Kontrolltöö ülesanded TAK Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud reede, 9 märts 2012, 07:10 PL Lõpetatud reede, 9 märts 2012, 07:55 PL Aega kulus 44 minutit 52 sekundit Hinne 5 out of a maximum of 9 (56%) Question 1 Punktid: 1/1 Kulud ruumide rendile ja kontoriöötajate töötasule on kuus 5500. Ühe toote tootmiskulud on 600. Leida: a) firma kulufunktsioon b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. Vali üks vastus. a. a) C(q)= 5000+600q :b) 65500 b. a) C(q)=5500+600q; b) 65500 c. a) C(q)=6000+500q; b) 66 000 Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 1 Hinda 1 1 65500 9.03.12
Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus
Arvutada tähtede asemele arvud. Kõik arvutused esitada kirjalikult! A- jääb samaks nagu 440tk korral 224 000.- B- 950 x 550 = 522500.- C- 224000 + 522500 = 746500.- D- 224000/440 = 509,09.- E- 224000/550 = 407,27 F- 418000/440 = 950.- G- 224000/550=950.- H- 407,27+950=1357,27 2. AS PUIT on spetsialiseerunud magamistoa kummutite tootmisele. Kuus toodetakse ja müüakse 50 kummutit, mille summaarsed kulud on: · Tootmisruumi rent 5 000 kr · Puit 30 000 kr · Tööliste palk (sõltub toodete tootmismahust) 10 000 kr · Tootmisosakonna juhataja töötasu 4 850 kr · Reklaam kummutitele 6 650 kr
väljenduse jääks muutumatuks? PÜSIKULUD 120000 MUUTUVKULUD 7 5 HIND 12 TK Q1 24000 EBIT= 0 24000=FC/12-5=168000 LOENGUMATERJALIS TRÜKISTE NÄIDE IS TRÜKISTE NÄIDE 1. Ettevõtte summaarsed püsikulud on 100000 krooni, tooteühiku müügihind on 10 krooni ja muutuvkulud tooteühiku kohta on 6 krooni. Arvutada toodangu kriitiline maht naturaalühikutes. FC= 100000 P 10 VC= 6 Q= 25000 kui müüb 25000 tk on kulud ja tulud võrdsed EBIT 0 1
13. Millistest aatomistest koosnevad süsinvesinike molekulid? 14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil? 20. Struktuurivalemid. 21. Tähtsamate alkoholide summaarsed valemid ja nimetused(3)? 22. Mürgisuse järjekord: metanool,etanool js glütserool? 23. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli ja glütserooli? 24. Tähtsamate karboksüülhapete summaarsed valemid ja nimetused(2). 25. Milleks kasutatakse etaanhapet? 26. Nimeta puu- ja juurvilju mis sisaldavad suurel hulgal kasroksüülhapet(4). 27. Millised süsinikuühendid on peamiselt elusorganismi ehitusmaterjalid ja toitained? 28. Millistest aatomitest koosnevad sahhariidide molekulid? 29
kogemusi napib. Suureks probleemiks oli tõsiasi, et puudusid kitsede söötmisnormid, mistõttu normeeritud söötmist ei saanud rakendada. Eesti kohalikule piimakitsetõule sobivad söötmisnormid tuletati NRC (1990) normide alusel ja teiste kirjandusandmete põhjal (The Nutrition of Goats, 2004). Seejuures arvestati Eesti kitsekasvatuse tavatingimusi ning kohalikule kitsetõule omast piimajõudlust, kasvu ning arengut. Sarnaselt teiste loomaliikidega leiti ka kitsede summaarsed päevased toitefaktorite tarbenormid partsiaalnormide põhjal. Aluseks võeti metaboliseeruva energia, proteiini, seeduva proteiini, kaltsiumi ja fosfori tarve, mis kulub elatuseks, kehamassi juurdekasvuks, emasloomadel ka loote kasvatamiseks ja piima tootmiseks. Vastavate partsiaalnormide liitmisel saadi nende toitefaktorite summaarsed päevased tarbenormid. Mineraalelementide ja vitamiinide kohta partsiaalnorme tavaliselt välja ei tooda. Nende leidmisel võetakse aluseks
1 Arvutusjuhis Soojus liigub kõrgema temperatuuriga keskkonnast (külmal perioodil ruumidest) madalama temperatuuriga keskkonda (õue). Seega on Eesti kliimatingimustes hoonete püsiva siseõhu temperatuuri hoidmiseks vaja ruumidesse soojust juurde anda. Soojust tuleb lisada seda rohkem, mida madalam on välisõhu temperatuur. Hoone soojuskaod moodustuvad soojuskadudest läbi erinevate piirdetarindite ja ventilatsiooniõhu soojendamise. Seega on võimalik summaarsed soojuskaod leida seosest: kus hoone summaarsed soojuskaod, W pt kõigi hoone piirdetarindite soojuskaod, W pt õhuvahetusest tingitud soojuskaod, W Piireteks on näiteks välisseinad, katus (või ülemiste korruste laed), alumiste korruste põrandad, aknad ja välisuksed. Sisepiirdeid (näiteks siseseinu) soojuskadude leidmisel arvesse ei võeta.
m, Nm 400 400 350 350 300 300 250 250 200 200 2 Leida: 1. Leida radiaaljõud Fr, telgjõud Fa, ringjõud Ft ja taandatud paindemoment M. 2. Kontrollida kas lähteandmetes pakutud võlli läbimõõt on minimaalne lubatav võlli läbimõõt. Valida sobiv võlli läbimõõt. 3. Summaarsed koormused laagritele radiaalsuunas RA ja RB. 4. Pakkuda laagrite tüübid. 5. Valida sobiv laager SKF katakoogist. Kirjutada lahti, mida tähendavad valitud SKF laagri tähistuse numbrid ja tähed. Laagri valikul SKF metoodika järgi pakkuda soovitatav laagri määrdeaine viskoossus. Määrdeaine viskoossuse valida laagri keskmise läbimõõdu ning laagri võru (võlli) pöörlemissageduse järgi. Laagri
______________________________________________________________________ Telgjõud Fa tekib ainult kaldhammastega hammasrataste korral: Fa Ft tan , kus β on hamba kaldenurk mis võib varieeruda vahemikus 8 < β < 45 º. Leida: 1. Leida radiaaljõud Fr, telgjõud Fa, ringjõud Ft ja taandatud paindemoment M. 2. Kontrollida kas lähteandmetes pakutud võlli läbimõõt on minimaalne lubatav võlli läbimõõt. Valida sobiv võlli läbimõõt. 3. Summaarsed koormused laagritele radiaalsuunas RA ja RB. 4. Pakkuda võimalikud laagrite tüübid. 5. Valida sobiv laager SKF katakoogist. Kirjutada lahti, mida tähendavad valitud SKF laagri tähistuse numbrid ja tähed. 6. Teostada analüütiline veerelaagri valik ja võrrelda saadud tulemus SKF arvutusprogrammi tulemusega. Lahendus: 1. Leida radiaaljõud Fr, telgjõud Fa, ringjõud Ft ja taandatud paindemoment M. - Ringjõud Ft : Ft = m · 2 / d2 = 250 · 2 / 0
2.9. Seadmete ekspluatatsioonikulud Kõigi eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete summaarne ekspluatatsioonikulu koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga n S k = A + ETH + QE + QK + T p = 69014,0 + 96969,6 + 21608,03 + (2.11) i =1 + 66364,49 +1680 =197362,26, kus Sk seadmete summaarne ekspluatatsioonikulu EEK. Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete summaarsed ekspluatatsioonikulud koristusperioodi vältel on esitatud lisas (Tabel A.1) veerus 15. 13 2.10. Eelpuhastus-kuivatuspunkti kasum Vilja müügist saadud sissetulek on arvutatud järgmise valemiga V = VH·m = 1711·450 = 769950, (2.12) kus VH vilja kokkuostuhind koos käibemaksuga EEK (VH = 1450 + 18% = 1711[6]);
Millise OA-ga on kõige enam a) Oksüdeerunud süsinik +4 (CO2) b) Redutseerunud süsinik -4 (CH4) Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel? CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad omadused Ch3-Ch2-OH (C2H6O) Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) eete...
Millise OA-ga on kõige enam a) Oksüdeerunud süsinik +4 (CO2) b) Redutseerunud süsinik -4 (CH4) Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel? CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad omadused Ch3-Ch2-OH (C2H6O) Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) eete...
30 5,40 162,0 1800 32 5,41 173,1 1920 34 5,42 184,3 2040 36 5,43 195,5 2160 38 5,44 206,7 2280 40 5,45 218,0 2400 Tabel 4. Hobuste summaarsed tarbenormid, MJ päevas Eluskaal, kg Tööhobused Noorhobused Lõpptiined Imetavad Täkud märad märad kuni 400 80-100 41-56 85 118 - 500 95-120 49-66 100 142 86,7 600 110-140 57-76 115 164 97,4 700 - - 130 - 107,6
Määrimine: Sae 70w(GL-4) käigukasti õli Kardaanülekanded: Kardaanülekanne/rattavõll peab olema kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida; kardaani liigendid peavad olema töökorras. Peaülekanne: Esimese peaülekandearv (1-4. Käik): 3,94 Teise peaülekandearv (5-6. Käik): 3,087 Diferentsiaal (-id). torson tüüpi keskdiferentsiaal Rattad (veljed, rehvid). 6.5 J 17H2 ET45 rehvid: 205/55R16 Arvutage summaarsed (käigukast+peaülekanne) ülekandearvud: Peaülekanne : 3,94 1) Esimese käigu korral: 7.36 2) Kõrgeima käigu korral: 3.087 7 3) Tagurpidikäigu korral : 6,66 8 Viidatud allikad: 1. Volkswagen Golf 4 Motion ülekande skeem [WWW] http://www.awdwiki.com/images/volkswagen-golf-5-4motion_x.jpg 2. Volkswagen Golf 4 Motion üldandmed [WWW] http://www
Leida kasumilävi. Kogukulu: C(q) = C0 + a ⋅ q (Tootmise kogukulu=kulufunktsioon) a = 10 C0=39 000 C(q)=10q+39000 Kasumiunktsioon(kogu tulufunktsioon) S(q) = R(q)−C(q) R(q)=40q S(q)=R(q)-C(q)=40q-(10q+39000)=30q-39000 Kasumilävi 40q-10q=39000 => 30q=39000 => q=1300 2. Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 5500 eurot. Ühe toote tootmiskulud on 40 eurot. Leida a) firma kogukulufunktsioon C(q) = C0 + a ⋅ q => a = 40 ( muutuvkulu) C0= 5500 C(q)=5500+40q b) summaarsed kulud kuus 1000 toote valmistamisel. Kulude leidmiseks paneme 1000 kulufunktsiooni valemisse ja saame C(1000)=5500+40*1000=45500 eurot 3. Kirjutada välja firma tulufunktsioon, kui toote hind on püsivalt 25 eurot. R(q)=p*q => R(q)=25q 4. Kui 0,5 kg kohvipaki hind on 4,75 eurot, siis on nõutav kogus 10 000 pakki kuus. Kui tõsta hind 5 euroni pakk, siis nõutav kogus langeb 9000 pakini. Leida lineaarne nõudlusfunktsioon ja skitseerida graafik. Missuguse hinna korral
Toote hinna kujunemine Raamatu hinda alandatakse 25%. Uus hind on 120 eurot. Mis oli raamatu esialgne hind? 120 EUR = 75% ? 100% 120 * 100/ 75 = 160 EUR Raamatu esialgne hinnd oli 160 eurot Hotelli püsikulud on 3000 eurot/kuus. Muutuvkulud (toitlustamine jmt) on 25 eurot/klient. Arvutada kogukulud (summaarsed kulud) ja kulud kliendi kohta 50, 75, 100, 125 ja 150 külastaja korral? Püsikulu Ühiku Klientide Summaarsed Summaarsed Summaarsed Muutuvkulud d ühiku kulud arv püsikulud muutuvkulud kogukulud ühiku kohta kohta kokku 50 3000 EUR 1250 EUR 4250 EUR 60 EUR 25 EUR 85 EUR
Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaa...
Kui suur on q koti valmistamise kogukulu? Milline on kogutulufunktsioon, kui ühe koolikoti müügihind on 14 eurot? Leida kasumilfunktsioon. FC=21 000 VC=8q p=14q Kulufunktsioon: C(q)=8q+21 000 Tulufunktsioon: R(q)=14q Kasumifunktsioon: ( q )=14 q-8 q-21000=6 q-21 000 6. Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 3500 eurot. Ühe toote tootmiskulud on 55 eurot. Leida a) firma kogukulufunktsioon; C(q)=3500+55q b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. C(100)=3500+55*100=9000 7. Leida lineaarne nõudlusfunktsioon, teades, et hinnaga 30 eurot oli kauba nõutav kogus nädalas 10 tk, hinnaga 25 eurot aga 12 tükki. q-10 p-30 = 12-10 25-30 -5(q-10)=2(p-30) -5q+50=2p-60 -5q=2p-110 q=0,4p+22
Kodune töö 1.Variant 1 Nimi Kokku 17 0 Ülesanne 1 6 punkti Ettevõte toodab muusikainstrumente, s.h. oreleid.Orelimudel О-14 on väga perspektiivne omades suurt turupotentsiaali. Mudelile О-14 kohta on olemas järgmine arvestus aastaks 200X: Ühiku muutuvad kulud, € Materjalid 230 Töö 80 Tootmise üldkulud 60 Müügikulud 50 Kokku 420 Summaarsed püsikulud Tootmise üldkulud 19500 Müügikulud 550 Juhtimiskulud ...
· Suurema koguse müümiseks tuleks juba ettevõtet laiendada, võtta tööle uusi töötajaid, osta sisse täiendav kaubavaru jne. · Ettevõtte laiendamine tähendaks Mardi jaoks olulist püsikulude kasvu, mida praegustes tingimustes pole võimalik teha. · Ka hinna viimine tasemele üle 290 krooni Y eest, oleks tema klientuurile liiga kallis ja Mardi poe käive langeks nulli lähedale, sest keegi ei sooviks osta nii kalleid tooteid. · Toodangukoguse suurenemisel suurenevad summaarsed kulud, kuid vähenevad keskmised kulud. · Igale tooteühikule tehtavaid kulutusi nimetatakse tavaliselt kas ühiku keskmisteks tootmiskuludeks või omahinnaks. · Omahind leitakse, kui kulude üldsumma jagatakse toodete hulgaga. · Omahinna leidmiseks tuleb kulude üldsumma jagada toodangu hulgaga. · Kui tooteid on ainult üks, on tootmiskulude summa ühtlasi ka toote omahind. · Omahinna püsivosa leitakse iga eri toodanguhulga kohta sel teel, et
Standardhälbed olid vastavalt 1 263 516, 839 208 ja 572 930. Müügitulu, muutuv-, püsi- ja segatüüpi kulud, tuhat krooni, aastatel 2000-2008 Graafikult võime välja lugeda, et müügitulu kui ka kulud on kasvanud.. Kasv on põhjustatud tootmismahu kui ka sisendite ja väljundite hindade kasvuga. Müügitulu piir rahalises väljenduses Müügitulu piiri rahalises väljenduses saab leida valemiga S*=F/(1-VC/S), kus S on müügitulu kriitiline maht (rahas), F on summaarsed püsikulud, VC on summaarsed muutuvkulud ja S on müügitulu. 10 S VC F S 2000 7 385 136 5 851 359 1 441 090 6 938 848 2001 9 114 358 6 729 393 1 985 109 7 586 272 2002 9 080 304 6 824 569 2 094 799 8 432 467 2003 8 553 397 6 450 708 2 152 639 8 756 585 2004 9 673 036 6 934 575 2 398 569 8 472 439
rentimiseks ja 10 000 eurot kontoritöötajate palkadeks. Leida firma kulufunktsioon. 7.Leida firma tulufunktsioon, kui pakutakse teenust hinnaga 15 eurot tund. 8.On antud firma kulufunktsioon C(q)=21q+4000, kus q on toodete kogus. Hinna p ja nõutava koguse vaheline seos on p(q)=400-7q. Leida avaldis firma kasumi arvutamiseks. 9.Firma püsikulud kuus on 40 tuhat eurot. Muutuvkulu ühe toote kohta on 100 eurot. Kui suurt tootmismahtu võib kuus planeerida, kui summaarsed kulud kuus võivad olla 200000 tuhat eurot? 10. Aktsiatega tegelev mänedžer müüs ühe nädala jooksul 150 Eesti Telekomi aktsiat hinnaga 72 euri üks aktsia, 100 Swedpanga aktsiat hinnaga 209 euri, 200 Merko Ehituse aktsiat hinnaga 71 euri ja 75 Norma aktsiat hinnaga 65 euri ühe aktsia eest. Millega võrdub kõikide müüdud aktsiate keskmine hind? 11. Üliõpilaste arv erinevates gruppides oli järgmine:
· Rändkarjatamise ajal võivad loomad, kui neid aetakse ühelt karjatamisalalt teisele, toituda mittemahemaal- 10% GMO sojaoa söötmine · Jälgiti esmapoegunuid ja anti vasikatele ternespiima · Piima valgu- ja rasvasisaldus oli madalam (GMO) · 15 päeva pärast poegimist olid tulemused samad · Väiksem tapakaal www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448815000528?np=y# Piimakitsed · Piima andvate kitsede summaarsed tarbenormid on leitud elatustarbe ja piimatootmistarbe alusel · Kui kits annab 3 kg piima, siis saab ta kehavarudest piima tootmiseks 0,75 MJ ja 3,8 g seeduvat proteiini [http://www.extension.umn.edu/food/small-farms/livestock/sheep-goats/feeding-dairy-goats/] Tarbenormid [http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahekitsekasvatus- 2013.pdf] Noorkitsede söötmine
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine....
N:amortisatsioon, juhtkonna töötasu, kindlustus, rendikulu. Püsikulud on ühele tootele seda väiksemad, mida suurem on toodete arv. 36) Toodagu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q müüdud kogus, V muutuvkulud ühiku kohta, F püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB toodangu kriitiline maht naturaalühikutes ,,tükki", F summaarsed püsikud, P ühiku müügihind, V ühiku muutuvkulud. 37) Kasumi-kahjumi piir Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud kulud on võrdsed. Kui müügikäivet suurendada, tekib kasum, ja vastupidi, kui müügikäivet vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel
Sinu Nimi AUDI A6 JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................2 1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS................................................................................................3 2. SÕIDUKI JA MOOTORINÄITAJAD.............................................................................................4 3. KÄIGUKAST JA SIDUR.................................................................................................................5 3.1 Käigukast....
Harjutus 2 Tootmiskulu Ülesanne Arvuta tootmiseks vajalikud kulud Masinate soetamiskulud ja ajagraafik Arvestades eelmise harjutuse kasutatavat maavara kogust arvuta välja tootmise omahind Graafik: omahinna kujunemine ja toodetavate toodete kogus Omahind = kogu kulu / toodangumaht ühikutes välja tootmise omahind (ilma keskkonnatasusid arvestamata) Tabel 1 Tootmiseks vajalikud kulud Kulu liik FIM/m3 Kaptalikulud 0.86 ekspluatatsioonikulud 0.19 puurterad 0.16 kütus 0.06 tööjõud 0.14 Summa 1.41 * Puurtööde puhul arvestatakse eraldi kapitali- ja ekspluatatsioonikulusid, puurterade kulu, kütusekulu ja kulutusi tööjõule. Tamrocki teatmiku järgi on puurtööde ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Siduteooria ja disaini õppetool Kodutöö nr 3 aruanne aines LAC5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID autor: Eero Ringmäe 010636LAP juhendaja: Vello Kukk Tallinn 2002 Üldine suunitlus Katsetamisel osutus, et otstarbekas oli jälgida algoritmide käitumist piisavalt erinevate taktide arvude korral. Haldusstrateegiate headus tuli paremini esile, kui võrdlesin neid vaid 100, 400 ja 800 taktiste simulatsioonide korral. Valisin kriteeriumiteks peale protsessori ning ressursside kasutamise oote- ja täiteaegade ka maksimaalsed ooteajad protsessori ning ressursside järjekorras, kuna kasutajaprogrammide juures on üheks põhikriteeriumiks protsesside täitmise sujuvus (näiteks meedia taasesitamine arvutis, kopeerimine, salvestamine). Selguse huvides võtsin võrdlemisel arvesse algoritmide RoundRobin variandid vaid ajakv...
domineerimine ja sotsiaalsete probleemide süvenemine riikide majanduses. Hinnanguliselt 1,3 miljardit inimest on ikka veel sunnitud läbi ajama vähem kui 1 dollariga päevas, mis näitab suurenevat lõhet arengumaade ja rikaste tööstusriikide vahel. Ligi 2/3 maailma kaubandusest arvatakse praegu olevat vaid 500 suurkorporatsiooni käes ja mitmed nendest teenivad rohkem raha kui mõnedki riigid. 1997. aastal oli maailma 5 suurema kompanii summaarsed müüginäitajad suuremad kui 46 vaesema riigi sissetulekud kokku. Kasutatud allikad. http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/globalisation/index_et.htm http://www.folklore.ee/seminar/ilmastum.html http://et.wikipedia.org/wiki/Globaliseerumine http://www.diplomaatia.ee/artikkel/globaalsest-majandusest-globaliseerumise-vaatevinklist/
p T2 10 5 h1 (5 0,3 F 0 ) 10 5 90 (5 0,3 13) 0,00099 MPa T0 -pinnasele lubatavad nihkepinged: k2=1,82-0,345*log(Q)=1,82-0,345*log(1200)=0,76 k1=0,6 k3=3,0 (tolmne liiv pinnaste puhul) C 0,010 T0 k1 k 2 k 3 0,6 0,76 3 0,0145 MPa K tt 0,94 Summaarsed nihkepinged pinnases: T3=T1+T2=0,0066+0,00099=0,00759MPa Tugevus pinnases on nihkepingete järgi tagatud, sest T0>T3 0,0145>0,0076 Tugevus dreenkihis EII=120MPa E1 615 h1 40 5,125 1,08 F=40 E 2 120 d 37 T1 T1 p 0,6 0,019 0,0144 MPa p
KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Rühmale RP089 RP089 Esitamise tähtaeg 03.02.2010 04.02.2010 Lahendada ülesanded! 1. AS PUIT on spetsialiseerunud magamistoa kummutite tootmisele. Kuus toodetakse ja müüakse 50 kummutit, mille summaarsed kulud on: Tootmisruumi rent 5 000 kr / Puit 30 000 kr 600 kr kummut /
soojuseraldusmahud: silindripealt eemaldatakse soojust 45...75 % ja silindritelt 25...55 %. Järgnevalt määratakse: 1) ventilaatorilt edastatav jahutatava õhumassi etteanne, kg/sek; 2) silindriribide jahutuspindala, m2; 3) silindripea ribide jahutuspindala, m2; 4) mootori soojusülekande tegur, W/(m2×K); 5) õhuliikumiskiirus ribide vahelises alas, m/s; 6) määratakse ribide struktuur, kuju ja mõõtmed; 7) määratakse silindrite vaheline kaugus, mm; 8) rõhu summaarsed kaod traktis; 9) ventilaatori mahu etteanne; 10) ventilaatori poolt tarvitatav võimsus.
6. Stabiilsuse analüüs 89. Transpordiülesandel on alati lahend leitav, kusjuures lahendamise käigus sihifunktsiooni väärtus järjest kahaneb ning baasitundmatute (nullist erinevate väär¬tustega tundmatute) arv lahendis ei ole suurem kui m + n 1. 90. 91. Lahendsmidr võimalused: · Loodenurga reegel - saadud lubatav lahend erineb optimaalsest tavaliselt üsna palju, sest ei ole arvestatud veokulude suurusega ja summaarsed veokulud on tavaliselt suuremad kui teiste meetodite abil leitud lubatavate veoplaanide korral. · Vogeli meetod - vedu tuleb teostada marsruudil, mille korral hinnalt järgmine marsruut tooks kaasa kõige suurema kahju. Selle reegli rakendamiseks arvutatakse transpordiülesande veokulude tabelis iga rea ja veeru jaoks kõige ökonoomsemast viisist järgmisel viisil vedamisega kaasneva "kahju" suuruse. Selle "kahju" suuruse
= = 2368,11*114,5 / 82 = 3306,7 N ( + ) = = 2368,11*(114,5+82) / 82 = 5674,8 N Kontroll: -Fsd + FAsd FBsd = -2368,11 + 5674,8 3306,7 = 0 20 6. Määrame laagrite summaarsed toereaktsioonid: 7. = + = 2002,1 + 5674,8 = 7676,9 N 8. = + = 2545,9 + 3306,7 = 5852,6 N Kiirekäiguline võll - 1 + ( + ) 2 2 = = 78 50,88
Eksam õppeaines ,,Controlling" I. Test. (vali ÜKS) 1. Õige on, et a) nii finantsarvestus kui ka juhtimisarvestus kajastavad ettevõtte möödunud tegevust ning info on kogutud välistarbijate jaoks; b) Raamatupidamise standardeid tuleb rangelt järgida nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel; c) Juhtimisarvestuse põhieesmärk on abistada juhte otsuste langetamisel. (2P) Õige 2. Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest selle poolest, et juhtimisarvestuse info a) koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b) lähtub maksuseadustikust; c) koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud. (2P) Õige 3. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine (degusteerimine) on näited a) kavandamisest; b) controllingust; c) eelarvestamisest; d) analüüsimisest. (2P) Õige 4. Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires; siis a) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma ei muutu; b) muutuvad muutuvkulu...
e) ükski ei ole õige 21. ( 2 p)Järgnevast ei arvestata tootmiskulude aruandes: a) kasutatud otsesed materjalid b) lõpetamata toodangu algjääk c) tootmise lisakulud d) valmistoodangu algjääk e) kõik ülaltoodud lülitatakse tootmiskulude aruandesse 22. (2 p)Toote X valmistamise kulud on: Otsene materjal ühikule 0,6 Otsene töö ühikule 0,12 Muutuvad üldkulud ühikule 0,06 Ühikukulud on arvestatud toodangumahule 1000. Summaarsed üldkulud, Püsiv üldkulu ühikule 0,02 toodangumahu 1100 ühikut puhul oleks: a) 878 b) 860 c) 880 d) 2200 e) võimatu määratleda antud info alusel Küsimusele 23 vastamiseks kasuta alljärgnevat infot: Ettevõte toodab kahte tüüpi telefone, standard- ja lux mudel. Kulude jaotamise aluseks on 3 liiki kulukandjad ja kulude ühendprotsessi Toode Set up (seadistus) komponendid tellimised
20. Kuidas arvutada paindesiirdeid ruumilise painde korral? = painutatud varda telje (ehk neutraalkihi) kujutis peatasandil. Elastse Kuna läbipainet on tarvis arvutada mitmes kohas, siis on otstarbekas joone igat punkti koostada läbipainde universaalvõrrandid- need tuleb koostada mõlemas iseloomustavad selle läbipaine ja puutuja pöördenurk peatasandis. Seejärel arvutatakse summaarsed läbipainded vajalikes 11.2. Mis on varda läbipaine? kohtades. Esmalt aga kontrollitakse detaili tugevust. = varda elastse joone (telje) siire telje ristsihis (vB) 11.3. Mis on varda pöördenurk? 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD SÜSTEEMID = elastse joone puutuja tõusunurk (B) 12.1. Milline süsteem on staatikaga määratud? 11.4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused SOOJUSVAHETI Tallinn 2015 KATSESEADME KIRJELDUS TE 1 16x1,2 mm TE 9 2 7 50 mm TE 6 34x2,6 mm TE 6 5 5 TE TE 3 4 4 ...
Valitud sõidukil kasutakatse järgmisi rattaid[10]: Rehvid,Volkswagen Polo 1997 Diameeter: 13.0'' - 15.0'' Laius (mm): 175 - 195 Rehvi külgseina kõrgus: 50 - 65 Minimaalne rehvimõõt: 175/65R13 Maksimaalne rehvimõõt: 195/50R15 Veljed, Volkswagen Polo 1997 Poldivalem 4x100 Diameeter: 13.0'' - 15.0''; Laius (tolli): 5 - 6.5; Offset (mm): 35 - 38. 7.1. SUMMAARSED ÜLEKANDE ARVUD Tabel 2 Ülekande arvud [5] Esimene käik (1.) ülekande arv 38 : 11 = 3,455 Peaülekande ülekande arv 62 : 16 = 3,875 Lõplik ülekande arv 3,455 x 3,875 = 13,388 Kõrgeim käik (5.) ülekande arv 37 : 50 = 0,740 62 : 16 = 3,875 Peaülekande ülekande arv Lõplik ülekande arv 0,740 x 3,875 = 2,867
õhu- ja siseriiklik veetransport, samuti tööstus- ja põllumajandusmasinad. Paikne saasteallikas on püsiva asukohaga üksik saasteallikas või ühel tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate grupp. Paiksete saasteallikate all mõistatakse energeetika- ja tehnoloogiaseadmeid, mis on suure osa globaalprobleemide allikaks. Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Keskkonnaministeerium korraldab saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi koostamist. VÄLISÕHU KVALITEET Välisõhu kvaliteedi hindamine on välisõhu saastatuse taseme mõõtmine, arvutamine, objektiivne hindamine või prognoosimine. Välisõhu saastatuse taseme paiksed mõõtmised on proovide võtmine välisõhu saasteloaga määratud sagedusega ja kohtadest ning selle analüüsimine.
Enamasti on tegemist vaba aja sisustamise võimalusega: ratsamängud, võidujooksud jm. Näiteks: polo, rodeo voltizeerimine; ratsasport - koolisõit, takistussõit, maastikusõit, galopivõistlused ja kestusratsutamine; jahiratsutamine - mänguline võistlus, kus aetakse taga kujuteldavat jahilooma; traavivõistlused; rakendisõit - vigursõit hoburakendiga; folklooriüritused - ratsaparaadid, härjavõitlused, Viini ratsaspordikool. Summaarsed normid Tööhobune: elatustarve - keha massi edasiareng ja töö. Noorhobune: elatustarbele lisaks + liikumistarve – liikumine, kasv Mära: elatustarve ja lootetarve. 500kg hobune teeb kerget tööd - elatus 60 mj, keham edasiv 20mj. Seeduva proteiini ja metaboliseeruva energia vajadused vastavalt hobuse suurusele ja töökoormusele: Täiskasvanud hobuste kehakaal (kg)
17 48. Millise arengutasemega on balti riigid? Eesti 34/169..olles väga kõrge arenguga..läti 48/169 ja leedu 44/169 kuuludes kõrge arenguga riikide hulka 49. Siedropi väide Euroopalik riik on eripärane valitsemisvorm 50. Traditsiooniline domineerimine on võimuvahekord, kus kõige olulisem on traditsioon. ,,nii on alati olnud". Tuleneb harjumustest. Korraldusi annavad need, kes seda alati teinud. (weber) 51. Mis iseloomustab rahvastiku? Soo-vanusejaotus 52. Mis on summaarsed kordajad? Eluea jaotusel toimuvad sündumused 53. Mis on standardiseerimine? Omavahel võrreldavaks tegemine 54. Radikaalse biheiviorismi järeldusena määrab isiksuse ja käitumise täielikult keskkond 55. Nõrgemad serotoniinineuronid rohkem impulsiivset käitumist 56. Mis põhjustas praeguse majanduskriisi? Alan Greenspan discovers that human beings are irrational! 57. HDI Human Development Index e. Inimarenguindeks, mõõdab 3 dimensiooni:Oodatav eluaeg, Haridus, SKP 58
MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Suurimad nihkepinged: τ Tmax =50,5∗103∗a−1 τ Q =4040 a−1 zc 165 Nurk α τ Q ja τ T vahel on α = π −arctan =π −arctan =2,498 rad b−x c 330−110 Punktide O1 ja O2 summaarsed suurimad nihkepinged: √ 2 2 τ O 1 =τ O2= √ τ 2Q +τ 2T −2∗τ Q∗τ T ∗cosα= ( 4040 a−1 ) + ( 50,5∗103∗a−1) −2∗( 4040 a−1 )∗( 50,5∗10 3∗a−1 )∗cos Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku
(51%) ja Br-81. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Tuntakse üksikuid broomi sisaldavaid mineraale, peamiselt broomargiriiti AgBr ja emboloiiti Ag(Cl,Br). Looduses esineb broom hajutatult koos klooriga (kloriidsetes mineraalides), sisaldub merevees(0,065%) ja soolajärvedes (tavaliselt kuni 0,2%, Surnumeres 0,4-0,6%). Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured (pole arvestatud maakoores leviku hulka). Ülemaailmne tootmine hinnanguliselt on 330 000 tonni aastas. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom aga ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte või lademeid. OMADUSED Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna
Laadimiskorraldus koos sellesse hiljem kantud vedaja märkustega on aluseks konossemendi vormistamisel. Talmanilehed ja koondaruanne (Tally sheets & Tally report) Talmanilehed kujutavad endast kaubalugemise esialgset dokumenti, andmed kantakse sellesse iga “tõste” (ühe kraana- või tõstukitsükliga teisaldatav kaubakogus) kohta. Koondregister on dokument, millises kaubalugeja (talman) koondab talmanilehtede summaarsed tulemused Konossement või mereveokiri (Bill of Lading, Sea Waybill) - vormistatakse tüürimehe kviitungi alusel kas täielikus vastavuses selle andmetega, kaasa arvatud laeva märkused kauba koguse ja välise seisukorra kohta, või kõrvalekaldumistega sellest (tüürimehe kviitungis märgitud puudused kõrvaldati, võeti vastu kaubasaatja garantiikiri, panga või kindlustusfirma garantiidokument)
𝐹𝐵𝑠𝑑 = 𝑙𝐴 1807,1 ∙ 94 𝐹𝐵𝑠𝑑 = = 2392,5 𝑁 71 Σ MB = 0 FAsd ∙ lA – Fsd ∙ (lsd + lA) = 0 𝐹𝑠𝑑 ∙ (𝑙𝑠𝑑 + 𝑙𝐴 ) 𝐹𝐴𝑠𝑑 = 𝑙𝐴 1807,1∙(94+71) 𝐹𝐴𝑠𝑑 = = 4199,37 N 71 KONTROLL Σ Fsd = 0; –Fsd + FAsd – FBsd = -1807,1 + 4199,37 -2392,5= 0 Määrame laagrite summaarsed toereaktsioonid: FA = FAh + FAsd = 2501,3 + 4199,37= 6700,37N FB = FBh + FBsd = 2695,5 + 2392,5 = 5680,8𝑁 N 4.8.2. Kiirekäiguline võll Lähteandmed: Ft = 𝟐𝟓𝟎𝟎, 𝟑 N ≈ 2500 N Fr = 𝟗𝟐𝟕, 𝟕 N ≈ 927 N Fa = 495,07 N ≈ 495 N FOP = 360,4 N ≈ 360 N 𝑭𝒔𝒅 = 𝟏𝟖𝟎𝟕, 𝟏N lK = 76 mm lOP = 46,5 mm D1 = 42,82 mm Määrame laagrite toereaktsioonid vertikaaltasapinnas: –Fr ∙ lK / 2 + Fa ∙ D1 / 2 + FDy ∙ lK + FOP(lK + lOP) = 0
ruutudes) olevate veokulude cij teisendamisel nullideks kõik ülejäänud veokulud teisenevad mittenegatiivseteks Transporditabeli veokuludele cij võib liita (või lahutada) ridade ja veergude kaupa arve (nn. potentsiaale) nii, et lubatava lahendi elementidele (koormatud e. täidetud ruutudele) vastavad veokulud muutuvad nullideks. Kui teisendatud veokulude seas on negatiivseid arve, siis saab leida uue, parema lahendi, mille korral summaarsed veokulud on väiksemad esialgse lahendi veokuludest. Kui aga teisendatud veokulude hulgas pole negatiivseid, siis on optimaalne lahend leitud. Lahendi optimeerimine: Lahendi optimeerimine seisneb lubatava lahendi järk-järgulises parandamises. Iga optimaalsuse kontrolli järel (kui lahend ei osutunud optimaalseks) leitakse uued xij-d, s.t. uus lahend, mille korral summaarsed veokulud (sihifunktsiooni väärtus) on väiksemad kui eelneval sammul.Transpordiülesande lahendi parandamiseks, s
väärtuste arvutamine.Olenevalt sellest, kas tasandatakse nurki, koordinaatide juurdekasve või kõrguskasve, arvutatakse esiteks sõlmjoonte direktsiooninurkade või sõlmpunktide koordinaatide või kõrguste esimesed lähendused.Pärast seda teised lähendused ja nii edasi kuni saadakse lähendused mis ühe ja sama sõlmpunkti mingi kahe järjestikuse lähenduse tulemused on võrdsed või ei erine üle lubatava suuruse.Peale seda leitakse summaarsed parandid mis jaotatakse vastava üksiku käigu mõõdetud suuruste vahel ja saadakse nende suuruste tasandatud väärtused.
sõlmpunktide koordinaatide kaalutud keskmiste väärtuste arvutamine.Olenevalt sellest, kas tasandatakse nurki, koordinaatide juurdekasve või kõrguskasve, arvutatakse esiteks sõlmjoonte direktsiooninurkade või sõlmpunktide koordinaatide või kõrguste esimesed lähendused.Pärast seda teised lähendused ja nii edasi kuni saadakse lähendused mis ühe ja sama sõlmpunkti mingi kahe järjestikuse lähenduse tulemused on võrdsed või ei erine üle lubatava suuruse.Peale seda leitakse summaarsed parandid mis jaotatakse vastava üksiku käigu mõõdetud suuruste vahel ja saadakse nende suuruste tasandatud väärtused.
Näiteks kulud materjalile, töötasu. NÄIDE 2.3. Kulufunktsioon Olgu ühe ajalehe trükkimiseks tehtavad muutuvkulud 6 kr. Fikseeritud kulud päevas on 3000 kr. MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 11 a) Leiame kulufunktsiooni C(q), mis kirjeldaks päevas tehtavate kulutuste sõltuvust ajalehtede arvust (tootmismahust) q. Vastus: Kulufunktsioon on C(q) ' 3000 % 6 q . b) Leiame summaarsed kulud 100 ajalehe trükkimisel päevas: C (100) ' 3000 % 6 @100 ' 3000 % 600 ' 3600 Vastus: 100 ajalehe trükkimisel tehtavad kulutused on 3600 kr päevas. c) Leiame summaarsed kulud 3000 ajalehe trükkimisel päevas: C (3000) ' 3000 % 6 @3000 ' 3000 % 18000 ' 21000 Vastus: 3000 ajalehe trükkimisel tehtavad kulutused on 21 000 kr päevas. Kulufunktsiooni teadmine võimaldab leida kogukulusid suvalise tootmismahu korral. Sobiv on selleks kasutada tabelarvutust:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
