Finantsaruanne on majandustegevuse, varade ja kohustuste kronoloogiline arvepidamine. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust Käibevara - Käibevarana kajastatakse ressursse, see on asju ja õigusi, mis on likviidsed, mis tõenäoliselt muutuvad likviidseteks lõppenud majandusaastale järgneva aruandeperioodi jooksul, mis on edasimüümiseks toodetud või ostetud või, mis kasutatakse ära järgneva äritegevuse tsükli jooksul. Soetamise eesmärk on otsustavaks kriteeriumiks vara arvelevõtmisel käibe- või põhivarana. Vajaduse kohaselt korrigeeritakse bilansi koostamisel algselt käibe- või põhivarana arvelevõetud asjade või õiguste kuuluvust. (Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu. Käibevara muudab majandustegevuse käigus pidevalt om...
Raamatupidamine koosnes alg- ja lõppbilansist, sissetulekutest, väljaminekutest ja inventuuridest. Arenes eelarveline raamatupidamine. Keskajal oli arvestus täiuslikum. Tekkis kahekordne kirjendamine ja selle kasutuselevõtt. Tähtsaks kujunes Luca Pacioli, keda peeti majandusarengu isaks, kes avaldas 1494 aastal raamatu ,, Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni et Proportionalita" itaalia-ladina segakeeles, mis oli saanud oluliseks majandusarvestuses. Selle raamatuga algas memoriaali ehk päevaraamatu, zurnaali ja pearaamatu kasutamine. Deebeti ja kreediti vormis kanti andmed zurnaali, seega oli ta esimene süstematiseerija. Täiendasid juba hiljem Gerolamo Cardanolt kogumisandmikud, algebraliste võrrandite lahendamine, samuti hasartmängudest tõi ta välja petmismeetodid ja näiteks Simon van Stevin võttis kasutusele kümnendmurrud ja nimetas esmakordselt raamatupidamist teadusena ja
Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. Rahavood jagatakse kolme põhikategooriasse: 1) rahavood äritegevusest, 2) rahavood investeerimistegevusest, 3) rahavood finantseerimistegevusest. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje raha muutusi aasta jooksul. Ta seob ettevõtte majandusarvestuses aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide kaupa. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande analüüsi eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Kodune ülesanne Kasutades finantsanalüüsi kalkulaatorit analüüsi veelkord enda koostatud bilanssi ja kasumiaruannet. Mõtle suhtarvudest saadava info üle ja tee konkreetne
keskkonnatingimustele, funktsionaalsus ning ökoloogiliste suhete loomulikkus. Ökosüsteemi elurikkuse, struktuuri ja toimimise dünaamiline ajalis-ruumiline tasakaal. Keskkonnaökonoomika (environmental economics) – Keskkonnaprobleemidega tegelev majandusteaduse haru, mis uurib ökosüsteemide ja majandussüsteemide omavahelisi seoseid kõige laiemas mõttes. Keskkonnaökonoomika uurimisvaldkondadeks on peamiselt keskkonnafunktsioonide väärtustamine majandusarvestuses, looduskasutuse ja seda reguleerivate õigusaktide ning planeerimisdokumentide majanduslike tagajärgede uurimine, loodusressursside kasutamise efektiivsus, optimaalsus ja jätkusuutlikkus ning majanduskorralduslike vahendite (maksud, toetused jms) rakendamine looduskaitses. Välismõjud (externalities) – Majandustegevuse või –tehingu osalt peidetud mõjud (kasu ja kahju), mis langevad tehinguga mitteseotud pooltele.
vara ja teenuste eest; · ostjad on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö või nende äritegevus sõltub antud ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 4. Mõisted: raamatupidamiskohustuslane, majandustehingud, algdokument, vara, kohustused, omakapital, tulu, kulu, kasum, kahjum. Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt. Raamatupidamiskohustuslasteks on näiteks Eesti Vabariik ühe avalik- õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma
ümardatakse kolmanda koha järgi pärast koma. -päevast alates ülekandeid Eesti kroonides enam ei tehta ja kaardimaksed muutuvad europõhisteks. Näide: Sul on arvel 5000 Eesti krooni. Jagades selle kursiga 15,6466, saab tulemuseks 319,55824....... See ümardatakse lõpuks 319,56 euroks. [Ibid] · Kõik pangakontodel olevad kroonid konverteeritakse automaatselt eurodesse. [Ibid] · Majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub järsk üleminek eurole. Kaardimaksed on maas esialgsete hinnangute järgi maksimaalselt 2 tundi. Internetipanga funktsionaalsus on piiratud hinnanguliselt kuni kella 02.00. täisfunktsionaalsus on tagasi esialgsetel hinnangutel hommikul kell 09.00. [Ibid] · Pangaautomaatide ümberhäälestus toimub 24h jooksul. [Ibid] · Algab kahenädalane sularaha paralleelkäibe periood. [Ibid]
· ostjad on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö või nende äritegevus sõltub antud ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 6. Raamatupidamiskohustuslane RPS § 2 kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi. Raamatupidamiskohustuslaseks on: · Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, · kohaliku omavalitsuse üksus, · Eestis registreeritud iga era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, · Eestis registreeritud iga füüsilisest isikust ettevõtja ja · Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.
- Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) - Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) - Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused,üldelekter,vesi,küte) - Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) - Finantseerimiskulud (intressid) 17. Kuluarvestus ja omahinna arvutamine. Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikultoptimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. · Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttelejuhtimisotsuste langetamisel · Põhilised kuluarvestusmeetodid on: protsessipõhine; tootepõhine; tegevuspõhine. Omahinna arvutamiseks on vaja tehajärgmised otsused: Alginvesteering (seadmed jt vahendid) Investeeringu allikad (laen või omafinantseerimine)
Kapital on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid (tootmisriistad, masinad, hooned,) Majandusressursina (tootmistegurina) on kapital sünonüüm kapitalikaupadega (capital goods) e investeerimiskaupadega. Kapitalikaupu võime käsitleda ka kui reaalkapitali (real capital). Eristada võib põhi- ja käibekapitali. Põhikapital hõlmab kestvalt kasutatavaid varasid (majandusarvestuses ettevõtte materiaalne põhivara). Põhikapitali moodustavad masinad, seadmed, tootmishooned, ehitised, rajatised, sisseseade, inventar jne. Käibekapital (majandusarvestuses ettevõtte käibevara) hõlmab tooret, pooltooteid jms. Kapitalikaubad (investeerimiskaubad) on toodetud tootmistegurid, mis olles ise tootmisprotsessi väljund, rahuldavad tarbija vajadusi kaudselt, läbi nende edasise kasutamise tootmise sisendina teiste toodete ja teenuste valmistamisel. Mõiste
Põhiprobleem: tootmisvahendeid ei "tarbita ära" korraga, vaid aastatega. Tootmisvahenditel on teatud eluiga, mida iseloomustavad: · tehniline kasutusaeg -- ajaperiood, mille jooksul seade annab tehniliselt laitmatuid tulemusi; · majanduslik kasutusaeg -- ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult otstarbekas mingit seadet (masinat vm tootmisvahendit) kasutada. Tuleb õigesti hinnata tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg ning aastatega toimuv väärtuse vähenemine. Majandusarvestuses on see kulum. Probleemid amortisatsiooni (kulumi) arvestuses: · seadmete jms väärtuse vähenemine nende kasutusaja jooksul on erinev, · tarbimisväärtus väheneb kasutusaja alul tunduvalt aeglasemalt kui lõpul, · turuväärtus langeb järsult kohe pärast masina kasutuselevõttu (kasutatud seadet tahetakse osta märksa odavamalt ka siis, kui selle tarbimisväärtus on praktiliselt esialgsel tasemel),
otstarbekas mingit seadet (masinat vm tootmisvahendit) kasutada. JUHITAV TOOTMIS- MATER- JUHTIMINE PLANEE- ORGANISEE- KONTROLL Tuleb õigesti hinnata tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg ning aastatega TÖÖ VAHENDID JALID RIMINE RIMINE toimuv väärtuse vähenemine. Majandusarvestuses on see kulum. Probleemid amortisatsiooni (kulumi) arvestuses: * töö * maatükid * tooraine nende tegevuste põhisisuks · seadmete jms väärtuse vähenemine nende kasutusaja jooksul on erinev, objektiga * hooned * abimater- on otsuste ettevalmistamine · tarbimisväärtus väheneb kasutusaja alul tunduvalt aeglasemalt kui lõpul,
· valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Avalikkuse infovajadus on seotud ettevõtte arengusuundadega, mis peegelduvad majandusaasta aruannetes. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka sisesed aspektid, millega majandusarvestuses tuleb arvestada. Ettevõttevälised aspektid: - ettevõtluse ja kapitali vahelised sidemed, - õigussüsteem, - poliitilised sidemed, - inflatsiooni tase. Ettevõttesisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi: - põhitegevus, - personal, MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 3 - marketing, - rahandus. Arvestusinfo on aluseks ettevõtte juhtimissüsteemile. Algselt planeeritakse teatud
Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted. Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada:
o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 17 18. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel Põhilised kuluarvestusmeetodid on: o Protsessipõhine o Tootepõhine o Tegevuspõhine Protsessipõhine kuluarvestus on sobiv kui: o ettevõttes toodetakse ainult ühte toodet (nt elekter, vesi, jahu vms),
Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted. Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada:
o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) · Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. · Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel · Põhilised kuluarvestusmeetodid on: o Protsessipõhine o Tootepõhine o Tegevuspõhine · Protsessipõhine kuluarvestus on sobiv kui: o ettevõttes toodetakse ainult ühte toodet (nt elekter, vesi, jahu vms),
o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) · Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. · Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel · Põhilised kuluarvestusmeetodid on: o Protsessipõhine o Tootepõhine o Tegevuspõhine · Protsessipõhine kuluarvestus on sobiv kui: o ettevõttes toodetakse ainult ühte toodet (nt elekter, vesi, jahu vms),
o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel Põhilised kuluarvestusmeetodid on: o Protsessipõhine o Tootepõhine o Tegevuspõhine Protsessipõhine kuluarvestus on sobiv kui:
finantsasutused näitavad ka neid rahavoogusid äritegevuse all.Võlakohustuste õigeaegseks tasumiseks ja äritegevuse laiendamiseks peab ettevõttel olema adekvaatne rahasumma. Kuigi infot raha allikatest ja kasutamisest saab mingil määral kasumiaruandest ning majandusaasta alguse ja lõpu bilanssidest, annab ammendava ülevaate üksnes rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. Rahavoogude aruanne ettevõtte majandusarvestuses seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on: · anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; · aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; · aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid;
finantsasutused näitavad ka neid rahavoogusid äritegevuse all.Võlakohustuste õigeaegseks tasumiseks ja äritegevuse laiendamiseks peab ettevõttel olema adekvaatne rahasumma. Kuigi infot raha allikatest ja kasutamisest saab mingil määral kasumiaruandest ning majandusaasta alguse ja lõpu bilanssidest, annab ammendava ülevaate üksnes rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. Rahavoogude aruanne ettevõtte majandusarvestuses seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on: · anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; · aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; · aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid;
finantsasutused näitavad ka neid rahavoogusid äritegevuse all.Võlakohustuste õigeaegseks tasumiseks ja äritegevuse laiendamiseks peab ettevõttel olema adekvaatne rahasumma. Kuigi infot raha allikatest ja kasutamisest saab mingil määral kasumiaruandest ning majandusaasta alguse ja lõpu bilanssidest, annab ammendava ülevaate üksnes rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. Rahavoogude aruanne ettevõtte majandusarvestuses seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on: · anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; · aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; · aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid;
finantsasutused näitavad ka neid rahavoogusid äritegevuse all.Võlakohustuste õigeaegseks tasumiseks ja äritegevuse laiendamiseks peab ettevõttel olema adekvaatne rahasumma. Kuigi infot raha allikatest ja kasutamisest saab mingil määral kasumiaruandest ning majandusaasta alguse ja lõpu bilanssidest, annab ammendava ülevaate üksnes rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. Rahavoogude aruanne ettevõtte majandusarvestuses seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on: · anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; · aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; · aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid;
annaabi.ee 
