Ettevõtte rahandus (1)

Ettevõtte rahandus

• Raamatupidamine
  
• Finantsanalüüs
  
• Mikro- ja makroökonoomika
  

Rahanduse olemus
Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse:

• Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid
  
• Ettevõtete rahandus
  
• Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted)
  
• Ettevõtlusega mitte tegelevad üksused (MTÜd ja sihtasutused)
  

Ettevõtte rahandus käsitab ettevõtte rahalisete resursside tekkeallikaid ja nende suunamist. Vastavalt äriseadustikule peab iga ettevõte tegutsema kasumlikult ehk tootma kasumit. Annab iga tootmistsükkli järel kasumi üldreeglina, sest teatud juhtudel ettevõte ei pruugi olla kasumlik , aga see ei tohi olla pikaajaline.
Ettevõtte majandustegevus
C+V+m=T
C- konstant. Tootmiskulud (kulud materjalile, toorainele). Tootmistsükkli konstantsed elemendid on need, mille väärtus kandub tootele ühe või mitme tootmistsükli jooksul muutumatus väärtuses.
V- varieeruv , muutub element/ suurus. Tööjõu tasu on varieeruv sest tööjõul on oma hind
m- lisandunud väärtus. Tuleneb ainult tööjõust.
T- Tootlustoode
Ettevõtte loomisel peab olema algkapital
VV TV
R TJ  T K R’
OV TA
R- raha K- Kaup
TV- tootmisvahend R’>R R´=R+m
TJ- tööjõud VV- võõrvahend
TA- tooraine OV-omavahend
T-toode
Aktsiakapital
Aktsiaselts on äriühing, mis tegutseb aksiakapitalile põhinevalt ja viimane moodustub aktsiate ostmisel tasutud sissemaksetest. Aktsiakapitali minimaal suurus on 400 000 krooni (neid aetakse segi OÜ 40 000). Aktsia minimaalne suurus/väärtus on 10 kr või selle täiskordne (50, 100, 1000, 100 000 jne) (OÜ puhul on see 100 või selle täiskordne).
Ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit ja suurendada aktsionäride puhastulu . Ettevõtte kasumi teenimine on lühiajaline eesmärk, kuna iga aasta lõpus tehakse aasataruande. Sellepärast ongi lühiajaline. Aktsionäride puhastulu on pikaajaline eesmärk.
Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber sest aktsiaselts ei pea seda tagasi ostma. Aktsiate liigid- lihtaktsiad (lihtaktsionär osaleb juhtimises- tal on hääleõigus.lihtaktsionärid saavad aind siis dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga.) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist. Hääle nad saavad siis kui kahel aastal nad pole saanud dividende. Eelisaktsionäride nõudeid rahuldadakse enne kui lihtaktsionärid). Teine aktsiate liigitus on esitaja aktsiad ja nimeline aktsia. Selle liigituse aluseks on kaasnevad õigused. Nimeline aktsia annab õiguse ainult sellele inimesele kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitaja aktsia puhul kuuluvad aktsaiaga kaasnevad õigused kelle valduses aktsia on. Vähem turvaline. Eestis ei ole esitaja aktsiad lubatud.
Aktsiakapitali saab vähendada osaaktsiate tühistamisega, teine võimalus on vähendada aktisanimiväärtust kui see on võimalik. Aktsiat võib splittida. Splittimise puhul vähendatakse aktsiate nimiväätust kuid ilma et aktsikapitl väheneks. Põhjuseks on see et kui aktsia turuväärtus kallineb liialt, siis võib osaliselt kaduda turuhuvi nende vastu. Splittimise eesmärgiks on tõsta aktsiate kaubeldamist turul.
Ettevõte ja finantsturg
Iga ettevõte tegutseb teatud finantskeskkonnas ja reeglina allub ta selle keskkonna mõjule kuna keskkond on ettevõttest tugevam. Majanduse üldine seisukoht sõltub sellest kuidas liigub rahamass ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Mida effektiivsemalt liigub kapital nendelt kellel on selle ajutine ülejääk neile kes on ajutises deffitsiidis, seda mõjusamalt toimib majandussüsteem. Suur hulk rahast liigub spetsialiseeritud rahaasutuste kaudu kes tegutsevad finantsvahendajatena. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja finantskohustuste tekkeks.
Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete väärtpaberid ja erinevad finantsnõuded (nõuded ostjate vastu, nõuded laenusaajate vastu).
Finantskohustused kujutavad ettevõtte võlgnevust kreeditoridele (võlausaldajad, tarnijad ( maksmata arved), töötajad(töötasu pole makstud)). Finantsinstrumendid liiguvad finantsturgudel kus siis huvitatud osapooled kokku saavad. Olulisteks laenuallikateks ongi tavalised finantsvahendaja e. rahaasutused.
Finantsturud võib liigitada rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega ja neid vahendeid kasutavad ettevõtted peamiselt likviidsuse juhtimiseks . Rahaturu vahenditeks võivad olla vekslid, deposiitserfikaadid, aga ka lühiajalised võlakirjad. Rahaturud on lühiajalised e aastased tehingud . Üleaastased on kapitalituru tehingud,. Kapitaliturgudel kasutatakse pikaajaliste väärtpaberitena peamiselt võlakirju.
Tavaliseks kauplemisekohaks on börsid, kuid maaklerid võivad sõlmida tehinguid ka börsiväliselt. Börsiväliseid tehingud kannavad nime leti tehingud. Kapitaliturgudel kaubeldakse ka aktsiatega .
Kapitaliturud jagunevad omakorda esmas - ja järelturgudeks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist ja müügihind võib olla kas nimiväärtus või müüakse aktsiad preemiaga. Esmasturu ülekurss ei ole kasum aktsiatehingutest vaid ta tulebki kajastada arvestuses aktsiaülekursina. Akstiaülekurssi võib kasutada kahjumikatteks kui muid viise pole. Teine võimalus ülekursi kasutamiseks on korraldada aktsiate fondi emissioon , mis tähendab aktsiaemissiooni ilma täiendatavate sissemakseteta. Peale esmasturu läbimist kaubeldakse aktsiatega järelturgudel, kus tehingu hind kujuneb vabalt nõudmise ja pakkumise alusel. rahaturu ja kapitalituru tehinguid ei eristata arvestuses(raamatupidamises) absoluutselt. Pikaajaliste tehingute lühiajalist e kuni 1a osa kajastatakse lühiajalise finantstehinguna, kusjuures tehingu koguväärtus jagatakse proportsionaalselt aastatele.
Ettevõtte vahendite juhtimisel on oluline leida võimalikult soodsad finantseerimise allikad, paraku loodaval ettevõttel on see valik mneti piiratud, sest uue ettevõtte riskid on kõrged ning raske on leida piisavalt kreeditore. Seetõttu peab selline ettevõte suuremas mahus piirduma omavahenditega (aktsia sissemaksetega, laenudega). Peale finantseerimiseallikate leidmist on oluline ressursid paigutada tootmisteguritesse, mis nõuab piisavalt head äriplaani ning vastava ala spetsialiste. Finantseerimiseallikad kajastatakse ettevõtte bilansis paremal pool ja nende kasutamine on bilansi vasakul pool.
Finantsanalüüs
Finantsanalüüs on hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale lähtuvalt tema finantsnäitajatest. Analüüsi võib teha möödunud perioodi kohta, tänase päeva ( oleviku ) kohta või tuleviku prognoosi koostamiseks . Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mista finantsaruannete näitajaid ja nende sisu. Analüüso tulemuste alusel on võimalik langetada põhjendatud finants otsused. Finantsnäitajate vastu on kindlasti huvi nende vastu kreeditoridel, aktsionäridel, töötajad, tarnijad jne. Finantsanalüüsi võib jaotada kolem etappi:

ettevalmistav etapp- siin määratakse kindlaks analüüsi eesmärgid, need omakorda sõltuvad sellest, kellele analüüs on suunatud või milliseid küsimusi tahetakse lahendada. Sõltumata eesmärgi püstitusest tahetakse pea alati saada vastust järgmistele probleemidele:

• milline oli ettevõtte seisukord ja tegevuse tulemused aruande perioodil.
  
• Millised on ettevõtte tugevad ja millised nõrgad kohad.
  
• Millised muudatused on vajalikud ettevõtte tulemuste parandamiseks.
  

näitajate arvutamine ja interpreteerimine- sellel etapil kasutatakse erinevaid finantsanalüüsi liike:

• Näitajate võrdlus ehk analüüs. Arvutatakse ettevõtte finantsnäitajad ja neid võrreldakse erinevate taust näitajatega. 1) võrreldakse ettevõtte majandusaasta alg- ja lõpp näitajaid; 2) analüüsitava ettevõtte näitajaid võrreldakse tootmisharu keskmistega; 3) võrreldakse teise või teiste sama valdkonna ettevõtete näitajatega- võrdlus konkurentidega; 4) võrreldakse erinevate normatiividega (tuleks veenduda et normatiivid oleks õiged)
  
• Struktuuri analüüs ehk vertikaalanalüüs. Arvutatakse anruannete üksikute kirjete osakaalud, mingi terviku või summaarse näitaja suhtes protsentides. Selle näitaja üks eelis on see et tulemusi võib võrrelda sõltumata ettevõtte suurusest .
  
• Horisontaalanalüüs ja trendianalüüs. Horisontaalanalüüs on tavaliselt ettevõtte näitajate analüüs erinevatel perioodidel. Nt 3 aastat ja analüüsitakse bilansi mahu muutusi. Osa autoreid nimetab horisontaalanalüüsiks majandusaasta algse ja lõpuseisude võrdlust (piirab selle 1 aastaga). Õps arvab esimene on horisontaalanalüüs. Trendianalüüs koostatakse mingi valitud baasaasta näitaja suhtes, millega võrrledakse järgnevate perioodide sama näitajat. Trendianalüüs on sageli aluseks finantsnäitajate prognoosimisel.
  
• Suhtarvuanalüüs. Kõige põhjaikum finantsnäitajate analüüs ning annab ka kõige rohkem infot rahandus otsuste vastuvõtul
  
• SWOT analüüs. Tegemist on kvalitatiivse analüüsiga (hinnanguline). Näitab ettevõtte nõrku ja tugevaid külgi jne. Vt turunduse materjalist.
  

tulemuste üldistamine, järelduste tegemine ning soovitused ettevõtte edaspidiseks tegevuseks. Ettepanekute puhul peaks tegema mitu alternatiivset ettepanekut. juhtkond võtab vastu otsused. Kui analüütik annab vaid ühe ettepaneku siis on ta juhi eest võtnud vastu otsuse.
Raamatupidamine ehk finantsaruanded
Tavaiselt koostatakse analüüs raamatupidamise põhiaruannete alusel, kuid vajadusel võib kasutada ka nendega seotud muid aruandeid.
Raamatupidamis bilanss kajastab ettevõtte finantsolukorda teatud hetke seisuga rahalises väljenduses. Tegemist on minevikulise aruandega, sest ta koostatakse eelndvate näitajate põhjal. Bilanss on vajalik selleks, et koostada selle alusel finantsanalüüs ja hinnata ettevõtte olukorda. Bilanss koostatakse tekkepõhiliselt, koosneb kahest poolest- vasak pool kajastab ettevõtte käes olevaid varasid ja parem pool iseloomustab nende varade moodustais allikaid. Varade ja kohustuste vahe moodustab ettevõtte omakapitali.
Varade pool on ülesehitatud lähtuvalt varade likviidsusest alustades kõige likviidsemast. Kohustuste pool on samuti likviidsuse alusel, kuid siin on see ülesehitatud ajalise likviidsuse põhjal. Ettevõtte varad jaotatakse käibe- ja põhivaradeks. Käibevarad on 1 aasta jooksul realiseeritavad või tarbitavad varad. Siia kuuluvad nt raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Varud jagunevad kaheks: tootmisvarud ja valmistoodangu varud. Käibevarad, mida on vimalik kergesti rahaks muuta nimetatakse likviidseteks varadeks. Põhivarad on toodangu tootmiseks rakendatavad varad, mida kasutatakse pikema aja kui 1 a vältel. Põhivarade hulks kuuluvad maa, hooned, seadmed , transpordi vahendid ja muud taolised. Põhivara koosseisu võivad kuuluda ka pikaajalised finantsinvesteeringud. Materjaalne põhivara v.a finantsinvest jaotatakse materjaalseks ja immaterjaalseks põhivaraks. Materjaalne põhivara on materjaalselt ehk füüsiliselt olemasolev vara, immaterjaalne põhivara on mittefüüsilises vormis ja selleks on asutamise ja arengu kulud, patendid , kaubamärgid, autoriõigused ja muu taoline. Materjaalen põhivara võib olla piiratud vi piiramatu kasutusajaga. Piiramatu kasutusaeg- maa.
Kohustused on laenuks võetud vahendid, need on kolmandate isikute nõuded mille kustutamise eest vastutab ettevõte oma varaga. Kohustused liigitatakse lühi- ja pikaajalisteks kohustusteks lühiajalised tuleb tasuda tavaliselt käibevarade arvelt 1a jooksul. Pikaajalised kohustused tasutakse pikema perioodi jooksul, mis on üle 1 aasta. Pikaajaliste kohustuste lühiajalist osa kajastatakse lühiajalise kohustusena. Omakapital näitab ettevõtte aktsionäride osaluse suurust. Omakapitali kirjeteks on aktsiakapital nominaalväärtuses, aruande perioodi kasum kahjum , eelmiste perioodide kasum kahjum, erinevad reservid , aktsiate emisiooni kasum, tagasiostetud oma aktsiad.
Kasumiauanne on põhiaruanne mis kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet kasumit või kahjumit mingi perioodi vältel. Tulude ja kulude arvestus algab majandusperioodi algusest ning sõltuvalt selle perioodilisesest lisatakse iga järgnev periood eelnevatele. Tulud on aruande perioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine (müüginetokäive, kasum valuuta kursi muutusest, saadud intressid ja dividendid , tulu põhivara realiseerimisest). Kulud on aruande perioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, need on väljaminekud millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohutuste suurenemine (tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindamine,põhivara kulud, intressi ja dividendi kulud, viivised). Kasumi arvelt võib ettevõte välja maksta dividende, esmalt makstakse eelisaktsiate dividendid seejärel puhaskasumi arvelt lihtaktsiate dividendid ning kui peale seda jääb ettevõttele veel kasumit kajastatakse seda omavahendite koosseisus bilansi passivas eelmiste perioodide jaotamata kasumina.
Rahavoogude aruanne on kõige noorem põhiaruanne. Koostatakse kassapõhiliselt- majandusthingud kajastatakse siis kui raha laekub või välja makstakse seega iseloomustab aruanne ettevõtte tegelikke rahavoogusid. Rahaks loetakse kassa ja pangakontodel olevat raha ning panga hoiuseid. Raha ekvivalentideks võivad olla lühiajalised ning kergelt realiseeritavad investeeringud ehk kõrge likviidsusega varad. Raha ja selle ekvivalentide laekumine tekitavad positiivse rahavoo ja väljamaksed tekitavad negatiivse rahavoo. Rahavoogude liikumise alusel koostataksegi rahavoogude aruanne mis iseloomustab kõiki aruande perioodil toimunud raha liikumisi . Kui koostatakse prognoosi siis on tegemist tulevaste ehk oodatavate rahavoogude liikumisega. Kuna rahavoogude aruanne iseloomustab tegelikku raha on huvi selle vastu mitmetel ettevõtte huvigruppidel, investorid on huvitatus kas ettevõtte suudab dividendi maksta, kreeditorid huvituvad oma rahade tagasisaamisest tähtajal, töötajad on huvitatud töötasude väljamaksmisel jne. Ettevõtte hea kasumi positsioon ei tähenda veel seda et tal on tegelikku raha. Kasum võib olla virtuaalne ehk arvestuslik ja seepärast ei saa kasumit võrdsustada reaalse rahaga. Bilanss kajastab varadesse paigutatud vahendeid ja nende allikaid, rahavoogude aruanne aga rahaliste vahendite allikaid ja raha suunamist. Rahavoogude aruandes jaotatakse rahavood 3 erinevasse rühma, need on äritegevus ehk põhitegevus, investeerimine ja finantseerimine . Rahavoogude aruanne on oluliseks infoallikaks ettevõtte välistele huvigruppidele sest selle alusel saadakse infot firma dividendi võimaluste kohta ja võetakse vastu otsuseid, kas firmasse investeerida või mitte.

Äritegevuse rahavoog tekib toodangu välja laskisest ja müügist või teenuse osutamisest. Tüüpiline positiivne rahavoog on rahas saadav müügitulu. Tüüpilised väljaminekud on toodangu ja teenuse müügiga ning tootmisega seotud kulud (töötasu ja maksuhulk). Muude ärikuludena on olulisemad reklaamikulu , kindlustus. Normaalselt funktsioneerivas ettevõttes peaks äritegevuse rahavoo lõpptulemus olema positiivne.

Investeerimisest saadav rahavoog mis tähendab põhivarade ja väärtpaberite soetamist või nende müüki. Laekumised ehk positiivsed rahavood on põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagastumine, väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud: põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude kustutamine, väärtpaberite ost. Ettevõtte nvesteerimise tegevuse eesmärgiks on suurendada oma varade maksumust, mis on kapitali mahukas tegevus ja seetõttu on loomulik kui investeerimis tegevuse rahavoog on negatiivne (lõpptulemusena). Ettevõtte likvideerimisel ja pankroti menetluses peab kõik varad realiseerima ja siis tekb positiivne rahavoog.

finantseerimine on seotud väärtpaberite emiteerimise ja soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arvestustega. Sularaha võib laekuda väärtpaberite müügist ja dividendidest. Tüüpilised väljamaksed: dividendi väljamaksed, ettevõtte varem emiteeritud oma aktsiate tagasiost. Finantseerimise tegevuse rahavood võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed lõpptulemusena kuna see sõltub ettevõtte finantsmajanduslikust tegevusest mis sageli on seotud ühekordsete ja mitte sagedaste otsustega.
Rahavoogude aruande koostamine toimub 4 etapis :

äritegevuse rahavoogude arvestus

investeerimis tegevuse rahavoogude arvestus

finantseerimis tegevuse rahavoo arvestus

eelnevate eteppide tulemuste üldistamine ning aruande lõpliku näitaja selgitamine .
Aruande selguse mõttes näidatakse positiivsed rahavood + märgiga ja negatiivsed –
Suhtarvu analüüs
Suhtarv on finantsanalüüsis valitud näitajate jagatis mida tavaliselt väljendatakse % või kordades. Klassikaline võte toimub 5 suhtarvu jaotusena. Suhtarvudest saadava info tõlgendamine eh interpreteerimine sõltub olulisel määral kuidas on aruande perioodi majandustehinguid raamatupidamises kajastatud (kvaliteet) ja millised on interpreteeria kogemused ja kvalifikatsioon
maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud . Maksevõime on ettevõtte võime tasuda tähtaegselt oma kohustused. Lühiajalised kohustused tasutakse tavaliiselt käibevarade arvelt.

Ettevõtte käibevarad liigitakse likviiduse alusel 4 rühma alates kõige likviidsemast.

• Sularaha ja pangakontod
  
• Lühiajalised väärtpaberid
  
• Lühiajaline võlgnevus ehk nõuded
  
• Varud
  

maksevõime näitajad iseloomustavad ettevõtte võimalusi täita kreeditoride nõuded
puhaskäibekapital on summa mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste summa. Puhaskäibekapital= käibevarad – lühiajalised kohustused. Puhas käibekapital võimaldab hinnata ettevõtte üldist maksevõime taset, mida kõrgem on näitaja tase seda parem ettevõtte maksevõime.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja iseloomustab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaradega. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad/ lühiajalised kohustused. Näitaja madal tase viitab sellele et ettevõttel võib tekkida oma lühiajaliste kohustuste täitmisel probleeme, kuid samas ei ole ka näitaja iiga kõrge tase positiivne, sest võib iseloomustada ettevõtte liigseid paigutusi käibevaradesse. Sellega võib ettevõte kaotada osa oma potensiaalsest võimalikust tulust. Näitaja kvaiteedi hindamisel tuleks analüüsida ka käibevarade koosseisu, tootmistsükli pikkust ning arvelduste korda.
Maksevõime kordaja mis arvutatakse kiireloomuliste maksete taseme määramiseks ning hinnatakse võimet need tasuda. Maksevõime kordaja = (raha+ lühiajalised väärtpaberid+ lühiajalised nõuded)/ lühiajalised kohustused. Selle näitaja arvutamisel on oluline omavahel periodiseerida käibevarad ja lühiajalised kohustised ajaliselt.
Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest suudab firma koheselt tasuda. Maksevalmiduse kordaja = (raha+ lühiajalised väärtpaberid)/ lühiajalised kohustused. Likviidsus näitajate osas on teoorias välja pakutud teatavad kriteeriumid. Võrdluses nim statistiliste näitajatega tuleks olla ettevaatlik/ konservatiivne (pööra tähelepanu: millal võrdlus andmed arvutati, milline arvutusmeetodit kasutati, millise majandusharude alusel).

effektiivsuse suhtarvud.
Selle rühma näitajad iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist.

• Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja. Näitaja iseloomustab mitu korda keskmiselt toimub lühiajalise võlgnevuse tasumise aruandeperioodil. Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügi netokäive / lühiajaline võlgnevus (keskmine). Näitaja kõrge väärtus iseloomustab nõuete kõrget konverteeritavust rahaks, kuid samal ajal võib see iseloomustada ettevõtte ranget järelmaksu poliitikat s.t et võlgnikud peavad oma kohustuse täitma lühiajaliselt. Selline järelmaksu poliitika võib viia klientide kaotuseni eriti kui lähikonnas on konkurente.
  
• Raha laekumise periood päevades, mis näitab nõuete tasumise aega. Raha laekumise periood = 360 päeva/ lühiajalise võlgnevuse käibekordaja
  
• . Kui laekumise periood ületab seda mis on ostjatele antud siis iseloomustab see seda et ettevõte ei suuda täita oma rahapoliitikat kuna nõuete muutmine rahaks võtab plaanitust rohkem aega. Probleem võib olla ostjate halvad valikus. Võib olla ka nii et ettevõtte vastavad töötajad peavad jälgima raha tähtaegset laekumist, ei täida oma ülesandeid korrektselt.
  
• Varude käibekordaja- näitab tootmise palgavarude kasutamist ja müügieffektiivsust. Varude käibe kordaja = müüdud toodete kulu/ varude keskmine jääk. Näitaja kõrge väärtus viitab materjaalsete varade kiirele kasutamisele, mis suurendab ettevõtte maksevõimet ning tasuvust kuna materjaalsete varude lihtsus võib iseloomustada et nende realiseerimisega on probleeme. Põhjuseks võib olla oodatav hinnatõus.
  
• Põhivarade käibekordaja iseloomustab põhivarade kasutamise effektiivsust kordades või seda mitut müügineto käibekrooni tuleb ühe põhivarasse investeeritud krooni kohta. põhivarade käibe kordaja = müügineto käive/ põhivarade keskmine jääk(kaalutud). Kõrge näitaja tase iseloomustab põhivarade effektiivset kasutamist ja madal tase võib viidata liigsetele investeeringutele phivarasse, aga ka madalale müügikäibele. Antut näitajat mõjutab veel põhivaa maksumus, kasutamise aeg(millest sõltub amortisatsiooni norm), ning selle arvutamise meetod.
  
• Varade käibekordaja näitab varade kasutamise effektiivsust tervikuna . Varade käibekordaja= müügineto käive/ varade maksumus(keskmine).
  

võõrkapitali kasutamise suhtarvud kui ettevõte soovib oma tegevust laiendada on tal võimalus rahalised vahendid kas aktsiakapitali suurendamisest või võõrvahendite kaasamisest. Võrkapitali kasutamise suhtarvud võimaldavad hinnata ettevõtte riskitaset. Samuti näitavad nad kuivõrd suudab firma võõrkapitali koos lisanduvate intressidega tagasimaksta. Finantsvõimendus iseloomustab laenuvahendite kasutamise astet, kui finantseerimisel suureneb laenu vahendite kasutamine kasvab ka finantsvõimendus ja ettevõtterisk. Kuigi laenuvahendite kasutamine suurendab firma riski on tal võimalus selle arvelt suurendada oma tulusid. Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte laenuvahenditelt rohkem võrreldes sellega mida ta nende eest maksab. Ebasoodsa finantsvõimenduse juures on võõrvahendite kasutamise kulud suuremad kui nendega toodetud täiendav tulu. Vahendite valikul tuleb arvestada veel sedagi et aktsiate emissioon tekitab olulisi täiendavad kulutusi võrreldes laenuga.

Võlakordaja näitab kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritase laenuvahenditest. Võlakordaja = (lühiajalised kohustused + pikajalised kohustused)/ varade maksumus. Kõrge näitaja iseloomustab seda et olulist osa ettevõtte varadest finantseeritakse võõrvahendite ehk kreeditoride arvelt. Kreeditoride seisukohalt on näitaja kõrge tase negatiivne. Kuna ettevõttel võib tekkida probleeme kreeditoridele tagasimaksmisel.f

Kohustste ja omakapitali suhe mis kajastaba laenuvahendite ja aktsionäride vara arvelt finantseeritud varade suhet. Kohustusete ja omakapitali suhe = (lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused)/ omakapital. Mõnikord võib olla otstarbekas kasutada kohustuste üldsumma asemel ainult pikaajalisi kohustusi. Põhjuseks see et omakapital on pikaajaline ja seetöttu võrdlus väga muutuvate lühiajaliste kohustustega ei pruugi anda advekvaatset tulemust.

Kapitaliseerituse kordaja mis iseloomustab pikaajaliste kohustuste osakaalu kogu kapitalis. Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused/ (pikaajalised kohustused + omakapital). Iseloomustab seda kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Hindaja kõrge väärtus viitab sellele et rohkem kasutatakse pikaaajalise võõrvahendeid finantseerimisel ja madal tase iseloomustab seda et on rakendatud rohkem omavahendeid.

Intresside kattekordaja näitab ettevõtte võimet tasuda ärikasumi arvelt intressikulu . Intresside kattekordaja = ärikasum/ perioodi intressi kulu. Näitaja kõrge tase iseloomustab ettevõtte head võimet katta intressikulud ärikasumist, ning madal tase tähendab riski kreeditoridele. Viimasel juhul võib ettevõttel tekkida probleeme täiendavate finantseerimis allikate leidmisel.

Tasuvuse suhtarvud ehk rentaabluse suhtarvud iseloomustavad ettevõtte tegevust tervikuna ja näitavad kuivõrd effektiivselt genereeritakse ettevõtte kasumit müügist, varadelt või omakapitalilt.

Müügikäibe üldine rentaablus mis iseloomustab müügikäibe iga krooni tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Näitaja sõltub hindade tasemest ja müügiprotsessi korraldamisest/ juhtimisest ning samuti seda kuidas on juhitud müüdud toodetele tehtud kulutusi. müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum / netokäive.

Müügikäibe ärirentaablus iseloomustab müügikäibe iga krooni tasuvust peale müüdud toodete kulu ning turustust ja halduskulude mahaarvamist. Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum/ müüginetokäive.

Müügikäibe puhas rentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum / müüginetokäive.

Investeeringute tasuvus näitab varadesse investeeritud vahendite tasuvust. Investeeringute tasuvus = ärikasum/ varade maksumus. Varade maksumuse arvetasmisel võib kaaluda kas kasutada aasta lõpuseisu või nende keskmist maksumust.

Omakapitali rentaablus iseloomustab aktsionäride investeeringute tasuvust ja selle alusel võib otsusdada ettevõtte juhtimise effektiivsuse üle. Mida kõrgem näitaja seda paremini on aktsionäride vahendeid rakendatud. Samuti võib see iseloomustada ettevõtte riski taset, sest suurt osa finantseeritakse võõrkapitali arvelt. Kohustuste arvelt finantseerimine võib tõsta rentaabluse taset ning seega võimaluse tulevius maksta aktsionäridele dividende.

Dividendide suhtarvud neid kaksutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel.

Tulu ühe lihtaktsi kohta mis kajastab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruande perioodil. Võimaldab hinnata ettevõtte tegevust üldiselt. Tulu ühe lihtaktsia kohta= (puhaskasum- eelisaktsionäride dividendid)/ lihtaktsiate keskmine arv. Lihtaktsiate keskmine on kaalutud keskmine kus kaaluna võetakse arvesse see kui kaua aktsiad on olnud aktsionäride käes.

Hinna ja tulu kordaja iseloomustab aktsiate turuhinna ja tulusuhet. Hinna ja tulu kordaja= aktsia turuhind / puhaskasum ühe aktsia kohta. Antud kodaja kõrge väärtus võib viidata ettevõtte eelseisvale laiendamisele. Investorid loodavad et ettevõte hakkab tulevikus andma suuremat kasumit seega tõuseb nõudlus aktsiate järele ja aktsia turuhind hakkab tõusma.

Lihtaktsia nimiväärtus ehk nominaalhind see on raamatupidamises kajastatav aktsiate väärtus. Lihtaktsia nimiväärtus = (omakapital- eelisaktsiate maksumus)/ lihtaktsiate arv.

Dividendid ühe aktsia kohta see on dividendi summa ühe lihtaktsia summa aruande perioodil. Dividendid ühe aktsia kohta = lihtaktsiate dividendide summa/ lihtaktsiate arv.

Dividendide väljamaksu kordaja mis iseloomustab aktsionäridele väljamakstud puhaskasumi osa. Dividendide väljamaksu kordaja = dividend ühe aktsia kohta/ puhaskasum ühe aktsiakohta. Kui see näitaja tase on kõrge siis makstakse aktsionäridele suhteliselt kõrgeid dividende, mis viitab ka sellele et ilmselt suurem osa kasumist kulutatakse dividendidele, mis võib omakorda olla infoks selle kohta et ettevõte ei kavatse tegevust suurendada.

Aktsiate dividendi määr iseloomustab aktsiate tasuvust nende turuhinna suhtes. Dividendi määr = dividendid ühe aktsia kohta/ aktsiaturu hind. (Kui see näitaja tase on kõrge VÕIB see viidata seda et ettevõte maksab piisavalt kõrgeid dividende. Turuseisukohast tähendab seda et ettevõte ei kavatse laiendada ja selle turuväärtus langeb (kuna ta ei taha laiendada) näitaja vähenemine VÕIB tähendada seda et ettevõtte seisukord hakkab paranema.)—peab iga ettevõtte puhul eraldi hindama .
Aeg ja raha väärtus
Raha väärtus muutub aja jooksul ja reeglina on tänane raha kallim võrreldes tuleviku rahaga. Raha väärtuse langus tähendab seda et sama koguse raha eest on võimalik tulevikus hankida vähem väärtusi. Rahaväärtuse muutuse teooriaid on 2 põhikonseptsiooni:

• raha väärtus tulevikus
  
• raha praegune või nüüdisväärtus
  

Raha tuleviku väärtust nim ka raha liitväärtuseks, see on raha summa milleni tänane raha summa aja jooksul kasvab antud intressimäära juures. Raha tuleviku väärtus kujuneb 3 teguri mõjul:

• algsumma- see on täna saadud või investeeritud summa
  
• aja periood või perioodide arv mille vältel toimub intresside arvestus ja maksmine.
  
• Intressisumma- see on raha kasutamise eest tasutud või laenu andmisel saadud rahasumma.
  

S 110 000
Tuleviku väärtus
eega kui hoiustada algsumma.
100 000
Praegune väärtus
10 %
t0
t1
K TV1
ui deponeerida sama summa 2 aastaks sama intressimääraga siis
TV2121000
t0
t1
t2
Eristatakse 2 põhiliiki intresse:

lihtintress - intressi arvutatakse vaid põhisummale

liitintress- intress arvutatakse algsummalt ning eelnevatel perioodidel akumuleeritud intressidelt. Liitintressi väärtus annab võimaluse teenida tulevikus suurem väärtus võrreldes lihtintressiga
TVn= PV (1+i)n=PVx(TVITin)
TV- tuleviku väärtus
PV- praegune väärtus
n- perioodide arv
i-intress
TVITin- tulevikuväärtuse intressi tegur vastava intressimäära ja perioodi kohta
Viimasel teguril on 3 põhiomadust

intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 välja arvatud 0 periood

intressitegur kasvab koos intressimäära tõusuga

intressiteguri väärtus kasvab kui kasvab intressiperioodi kestvus mille jooksul kehtib antud intressiperioodi määr
intressiarvestus võib toimuda tihemini kui kord aastas
TVn=PV(1+(i/m))nm
m- arvestusperioodide arv
intressimäär võib olla nominaalne või tegelik. Nominaalne intressimäär on see mis lepitakse kokku lepingus. Tegelik intressimäär võib erineda nominaalsest, seda nim veel aasta intressimääraks.
AIM= PV(1+(i/m)m-1
AIM- aastaintressimäär
Firma deponeerib raha 10% aastaintressiga. Intressiarvestus toimub kord poolaastas. Leia tegelik intressimäär
AIM= (1+0,1/2)2-1=0,1025=10,25%
Teine põhikonseptsioon raha väärtuse muutumise teoorias on praegune rahaväärtus ehk nüüdiväärtus. See on raha summa mis investeeritakse või saadakse tulevikus praegune väärtus arvutatuna vastava diskontomäära rakendamisel. Diskontomäär ehk nõutav tulunorm on % määr mida kasutatakse raha nüüdisväärtuse leidmisel. Seetöttu nim nüüdisväärtuse arvutamist diskonteerimiseks. Raha tuleviku väärtuse arvutamiseks määratakse raha summa kasvumäär. Nüüdisväärtuse leidmiseks tuleb tuleviku rahasumma mis saadakse diskonteerida vastava diskontomääraga ning tulemuseks on raha väärtus antud ehk praegusel momendil
PV= TVn/(1+i)n
Firma loodab aasta pärast saada 110 000 krooni. Oodatav kasuminorm 10%. Leia PV
PV= 110 000/(1+0,1)1=100 000
Arvestuses võib kasutada praeguse väärtuse diskonto tegur PVDT
PV=TVnx(PVDTin)
Praeguse väärtuse diskonto teguril on 3 põhiomadust

väärtus on alati väiksem kui 1 va nullperiood

väärtus väheneb diskontomäära suurenedes

väärtus väheneb kui pikeneb periood mille vältel toimib antud diskontomäär
Risk ja tasuvus
iga ettevõtte põhieesmärk on kasumi maksimeerimine ja aktsionäride võimalikult suure puhaskasumi tagamine. Seega tuleb rahandustegevuse suunamisel langetada erinevaid otsuseid millega eesmärki tagada, tõsta firma aktsiaturuhinda, kuid sellega võtab ettevõte teatuid riske. Kasum on tasu mida saadakse investeeringult ja see koosneb kahest osast

jooksev tulu mis esineb intresside ja dividendide vormis ning seda saadakse perioodiliste maksetena.

kasum kapitalilt mis kujuneb investeeringu objekti turuväärtuse muutumisest. Kasum või kahjum kapitalilt on vahe investeeringu objekti praeguse turuväärtuse ja esialgse ostuhinna vahe.
Ajaperiood mille jooksul investeeringu objekt on investori käsutuses nimetatakse vara valdamis perioodiks . Investeeringu tasuvust valdamis perioodil saab leida järgmisel viisil.
investeeringu tasuvus= (jooksevtulu+ kasum kapitalilt)/investeeritud summa
soetati aktsiaid A ja B.
Aktsia A
Aktsia B
Investeeritud summa
1000
1000
Aastaga teenitud dividend
30
180
Müügihind aasta lõpus
1070
970
Investeeringu tasuvus A=20% (130+70)/1000
Investeeringu tasuvus B=150%
Eeldatav kasuminorm see on näitaja mis on seotud investeeringu tasuvuse prognoosiga. Prognoosimisel tuleb kokku puutuda tõenäosuse mõistega ja tõenäosus 0 ja 1 vahel, mida lähemal 1-le seda suurema tõenäosusega sündmus toimub.
Tõenäosuse hinnang võib olla objektiivne, subjektiivne või eelnevate kombinatsioon.
Tõenäosuse objektiivne hinnang tugineb eelnevate perioodide samasugustele nähtustele või andmetele ehk eelnevale kogemusele. Mida pikem on eelnev periood seda kvaliteetsem võib olla tõenäosuse hinnang.
Subjektiivne hinnang on see mis põhineb kompetentsel ennustusel. Sellise ennustuse koostab isik oma proffesionaalsetest teadmistest ja oskustest lähtuvalt, seega on antud prognoos seotud tugevalt isiku omadustega.
Kombineeritud võimalus on kõige levinum, sest tulemus võib olla parim. Eeldatav kasuminorm kujutab endast tõenäosusega korrigeeritud investeeringu keskmist tasuvust.
ri-võimalik tasuvus
pi- kasumis saamise tõenäosus
n-Võimalike tulemuste või valentide arv
Maj seis
Võimalik tasuvus
tõenäosus
A
B
A
B
langus
-5%
10%
0,2
Stabiilsus
20%
15%
0,6
tõus
40%
20%
1-(0,2+0,6)=0,2
Aktsia A
Protsendid komaga arvuks
(-0,05x0,2)+(0,2x0,6)+(0,4x0,2)=0,19
Aktsia B
(0,1x0,2)+(0,15x0,6)+(0,2x0,2)=0,15
Riski liigid

äririsk- mis on seotud investeerimisobjekti ehk ettevõtte üldise iseloomuga . Samuti selle ettevõtte tegevuse üldiste probleemidega. Äririski tekkimine võib olla seotud nõudluse, tooraine hindade, tehnoloogia või muu taolise muutmisega.

finantsrisk - see on oht et investeerimis objekt ei ole tuleviku võimeline maksma intresse või põhivõlgnevust

likviidsusrisk- on seotud investeerimisobjekti hinna vähenemise võimalusega

tururisk - tähendab investeerimisobjekti turuhinna võimalikku muutumist, seoses kogu turul toimuvate muutustega

intressirisk - see on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tekkida intressimäärade muutumisest või muutustest finantsturgudel. Nimetetud risk on seotud ainult fikseeritud tulu andvate investeeringutega.

ostuvõime risk- investeeringu objekti müügist saadud raha ostujõud on väiksem võrreldes investeeritud summa ostujõuga
Ainult antud konkreetse investeernguga seotud riske nimetatakse süsteemivälisteks riskideks. Need riskid on seotud konkreetse projekti või investeeringuga. Näiteks kui investeerida ettevõttesse ja ettevõte hiljem pankrotistub ei pea see tulenema majanduse üldisest kriisist. Süsteemiväliste riskide allikaks võivad olla streigid , juhtide ebakompetentsus , turu vale valik jne. Neid riske on võimalik juhtida hajutamise teel ja süsteemivälised riskid on:

• äririsk
  
• likviidsusrisk
  
• finantsrisk
  

Teine riskikategooria on süsteemsed riskid, mida ei saa juhtida hajutamise teel kuna neid riske mõjutavad välised tegurid. Süsteemne risk ei ole omane ainult antud investeeringule vaid sõltub üldisest majandusseise muutusest. Süsteemse riski allikateks võivad olla inflatsioon , majandustegevuse aktiivsus, maksu- ja rahapoliitika jne. Sellesse kategooriasse kuuluvad:

• intressirisk
  
• tururisk
  
• ostuvõimerisk
  

Väärtpaberite hindamine
Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtusel võib olla mitu erinevat tähendust, võib see sõltuda sellest kas hinnatakse ettevõtet kui tervikut või kui üksikuid vara komponente. Väärtuse liigid ettevõttega seotud:

tegutseva firma väärtus- selle väärtuse liigi määramisel võetakse arvesse nii reaalne kui mõtteline vara, ei lähtuta ettevõtte bilansilisest maksumusest vaid tema käibe ja tasuvuse suurendamise potensiaalist. Seda hindamismeetodit kasutatakse siis kui üks tegutsev ettevõte ühineb teisega või ostab teise tegutseva firma.

likvideerimisväärtus- mis kajastab summat mis jääb likvideerimise korral üle pärast seda kui kõik ettevõtte varad on realiseeritud ja võlad on kustutatud. Likvideerimisväärtus määratakse kindlaks likvideerimise ja pankroti korral. Sellest on kõige rohkem huvitatud kreeditorid ja aktsionärid.

bilansiline ehk arvestuslik väärtus- see on raamaatupidamisbilansis kajastatud varade maksumus. Bilansiline väärtus tuleneb mõõdunud bilansi andmetest ega kajasta seetõttu varade praguse hetke seisu. Bilansilist väärtust kasutatakse erinevate finantsnäitajate arvutamisel või võrdlemisel teiste ettevõtete või muude näitajatega.

• turuväärtus- on ettevõtte müügihind. Turuväärtus võib olla bilansilisest madalam või kõrgem, mis sõltub ettevõtte varade kvaliteedist. Turuväärtust on lihtne määrata kui varad on turul kaubeldavad (turul kaubeldavad väärtpaberid, börsiaktsiad). Probleemsem on turuväärtus varadel , millega turul kaubeldakse harva või on tegemist üksikobjektidega. Harilik väärtus- on kasutusel siis kui ei ole võimalik turuväärtus määrata (objekt ei ole turul sageli kaubeldav ).
  

• kapitaliseeritud väärtus- mis kujutab endast investeeringu tulevaste oodatavate rahavoogude ajastatud väärtust, mida on diskonteeritud investori nõutava kasuminormiga. Varade nõutav tulunorm ehk kapitaliseeritusemäär sõltub tehingu riskiastmest. Kapitaliseeritusemäär on maksimaalne hind, mida investor on nõus maksma arvestades tulevasi tulusid. Selle väärtuse arvestamise eripära seisneb selles et võetakse arvesse tulevasi rahavoogusid.
  

hindamise põhimudel
mudel võtab arvesse investeerimisobjektid väärtust ja tasuvust mõjutavaid tegureid. Selle mudeli alusel määratakse kindlaks kapitaliseeritavuse väärtus. Arvestusmudel võtab arvesse varasid mõjutavad tegurid nagu tähtaeg, loodetav tulu ja riskimäär. Investeeringu väärtus on võrdelises sõltuvuses tulevatest rahavoogudest ja pöördvõrdelises sõltuvuses nende laekumise ajast ja riskimäärast.
P0- varade nüüdisväärtus ehk praegune väärtus
Ct- oodatav tulevane rahavoog perioodil t
- keskmine nõutav tulunorm
n- ajaperiood
mudeli kasutamisel on oluline arvesse võtta selle teatud omadusi.

• Tulvase rahavoo hindamisel (C) käsitatakse neid ainult perioodil t ja arvesse ie võeta rahavoogude võimalikku jaotumist .
  
• Finantsvarade rahavood võivad esineda intresside ja dividendide vormis ning võlakirja puhul ka tema väärtuse näol tähtaja lõpus ning aktsiate korral nende müügihinna kujul
  
• Rahavoogudega seotud erinevad riskid kajastavad kõik nõutavas tulunormis ()
  

Võlakirjade hindamine
Võlakiri on pikaajaline võlakohustus milles laenaja kohustub maksma võlakirja omanikule kustutus tähtaja saabudes võlakirja summa ning tegema perioodilisi intressimakseid. Võlakirja omanikul on esmane nõudeõigus võrreldes aktsionäridega. Nominaal ehk nimiväärtus see on kokkulepitud summa mis tuleb tasuda kustutustähtaja saabudes. Kupongi intressimäär see on nominaalmäär mis kehtestatakse nominaalhinna alusel, seega leitakse intress võlakirja nimiväärtuse ja selle nominaalse intressimäära korrutamisel . Kustutamise tähtpäev see on võlakirja nimiväärtuse väljamaksmise tähtpäev. Võlakirja tasuvus see on soetatud võlakirja tegelik intressimäär, mis saadakse kui iga aastaselt väljamakstavad intressid jagatakse võlakirja jooksva hinnaga ehk turuhinnaga. Tasuvuse aste erineb kupongi intressimäärast juhul kui võlakiri osteti alla nominaalväärtuse ehk diskontoga. Sellisel juhul on tasuvuse aste kõrgem kupongi intressimäärast. Kui ostuhind on nominaalväärtusest kõrgem ostetakse võlakiri preemiaga ja siis on tasuvuse aste kupongi intressimäärast madalam. Võlakirja turunorminle avaldavad mõju kindlasti intressirisk ja likviidsusrisk. Riski aste ja võlakirja hind on pöördvõrdelises sõltuvuses, riski suurenemine toob kaasa võlakirja hinna languse ning vastupidi. Mida pikem on võlakirja kustutus aeg seda tundlikum on hind riskikõikumuste suhtes, mis tuleneb rahaväärtuse muutumisest ajas, mida me kaugemas perspektiivis ei suuda täpsemalt prognoosida. Kasuminorm ja võlakirja hind on seotud järgnevate :

kui turuintressimäär ehk soovitav kasuminorm on võrdne võlakirja kupongi intressimääraga, siis võlakirja turuhind võrdub tema nominaalväärtusega
P0=M

Kui turuintressimäär on kõrgem võlakirja kupongi intressimäärast siis on võlakirja turuhind madalam tema nimiväärtusest ja võlakiri müüakse diskontoga.
M-P0=D
Investorid ei soovi tasuda täielikku nimiväärtust kuna antud võlakiri on väiksema tasuvusega võrreldes analoogsete emiteeritavate võlakirjadega.

kui turuintressimäär on kupongi intressimäärast madalam siis on võlakirja müügihind tema nimiväärtusest kõrgem ja selline võlakiri müüakse preemiaga
P0-M=P
Investorid on nõus maksma nimiväärtuse eest rohkem kuna võlakiri annab suuremat kasumit.
Võlakirja intresside väljamakseid võib teha kord aatstas aga ka sagedamini. Ja kui väljamakseid tehakse kord aastas siis võlakirja nüüdisväärtus leitakse valemiga :
I- kord aastas makstav intressisumma.
M- võlakirja nimivääärtus, mis kuulub väljamaksmisele tähtaja n lõpus.+
t- intresside arvestamise periood
Näide. 10 aastane võlakiri, kupongiintressimäär 8%, nimiväärtus 1000 krooni. Arvestades riske on oodatav tulunorm 10%. Leia nüüdisväärtus
I pean arvestama kupongi intressimäärast
Eelisaktsia hindamine
Kuna eelisaltsia on tähtajatu väärtpaber ja talle on määratud fikseeritud dividendid siis tema väärtus võrdub lõpmatult kestvate dividendi voogude nüüdisväärtusega
P0=D/
D- iga aastaselt väljamakstavate dividendide summa
Näide1! Kord aastas makstav dividendi summa 400 krooni aktsialt investori eeldatav kasuminorm on 16%, milline on selle aktsiaväärtus.
P0=400/0,16=2500
Näide2! Aktsia turuhind 250 krooni, aastane dividendi summa 50, leia kasuminorm.
R= D/p0
R= 50/250=0,2=20%
Lihtaktsiate hindamine
Lihtaktsia hindamine on suhteliselt keerukas, kuna neilt võib saada nii dividendi tulu kui ka kapitalitulu . Dividenditulu on väga ebamäärane, kuna ettevõtte võib kasumi täies mahus reinvesteerida, võib osa välja maksta dividendina ja lisaks on firma kasum pidevalt muutuv suurus. Kuna lihtaktsia on samuti tähtajatu siis tema väärtuse arvestamisel tuleb arvesse võtta ajaperioodi kui aktsia on omaniku valduses ja sellesmõttes on ta tähtajaline väärtpaber.
Dt- dividendi summa aktsialt perioodil t
Pn- aktsiahind ajamomendil n
Aktsia annab esimese aasta lõpuks dividenditulu 50 krooni, turuväärtus aastalõpuks on 400 krooni, eeldatav kasuminorm 15%, ja milline on selle aktia esialgne hind?
P0=50/(1+0,15)1+400/(1+0,15)1= 43,47+347,82= 391,3
Kuna lihtaktsia on tähtajatu ja teda ei realiseerita siis tekib ainult dividendi tulu. Siis tuleb tulu arvestamisel piirduda ainult valemi esimese poolega.
Pikaajaliste investeeringute planeerimine
Pikaajaliste investeeringut planeerimine kujutab endast kasumi saamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste investeerimisotsuste vastuvõtmist. Pikaajalised invets on seotud kapitalimahutustega. Kapitalimahutuseks on tehtavad kulud millelt eeldatakse kasumit peale 1a möödumist. Pikaajaliste invest planeerimisel on oluline koht ettevõtte tegevuses kuna kapitalimahutused tekitavad kulutusi, mis lõpptulemusena mõjutavad ettevõtte arengut ja tasuvust ja seega on kapitalimahutusel pikaajaline effekt . Investeeringud võivad kasvades mõjutada ettevõtte väärtust ning kasvatada tema kasumit kuid samas võib investeeringu tulemus ka kahandada firma väärtust ning seega mõjutada kasumi suurust. Investeeringu planeerimine tähendab mitmete järjestikuste investeerimis otsuste tegemist ja see põhineb 2 kesksel printsiibil:

investeerimis otsuste tegemine sõltub ettevõtte strateegiast tervikuna. Firma strateegia on eesmärkide saavutamiseks koostatud pikaajaline plaan koos resursside äranäitamisega. Kuna mõnede eesmärkide saavutamine nõuab ka kapitalimahutusi tulebki strateegiast lähtuvalt planeerida investeeringuid. Seega on esmalt tarvis määrata millised potensiaalsed projektid vastavad firma strateegiale ning alles seejärel tuleb analüüsida nende investeerimis projektide rahalisi näitajaid.

pikaajaliste invest planeerimine nõuab oluliselt infot. Planeerimine on dünaamiline protsess, sest mutused majandus keskkonnas eeskätt turul võivad mõjutada nii jooksvate kui ka tuleviku investeeringute valikut. Seega invest otsuste langetamisel ei piisa üksnes tänasest ja prognoositavast infost vaid vajatakse infot ka firma minevikulise tegevuse kohta. Kasutatav info on seotud projekti tulude ja kuludega ja see sõltub prognoositavatest muutustest kogu majanduses, turu-uuringu tulemustest ja konkurentsist.
Pikaaajalise invest planeerimine koosneb 4 põhietapist:

investeerimisprojetide läbivaatamine- esmalt tuleb läbi vaadata kõik esitatud projektid ning need võivad laekuda nii ettevõtte siseselt kui ka väljaspoolt. Strateegilised invest otsused teeb reegline juhtkond kuna nad on tavaliselt seotud kas tootmise laiendamisega, firma restruktureerimisega, uute turgude hankimisega jne. Invets otsuseid võivad teha ka madalama taseme juhid, reeglina on need seotud konkreetse valdkonnaga ja sageli piiritletud maksimaalse projekti väärtusega/hinnaga. Invest projetid võib jagada 6 põhirühma:

tootmise laiendamise või arendamise prjektid, mis tavaliselt sisaldavad olemasolema võimsuse suurendamist, uusi tooteid, väljumist uutele turgudele jne.

Seadmete asendamise projektid, mille alusel vahetatakse välja kas vananenud või vähem tootlikud seadmed kaasaegsemate vastu. Need projektid vähendavad reeglina erinevaid jooksvaid kulusid

Moderniseermise projektid, millega uuendatakse ja täistatakse olemasolevaid põhivahendeid. Projektid on suunatud sellele et võimalusel täiendada olemasolevaid põhivahendeid mingite detailiddega, mis võivad suurendada nende tootlust või paradada kvaliteeti. Seega on tegemist väiksemate kulutustega võrreldes seadme täieliku vahetusega.

Keskkonna kaitselised projektid, reeglina on tegemist mahukate ja väga kallite projektidega. Ning samal ajal nende projektidega ei saavutata tavaliselt ettevõtte tootmismahtude või kvaliteedi kasvu.

Turu-uuringu projektid, mis on olulised ettevõtte konkurentsi positsioonide hindamisel ning samuti aitavad kindlaks teha turul toimuvaid muutusi nõudmise ja pakkumise vahekorda . Samuti võimaldavad hinnata konkurentide tegevust.

Uurimistöö projektid mis on aluseks uutele toodetele või uutele tehnoloogiatele, nende väljatöötamisele. Ka sellised projektid on sageli väga kapitali aga töö- ja resursimahukad. Uurimistööd on sageli seotud erinevate võimaluste, katsetustega ja ka negatiivne tulemus on sageli oluliseks infoks.

rahavoogude arvutamine- sellel etapil kasutatakse puhta rahavoo mõistet. Puhas rahavoog tähendab projektist laekunud ja väljamakstud rahasummade vahet. Projektide rahavood jagunevad 3 rühma:

puhas investeering (ehk esialgsed kulud)- enamik projekte nõuavad suurte kulude tegemist enne kui nad hakkavad kasumit andma. Puhas investeering määratakse kindalks selliselt et kõikidest projekti juurutamisega seotud esialgsetest positiivsetest rahavoogudest lahutatakse negatiivsed. Eeldatakse et arvestus toimub 0 ajamomendil, see tähendab investeeritakse ühel ajamomendil eeldusel et rahavood võivad tekkida siiski erinevatel aegadel .
Näiteks
Soetatava vara hind
+transpordi ja paigalduskulud
+Täiendav puhaskäibe kapital
-rahavood vana vara müügist
-+maksu effekt vananenud vara müügist
Jooksev käibekapital tähendab projekti realiseerimisel kasvanud käibevarade ja suurenenud lühiajaliste kohustuste vahet

lisandunud rahavoog- kujutab antud investeerimisprojekti tulemusel tekkinud positiivsete rahavoogude kasvu, lisandunud rahavoogude summad võivad projekti realiseerimise/elujooksul muutuda. Seda muutumist kajastatakse aasta muutumisena ja seetõttu arvastatakse aasta lõpuseisuga.
Laekumiste rahavood - ärikulu rahavood – amortisatsioon
Kasum enne maksustamist – tulumaksu rahavoog
Puhaskasum + amortisatsioon
Lisandunud rahavoog

lõpetav rahavoog– see on projekti rahavoog. Projketi viimase toimimise aasta lõpus võib firma saada positiivseid rahavoogusid, seadme likvideerimis maksumuse ning puhta käibekapitali teatud osa vabanemisest. Puhas käibekapital kujutab endast antud kontektis positiivset rahavoogu, kuna ta muutub nüüd likviidseks ja tagastub firmale rahas. Lõpetavat rahavoogu võib vähendada seadmete demontaasikulul. Arvutuskäik: (likvideerimismaksumus – demontaasi kulu) / ( maksustamise eelne likvideerimis maksumus – maksusumma) / (puhta likvideerimis maksumus + puhaskäibekapitali vabanemine ) / ja nüüd olemegi saanud lõpetava rahavoo

invetsteerimisprojetide effektiivsuse hindamine – hindamiseks võib kasutada mitmeid hindamis kriteeriumeid. Mõned hindamis põhimõtted – tasuvus aeg, arvestuslik tasuvus, praegune puhas väärtus, sisemine tasuvus.
Tasuvus aeg – on ajavahemik , mille jooksul projekti realiseerimisest saadud tulu katab esialgsed kulutused. Näitaja leidmiseks jagatakse esialgsed kulud igal aastal lisanduvate rahavoogude summaga. Tasuvus aeg = esialgsed kulud / lisandunud rahavood.
Näide1: Projekti käivimtamis kulud 18000 krooni, aastane lisanduv rahavoog eeldatavalt 3000 krooni. Tasuvus aeg on 6 aastat.
Näide 2: Tuleb valida 2 projekti vahel, mille tulud laekuvad ebavõrdsete summadena. Projekti algmaksumus on 10 000.
Aasta
Lisanduv rahavoog
Lisanduv rahavoog
Projekt A
Projekt B
1
1000
5000
2
2000
4000
3
3000
3000
4
4000
10000
5
5000
0
6
6000
0
Selle näitaja eelis on tema lihtne matemaatiline arvestus, mis kajastab riski astet, kuid puuduseks on see et ta ei arvesta rahavoogude väärtuse muutusi ajas. Lisaks ei võta arvesse rahavoogusid peale tasuvusaja lõppu
Arvestuslik tasuvus (ARR- arvestuslik rentaablus)- mõõdab projekti rentaablust raamatupidamislikust aspektist . Näitaja leidmiseks tuleb aasta puhaskasumi keskmine summa jagada aasta keskmise investeeringu summaga. Aasta keskmine puhaskasum saadakse kui projekti loodetav puhaskasum jagada projekti kestvusega. Valiku tegemisel tuleb valida võimalikult kõrge tasuvusega projekt. ARR= aasta keskmine puhaskasum/(aasta esialgsed kulud/2)
Näide. Esialgsed kulud 65 000
Kestvus 20 aastat
Eeldatav kasum 70 000
Puhaskasum= 70 000/20= 3500
ARR= 3500/32500=0,107= 10,7%
Eeliseks on jällegi lihtne metoodika, mis lähtub projekti tasuvusest, kuid samuuti ei võta arvesse raha väärtuse muutumist ajas. Ei lähtu rahavoogudest, vaid kasumist.
Praegune puhasväärtus- (NPV- nüüdis puhasväärtus)- mis iseloomustab tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse summa ja esialgsete kulude vahet. Seega tuleb kõige pealt leida praeguste väärtuste summa


NCFt- lisandunud rahavood perioodil t
k- nõutav kasmuminorm
n- perioodi kestvus aastates
t- perioodide arv
I0- esialgsed kulud
Antud kriteeriumi alusel tuleb valida projekt mille praegune puhasväärtus on positiivne (NPV>0)

invetseerimisprojekti valik- kui firma on analüüsinud investeerimisprojekte käsitletud meetodite alusel, tuleb asuda projeki valikult, mida kavatsetakse finantseerida. Kuid lisaks eeltoodud valiku alustele tuleb arvestada veel täiendavaid mõjutegureid.

Projektitüüp- esitatud projektid võivad olla kahte tüüpi

Sõltumatul projektil on kindel ühetähenduslik eesmärk. Sellise projekti heaks kiitmine või tagasi lükkamine ei mõjuta teiste projektide kohta langetatavaid otsuseid.
Näide. Firma kavatseb uue hoone ehitamist ja uue arvutisüsteemi rakendamist. Kui firma valib neist ühe ei taksita see raha olemasolu ka teise valikut

üksteist vastastikust välistatavad projektid on ühesuguse eesmärgiga kuid erineva lahendus varjantidega. Ühe projekti heaks kiitmine tähendab alternatiividest loobumist. Näiteks kui firmal on hoone ehitamiseks 4 erinevat kohta siis ühe valik välistab alternatiivid

ettevõtte finantsvõimalused- projektide valikut mõjutab oluliselt ettevõtte võimalus tagada finantseerimine või rahaliste vahendite kättesaadavus. Kui finants võimalused ei ole piiratud võib ta tegutseda sõltumata kapitali mahutavuse suurusest. Sageli tuleb kapitali mahutustele kehtestada limiit. Kui kehtestatakse limiit laenatud vahenditele, tuleks kulude planeerimisel arvestada 2 piiravat asjaolu.

Oodatav kasu ei ole piisav, et katta finantskohustustega kaasnev võimalik defitsiit

Firma ei pea võimalikuks finantseerida vajadusi aktsiakapitali suurendamise teel.
Kui firma võimalused on piiratud siis üheks võimaluseks on loobuda ˇˇ dividendide maksmisest ja kasum reinvesteeridaˇ

Valiku kriteeriumid- pakutav projektide arv võib ületada firma finantseerimise võimalused ning seetöttu tuleb projektide valikul hinnata vaja minevaid ja täitmisele kuuluvaid projekte et saavutada nende optimaalne kombinatsioon. Üheks hinnangu kriteeriumiks võib olla kasuminormi barjäär (minimaalne kasuminorm mille juures võib projekti heaks kiita). Kasuminormi barjäär kajastabki projekti riski.
Peale investeerimisprotfelli kokkupanemist tuleb lõplikult vormistada finantsplaan.
27