AKTIVA (varad) Summa PASSIVA (kohustused ja Summa omakapital) Käibevara Kohustused Lühiajalised kohstused Lühiajalised kohustused kokku Käibevara kokku Pikaajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Põhivarad kokku Omakapital kokku AKTIVA kokku PASSIVA kokku
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused tööd õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2783500 KOKKU 2783500 Päevaraamat Konto jrk. nr ...
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Firma AS LMV 2003.a. raamatupidamisbilanssi ja kasumiaruande analüüs ( maksevõime, varade kasutamise ja tootmise efektiivsus, aktsia(osa)kapitali efektiivsuse näitajad). AS LMV maksevõime hindamine. Maksevõime üldine tase (CR) = käibevara / lühiajalised kohustused. CR (31.12.2003) = 6737725 / 7846990 = 0,86 CR (01.01.2003) = 7439590 / 10143218 = 0,73 Maksevõime on nõrk. Ettevõttel on hetkel käibekapitali defitsit. Hea on see, et kordaja aasta lõpuks natuke kasvas. Likviidsussuhe (QR) = (käibevara kauba ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. QR (31.12.2003) = ( 6737725 40000 ) / 7846990 = 0,85 QR (01.01.2003) = (7439590 1512259) / 7846990 = 0,75 Likviidsussuhe on rahuldav. Kuna maksete tasumise tähtajad ei lange kokku ajaliselt, siis 0,85 täiesti piisav kohustuste ajaliseks tä...
1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 9.3. Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) 9.5. Lõpetamata ehitus 0 kr 9.6. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest KOKKU rühm 9. 0 kr 0 kr 10. Immateriaalne põhivara Page 1 of 4 RAAMATUPIDAMISBILANSS 10.1. Asutamisväljaminekud 0 kr 10.2. Arenguväljaminekud 10.3. Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid jne. 10.4. Firmaväärtus 10.5. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest KOKKU rühm 10. 0 kr Põhivara KOKKU 0 kr AK T I VA K O K K U 0 kr 0 kr PAS S I VA Kohustused
kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082 Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks 4793 lühiajalise laenu kustutamiseks 11 185 masinapargi täiendamiseks 5113 tootmisvarude suurendamiseks 9587 rahajäägi suurendamiseks Koostage firma raamatupidamisbilanss, mis kajastab laenu kasutamist Kas firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja planeeritud moel kasutamist? Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist Varad Kohustused ja omakapital raha 15978 kreditoorne võlgnevus 54325 debitoorne võlgnevus 48573 lühiajaline laen 35151
Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000
Egle Moones 164998 TAF0070 Raamatupidamisbilanss (lihtsustatud) VARA (AKTIVA) Arvelduskonto 6,700 Hooned 210,000 Kaup 4,000 Maa 20,000 VARA (AKTIVA) KOKKU 240,700 Egle Moones 164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA)
Jaanus Ojasoo 109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958
8 Aruandeaasta kasum 91 91 9 Osakapital 3700 3700 10 PV akumuleeritud kulum -9 -9 KOKKU 3700 3700 3301 3301 4796 4796 RAAMATUPIDAMISBILANSS eurodes VARA (AKTIVA) 31.12.20x1 30.11.20x1 Käibevara Arvelduskonto 345 200 Kaup 2 890 3 500 Nõue ostja vastu 1 030 Käibevara kokku 4 265 3 700 Põhivara Materiaalne põhivara 531 Põhivara kokku 531
Ehk sis ettevõtte kasulikkus tarbija seisukohalt. 6.Turundus on osategevuste kompleks,mis hõlmab turu-uuringuid,toote kujundamist,turustuskanalite valikut,hinnapoliitikat,müügi toetamist ja müüki ennast. 7.Stardikapital on rahalises väljenduses vajaminev ressurss tegevuse alustamiseks kuni esimeste tulude laekumiseni,mis katavad jooksvad kulud. 8.Bilanss on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga,hõlmates varad,kohustused ja omakapitali.Raamatupidamisbilanss-on raamtupidamisaaruanne,mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara,kohustusi ja omakapitali. VARAD = KOHUSTUSED - OMAKAPITAL 9.Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist.Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega.Ei näita aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid.* Raamatupidamisaruanne,mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid,kulusid ja kasumit(kahjumit).
4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja ...
Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTSIIBI VASTU Finantsaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis, on: OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab raha laekumist ja väljamakseid aruandeperioodil, on: RAHAKÄIBE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab tulusid, kulusid ja majandustulemust aruandeperioodil on: Kasumiaruanne Finantsaruanne, mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga on: RAAMATUPIDAMISBILANSS Kohustiste koosseisus kajastatakse: ETTEMAKSTUD RENDITULUD Konto kaup on: AKTIVAKONTO Konto nõuded ostjate vastu on AKTIVAKONTO Konto Palgavõlg on: PASSIVAKONTO Konto vasakul pool kajastatakse: DEEBET Konto võlad tarnijatele algjääk märgitakse: Konto paremale poole ja see on kreedit Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto
00 Vähemusosalus kasumis Enamusosalus kasumis 148,000.00 Jaotamata kasumi aruanne Ettevõte Porter 500,000.00 Ettevõte Salem Enamusosalus kasumis 148,000.00 Deklareeritud dividendid Ettevõte Porter - 90,000.00 Ettevõte Salem Jaotamata kasum 31.12.2015 558,000.00 Raamatupidamisbilanss Ettevõte Porter Raha 70,000.00 Ostjatelt laekumata arved 260,000.00 Varud 240,000.00 Investeering ettevõttesse Salem 850,000.00 Hinnaerinevus Maa - Seadmed 360,000.00 Goodwill
Nendele peab olema kättesaadav kogu vajalik informatsioon ettevõtte kohta (millest enamust teistele infotarbijatele ei edastata). Kes on raamatupidamiskohustuslased. Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank. Majandustehingute mõiste ja sisu. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus. Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse
reguleerib raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi (kas esitatakse uks info v kaks infot) reguleerib aruannete koostamise korda, (kui tihti aruannet tehakse) reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatu-pidamises, reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND JA RAAMATUPIDAMISBILANSS Raamatupidamine tugineb raamatupidamise põhivõrrandile. Omanik paneb oma ressursid firmasse: ressursid = ressursside allikad ehk vara = kapital Tavaliselt sellest ei jätku ja võetakse laen- kohustis: vara = kohustised + omakapital ehk lõpuks aktiva = passiva Bilanss (finantsseisundi aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali).
naturaalnäitajate rahalisteks üleviimisel kasutatakse vastavaid hindu. d) kalkulatsioon - iga kululiigi suuruse ja konkreetse arvestusobjekti kulude kogusumma kindlakstegemine. e) kontod - informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. f) aruandlus - arvestusandmete põhjal koostatud koondnäitajate süsteem. 4) raamatupidamisbilanss - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. 5) kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). 6) rahavoogude aruanne - raamatupidamisaruanne, mis kajastab
Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4
Nendele peab olema kättesaadav kogu vajalik informatsioon ettevõtte kohta (millest enamust teistele infotarbijatele ei edastata). Kes on raamatupidamiskohustuslased. Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank. Majandustehingute mõiste ja sisu. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus. Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse
algdokumendil? Algdokumentide rekvisiidid -Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri´ 6. Millised rekvisiidid peavad olema arvel? Algdokumentide rekvisiidid + vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 7. Mis on bilanss, millal see koostatakse ning mida bilanss näitab? Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). 8. Bilansi koostamine. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 9. Põhivara soetusmaksumus, arvele võtmine ja amortisatsioon. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest
Peamised finantsaruanded 11. oktoober 2011. a. 14:05 Raamatupidamisaruanded on aluseks finantsnäitajate analüüsile ja peamiselt finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul
sellega kaasneda (Pickle, 2. osa, 1991, lk. 64). Kindlasti on vaja koostada kasumiaruanne. Võimalikult täpselt tuleb välja arvestada ettevõtte kulutused. Peale kasumiaruande koostatakse veel rahavoogude plaan, milles sisalduvad sisse- ja väljaminekud kuude lõikes. Ette planeeritakse rahavoo muutus kuu jooksul ning rahavoo jooksev seis (Johnsson 1996, lk. 174). Prognoositav raamatupidamisbilanss on kolmas ja mitte vähem tähtis finantsnäitaja, mis iseloomustab käivitatavat äriideed. 2.8. Riskitegurid Äriplaan on aluseks äririski hindamisel, mis mõnel juhtumil on ekvivalentne panga riskiga. Selle koostamisel peab olema konkreetne ning realistlik. Eesmärgid peavad olema saavutatavad ning kooskõlas rahakäibe prognoosi ja tootmisplaani numbritega (Lagerström 1995, lk. 83). Ettevõtluses esineb põhiliselt kahte tüüpi riske:
Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4
Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4
Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4
.............................................................................................. 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11
· Tegevusmahul põhinev igale tooteühikule omistatakse teatud kindel mahaarvestusmäär (maha arvestusmäär = (soetusmaksumus lõpetamise maksumus)/ kasulik eluiga). · Mahaarvestis = mahaarvestusmäär * perioodi tootmismaht. · Kahekordselt alaneva jäägi meetod kiiramortisatsioonimeetod, kus põhivara kasutusaja alguses kantakse kuludesse suuremad summad (kahekordne lineaarne arvestusmäär = 2/vara kasutusaeg). · Raamatupidamisbilanss annab ülevaate ettevõtte käibe ja põhivarade koosseisust ning moodustamise allikatest. · Varad = Kohustused + omakapital. · Aktiva (vara): käibevara (raha ja väärtpaberid, nõuded ja ettemaksud, varud); põhivara (pikaajalised investeeringud, materiaalne, immateriaalne). · Passiva (kohustused ja omakapital): kohustused (lühiajalised ja pikaajalised); omakapital (omanike sissemaksed, jaotamata kasum).
kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39 13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA AKTIVAKONTOD PASSIVAKONTOD KOHUSTUSED (VÕLAD) VARA NÕUDMISED OMAKAPITAL s.h. KASUM TULUD KULUTUSED PS
Kordamisküsimused 1. Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimise kui teadusharu tegelikuks tekkeajaks võib lugeda 1960.70. aastaid, mil töötati välja paljud praegusel ajal olulised seisukohad. Eestis on kaasaegset rahandusteooriat alates 1990. aastatest (professorid V. Raudsepp, U. Mereste). Kaasaegne finantsjuhtimine on integreeritud õppeaine, milles on omavahel seotud: _ finantsarvestus; _ investeeringud; _ juhtimisteooria; _ statistika jne. Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. (finantsjuhtimine vaata...
põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. 1 11. Amortisatsioon - ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. 12. Börs - organiseeritud turg väärtpaberite või teatud kaupadega kauplemiseks. 13. Bilanss ehk raamatupidamisbilanss on finantsaruanne, mis kajastab ettevõtte vara, kohustuste (kohustiste) ja omakapitali seisundit teatud kuupäeva seisuga. 14. Inflatsioon - üldise hinnataseme (kaupade ja teenuste hindade) tõus, millega kaasneb raha väärtuse ja ostujõu vähenemine. 15. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. 16
.) Püsikulud (rent, side, turundus, juhtide palgad, kulum, ...) 18. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul: Seisundi aruanne: · Bilanss seisuga 31.12.2019 · Bilanss seisuga 31.12.2018 Perioodi aruanded: · Kasumiaruanne 2019 · Rahakäibe aruanne 2019 Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: · KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD Kasumiaruanne või tegevustulemustearuanne: · TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK Rahakäibe aruanne: · RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG== RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamise põhimõtted: Majandusüksuse printsiip Jätkuvuse printsiip Soetusmaksumuse printsiip Monetaarsuse printsiip Tekkepõhine arvestusprintsiip Realiseerimise printsiip Tulude ja kulude vastavuse printsiip
planeerimiseks. Informatsioon, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuses, kasutatakse juhtimisotsuste vastuvõtmiseks, varade oleku kontrollimiseks, jooksva majandustegevuse jälgimiseks, annab võimaluse teostama majandustegevuse tulemuste hindamiseks. Raamatupidamisarvestus on ühenduslüli inimeste ja majandustegevuse vahel. Raamatupidamisarvestuse põhjal asub bilanssi pidamine, mis on ettevõtte finantsseisundi analüüsi baasiks. Raamatupidamisbilanss hõlmab raamatupidamisarvestuses keskpaiga, sest tema kõige paremini iseloomustab ettevõtte finantsseisundi bilansi koostamise päevaks, tavaliselt see on kuu esimene päev. Raamatupidamisbilanss on arvestuse informatiivne vorm, mis lubab vastu võtta põhjendatud juhtimisotsuseid. Bilansi lugemise oskus on, kõigepealt, teadmine, mida tähendab iga kirje; kuidas saab seda hinnata; kuidas see on seotud teiste kirjetega; mis rolli mängib iga kirje ettevõtte tegevuses
Aastaaruandele kehtib vastav taksonoomia Ettevõtte juht kannab täielikku isiklikku vastutust kogu ettevõtte raamatupidamise korralduse, dokumentatsiooni ja informatsiooni säilimise eest Ettevõtte juht on kohustatud määrama kirjalikult raamatupidamise eest vastutava isiku Vastutava isiku määramine ei võta ära juhi isiklikku vastutust raamatupidamise korralduse ja andmete õiguse eest Raamatupidamisbilanss · varade ja kapitali ülevaade rahalises väljenduses ja kindla kuupäeva seisuga · iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena · on töö aruanne, mis sisaldab informatsiooni varade liikide ja nende allikate kohta · Võimaldab varade, kohustuste ja omakapitali muutuste analüüsi aruandeaasta jooksul · Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus
kokku klientide ostu- ja müügisoovid. Börsiindeksid näitavad indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumist. 13. Bilanss Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Oluline on rõhutada, et bilanss kajastab ettevõtte varasid ja kohustusi ühel kindlal ajahetkel. Bilansi aktiva ja passiva peavad olema alati võrdsed. Aktiva (käibevara + põhivara) = Passiva (võõrkapital + omakapital) Raamatupidamisbilanss on finantsaruanne, mis kajastab majandusüksuse vara, kohustiste ja omakapitali seisundit teatud kuupäeva seisuga. Sageli nimetatakse lihtsalt bilansiks. 14. Inflatsioon Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 15. Deflatsioon Deflatsioon on inflatsiooni vastand, st deflatsiooni puhul hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab. Isikute ostujõud suureneb. 16. Dividend
välja teenitud c) tulu kajastatakse ainult siis, kui raha on laekunud ja kulu ainult siis, kui raha on välja makstud 6. Finantsaruanne, mis kajastab vara, a) kasumiaruanne kohustusi ja omakapitali, on b) raamatupidamisbilanss c) omakapitali muutuste aruanne d) rahakäibe aruanne 7. Bilansi mahtu ei mõjuta järgmine a) materjali ostmine järelmaksuga tehing b) laenu tagasimaksmine c) raha laekumine varem esitatud arve eest d) palgavõla väljamaksmine 8
· raamatupidamisettevõtte teenuste kasutamine, · mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuste kasutamine, · teeb ise. FINANTSARVESTUS Väliskasutajad Üldised raamatupidamis- printsiibid Info toimunud majandus- tehingute kohta Ettevõtet vaadeldakse ühtse tervikuna JUHTIMISARVESTUS Sisemised vajadused ja kasutajad Info kasutajate nõudmised Info planeerimiseks ja otsustamiseks Vaadeldakse struktuuriüksusi 28. Raamatupidamisbilanss On raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Põhivalem: VARAD = KOHUSTUSED(võlg nt.) + OMAKAPITAL Ehk: Aktiva = Passiva VARA: Raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid. KOHUSTUS: Raamatupidamiskohustuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist OMAKAPITAL: Raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused
Seega kui alustaval ettevõttel on osakapital sissemakstuna pangaarvel, siis bilansi aktivapoolel on peale suurte alajaotuste pealkirjade üks kirje rahakirje ning passivas samuti üks osakapital. Võtame sellesama raha- ja pangakontode näite: kui on soov, võib peakirje jaotada omakorda veel alakirjeteks: raha kassas; raha pangas X, raha pangas Y. Sellisel juhul peab muidugi nende kolme alakirje summa kokku andma summa, mis on peakirjel raha-nimetusega. Bilansi visuaalne vorm Raamatupidamisbilanss on üheks olulisemaks dokumendiks, mida raamatupidaja koostab. Tavaliselt on bilanss koostatud tabelina või ülalt alla ridade esitlemisega (no oleks ikka raske ju küll taga ajada numbreid mööda tavateksti). Bilansi päises peaks olema nimetatud firma nimi, soovitavalt äriregistrikood ja dokumendi pealkiri bilanss ning kirjeldatavate arvandmete fikseeritud kuupäev, kuu ja aasta. Bilansi juurdekuuluvaks osaks (nagu autol rool) on kasumiaruanne. Kasumiaruanne
arvestusperioodi jooksul: o Seisundi aruanne: Bilanss seisuga 31.12.2004 18 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUM–KULUD–KAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks
Lisa nr Perioodi saldo Periood kokku Äritulud Kokku äritulud Ärikulud Kokku ärikulud ÄRIKASUM (-KAHJUM) Finantstulud Kokku finantstulud Finantskulud Finantskulud kokku Kasum (-kahjum) majandustegevusest ARUANDEAASTA PUHASKASUM © 2014. Janek Keskküla 35 RAAMATUPIDAMISBILANSS Lisa nr Lõppsaldo Algsaldo AKTIVA KÄIBEVARA KÄIBEVARA KOKKU PÕHIVARA PÕHIVARA KOKKU AKTIVA KOKKU PASSIVA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU OMAKAPITAL OSAÜHINGUS OMAKAPITAL KOKKU PASSIVA KOKKU © 2014. Janek Keskküla 36 RAHAVOOGUDE ARUANNE
poolt antud maksetähtaegadest), põhitööliste palk, muud väljamaksed ja väljaminekud * depretsiatsiooni- ja amortisatsioonikulu ei ole rahaline väljaminek 3) Raha koguvajadus 4) Raha lõppjääk * tähtis on normeerida rahajääk, peaks olema minimaalselt vajalik jooksvaks tegevuseks * suure rahasumma hoidmisega kaotatud kasum on alternatiivkulu 33 3. Eelarvestatud raamatupidamisbilanss Eelarvestatud raamatupidamisbilanss kajastab ettevõtte varade, kohustiste ja omakapitali prognoositavat seisu plaaniperioodi lõpul. 4. Eelarvestatud rahakäibe aruanne Eelarvestatud rahakäibe aruanne koostatakse sama formaadi kohaselt kui tegelik rahakäibe aruannegi. Rahakäibe aruandest saab ülevaate sellest, kuidas mingil perioodil raha teeniti, seda kasutati ja kuidas rahavoog on perioodi jooksul muutunud. --- ● Tootmisfirma koondplaan:
koondatud ette-võtte kogu majandusarvestuse koond-näitajad arvestusperioodi jooksul: o Seisundi aruanne: Bilanss seisuga 31.12.2004 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 · Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS · Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise
koondatud ette-võtte kogu majandusarvestuse koond-näitajad arvestusperioodi jooksul: o Seisundi aruanne: Bilanss seisuga 31.12.2004 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 · Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS · Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise
koondatud ette-võtte kogu majandusarvestuse koond-näitajad arvestusperioodi jooksul: o Seisundi aruanne: Bilanss seisuga 31.12.2004 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUM–KULUD–KAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise
1. Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist, kapitaliosalus, käibekapital – aktsiad ja muud väärtpaberid, varud, ettemaksed, maksuvõlad). 2. Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost). 3. Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aažio, müümata omaaktsiad). 4. 8.4. Raamatupidamisbilanss BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. AKTIVA PASSIVA VARAD VARADE MOODUSTAMISE Ettevõtte vara koostis ja paigutus ALLIKAD Varade soetamiseks vajalike vahendite arvestus
kohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise 6 aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ( bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest (Raamatupidamise seadus § 15). Tähtsamad infoallikad finantsanalüüsi koostamise seisukohalt on raamatupidamise aastaaruandesse kuuluvad bilanss ja kasumiaruanne. Raamatupidamisbilanss loetleb aruandeperioodi lõpus ülesse kõik ettevõtte varad, kohustused ja omakapitali. Varad näitavad ettevõtte poolt kontrollitavaid majanduslikke resursse. Kohustused ja omakapital näitavad kreeditoride ja omanike nõuet ettevõtte varade suhtes (Jablonsky, Barsky 1998, lk 5). Ettevõtte finantsseisundit mõjutavad tema poolt kontrollitavad majanduslikud ressursid, finantsstruktuur, likviidsus ja maksevõime. Kasutajale on kasulik selline informatsioon,
1. Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist, kapitaliosalus, käibekapital aktsiad ja muud väärtpaberid, varud, ettemaksed, maksuvõlad). 2. Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost). 3. Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aazio, müümata omaaktsiad). 4. 8.4. Raamatupidamisbilanss BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. AKTIVA PASSIVA VARAD VARADE MOODUSTAMISE ALLIKAD Ettevõtte vara koostis ja paigutus Varade soetamiseks vajalike vahendite arvestus
Püsikulud- (põhivara kulum (sõlt põhivara maksum-st; juhtimiskulud, masinate rent, intressid, maamaks, kindlustus) Loomakasvatus muutuvkulud [töötasu (palgatase, töömahukus), söötade maksumus(sööda erikulu, sü kesk omahind, ratsiooni struktuur, söödaliigi omahind)]; püsikulud (põhivara ja töövahendite amortisatsioon, remont; juhtimiskulud, seadmete remont, intressid). RAAMATUPIDAMINE 1.Bilansi ülesehitus,bilansivalem Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpus). Bilanss-on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali.
annaabi.ee 
