Oodatav kogutulu 2850,00 2935,50 3023,57 3114,27 3207,70 3303,93 Ekspluatatsioonikulu 76,00 78,28 80,63 83,05 85,54 88,10 Netotulu 2774,00 2857,22 2942,94 3031,22 3122,16 3215,83 Diskontokordaja 0,91 0,83 0,75 0,68 0,62 0,56 Diskonteeritud netotulu 2521,82 2361,34 2211,07 2070,37 1938,62 Jääkväärtus 41299,14 Jääkväärtus müügikuluga 40473,16 Jääkväärtuse nüüdisväärtus 22846,04
Prada Ajalugu • Firma loodi aastal 1913 Milanos, Itaalias • Põhikaubaks olid nahast tooted. • Rajajateks vennad Mario ja Martino Prada. • Aastal 1970 liitus firmaga Miuccia Prada (66), kes 1978. aastal võttis firma juhtimise üle ning on praeguseni koos abikaasa Patrizio Bertelliga firma juht. • On vanim moetootja Euroopas. Firma kuulub siiani perele. Brändi kujunemine • Esimene kollektsioon käekotte avaldati aastal 1979 ning need muutusid kohe väga populaarseteks. • Tooteid hakati eksportima erinevatele Euroopa kaubamajadele. • 1983. aastal avati teine Prada butiik Milano kesklinnas ning samal aastal hakati ka mujal Euroopas mitmeid Prada poode avama. • 90ndatel sai Pradast staatuse sümbol. • Tänaseks pakub firma suurt valikut nii meeste kui ka naiste riideid, jalanõusid, prille, käekellasid ja lõhnaõlisid. Levik • Päritolumaaks Itaalia • Maailmas on 250 poodi...
KOGUKULUD on võrdsed piirkulu kõvera aluse piirkonna pindalaga (kuni vastava koguseni); kulusid tuleb hinnata alternatiivkulude alusel (kui napp ressurss kasutatakse mingiks otstarbeks, siis selle valiku alternatiivkulu on võrdne parima alternatiivi väärtusega, millest loobuti). NETOTULU (NETOKASU)-piirkond nõudluskõvera ja piirkulukõvera vahel (kuni vastava koguseni) ehk kogukasu miinus kogukulud; realiseerida tuleks projektid, mille netotulu nüüdisväärtus on positiivne. OPTIMAALNE POLIITIKA-maksimeerib netotulu suuruse; seega on ressursside efektiivne jaotus (tagab suurima majandusliku ülejäägi ehk tarbija ja tootja hinnavarude summa) ühtlasi ka optimaalne; kui ajaperioode on mitu, on optimaalne poliitika, mis maksimeerib netotulude nüüdisväärtuse; see on vastavuses dünaamilise efektiivsuse kontseptsiooniga: dünaamiliselt efektiivne on ressursside jaotus, mis maksimeerib majanduslike ülejääkide nüüdisväärtuste
Seletus Protsentarvutused Leht Seletus Suht.kasv Absoluutne ja suhteline juurdekasv HP bilanss Absoluutne ja suhteline juurdekasv Käive Konstantne suhteline juurdekasv Palk Brutotulu leidmine netotulu põhjal ja vastupidi Page 1 Suht. kasv Aastase müügitulu suhteline juurdekasv Eirnevate firmade majandustulemuste võrdlemiseks kasutatakse mitmeid erinevaid suurusi. Üks suurus, mis iseloomustab firma arenemist, on müügist saadava tulu (müügitulu) kasv aastas (annual sales gro
esialgselt rühma lülitati, kuid, kes ülesannete arutamise ja lahendamise protsessi ei panustanud, tuleks esitatud kodutöö teostajate nimekirjast välja jätta. Lugege kodutöö aluseks R. Coase artikli "Ühiskondliku kulu probleem", mille leiate Moodle's. Alloleva tabeli leiate Coase artiklist "Ühiskondliku kulu probleem". Tabel näitab seost loomapidaja veisekarja suuruse ja maaharija viljasaagile ühe aasta jooksul veiste poolt tekitatud kahju vahel. Ühe ühiku vilja netotulu on $1. Oletage, et kõik hinnad kujunevad konkurentsiturgudel. Karja suurus Ühes aastas viljasaagile Lisaveise tekitatud piirkahju (veiste arv) tehtud kahju (tonnides) (tonnides) 1 1 1 2 3 2 3 6 3
Ja kui palju? · Toota tuleb seda mida on vaja ja mis rahuldab tootja vajadusi. 1.2. KUIDAS toota? * kasutada tööjõudu või tehnoloogiat. Kui tööjõud on odav, ei ole mõtet rakendada kallist kõrgtehnoloogiat. · Kellele toota? 12. Makroökonoomika põhimõisted: · SKP- sisemajanduse koguprodukt; mõõdab mingil ajavahemikul riigis (riigi osades) toodetud hüviste (kaupade/teenuste) turuväärtust · RKP- rahvuslik koguprodukt; sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud/kapital) kasutamisest. 13. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus. 14. Tööpuudust mõõdetakse töötuse määraga. · See on suhtarv %-des · = töötute arv: tööjõu arvuga*100% · Tööjõud = töötavad + aktiivsed tööd otsivad inimesed. · Intress on tasu raha kasutamise eest. · Mida kõrgem risk seda suurem intress INTRESS · Kodulaen 5-10%, pikk, tagatis maja · Krediitkaart 16-20% aastas · SMS laen( jube intress) aastas. 15
-1,19788 0,2652466 -5,867105 1,8555071 -5,867105 1,8555071 7,2294848 8,98E-005 0,0400469 0,0775603 0,0400469 0,0775603 l Y=0,059X - 2,006, kus x on läbimüük, tuh. kr ja y tootmisvarud tuh. kr ud suurenevad 59 krooni võrra ootmisvarud peaksid olema 13,334 ühikut ehk 13 334 kr Page 4 3 Reaalne netotulu, kr 1993. a. jaanuari Silutud Kuu hindades konstandiga 0,3 01.94 462 462 02.94 449 459 03.94 476 464 04.94 494 473 05.94 495 479 06.94 635 526 07.94 491 516 08.94 456 498 09.94 528 507 10
tulujaotust eraldi, arvesse võivad olla võetud vaid palgasaajad jne. Gruppidesse jagamisel võib arvestusüksuseks olla majapidamine (perekond) tervikuna või tulu pereliikme kohta per capita. Tulemus on erinev. Majapidamiste lõikes arvutatud tulujaotus on ebaühtlasem. Madalaima grupi tulu osatähtsus on väiksem ja kõrgeima grupi tulu osatähtsus suurem kui per capita hinnatud tulujaotuse korral. Brutotulu jaotub arusaadavatel põhjustel ebaühtlasemalt kui netotulu. Näiteks oli Taani 1992 aasta per capita andmetel arvutatud netotulu Gini indeks 24,3, sama näitaja brutotulu kohta aga 28,8. (WIID, 1999) Netotulu jagunemises avaldub maksude kaudu toimunud ümberjaotus. Gini koefitsiendi väärtus sõltub ka kasutatud arvutusmetoodikast. Tuludetsiilide alusel arvutatud Gini indeksi väärtus on alati väiksem kui samadel andmetel kvintiilide põhjal arvutatud indeksi väärtus. See on üldine seaduspärasus, mis tuleneb arvutusvalemist.
amortisatsioon. Palk w on tasu tööjõu müügi eest Rahvamajanduse arvepidamine on reglitte ja deffinitsioonide kogum mida kasutataske koumajanduses valmisattud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks. Rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust millel lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. (SKP+välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegrite kasutamisest. Rahvamajanduse puhastulu NNI riigi residentide ja ettevõtete poolt teenitud tulu. See leitakse, kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide investeerimisvahega. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP kmponentide kaalutud keskmine hind. Nominaalne SKP inflatsioonile kohandamtta SKP Reaalne SKP hinnataseme muutustega kohandatud SKP väärtus. See leitakse, kui
Netoerainvesteeringute väärtus leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsioon. Rahvamajanduse arvepidamine on reglitte ja deffinitsioonide kogum mida kasutataske koumajanduses valmisattud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks. Rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust millel lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. (SKP+välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegrite kasutamisest. Rahvamajanduse puhastulu NNI riigi residentide ja ettevõtete poolt teenitud tulu. See leitakse, kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide investeerimisvahega. Sisemajanduse puhastulu NDI on lõikide indiviidide sisstulekute summa mis leitakse kui liidetakse
Ta võrdub kogukulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega, samuti võrdub ta kogumuutuvkulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega. 27) Kapatsiteet e tootmisvõimsus (Capacity) on tootmistae, mille korral firma keskmine kogukulu on minimaalne. 28) Rahvusliku koguprodukti mõõtmine RKP (Gross national product GNP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaalt teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest 29) Kulude tulude ringkäik (joonis) 30) Sisemajanduse koguprodukt SKP (Gross domestic product GDP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 31) Rahvuslik koguprodukt RKP ( 32) Kulutuste lähenemisviis e tarbimiste lähenemisviis (Expenditure approach) on rahvamajanduse arvepidamises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik
Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus Sisemajanduse koguprodukt- mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP arvutamise meetodid: tootmismeetod: lisaväärtused põllumajanduses, tööstuses, teeninduses, valitsussektoris = SKP + kaudsed maksud subsiidiumid sissetuleku meetod: töötajate palk + ettevõtete kasumid + põhivara kulum = SKP + kaudsed maksud - subsiidium kulutuste meetod: eratarbimine + avaliku sektori tarbimine + koguinvesteeringud + kaupade ja teenuste eksport- kaupade ja teenuste import.
16. Amortisatsioon on kapitali aegumine, kulumine, vananemine jne. Aja jooksul. Näitab kulutusi kulunud kapitalikaupade asendamiseks 17. Rahvamajanduse arvepidamine-on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduse valmistatud toodanug ja tulu mõõtmiseks 18. Rahvamajanduse koguprodukt Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. 19. Sisemajanduse koguprodukt SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 20. Reaalne SKP on hinnataseme muutustega kohandatud skp väärrtus. See leitakse kui nominaalne skp jagatakse skp defolaatoriga 21. Nominaalne SKP- 22. Sisemajanduse puhastulu on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent
Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne. Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise...
osa iga kvintiili kohta. Kahe kõvera vahe näitabki jaotuste ebavõrdsust. 18. Joonista tulude ja kulude ringkäik (suletud süsteemi korral). 19. Mis on sisemajanduse koguprodukt+valem? SKP mõõdab mingi perioodi jooksul kindlas kohas toodetud hüviste turuväärtust. SKP=E; E=C+I+G+(X M) 20. Mis on rahvamajanduse koguprodukt? RKP mõõdab mingi perioodi jooksul kindlas kohas toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaalteenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. 21. Mis vahet on nominaalsel ja reaalsel SKP-l? Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga
langenud ning kauba Mutter eeldatav müügihind on 7 eurot. Kauba Mutter turunduskulud on 2 eurot. Missuguses väärtuses kajastab AS Kuusik kaupa Mutter oma bilansis 31.12.20x7? Valige üks: a. 6 b. 5 c. 9 d. 7 e. 8 5. Müüdud kaupade kulu arvutatakse (perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral) nii, et liidetakse kaupade algsaldole perioodi ostud ja lahutatakse X. Kas X on: Valige üks: a. Müügi netotulu b. Perioodi ostud c. Ükski vastus ei ole õige d. Kaubanduslikud väärtusvähendid e. Kaupade lõppjääk 6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d
perioodilised maksud, vallasvara tulud ning kapitali kasvutulu (Deflassieux, 2011). Eraisikute kogusissetulek maksustatakse, kui nad elavad Prantsusmaal, sel puhul pole kodakondsus tähtis. Inimesed, kes ei ela Prantsusmaal, maksavad makse ainult nende tuluallikate eest, mis tulenevad Prantsusmaalt (Deflassieux, 2011). Maksud arvestatakse iga leibkonna kohta. Maksuvabastusi tehakse sotsiaalsetel põhjustel. Maksumaksjad, kelle netotulu ei ületa 5963 eurot, ei pea maksma tulumaksu. Põhimõtteliselt arvutatakse maksustatav tulu ühe inimese kohta leibkonnas ühe aasta jooksul. Tulumaksu määr jaguneb viide rühma (tabel 1). Tabel 1 Maksumää Väärtusvahemik r % Vähem kui 5963 0.00
Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, pooltoodete jne. väärtus, ehk teisisõnu tootmise algsisendite väärtus. Neid rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks, nimetatakse vahetoodanguks.
Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, pooltoodete jne. väärtus, ehk teisisõnu tootmise algsisendite väärtus. Neid rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks, nimetatakse vahetoodanguks.
sissetulek. Turupõhine- vabaturul makstav hind. Igal töötajal on ettekujutus oma turuväärtusest, mis on sageli kõrgem olemasolevast ametiposti palgast, kuid töötaja eeldab, et ta võib seda igal juhul küsida. Teine võimalus on vaadelda oskuse- ja kogemuse sisseostmise kulu juhtimis- ja konsultatsioonifirma kaudu. Tulupõhine- organisatsiooni eeldav kassavoog seoses inimvara panusega; arvutatakse eeldatava netotulu ajaldatud väärtusena. See meetod vaatleb raha, 9 mida isik võib organisatsioonile teenida. See on kõige lähemal tunnustatud hindamismeetoditele. Kõigi töötajate puhul seda väga raske rakendada, välja arvatud konkreetsete rollide, näiteks konsultantide või müügiagentide korral. Töötaja eeldatava tulevase tööea jaoks tuleb valida teatav väärtus ja see mõjutab oluliselt iga arvulist vastust
See näitaja on siiski suurem kui OECD keskmine tööhõive määr ( OECD – 65% ). Tööhõive määr on kõrgem kõrgharitud inimeste hulgas. Hinnanguliselt on tööturul 83% kõrgharitud ning 55% ilma kõrghariduseta inimesi. Uus-Meremaal teeb tasutatud tööd ligi 73% elanikkonnast, kelle vanus jääb 15-64 aasta vahemikku. See on samuti kõrgem, kui OECD määr- 65%. Hinnanguliselt on tööturul 85% kõrgharitud ning 59% madalama haridusastmega töötajat. Uus-Meremaa leibkonna keskmine netotulu elaniku kohta on 23 815 USD aastas, Austraalias on see oluliselt suurem, 31 588 USD aastas ning Eestis pea poole väiksem, 15 167 USD aastas. 5 OECD keskmiseks netotuluks leibkonna peale on 25 908 USD aastas, ehk ainult Austraalia on majanduslike näitajate poolest leibkonna kohaselt kõige paremas seisus. Eesti ja Uus-Meremaa peavad siiski veel pingutama, et jõuda samale majanduslikule heaolu järjele, kui on OECD keskmiseks määraks.
Eksport läheb kõik valmistoodangu alla. * Turu- ehk jooksvad hinnad arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse. RKP (rahvuslik koguprodukt): * Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teenitud netotulu antud riigile kuuluvate tootmistegurite kasutamisest (antud riigi kodanike välistuludest tuleb lahutada välisriikide kodanike tulud antud riigis). Nominaalne SKP antud aastal kehtivates turuhindades Reaalne SKP arvestab hindade muutusi Reaalne SKP = Nominalne SKP / SKP deflaator SKP deflaator kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Näitab, kui palju on kaubad ja teenused kallimaks läinud. Sisemajanduse puhasprodukt SNP: SNP = SKP - amortisatsioon
SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja. SKT elaniku kohta arvestamiseks jagataksesisemajanduse kogutoodang elanike arvuga. Rahvamajanduse kogutulu moodustab sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja välismaalt tootmistegurite (tööjõu ning kapitali) rakendamise eest saadud netotulu. Rahvamajanduse kogutulu on varem olnud “rahvamajanduse kogutoodangu” asemel rahvusvahelises statistikas kõige sagedamini kasutatav majandusliku arengutaseme näitaja. Avaliku sektori kulud võib jagada nelja suurde rühma: avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele
· erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused). Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe. Puhaskasum näitab, kuivõrd tulemuslik oli ettevõtte tegevus, samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida ettevõttesse. Loomulikult ainult siis, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist.
1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine minevikku vaatav; Finantsjuhtimine tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettev...
a)) 0,6% (1,0%) : 10000 * 0,006 = 60 kr b) kohustusliku pensionikindlustuse (1.b)) 2% : 10000 * 0,02 = 200 kr 2. Töötasult arvestatakse ja peetakse kinni tulumaks, põhitöökohal rakendatakse ka: a) maksuvaba tulu 2250 kr b) tulumaksustatav summa on 10000 (1.a)) 60 (1.b)) 200 (2.)) 2250 = 7490 kr c) tulumaksuna kinnipeetav summa on 7490 * (2.c)) 0,21 = 1572,90 kr 3. Töötaja saab kuus kätte 10000 (1.a)) 60 (1.b)) 200 (2.c)) 1572,90 = 8167,10 kr 4. Töötaja aasta netotulu on (3.) 8167,10 * 12 = 98005,20 kr 2. variant füüsiline isik töötab töövõtulepingu alusel 1. Tööandja arvutab ja peab kinni: a) töötuskindlustusmakse 0,6% (1,0%?) : 10000 * 0,006 = 60 kr 17 b) töötaja kohustusliku pensionikindlustuse 2% : 10000 * 0,02 = 200 kr 2. Töötasult arvutatakse ja peetakse kinni tulumaks 10000 * 0,21 = 2100 kr 3. Töötaja saab kuus kätte 10000 60 200 2100 = 7640 kr 4
– sihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt konkreetsete varade soetamiseks või projektide finantseerimiseks saadud ja aruande perioodi tuluna kajastatud summad) – sihtotstarbelised annetused ja toetused (aruandeperioodil tuluna kajastatud annetused ja toetused väljaarvatud liikmetelt saadavad tasud) – mittesihtotstarbelised annetused ja toetused (piiranguteta annetused ja toetused mida on andnud isikud väljas poolt ühingut) – netotulu finantsinvesteeringutelt (finants investeeringute netotulu juhul kui investeerimine kuulub ettevõtte põhitegevuse hulka) – tulud ettevõtlusest (aruandeperioodi toodete, kaupade ja teenuste müügist ning vahendusest saadud tulu. Ettevõtlusega seotud tulude ja kulude täpsem jaotus avalikustatakse majandusaastaaruande lisades) – muud tulud (muud ebaregulaarsed tulud samuti kasum põhivara müügist viivised, trahvid, intressid)
majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks. 16. Rahvamajanduse arvepidamine-on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks. 17. Rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust, millele lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamiseks. 18. Sisemajanduse koguprodukt mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides lõpphüviste turuväärtust. 19. Reaalne SKP on hinnataseme muutustega kohandatud SKP väärtus. See leitakse, kui nominaalne SKP jagatakse SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. 20. Nominaalne SKP- on toodangu väärtus arvestades hetke turuhindasi. 21
§18 lg 1’1 füüsiline isik dividendid TuMS § 45 krediidi võimalus teist liiki tulude puhul §50 lg 1’ vabastusmeetod – majanduslik topeltmaksustamist, juriidiline isik Kaasus. Kreega äriühing, teenib kasumit Kreeka tegevustelt 1000 EUR, tulumaksumäär 30%, TM 300 Kinnisvara Türgis, mille pealt teenib äriühing lisaks brutotulu 2 200 EUr. Kinnisvara on finantseeritud pangalaenuga. Laenukulu maha arvata, intressikulu 200.- aastas Netotulu 2000, maksustatud 40 % Türgis TM 800.- VABASTU Täielik Tavaline Mahaarvam Ei ole S krediit – krediit ine meetodi väliriigis (enamma (Kulusse) t rohkem ks. Ei maks. kompens., Kompen lub. maha s
milles seda võidakse tagasi nõuda. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 11 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 12 Põhikriteeriumid laenu andmise otsustamisel on: Põhiküsimused ettevõtja krediidikõlbulikkuse üle otsustamisel on: · tõestatud netotulu (aluseks finantsaruanded, ehk - ka makse tuleb maksta); · mis inimestega on tegu? (tihti vaadatakse eeskätt inimesi, siis äri) · varade ja kohustuste suhe, varade likviidsus ja koormatus; · mida rahaga tehakse? (kas on tagatud raha sihipärane kasutus) · varasemate ja olemasolevate kohustuste täitmise korrektsus; · millal ja kuidas suudetakse intresse tasuda ja laen tagasi maksta?
vahenditest. Eestisse jääva osa maksumus on 1,35 miljardit eurot, millest omafinantseering oleks 268 miljonit eurot. (EY 2017) Uuringus hinnati Rail Balticu sotsiaalmajanduslikuks tuluks 16,2 miljardit eurot, mis kaalub kaugelt üle siseriiklikud investeeringud. Projektil on hinnangulisel kahe miljardi eurone suurendav mõju sisemajanduse kogutoodangule. Keskmiselt tooks projekt Balti riikidele mõõdetavat netotulu kuus eurot iga investeeritud euro kohta, lisaks looks Rail Balticu projekt ehitusetapi jooksul 13000 ehitusvaldkonna töökohta ning 24000 töökohta projektiga seotud tööstusharudes. (EY 2017) Rail Balticu projekt on väga keskkonnasõbralik, süsihappegaasi heitkoguste vähenemisest tekib tulu 2,0 miljardi euro väärtuses ning õhusaaste vähenemisest 3,3 miljardi euro väärtuses. Sellega 9
ja oli kvartali lõpus 16,3 mld eurot ehk 9% suurem kui nelja viimase kvartali SKP. Kulla- ja välisvaluutareservid kasvasid kvartali jooksul 25 mln euro võrra. Kaheksa kvartalit järjest kestnud jooksevkonto ülejääk muutus 2011. aasta I kvartalis puudujäägiks, mis moodustas 63 mln eurot ehk 1,7% sama kvartali SKPst. Jooksevkonto defitsiidi tekkimise peamine põhjus oli välisomanduses olevate ettevõtete kasumlikkuse kasv, mis väljendus netotulu väljavoolu järsus suurenemises. Selle taga oli omakorda reinvesteeritud tulu, mille puhul tegelikku rahavoolu ei toimu. Arvestuslikku laadi reinvesteeritud tuluta oli jooksevkonto ülejäägis, mis hõlmas 5,2% sama kvartali SKPst. Jätkuvalt tugev välisnõudlus soodustas kaubaekspordi rekordilist kasvu. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 2,5% sama kvartali SKPst. Jooksevkonto kreeditkäive suurenes aasta arvestuses 41% ja deebetkäive 44%
saadud ja jagatavad annetused ja toetused teenuste ja maksete vahendamine Kajastamine kirjeldatud RTJ 14 Saadud tasud MTÜ liikmetelt kajastatakse tuluna selles perioodis, mille eest need on tasutud. saadud annetused ja toetused jaotatakse Sihtotstarbelised Mittesihtotstarbelised Annetused ja toetused põhikapitali Teenuste ja maksete vahendamisel kajastub tulude ja kulude aruandes ainult vahendamisest saadud netotulu ja netokulu Bilansi koostamisel sarnaselt äriühingutega RPS-i lisas 1 toodud bilansiskeem mõiste "omakapital" asemel üldjuhul mõiste "netovara" tegevuse eripärast olenevalt võib jagada Kapital Reservid eelmiste perioodide akumuleeritud tulem aruandeperioodi tulem Tulude ja kulude aruande skeem RTJ-i 14 lisas kirjeid võib liigendada, täiendada või ära jätta nii, et aruanne annab
– sihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt konkreetsete varade soetamiseks või projektide finantseerimiseks saadud ja aruande perioodi tuluna kajastatud summad) – sihtotstarbelised annetused ja toetused (aruandeperioodil tuluna kajastatud annetused ja toetused väljaarvatud liikmetelt saadavad tasud) – mittesihtotstarbelised annetused ja toetused (piiranguteta annetused ja toetused mida on andnud isikud väljas poolt ühingut) – netotulu finantsinvesteeringutelt (finants investeeringute netotulu juhul kui investeerimine kuulub ettevõtte põhitegevuse hulka) – tulud ettevõtlusest (aruandeperioodi toodete, kaupade ja teenuste müügist ning vahendusest saadud tulu. Ettevõtlusega seotud tulude ja kulude täpsem jaotus avalikustatakse majandusaastaaruande lisades) – muud tulud (muud ebaregulaarsed tulud samuti kasum põhivara müügist viivised, trahvid, intressid)
IÖ uuenduslik panus - *Sotsiaalteadused said enda käsutusse uue uurimismeetodi - majandusliku analüüsi (ökonoomika), mis võimaldas senisest erinevalt ja kokkuvõttes sügavamalt avada ühiskonnas toimuvat. *Majandusteaduse objektiks said lisaks turule ka inimeste teised eluvaldkonnad ja seal toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta...
ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. RAHVUSLIK KOGUPRODUKT (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest SKP võetakse arvesse ainult aasta jooksul toodetud lõpptoodangu turuväärtus. Lõpptoodang- hüviseid, mida kasutatakse tarbimiseks, mitte aga edasiseks töötlemiseks/ edasimüügiks. Sisemajanduse koguprodukti koostisesse kuuluvad lõpphüvised arvestatakse kokku nende turuhindade abil. Hüvised, millel ei ole turuhinda, võetakse sisemajanduse koguproduktis
D- amortisatsioon Uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringutest, on netoerainvesteeringud. Need saab, kui lahutada koguinvesteeringutest amortisatsioon. Selline lähenemine näitab, et koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja netoerainvesteeringud NDP komponendiks. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigid teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui isklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud(üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilit), saame kasutatava tulu (Yd). Seda kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine, investeerimine (79-88) Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused(C) · Planeeritud investeeringud (Id)
Jooksevkonto kajastab kaupade, teenuste ja tulude ekspordi ja impordi jooksevülekandeid; kapitali- ja finantskonto kajastab kapitali eksporti ning importi, mis toimub valdavalt otseinvesteeringute, väärtpaberi ostu-müügi, laenude andmise-võtmise jms vormis; kaubandusbilanss- kajastab kaupade ekspordi ja importi;tulude bilanss- näitab tootmistegurite kasutamisega ja kasutada andmisega soetud tulusid, mis jagunevad kahte rühma a)tööjõu netotulu b) otse-, portfelli- ja muudelt investeeringutelt saadavaid investeerimistulusid; ülekannete bilanss- jaotub valitsuse ja eraülekanneteks: Valitsusülekanded kajastavad Eesti välisriikide poolt antavat välisabi ning valitsuse poolt tasutavaid rahvusvaheliste organisatsioonide liitumis- ja liikmemakse. Eraülekannetes kajastuvad ühe aasta Eestis olnud võõrtööliste rahaülekanded koju ja mitteresidentidest
· erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused). Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe. Puhaskasum näitab, kuivõrd tulemuslik oli ettevõtte tegevus, samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida ettevõttesse. Loomulikult ainult siis, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist.
· erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused). Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe. Puhaskasum näitab, kuivõrd tulemuslik oli ettevõtte tegevus, samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida ettevõttesse. Loomulikult ainult siis, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist.
· erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused). Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe. Puhaskasum näitab, kuivõrd tulemuslik oli ettevõtte tegevus, samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida ettevõttesse. Loomulikult ainult siis, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Positiivse netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid. Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile veel välja tuua ka teised kasumid: brutokasumi, ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja kasumi enne maksustamist.
SKP=C+I+G+(X-M) NDP=C+(I-D)+G+(X-M) Kõikide indiviidide teenitud sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse palgad, kasumid, intressid ja rent on sisemajanduse puhastulu (NDI), mida väljendatakse tootmishindades. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui lahutada isiklikud netomaksud (üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilt) saame kasutatava tulu kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine ja investeerimine MAKROÖKONOOMIKA LIHTNE MUDEL Kogkulutusel põhinev makroökonoomiline mudel: Koosneb 1) planeeritud tarbimiskulutused (C)
P u is t u v a n u s Joonis 5.3. JMS kasvukohatüübi kuusepuistu oodustatud kasum erinevate intressimäärade juures. Tabelis on esitatud kokkuvõte arvutuste tulemustest, mille abil määratakse küpsusvanust. Arvutuste taustaks on puistu majandamise mudel, kus metsamajanduslikud kulud on 8000 krooni ning need tehakse esimese kümnendi jooksul. Puistus tehakse 2 hooldusraiet, vastavalt 30 ja 60 aasta vanuses. Hooldusraiete netotulu on vastavalt 4100 ning 14 600 kr/ha. Lõppraie sortimenteerimisel on aluseks P.Anutsini sortimentatsioonitabelid (Krigul, 1971). Sortimentide lõikes on kasutatud järgmisi (kännurahaks taandatud) hindu: palgid 430 kr/tm, peenpalgid 330 kr/tm, paberipuu 150 kr/tm ning küte 40 kr/tm. Halduskulude suurus on 35 kr/ha/a. 58
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, ...
Kasulikkusvõimaluste raja otspunktid n-ö tõmbuvad kokku ehk 0-punktile lähemale, mis tähendab seda, et mida rohkem ümber jaotada, seda suuremaks kujunevad ka kulud. Võib ka olla, et ümberjaotamine on nii kulukas, et kogu ettevõtmine osutub majanduslikult ebamõistlikuks. 105. Kuidas mõjutavad ümberjaotamiskulud efektiivsuse ja õigluse kompromissi kujunemist? Kui ümberjaotamiskulud on väga suured, siis võib ümberjaotuse netotulu olla väga väike või isegi negatiivne, mis sunnib ratsionaalsuse printsiibi tõttu kompromissi otsima väga väikeses ümberjaotamises või leppimises status quo’ga. 106. Mis räägib tarbija suveräänsuse poolt ja mis vastu? Tarbija suveräänsusega on kooskõlas põhimõte, et igale inimesele on tähtis tema enda hinnang oma heaolule. Vastu räägi paternalism, mille järgi vajavad täiskasvanud inimesed juhendamist ja hoolitsust. 107
territooriumil(oluline on , kellele kuuluvate tootmisteguritega on lõpptoodang toodetud, seega peab ta olema toodetud antud riigile kuuluvate tootmisteguritega). Näiteks kui Eesti Vabariigi kodanik töötab teises riigis , siis tema töötasu arvestatakse Eesti RKP-s , aga ei arvestata SKP-s. Kui soovitakse SKP arvestuselt üle minna RKP arvestusele, tuleb lisada 16 välismaal teenitud netotulu antud riigile kuuluvate tootmistegurite kasutamisest (see tähendab, et antud riigi kodanike välistuludest tuleb lahutada välisriikide kodanike tulud antud riigis). Nominaalne SKP on selline, mille väärtus on arvutatud antud aastal kehtinud turuhindades(jooksevhindades). Majanduses tuleb ette olukordi, kus tegelikult ei olegi toodang riigis kasvanud, aga koguväärtus turuhindades arvutatuna on tunduvalt suurenenud, see oli tegelikult tingitud kaupade hindade tõusust.
kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. Kui välismaailm kasutab antud majanduse investeeringuid ja tööjõudu rohkem kui kodumaine majandus kasutab välismaiseid, siis on teenitavad netotulud positiivsed ja rahvuslik koguprodukt on suurem kui sisemajanduse koguprodukt. Vastupidisel juhul on sisemajanduse koguprodukt väiksem kui rahvuslik koguprodukt. Nagu eespool mainitud võetakse SKP arvesse ainult aasta jooksul toodetud lõpptoodangu turuväärtus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
