Palgavõlg Palgavõlg 1,200 Arvelduskonto 7 Korrigeeriti ettelaekunud renditulu Ettemakstud renditulu 300 Muu tegevustulu Materiaalse põhivara 8 soetusmaksumuse mahaarvestamine Amortisatsioonikulud 444 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum 9 Tulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto Müügitulu 5,000 Muu tegevustulu 300 10 Kulukontode sulgemine
Muud tegevuskulud 2 700 Võlad tarnijatele 2 700 10 Kauba mahakandmine Kaubakulud 2 500 Materjal 2 500 11 Kulumi kajastamine Amortisatsioonikulud 1 652 Põhivara akumuleeritud kulum 1 652 12 Ettemakstud kindlustuskulude korrigeerimine Muud tegevuskulud 2 400 Ettemakstud kindlustuskulud 2 400 13 Laekunud ettemakse korrigeerimine
koguprodukt SKT arvutamise aluseks on siseriigis asuvad tootmistegurid, sõltumata sellest, kas need kuuluvad väliskapitali või kodumaise kapitali koosseisu. Kuna Eesti rahvusliku kapitali osa välisriikide majanduses on väga vähene, iseloomustab meie majandust SKT. SKT d võib arvutada mitmel moel. Enamasti tehakse seda Rahvatulu kaudu. Rahvatulu/RT/ on ühiskonna majandussubjektide (indiviidide, ettevõtete, valitsuse) toodetud kogutulu. RAHVATULU = SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG AMORTISATSIOONIKULUD -KAUDSED MAKSUD SKT = RT +AMORTISATSIOONIKULUD +KAUDSED MAKSUD. Välismajanduspoliitika. Väliskaubandus on vajalik :siseressursside piiratus, +sotsiaalsed ja pol. huvid(tööpuuduse vähendamine jmt.) Välismajandussuhteid reguleerivad seadused ja normatiivaktid. Nende normide kehtestamist ja välislepingute sõlmimist nimetatakse välismajanduspoliitikaks. Välismaj. suhete intensiivsuse järgi eristatakse suletud ja avatud maj. riikideks. Täielikult
..3 aastaga) Q) investeering kasvab piisavalt kiiresti (ca 8...10 korda 5...6 aasta jooksul) d) juhtkond on kogenud ja moodustab iihtse, iiksteist tiiiendava meeskonna 6 Sidumiskontseptsiooni (Concept of Fit) moodustava kolme elemendi (3F) hulka ei kuulu: a) finantsiline sobivus (financialJit) b) funkts ionaalne sobivus (func tio nal fi t) 'Q/ oreanisatsiooniline sobivus (formal t) fi d) strateegiate sobivus (formula /it) 7 Kui amortisatsioonikulud suurenevad, siis rahavoos (plaanis / aruandes) viiljaminekud: a) suurenevad 0 ei muutu c) viihenevad 8 Mdiste "(iiri)proj ekti analiiiis " @!in1 sisusel gitus o leks : a) (iiri)tegevuse kui ndhtuse lahutamine algosadeks (ehk osategevusteks) @ ajutise organisatsiooni (ehk institutsioon i)kui mdiste lahutamine tunnusteks c) ajab d) avdi b Sooritamise kuupiiev Sooritaja allkiri
● Pikk tasuvusaeg ilma täiendavate toetusteta ● Pole välja töötatud selget regulatsiooni, mis võimaldaks mikroelektrijaamu võrguga liita. Soojusenergia hind Soojuse hinna kujunemine Soojusenergia hind kujuneb järgmiste komponentide koosmõjul: 1. kütuse hind; 2. tootmisseadme kasutegur; 3. tootmisseadme töös hoidmiseks vajalikud tegevuskulud (hoolduskulud); 4. tootmisseadme amortisatsioonikulud; 5. põhjendatud tulukus (kaugkütte korral); 6. käibemaks (20%). Soojuse hind ettevõtetele Statistilisi andmeid soojusenergia hinna kohta ettevõtetes kogutakse Eestis Statistikaameti poolt. Soojusenergia kasutamise vajadus Soojusenergia kasutamine läbi aastate Küsimused :D ● Mis on soojusenergia ● Nimeta soojusenergia eeliseid. ● Mis aastatel toodeti kõige rohkem soojusenergiat? ● Mis aastaajal tarbitakse kõige rohkem soojusenergiat? Täname kuulamast
60000 USD - Masina hind 3000 USD - Tasu seadistamise eest 3000 USD - Tasu transpordi eest -5000 USD Vana masina müük Maksuefekt =(vana masina müügihind - vana masina jääkmaksumus)*tulumaksumäär= (5000-25000)*0,34= - 6800 USD Esialgsed kulud: 60000 + 3000 + 3000 -5000 - 6800 = 54200 USD 2. Juurdekasvu rahavoog Operaatori palk ja sotsiaalmaks 25000 USD Ekspluatatsioonikulud 2000 - 3000 = -1000 USD Praagikaod 6000 - 3000 = 3000 USD Amortisatsioonikulud = vana masina hind - [(masina hind + seadistamise tasu + tasu transpordi eest)/oodatav eluiga] = 5 000 - [( 60 000 + 3 000 + 3 000)/ 5]= - 8 200 USD Kasum enne tulumaksu: 25000 -1000 + 3000 - 8200 = 18800 USD Puhaskasum: 18800*(1 - 0,34)= 12408 USD Juurdekasvu rahavoog: 12408 + 8200 = 20 608 USD 3. Lõpetamata rahavoog Likvideerimishind 20000 USD Lõpetamata rahavoog: 20000*(1-0,34) = 13200 USD 4. Tasuvusaeg
60000 USD - Masina hind 3000 USD - Tasu seadistamise eest 3000 USD - Tasu transpordi eest -5000 USD Vana masina müük Maksuefekt =(vana masina müügihind - vana masina jääkmaksumus)*tulumaksumäär= (5000-25000)*0,34= - 6800 USD Esialgsed kulud: 60 000 + 3000 + 3000 -5000 - 6800 = 54 200 USD 2. Juurdekasvu rahavoog Operaatori palk ja sotsiaalmaks 25000 USD Ekspluatatsioonikulud 2000 - 3000 = -1000 USD Praagikaod 6000 - 3000 = 3000 USD Amortisatsioonikulud = vana masina hind - [(masina hind + seadistamise tasu + tasu transpordi eest)/oodatav eluiga] = 5 000 - [( 60 000 + 3 000 + 3 000)/ 5]= - 8 200 USD Kasum enne tulumaksu: 25000 -1000 + 3000 - 8200 = 18800 USD Puhaskasum: 18800*(1 - 0,34)= 12408 USD Juurdekasvu rahavoog: 12 408 + 8200 = 20 608 USD 3. Lõpetamata rahavoog Likvideerimishind 20000 USD Lõpetamata rahavoog: 20 000*(1-0,34) = 13 200 USD 4. Tasuvusaeg
Energia 1 207 532 1 165 988 796 166 Elektrienergia 514 769 413 562 Kütus 651 219 382 604 Transpordikulud 230 330 292 862 163 513 Koolituskulud 0 0 85 287 Tööjõukulud 6 897 689 7 013 213 4 284 205 Amortisatsioonikulud 1 381 384 1 701 581 1 672 836 Muud kulud 3 013 729 2 450 832 1 856 764 Brutokasum (-kahjum) 2 293 539 1 967 556 2 980 972 Turunduskulud kokku 1 013 057 851 964 661 885 Transpordikulud 47 507 36 676 4 560 Mitmesugused bürookulud 0 0 2 993
6 KULUDE MÕISTE JA LIIGID Seos juhtimisotsustega Mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud · Juhitavad kulud on sellised, mille suurust juht saab oma tegevusega kujundada. Juhitamatud kulud ei ole antud juhi võimkonnas kontrollitavad. Olulised ja ebaolulised kulud Juhtimisotsuste tegemisel ignoreeritakse ebaolulisi kulusid, mis on: Alternatiivide jaoks ühesugused Juba tehtud, st pöördumatud Nt varade soetamisel tehtud amortisatsioonikulud 7 KULUDE LIIGITAMINE. Majandusteoreetiline seisukoht Loobumiskulu e alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teisele. Nt loodushoiu alternatiivkulu Pöördumatud kulud (sunk costs) on kulud, mis on juba tehtud ja mida pole võimalik muuta. Kõik pöördumatud kulud on minevikukulud ning juhtimisotsuiste
Kasumiaruanne · Kasumiaruannet, õigemini öeldes, selle kasutatavat skeemi võib raamatupidaja ise valida. · Kasumiaruande skeemid 1 ja 2 on kirjeldatud RP seaduse lisades. · Valik langetatakse tavaliselt ettevõtte tegevusprofiili silmas pidades, sest mingisugust vahet lõpptulemuse saavutamisel ei ole, number tuleb ikka seesama. Kasumiaruanne Skeemi 1 kasutavad sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted, mille kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks eri funktsioonide vahel. Kasumiaruanne Skeemi 2 kasutavad sagedamini suured tootmis- ja kaubandusettevõtted, kuna see annab tavaliselt parema ülevaate kulutuste eesmärkidest. Skeem 2 on investorile informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustust leidnud, kuigi kasumiaruande koostamine on keerulisem ja nõuab komplitseeritud raamatupidamist. Kasumiaruanne Täpselt nii kui bilansikirjete juures, on võimalik ka
...... 6 2. KASUTUSKULU MAJANDUSARVUTUS.....................................................................9 2.1. Seadmete tööajad.........................................................................................................9 2.2. Seadmete tarbitud energiahulk....................................................................................9 2.3. Kuivati ööpäevane kütusekulu.................................................................................. 10 2.4. Amortisatsioonikulud................................................................................................ 10 2.5. Hooldusremondikulud...............................................................................................11 2.6. Tarbitud elektrienergia maksumus............................................................................11 2.7. Kulutused kuivati kütusele........................................................................................ 12 2.8. Töötasu............
Põhimaterjalikulu (kr/tk) 1,4 - Esmaskulud Palgakulu (kr/tk) 0,6 3,5 Seadmete remondikulud (kr/tk) 0,15 0,8 Lisakulud Amortisatsioonikulud (kr/tk) - 0,25 Tootmisvälised kulud Muutuvkomponent Püsivkomponent Turustus- ja halduskulud (kr/tk) 0,125 0,3 Vahendi müügihind on : 6 kr/tk Perioodi jooksul valmistati 200 000 toodet ja müüdi 180 000 toodet. Perioodi algul varusid ei olnud. Koostada perioodi kasumiaruanne rakendades täiskulumeetodit. Kõik arvutused esitada kirjalikult!
Põhivara (jääkväärtuses) 597 520 Kokku VARA 1187 1010 Passiva Kokku lühiajalised kohustused 357 50 Pikaajalised laenukohustused 310 360 Osakapital 600 600 Käesoleva perioodi kahjum -80 0 Kokku PASSIVA 1187 1010 Lahendus: Äritegevuse rahavood Käesoleva perioodi kahjum -80 Amortisatsioonikulud +43 Nõuded +50 Varud -100 Lühiajalised kohustused +307 Kokku +220 Investeerimistegevuse rahavood Põhivara soetamine -120 Kokku -120 Finantseerimistegevuse rahavood Pikaajalise laenu tagasimakse -50 Kokku -50 KOKKU RAHAVOOD +50 Raha perioodi algul 190 Raha MUUT +50
seotud lipumastide pakendamisega ning tootmishoonete ülalpidamiskuludega. Tootmise lisakulud on tootmishoone ülalpidamiskulud: tootmishoonete rendi- ja remondikulud, elekter, küttekulud, tootmise jääkide prügivedu, tööriistad ja väikevahendid, mis on vajalikud toodangu valmistamiseks, tõstuki ülalpidamiskulud, mida kasutatakse valmistoodangu transpordiks laoplatsile, põhivara amortisatsioonikulud (vt Tabel 3). Tabel 3. AS tootmise lisakulud perioodil 01.01.2016 – 31.12.2016 Nimetus Kulude liik Summa, euro Tootmishoone rendikulud Kaudkulu 46 433 Tootmispõhivara amortisatsioonikulud Kaudkulu 26 540 Elektrikulud Kaudkulu 18 677
KOKKU 43,048 25,650 25,400 Tööjõukulud Brutopalk 13,000 14,000 15,000 Sotsiaalmaks 4,290 4,620 4,950 Töötuskindlustusmakse 39 42 45 FIE sotsiaalmaksud KOKKU 17,329 18,662 19,995 Amortisatsioonikulud Hoonete kulum 133 133 133 Masinate ja seadmete kulum 2,550 6,550 11,950 Muu materiaalse põhivara kulum 0 346 346 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 KOKKU 2,683 7,029 12,429 Äritegevusega seotud kulud kokku 63,060 51,341 57,824 Finantskulud
kaupade ja osutatud teenuste kogusumma rahalises väärtuses Rahvamajanduse kogutoodang (RKT): kodumaise päritoluga tootmistegurite (sõltumata kas need asuvad siseriigis või välisriikides) toodetud kaupade ja teenuste kogusumma. (Rahvuslik koguprodukt). RAHVAMAJANDUSE PÕHIMÕISTED · rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. RT=SKT sünonüümid SKT RT-st rahalises väärtuses suurem (RT-st arvatakse maha kaudsed maksud ja amortisatsioonikulud) · inimarengu indeks hinnatakse ja võrreldakse inimeste valikuvabadust rahva keskmise eluea, hariduse taseme ja ühe elaniku kohta tuleva sissetuleku (SKT/a elaniku kohta) alusel 1990-st alates avaldab ÜRO indeksitabeleid, indeksi väärtus alla 0,5 tunnistab riigi madalat arengutaset. · Inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus · Devalvatsioon raha kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Kasutatakse riigi
• Masintöökulud (püsiv ja muutuvkulude summa annab masinaga tehtava töö maksumuse kas töötunni v ha koht) o Muutuvkulud • kulud kütuse ja määrdeõlidele, sõltuvad kütuse hinnast ja erikulust • korrashoiukulud, mis sõltuvad masina liigist, vanusest,tüübist • traktori või kombaini juhti töötasu o Püsivkulud • masina amortisatsioonikulud • hoiukulud • kindlustuskulud • ettevõtte üldkulud • intressikulud • Traktori töötunni kulude kuluartiklid o kütusekulud o traktori kulum- tootja saab seda oluliselt mõjutada, ostes sobiva võimsusega traktorid ja töömasinad ja järgida kasutuse intensiivsust o töötasu
korrutamisel vastava põhikütuse arvestusliku kuluga, saadakse põhikütuse kogused 21 tööliikide viisi kultuuride kaupa ning koguste korrutamisel 1 ühiku maksumusega (sh veokulude, käivitusbensiini ja määrdeainete maksumus) saadakse kütuse ja määrdeainete maksumus. Jooksev remont: kulud leitakse tehtavate tööde mahtude alusel. Amortisatsioon: taimekasvatuslike hoonete, rajatiste, ehitiste ja maaparanduse amortisatsioonikulud jaotatakse proportsionaalselt kultuuride külvipinnaga, põllutöömasinate ja riistade amortisatsioonikulud proportsionaalselt vastavale kultuurile tehtud tinghektarite arvule. Loomakasvatuses toimub jaotamine vastavalt soo- ja vanuserühmadele. Muud otsesed kulud moodustuvad vähemtähtsatest, kuid toodanguga otseselt seostatavad kuludest, nagu põldude lupjamise, elektrienergia, loomakasvatusmaterjalide jmt.
ettevõtte osakondade IT kulud, IT osakonna poolt pakutavad lahenduste kulud jt) Peidetud kulud ebamääraselt fikseeritud kulud, mis on seotud IT lahenduste kasutamisoskuse ja rakendamisega (ooteaeg IT toe saabumiseni, kolleegide aitamisele kuluv aeg, projektkohtumised, õppekülastused jms). A.2.7.2 Loetleda TCO kuuluvad osised. List the items included in TCO ·Nähtavad kuludeks on riist- ja tarkvarakulud (nt. soetus- ja liisingukulud, amortisatsioonikulud), IT tegevuskulud (nt. tehnilised teenused, helpdesk-kulud) ja IT administreerimiskulud (nt IT spetsialistide ja lõppkasutajate koolitus, finants- ja haldusteenused IT infrastuktuurile). Tarkvara kulude all arvestatakse vaid tootekulud, mitte näiteks tellitud tarkvara väljatöötamise kulusid. Nii riist- ja tarkvarakulujaotises tööjõu ega teenuse kulu ei arvestada.
jne). · Skeem 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 puhul jagatakse osa kuluartikleid erinevate kulukohtade vahel laiali. Praktikas kasutavad skeemi 1 sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted ning teised väikeettevõtted, kelle kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks erinevate funktsioonide vahel. Rakenduslikust seisukohast on skeem 1 üldjuhul lihtsam kasutada kui skeem 2. Skeemi 2 kasutavad üldiselt suured tootmis- ja kaubandusettevõtted. Skeem 2 eelised ja puudused: · eeliseks on see, et ta annab tavaliselt parema ülevaate sellest, mis eesmärkidel kulutusi tehti. 14
keeruliseks. Nii mõjutavad investeeringute mahtu tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad ning investeerimiskliima üldiselt. Majanduskasvu seisukohalt on olulised mitte koguinvesteeringud, mis sisaldavad ka väljalangenud tootmisvahendite asendamise, vaid puhasinvesteeringud, mis näitavad majanduse kapitalivaru reaalset suurenemist. Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Kolmandaks oluliseks komponendiks kogunõudluse kujunemisel on valitsussektori kulutused (G). Valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarvelistest vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustest maksudest. Valitsussektori tegevust majandusprotsesside kujundamisel nimetatakse eelarvepoliitikaks ehk fiskaalpoliitikaks. Peamised kogunõudlust mõjutavad tegurid · Tarbijate käitumise muutumine:
Õ Täida lüngad! · Täiendav toodang, mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu tulemusena, kujutab endast piirprodukti. · Arvestuslik kasum võrdub firma kogutulu ja otseste kulude vahega ja majanduskasum võrdub firma kogutulu ja kõikide kulude vahega. · Tootmismahu puhul, kus keskmine muutuvkulu (AVC) on minimaalne, võrdub AVC piirkuluga. Tee õige valik! · Firma muutuvkuludeks on: o Töötasu o Amortisatsioonikulud (nt tehnika kulumine) o Tootmisruumide rent o Kõik nimetatud · Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogukulu (TC) on 240 krooni ning püsikulu (FC) on 100 krooni, on: o AFC=10 ja ATC=14 o AVC=14 ja ATC =24 o MC=140 ja ATC=34 o ATC-d ja AFC-d ei saa kindlaks määrata Lahendus: Firma kohta on olemas tabel:
sise-eeskirjades ja liigitatakse müügikuludeks ning logistikakuludeks (Karu, 2008, lk 131). Müügi- ja logistikakulud on seotud müügitegevusega ning siia kuuluvad kõik valmistoodete turustusega seotud kulud (Rünkla, 1997, lk 13). Turustuskulude hulka kuuluvad ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud, nagu näiteks müügipersonali ja turundustöötajate tööjõukulud, reklaamikulud, turundamisega seotud amortisatsioonikulud, vastuvõtu- ja lähetuskulud ning muud müügi edendamisega seotud kulud. Mõningatel juhtudel võib turunduskulude mõju ulatuda ka järgmistesse arvestusperioodidesse, kuid kuna tulevase kasu suurust on keeruline mõõta, kantakse turunduskulud kasumiaruandesse jooksvalt kaupade ja teenuste müügiperioodil perioodikuluna. (Tikk, 2016, lk 266). Üldhalduskulude koosseisus kajastatakse kulud, mis on seotud ettevõtte haldamisega ja
kuidosa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks Investeeringud I uute kapitalikaupade soetamise kulutused, uusehitus ning akumuleeritud kaubavarud. Prognoos on keeruline, sest maht sõltub paljudest teguritest (tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad, investeerimiskliima üldiselt). Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Valitsuse kulutused G sõltuvad valitsuse funktsioonidest ja käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt maksudest. Puhaseksport ekspordi ja impordi vahe Hinnatase P näitab, kuidas on hinnad võrreldes baasperioodiga muutunud, levinuim näitaja on SKP deflaator Klassikaline koolkond üks kahest levinuimast kogunõudluse-kogupakkumise tasakaalu kujunemise ja olemuse käsitlusest. Iseloomulik: pika perioodi majanduskäsitlus, pikal
jne). · Skeem 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 puhul jagatakse osa kuluartikleid erinevate kulukohtade vahel laiali. Praktikas kasutavad skeemi 1 sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted ning teised väikeettevõtted, kelle kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks erinevate funktsioonide vahel. Rakenduslikust seisukohast on skeem 1 üldjuhul lihtsam kasutada kui skeem 2. Skeemi 2 kasutavad üldiselt suured tootmis- ja kaubandusettevõtted. Skeem 2 eelised ja puudused: · eeliseks on see, et ta annab tavaliselt parema ülevaate sellest, mis eesmärkidel kulutusi tehti. 13
jne). · Skeem 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 puhul jagatakse osa kuluartikleid erinevate kulukohtade vahel laiali. Praktikas kasutavad skeemi 1 sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted ning teised väikeettevõtted, kelle kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks erinevate funktsioonide vahel. Rakenduslikust seisukohast on skeem 1 üldjuhul lihtsam kasutada kui skeem 2. Skeemi 2 kasutavad üldiselt suured tootmis- ja kaubandusettevõtted. Skeem 2 eelised ja puudused: · eeliseks on see, et ta annab tavaliselt parema ülevaate sellest, mis eesmärkidel kulutusi tehti. 13
jne). · Skeem 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 puhul jagatakse osa kuluartikleid erinevate kulukohtade vahel laiali. Praktikas kasutavad skeemi 1 sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted ning teised väikeettevõtted, kelle kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks erinevate funktsioonide vahel. Rakenduslikust seisukohast on skeem 1 üldjuhul lihtsam kasutada kui skeem 2. Skeemi 2 kasutavad üldiselt suured tootmis- ja kaubandusettevõtted. Skeem 2 eelised ja puudused: · eeliseks on see, et ta annab tavaliselt parema ülevaate sellest, mis eesmärkidel kulutusi tehti. 13
kõige efektiivsemaid uusi põllumajandustehnoloogiaid ja masinaid, mis võimaldab riigis keskkonnasõbralikult toota küllaldaselt kvaliteetset toitu, sööta ja toorainet tööstusele (sh bioenergia- ja ravimitööstusele). 32.Tehnika kasutamist iseloomustavad näitajad. Masinatööl on põllumajanduslikus tootmises oluline osa. Põllumajandusmasinate kasutamisega seonduvad kulud näiteks teravilja tootmisel olid 2004 a. 50- 70 % omahinnast sh. masinate ja tootmishoonete amortisatsioonikulud on 20 -24%. Masinakulude vähendamisega saaks märgatavalt vähendada vilja omahinda. Tõhusus ehk efektiivsus sõltub sellest, milliste masinatega ja kui palju nendega aastas tööd tehakse. Teravilja tootmiskulude ja omahinna arvutamiseks on vaja teada: 1) teravilja saagitaset erineva mullastikuga põldudel ja selle sõltuvust väetistest ja taimekaitsevahenditest; 2) Masinatöökulude ( alates künnist kuni vilja säilimiseni ) suurusi
annaabi.ee 
