäibe kogurentaablus langeb ja kas on tegemist järellaine efektiga .
    Kogukapitali puhasrentaablus (ROA), mida peetakse üheks oluliseimaks suhtarvuks, näitab kui palju teenis iga ettevõttesse paigutatud rahaühik
    Kogukapitali puhasrentaablus mõõdab kogu ettevõttesse investeeritud kapitali efektiivsust puhaskasumi genereerimisel. Mida kõrgem nimetatud näitaja on, seda tulusam on investeering . Kui kogukapitali puhasrentaablus langeb alla deposiidi intressimäära, siis on otstarbekam paigutada raha mujale kõnesoleva ettevõtte asemel.
    Omakapitali puhasrentaablus (ROE) näitab, kui palju teenis iga omakapitali rahaühik
    Omakapitali puhasrentaabluse võimalikult kõrgest näitajast on huvitatud eelkõige omanikud . Näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid.
    Omakapitali puhasrentaabluse näitaja kõrval kasutatakse praktikas ka omakapitali rentaabluse näitajat, mis arvutatakse
    Aktsiakasum näitab, kui palju puhaskasumit tuleb ühe aktsia kohta
    Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul.
    Turupõhised suhtarvud iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid. Oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad. Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas.
    Hinna ja tulu suhtarv arvutatakse
    Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja mida paremad on ettevõtte arenguväljavaated, seda suurem see näitaja on.
    Samasugust informatsiooni annab ettevõtte kohta ka lihtaktsia hinna ja raamatupidamusliku väärtuse suhe. See leitakse
    Aktsia raamatupidamise arvestuslikuks väärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus ja see arvutatakse
    Mida kõrgem on ettevõtte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia turuhinna ja raamatupidamise arvestusliku väärtuse suhe. Investorid hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt.
    3. KULUD JA HIND
    Kulude analüüs ja kasumi suurendamise võimalused
    Kulude juhtimise ja analüüsi üheks mooduseks on tasuvus punkti analüüs, kus käsitletakse tulusid ja kulusid kui funktsiooni toodangu mahust.
    Toodangu valmistamisega seotud kulud jagatakse
    • püsivateks kuludeks
    • muutuvateks kuludeks

    Püsivad kulud on tootmise üldkulud, mis ei ole otseselt seotud tootmisega ja jäävad muutumatuks sõltumata toodangumahu suurenemisest või vähenemisest.
    Näiteks seadmete hooldus-ja remondikulud, amortisatsioon, administratiiv- ja üldjuhtimiskulud ning turustamisega seotud kulud.
    Muutuvad kulud on aga otseselt seotud toodangu mahu muutumisega.
    Näiteks materjalid, pooltooted toote valmistamiseks, põhitööliste töötasu jne.
    Kogutulu sõltub toodangu läbimüügist ning kasvab koos läbimüügi kasvuga.
    Kasum = kogutulu – kogukulu
    Kasumi käsitlemisel peab alati arvestama toodangu mahtu, kuna üks toode on suhteliselt immuunne konkurentsi suhtes. Toodangu mahu suurenemine aga avaldab mõju konkurentsile.
    Kasum on alati konkurentsi põhjus ja tagajärg.
    Järgnevalt on toodud kolm põhilist kasumi suurendamise võimalust:
  • suurendada müügihinda
  • suurendada tulu läbimüügi suurendamisest
  • alandada müügihinda, et suurendada läbimüüki.
    Kasumi suurendamine on võimalik ainult sellisel juhul, kui kontseptsiooni läbitöötamisel on orienteerutud ostjate huvidele.
    Joonisel on toodud kasumi suurendamise võimalike põhivariantide plokkskeem

    KASUM


    KOGU-
    KULU
    n
    P

    KASUM


    KOGU-
    KULU
    n

    KASUM


    KOGUKULU
    n
    hind

    KASUM


    KOGUKULU


    n
    KOGU
    A B C D kogus n
    A - originaalne või esmane hinna struktuur
    B - suurendatakse hinda
    C - säilitatakse hind ja suurendatakse kasumit
      • D - alandatakse hinda ja alaneb ka kogutulu

    Järgnevalt toimingud erinevatele võimalustele
    A. Originaalne hinnastruktuur ehk esmane hinna struktuur
    Kogutulu = müüdud kauba kogus (n) x toote hind (P)
    Kogukulu = muutuvad kulu + püsikulud
    Need on vajaminevad kulud toodangu valmistamiseks.
    B. Suurendada müügihinda
    Konkurentsi tingimustes on hinna tasemel teatud piir, mida kontrollitakse tarbija poolt.
    Tarbija on nõus maksma rohkem, kui ta teab, et toote väärtus on suurem või on lojaalne
    sellele tootele. Kui hind on kõrgem konkurentide omast, siis toodangu läbimüük väheneb. Vastasel juhul peab aga olema ostja, kes mingil põhjusel on nõus maksma kõrgemat hinda või selline ostja, kes ei ole sellest hinnast huvitatud.
    C. Säilitada hind ja suurendada läbimüüki

    Hinda on võimalik suurendada kvaliteedi või väga tõhusa reklaami arvelt. Need näitajad aga suurendavad tootmiskulusid. Selle tulemusena aga kasum iga täiendava toote läbimüügist väheneb. Ebastabiilne turg võib avaldada küllaltki suuri kõikumisi saadavale kasumile . Mõju kasumile on võimalik reguleerida tootmiskulude vähendamisega. Ja see on tootmistehnilise personali ja inseneride ülesanne.

    D. Alandada müügihinda
    Selleks on vajalik uue tehnoloogia rakendamine, mille tootlikkus on suurem. Peab kindlustama suurem läbimüük. Hinna alandamine on aga seotud ka veel uute seadmete maksumuse ja toote kvaliteedi säilimisega. Eelnev analüüs peaks olema väga põhjalik.
    Kattetus punkti kasutamine optimaalse kaqsumi ja hinna prognoosimisel
    Kattetus punkti graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures. Kui ettevõte otsustab välja vahetada seadme või liini, siis on võimalik kattetus punkti graafilise meetodi abil tuua välja kasumi suurendamise võimalused ning selgitada tundlikkus erinevate näitajate osas.
    Kattetus punkt (ka nullpunkt) on tegevuse tase (maht), mille puhul ei saada ei kasumit ega kahjumit. Ettevõte kannab kõik kulud kattetus punktis, kuid kasumit veel ei saada. Kattetus punkti analüüsi eesmärgiks investeerimisprojektide hindamisel riski tingimustes on leida toodangu maht, mille puhul ei saada kasumit, kuid välditakse ka kahjumit, uurides sõltuvusi ettevõtte kulude struktuuri, toodangu mahu ja kasumi vahel. Seda punkti nimetatakse ka veel toodangu kriitiliseks mahuks.
    Kattetus punkti graafiline meetod on toodud järgmisel joonisel
    K
    Kasumi
    piirkond
    Kattetus punkt
    Kahjumi -
    piirkond
    ulud Müük
    Kogukulud
    72000
    Muutuvad kulud
    28800
    Püsikulud
    0 120 280 Kogus (tk)
    120 tooteühiku müümisel hinnaga 6000 krooni tükk on ettevõte kasumi-kahjumi nullpunkt. Nullpunkti ületamisel ehk 121 tooteühiku tootmisel on ettevõte juba kasumis.
    Näiteks:
    piirkasumi määr on 40%, siis krooni
      • Toodangu mahu tarbeks kasumiläve ehk tasakaalupunkti leidmine
      • Müügitulu = P x n

    Kogukulud = F + V
    P -ühe toote müügihind
    n -kogus
    F -püsikulud kokku
    V -muutuvad kulud ühele tootele
    Q -toodangu maht kasumi kahjumi piiril ehk
    tasuvus punktis ( koguseliselt “n”)
    F
    Q = ----------------
    P - V
    Rahalise kasumi-kahjumi piiri ehk kriitiline piir leitakse järgmiselt:
    F
    S* = -------------------------
    1- VC / S
    S* - müügitulu kriitiline maht (krooni)
    VC - summaarsed muutuvad kulud
    S - müügitulu
    Kasumi – kahjumi piiril või nullpunktis on
    kasum = 0, siis müügi kriitiline maht on arvutatav järgmiselt
    S* ( 1 – VC/S ) – F = kasum enne makse - intressid ehk
    = ÄRIKASUM
    Näide
    Ettevõttel on valida mikroprotsessori tootmise kahe variandi vahel.
    Variant A puhul on püsikulud aastas 8 000 000 krooni ja muutuvad kulud 4 000 krooni ühiku kohta.
    Variant B puhul on püsikulud aastas 4 000 000 krooni ja muutuvad kulud 10 000 krooni ühiku kohta
    Mõlema mikroprotsessori müügihinnaks on 20 000 krooni tükk.
    Milliste tootmismahtude juures on variant A või variant B kasulikum?
    L a h e n d u s
    Leiame kasumiläve punktid variantidele A ja B
    8 000 000
    Q A = ------------------------ = 500 ühikut
    20 000 – 4 000
    4 000 000
    Q B = ----------------------- = 400 ühikut
    20 000 – 10 000
    Teatud koguse piirini on kasulikum variant B, kuna B variandil on väiksemad püsikulud.
    Edasi arvutame piirkoguse Q
    PQ – F A - V A Q = PQ – F B –V B Q
    20 000 Q – 8 000 000 – 4 000 Q = 20 000 Q - 4 000 000 –10 000 Q
    Q = ~ 667 protsessorit
    Vastus. Kui toota üle 667 protsessori, on kasulikum variant A, sest iga lisaühik annab
    20 000 – 4000 = 16 000 krooni kasumit.
    Ja variant B korral
    20 000 – 10 000 = 10 000 krooni kasumit
    Kuna Kasum = müügikäive – ( muutuvkulud + püsikulud)
    Selleks on vaja teada toodangu ühikute kaupa
  • iga ühiku müügihinda
  • muutuvkulusid toodangu ühiku kohta.
    Püsivad kulud
    Siis KATTETUS PUNKT = ---------------------------------------------------
    Toote müügihind – ühiku muutuvad kulud
    4. RAHA AJA VÄÄRTUS JA INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE

    4.1. Raha ajaväärtus

    Finantsarvestusel ja otsuste vastuvõtmisel, sealhulgas ka investeerimisotsuste langetamisel, tuleb alati arvestada, et rahal on ajaväärtus. Teiste sõnadega: rahasumma, mis on meil täna, on väärt rohkem kui sama summa selle saamisel aasta pärast. Esmapõhjuseks, miks praegune rahasumma on väärt rohkem, on see, et praeguse summa saab kohe investeerida, teenimaks tulu (intressi), ja teiseks välistab see riski, et tulevikus saadav raha jääb laekumata.
    Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm.
    Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse
    kus K1 – tagasimakstav summa,
    Ko – laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma.
    Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse
    Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina.
    Lihtintressi korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada
    kus m – arvestusperioodide arv.
    Liitintressi korral arvutatakse intress igal intressiperioodil uuest summast, mis koosneb põhisummast ja sellele lisandunud intressidest eelmistel perioodidel .
    Üksiksumma tulevane väärtus (FV) on investeeritud summa ja selle arvestusliku ajaperioodi jooksul akumuleeritud intressi summa. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) leitakse
    kus PV – esimese aasta alguses investeeritud summa e algsumma (nüüdisväärtus),
    i - liitintressimäär aastas (kümnendmurruna),
    t – arvestatavate aastate arv,
    (1 + i)t – tulevase väärtuse tegur.
    Tulevase väärtuse teguri suurused on toodud lisas 1.
    Näide.
    Kui suureks kasvab hoiuarve 5 aasta jooksul, kui praegu panna arvele 10 000 krooni? Igal aastal makstakse 6% liitintressi.
    FV = 10 000  (1 + 0,06)5 = 10 000 · 1,3382 = 13 382 krooni
    Aastate jooksul investeeritud summade tulevaste väärtuste summa leidmiseks aastal X, tuleb leida kõikide üksiksummade tulevane väärtus aastal X ning seejärel saadud tulemused liita.

    Intressi võib arvestada ka sagedamini kui kord aastas. Sellisel juhul leitakse tulevane väärtus FV järgmiselt:


    kus n – intressi arvestusperioodide arv aastas
    m = n t
    Näide.
    Kui suureks kasvab hoiuarve 5 aasta jooksul, kui praegu panna arvele 10 000 krooni? Igal aastal makstakse 6% intressi, kuid intressi arvestatakse iga kuu.
    FV = 10 000  (1 + 0,06 : 12) 5  12 = 10 000  1, 3489 = 13 489 krooni
    Aastate jooksul pidevalt juurde arvestatava intressiga üksiksumma tulevane väärtus võrdub
    kus e – naturaallogaritmi alus (2,71828).
    Näide.
    Kui suureks kasvab hoiuarve 5 aasta jooksul, kui praegu panna arvele 10 000 krooni? Aastane intressimäär on 6% pideva juurdearvestusega.
    FV = 10 000  2,718280,06  5 = 10 000  1,3499 = 13 499 krooni
    Kui intressi arvestatakse sagedamini kui kord aastas, siis kujuneb tegelik intressimäär suuremaks , kui seda on aastane nominaalne intressimäär.
    Tegelik intressimäär arvutatakse
    kus in – nominaalne aastane intressimäär;
    n – intressi arvestusperioodide arv aastas.
    Näide.
    Kui suur on tegelik aastane intressimäär juhul, kui nominaalne intressimäär on 6% ja intressi arvestatakse iga kuu?
    Nominaalne ja tegelik intressimäär võivad erineda ka laenulepingus toodud eritingimuste tõttu, nagu on järgnevas näites.
    Näide.
    Investor soovib saada 20 aastaks hüpoteeklaenu 10 mln. krooni motelli ostmiseks intressimääraga 11%. Ta loodab saada tegevuse puhastulu motellilt 1,5 mln. krooni aastas. Motelli turuväärtus on hinnatud 12 mln. kroonile. Laenuandja on nõus andma laenu, kui laenaja maksab 4% laenu loomise tasu. Kui suur on tegelik intressimäär laenajale niisuguste tingimuste puhul?
    Hüpoteegikonstant (intressimäär 11% ; laenu kestus 20 aastat; aastased maksed) võrdub 1 : APV111% 20a. = 0,125576 , kus APV111%,20a. on annuiteedi praeguse väärtuse tegur intressimäära 11% j laenu kestuse 20 aastat korral.(tegurite väärtused tabelitest)
    Aastane laenumakse = 10 000 000 · 0,125576 = 1 255 760 krooni
    Tegelikult saadud laenu summa 10 000 000- 400 000 = 9 600 000 krooni
    Annuiteedi nüüdisväärtuse tabelist vastab APV1 väärtusele 7,6448 kui perioodide arv on 20 intressimäär 12%. Seega tegelik laenu intressimäär on antud laenu puhul 12%.
    Nüüdisväärtus (PV) on täna investeeritav summa, mis kasvaks etteantud suuruseni tulevikus, või teisiti väljendatult, tulevikus saadava raha väärtus käesoleval momendil. Tulevikus saadava rahasumma nüüdisväärtus arvutatakse
    kus – nüüdisväärtuse tegur, tulevase väärtuse teguri pöördväärtus. Nüüdisväärtuse teguri suurused on toodud lisas 2.
    Näide.
    Kui suur on 10 aasta pärast saadava 10 000 krooni nüüdisväärtus, kui diskontomäär on 10%?
    Aastast erineva intressi arvestusperioodi korral
    Näide.
    Kui suur on 10 aasta pärast saadava 10 000 krooni nüüdisväärtus, kui nominaalne intressimäär on 10%, kuid seda arvestatakse 2 korda aastas?
    Et leida erinevate tulevaste väärtuste nüüdisväärtuste summat, tuleb esmalt erinevate aastate tulevased väärtused ümber arvestada praegusesse väärtusesse e. diskonteerida ning seejärel liita.
    Annuiteet on perioodiliselt korduv ühesuurune rahaline makse teatud ajaperioodi jooksul.
    Eristatakse kolme liiki annuiteeti
  • tavaannuiteet, maksed tehakse annuiteediperioodide lõpul;
  • avanssannuiteet , maksed tehakse annuiteediperioodide alguses;
  • viitannuiteet, makseid hakatakse tegema teatud viitaja möödudes.
    Annuiteedi tulevane väärtus on perioodiliste ühesuuruste investeeritud rahasummade tulevaste väärtuste summa, arvesse võttes ka akumuleeritud intressi.
    Tavaannuiteedi tulevane väärtus leitakse juhul, kui intressi arvestatakse kord aastas järgmiselt:
    kus A – annuiteet,
    i – aastane intressimäär,
    t – aastate arv,
    AFV1i,t – annuiteedi tulevase väärtuse tegur.
    Annuiteedi tulevase väärtuse teguri suurused on toodud lisas 3.
    Näide.
    Kavatsetakse 5 aasta pärast osta korter . Selleks hoiustatakse 5 aasta jooksul iga aasta lõpus 200 000 krooni ja hoiuselt makstakse 6% intressi. Kui kalli korteri saab osta 5 aasta pärast?
    FV = 200 000  AFV16%, 5a = 200 000  5,63709 = 1 127 418 krooni
    Näide.
    5 aasta pärast kavatsetakse osta 2 mln. krooni maksev maja. Kui suur summa tuleb selleks hoiustada 5 aasta jooksul iga aasta lõpus, kui hoiuselt makstakse 6% intressi?
    Ehk teisiti
    Avanssannuiteedi tulevase väärtuse arvutamisel tuleb arvestada, et intressiperioode on võrreldes tavaannuiteediga ühe võrre rohkem.
    Avanssannuiteedi tulevane väärtus leitakse
    Tavaannuiteedi nüüdisväärtus on kõigi üksikmaksete nüüdisväärtuste summa ja see leitakse
    kus APV1i,t - annuiteedi nüüdisväärtuse tegur. Tavaannuiteedi praeguse väärtuse teguri suurused on toodud lisas 4.
    Näide.
    Kui suure summa te võite laenata praegu sõbrale, kui ta lubab maksta tagasi 6 aasta jooksul iga aasta lõpus 2000 krooni ja teie soovite teenida intressi 10%?
    PV = A APV110%,6a = 2000  4,35526 = 8710,5 krooni
    Näide.
    Kui suure summa võib iga aasta lõpus võtta hoiuarvelt, mille suurus on praegu 1 mln .krooni, kui tahate, et 10. aasta lõpus ei jää arvele midagi. Intressimäär on 5%.
    Ehk teisiti arvutatult
    Tegurit
    e annuiteedi nüüdisväärtuse teguri pöördväärtust nimetatakse ka kapitali katmise teguriks, laenukonstandiks, hüpoteeklaenu korral hüpoteegikonstandiks (MC), kuna selle alusel arvutatakse tavalise hüpoteeklaenu perioodilise laenumakse suurust.
    Näide.
    Kui palju peab laenusaaja igal aastal tagasi maksma kui laenu suurus on 0,5 mln. krooni, aastane intressimäär 12% ja laenu kestus 25 aastat? Tegemist on hariliku hüpoteeklaenuga.
    Aastane laenumakse e. annuiteet leitakse
    Laenukonstandi (MC) võib arvutada ka valemiga
    Näide.
    Kui palju peab laenusaaja iga kuu tagasi maksma, kui laenu suurus on 0,5 mln. krooni, aastane intressimäär 12% ja laenu kestus 25 aastat? Tegemist on hariliku hüpoteeklaenuga.
    Arvutustes tuleb nüüd aluseks võtta kuu intressimäär
    ja perioodide arv on 300 (25  12).
    A = 500 000  MC1%, 300 = 500 000  0,010532 = 5 266 krooni
    Avanssannuiteedi nüüdisväärtus arvutatakse
    Nii annuiteedi tulevase kui ka nüüdisväärtuse arvutamisel aastast lühemate annuiteediperioodide korral tuleb aastate arv korrutada perioodide arvuga aastas ja nominaalne intressimäär jagada perioodide arvuga aastas.
    Perpetuiteet on igavesti kestev annuiteet, s.o perioodiliselt korduv ühesuurune rahaline makse lõputult. Perpetuiteedi nüüdisväärtus arvutatakse


    Investeeringute eelarvestamine

    Investeeringute eelarvestamine kujutab endast analüüsi, mille tulemusena langetatakse otsus, kas investeerida raha kõnealusesse projekti või mitte. Põhikriteeriumid otsuse langetamiseks on puhasnüüdisväärtus, kasumiindeks , projekti sisemine rentaablus ja tasuvusaeg .
    Puhasnüüdisväärtus (NPV) on investeerimisprojekti rahavoogude nüüdisväärtuste summa projekti kestel, millest on lahutatud projektiga seotud esialgsed kulud.
    Puhas-nüüdisväärtus arvutatakse
    kus CF1 ...... CFn – rahavoog aastas,
    CFl
    – lõpetav rahavoog,
    I 0 – projektiga seotud esialgsed kulud,
    i – investeerija nõutav tulumäär (diskontomäär).
    Esialgsete kulude hulka kuuluvad kulud varade (hooned, seadmed jms) ostmiseks, projekteerimiseks, projektiga seotud täiendava käibekapitali soetamiseks, seadmete paigaldamiseks, tööliste väljaõppeks ja muud projekti alustamisega seotud kulud.
    Lõpetav rahavoog arvestab seadmete ja hoonete müügist saadavat tulu, vabanevaid käibevahendeid, aga ka likvideerimisega seotud kulusid.
    Kui arvutused tehakse rahavoogude tulumaksu järgsel tasemel, siis investeerija nõutav tulumäär on omakapitali puhasrentaablus e puhastulukus. Tehes aga arvutusi tulumaksu eelse rahavooga, on investori nõutav tulunorm omakapitali rentaabluse näitaja.
    Investeerija nõutav tulunorm sisaldab riskivaba tulumäära ja riskilisa
    Kuna tegemist on liitintressiga, siis on täpsem arvutus
    Otsused langetatakse NPV alusel järgmiselt:
    NPV > 0 – projekti võib heaks kiita, kuna juurdekasvuliste rahavoogude praegune väärtus ületab projekti esialgsed kulud.
    NPV NPV = 0 – eelistused puuduvad, kuna tulude ja kulude nüüdisväärtuste summa on võrdne. Projekt teenib täpselt nii palju tulu, kui oli investori nõutav tulumäär.
    Mitmete projektide olemasolu korral leitakse kõikide projektide puhasnüüdisväärtused ning järjestatakse nad puhasnüüdisväärtuse suuruse alusel. Järjestusel võetakse arvesse ainult need projektid , mille NPV > 0 või NPV = 0.
    Projektide puhul, mille lõppemist ei ole ette näha, võib arvutada puhasnüüdisväärtuse järgmiselt:
    kus CF1 – juurdekasvuline rahavoog esimese aasta lõpus,
    g – rahavoo oodatav aastane juurdekasvutempo.
    Kasumiindeks (PI) on rahavoogude nüüdisväärtuste suhe esialgsetesse kuludesse ja see arvutatakse

    Projekti tasub investeerida, kui PI > 1 ja see on õige tagasi lükata, kui PI
    Projekti sisemine rentaablus (IRR) on tulumäär, mille puhul investeeringu oodatavate rahavoogude nüüdisväärtuste summa võrdub esialgsete kulutuste summaga . See näitab missugust rentaablust sellesse projekti investeeritud kapital annab. Arvutuslikel eesmärkidel defineeritakse sisemist rentaablust diskontomäärana, mis muudab projekti puhasnüüdisväärtuse võrdseks nulliga.
    Toodud avaldisest leitakse IRR katselisel teel. Saadud tulemust võrdleb investor oma nõutava tulumääraga ning teiste investeerimisvõimalustega. Kui kõnealuse projekti IRR on suurem kui investori nõutav omakapitali tulumäär ja teiste alternatiivsete projektide IRR, siis otsustab investor selle projekti kasuks. IRR-i on otstarbekas võrrelda ka laenu intressimääraga. Kindlustamaks end riski vastu, soovib investor kõrgemat tulumäära kui laenu intressimäär.
    Näide.
    Ettevõte kavatseb osta uued tootlikumad ja täpsemad seadmed, mille tulemusena paraneb toote kvaliteet ja suureneb läbimüük. Seadmete maksumus koos transpordi- ja paigalduskuludega moodustab 600 000 krooni. Seadmete kasutusiga on 5 aastat ja realiseerimisväärtus kasutusea lõpus 50 000 krooni. Juurdekasvulised rahavood seadmete kasutusaja jooksul on järgmised: 1. aastal 180 000 krooni; 2. aastal 170 000; 3. aastal
    160 000; 4. aastal 160 000 ja 5. aastal 150 000 krooni. Investori nõutav tulumäär on 12%. Kas on otstarbekas osta uusi seadmeid?
    Otsuse langetamiseks arvutame investeeringu nüüdis-puhasväärtuse, kasumiindeksi ja projekti seesmise tulumäära.
    1. Investeeringu nüüdis-puhasväärtus (NPV)
    2. Kasumiindeks (PI)

  • Seesmine tulumäär (IRR)
    Praegusel juhul tuleb leida diskontomäär, mis muudab NPV 0-ks. Kui NPV arvutamisel diskonteerisime 12% ja saime positiivse NPV väärtuse, siis järgmine diskontomäär, millega proovida, peab olema sellest suurem kuna suurem diskontomäär vähendab nüüdisväärtust. Proovime diskonteerida 14%.
    Kuna diskonteerimine 14% andis tulemuseks 0, siis 14% ongi selle projekti seesmine tulumäär.
    Otsus: Uute seadmete ostmine on otstarbekas, kuna NPV > 0, PI >1 ja projekti seesmine tulumäär on suurem kui nõutav tulumäär.
    Tasuvusaeg (T) näitab, kui mitme aastaga tulud katavad esialgsed kulud. Lihtsustatult arvutatakse tasuvusaeg järgmiselt:
    kus CF– oodatav keskmine rahavoog aastas.
    Saadud tulemust võrreldakse investori poolt püstitatud piirtasuvusajaga. Täpsema tulemuse saab kui tasuvusaeg arvutada diskonteeritud rahavoogude alusel.
    Näide.
    Võtame aluseks eelmises näites toodud andmed ja leiame tasuvusaja diskonteeritud rahavoogude alusel.
    Aastad
    Juurdekasvulised rahavood, tuhat krooni
    Diskontotegur
    Diskonteeritud juurdekasvuline
    rahavoog
    Kumulatiivne diskonteeritud juurdekasvuline
    rahavoog
    1. aasta
    180
    0,893
    160,74
    160,74
    2. aasta
    170
    0,797
    135,49
    296,23
    3. aasta
    170
    0,712
    121,04
    417,27
    4. aasta
    160
    0,636
    101,76
    519,03
    5. aasta
    200
    0,567
    113,4
    632,43
    Kuna esialgne investeering oli 600 000 krooni, siis kumulatiivse rahavoo veerust näeme, et tasuvusaeg on 4. ja 5. aasta vahel. Täpse tasuvusaja arvutus on järgmine:
    Investeeringute hindamise kriteeriumide arvutamiseks on soovitatav kasutada arvutis EXEL-is finantsosa, kus on ka nüüdispuhasväärtuse, kasumiindeksi ja seesmise tulumäära leidmise võimalused.
    SISUKORD
    1. Ülesanded, probleemid lahendused 3
    2. Kodutöö – näidis äriplaani finantsarvestuslik osa 32
    3. LISAD 38
    Ettevõtte majandustegevuse aruandlus

    ÜLESANNE 1

    Ülesanne on toodud alustatava ettevõtte bilansi ja kasumiaruande koostamise ja seoste kohta

    Osaühing, kelle põhitegevuseks on teenuse pakkumine erinevatele turismi firmadele, moodustatakse 10. jaanuaril 2005. a.
    Aktsiakapitaliks on 40 000 krooni, mis on jagatud kahe osaniku vahel võrdselt.
    Aktsiakapital koosneb põhivara maksumusest, mis notariaalselt on hinnatud ja kinnitatud väärtuses 30 000 krooni. Amortisatsioon aastas on 12%. Notariaalse tõestuse tasu on 948 krooni, mida koheselt maksavad osanikud jaanuari kuus. Ettevõtte tegutsed üüritavates ruumides. mille rendimakse on 1000 krooni kuus. Panga kontole makstakse esimesel veebruaril osanike kohustus 10 000 krooni. Veebruaris tasuvad ettemaksuna tellijad kauba eest 10 000 krooni. Teenuse osutamiseks ostetakse kaupa 28 veebruaril 15000 krooni eest.
    Koostada jaanuari ja veebruari kuu kasumiaruanded ning bilanss jaanuari kohta ja veebruari kohta.


    Lahendus

    Raamatupidamisbilansi koostamisel lähtutakse arvestusperioodil tekkinud tulude tarbeks tehtud kulutustest. Ettevõte alustas tegevust jaanuaris, see tähendab, et ettevõtte majandustegevus algas 01. jaanuaril 2005
    Esmalt on vaja koostada kasumiaruanded jaanuari kuu ja veebruari kuu kohta.
    KASUMIARUANNE jaanuaris

    Kulukirjed

    Aruandekuu

    ehk jaanuari kuu

    Majandusaasta algusest

    I. TULUD ÄRITEGEVUSEST



    Realisatsioon müügist

    0

    0

    II. KULUD



    1. Mitmesugused tegevuskulud

    948

    948

    2. Rendikulu

    1000

    1000

    Kulud kokku

    1948

    1948

    Ärikasum (-kahjum) majandustegevusest

    -1948

    -1948














    KASUMIARUANNE veebruaris

    Kulukirjed

    Aruandekuu

    ehk veebruarikuu

    Majandusaasta algusest

    I. TULUD ÄRITEGEVUSEST



    Realisatsioon müügist



    II. KULUD



    1. Mitmesugused tegevuskulud


    948

    2. Rendikulu

    1000

    2000

    3. Põhivara kulum (amortisatsioon)

    300

    300

    Kulud kokku

    1300

    3248

    Ärikasum (-kahjum) majandustegevusest

    -1300

    -3248


    Akumuleeritud kahjum veebruarikuu lõpuks on –3248 krooni
    Kasumiaruannete ehk tulude-kulude aruannete (kasutatud skeem nr.1) põhjal koostatakse perioodide raamatupidamise bilansid. Bilansid on toodud eraldi mõlema kuu kohta, kuna toimingud on erinevad, näitamaks bilansis majandusaasta algusest toimuvaid muutusi bilansis. Bilansis on kasutatud lihtsustatud skeemi. Bilanss näitab perioodi alguse ja lõpu seisu. Vahepeal toimuvaid majandustehinguid ei kajastata. Need tuuakse kasumiaruandes ja rahavoogudes.
    Raamatupidamisbilanss jaanuaris
    KULUKIRJED
    Lõpuks
    Alguseks
    AKTIVA
    1. Käibevara
    1.1. Raha ja pangakontod
    1.2. Arveldused aktsionäridega
    1000
    1.3. Varud
    2. Põhivara
    2.1. Materiaalne põhivara
    30000
    2.2. Akumuleeritud põhivara kulum(-)
    Põhivara kokku
    AKTIVAD KOKKU
    40000
    PASSIVA
    3. Kohustused
    3.1. Ostjate ettemaksed
    3.2. Mitmesugused võlad
    1948
    4. Pikaajalised kohustused
    5. Omakapital
    5.1. Aktsiakapital
    40000
    5.2. Eelmiste perioodide jaotamata kasum
    5.3. Aruandeperioodi kasum, (-kahjum)
    -1948
    Kokku omakapital
    38052
    PASSIVAD KOKKU
    40000
    Raamatupidamisbilanss veebruaris
    KULUKIRJED
    Perioodi lõpuks
    Perioodi alguseks
    AKTIVA
    1. Käibevara
    1.1. Raha ja pangakontod
    5000
    1.2. Arveldused aktsionäridega
    1000
    1.3. Varud
    15000
    2. Põhivara
    2.1. Materiaalne põhivara
    30000
    30000
    2.2. Akumuleeritud põhivara kulum(-)
    -300
    Põhivara kokku
    29700
    AKTIVAD KOKKU
    49700
    40000
    PASSIVA
    3. Kohustused
    3.1. Ostjate ettemaksed
    10000
    3.2. Mitmesugused võlad
    2948
    1948
    4. Pikaajalised kohustused
    5. Omakapital
    5.1. Aktsiakapital
    40000
    40000
    5.2. Eelmiste perioodide jaotamata kasum
    -1948
    5.3. Aruandeperioodi kasum, (-kahjum)
    1300
    -1948
    Kokku omakapital
    36752
    38052
    PASSIVAD KOKKU
    49700
    40000
    Bilansist selgub , et raha, mis laekus kassa ja panga kontole kasutati varude ostmiseks. Kohustusena ehk võlana on bilansis kirjas:
  • ettemakse tellijalt, mille eest tahab ta saada teenust (näiteks võib see olla
    turismi firmale piletite või transpordi hankimise eest, või toiduainete ostmine )
  • Maksmata arved üüri eest ja notariaalsete tõestusmaterjalide tasu.
    Kuigi pangakontol on 5000 krooni, otsustatakse see kulutada märtsi kuus.

    ÜLESANNE 2


    Probleem otsese rahavoo koostamise kohta.
    Reisibüroo ”Kiire lend” osutab mitmesuguseid teenuseid reiside komplekteerimisel. Aruande aastal teenindas firma 150 klienti. Ühe teenuse hind keskmiselt oli 25 000 krooni. Aasta jooksul tehti kulutusi järgmiselt:
    - materjali kulu ( kontoritarbed ) 27 000 krooni
    - kommunaalteenused 12 500 krooni
    - palgakulu 1 800 000 krooni
    - sotsiaalmaksed 594 000 krooni
    - muud kulud 6 500 krooni
    Kokku kulud 2 440 000 krooni
    Peale nimetatud kulude arvestati amortisatsiooni nii põhivaralt, kui ka immateriaalselt varalt 15 000 krooni.
    Kui suur on aruande aastal firma tegevusest arvestatud rahavoog, kui puhaskasumist maksti dividendidena välja 45%.
    Rahavoo leidmiseks kasutatakse järgmist valemit:
    RAHAVOOG = KASUM + AMORTISATSIOON – DIVIDENDIDE TULUMAKS –
    • DIVIDENDID

    Lahendus


    Müügist saadud raha (käive ehk realisatsioon) aastas
    25000 x 150 = 3 750 000
    Kulud kokku
    2 440 000+15 000 = 2 455 000
    Kasum aastas
    3 750 000 – 2 455 000 = 1 295 000
    Dividendid
    1 295 000 x 0,45 = 582 750
    Tulumaks dividendidelt
    582 750 x 0,24 = 139 860
    RAHAVOOG = 1 295 000 + 15 000 – 139 860 – 582 750 = 587 396
    Vastus
    Aruande aasta lõpuks peab ettevõttel olema kassa- ja panga kontol
    587 396 krooni, juhul kui ta maksab aasta lõpus välja dividendid ja tasub
    ka tulumaksu.

    ÜLESANNE 3


    Ülesanne on toodud finantssuhtarvude kohta.
    Omakapitali rentaablus (ROE – Return on Equity) on kõige olulisem kasumitootluse näitaja. Ta kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust.
    Seda valemit kasutatakse juhul, kui ettevõte ei ole emiteerinud eelisaktsiaid.
    Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab valdaja õigust osale ettevõtte kasumist ja varast.
    Eelisaktsia annab selle valdajale eelisõiguse firma kasumi (ja vara) suhtes. Eelisaktsionäril on õigus saada fikseeritud dividendi igal aastal Kui ettevõttel pole kasumit, lükkub dividendi maksmine edasi ning tähtajaks tasumata dividendilt tuleb eelisaktsionärile maksta intressi. Eelisaktsionäril aga ei ole hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul. Ta on ettevõtte passiivne kaasomanik.
    Emiteerimiskulud on seotud aktsiate müügikorraldusega turul. Nad on sõltuvad sellest, kui tuntud ettevõte on finantsturul . Tuntus omakorda aga lihtaktsia hinna taseme püsivusest. Tulenevalt sellest lisandub ka emiteerimiskuludele riskilisa.
    Seega
    Aktsiakasum näitab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul
    Ettevõtte ärikasum aruande aasta lõpus on 2594,0 tuhat krooni
    (konspekti I osa lk.14 kasumiaruanne) ja omakapital kokku (lk. 15, bilanss)
    moodustab 8814,0 tuhat krooni .
    Kui suur on selle ettevõtte omakapitali rentaablus ROE?
    Vastus
    Ettevõttel on kasulik võtta laenu juhul kui laenuintress on madalam, kui 29,4%
    Käivitada investeerimisprojekte, milledelt saadav tulunorm on suurem kui 29,4%

    ÜLESANNE 4


    Kasutades eelpool nimetatud kasumi ja bilansi andmeid palun leidke selle ettevõtteaktsia kasum, kui selle perioodi keskmine lihtaktsiate arv on 583?
    Sama aasta perioodi algul aga 480 lihtaktsiat. Analüüsige palun, mis on ettevõttes juhtunud.
    ÜLESANDED JA PROBLEEMID RAHA AJA VÄÄRTUSE KOHTA
    Selles osas on püütud lahti mõtestada probleemid, mis on seotud raha väärtuse muutumisega ajas ehk rahasumma täna on rohkem väärt kui tulevikus. Põhjuseks on see, et täna saadud raha on võimalik ka täna investeerida see tähendab panna teenima tulu.
    Ettevõtet ei huvita mitte ainult raha paigutuse üldsumma, vaid ka millal tulu saadakse.
    Et võrrelda saadavat tulu ja selle tulu saamiseks varem tehtud kulutusi, on vajalik väljendada neid võrreldavates väärtustes (s.o. ühe ja sama perioodi väärtuses- täna või tulevikus).
    Siit tulenebki raha ajaväärtuse kontseptsiooni kaks suunda:
    • raha tuleviku väärtus(summa, milleni rahasumma kasvab teatud aja jooksul antud intressimäära juures);

    algsumma – täna saadud summa;
    intressisumma – raha kasutamise eest või raha pealt teenitud summa
    ajaperiood – aeg, mille jooksul toimub intressi arvutamine
    • raha nüüdisväärtus ehk praegune väärtus

    raha nüüdisväärtuse arvutamist nimetatakse diskonteerimiseks ehk tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus (s.o. täna). seda arvutades liigutakse ajas tagasi tänasesse päeva.

    ÜLESANNE 5


    (Loengukonspekt I osa lk 25)
    Ettevõte hoiustab pangas 100 000 krooni üheks aastaks intressimääraga 10%.
    Kui suur summa (K t) on ettevõttel aasta lõpus pangas ?
    Lahendus
    K 0 = 100 000
    i = 10%
    t = 1 aasta (s.o. arvestatavate aastate arv)
    Kuna raha paigutati panka üheks aastaks, siis arvestatav periood ehk intressi arvestusperiood aastates on üks aasta
    ehk
    Vastus: Arvestusperioodi lõpuks on ettevõtte panga arvel 110 000 krooni.

    ÜLESANNE 6


    Leida kolmeks kuuks 16%-ga laenatud 100-lt kroonilt makstav intress? Kui suur on laenatud kapitali lõppväärtus?
    Lahendus
    Tegemist on aastast erineva laenuperioodi pikkusega. 16 % on baasintress ehk aastane intressi summa.
    Intressi arvutame
    Laenukapitali lõppväärtus on

    ÜLESANNE 7


    Sissetuleva kauba eest tasumiseks laenas firma omanik 01. oktoobril firmale 15250 krooni. 90-päevase laenu jaoks lepiti kokku 13%-ne harilik intressimäär. Milline on tasumisele kuuluv kogusumma , kui lepingu järgi põhineb aja arvestus (laenuperioodi pikkus- laenu kestus) kalendri ajale?
    Tegemist on ajamarvestuse erinevate meetoditega.
    Arvestuse aluseks võib olla
    • lihtaeg - kuu päevade arvuks loetakse 30 päeva, seega aasta päevade arvuks on 30 x 12 = 360 päeva;
    • kalendriaeg - kuu päevade arv on võrdne kalendris olevate tegelike päevade arvuga s.o. 365 päeva (erinevus tekib liigaasta korral, kui veebruari kuus on 29 päeva);
    • eksaktne aeg - aasta päevade arvuks loetakse 365 päeva.

    Lahendus
    Leiame tasumisele kuuluva summa lihtaja järgi:
    Leiame tasumisele kuuluva summa kalendri aja järgi:
    Vastus: Laenuandjale on kasulikum kui aja arvestus toimub lihtaja järgi, sest siis teenib ta oma kasutada antud kapitali pealt

    PROJEKTIDE HINDAMINE


    Nüüdis– ehk praegune väärtus


    ÜLESANNE 8


    Restorani köögis kavatsetakse välja vahetada ventilatsiooni süsteem, kuna vana seade on neli aastat vana ja suure energiakuluga ehk vana ventilatsiooniseadme väljavahetamisega on võimalik kokku hoida elektrienergia makseid 5% aastas, ehk rahaliselt 10000 krooni aastas. Uue seadme eluiga on 5 aastat. Järelikult uue seadme korral oleks võimalik saada täiendavat puhast tulu 10 000 krooni aastas 5 aasta jooksul. Omanikud tahavad teada, kui palju võiksid nad täna maksta uue ventilatsiooni seadme eest. Ettevõtte tulunorm on 12%.
    Lahendus
    Leiame seadme väljavahetamisel tekkiva puhastulu ehk lisarahavoo praeguse väärtuse täna.
    Seadme väljavahetamisest saadav tulu või puhasraha tänase päeva vääringus on
    36048 krooni. Seega ventilatsiooniseadme eest täna võib maksta mitte rohkem, kui 36048 krooni.
    Arvutustes tegurite väärtused on võimalik arvutada tavaliste matemaatiliste arvutuste teel, või kasutada tabeleid, mis lihtsustavad tegurite väärtuste leidmist.
    (vt. Lisa 1; 2; 3; 4)
    Kuna on tegemist praeguse ehk nüüdisväärtuse leidmisega, siis kasutatakse tabel 2
    väärtusi.
    Sama ülesannet võib ka lahendada teisiti.
    Kuna laekuvad ühesuurused summad ehk annuiteedid , siis lahendus on järgmine
    teguri väärtus lisa tabel nr.4 veerust 5 aastat ja 12%

    ÜLESANNE 9


    Kui suure summa võite laenata sõbrale täna, kui ta lubab iga aasta lõpus 6 aasta jooksul tagasi maksta 2000 krooni ja Teie soovite teenida intressi 10%.
    Lahendus
    PV = ?
    A = 2000
    i = 10%
    n = 6 aastat
    Annuiteedi praeguse väärtuse ehk nüüdisväärtuse tabelist (lisa nr. 4) vastab
    APV1 10% 6 aastat väärtusele 4,35526 kui perioodide ehk antud juhul aastate arv on 6 ja intress 10%.
    Vastus: Täna võib sõbrale laenata 8710,5 krooni, kui ta kuue aasta jooksul iga aasta lõpus tasub 2000 krooni intressiga 10%.

    ÜLESANNE 10


    Planeeritakse kontori renoveerimist. Renoveerimise eelarveline maksumus on
    500 000 krooni. Prognoosi kohaselt peaks materjalide maksumus tõusma 8% aastas. Seega eelarve suureneb igal aastal 8%. Kontori renoveerimine on planeeritu 5 aasta pärast. Teil on võimalik teenida väärtpaberitelt 12% aastas.
    Kui palju peaksite neisse investeerima täna, et 5 aasta pärast oleks kontori renoveerimiseks vajalik raha olemas?
    Lahendus: Kuna inflatsiooni tõttu eelarve suureneb, siis on esmalt vaja leida eelarve maksumus, mis suureneb inflatsiooni tõttu.
    (1+0,08)5 vastab tabel nr. 1 (üksiksumma tulevase väärtuse tegur) väärtusele.
    Seda tegurit nimetatakse ka intressiteguriks.
    Järgnevalt on vaja leida summa, mis täna paigutada panka, sest väärtpaberitelt on võimalik teenida 12% intressi.
    on diskonteerimistegur ehk üksiksumma nüüdisväärtuse tegur, mille
    väärtus leitakse tabelist nr. 2
    Vastus: Täna peaks väärtpaberitesse investeerima 416 840,41 krooni

    ÜLESANNE 11

    Probleem annuiteedi ehk iga-aastase ühesuuruse summa leidmisega.
    Hotellimajandusega tegelev aktsiaselts kavatseb oma tegevust laiendada ja osta 5 aasta pärast maja, mis maksab 2 mln. krooni. Kui suur summa tuleb selleks hoiustada igal aastal 5 aasta jooksul iga aasta lõpus, kui hoiuselt makstakse intressi 6%.
    Kuna teame, et 5 aasta pärast on vaja saada 2 miljonit krooni (see on tulevane väärtus ja hoiustame ühesuurused summad-annuiteedid)
    kasutatakse tabel nr.3 väärtus
    Vastus: iga aasta lõpus on vaja hoiustada panga arvele 354 800 krooni.

    ÜLESANNE 12

    Laenuamortisatsiooni graafiku ehk laenu tagasimaksete kohta.
    Firmal on vaja võtta laenu 5 000 krooni. Intressiga 12 % aastas neljaks aastaks.
    Juhatusel on vaja teada, kui palju peavad nad üldse pangale tagasi maksma, milline on intressi osa ja kui suur on igaaastane makse?
    Koostame laenuamortisatsiooni graafiku.
    Kuna makse igal aastal on ühesuurune summa ehk annuiteet (nimetatakse ka maksukonstandiks), siis
    maksukonstant
    Teguri väärtus tabel nr. 4
    Aastad
    Aastane makse
    Annuiteet
    Intressi makse
    Laenu põhiosa
    Laenujääk
    0
    5000
    1
    1646 ,36
    600
    1046,36
    3953,64
    2
    1646,36
    474,44
    1171,92
    2781,72
    3
    1646,36
    333,81
    1312,55
    1469,17
    4
    1646,36
    177,19
    1469,17
    0
    KOKKU
    6585,44
    1585,44
    5000,00
    Vastus: Firma maksab pangale üldse nelja aasta jooksul 6585,44 krooni,
    sellest intresse 1585,44 krooni

    ÜLESANNE 13 (rahavoogude kohta)

    Hotellis kavatsetakse aegunud jahutusseadmed asendada uue komplektse kaasaegse ventilatsiooni- ja jahutussüsteemiga , mille ostuhind on 50000 krooni.
    Transpordikulud on 4000 kr. ja paigalduskulud 6000 krooni. Uue süsteemi kasutusiga on 6 aastat, mille lõppedes on süsteem täielikult amortiseerunud. Uue ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi amortisatsioon aastas on 10 000 krooni, vanadel jahutusseadmetel oli 4000 krooni aastas. Uue ventilatsiooni-ja jahutussüsteemi kasutusele võtmisega vähenevad palgakulud aastas 10 000 krooni võrra ( automatiseeritud juhtimine, mistõttu tööliste arv väheneb) ja püsikulud 2000 krooni võrra. Filtrite ja muude lisamaterjalide kulud vähenevad 5000 kroonilt 1000 kroonile aastas. Samas aga suurenevad uue süsteemi hoolduskulud 4000 krooni võrra aastas. Ventilatsiooni-ja jahutussüsteemi kasutusea lõpus on tema raamatupidamisväärtus ja likvideerimishind võrdsed nulliga, kuid varuks on ostetud signaallampe ja mikroskeeme 5000 krooni eest. Nimetatud varud on võimalik realiseerida sama hinnaga.
    Firma juhtkond tahab teada, millised on projekti:
    • esialgsed kulud ehk kui palju projekt maksab;
    • juurdekasvulised rahavood, mida on võimalik saada uue süsteemi väljavahetamisega ( kokkuhoid );
    • lõpetav rahavoog (mida on võimalik saada varude realiseerimisel.
    Eelpoolnimetatud rahavood kanda rahakäibe diagrammile.
    Lahendus
  • Projekti esialgsed kulud kroonides
    Uue ventilatsiooni ja jahutussüsteemi ostuhind
    50 000
    Transpordikulud
    4 000
    Paigalduskulud
    6 000
    KOKKU esialgsed kulud
    60 000
  • Juurdekasvulised rahavood aastas kroonides
    Juurdekasvulised rahavood tekivad vana seadme väljavahetamisega uue ja ökonoomsema kulude kokkuhoiu eesmärgil. Kulude kokkuhoiu arvestus peegeldub kasumiaruandes ja rahavoogudes. Erinevus on amortisatsioonis. Viimane ei puuduta rahavoogusid, kuna amortisatsioon ei liiguta raha. Rahavoogudes peegeldub ta sissetulevates ehk laekumistes müügist. Juurdekasvuliste rahavoogude leidmisel saab hea näitliku ülevaate kui võrrelda raamatupidamises tekkivaid kulusid ja rahavoogusid, mis on seotud samade kuludega.
    Raamatupidamis-
    kasum
    Rahavoog
    Palgakulude vähenemine
    10 000
    10 000
    Püsikulude vähenemine
    2 000
    2 000
    Filtrite ja muude lisamaterjalide kulude vähenemine 5000-1000 kr. kokkuhoid
    4 000
    4 000
    Hoolduskulude suurenemine
    -4 000
    -4 000
    Amortisatsiooni summa kasv 10000-4000
    -6 000
    -6 000
    Kokku kasumi juurdekasv
    6 000
    12 000
    Tulumaks 24%
    -1 440
    -1 440
    Puhaskasumi juurdekasv
    4 560
    Juurdekasvuline rahavoog
    10 560
  • Lõpetav rahavoog
    Tagavaraks ostetud varuosade maksumus 5 000 krooni
    Projektiga seotud rahavoogudest annab hea ülevaate rahavoogude diagramm, mis kujutab endast ajatelge. Ajateljest ülespoole kantakse laekuvad rahasummad ehk puhas raha, mis saadakse seadmete või tegevuse ümberkorralduse käigus. Ajateljest allapoole kantakse aga väljamakstud rahasummad.
    10560 10560 10560 10560 10560 10560+5000
    aasta
    1.a. 2.a. 3.a. 4.a. 5.a. 6.a.
    -60 000

    Ülesanded investeerimisprojektide hindamise ja vastuvõtmise kohta.


    ÜLESANNE 14


    Restoran “MEREKOHIN” kavatseb avada täiendava teenusena interneti kohviku . Kulud kohviku avamiseks moodustavad 100 000 krooni. Kohviku püsikulud eelarve kohaselt plaanitakse 50 000 krooni aastas. Muutuvad kulud aga moodustaksid 40% kogutulust. Kogutulu aastas loodetakse olevat 90 000 krooni. Tulumaksumäär on 24%. Põhivara kasutusiga on 10 aastat ning kasutusea lõppedes on nende jääkväärtus 0.
    Investori nõutav tulunorm on 15%. Kas tasub interneti kohvik avada?
    Hinnangu andmiseks kasutada puhas nüüdisvääruse (praegune puhasväärtus) meetodit.
    Puhasnüüdisväärtus (NPV) on investeerimisprojekti rahavoogude nüüdisväärtuste summa projekti kestel, millest on lahutatud projektiga seotud esialgsed kulud ja arvutatakse
    kus CF1 ...... CFn – rahavoog aastas,
    CFl – lõpetav rahavoog,
    I 0 – projektiga seotud esialgsed kulud,
    i – investeerija nõutav tulumäär (diskontomäär).
    Kui arvutused tehakse rahavoogude tulumaksu järgsel tasemel, siis investeerija nõutav tulumäär on omakapitali puhasrentaablus e puhastulukus. Tehes aga arvutusi tulumaksu eelse rahavooga, on investori nõutav tulunorm omakapitali rentaabluse näitaja. (Finantssuhtarvud, mis leitakse kasumiaruande ja bilansi näitajate abil. Nende suhtarvude baasil leitakse ettevõtte tulunorm ehk kasumi protsent)
    Andmed:
    I0 = 100000 krooni
    püsikulud 50000 krooni
    muutuvad kulud 40% kogutulust
    kogutulu 90000 krooni
    n = 10 aastat
    i = 15%
    Lahendus:
    1. Muutuvate kulude summa leidmine
    90000 x 0,4 = 36000 krooni
    2. Kasum, mis saadakse investeeringute tulemusena
    KOGUTULU – PÜSIKULUD – MUUTUVAD KULUD = KASUM
    90000 – 50000 – 36000 = 4000 krooni
    3. Täiendavalt kasumilt arvestatav tulumaks
    4000 x 0,24 = 960 krooni
    4. Seega puhaskasum on
    4000 – 960 = 3040 kroon
    Toodud arvestusmeetodit kasutatakse juhul, kui on tegemist projekti eluea jooksul erinevate laekuvate summadega (näiteks kui oleks rahavoog esimesel aastal 3040; teisel aastal 3080; kolmandal aastal 2160 jne ehk erinevad summad, siis arvutatakse diskonteeritud juurdekasvuliste rahavoogude väärtus iga aasta kohta eraldi ja summeeritakse. Teguri väärtused leitakse tabelist nr. 2
    Kui on tegemist iga aasta lõpus laekuvate ühesuuruste summadega ehk tava- annuiteediga, kasutatakse arvutustes järgmist meetodit:
    Teguri väärtus leitakse aga tabelist nr. 4.
    Tulemus on sama.
    Vastus: Projekt on vastuvõetav, kui NPV > 0; näite arvutuste tulemusena on aga projekti nüüdis-puhasväärtus negatiivne, mis tähendab, et projekti eluea jooksu saadav rahavoogude diskonteeritud väärtus on väiksem esialgsest investeeritud summast. Projekti tarbeks tehtud kulutatusi ei kata rahavoogude nüüdisväärtuste summa projekti eluea kestel.

    ÜLESANNE 15

    Järgnevas näites on kasutatud kolme investeerimisprojektide hindamise kriteeriumit.
    Kavatsetakse välja vahetada restorani köögi seadmestik tootlikumate ja täpsemate seadmete vastu, mille tulemusena paraneb pakutava menüü kvaliteet, mis tagab aga suurema läbimüügi. Seadmete maksumus koos transpordi- ja paigalduskuludega moodustab 600 000 kr. Seadmete kasutusiga on 5 aastat ja realiseerimisväärtus ehk turuväärtus kasutusaja lõppedes on 50 000 krooni. Juurdekasvulised rahavood seadmete kasutusaja jooksul on järgmised:
    Periood -aasta
    Rahavoog
    CF
    1. aasta
    180000
    2. aasta
    170000
    3. aasta
    160000
    4. aasta
    160000
    5. aasta
    150000
    5. aasta seadmete
    turuväärtus
    50000
    Projekti käivitamise kohta otsuse langetamiseks on vaja leida:
    • investeeringu nüüdis-puhasväärtuse NPV;
    • kasumiindeks PI;
    • projekti seesmise tulunormi IRR s.o. maksimaalne tulumäär, mida on võimalik sellelt projektilt saada.

    1. Investeeringu nüüdis-puhasväärtus (NPV)
    2. Kasumiindeks (PI)
    PI on suurem kui 1, mis tähendab, et iga investeeritud kroon loob uue väärtuse.
    3. Seesmine tulumäär (IRR)
    Praegusel juhul tuleb leida diskontomäär, mis muudab NPV 0-ks. Kui NPV arvutamisel diskonteerisime 12% ja saime positiivse NPV väärtuse, siis järgmine diskontomäär, millega proovida, peab olema sellest suurem kuna suurem diskontomäär vähendab nüüdisväärtust. Proovime diskonteerida 14%.
    Kuna diskonteerimine 14% andis tulemuseks 0, siis 14% ongi selle projekti seesmine tulumäär.
    Otsus: Uute seadmete ostmine on otstarbekas, kuna NPV > 0, PI >1 ja projekti seesmine tulumäär on suurem kui nõutav tulumäär.

    ÜLESANNE 16

    Annuiteedi ehk aastase makse leidmise kohta.
    Soovite osta korteri, mille maksumus on 100 000 krooni. Nimetatud investeeringu jaoks on Teil vaja võtta laenu 15. aastaks. Tagasi maksate iga-aastase maksetena.
    Kui suured on iga-aastased maksed kui intressimäär on 12%?
    Aastaseid makseid (summasid) kas sissetulevaid või väljaminevaid nimetatakse ekvivalentseks annuiteediks.
    Ekvivalentne annuiteet on summa, millega firmajuhid saavad arvestada, et see summa teatud majandusarvestuste tulemusena kas laekub kindlasti või on neil vaja maksta. Tähistuseks on EA ehk
    PV = 100 000
    i = 12%
    n = 15 aastat
    EA = ?
    Vastus: Iga-aastased maksed ehk ekvivalentne annuiteet on 14682,35 krooni
    Korteri omanik teab arvestada, et tema arvel peab olema iga aasta lõpus arvel
    raha 14682,35 krooni, et tasuda pangale võlg korteri soetamise eest.

    ÜLESANNE 17

    Projektide valik erinevate pakkumiste vahel
    HOSTEL GRUPP tahab välja vahetada tubades ribikardinad. Valida on kahe firma pakkumiste vahel – Firma A ja B. Mõlema projekti eluiga on 4 aastat. Projekti A esialgsed kulud on 40 000 EEK, projektil B 35 000 EEK. Projekti kestel ilmnevad igal aastal juurdekasvulised rahavood järgmiselt
    Projekt A Projekt B
    CF CF
    20 000 15 000
    25 000 30 000
    30 000 40 000
    Nõutav tulumäär on projektil A 12% ja projektil B 15%. Kumb projektidest valida? Otsus langetada tasuvus aja-, nüüdis-puhasväärtuse- ja kasumiindeksi meetodeid kasutades.
    Kuna projektid on suuremahulised, on vajalik otsus langetada mitme erineva hindamismeetodi välja toomisel, kuna nad annavad hinnangu erinevatest näitajatest, mis võiksid mõjutada projekti.
    1. Tasuvus aja leidmine
    Projekt A
    Aastad
    Juurdekasvulised
    rahavood CF
    Diskontotegur
    tabel 2
    Diskonteeritud
    juurdekasvuline
    rahavoog
    Kumulatiivne
    diskonteeritud
    juurdekasvuline
    rahavoog
    1. aasta
    20 000
    0,8929
    17858
    17858
    2. aasta
    25 000
    0,7972
    19930
    37788
    3. aasta
    30 000
    0,7118
    21354
    59142
    4. aasta
    0
    0,6355
    0
    59142
    ∑ PV = 59142
    Kuna esialgne investeering projektile A on 40 000 krooni, siis kumulatiivse rahavoo veerust on näha, et tasuvus aeg on 2. ja 3. aasta vahel. Täpse tasuvus aja arvutus on aga järgmine:
    2. Nüüdis-puhasväärtus NPVA leidmine
    3. Kasumiindeks PIA leidmine
    Projekt B
    Aastad
    Juurdekasvulised
    rahavood CF
    Diskontotegur
    tabel 2
    Diskonteeritud
    juurdekasvuline
    rahavoog
    Kumulatiivne
    diskonteeritud
    juurdekasvuline
    rahavoog
    1. aasta
    15 000
    0,8696
    13044
    13044
    2. aasta
    30 000
    0,7561
    22683
    35727
    3. aasta
    40 000
    0,6575
    26300
    62027
    4. aasta
    0
    0,5718
    0
    62027
    ∑ PV = 62027
    2. Nüüdis-puhasväärtus NPVB leidmine
    3. Kasumiindeks PIB leidmine
    Projekti hindamisnäitajate võrdlustabel
    PROJEKT A
    PROJEKT B
    Tasuvus aeg T
    2,1 aastat
    Tasuvus aeg T
    1,03 aastat
    Nüüdis-puhas-
    väärtus NPV
    19142 krooni
    Nüüdis-puhas-
    väärtus NPV
    27027 krooni
    Kasumiindeks
    PI
    1,48
    Kasumiindeks
    PI
    1,77
    Otsus.
    Nagu selgub hindamisnäitajate võrdlustabelist on kasuliku projekt B, kuigi projekti B tulumäär on kõrgem.

    ÜLESANNE 18

    Esialgsete kulude juurde on lubatud arvestada nii transpordi-, montaazi- ja koolituskulud.
    Turismiga tegeleval perefirmal on plaanis osta masin lume koristamiseks, mille hind on 157000 krooni ning transpordikulud 8000 krooni. Enne masinaga tööleasumist on vaja läbida koolitus, mis läheb firmale maksma 6000 krooni. Prognoosi kohaselt on võimalik saada juurdekasvulisi rahavoogusid 75000 krooni aastas 5 aasta jooksul. Viienda aasta lõpus saab masin maha müüa 10000 krooni eest Firma tulumäär on 8%.
    Kas see investeering on kasulik?
    Leiame projekti nüüdis-puhasväärtuse NPV
    Kuna juurdekasvuline rahavoog, mida loodetakse saada on viie aasta jooksul ühesugune summa, siis APV1 teguri väärtus leitakse tabelist 4. Viimane ehk likvideerimisväärtus on aga üksiksumma ja teguri
    leitakse tabelist 2.
    NPV on positiivne ehk suurem, kui 0, järelikult tasub teha investeering. Tasub esialgsed kulud ja teenib lisakasumit.
    Tulumäär, mida sellelt projektilt tahetakse saada on küllaltki väike. Järgnevalt vaatame, milline on maksimaalne tulumäär, mida sellelt investeeringult on võimalik saada.
    Leiame seesmise tulumäära (IRR)
    Kasutame katsetusmeetodit s.t. leiame NPV- d erinevate tulumäärade juures.
    i = 12%; i = 32%; i = 36%
    Nagu selgub võib seesmine tulumäär IRR olla 32% ja 36% vahel.
    Oluline on seda teada sellepärast, et sellest sõltub milline projekti finantseerimise variant valida. Intressimäär laenukapitali korral peab olema väiksem, kui IRR. Vastasel korral vähendab ta omaniku tulu.

    ÜLESANNE 19


    Turismifirma bussipark on otsustanud osta 100 000 krooni eest bussi , mida on plaanis kasutada viis aastat ja viienda aasta lõpus müüa 20 000 krooni eest. Hoolduskuludeks on arvestatud aastas 22 000 krooni ja tulusid loodetakse saada ökonoomsema kütusekulu arvelt 56 000 krooni. Kuna buss on varustatud kaasaegse sisustusega, siis on võimalik veel reisijate sõidutingimuste arvelt kokku hoida 12 000 krooni. Nõutav tulumäär on 10%. Kas see investeering on investorile kasulik?
    Leiame NPV
    Otsus: NPV > 0, siis on kasulik projekt käivitada. Katab esialgsed kulud



    ÜLESANNE 20

    Probleem erinevate variantide valiku kohta variantide valiku kohta


    Turismifirma kavatseb käivitada uue reisipaketi Kaukaasia mägistele aladele . Selleks on vaja osta buss. Projekti elueaks arvatakse olevat 5 aastat.
    Reisijate transportimiseks võib kasutada kahte varianti :
  • Osta uus kaasaegne reisibuss, mis on kohaldatud pikemaajalisteks reisideks.
  • Osta juba kasutuses olnud kaks väiksemat bussi. .
    Kaasaegne reisibuss maksab 2 640 000 krooni ja tema jääkväärtus viienda aasta lõpus on 0.
    Kasutatud bussi hind on 420 000 krooni tükk, kuid ekspluatatsiooni kulud kokku kahele bussile aastas on 360 000 krooni . Selle bussi normaalne eluiga on 3 aastat. Teise aasta lõpus saab teda müüa hinnaga 100000 krooni tükk.
    Millist varianti eelistada, kui nõutav tulumäär on 13%?
    Antud juhul on otstarbekas langetada otsus nüüdisväärtuste (PV) võrdlemise teel.
    Variant 1 – osta uus kaasaegne reisibuss
    PV = - 2 640 000 krooni
    Variant 2 – osta 2 kasutatud bussi
    Arvestused on tehtud eeldusel, et osteti kaks bussi, kasutati 3 aastat ja osteti uued ning viienda aasta lõpus müüdi maha, mis on ka projekti lõpetav väärtus.
    Kuna tegemist on kuludega, et väljaminevate rahavoogudega, kasutatakse “-“ märki.
    Otsus: PV1 > PV2 . Järelikult on otstarbekam valida teine variant, kuna kulud on
    väiksemad

    ÜLESANNE 21

    Ebavõrdsete eluigade ja erinevate algmaksumustega projektide valiku kohta.
    Kui on tegemist projektide valikuga, millede algmaksumused või projekti maksumus ja eluiga (projekti kestus) on erinev, siis otsuse langetamiseks või valiku tegemiseks on üks lihtsamaid meetodeid – EKVIVALENTSE ANNUITEEDI ehk aastase maksumuse meetod. Selgitatakse välja kumma projekti tulud või kulud ehk sissetulevad või väljaminevad summad on kas suuremad või väiksemad (soodsamad investorile) taandatuna ühele aastale. See on raha summa ,mida saadakse või tuleb kindlasti ära maksta, või kindlasti laekub aastas, kuus.
    Turismi ja puhkekompleksil on plaanis juurutada uus teenustepakett, mis on seotud säästliku ja eluterve keskkonna propageerimisega. Metroloogia Instituut pakub välja selle tarbeks seade, millega on võimalik harrastushuvilistel sisustada vaba aega -mõõtes tuulekiirust erinevatel tasanditel ja teha selgitustööd lastele selle vajalikkusest .
    Instituut pakub välja kaks seadet:
  • Seade “ NORD ”, mida saaks kasutada 3 aastat ja maksab 50 000 krooni ja iga-aastased hoolduskulud on 12 000 krooni ehk firma peab arvestama, et selle seade soetamiseks on tal vajalik selle rahasumma olemasolu.
  • Seade “ATLANTIK”, mida saab kasutada 4 aastat ja hind on 60 000 krooni. Iga-aastased hoolduskulud on aga 10 000 krooni.
    Investori nõutav tulumäär mõlemale variandile on 10%.
    Kumb seade on soodsam osta?
    Andmete koondtabel
    NORD
    ATLANTIK
    I0
    50 000
    60 000
    n
    3 aastat
    4 aastat
    EAC
    12000
    10 000
    i
    10%
    10%
    EAC – kulude ekvivalent ehk iga-aastane makse
    Otsustada on võimalik mitmel erineval moel see tähendab - kasutada erinevaid hindamiskriteeriume.
    Antud juhul on kasutatud
    • ekvivalentse annuiteedi meetodit ehk toodud kummagi projekti jaoks välja iga-aastased kulude maksumused, mille leidmiseks on kaks moodust:
    • Leitud otsearvutuse teel kulude ekvivalentne annuiteet.
    • Arvestatud kulude praegune- ehk nüüdisväärtus ja see taandatud ühele aastale.

    1. Seade “NORD”
    Mõlema lahendusmeetodi korral on tulemus sama.
    2. Seade “ATLANTIK”
    Otsus: Seade “NORD” kulude ekvivalentne annuiteet EAC = 32105,4 krooni
    Seade “ATLANTIV” kulude ekvivalentne annuiteet EAC = 28928 kroon
    Kuigi seade “ATLANTIK” ostuhind on suurem on siiski kasulikum valida see seade. kuna tema aastased maksed on väiksemad.
    Ostma peaks seade “ATLANTIC”

    ÜLESANNE 22


    Erinevate eluigade ja erinevate projekti maksumuste probleem.
    Otsus langetatakse projekti kasuks, mille praegune väärtus või selle ekvivalentne annuiteet on väiksem.
    Linnavalitsus peab langetama otsuse küttesüsteemi valiku kohta teatrihoone kütmiseks. Pakutakse välja kaks projekti.
    Projekti A korral küttesüsteemi eluiga on 5 aastat ja tema kulude praegune väärtus on 1 miljonit krooni.
    Projekti B korral küttesüsteemi eluiga on 7 aastat ja tema kulude praegune väärtus on 1,2 miljonit krooni.
    Linnavalitsuse poolt nõutav tulumäär on 10%.
    Otsuse langetamiseks leitakse projektide A ja B kulude praeguste väärtuste ekvivalentsed annuiteedid, kuna küttesüsteemide eluead on erinevad.
    Otsus: Valida tuleb projekt B, kuna tema kulude ekvivalentne annuiteet on väiksem,
    kui projektil A

    ÜLESANNE 23

    Selles ülesandes on tegemist erinevate algmaksumustega projektidega ja andmete vähesus otsustamaks kumba projekti valida.
    Vana puusild on kokkuvarisemisohus. Linnaametnikel on välja pakkuda kaks projekti transpordi korraldamiseks sellel töölõigul, teades, et liiklus - ja vanalinna külastatavus erinevate uute turismifirmade poolt seoses uute pakettide käivitamisega tulevikus suureneb silla kaudu.
    Esimene projekt: ehitada uus terassild.
    Teine projekt: ehitada tunnel lahesopi alla
    Teede amet teab terassilla ehituskulusid ja hilisemaid ekspluatatsioonikulusid, kuid ei tea tunneli ekspluatatsiooni kulusid.
    Terassilla kohta on teada järgmised andmed:
    KULUD
    SUMMA krooni
  • Silla ehituskulud
    17 000 000
  • Värvimine iga 6 aasta järel
    1 000 000
  • Teekatte uuendamine iga 10 aasta järel
    3 000 000
  • Silla remondi kulud iga 15 aasta järel
    4 000 000
  • Aastased hoolduskulud
    300 000

    Tunneli kohta on teada järgmised andmed


  • Tunneli ehituskulud
    24 000 000
  • Remondikulud iga 10 aasta järel
    2 000 000
    Nii tunneli kui ka silla eluiga on 30 aastat. Kui suur on tunneli maksimaalsed lubatavad aastased hoolduskulud (aastane annuiteet) Kui i = 8%.
    Otsuse väljaselgitamiseks on väljapakutud järgmine lahendusskeem.
    Silla kohta on kõik vajalikud andmed teada, aga tunneli kohta ei tea, kui palju võiks maksta maksimaalselt igaaastaseid hoolduskulusid ja kummal variandil on need väiksemad.
    Selle probleemi puhul on veel oluline see, et osa kulutusi tehakse tulevikus. See tähendab aga seda, et on vaja tulevikus tehtavad kulutused ka jagada võrdselt aasta peale. Selleks kasutatakse annuiteedi tulevase väärtuse tegurit, mis leitakse tabelist 3.
    Järgnevalt on toodud arvutustes vajaminevad tegurite constandid, mis jagavad teisendavad nende väärtused aasta peale:

    Leiame silla ekvivalentse annuiteedi


    Leiame tunneli ekvivalentse annuiteedi


    Asendame saadud tulemuse esialgsesse võrrandisse ja lahendame ühe tundmatuga võrrandi
    Seega tunneli maksimaalsed hoolduskulud võivad olla 30,86 tuhat krooni. Silla maksimaalsed kulud olid aga 300 tuhat krooni.
    Järelikult on otstarbekam selle otsustuskriteeriumi järgi valida tunneli ehitamine, kuna hoolduskulude ekvivalent on väiksem.

    ÜLESANNE 24


    Asendus-remontotsuste kohta
    Need otsused on vastastikku välistavate projektide tüüpiline probleem, kuna päris tihti on tegutsevas ettevõttes vaja otsustada, kas osta uus põhivara või remontida vana seadet.
    Kui ettevõte müüks oma kasutatud auto kohe, saaks ta müügihinnaks 60 000 krooni. Ta võib seda autot ka remontida ning seejärel saab autot veel kasutada 5 aastat. Remondikulude maksumus on 10 000 krooni. Viie aasta möödudes on auto jääkväärtus 0.
    Ettevõte võiks osta ka uue auto, mille hind on 100 000 krooni ja kasutusiga 10 aastat.
    Ettevõtte nõutav tulumäär on 10%. Ettevõtte juhatus ei suuda otsustada, kas peaks remontima vana auto või ostma uue auto. Et veenduda õiges otsuse on vaja teha arvutused.
    Lahendus: Leiame vana ja uue auto kulude ekvivalentsed annuiteedid
    70 000
    EAC vana = ------------ = 18 466 krooni
    3,798
    100 000
    EAC uus = ---------------- = 16275 krooni
    6,1446
    Otsustades ekvivalentse annuiteedi põhjal on otstarbekas osta uus auto. Arvutuste kontrollimiseks kasutame marginaal rahavoo arvutust taandades arvutused 10 aastale, kuna uue auto kasutusiga on 10 aastat. Jättes vana auto müümata, mida on võimalik kasutada peale remonti veel 5 aastat, peab ettevõte selle aja möödudes ostma veel ühe vana auto
    60 000 krooni eest, selle remontima 10 000 krooni eest, et kasutada veel 5 aastat. Seega korratakse lühema elueaga projekti 2 korda ( eluigade võrdsustamise tagamiseks ).
    Kui ostame uue auto, siis rahavood toimivad järgmiselt:
    Praegu
    5 aasta pärast
    1. Ostame uue auto 100000
    Väldime vana auto ostmist 60 000
    2. Müüme vana auto -60000
    Väldime vana auto remonti 10 000
    3. Väldime vana auto remonti -10000
    KOKKU
    Puhas lisarahavoog 30000
    KOKKU puhaskasum 70 000
    Leiame NPV
    70000
    NPV = - 30000 + ------------- = 13460 krooni
    ( 1+ 0,10 ) 5
    Saadud tulemus on võrdne eespool arvutatud ekvivalentsete annuiteetide vahega taandades 10 aasta peale
    NPV = (18466 – 16275 ) APV1 10 a ; 10% = 2191 x 6,1446 = 13460 krooni

    ÜLESANNE 25


    Pika elueaga vara kohta, mis tähendab, et vara või hoone on kasutusel lõputult pika perioodi vältel.
    Linnavalitsus sai annetusena 50 milj. krooni kontsertsaali ehitamiseks ja korrashoiuks.
    Aastased ekspluatatsioonikulud on prognoositud 150 000 krooni ja iga 10 aasta järel on vaja teha remonti, mis maksab 250 000 krooni.
    Kui palju saab kulutada ehitusele ehk kui suur on hoone ehitusmaksumus , et hoonet hoida lõputult pika perioodi jooksul kasutuskõlblik (korras). Raha saab paigutada fondi, mis teenib 6% intressi aastas
    Kuna on tegemist lõputult pika ajaperioodiga, siis on arvutustes kasutatud kapitaliseeritud väärtust ehk raha pannakse fondidesse teenima tulu tulevikus tehtavate tööde tarbeks. Arvutrused põhinevadv järgmisele valemile:
    ; P - varade kapitaliseeritud väärtus
    i - turu intress fondides
    Siit avaldame projekti maksumuse, mida on vaja teada

    Aastased hoolduskulud = ekspluatatsioonikulud + remondikulude annuiteet


    Vastus. Projekti maksumuseks võib arvestada 47 183 875 krooni

    ÜLESANNE 26


    Algmaksumuste erinevuse probleemi kohta
    Taolistele projektidele on võimalik hinnangut anda ka seesmise sisetulumäära põhjal.
    Lahendus IRR-ga (seesmine tulumäär ehk maksimaalne tulumäär, mida on võimalik projektilt saada. Sellisel juhul NPV = 0).
    Vana hotell, mis asus linna arenguplaani kohaselt väga soodsas kohas põles hiljuti maha.
    Linnavalitsus leiab, et sellele krundile oleks kasulik ehitada kas büroo hoone või elumaja . Mõlema projekti eluiga ennustatakse 30 aastat. Investori nõutav tulumäär on 12%. Andmed projektide kohta on järgmised:
    Tuhat krooni
    Büroo-
    hoone
    Elumaja
    Renoveerimise kulud
    34000
    49000
    Renoveeritud hoone jääkväärtus
    12000
    19000
    Aastased tulud
    21200
    25120
    Aastased kulud
    5910
    8800
    Tuleshävinud hoone praegune
    väärtus (esialgne maksumus)
    48500
    48500
    Tuleshävinud hoone jääkväärtus
    30. aasta pärast (maamaksumus)
    26600
    26600
    1. Leiame IRR – i büroo ehitamise korral
    Interpoleerides saame IRR = 18,7%
    Interpoleerimismeetod (keskmise leidmine)on toodud lahendusekäigu lõpus
    See rahuldab investeerijat, sest investeerija nõutav tulumäär oli 12%.
    Kuna elumaja projekt on kallim, siis on vajalik leida täiendavate kulude IRR ehk seesmine tulumäär projekti sellele osale, mis on teisest kallim, et selle kaudu näha, kas ka see osa rahuldab investeerijat.

    Proovime i = 6%


    , mis on suurem kui 0.
    Proovime i = 7%
    mis on väiksem
    kui 0.
    Interpoleerides 6% ja 7% vahel leidmaks täpse tulumäära, kuna täpsemad tabelid ei ole alati kättesaadavad.
    6,2% aga ei rahulda investeerijat
    Leiame IRR – i elumaja projektile
    Lahendades, saame IRR = 16,66%
    Kuigi 16,66% rahuldab investeerijat (s.o. 12%) ei ole soovitav teha valik elumaja projekti kasuks, kuna täiendavate kulude IRR oli ainult 6,2%, mis ei rahulda investeerijat.
    Lõpliku otsuse langetamiseks on vaja leida veel NPV – d mõlemale projektile
    Nagu arvutustest selgub, on büroohoone nüüdis-puhasväärtus suurem, kui elumaja nüüdis-puhasväärtus
    Järelikult on otstarbekas ikkagi otsus langetada büroo hoone kasuks, sest pikema ja suuremamahuliste projektide puhul on otstarbekas teha otsus nüüdis-puhasväärtuse meetodi alusel. Täna investeeritud summa toob tulevikus rohkem tulu kui seda on elumaja projekti puhul.
    Samale tulemusele jõudsime ka IRR meetodi alusel. See meetod aga näitas, kummal projektil on suurem seesmine tulunorm, mis annab võimaluse näiteks laenuintresside kõikumisele suurema vahemiku.
    MIS ON ÄRIPLAAN JA MILLEKS ON TEDA VAJA
    Äriplaan on dokument, mis sisaldab informatsiooni äri edukuse kohta kavandatud toodete teenuste realiseerimisel.
    Vajalikkus
    • selgitada küllaldase kasumi teenimise võimalus;
    • rahavoogude juhtimine;
    • olla ligitõmbav potentsiaalsetele kreeditoridele, investoritele, kes vajavad ülevaadet Teie ärist otsuse tegemiseks KAS FINANTSEERIDA ettevõttesse või mitte;
    • näitab ettevõtja võimekust, tema kogemusi, arusaamisi ja teadmisi riigi majanduspoliitikast ja maksudest.

    Eesmärk
  • Paremini mõista kavandatavat või olemasolevat äri.
  • Põhjendada krediidi taotlust.
  • Saada investeerimisprojekte.
      • Äriplaani kolm peamist ülesannet

  • Juhend ettevõtjale selleks, et kavandada põhjendatud ja loogiline raamistik oma äriidee(de) rakendamiseks ja juhtimiseks ning strateegia kavandamiseks järgmise 3-5 aasta jooksul.
  • Aluseks läbirääkimistel finants institutsioonide esindajatega (valitsuse ametnikud, pankurid, kreeditorid jne.), et saada laenu või kapitali investeeringuid.
  • Võrdluse aluseks ja edukuse mõõtmiseks peale äriplaani rakendamist.
    ETTEVÕTJA 10 KÄSKU
  • Leidke äriidee
  • Ärge kartke konkurentsi
  • Mõelge kvaliteedile
  • Koostage äriplaan
  • Ärge kartke hinda alandada, kartke hinda tõsta
  • Reklaamige oma kaupa, toodet, teenust
  • Ärge kartke võtta laenu, kui seda on võimalik saada
  • Olge heatahtlik
  • Hoidke lahus isiklik ja ettevõtte rahakott , ehk ärge hoidke kõiki mune ühes korvis
  • Ärge unustage, et täna olete Teie ise oma peamine kapital
    Näidis äriplaani sisu kokkuvõte
    Äriideeks on konsultatsioonifirma käivitamine, mille peamiseks teenuseks, mida kavatsetakse pakkuda on:
    ERINEVATE REISI PAKETTIDE- JA ÜRITUSTE KORRALDAMISE KONSULTATSIOONI
    Taolise firma käivitamiseks on projekti maksumus toodud järgmises tabelis:
    PROJEKTI MAKSUMUS KROONIDES
    Büroo ruumid korter 80 m 2
     
    1500000
    Mööbel, inventar
    100000
    Arvutid 2 tükki
    30000
    Tarkvara
    40000
    Printer-koopiamasin
    10000
    Käibevara ( paberid , muud)
    30000
    Büroo ruumide remondikulud
     
    50000
    Kokku projekti maksumus
     
     
    1760000
    INVESTEERIMISVAJADUS
    Projekti maksumus kokku
    1760000
    sellest omakapital (1500000+30000+10000)
    1540000
    laenukapital
    220000
    Projekti finantseerimiseks on vajalik pikaajaline laen
    Laenu tagasimakseteks ehk annuiteedi väljaselgitamiseks on koostatud laenuamortisatsiooni graafik . Arvutused on vajalikud kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude koostamiseks.
    (Intress on kulu; annuiteet – rahavood ja laenujääk kajastub bilansis)
    LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK
    Laen 220000krooni
    5 aastat intressiga 8%
    Periood
    Annuiteet
    Intress
     Laenu põhiosa
    Laenujääk
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    220000
    1 aasta
    55100,6
    17600
     
    37500,6
    182499
    2 aasta
    55100,6
    14600,0
     
    40500,6
    141999
    3 aasta
    55100,6
    11359,9
     
    43740,7
    98258,2
    4 aasta
    55100,6
    7860,7
     
    47239,9
    51019
    5 aasta
    55100,6
    4081,5
     
    51019,0
    0
    Kokku
    275502,8
    55502,8
     
    220000,0
     
    Põhivara amortisatsiooni arvestustus kroonides
    Nimetus
     
    Maksumus
    Kulum aastas
    Kulumi %
     
     
     
     
     
     
    Korter 80m2
    1500000
     
    37500
    2,5
    Mööbel, inventar
    100000
     
    5000
    5,0
    Arvutid 2tk
    30000
     
    4500
    15,0
    Tarkvara
     
    40000
     
    8000
    20,0
    Printer
     
    10000
     
    2000
    20,0
    Kokku
     
    1680000
     
    57000
     
    Müügi ehk netorealisatsiooni arvestus
    Ühe paketi keskmiseks hinnaks on võetud 8716.66 krooni. Seega aastas on vaja koostada ja realiseerida (ehk tegevusmaht ) 60 reisi ja konsultatsiooni paketti.
    Realisatsioon aastas keskmiselt
    (ühes kuus seega 60:12 = 5 paketti)
    Tulenevalt eeltoodust on aasta netokäibeks 523 000 krooni, mis rahuldaks nimetatud projekti tasuvuse.
    Arvestustes ei ole võetud arvesse inflatsiooni ja riski. Iga koostaja arvestab selle oma vastavalt oma riskikartlikkusele.
    Töötasu arvestus
    2 töötajat kuupalgaga 9000 krooni kuus 2 x 9000 = 18000 krooni
    1 töötaja kuupalgaga 3000 krooni kuus 1 x 3000 = 3000 krooni
    Kokku 18000+3000= 21000x12 kuud = 252000 krooni aastas.
    Siia lisanduvad veel sotsiaalmaksed
    KAVANDATAVATE TULUDE - JA KULUDE ARUANNE (tuhat krooni)
    NIMETUSED
    1 aasta
    2 aasta
    3 aasta
    4 aasta
    5 aasta
     
     
     
     
     
    Brutorealisatsioon
    617,1
    617,1
    617,1
    617,1
    617,1
    Käibemaks (-)
    94,14
    94,14
    94,14
    94,14
    94,14
    Netokäive
    523
    523
    523
    523
    523
    KULUD
    Töötasu
    252
    252
    252
    252
    252
    Sotsiaalmaks 33,5%
    84
    84
    84
    84
    84
    Vesi- kanalisatsioon
    10
    10
    10
    10
    10
    Küte
    9
    9
    9
    9
    9
    Elekter
    15
    15
    15
    15
    15
    Internet
    2
    2
    2
    2
    2
    Andmeside
    8
    8
    8
    8
    8
    Põhivara kulum
    57,0
    57,0
    57,0
    57,0
    57,0
    Kindlustus
    10
    10
    10
    10
    10
    Reklaam+ lepingud
    15
    15
    15
    15
    15
    Bürootarbed
    10
    10
    10
    10
    10
    Remonditööd
    50,0
    Muud kulud
    10
    10
    10
    10
    10
    Kokku ärikulud
    532,42
    482,4
    482,4
    482,4
    482,4
    ÄRIKASUM
    -9,4
    40,6
    40,6
    40,6
    40,6
    Finantskulud
    17,6
    14,6
    11,4
    7,9
    4,1
    Puhas kasum
    -27,0
    26,0
    29,2
    32,7
    36,5
    RAHAVOOGUDE ARUANNE
    (tuhat krooni)
    Nimetused
     
    1 aasta
    2 aasta
    3 aasta
    4 aasta
    5 aasta
    I.Jääk perioodi alg
    42,5
    85,0
    127,4
    169,9
    Rahal.vah.sissetulek
    1.sissemakst.põhika
    2. Laen
    220
    3. Laekum.müügist
    617,1
    617,1
    617,1
    617,1
    617,1
    KOKKU sissetulek
    837,14
    617,14
    617,14
    617,14
    617,14
    Rahal.vah.kasutam.
    Remonditööd
    50,0
    Tarkvara
    40
    Inventar,mööbel
    100
    Paberid,muud
    30
    Töötasu
    252
    252
    252,00
    252,00
    252,00
    Vesi-kanalisatsioon
    10,0
    10,0
    10,0
    10,0
    10,0
    Vee soojendamine
    Küte
    9
    9,00
    9,00
    9,00
    9,00
    Elekter
    15
    15,00
    15,00
    15,00
    15,00
    Maamaks
    Internet
    2
    2
    2
    2
    2
    Andmeside
    8
    8
    8
    8
    8
    Maksud
    178,6
    178,56
    178,6
    178,6
    178,6
    Kindlustus
    10
    10
    10
    10
    10
    Reklaam+lepingud
    15,0
    15,0
    15,0
    15,0
    15,0
    Bürootarbed
    10
    10
    10
    10
    10
    Laenu annuiteet
    55,1
    55,1
    55,1
    55,1
    55,1
    Muud kulud
    10,0
    10,0
    10,0
    10,0
    10,0
    Kokku kasut.
    794,7
    574,7
    574,7
    574,7
    574,7
    Jääk periood.lõpuks
    42,5
    85,0
    127,4
    169,9
    212,4
    KAVANDATAVAD BILANSID (tuhat krooni)
    Bilansikirjed
    1 aasta
    2 aasta
    3 aasta
    4 aasta
    5 aasta
     
     
     
     
     
    AKTIVA
    Kassa ja pangakonto
    42,5
    85,0
    127,4
    169,9
    212,4
    Varud
    30
    30
    30
    30
    30
    Käibevara kokku
    72,5
    115,0
    157,4
    199,9
    242,4
    Põhivara
    1 680
    1 680
    1 680
    1 680
    1 680
    Akkum.põhiv.kulum
    57
    114
    171
    228
    285
    Aktiva kokku
    1695 ,5
    1681 ,0
    1666 ,4
    1651 ,9
    1637,4
    PASSIVA
    Pikaajalised kohust
    Pikaajal.laen
    182
    142
    98
    51
    Kohustused kokku
    182,5
    142
    98,3
    51
    0
    Omakapital
    Aktsiakapital
    1540
    1540
    1540
    1540
    1540
    Eelm.per.jaot.kasum
    -27,0
    -1,0
    28,1
    60,8
    Aruandeaasta kasum
    -27,0
    26,0
    29,2
    32,7
    36,5
    Omakapital kokku
    1513,0
    1539,0
    1568,1
    1600,8
    1637,3
    Passiva kokku
    1695,5
    1681,0
    1666,4
    1651,8
    1637,3
    LISAD
    Lisa 1 Üksiksumma tulevase väärtuse tegur
    Lisa 2 Üksiksumma nüüdis-väärtuse tegur
    Lisa 3 Annuiteedi tulevase väärtuse tegur
    Lisa 4 Annuiteedi nüüdis-väärtuse tegur
    73
    • .DOC Laadi alla originaalfail 74 lk · .doc · 188 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Finantsjuht-konspekt #1 Finantsjuht-konspekt #2 Finantsjuht-konspekt #3 Finantsjuht-konspekt #4 Finantsjuht-konspekt #5 Finantsjuht-konspekt #6 Finantsjuht-konspekt #7 Finantsjuht-konspekt #8 Finantsjuht-konspekt #9 Finantsjuht-konspekt #10 Finantsjuht-konspekt #11 Finantsjuht-konspekt #12 Finantsjuht-konspekt #13 Finantsjuht-konspekt #14 Finantsjuht-konspekt #15 Finantsjuht-konspekt #16 Finantsjuht-konspekt #17 Finantsjuht-konspekt #18 Finantsjuht-konspekt #19 Finantsjuht-konspekt #20 Finantsjuht-konspekt #21 Finantsjuht-konspekt #22 Finantsjuht-konspekt #23 Finantsjuht-konspekt #24 Finantsjuht-konspekt #25 Finantsjuht-konspekt #26 Finantsjuht-konspekt #27 Finantsjuht-konspekt #28 Finantsjuht-konspekt #29 Finantsjuht-konspekt #30 Finantsjuht-konspekt #31 Finantsjuht-konspekt #32 Finantsjuht-konspekt #33 Finantsjuht-konspekt #34 Finantsjuht-konspekt #35 Finantsjuht-konspekt #36 Finantsjuht-konspekt #37 Finantsjuht-konspekt #38 Finantsjuht-konspekt #39 Finantsjuht-konspekt #40 Finantsjuht-konspekt #41 Finantsjuht-konspekt #42 Finantsjuht-konspekt #43 Finantsjuht-konspekt #44 Finantsjuht-konspekt #45 Finantsjuht-konspekt #46 Finantsjuht-konspekt #47 Finantsjuht-konspekt #48 Finantsjuht-konspekt #49 Finantsjuht-konspekt #50 Finantsjuht-konspekt #51 Finantsjuht-konspekt #52 Finantsjuht-konspekt #53 Finantsjuht-konspekt #54 Finantsjuht-konspekt #55 Finantsjuht-konspekt #56 Finantsjuht-konspekt #57 Finantsjuht-konspekt #58 Finantsjuht-konspekt #59 Finantsjuht-konspekt #60 Finantsjuht-konspekt #61 Finantsjuht-konspekt #62 Finantsjuht-konspekt #63 Finantsjuht-konspekt #64 Finantsjuht-konspekt #65 Finantsjuht-konspekt #66 Finantsjuht-konspekt #67 Finantsjuht-konspekt #68 Finantsjuht-konspekt #69 Finantsjuht-konspekt #70 Finantsjuht-konspekt #71 Finantsjuht-konspekt #72 Finantsjuht-konspekt #73 Finantsjuht-konspekt #74
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 74 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 188 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Masters Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    kogu aine läbimiseks vajalik matreial
    majandus finantsjuhtimine

    Sarnased õppematerjalid

    Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE
    74
    doc

    Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE

    32 3 Tehnikagümnaasium I. ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED Ettevõttele seatud eesmärke aitab saavutada hästikorraldatud finantsjuhtimine, mis võimaldab õigete finantsotsuste vastuvõtmist. Sageli on väikeettevõtte juht see, kes on ka oma firma finantsjuht ja peab spetsialistina tagama kogu ettevõtte toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise. 1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele: 1 millised otsused loovad väärtust? 2 kuidas hinnata ettevõtte väärtust? 1 kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust? 2 kuidas koostada eelarvet? 3 kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust?

    Majandus
    FINANTSJUHTIMINE
    74
    doc

    FINANTSJUHTIMINE

    32 3 Tehnikagümnaasium I. ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED Ettevõttele seatud eesmärke aitab saavutada hästikorraldatud finantsjuhtimine, mis võimaldab õigete finantsotsuste vastuvõtmist. Sageli on väikeettevõtte juht see, kes on ka oma firma finantsjuht ja peab spetsialistina tagama kogu ettevõtte toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise. 1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele: 1 millised otsused loovad väärtust? 2 kuidas hinnata ettevõtte väärtust? 1 kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust? 2 kuidas koostada eelarvet? 3 kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust?

    Finantsjuhtimine
    Finantsarvestus I osa
    37
    doc

    Finantsarvestus I osa

    32 3 Tallinna Tehnikagümnaasium I. ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED Ettevõttele seatud eesmärke aitab saavutada hästikorraldatud finantsjuhtimine, mis võimaldab õigete finantsotsuste vastuvõtmist. Sageli on väikeettevõtte juht see, kes on ka oma firma finantsjuht ja peab spetsialistina tagama kogu ettevõtte toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise. 1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele: 1 millised otsused loovad väärtust? 2 kuidas hinnata ettevõtte väärtust? 1 kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust? 2 kuidas koostada eelarvet? 3 kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust?

    Finantsarvestus
    KAPITALI EELARVESTAMINE
    12
    pdf

    KAPITALI EELARVESTAMINE

    KAPITALI EELARVESTAMINE Kapitali eelarvestamine on seotud pikaajaliste strateegiliste äriplaanide koostamisega, mille käigus tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: Milline on meie projekti ajaldatud nüüdispuhasväärtus (NPV)? Milline on projekti sisemine tasuvuslävi (IRR) ja modifitseeritud tasuvuslävi MIRR? Samuti leitakse diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusajad. Kõige üldisemalt võib öelda, et kui: 1. Sisemine tasuvuslävi projektil on suurem, kui nõutav tulunorm, 2. Projekti NPV on positiivne ja 3. Kasumiindeks on üle 1.0, Siis võib selle projekti vastu võtta. Pikaajalised investeeringud ja nende finantseerimine Pikaajaliste investeeringute planeerimine on kasumi saamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste (kasumit ei saada tavaliselt varem kui aasta pärast) investeerimisotsuste vastuvõtmine. Pikaajalised investeeringud on:

    Majandus
    Konspekt ettevõtte rahandus
    64
    pdf

    Konspekt ettevõtte rahandus

    ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või

    Rahanduse alused
    Finantsjuhtimine kordamine
    47
    docx

    Finantsjuhtimine kordamine

    ● Kasumi maksimeerimine ignoreerib raha ajaväärtust ja riski. Kas pikaajaline või lühiajaline kasum? Majanduslik või arvestuslik kasum? ● Müügikäibe maksimeerimine ei eelda väärtuse loomist või suurendamist ● Ettevõtte turuväärtuse maksimeerimine ei ole sama mis aktsionäride rikkuse maksimeerimine ● Huvirühmade rikkuse maksimeerimine Üldiselt võtab ettevõttes otsuseid vastu tegevjuhtkond (ka finantsjuht). Finantsjuhi peamine eesmärk on teha otsuseid alternatiivsete fondiallikate ja nende kasutamise üle, Kõik strateefilised otsused (finantseerimis ja investeermis) tehakse lähtuvalt omanike rikkuse maksimeerimise eesmärgist ehk ka lihtsaktsia hinna maksimeerimisest. Ettevõtte finatsjuhi jaoks on peamised probleemid kui palju suudab ettevõtte investeerida ja kuhu on otstarbekas ning kuidas nõutavat rahahulka suurendada. Finantsjuht vastutab finantsanalüüsi ja -kavandamise eest,

    Finantsjuhtimine
    Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
    47
    docx

    Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

    1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid

    Majandus
    Ettevõtte rahandus
    27
    doc

    Ettevõtte rahandus

    kasutamine on bilansi vasakul pool. Finantsanalüüs Finantsanalüüs on hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale lähtuvalt tema finantsnäitajatest. Analüüsi võib teha möödunud perioodi kohta, tänase päeva (oleviku) kohta või tuleviku prognoosi koostamiseks. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mista finantsaruannete näitajaid ja nende sisu. Analüüso tulemuste alusel on võimalik langetada põhjendatud finants otsused. Finantsnäitajate vastu on kindlasti huvi nende vastu kreeditoridel, aktsionäridel, töötajad, tarnijad jne. Finantsanalüüsi võib jaotada kolem etappi: 1. ettevalmistav etapp- siin määratakse kindlaks analüüsi eesmärgid, need omakorda sõltuvad sellest, kellele analüüs on suunatud või milliseid küsimusi tahetakse lahendada. Sõltumata eesmärgi püstitusest tahetakse pea alati saada vastust järgmistele probleemidele:

    Rahandus ja pangandus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun