Tootmisvarud 940 000 (860000+80000) Kokku lühiajalised kohustused 1 225 000 Kokku käibevara 2 020 000 Pikaajalised kohustused 1 300 000 Põhivara 1 905 000 (1730000+175000) Kohustused kokku 2 525 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva: 3 925 000 Kokku passiva: 3 925 000 b) Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud enne laenu võtmist: · Ettevõtte puhaskäibekapital = käibevara lühiajalised kohustused = 1 870 000 1 400 000 = 470 000 · Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused = 1 870 000 / 1 400 000 = 1,336 (rahuldav) · Likviidsuskordaja = (käibevara varud - ettemaksud) / lühiajalised kohustused = (1 870 000 - 860 000 - 0) / 1 400 000 = 0,72 (rahuldav) Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud pärast laenu võtmist:
.................................................................................................................14 LÜHIPERIOODI RAHAKÄIBE PLAAN (2003)..........................................................................................14 PIKA PERIOODI RAHAKÄIBE PLAAN....................................................................................................15 PLAANILISED BILANSID (BILANSID ON KOOSTATUD 31. DETSEMBRI SEISUGA.)...................................16 RAHANDUSSUHTARVUD............................................................................................................................17 LISAD.....................................................................................................................................................................18 2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE ÄRIIDEE Projekti lühikirjeldus
Statistikas kujutab indeks endast kahe arvu suhet, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab nähtuse dünaamikat. Võib piiritleda indeksite kaht põhilist rakendusala: · makroökonoomiliste probleemide lahendamisel (nt THI, tootjahinnaindeks, elukallidusindeks); · mikroökonoomiliste (ettevõtte- ja organisatsioonisiseste) probleemide lahendamisel (nt rahandussuhtarvud). Indeksiteoorias võib eristada kaht peamist suunda: · Deskriptiivne ehk kirjeldav suund seab eesmärgiks niisuguste indeksiridade tuletamise, mis kirjeldaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist ja võimaldaks võrdlust teiste nähtuste dünaamikaga. · Analüütiliste indeksite põhiülesandeks on selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujunemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta
11. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on müügikäibe viimine maksimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 12. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi järgmise aasta näitajate suhtes. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 13. Rahandussuhtarvud võimaldavad analüüsijal teha vastavate näitajate võrdlusi erinevatel ajaperioodidel, kuid neid ei saa võrrelda teiste ettevõtete näitajatega. Rahandussuhtarvud võimaldavad analüüsijal teha vastavate näitajate võrdlusi erinevatel ajaperioodidel, näitajaid saab võrrelda teiste ettevõtete näitajatega. 14. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse 1 viimine miinimumi
põhiliselt laenude arvelt. 2.5. FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega
New Jersey: Englewood Cliffs, 858 lk. White, G. I., Sondhi, A. C., Fried, D. (1994). The Analysis and Use of Financial Statements. New York: John Wiley, 1198 lk. Muud allikad Alver, J., Reinberg, L. Finantsaruandluse analüüs. Raamatupidamisuudised 1997, nr 6, 34-44 lk. 47 AS Even majandusaastaarunne 2003. AS Even majandusaastaarunne 2004. AS Even majandusaastaarunne 2005. Eesti Statistikaamet. Rahandussuhtarvud EMTAK 453310. Kütte-, ventilatsiooni-ja kliimaseadmete paigaldus, häälestus ja remont, 20-49 töötajaga ettevõtted. Järve, V. Likviidsus, vara käibimise kiirus. Raamatupidamisuudised 1998, nr 4, 39-47 lk. Krediidiinfo. (2006). Pankrottide arv Eestis väheneb. [http://www.krediidiinfo.ee/index.php?idb=3b543e6f951608ad28993c04dedb293d&select ed=9557e53344bf142df5e4d09e642540f8&selected1=7b8c737818653cfc4a1eff53912cc32 c&selected2=3b543e6f951608ad28993c04dedb293]. 07. mai 2006.
· kas juhtkond finantseerib investeeringuid jne. Rahandussuhtarv on näitajate jagatis, mida tavaliselt väljendatakse protsentides või kordades. Finantsanalüüs rahandussuhtarvude abil võimaldab hinnata ettevõtte majandus- ja finantstegevust ning võrrelda möödunud, käesoleva ja tulevaste perioodide näitajaid omavahel. Võrrelda saab ettevõtte näitajaid ka oma tegevusala teiste ettevõtete näitajatega, kui kasutada Eesti Statistikaameti (ESA) väljaannet "Rahandussuhtarvud". Vajadus finantsanalüüsi järele tekib kindlasti järgmistes olukordades: · laenu taotlemine; · pikaajaliste lepingute sõlmimine; · ettevõtte ost ja müük; · hinnangu andmine juhtkonna tegevusele; · pankrotiohu kindlakstegemine jne. Finantsseisundi analüüsiks vajalikud andmed leiab ettevõtte bilansist ja kasumiaruandest, kasutatavate suhtarvude ja valemite valik on iga konkreetse ettevõtte otsustada
2.5. FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega
2.5. FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega
2.5. FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega
annaabi.ee 
