Kontrolltöö ülesanded TAK Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud reede, 9 märts 2012, 07:10 PL Lõpetatud reede, 9 märts 2012, 07:55 PL Aega kulus 44 minutit 52 sekundit Hinne 5 out of a maximum of 9 (56%) Question 1 Punktid: 1/1 Kulud ruumide rendile ja kontoriöötajate töötasule on kuus 5500. Ühe toote tootmiskulud on 600. Leida: a) firma kulufunktsioon b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. Vali üks vastus. a. a) C(q)= 5000+600q :b) 65500 b. a) C(q)=5500+600q; b) 65500 c. a) C(q)=6000+500q; b) 66 000 Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 1 Hinda 1 1 65500 9.03.12
Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus
KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Lahendada ülesanded! 1. AS Teine tegeleb ülikondade tootmisega. Järgnevas tabelis on toodud kulud kroonides, kui kuus toodetakse 440 ülikonda: Kulu Ülikondade arv 440 550 Summaarsed püsikulud 224 000 A Summaarsed muutuvkulud 418 000 B Summaarsed kulud kokku 642 000 C Ühiku püsikulud D E Ühiku muutuvkulud F G Ühiku kulud kokku H I Arvutada tähtede asemele arvud. Kõik arvutused esitada kirjalikult! A- jääb samaks nagu 440tk korral 224 000.- B- 950 x 550 = 522500.- C- 224000 + 522500 = 746500.- D- 224000/440 = 509,09.- E- 224000/550 = 407,27 F- 418000/440 = 950.- G- 224000/550=950
väljenduse jääks muutumatuks? PÜSIKULUD 120000 MUUTUVKULUD 7 5 HIND 12 TK Q1 24000 EBIT= 0 24000=FC/12-5=168000 LOENGUMATERJALIS TRÜKISTE NÄIDE IS TRÜKISTE NÄIDE 1. Ettevõtte summaarsed püsikulud on 100000 krooni, tooteühiku müügihind on 10 krooni ja muutuvkulud tooteühiku kohta on 6 krooni. Arvutada toodangu kriitiline maht naturaalühikutes. FC= 100000 P 10 VC= 6 Q= 25000 kui müüb 25000 tk on kulud ja tulud võrdsed EBIT 0 1
13. Millistest aatomistest koosnevad süsinvesinike molekulid? 14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil? 20. Struktuurivalemid. 21. Tähtsamate alkoholide summaarsed valemid ja nimetused(3)? 22. Mürgisuse järjekord: metanool,etanool js glütserool? 23. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli ja glütserooli? 24. Tähtsamate karboksüülhapete summaarsed valemid ja nimetused(2). 25. Milleks kasutatakse etaanhapet? 26. Nimeta puu- ja juurvilju mis sisaldavad suurel hulgal kasroksüülhapet(4). 27. Millised süsinikuühendid on peamiselt elusorganismi ehitusmaterjalid ja toitained? 28. Millistest aatomitest koosnevad sahhariidide molekulid? 29
kogemusi napib. Suureks probleemiks oli tõsiasi, et puudusid kitsede söötmisnormid, mistõttu normeeritud söötmist ei saanud rakendada. Eesti kohalikule piimakitsetõule sobivad söötmisnormid tuletati NRC (1990) normide alusel ja teiste kirjandusandmete põhjal (The Nutrition of Goats, 2004). Seejuures arvestati Eesti kitsekasvatuse tavatingimusi ning kohalikule kitsetõule omast piimajõudlust, kasvu ning arengut. Sarnaselt teiste loomaliikidega leiti ka kitsede summaarsed päevased toitefaktorite tarbenormid partsiaalnormide põhjal. Aluseks võeti metaboliseeruva energia, proteiini, seeduva proteiini, kaltsiumi ja fosfori tarve, mis kulub elatuseks, kehamassi juurdekasvuks, emasloomadel ka loote kasvatamiseks ja piima tootmiseks. Vastavate partsiaalnormide liitmisel saadi nende toitefaktorite summaarsed päevased tarbenormid. Mineraalelementide ja vitamiinide kohta partsiaalnorme tavaliselt välja ei tooda. Nende leidmisel võetakse aluseks
1 Arvutusjuhis Soojus liigub kõrgema temperatuuriga keskkonnast (külmal perioodil ruumidest) madalama temperatuuriga keskkonda (õue). Seega on Eesti kliimatingimustes hoonete püsiva siseõhu temperatuuri hoidmiseks vaja ruumidesse soojust juurde anda. Soojust tuleb lisada seda rohkem, mida madalam on välisõhu temperatuur. Hoone soojuskaod moodustuvad soojuskadudest läbi erinevate piirdetarindite ja ventilatsiooniõhu soojendamise. Seega on võimalik summaarsed soojuskaod leida seosest: kus hoone summaarsed soojuskaod, W pt kõigi hoone piirdetarindite soojuskaod, W pt õhuvahetusest tingitud soojuskaod, W Piireteks on näiteks välisseinad, katus (või ülemiste korruste laed), alumiste korruste põrandad, aknad ja välisuksed. Sisepiirdeid (näiteks siseseinu) soojuskadude leidmisel arvesse ei võeta.
m, Nm 400 400 350 350 300 300 250 250 200 200 2 Leida: 1. Leida radiaaljõud Fr, telgjõud Fa, ringjõud Ft ja taandatud paindemoment M. 2. Kontrollida kas lähteandmetes pakutud võlli läbimõõt on minimaalne lubatav võlli läbimõõt. Valida sobiv võlli läbimõõt. 3. Summaarsed koormused laagritele radiaalsuunas RA ja RB. 4. Pakkuda laagrite tüübid. 5. Valida sobiv laager SKF katakoogist. Kirjutada lahti, mida tähendavad valitud SKF laagri tähistuse numbrid ja tähed. Laagri valikul SKF metoodika järgi pakkuda soovitatav laagri määrdeaine viskoossus. Määrdeaine viskoossuse valida laagri keskmise läbimõõdu ning laagri võru (võlli) pöörlemissageduse järgi. Laagri
______________________________________________________________________ Telgjõud Fa tekib ainult kaldhammastega hammasrataste korral: Fa Ft tan , kus β on hamba kaldenurk mis võib varieeruda vahemikus 8 < β < 45 º. Leida: 1. Leida radiaaljõud Fr, telgjõud Fa, ringjõud Ft ja taandatud paindemoment M. 2. Kontrollida kas lähteandmetes pakutud võlli läbimõõt on minimaalne lubatav võlli läbimõõt. Valida sobiv võlli läbimõõt. 3. Summaarsed koormused laagritele radiaalsuunas RA ja RB. 4. Pakkuda võimalikud laagrite tüübid. 5. Valida sobiv laager SKF katakoogist. Kirjutada lahti, mida tähendavad valitud SKF laagri tähistuse numbrid ja tähed. 6. Teostada analüütiline veerelaagri valik ja võrrelda saadud tulemus SKF arvutusprogrammi tulemusega. Lahendus: 1. Leida radiaaljõud Fr, telgjõud Fa, ringjõud Ft ja taandatud paindemoment M. - Ringjõud Ft : Ft = m · 2 / d2 = 250 · 2 / 0
2.9. Seadmete ekspluatatsioonikulud Kõigi eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete summaarne ekspluatatsioonikulu koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga n S k = A + ETH + QE + QK + T p = 69014,0 + 96969,6 + 21608,03 + (2.11) i =1 + 66364,49 +1680 =197362,26, kus Sk seadmete summaarne ekspluatatsioonikulu EEK. Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete summaarsed ekspluatatsioonikulud koristusperioodi vältel on esitatud lisas (Tabel A.1) veerus 15. 13 2.10. Eelpuhastus-kuivatuspunkti kasum Vilja müügist saadud sissetulek on arvutatud järgmise valemiga V = VH·m = 1711·450 = 769950, (2.12) kus VH vilja kokkuostuhind koos käibemaksuga EEK (VH = 1450 + 18% = 1711[6]);
Naftatöötlemisprotsess mille käigus pikad süsinikahelad katkevad lühemateks ja need isomeeruvad CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3 t*-> CH2=Ch2 + CH2-CH2 / CH2 Oksüdeerumine: 1) Osaline oksüdeerumine Tekivad erineva OA-ga süsiniku ühendid EI PEA TEADMA 2CH3-CH2-CH3 + O2 -> 2CH3 CH (|OH) CH3 2) Täielik oksüdeerumine (põlemine) (summaarsed valemid) C3H8+5O2 -> 3CO2 + 4H2O C3H6+4,5O2 -> 3CO2 + 3H2O 3) Asendusreaktsioon hallogeenidega CH4 + Cl2 -> CH3Cl + HCl CH3Cl + Cl2 -> CH2Cl2 + HCl CH2Cl2 + Cl2 -> CHCl3 + HCl CHCl3 + Cl2 -> CCl4 + HCl CHCl3 + Cl2 -> CCl4 + HCl CH3 CH2 CH3 + Cl2 -> CH3 CH (|Cl) CH3 + HCL
Naftatöötlemisprotsess mille käigus pikad süsinikahelad katkevad lühemateks ja need isomeeruvad CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3 t*-> CH2=Ch2 + CH2-CH2 / CH2 Oksüdeerumine: 1) Osaline oksüdeerumine Tekivad erineva OA-ga süsiniku ühendid EI PEA TEADMA 2CH3-CH2-CH3 + O2 -> 2CH3 CH (|OH) CH3 2) Täielik oksüdeerumine (põlemine) (summaarsed valemid) C3H8+5O2 -> 3CO2 + 4H2O C3H6+4,5O2 -> 3CO2 + 3H2O 3) Asendusreaktsioon hallogeenidega CH4 + Cl2 -> CH3Cl + HCl CH3Cl + Cl2 -> CH2Cl2 + HCl CH2Cl2 + Cl2 -> CHCl3 + HCl CHCl3 + Cl2 -> CCl4 + HCl CHCl3 + Cl2 -> CCl4 + HCl CH3 CH2 CH3 + Cl2 -> CH3 CH (|Cl) CH3 + HCL
30 5,40 162,0 1800 32 5,41 173,1 1920 34 5,42 184,3 2040 36 5,43 195,5 2160 38 5,44 206,7 2280 40 5,45 218,0 2400 Tabel 4. Hobuste summaarsed tarbenormid, MJ päevas Eluskaal, kg Tööhobused Noorhobused Lõpptiined Imetavad Täkud märad märad kuni 400 80-100 41-56 85 118 - 500 95-120 49-66 100 142 86,7 600 110-140 57-76 115 164 97,4 700 - - 130 - 107,6
Määrimine: Sae 70w(GL-4) käigukasti õli Kardaanülekanded: Kardaanülekanne/rattavõll peab olema kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida; kardaani liigendid peavad olema töökorras. Peaülekanne: Esimese peaülekandearv (1-4. Käik): 3,94 Teise peaülekandearv (5-6. Käik): 3,087 Diferentsiaal (-id). torson tüüpi keskdiferentsiaal Rattad (veljed, rehvid). 6.5 J 17H2 ET45 rehvid: 205/55R16 Arvutage summaarsed (käigukast+peaülekanne) ülekandearvud: Peaülekanne : 3,94 1) Esimese käigu korral: 7.36 2) Kõrgeima käigu korral: 3.087 7 3) Tagurpidikäigu korral : 6,66 8 Viidatud allikad: 1. Volkswagen Golf 4 Motion ülekande skeem [WWW] http://www.awdwiki.com/images/volkswagen-golf-5-4motion_x.jpg 2. Volkswagen Golf 4 Motion üldandmed [WWW] http://www
Leida kasumilävi. Kogukulu: C(q) = C0 + a ⋅ q (Tootmise kogukulu=kulufunktsioon) a = 10 C0=39 000 C(q)=10q+39000 Kasumiunktsioon(kogu tulufunktsioon) S(q) = R(q)−C(q) R(q)=40q S(q)=R(q)-C(q)=40q-(10q+39000)=30q-39000 Kasumilävi 40q-10q=39000 => 30q=39000 => q=1300 2. Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 5500 eurot. Ühe toote tootmiskulud on 40 eurot. Leida a) firma kogukulufunktsioon C(q) = C0 + a ⋅ q => a = 40 ( muutuvkulu) C0= 5500 C(q)=5500+40q b) summaarsed kulud kuus 1000 toote valmistamisel. Kulude leidmiseks paneme 1000 kulufunktsiooni valemisse ja saame C(1000)=5500+40*1000=45500 eurot 3. Kirjutada välja firma tulufunktsioon, kui toote hind on püsivalt 25 eurot. R(q)=p*q => R(q)=25q 4. Kui 0,5 kg kohvipaki hind on 4,75 eurot, siis on nõutav kogus 10 000 pakki kuus. Kui tõsta hind 5 euroni pakk, siis nõutav kogus langeb 9000 pakini. Leida lineaarne nõudlusfunktsioon ja skitseerida graafik. Missuguse hinna korral
Pannes neid tooteid piimaga ühte kotti, võib piima kilepakend puruneda. Grilltooted pakendada karpi või plastikämbrisse, soovikorral saab klient puidust vardad kaasa. Toote hinna kujunemine Raamatu hinda alandatakse 25%. Uus hind on 120 eurot. Mis oli raamatu esialgne hind? 120 EUR = 75% ? 100% 120 * 100/ 75 = 160 EUR Raamatu esialgne hinnd oli 160 eurot Hotelli püsikulud on 3000 eurot/kuus. Muutuvkulud (toitlustamine jmt) on 25 eurot/klient. Arvutada kogukulud (summaarsed kulud) ja kulud kliendi kohta 50, 75, 100, 125 ja 150 külastaja korral? Püsikulu Ühiku Klientide Summaarsed Summaarsed Summaarsed Muutuvkulud d ühiku kulud arv püsikulud muutuvkulud kogukulud ühiku kohta
vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine: Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses: Müügikäive-(muutuvkulud+püsikulud)=0 S-(VC+F)=0 kus S-müügikäive, VC-summaarsed muutuvkulud, F-summaarsed püsikulud Rakendamise võimalused: täiendava kriteeriumina investeerimisprojektide analüüsimisel; kulude struktuuri planeerimisel; toote tootmistehnoloogia valikul. Piirangud ja puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri; eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 13. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks 14. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0
Kui suur on q koti valmistamise kogukulu? Milline on kogutulufunktsioon, kui ühe koolikoti müügihind on 14 eurot? Leida kasumilfunktsioon. FC=21 000 VC=8q p=14q Kulufunktsioon: C(q)=8q+21 000 Tulufunktsioon: R(q)=14q Kasumifunktsioon: ( q )=14 q-8 q-21000=6 q-21 000 6. Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 3500 eurot. Ühe toote tootmiskulud on 55 eurot. Leida a) firma kogukulufunktsioon; C(q)=3500+55q b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. C(100)=3500+55*100=9000 7. Leida lineaarne nõudlusfunktsioon, teades, et hinnaga 30 eurot oli kauba nõutav kogus nädalas 10 tk, hinnaga 25 eurot aga 12 tükki. q-10 p-30 = 12-10 25-30 -5(q-10)=2(p-30) -5q+50=2p-60 -5q=2p-110 q=0,4p+22
Orelimudel О-14 on väga perspektiivne omades suurt turupotentsiaali. Mudelile О-14 kohta on olemas järgmine arvestus aastaks 200X: Ühiku muutuvad kulud, € Materjalid 230 Töö 80 Tootmise üldkulud 60 Müügikulud 50 Kokku 420 Summaarsed püsikulud Tootmise üldkulud 19500 Müügikulud 550 Juhtimiskulud 680 Kokku 20730 Müügihind 950 Piirkasum 1. Määrake kasumilävi orelite arvuna aastaks 200Х 39 2
Muutuvkulu hinnakujunduse meetod Põhineb tootja ülejäägi põhimõtte kasutamisel. Tootja ülejääk määratakse kui vahe toodangu müügitulu ja selle valmistamise muutuvkulude vahel. Kasumilävi · On punkt, kus tulud ja kulud on tasakaalus. · Müügikoguse suurendamine viib kasumi suurenemisele. · Kasumilävi (naturaalühikus) = püsivkulud (ühiku müügihind ühiku muutuvkulud). · Kasumilävi (rahas) = püsivkulud /(1-summaarsed muutuvkulud/müügikäive). Kulude eelarve · Koostatakse ettevõtte eelarve koostamiseks. Eriti puudutab see müügieelarvet ja sellest tootmisplaani. Eelarve koostamise eesmärkideks on: · kehtestada ettevõttele konkreetsed tegevuse eesmärgid lühiajaliseks perioodiks · määrata kindlaks püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajaminevad ressursid, tegevused, ajakava ja kontrolliprotseduurid · luua alus kogu äritegevuse organiseerimiseks, koordineerimiseks ja kontrolliks.
Standardhälbed olid vastavalt 1 263 516, 839 208 ja 572 930. Müügitulu, muutuv-, püsi- ja segatüüpi kulud, tuhat krooni, aastatel 2000-2008 Graafikult võime välja lugeda, et müügitulu kui ka kulud on kasvanud.. Kasv on põhjustatud tootmismahu kui ka sisendite ja väljundite hindade kasvuga. Müügitulu piir rahalises väljenduses Müügitulu piiri rahalises väljenduses saab leida valemiga S*=F/(1-VC/S), kus S on müügitulu kriitiline maht (rahas), F on summaarsed püsikulud, VC on summaarsed muutuvkulud ja S on müügitulu. 10 S VC F S 2000 7 385 136 5 851 359 1 441 090 6 938 848 2001 9 114 358 6 729 393 1 985 109 7 586 272 2002 9 080 304 6 824 569 2 094 799 8 432 467 2003 8 553 397 6 450 708 2 152 639 8 756 585 2004 9 673 036 6 934 575 2 398 569 8 472 439
rentimiseks ja 10 000 eurot kontoritöötajate palkadeks. Leida firma kulufunktsioon. 7.Leida firma tulufunktsioon, kui pakutakse teenust hinnaga 15 eurot tund. 8.On antud firma kulufunktsioon C(q)=21q+4000, kus q on toodete kogus. Hinna p ja nõutava koguse vaheline seos on p(q)=400-7q. Leida avaldis firma kasumi arvutamiseks. 9.Firma püsikulud kuus on 40 tuhat eurot. Muutuvkulu ühe toote kohta on 100 eurot. Kui suurt tootmismahtu võib kuus planeerida, kui summaarsed kulud kuus võivad olla 200000 tuhat eurot? 10. Aktsiatega tegelev mänedžer müüs ühe nädala jooksul 150 Eesti Telekomi aktsiat hinnaga 72 euri üks aktsia, 100 Swedpanga aktsiat hinnaga 209 euri, 200 Merko Ehituse aktsiat hinnaga 71 euri ja 75 Norma aktsiat hinnaga 65 euri ühe aktsia eest. Millega võrdub kõikide müüdud aktsiate keskmine hind? 11. Üliõpilaste arv erinevates gruppides oli järgmine:
· Rändkarjatamise ajal võivad loomad, kui neid aetakse ühelt karjatamisalalt teisele, toituda mittemahemaal- 10% GMO sojaoa söötmine · Jälgiti esmapoegunuid ja anti vasikatele ternespiima · Piima valgu- ja rasvasisaldus oli madalam (GMO) · 15 päeva pärast poegimist olid tulemused samad · Väiksem tapakaal www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448815000528?np=y# Piimakitsed · Piima andvate kitsede summaarsed tarbenormid on leitud elatustarbe ja piimatootmistarbe alusel · Kui kits annab 3 kg piima, siis saab ta kehavarudest piima tootmiseks 0,75 MJ ja 3,8 g seeduvat proteiini [http://www.extension.umn.edu/food/small-farms/livestock/sheep-goats/feeding-dairy-goats/] Tarbenormid [http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahekitsekasvatus- 2013.pdf] Noorkitsede söötmine
N:amortisatsioon, juhtkonna töötasu, kindlustus, rendikulu. Püsikulud on ühele tootele seda väiksemad, mida suurem on toodete arv. 36. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q müüdud kogus, V muutuvkulud ühiku kohta, F püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB toodangu kriitiline maht naturaalühikutes ,,tükki", F summaarsed püsikud, P ühiku müügihind, V ühiku muutuvkulud. 37. Kasumi-kahjumi piir Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud kulud on võrdsed. Kui müügikäivet suurendada, tekib kasum, ja vastupidi, kui müügikäivet vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi
N:amortisatsioon, juhtkonna töötasu, kindlustus, rendikulu. Püsikulud on ühele tootele seda väiksemad, mida suurem on toodete arv. 36) Toodagu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q müüdud kogus, V muutuvkulud ühiku kohta, F püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB toodangu kriitiline maht naturaalühikutes ,,tükki", F summaarsed püsikud, P ühiku müügihind, V ühiku muutuvkulud. 37) Kasumi-kahjumi piir Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud kulud on võrdsed. Kui müügikäivet suurendada, tekib kasum, ja vastupidi, kui müügikäivet vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel
6 4. PEAÜLEKANNE JA ÜLEKANDEARVUD Ülekandearvud [4] : 1 käik: 3.5 2 käik: 1,842 3 käik: 1,3 4 käik: 1,029 5 käik: 0.838 Tagurpidi käik: 3,444 Autol on ühekordne peaülekanne sirgete hammasratastega, kuid spiraalhammastega ülekande arvuga 3,70. [4] Sele 4. Peaülekanne [5] Summaarsed ülekandearvud: Esimese käigu korral: 3,5 x 3,79 = 13,265 Kõrgeima käigu korral: 0,838 x 3,70 = 3,101 Tagurpidikäigu korral: 3,444 x 3,70 = 12,743 7 5. JÕUÜLEKANNE 5.1 Jõuülekande skeem (klassikaline esiveolise skeem) Sele 5. Esiveolise jõuülekande skeem [7]
FIM/m3. *Lõhketööde puhul on 1 m3 väljatava materjali hind 1,34 FIM/m3, kusjuures lõhkeaine, süütesüsteemi ja tööjõu vahel jaotuvad järgmiselt: Kulu liik FIM/m3 lõhkeaine 1.2 süütesüsteem 0.1 tööjõud 0.04 Summa 1.34 Summaarsed kulutused Töö liik FIM/m3 Puurtööd 1.41 Lõhketööd 1.34 Summa 2.75 *Arvestades lubjakivi aastatoodang on maksimaalselt 400 000 m3/a ja võttes 1FIM=0,16EUR, on aastased kulud puur- ja lõhketöödele 175 757 eurot. 1FIM 2.5 EEK 0.16 EUR
Põhiline kriteerium kvandi valimisel saabki sellisel juhul olema protsesside ümberlülitamisele kuluv ressurss. Subjektiivne hinnang Leian, et antud tingimustel on kõige 'parem' (ressursisäästlikum) algoritm Shortest Job First. SJF puhul jäävad CPU-kasutuse protsendid suurepäraste 98.2% ja 99.5% vahele. Ka muud parameetrid, nagu näha ülaltoodud tabelist, on teiste algoritmide omadest suhteliselt paremad ning ei sõltu oluliselt simulatsiooniks valitud taktide arvust. Summaarsed ressursside ning CPU järel ootamised jäävad SJF korral õige pisut lühemaks, kui (minu subjektiivse arvamuse järgi) paremuselt teise algoritmi, Shortest Remaining Time Next (CPU kasutus 86,8% .. 98%) korral. SRTN algoritmi põhiline puudus on eelkõige see, et suure protsessorinõudlusega protsessid võivad jääda pikalt järjekorda ootama ning osade programmide täitmine seeläbi aeglustuda. Nii SJF kui SRTF on igas mõttes stabiilsed algoritmid. Sobivad minu arvates
domineerimine ja sotsiaalsete probleemide süvenemine riikide majanduses. Hinnanguliselt 1,3 miljardit inimest on ikka veel sunnitud läbi ajama vähem kui 1 dollariga päevas, mis näitab suurenevat lõhet arengumaade ja rikaste tööstusriikide vahel. Ligi 2/3 maailma kaubandusest arvatakse praegu olevat vaid 500 suurkorporatsiooni käes ja mitmed nendest teenivad rohkem raha kui mõnedki riigid. 1997. aastal oli maailma 5 suurema kompanii summaarsed müüginäitajad suuremad kui 46 vaesema riigi sissetulekud kokku. Kasutatud allikad. http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/globalisation/index_et.htm http://www.folklore.ee/seminar/ilmastum.html http://et.wikipedia.org/wiki/Globaliseerumine http://www.diplomaatia.ee/artikkel/globaalsest-majandusest-globaliseerumise-vaatevinklist/
p T2 10 5 h1 (5 0,3 F 0 ) 10 5 90 (5 0,3 13) 0,00099 MPa T0 -pinnasele lubatavad nihkepinged: k2=1,82-0,345*log(Q)=1,82-0,345*log(1200)=0,76 k1=0,6 k3=3,0 (tolmne liiv pinnaste puhul) C 0,010 T0 k1 k 2 k 3 0,6 0,76 3 0,0145 MPa K tt 0,94 Summaarsed nihkepinged pinnases: T3=T1+T2=0,0066+0,00099=0,00759MPa Tugevus pinnases on nihkepingete järgi tagatud, sest T0>T3 0,0145>0,0076 Tugevus dreenkihis EII=120MPa E1 615 h1 40 5,125 1,08 F=40 E 2 120 d 37 T1 T1 p 0,6 0,019 0,0144 MPa p
KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Rühmale RP089 RP089 Esitamise tähtaeg 03.02.2010 04.02.2010 Lahendada ülesanded! 1. AS PUIT on spetsialiseerunud magamistoa kummutite tootmisele. Kuus toodetakse ja müüakse 50 kummutit, mille summaarsed kulud on: Tootmisruumi rent 5 000 kr / Puit 30 000 kr 600 kr kummut /
soojuseraldusmahud: silindripealt eemaldatakse soojust 45...75 % ja silindritelt 25...55 %. Järgnevalt määratakse: 1) ventilaatorilt edastatav jahutatava õhumassi etteanne, kg/sek; 2) silindriribide jahutuspindala, m2; 3) silindripea ribide jahutuspindala, m2; 4) mootori soojusülekande tegur, W/(m2×K); 5) õhuliikumiskiirus ribide vahelises alas, m/s; 6) määratakse ribide struktuur, kuju ja mõõtmed; 7) määratakse silindrite vaheline kaugus, mm; 8) rõhu summaarsed kaod traktis; 9) ventilaatori mahu etteanne; 10) ventilaatori poolt tarvitatav võimsus.
cm1 74. cm2 75. ... 76. cmn 77. 78. 79. 80. Hankijad a 81. Tarbijad - b 82. Lubatav lahend - transpordiülesande lahend, mis rahuldab hankijate ja tarbijate vajadustega esitatud tingimusi. 83. Optimaalne veoplaan - lubatava lahendi väärtused, mis kindlustavad sihifunktsioonile (summaarsed veokulud) vähima väärtuse. 84. Baasitabel- transporditabel, milles on välja toodud baas. 85. Baasiruudud - m + n - 1 ruutu (m hankijate arv, n tarbijate arv). Kui baasiruudud ühendada horisontaalsete ja vertikaalsete lõigukestega, siis ei teki kinniseid kontuure ega tsükleid. 86. Baasitundmatud - baasiruutudele vastavaid tundmatud 87. Vabad tundmatud - ülejäänud tundmatud 88. Lahenduskäik: 1. Majandusprobleemi formuleerimine transpordiülesandena. 2
= = 2368,11*114,5 / 82 = 3306,7 N ( + ) = = 2368,11*(114,5+82) / 82 = 5674,8 N Kontroll: -Fsd + FAsd FBsd = -2368,11 + 5674,8 3306,7 = 0 20 6. Määrame laagrite summaarsed toereaktsioonid: 7. = + = 2002,1 + 5674,8 = 7676,9 N 8. = + = 2545,9 + 3306,7 = 5852,6 N Kiirekäiguline võll - 1 + ( + ) 2 2 = = 78 50,88
d) muutuvad nii muutuvkulude kogusumma kui ka püsivkulude kogusumma. (4P) Õige II. Ülesanded 1. Ettevõte tegeleb väikeautode summutite vahetamisega. Järgnevalt on toodud kulud (kroonides), kui perioodi jooksul asendati 500 summutit. Näitaja Vahetatud Vahetatud Vahetatud summutite arv summutite arv summutite arv 300 500 700 Summaarsed kulud Püsivkulud A 400 000 400 000 B 400 000 Muutuvkulud C 120 000 200 000 D 280 000 Kogukulud E 520 000 600 000 F 680 000 Ühe summuti vahetamise kulud Püsivkulud G 1333,3 H 800 I 571,4 Muutuvkulud J 400 K 400 L 400 Ühe summuti M 1733,33 N 1200 P 971,42
e) ükski ei ole õige 21. ( 2 p)Järgnevast ei arvestata tootmiskulude aruandes: a) kasutatud otsesed materjalid b) lõpetamata toodangu algjääk c) tootmise lisakulud d) valmistoodangu algjääk e) kõik ülaltoodud lülitatakse tootmiskulude aruandesse 22. (2 p)Toote X valmistamise kulud on: Otsene materjal ühikule 0,6 Otsene töö ühikule 0,12 Muutuvad üldkulud ühikule 0,06 Ühikukulud on arvestatud toodangumahule 1000. Summaarsed üldkulud, Püsiv üldkulu ühikule 0,02 toodangumahu 1100 ühikut puhul oleks: a) 878 b) 860 c) 880 d) 2200 e) võimatu määratleda antud info alusel Küsimusele 23 vastamiseks kasuta alljärgnevat infot: Ettevõte toodab kahte tüüpi telefone, standard- ja lux mudel. Kulude jaotamise aluseks on 3 liiki kulukandjad ja kulude ühendprotsessi Toode Set up (seadistus) komponendid tellimised
20. Kuidas arvutada paindesiirdeid ruumilise painde korral? = painutatud varda telje (ehk neutraalkihi) kujutis peatasandil. Elastse Kuna läbipainet on tarvis arvutada mitmes kohas, siis on otstarbekas joone igat punkti koostada läbipainde universaalvõrrandid- need tuleb koostada mõlemas iseloomustavad selle läbipaine ja puutuja pöördenurk peatasandis. Seejärel arvutatakse summaarsed läbipainded vajalikes 11.2. Mis on varda läbipaine? kohtades. Esmalt aga kontrollitakse detaili tugevust. = varda elastse joone (telje) siire telje ristsihis (vB) 11.3. Mis on varda pöördenurk? 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD SÜSTEEMID = elastse joone puutuja tõusunurk (B) 12.1. Milline süsteem on staatikaga määratud? 11.4
1. Qk=3272,7 J/s Qs=4516,8 J/s 2. Qk=3243,1 J/s Qs=5814,3 J/s 3. Qk=4404,8 J/s Qs=6137,3 J/s Qkadu=Qs-Qk = 4516,8-3272,7=1244,15 J/s 1.Qkadu=1244,15 J/s 2. Qkadu=2571,21 J/s 3. Qkadu=1732,535 J/s 5.1. Soojuskaod arvutatakse soojusbilansivõrranditest (1) ja (2) ning valemist: Qkadu k AV ( t sein tõ ) Qkadu=10,23*0,8199*(31-26)= 48,68425 J/s 1.Qkadu=48,68425 J/s 2. Qkadu=28,80525 J/s 3.Qkadu=19,0684 J/s Summaarsed kaod: Qkadu1=1244+49=1293 J/S Qkadu2=2600 J/s 4 Qkadu3=1752 J/s (3) kus k on soojusülekandetegur seadme välispinnalt õhule, W/m2·K: k 9 ,74 0 ,07( t sein t õ ) , k=9,74+0,07(35-31)= 10,09 W/m2·K 1.k=10,23 W/m2·K 2.k=10,09 W/m2·K 3.k=9,95 W/m2·K
Valitud sõidukil kasutakatse järgmisi rattaid[10]: Rehvid,Volkswagen Polo 1997 Diameeter: 13.0'' - 15.0'' Laius (mm): 175 - 195 Rehvi külgseina kõrgus: 50 - 65 Minimaalne rehvimõõt: 175/65R13 Maksimaalne rehvimõõt: 195/50R15 Veljed, Volkswagen Polo 1997 Poldivalem 4x100 Diameeter: 13.0'' - 15.0''; Laius (tolli): 5 - 6.5; Offset (mm): 35 - 38. 7.1. SUMMAARSED ÜLEKANDE ARVUD Tabel 2 Ülekande arvud [5] Esimene käik (1.) ülekande arv 38 : 11 = 3,455 Peaülekande ülekande arv 62 : 16 = 3,875 Lõplik ülekande arv 3,455 x 3,875 = 13,388 Kõrgeim käik (5.) ülekande arv 37 : 50 = 0,740 62 : 16 = 3,875 Peaülekande ülekande arv Lõplik ülekande arv 0,740 x 3,875 = 2,867
õhu- ja siseriiklik veetransport, samuti tööstus- ja põllumajandusmasinad. Paikne saasteallikas on püsiva asukohaga üksik saasteallikas või ühel tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate grupp. Paiksete saasteallikate all mõistatakse energeetika- ja tehnoloogiaseadmeid, mis on suure osa globaalprobleemide allikaks. Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Keskkonnaministeerium korraldab saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi koostamist. VÄLISÕHU KVALITEET Välisõhu kvaliteedi hindamine on välisõhu saastatuse taseme mõõtmine, arvutamine, objektiivne hindamine või prognoosimine. Välisõhu saastatuse taseme paiksed mõõtmised on proovide võtmine välisõhu saasteloaga määratud sagedusega ja kohtadest ning selle analüüsimine.
tegemist vaba aja sisustamise võimalusega: ratsamängud, võidujooksud jm. Näiteks: polo, rodeo voltizeerimine; ratsasport - koolisõit, takistussõit, maastikusõit, galopivõistlused ja kestusratsutamine; jahiratsutamine - mänguline võistlus, kus aetakse taga kujuteldavat jahilooma; traavivõistlused; rakendisõit - vigursõit hoburakendiga; folklooriüritused - ratsaparaadid, härjavõitlused, Viini ratsaspordikool. Summaarsed normid Tööhobune: elatustarve - keha massi edasiareng ja töö. Noorhobune: elatustarbele lisaks + liikumistarve – liikumine, kasv Mära: elatustarve ja lootetarve. 500kg hobune teeb kerget tööd - elatus 60 mj, keham edasiv 20mj. Seeduva proteiini ja metaboliseeruva energia vajadused vastavalt hobuse suurusele ja töökoormusele: Täiskasvanud hobuste kehakaal (kg)
17 48. Millise arengutasemega on balti riigid? Eesti 34/169..olles väga kõrge arenguga..läti 48/169 ja leedu 44/169 kuuludes kõrge arenguga riikide hulka 49. Siedropi väide Euroopalik riik on eripärane valitsemisvorm 50. Traditsiooniline domineerimine on võimuvahekord, kus kõige olulisem on traditsioon. ,,nii on alati olnud". Tuleneb harjumustest. Korraldusi annavad need, kes seda alati teinud. (weber) 51. Mis iseloomustab rahvastiku? Soo-vanusejaotus 52. Mis on summaarsed kordajad? Eluea jaotusel toimuvad sündumused 53. Mis on standardiseerimine? Omavahel võrreldavaks tegemine 54. Radikaalse biheiviorismi järeldusena määrab isiksuse ja käitumise täielikult keskkond 55. Nõrgemad serotoniinineuronid rohkem impulsiivset käitumist 56. Mis põhjustas praeguse majanduskriisi? Alan Greenspan discovers that human beings are irrational! 57. HDI Human Development Index e. Inimarenguindeks, mõõdab 3 dimensiooni:Oodatav eluaeg, Haridus, SKP 58
MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Suurimad nihkepinged: τ Tmax =50,5∗103∗a−1 τ Q =4040 a−1 zc 165 Nurk α τ Q ja τ T vahel on α = π −arctan =π −arctan =2,498 rad b−x c 330−110 Punktide O1 ja O2 summaarsed suurimad nihkepinged: √ 2 2 τ O 1 =τ O2= √ τ 2Q +τ 2T −2∗τ Q∗τ T ∗cosα= ( 4040 a−1 ) + ( 50,5∗103∗a−1) −2∗( 4040 a−1 )∗( 50,5∗10 3∗a−1 )∗cos Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku
(51%) ja Br-81. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Tuntakse üksikuid broomi sisaldavaid mineraale, peamiselt broomargiriiti AgBr ja emboloiiti Ag(Cl,Br). Looduses esineb broom hajutatult koos klooriga (kloriidsetes mineraalides), sisaldub merevees(0,065%) ja soolajärvedes (tavaliselt kuni 0,2%, Surnumeres 0,4-0,6%). Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured (pole arvestatud maakoores leviku hulka). Ülemaailmne tootmine hinnanguliselt on 330 000 tonni aastas. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom aga ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte või lademeid. OMADUSED Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna
Laadimiskorraldus koos sellesse hiljem kantud vedaja märkustega on aluseks konossemendi vormistamisel. Talmanilehed ja koondaruanne (Tally sheets & Tally report) Talmanilehed kujutavad endast kaubalugemise esialgset dokumenti, andmed kantakse sellesse iga “tõste” (ühe kraana- või tõstukitsükliga teisaldatav kaubakogus) kohta. Koondregister on dokument, millises kaubalugeja (talman) koondab talmanilehtede summaarsed tulemused Konossement või mereveokiri (Bill of Lading, Sea Waybill) - vormistatakse tüürimehe kviitungi alusel kas täielikus vastavuses selle andmetega, kaasa arvatud laeva märkused kauba koguse ja välise seisukorra kohta, või kõrvalekaldumistega sellest (tüürimehe kviitungis märgitud puudused kõrvaldati, võeti vastu kaubasaatja garantiikiri, panga või kindlustusfirma garantiidokument)
𝐹𝐵𝑠𝑑 = 𝑙𝐴 1807,1 ∙ 94 𝐹𝐵𝑠𝑑 = = 2392,5 𝑁 71 Σ MB = 0 FAsd ∙ lA – Fsd ∙ (lsd + lA) = 0 𝐹𝑠𝑑 ∙ (𝑙𝑠𝑑 + 𝑙𝐴 ) 𝐹𝐴𝑠𝑑 = 𝑙𝐴 1807,1∙(94+71) 𝐹𝐴𝑠𝑑 = = 4199,37 N 71 KONTROLL Σ Fsd = 0; –Fsd + FAsd – FBsd = -1807,1 + 4199,37 -2392,5= 0 Määrame laagrite summaarsed toereaktsioonid: FA = FAh + FAsd = 2501,3 + 4199,37= 6700,37N FB = FBh + FBsd = 2695,5 + 2392,5 = 5680,8𝑁 N 4.8.2. Kiirekäiguline võll Lähteandmed: Ft = 𝟐𝟓𝟎𝟎, 𝟑 N ≈ 2500 N Fr = 𝟗𝟐𝟕, 𝟕 N ≈ 927 N Fa = 495,07 N ≈ 495 N FOP = 360,4 N ≈ 360 N 𝑭𝒔𝒅 = 𝟏𝟖𝟎𝟕, 𝟏N lK = 76 mm lOP = 46,5 mm D1 = 42,82 mm Määrame laagrite toereaktsioonid vertikaaltasapinnas: –Fr ∙ lK / 2 + Fa ∙ D1 / 2 + FDy ∙ lK + FOP(lK + lOP) = 0
ruutudes) olevate veokulude cij teisendamisel nullideks kõik ülejäänud veokulud teisenevad mittenegatiivseteks Transporditabeli veokuludele cij võib liita (või lahutada) ridade ja veergude kaupa arve (nn. potentsiaale) nii, et lubatava lahendi elementidele (koormatud e. täidetud ruutudele) vastavad veokulud muutuvad nullideks. Kui teisendatud veokulude seas on negatiivseid arve, siis saab leida uue, parema lahendi, mille korral summaarsed veokulud on väiksemad esialgse lahendi veokuludest. Kui aga teisendatud veokulude hulgas pole negatiivseid, siis on optimaalne lahend leitud. Lahendi optimeerimine: Lahendi optimeerimine seisneb lubatava lahendi järk-järgulises parandamises. Iga optimaalsuse kontrolli järel (kui lahend ei osutunud optimaalseks) leitakse uued xij-d, s.t. uus lahend, mille korral summaarsed veokulud (sihifunktsiooni väärtus) on väiksemad kui eelneval sammul.Transpordiülesande lahendi parandamiseks, s
väärtuste arvutamine.Olenevalt sellest, kas tasandatakse nurki, koordinaatide juurdekasve või kõrguskasve, arvutatakse esiteks sõlmjoonte direktsiooninurkade või sõlmpunktide koordinaatide või kõrguste esimesed lähendused.Pärast seda teised lähendused ja nii edasi kuni saadakse lähendused mis ühe ja sama sõlmpunkti mingi kahe järjestikuse lähenduse tulemused on võrdsed või ei erine üle lubatava suuruse.Peale seda leitakse summaarsed parandid mis jaotatakse vastava üksiku käigu mõõdetud suuruste vahel ja saadakse nende suuruste tasandatud väärtused.
sõlmpunktide koordinaatide kaalutud keskmiste väärtuste arvutamine.Olenevalt sellest, kas tasandatakse nurki, koordinaatide juurdekasve või kõrguskasve, arvutatakse esiteks sõlmjoonte direktsiooninurkade või sõlmpunktide koordinaatide või kõrguste esimesed lähendused.Pärast seda teised lähendused ja nii edasi kuni saadakse lähendused mis ühe ja sama sõlmpunkti mingi kahe järjestikuse lähenduse tulemused on võrdsed või ei erine üle lubatava suuruse.Peale seda leitakse summaarsed parandid mis jaotatakse vastava üksiku käigu mõõdetud suuruste vahel ja saadakse nende suuruste tasandatud väärtused.
Näiteks kulud materjalile, töötasu. NÄIDE 2.3. Kulufunktsioon Olgu ühe ajalehe trükkimiseks tehtavad muutuvkulud 6 kr. Fikseeritud kulud päevas on 3000 kr. MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 11 a) Leiame kulufunktsiooni C(q), mis kirjeldaks päevas tehtavate kulutuste sõltuvust ajalehtede arvust (tootmismahust) q. Vastus: Kulufunktsioon on C(q) ' 3000 % 6 q . b) Leiame summaarsed kulud 100 ajalehe trükkimisel päevas: C (100) ' 3000 % 6 @100 ' 3000 % 600 ' 3600 Vastus: 100 ajalehe trükkimisel tehtavad kulutused on 3600 kr päevas. c) Leiame summaarsed kulud 3000 ajalehe trükkimisel päevas: C (3000) ' 3000 % 6 @3000 ' 3000 % 18000 ' 21000 Vastus: 3000 ajalehe trükkimisel tehtavad kulutused on 21 000 kr päevas. Kulufunktsiooni teadmine võimaldab leida kogukulusid suvalise tootmismahu korral. Sobiv on selleks kasutada tabelarvutust:
annaabi.ee 
