Tallinna TehnikagümnaasiumLOENGUKONSPEKT I
OSA FINANTSARVESTUS Õppeaine eesmärk
Anda
õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse
olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest,
kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna
ning nendest tulenevate probleemidega.
Aine
käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja
protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse
esmatasandil.
Loengukonspekti
esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine
omandamiseks vajalikud praktilised näited – probleemsed ülesanded
(nn. mini
projektid ), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja
teha õiged otsused probleemide käsitlusel.
SISUKORD
1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1
1.1.
Ettevõtte eesmärk
1.2.
Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu
ja
eesmärgid
1.3.
Äritegevus kui finantssüsteem 2
1.4.
Finantsanalüüs 3
1.4.1.
Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad
Analüüsi
meetodid
1.5.
Finantsinstrumendid 4
2. Ettevõtte majandustegevuse
aruandlus 5
2.1.
Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid
2.2.
Raamatupidamisbilanss.
Varad . Kohustused. Omakapitali. 6
2.3.
Kasumiaruanne . Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10
2.4.
Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12
Seosed
bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14
2.5.
Finantssuhtarvud 16
3. Kulud ja hinna kujunemine 20
Optimaalse
kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22
4.
Raha aja väärtus. Investeeringute
eelarvestamine 24
4.1.
Raha aja väärtus
4.2.
Investeeringute eelarvestamine. Projekti tasuvuse hindamine 30
Projektide
vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32
ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED
Ettevõttele
seatud eesmärke aitab saavutada hästikorraldatud finantsjuhtimine,
mis võimaldab õigete finantsotsuste vastuvõtmist. Sageli on
väikeettevõtte juht see, kes on ka
oma firma finantsjuht ja peab spetsialistina tagama kogu ettevõtte
toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise.
1.1 Ettevõtte eesmärk
on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks
põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele:
millised otsused loovad väärtust?
kuidas hinnata ettevõtte väärtust?
kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust?
kuidas koostada eelarvet?
kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust?
kuidas juhtida ettevõtte likviidsust?
kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada?
kas börsist võiks kasu olla?
kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise , käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust ?
1.2.
FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA
EESMÄRGID
Äriettevõtte
eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel
õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt
suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on
strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine . Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja
välja selgitada:
- ettevõtte rahaline vajadus;
- milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse.
Firma
finantsjuht peab teadma:
- millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist;
- kuidas organiseerida kõige ratsionaalsemal teel äritegevust;
- milline on rahandustöökoht firma organisatsioonilises struktuuris;
- rahandustöö korraldus ning finantsjuhi koostöö arvestuse-, turustuse-, tootmise- ja personaliosakonnaga;
- firma toimimise eesmärk ja finantsjuhi panus selle saavutamiseks.
Finantsjuhi
kolm põhilist funktsiooni on:
hankida raha ja kasutada seda firma väärtuse maksimeerimiseks, mis väljendub õiges prognoosimises ja planeerimises;
investeerimis - ja finantseerimisotsuste tegemine, töö koordineerimine ja kontrollimine;
raha- ja kapitaliturgudel õige ja optimaalne orienteerumine.
Finantseerimise
strateegia on suunatud tavaliselt kapitalihinna odavnemisele, mis
sisuliselt tähendab odavamate laenude hankimist, aga ka kogu
kapitalistruktuuri korrastamist ning maksustamise ja dividendipoliitika korraldamist.
Maksustamise
ja dividendipoliitika korraldamisel on eriti suur osa jaotamata
kasumil ja kasumi reinvesteerimisel.
Jaotamata
kasum on puhaskasumi see osa, mida ei maksta dividendideks vaid
suunatakse ettevõtte omakapitali suurendamiseks.
1.3. ÄRIETEGEVUS KUI
FINANTSSÜSTEEM
Äritegevus
ettevõtte ja finantsturgude vahel toimub rahakäibe kaudu, kus ühel
pool on ettevõte oma varadega ja teisele poole jäävad finantsturud , kus müüakse ettevõtte aktsiaid ja teisi
finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde.
Järgneval
skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos:
Rahakäive
äriettevõtte ja finantsturgude vahel
Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud
investeerib väärtpabereid (F)
varadesse
Lühiajalised
Käibevarad võlad
põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised
tuluna (C) võlad
(A) Dividendid
Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride
Rahakäive (B) omand
(E)
Maksud
Äriettevõtte
Varade koguväärtus
koguväärtus investoritele
Riik
(D) finantsturgudel
A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja
käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused.
B. Äriettevõtte toimimisest
genereeritud rahakäive.
C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse.
D. Ettevõttelt valitsuse
poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude
katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks.
E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha.
F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha
finantsturgudelt (finantseerimisotsused).
1.4.
FINANTSANALÜÜS
1.4.1.
Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad
Finantsanalüüsi
eesmärgiks on ettevõtte finantsseisukorrale hinnangu andmine.
Üldises tähenduses finantsanalüüs on ettevõtte rahandusliku
olukorra hindamine möödunud, käesoleva ja tulevikus toimuva kohta,
teha kindlaks probleemid ja suunata edasi nende lahendamisele
ettevõtte toimimise, maksevõime, rentaabluse ja mitmetes muudes
küsimustes.
Finantsanalüüsi läbiviimine
võib jagada kolme põhi etappi :
- ettevalmistav etapp, kus töödeldakse välja analüüsi eesmärgid, millistele tahetakse vastust
saada;
- näitajate arvutamine ja interpreteerimine;
- analüüsi tulemuste üldistamine ja ettepanekute väljatöötamine firma edasiseks tegevuseks
(tuuakse
välja milline seisukord on ja mida tuleks teha).
Finantsinformatsioon
on eluliselt tähtis äritegevuse planeerimisel ja juhtimisel.
Ettevõtte juhtidel on vaja teada vastuseid paljudele küsimustele:
kas äritegevus toob kasumit, kui palju on võimalik kulutada uute
seadmete ostmiseks , kas on võimalik võtta laenu, kas on vaja muuta
tootmiskorraldust ja palju muud. Omanikke huvitab , kui suur on
investeeritud kapitali tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt
stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui
edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks
ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte
finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid,
kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid .
Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne,
bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad,
audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne.
Finantsaruannete
uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid :
– aruannete
lugemine,
– vertikaalanalüüs,
–
horisontaalanalüüs,
– trendianalüüs,
– suhtarvuanalüüs.
Aruannete lugemine
loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast.
Vertikaalanalüüsi
kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes
läbimüük, vaid ka tootmiskulud.
Horisontaalanalüüsi
korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade
näitajatega ning tuuakse välja muutused.
Trendianalüüsiks
valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid
varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende.
Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate ( puhaskasum , müügitulu, aktsiate turuhind , dividendid)
muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või
horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest,
missuguse näitaja trendi uuritakse.
1.5.
FINANTSINSTRUMENDID
Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 “Finantsinstrumendid” eesmärgiks on
kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti
hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise
aastaaruannetes.
RTJ
3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja
rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o.
finantsvarade,
finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja
kajastamisel raamatupidamise aruannetes.
FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja
teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt
ettevõtte omaaktsiad , optsioonid omaaktsiatele jt).
Finantsvara
on vara, milleks võib olla
- raha,
- lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu),
- teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse)
- lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid).
Omakapitaliinstrument
on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia
või aktsiaoptsioon).
Derivatiiv
on finantsinstrument, mille väärtus sõltub
- muutustest intressimääras, väärtpaberihinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas
- mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni muutustele.
Finantskohustus
on lepinguline kohustus
- tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees),
- vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse turuväärtusega derivatiivid).
Soetusmaksumus
on
- vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus,
- kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus.
Korrigeeritud
soetusmaksumus
on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on
vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega
- põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul)
- algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul),
- väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul).
Sisemise
intressimäära meetod on finantsvara või –kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse
arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära.
Sisemine
intressimäär
on intressimäär, millega finantsvarast või –kohustusest
tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud
finantsvara või –kohustuse hetke bilansiline netoväärtus.
Sisemise
intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või
–kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid.
Õiglane
väärtus
on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud
ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
Turuväärtus
on summa, mille eest on vara võimalik müüa või mis tuleb vara
eest tasuda aktiivsel turul toimuva tehingu käigus.
ALGNE
SOETUSMAKSUMUS.
Finantsvarad ja –kohustused võetakse algselt arvele nende
soetusmaksumuses. Selleks maksumuseks on antud finantsvara või
finantskohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus.
Algne
soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või finantskohustuse
soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi (IAS).
Kui
soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas,
siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema
ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis
loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu
nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise
viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei
erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema
nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib soetusmaksumuseks
lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus.
2.
ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS.
2.1.
Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid
Ettevõtte
majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise
aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest
finantsaruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu
majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul.
Raamatupidamise
aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest , rahakäibe
aruandest, tegevusaruandest ja lisadest, mis on kooskõlas EV
Raamatupidamise seadusega.
Järgmisel
skeemil on kujutatud peamiste finantsaruannete omavahelised seosed:
Seisundi Perioodi aruanded Seisundi aruanne
aruanne
BILANSS KASUMIARUANNE BILANSS
seisuga 0001 a. seisuga
31.12.0001
0000
RAHAKÄIBEARUANNE
0001
a.
Nende
finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide
kahekordsele kirjendamisele.
Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne:
KOHUSTUSED + OMAKAPITAL =
VARAD
Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne
TULUD + KASUM – KULUD –
KASUM = SISSETULEK
Rahakäibe aruanne
RAHA
JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE
MUUTUS
Skeem majandusaasta aruande
komponentide kohta
MAJANDUSAASTA ARUANNE
TEGAVUSARUANNE RAAMATUPIDAMISE ARUANNE
- aasta tähtsündmuste ja - bilanss
eesmärkide kirjeldus - kasumiaruanne
- muu aruannete kasutajate - rahavoogude aruanne
jaoks oluline
informatsioon - omakapitali muutuse aruanne
-
lisad
Kasumi
jaotamise ettepanek
Kasumi
jaotamise võimalused:
- Kohustuslik reservkapital (äriseadustik § 336 järgi igal aastal
vähemalt 1/20
puhaskasumist kuni põhikirjas ettenähtud
suuruseni ehk mitte vähem
kui1/10 aktsiakapitali suurusest )
- Kasumi liitmine reale “Eelmiste perioodide jaotamata kasum)
- Muudeks põhikirjas ettenähtud eraldisteks
2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS.
VARAD. KOHUSTUSED. OMAKAPITAL
Raamatupidamisbilanss
kujutab ettevõtte finantsolukorra aruannet mingi ajaperioodi kohta
teatud kuupäeva seisuga.
Raamatupidamisarvestus
tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse
raamatupidamise põhimõteteks
ehk printsiipideks,
millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele
tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet,
mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt
on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks .
Majandusüksuse
printsiip. Ettevõtte
raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital,
kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride,
töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning
majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni
eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride,
töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest.
Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved.
Jätkuvuse
printsiip. Majandusüksust
käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on
eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t.
osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja
tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse
varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas.
Soetusmaksumuse
printsiip. Varad
võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See
on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind
mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja
mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne
ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist,
eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest
müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses. Seega
turuhinna tuvastamine ei olegi nii oluline. Soetusmaksumuse hulka
arvatakse ka seadmete transpordikulud, häälestuskulud,
paigalduskulud. Monetaarsuse
printsiip. Raamatupidamises
väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas.
Aruannetesse koondatakse ainult kõik need tehingud , mida saab
väljendada rahaühikutes. Tekkepõhine
arvestusprintsiip. Majandustehingud
kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas
makse on tehtud. Näiteks, kui ettevõte saab telefoniarve,
kajastatakse see summa kuluna arve esitamise momendist ,sõltumata
sellest kas arve on tasutud või ei. Realiseerimise
printsiip. Tulud
arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud
perioodide kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse
ülemineku moment ostjale. Üldjuhul on see kaupade lähetamise või
teenuse osutamise moment, sõltumata raha laekumise ajast.
Tulude
ja kulude vastavuse printsiip. Antud
perioodi jooksul kaupade ja teenuste realiseerimisel saadud tuludest
arvatakse maha nende kaupade ja teenuste valmistamise, soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Kõigepealt määratakse kindlaks tulu
ja seejärel temast mahaarvatud kulud, mis kulusid tulude saamiseks.
Väljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega,
registreeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi
jooksul tekkinud väljaminekud kajastatakse kuludena. Väljaminekud,
mis on seotud kindlate tulude tekkimisega , kantakse kuludesse s.t.
kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid.
Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine , materjal,
elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos
tekkivate tulude ja kuludega . Mõned väljaminekud osalevad mitme
perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme
perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud
kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda
kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned
tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus , tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel
juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa
kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu
kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud
ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda
kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni. Olulisuse
printsiip. Ettevõte
on kohustatud aruannetes kajastama kõiki talle teadaolevaid olulisi
riske ja potentsiaalseid võimalusi. Väheolulisi objekte võib
arvestada lihtsustatud viisil. Oluline on see aruandeinfo, mis võib
mõjutada tema tarbijate majandusotsuseid . Teoreetiliselt on võimalik
välja arvutada pliiatsite igapäevane kulumine , kuid see oleks
tarbetu. Taolisel juhul oletatakse, et pliiats on kohe ärakulunud,
kui ta osteti või kasutajale anti. Taoline lähenemine on lihtne ja
praktiline, kuigi teoreetiliselt vähem põhjendatud. Sellisel juhul
peab olema raamatupidamise siseeeskirjades fikseeritud kiirestikuluva
vara (käibevahendi) ostuhind, milleni võib kanda kohe käibevahend
kuludesse.
Konservatiivsuse
printsiip. Aruandeid
tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on
tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises
kajastatud maksumusest, tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi peab
arvesse võtma kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused.
Konservatiivsuspõhimõte püüab vältida liialdusi
finantsaruannetes. Ülemäärane ettevaatlikkus aga võib osutuda
kahjulikuks, kuna ta tekitab peidetud reserve, moonutab kasumit ja on
vastolus tõese ja ausa kajastamise põhimõttega. Järjepidevuse
ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamises
kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid,
aruandlusviise ja arendusskeeme. See teeb erinevate perioodide
aruanded võrreldavateks. Juhul kui on ülemindud teistele
arvestusmeetoditele, siis on vajalik muudatuste mõju eraldi välja
tuua. Objektiivsuse
printsiip. Majandustehingud
peavad olema fikseeritud objektiivselt, mille aluseks on tehingu
reaalne majanduslik sisu. Võib esineda juhtumeid, kui tehingu sisu
ei ühti tehingu juriidilise vormiga . Tõene
ja aus kajastamise printsiip.
Aastaaruannete eesmärk on õigesti ja ausalt kajastada ettevõtte
vara, kohustusi, omakapitali ning majandustegevuse lõpptulemust
(kasumit, kahjumit) . Seda printsiipi loetakse raamatupidamise
põhialuseks, kuna ta on seaduse suhtes ülimuslik. Probleem on aga
selles, et ta on seadusandluses defineerimata ja seega küllaltki
subjektiivne. Lahkarvamused võivad tekkida eri osapoolte vahel nagu
raamatupidajate, audiitorite ja Maksuameti vahel. Lahkarvamuste
lahendamisel peaks viimaseks instantsiks olema kohus.
Bilansi
koostisosad.
Raamatupidamisarvestust
peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. See süsteem rajaneb
ressursside ja nende allikate omavahelisel seosel. Ressursid ehk
varad võivad olla investeeritud omaniku poolt või võetud laenuks.
Esimesel juhul on finantseerimisallikaks omakapital, teisel juhul aga
võõrkapital - kohustused.
Tulenevalt
eeltoodust võib bilanssi väljendada järgmise võrrandiga:
VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
Raamatupidamisbilanss
ehk lihtsalt bilanss on finantsaruanne , mis kajastab ettevõtte vara,
kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga. Bilanss on pilt
ettevõtte seisundist teatud momendil ja tähendab tasakaalu varade
ja nende allikate vahel.
Raamatupidamisbilansi
lihtsustatud skeem on järgmine:
AKTIVA (vara)
PASSIVA (kohustused ja omakapital)
Käibevahendid:
- Raha ja pangakontod
- Aktsiad ja muud väärtpaberid
- Nõuded ostjate vastu
- Valmistoodang
- Ettemakstud kulud
Käibevahendid kokku
Lühiajalised kohustused:
- Tasumata arved
- Tekkepõhised kulud
- Lühiajalised võlad(võlakirjad)
Lühiajalised kohustused kokku
Põhivara:
- Masinad ja seadmed
- Ehitised
- Akumuleeritud põhivara kulum
- Maa
Põhivahendid kokku
Pikaajalised kohustused:
- Pikaajalised võlakirjad
- Hüpoteegid
Kokku pikaajalised kohustused
Muu vara:
- Investeeringud
- Patendid
- Firmaväärtus
Muu vara kokku
Omakapital:
Nominaalväärtuses
Täiendavad sissemaksed
Kohustuslik reserv
Eelmiste perioodide jaotamata
kasum
Aruandeaasta kasum
Omakapital kokku
VARA KOKKU
A K T I V A K O K K U
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
P A S S I VA K O K K U
Aktiva
näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle
finantseerimise allikaid .
Varad
ehk aktivad
on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab
ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara
on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt
kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba
raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved,
laos olev valmistoodang ja tulevaste perioodide eest juba ettemakstud
kulud. Raha ja pangakontode saldod tavaliselt ühtivad rahavoogude
aruandes rahavoo jäägiga perioodi lõpus. Kuid see ei ole alati
nii. Raha ekvivalendid võivad sisaldada rahavoogude aruandes ka
lühiajalisi investeeringuid võlakirjadesse ja muudesse kindla
tähtajaga väärtpaberitesse. Selliseid investeeringuid näidatakse
bilansis real “Aktsiad ja muud väärtpaberid”. Raha ja raha
ekvivalentide saldo rahavoogude aruandes võib sisaldada ka
negatiivset arvelduskrediidi saldot, mida bilansis kajastatakse
hoopis lühiajaliste kohustuste all. Põhivara
on
vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul
(tavaliselt rohkem kui üks aasta). Põhivara liikideks on:
- materiaalne põhivara (seadmed, hooned, masinad, maa);
- immateriaalne põhivara (litsentsid, patendid, autoriõigused, programmid );
- firmaväärtus.
Pikaajaliste
investeeringute hulka kuuluvad teiste ettevõtete aktsiad ja
väärtpaberid, mida ei kavatseta müüa lähema aja jooksul. Loogika
järgi kuuluvad pikaajalised investeeringud ka immateriaalse vara
hulka. Firmaväärtust
( goodwill ) nimetatakse tihti kõige “ immateriaalsemaks”
immateriaalsest põhivarast. Firmaväärtuse unikaalsus seisneb
selles, et ta ei eksisteeri eraldivõetuna, teda saab
identifitseerida ainult koos ettevõttega. Kui üks ettevõte omandab
teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte
netoaktivate turuväärtus. Netoaktivad on ettevõtte varade ja
kohustuste vahe. Seega firmaväärtus on ostuhinna ja ostetud
ettevõtte netoaktivate turuväärtuse vahe. Firmaväärtus tekib
ainult teise ettevõtte omandamisel. ja amortiseeritakse viie aasta
jooksul. Firma väärtus tuleneb sellest, et koos varadega
omandatakse ka teise ettevõtte maine, personal, hea turupositsioon jne.
Bilansi
aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele , see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida . Bilansi teine pool ehk Passiva
koosneb
kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on
ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused
on
ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks
pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud,
palgavõlad töötajatele, maksmata riigimaksud jne, mis nõuavad
tulevikus varast loobumist. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille
maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on
lühiajalised. Omakapital
võrdub
arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali
hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse
(nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital ) ja ettevõtte
poolt bilansipäevaks akumuleeritud kasum (jaotamata kasum), juhul
kui ei ole tehtud omanikele väljamakseid dividendidena.
Bilansi
puudused:
- ei peegelda ettevõtte tegelikku väärtust, kuna varude hindamise aluseks on võetud nende soetusmaksumus;
- kõrge inflatsiooni perioodil muutuvad bilansis toodud arvud väga kiiresti ebaadekvaatseks;
- bilanss iseloomustab ettevõtte seisundit ainult teatud ajamomendil.
- kui ettevõtte tegevus on hooajaline, ei pruugi bilanss ettevõtte finantsseisundit adekvaatselt kajastada.
Näide:
koostada bilanss järgmiste andmete põhjal:
Kirjete loetelu
Summa( tuhat krooni)
1. Tooraine ja põhimaterjal
150,0
2. Põhivara
380,0
3. Võlad töötajatele
16,0
4. Pangalaen
354,0
5. Sotsiaalmaksu võlg
5,0
6. Aktsiakapital
605,0
7. Kahjum
-20,0
8. Ostjate võlg
50,0
9. Pangakonto
380,0
Lahendus:
koostatud bilanss
AKTIVA
PASSIVA
Raha ja väärtpaberid
Võlad töötajatele
Ostjate debitoorne võlg
Sotsiaalmaksu võlg
Põhivara
Pangalaen
Tooraine ja materjal
Aktsiakapital
Kahjum
KOKKU AKTIVA
KOKKU PASSIVA
2.3.
KASUMIARUANNE JA ARVESTUSPRINTSIIBID
Ettevõtte
äritegevuse edukuse kriteeriumiks on kasum. Kasumiaruanne kajastab
ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul.
Aruandeperioodi pikkuseks on aasta. Tüüpiline majandusaasta algus
on 01.01.000 ja lõpeb 31.12.0000. Kasumiaruandes eristatakse
tulusid ja kulusid. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega
kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Kulud on
aruandeperioodi väljaminekud, mille tekkimisega kaasneb varade
vähenemine või kohustuste suurenemine. Tulud on varade sissetulek
ettevõttesse; kulud on varade väljaminek või kasutamine. Ettevõtte
kasum (kahjum) arvutatakse aasta jooksul teenitud tulude ja nende
teenimiseks tehtud kulude vahena. Kui tulud on kuludest suuremad,
siis saadakse kasumit, vastupidisel juhul on tegemist kahjumiga.
Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil, sõltumata
sellest, kas raha on laekunud või välja makstud. Sellist
arvestusprintsiipi nimetatakse tekkepõhiseks arvestusprintsiibiks,
mis on kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud korras.
Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud
teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud.
Kasumiaruandes toodud arvud ei näita raha tegelikku laekumist ja
väljaminekuid. Tavaliselt ettevõttes koostatakse kasumiaruanne iga
kuu kohta. Summeerides üksikute kuude kasumiaruannetes toodud
arvnäitajad, saame kasumiaruande aasta töötulemuste kohta.
Eesti
raamatupidamise seaduse paragrahv 20 (1) kohaselt on Eesti
ettevõtetel (väljaarvatud krediidiasutused ja kindlustusseltsid) lubatud kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande
skeemist. Erinevus nende kahe skeemi puhul seisneb ärikulude
klassifitseerimises.
- Skeem 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne).
- Skeem 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud).
Skeemi
2 puhul jagatakse osa kuluartikleid erinevate kulukohtade vahel
laiali. Praktikas kasutavad skeemi 1 sageli väiksemad ettevõtted ja
teenindusettevõtted ning teised väikeettevõtted, kelle kuludest
suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning
puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks erinevate funktsioonide
vahel. Rakenduslikust seisukohast on skeem 1 üldjuhul lihtsam
kasutada kui skeem 2. Skeemi 2 kasutavad üldiselt suured tootmis- ja
kaubandusettevõtted.
Skeem
2 eelised ja puudused:
- eeliseks on see, et ta annab tavaliselt parema ülevaate sellest, mis eesmärkidel kulutusi tehti.
- puuduseks on skeemi keerukam rakendamine ja suur hulk subjektiivsust kulude jagamisel erinevate kasumiaruande ridade vahel, mistõttu on sarnaste ettevõtete kasumiaruanded omavahel tihti raskesti võrreldavad.
Järgnevalt
on toodud kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu.
Kasumiaruande
skeem 2 kulukirjete loetelu.
(Kulud
klassifitseeritakse iseloomu järgi).
Müügitulu
Muud
äritulud 1.
Äri tulud
Valmistoodangu-
ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
Kapitaliseeritud
väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel
Kasutatud
materjal ja teenused
Tööjõu
kulud
- töötasu
- sotsiaalmaksed 2. Ärikulud
- töötuskindlustusmaksed
Põhivara amortisatsioon
Muud
ärikulud
ÄRIKASUM = Äritulud – Ärikulud (1 – 2) (EBIT)
Finantstulud +
Finantskulud - 3.
Finants-
Kasum
sidusettevõttest + tegevus
KASUM ENNE MAKSUSTAMIST (1 – 2 –3) (EBT)
Maksud
ettevõtlusest
MAKSUJÄRGNE KASUM (
PUHASKASUM)
Kasumiaruande
kulukirjetes on oluline müügitulu
kajastamine. Müügitulu on vajalik kajastada saadud tasu õiglases väärtuses.
Õiglane väärtus on hind, mille eest saaks mingit vara müüa või
vahetada sõltumatute ja informeeritud osapoolte vahel vabal turul.
Müügitulu kajastamiseks peab olema täidetud järgmised neli
tingimust:
- müügitulu saab usaldusväärselt mõõta;
- on tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasutud;
- tehingu täitmise valmidusastet saab usaldusväärselt mõõta;
- teenuse osutamisega seni tehtud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Müügitulu
saamise aluseks on müügitehingu kajastamine. Müügitehingu
kajastamiseks
peavad olema täidetud mitmed kaupade müügi tingimused, millest
olulisemad on järgmised viis tingimust:
- Olulised kaupade omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale.
- Müüjal ei ole niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga, ning puudub kontroll kauba üle.
- Müügitulu saab usaldusväärselt mõõta.
- On tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasu.
- Tehinguga seotud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Aruandeperioodi
müügitulu kajastatakse kasumiaruandes realiseerimise
netokäibena, mille
hulka arvatakse aruandeperioodil tekkinud tulu kaupade ja teenuste
aruandeperioodil tekkinud tulu kaupade müügist, eeldusel, et nende
kaupade ja teenuste müük on ettevõtte põhitegevuseks ( näiteks:
arvutilaudade tootmine on põhitegevus, siis vananenud tööpingi
müük ei ole ettevõtte põhitegevuseks). Realiseerimise
netokäibesse lülitatakse kõik müügitulud, millest on mahaarvatud
hinnaalandused ja tagastatud toodete maksumus. Realiseerimise
netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on
esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude
funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse
ainult müüdud toodanguga
(kaupadega) seotud kulud ehk müüdud
toodangu omamaksumus.
Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus
tootmisomahinda.
Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha
informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on
kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus
(mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste
müüki ja ka näiteks põhivara müümist. Mittepõhitegevuse alla
kuuluvad need tulud ja kulud, mis ei ole ettevõtte põhitegevusega
otseselt seotud, näiteks makstud ja saadud intressid .
Ettevõtte
tegevus (tulud –kasumiaruand skeemi punkt 1 ja kulud – punkt 2 ja
3) liigitatakse kolme rühma:
- äritegevus, mida loetakse ettevõtte põhitegevuseks ning sellega seotud tulud ja kulud summeeruvad kirjel “Ärikasum”.
- majandustegevuse kasumi arvutamisel võetakse lisaks ärituludele- ja kuludele arvesse ka finantstulud ja –kulud (kreeditoridele makstud intressid ja eelisaktsionäridele makstud dividendid.
- erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused).
Majandustegevuse
kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse
kasum
enne maksustamist. Aruandeaasta
puhaskasum
(-kahjum)
on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks ) vahe. Puhaskasum näitab,
kuivõrd tulemuslik oli ettevõtte tegevus, samuti ka seda, kui
edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on
võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt
dividendidena või reinvesteerida ettevõttesse. Loomulikult ainult
siis, kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Positiivse
netotulu puhul ei pruugi olla alati ettevõttel rahalisi vahendeid.
Kasumiaruande konstruktsioon annab võimaluse lisaks puhaskasumile
veel välja tuua ka teised kasumid : brutokasumi,
ärikasumi, majandustegevuse kasumi ja
kasumi
enne maksustamist. Tulumaksu
all mõeldakse maksumäärasid, millega maksustatakse ettevõtte
maksude-eelset tulu. Maksude suurus sõltub sellest, kuidas on
raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud kasumi jaotus ja
erisoodustuste osa.
Kokkuvõtteks
võib öelda, et kasum mõõdab tulu, mida ettevõtte toodab
omanikele ja mida on võimalik :
- välja maksta omanikele dividendidena;
- säilitada ja investeerida.
2.4.
RAHAVOOGUDE ARUANNE. PÕHIKATEGOORIAD JA OLEMUS
Rahavoogude
aruande
ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte
rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. Rahavood jagatakse
kolme põhilisse kategooriasse:
- rahavood äritegevusest
- rahavood investeerimistegevusest
- rahavood finantsseerimistegevusest.
Rahavood
äritegevusest sisaldavad kõiki ettevõtte normaalse äritegevusega
seotud rahade liikumist,nagu:
- kaupade või teenuste müügist laekunud raha;
- kaupade,materjalide ja teenuste eest makstud raha;
- makstud palgad;
- makstud maksud.
Kuigi
põhivarade ost ja müük moodustab osa ettevõtte normaalsest äritegevusest, loetakse sellest tekkinud rahavoogusid rahavoo
aruande mõistes investeerimistegevuseks. Samuti ei kuulu üldjuhul
äritegevuse alla laenude saamine ja andmine ning
finantsinvesteeringute ost ja müük. Erandi moodustavad finantsasutused , kelle äritegevuse hulka kuulub ka laenude
väljastamine ja kauplemine finantsinvesteeringutega. Sellisel juhul
finantsasutused näitavad ka neid rahavoogusid äritegevuse
all.Võlakohustuste õigeaegseks tasumiseks ja äritegevuse
laiendamiseks peab ettevõttel olema adekvaatne rahasumma.
Kuigi
infot raha allikatest ja kasutamisest saab mingil määral
kasumiaruandest ning majandusaasta alguse ja lõpu bilanssidest,
annab ammendava ülevaate üksnes rahavoogude aruanne. Rahavoogude
aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha
- muutusi aasta jooksul. Rahavoogude aruanne ettevõtte majandusarvestuses seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid ,
näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes.
Rahavoogude aruande eesmärgiks on:
- anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta;
- aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil;
- aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid;
- aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
Ettevõtte
likviidsuse analüüsi lähtepunktiks on raha laekumise ja
väljamaksete analüüs. Raha väljendab ettevõtte maksevõimet,
mida saab koheselt kasutada võlgade katteks.
Rahavoogusid äritegevusest
võib kajastada kahel erineval meetodil:
- otsene meetod;
- kaudne meetod.
Otsese
meetodi
puhul näidatakse rahavoogude aruandes tegelikke äritegevusega
seotud rahade laekumisi ja maksmisi, nagu kaupade ja teenuste müügist
laekunud raha ning hankijatele ja töövõtjatele makstud raha.
Kaudse
meetodi puhul
tuletatakse netorahavoog
äritegevusest,
võttes aluseks kasumiaruande, korrigeerides seda mitterahaliste
tulude ja kuludega,
investeerimis-ja
finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega ning äritegevusega
seotud varade ja kohustuste saldode muutusega perioodi jooksul.
Juhul kui kaudsel meetodil
koostatud rahavoogude aruannet alustatakse puhaskasumist, siis on
vajalik teda korrigeerida :
- materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ja allahindlus;
- kasum/kahjum põhivara müügist
- tulumaksu kulu
- investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud ja muud mitterahalised tulud ja kulud;
- finantstulud ja finantskulud.
Rahavoogude
koostamist võib alustada ka ärikasumist. Sellisel juhul ei ole
vajalik korrigeerida tulusid ja kulusid, mis jäävad puhaskasumi ja
ärikasumi vahele (finantstulud ja –kulud ning tulumaks).
Otsese meetodi rakendamine on
tunduvalt keerukam kui kaudse meetodi rakendamine, sest see eeldab
vastava infosüsteemi olemasolu (raamatupidamistarkvara) ettevõttes.
Kaudsel meetodil rahavoogude aruande koostamiseks piisab tavaliselt
Rahavoogude
aruande tõlgendamine.
Rahavoogude
põhiolemuse paremaks mõistmiseks on toodud rahavoogude mudel kolme
kategooria kohta.
Rahavoog
Rahavoogude mudel
Äritegevus Investeeringud Finantseerimine
1 + - +
2 + + -
3 + - -
4 - + +
Ettevõte “A” rahavood
vastavad esimesele
mudelile ehk sellel
ettevõttel äritegevusest saadavad rahavood on positiivsed,
investeeringute rahavood negatiivsed ja finantseerimise rahavood
positiivsed. Ettevõtet “A” võiks kirjeldada järgmiselt:
- ettevõte kasutab äritegevusest saadavaid rahavoogusid ja uut finantseerimist oma tegevuse laiendamiseks.
Ettevõte
“B” rahavood
vastavad teisele
mudelile. Äritegevusest ja investeeringutest saadavad rahavood on
positiivsed ja finantseerimine on negatiivne. Ettevõtte “B”
tegevuse kirjeldus.
- ettevõte kasutab positiivset rahavoogu äritegevusest ja müüb oma vara võlgade tagasimaksmiseks ja omanikele tulu teenimiseks.
Ettevõte
“C” vastab
kolmandale mudelile.
Rahavood äritegevusest on positiivsed ja rahavood investeeringutest
ning finantseerimisest on negatiivsed.
Ettevõtte
“C” kirjeldus:
- ettevõte kasutab äritegevusest saadud rahavoogusid äritegevuse laiendamiseks ja laenude tagasimaksmiseks ning omanikele tulu teenimiseks.
Ettevõte “D”
vastab neljandale
mudelile.
Rahavood äritegevusest on negatiivne ja investeeringutest ja
finantseerimisest saadavad rahavood on positiivsed.
Ettevõtte
“D” kirjeldus:
- Ettevõttel on probleeme äritegevusest laekuvate rahadega, mida ta leevendatakse vara müümisega ja uute võlgade võtmisega või lisafinantseerimisega omanikelt. Tegelikult on olemas veel neli rahavoogude mudelit, kuid toodud neljast mudelist piisab rahavoogude aruande analüüsi mõistmiseks.
NÄITED
KASUMIARUANDE, BILANSI JA RAHAVOOGUDE KOHTA
Järgnevalt
on toodud ettevõtte “IKS”
kasumiaruanne 31.
detsembril 0001 .a. lõppenud majandusaastaks :
KULUKIRJED
SUMMA
tuhat krooni
Realisatsiooni netokäive
10648
Materjali maksumus
6163
Mitmesugused tegevuskulud
55
Tööandjakulu kokku
1380
1000
330
50
Amortisatsioon
456
Ärikulud kokku
8054
ÄRIKASUM
2594
Intressikulu
343
Maksude-eelne kasum
2251
Tulumaks
582
Lihtaktsionäride saadaolev puhaskasum
1669
Dividendid
820
Jaotamata kasum
849
Lihtaktsionäride
saadaolev puhaskasum on kasum, mida on võimalik välja jagada
ettevõtte omanike vahel (tavaliselt dividendide näol) või
reinvesteerida ettevõttes. See saaks toimuda ainult sellisel juhul,
kui ettevõttel jätkub rahalisi vahendeid. Alati ei piisa faktist,
et ettevõte sai kasumit (netotulu on positiivne), aga rahalisi
vahendeid ei jätku.
Järgnevalt
on toodud ettevõtte “IKS” bilansid seisuga 31.12.0000 ja
31.12.0001. koos nende kuupäevade vahel toimunud muutustega :
AKTIVA (vara)
0000. a
0001. a
Muutus
Raha
335
330
-5
Debitoorne võlgnevus
414
591
177
Tootmisvarud
58
70
12
Tulevaste perioodide kulud
149
208
59
Käibevahendid kokku
956
1199
243
Põhivahendid kokku
17137
19134
1997
Akumuleeritud amortisatsioon (-)
4326
4782
456
Põhivahendite jääkväärtus
12811
14352
1541
Investeeringud
755
779
24
Muu vara
893
1152
259
KOKKU AKTIVA
15415
17482
2067
PASSIVA (kohustused ja omakapital)
Tasumata lühiajalised võlakirjad
611
660
49
Tasumata arved
564
638
74
Maksuvõlad
23
55
32
Tekkepõhised kulud
597
782
185
Kokku lühiajaline võlgnevus
1795
2135
340
Tasumata pikaajalised võlakirjad
5758
6533
775
Kokku pikaajaline võlgnevus
7553
8668
1115
Lihtaktsiakapital (nominaalaktsiakapital ja
sissemakstud kapital)
480
583
103
Akumuleeritud tulu (jaotamata kasum)
7382
8231
849
Omakapital kokku
7862
8814
952
KOKKU PASSIVA
15415
17482
2067
Kui
vaadelda neid kahte bilanssi ettevõttest aruandeaasta algul ja
aruandeaastalõpul ning
aruandeaasta
kohta käivat kasumiaruannet, siis on näha, et bilansimaht suurenes
2067 tuhande krooni võrra. Enamik sellest kasvust saadi
põhivahendite suurenemisele
1997
tuh. krooni võrra. Kui vaadelda bilansi passiva poolt, siis on näha,
et passiva suurenemine toimus põhiliselt pikaajalise võlgnevuse
(muutus 775 tuh. krooni) ja säilitatud kasumi 849 tuhande krooni
arvel.
Et
kindlaks määrata ettevõtte rahaline seis on järgnevalt toodu
rahavoogude aruanne seisuga 31.12.0001
NIMETUSED
Seisuga 31.12.0001
I. RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
2594
456
- Äritegevusega seotud käibevara muutus(177+12+59)
248
- Äritegevusega seotud kohustuste muutus(74+32+185+49)
340
-582
Rahavood äritegevusest kokku
3056
II. RAHAVOOD INVESTEERIN-
GUTEST
-1997
-24
-259
Rahavood investeeringutest kokku
-2280
III. RAHAVOOD FINANTSEERI-
MISEST
775
-496
-343
-820
103
Rahavood finantseerimisest kokku
-781
R A H A V O O D K O K K U
-5
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul
335
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul
330
Raha ja raha ekvivalentide muutus
-5
Nagu
näha rahavoogude aruandest ja kasumiaruandest, selgus, et ettevõte
töötas kasumiga, kuid raha tegelikult ei jätkunud. Aruande aasta
jooksu soetati uusimseadmeid ja neid põhiliselt laenude arvelt.
2.5.
FINANTSSUHTARVUD
Finantssuhtarv
on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis , mida väljendatakse
kordades, protsentides, päevades või kroonides . Saadud suhtarve
võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu
keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid
normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti
väljaannetest nagu:
- “Ettevõtte majanduslikud näitajad” – aasta bülletään;
- “ Rahandussuhtarvud ”, milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan;
- “Ettevõtte finantsnäitajad” – kvartaalne bülletään
Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha
nende alusel võrdlevat analüüsi.
Ettevõtte
finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate
suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja
muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru
ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik
välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas.
Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi üheks põhi
instrumendiks.
Eri
huvigruppidel on erisugused huvid ja ootused, mistõttu käsitletakse
ka suhtarvu analüüsi vastavalt lähtudes oma eesmärkidest ja
taotlustest. Näiteks:
Müüja on
tavaliselt kõige enam huvitatud ettevõtte jooksvast likviidsusest.
Lihtaktsionärid
ja potentsiaalsed investorid
tunnevad huvi rentaabluse ja riski vastu, kuna aktsiate hinnad
sõltuvad ettevõtte pikaajalisest stabiilsusest ja oodatavatest
dividendidest. Ettevõtte juhtkond on
huvitatud finantsanalüüsi kõikidest aspektidest nii lühi- kui ka
pikaajalises perspektiivis, kuna nemad on vastutavad nii ettevõtte
igapäevase tegevuse kui ka omanike tuluootuste täitmise
eest pikas
perspektiivis. Analüüsi lihtsustamiseks klassifitseeritakse finants suhtarvud . Ärirahanduse alases kirjanduses võib leida sadu
finantssuhtarve ja nende erinevaid klassifikatsioone. Praegusel juhul
on finantssuhtarvud jagatud viide gruppi:
1) likviidsussuhtarvud ,
2) toimimissuhtarvud,
3)kapitali struktuuri
suhtarvud,
4) rentaabluse suhtarvud,
5) turupõhised suhtarvud.
Likviidsussuhtarvud
näitavad ettevõtte võimet tasuda lühiajaliste kohustuste eest.
Ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi sõltub sellest, kas
tal on piisavalt likviidseid vahendeid ehk sularaha ja teisi varasid ,
mida saab kiiresti muuta rahaks.
Likviidsust
iseloomustavateks suhtarvudeks on lühiajalise võla kattekordaja ja likviidsuskordaja .
Lühiajalise
võla kattekordaja e maksevõime tase
näitab, mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste
kohustuste summat . ja see arvutatakse
Üldiselt
hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus
1,6 - 2. Kui maksevõime tase on madal, võib ettevõttel tekkida
raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega.
Likviidsuskordaja
e happetest näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e.
kiirelt ringlevate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste
summat.
Kõrgema
likviidsusega varade summa leidmiseks on käibevarade kogusummast
lahutatud varud ja ettemaksed .Likviidsuskordaja arvutatakse
Ettevõtte
maksevõimet peetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9.
Likviidsussuhtarvude
hindamisel tuleb arvestada, et nende suurus sõltub ettevõtte
tegevusvaldkonnast.
Toimimissuhtarvud
näitavad, kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu
genereerimiseks.
Varude
käibekordaja e
käibesagedus
näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt
ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse
Üldine
reegel on
järgmine:
mida
kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte
oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta
kasumit.
Käibekordaja
alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete
tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla
põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist,
mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas.
Varude
käibevälde
näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära
müüakse
Seda
võib arvutada ka järgmiselt:
Varude
käibevälde on oluline näitaja tootmiskorraldajate ja varustajate
jaoks. Selle alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust
just-in-time-meetodi alusel.
Ettevõttele
on oluline teada, kui kaua kulub aega deebitoridel oma arvete
tasumiseks. Seda väljendatakse raha
keskmise laekumisperioodina päevades
Raha
laekumisperiood on oluline näitaja rahavoogude planeerimisel.
Kontroll laekumisperioodi üle võimaldab ettevõttel jälgida,
kuidas tarbijad peavad kinni maksetähtaegadest, ja vastavalt sellele
tegutseda.
Põhivara
käibekordaja
näitab, kui efektiivselt kasutati põhivarasid müügitulu
genereerimisel, ning ta väljendab, mitu korda käibivad põhivarad
aasta jooksul
Kapitalimahukamates
toomisharudes on põhivara käibekordaja väiksem ja vähem
kapitalimahukates on see suurem. Tavaliselt kasutavad ettevõtte
juhid seda näitajat, et võrrelda põhivara käibekordaja muutust eelnevate perioodidega ja veenduda, et põhivarade kasutamise
intensiivsus ei vähene.
Üld-
ja juhtimiskulude tase
näitab, mitu protsenti moodustavad need kulud müügitulust ja see
iseloomustab, kui efektiivselt ettevõtet juhitakse
Saadud
tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, ega ettevõtte
juhtimise efektiivsus ei vähene. Kui finantsanalüüsil on eraldi
välja toodud kulude struktuuri suhtarvud, siis kuulub üld- ja
juhtimiskulude taseme näitaja nende hulka.
Kapitali
struktuuri suhtarvud
iseloomustavad oma- ja võõrkapitali struktuuri ning ettevõtte
võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi. Võlakordaja
näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital
Mida
suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja,
seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad
laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta . Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär
iga uue laenu puhul.
Omakapitali
osatähtsus näitab,
kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga
Mida
väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja
kreeditori risk.
Intressikulude
kattekordaja
iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi
arvelt
Mida
suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme
intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult
kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2.
Rentaabluse
suhtarvud mõõdavad,
kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit
läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse suhtarvud
väljendatakse protsentides.
Müügikäibe puhasrentaablus
näitab puhaskasumi
osatähtsust müügikäibes
Müügikäibe
puhasrentaabluse näitajat kasutatakse selleks, et selgitada, kas
ettevõtte kulud on kontrolli all. Saadud tulemust võrreldakse
tegevusala keskmise näitajaga. Mida kõrgem see näitaja on, seda
parem. Kui müügikäibe puhasrentaablus langeb, tuleb kontrollida,
kas ka müügikäibe kogurentaablus langeb ja kas on tegemist järellaine efektiga .
Kogukapitali
puhasrentaablus (ROA),
mida peetakse üheks oluliseimaks suhtarvuks, näitab kui palju
teenis iga ettevõttesse paigutatud rahaühik
Kogukapitali
puhasrentaablus mõõdab kogu ettevõttesse investeeritud kapitali
efektiivsust puhaskasumi genereerimisel. Mida kõrgem nimetatud
näitaja on, seda tulusam on investeering . Kui kogukapitali
puhasrentaablus langeb alla deposiidi intressimäära, siis on
otstarbekam paigutada raha mujale kõnesoleva ettevõtte asemel.
Omakapitali
puhasrentaablus
(ROE)
näitab, kui palju teenis iga omakapitali rahaühik
Omakapitali
puhasrentaabluse võimalikult kõrgest näitajast on huvitatud
eelkõige omanikud . Näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas
nende äritegevuse tulemus on parem kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid.
Omakapitali
puhasrentaabluse näitaja kõrval kasutatakse praktikas ka
omakapitali
rentaabluse
näitajat, mis arvutatakse
Aktsiakasum
näitab, kui palju puhaskasumit tuleb ühe aktsia kohta
Aktsiakasum
peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul.
Turupõhised
suhtarvud iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte
aktsiaid. Oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad
näitajad. Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad,
et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on
madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas.
Hinna
ja tulu suhtarv
arvutatakse
Mida
kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja mida
paremad on ettevõtte arenguväljavaated, seda suurem see näitaja
on.
Samasugust
informatsiooni annab ettevõtte kohta ka
lihtaktsia
hinna ja
raamatupidamusliku
väärtuse
suhe. See
leitakse
Aktsia
raamatupidamise arvestuslikuks väärtuseks on lihtaktsia
bilansiline väärtus
ja see arvutatakse
Mida
kõrgem on ettevõtte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on
ka lihtaktsia turuhinna ja raamatupidamise arvestusliku väärtuse
suhe. Investorid hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt.
3. KULUD JA HIND
Kulude analüüs ja
kasumi suurendamise võimalused
Kulude
juhtimise ja analüüsi üheks mooduseks on tasuvus punkti analüüs,
kus käsitletakse tulusid ja kulusid kui funktsiooni toodangu mahust.
Toodangu valmistamisega seotud
kulud jagatakse
- püsivateks kuludeks
- muutuvateks kuludeks
Püsivad
kulud on tootmise üldkulud, mis ei ole otseselt seotud tootmisega ja
jäävad muutumatuks sõltumata toodangumahu suurenemisest või
vähenemisest.
Näiteks
seadmete hooldus-ja remondikulud, amortisatsioon, administratiiv- ja
üldjuhtimiskulud ning turustamisega seotud kulud.
Muutuvad
kulud on aga otseselt seotud toodangu mahu muutumisega.
Näiteks
materjalid, pooltooted toote valmistamiseks, põhitööliste töötasu
jne.
Kogutulu sõltub toodangu läbimüügist ning kasvab koos läbimüügi
kasvuga.
Kasum = kogutulu – kogukulu
Kasumi käsitlemisel peab
alati arvestama toodangu mahtu, kuna üks toode on suhteliselt
immuunne konkurentsi suhtes. Toodangu mahu suurenemine aga avaldab
mõju konkurentsile.
Kasum on alati konkurentsi
põhjus ja tagajärg.
Järgnevalt on toodud kolm
põhilist kasumi suurendamise võimalust:
suurendada müügihinda
suurendada tulu läbimüügi suurendamisest
alandada müügihinda, et suurendada läbimüüki.
Kasumi
suurendamine on võimalik ainult sellisel juhul, kui kontseptsiooni läbitöötamisel on orienteerutud ostjate huvidele.
Joonisel on toodud kasumi
suurendamise võimalike põhivariantide plokkskeem
KASUM
KOGU-
KULU
n
P
KASUM
KOGU-
KULU
n
KASUM
KOGUKULU
n
hind
KASUM
KOGUKULU
n
KOGU
A B C D kogus n
A -
originaalne või esmane hinna struktuur
B -
suurendatakse hinda
C -
säilitatakse hind ja suurendatakse kasumit
- D - alandatakse hinda ja alaneb ka kogutulu
Järgnevalt toimingud
erinevatele võimalustele
A.
Originaalne hinnastruktuur ehk esmane hinna struktuur
Kogutulu
= müüdud kauba kogus (n) x toote hind (P)
Kogukulu
= muutuvad kulu + püsikulud
Need
on vajaminevad kulud toodangu valmistamiseks.
B.
Suurendada müügihinda
Konkurentsi
tingimustes on hinna tasemel teatud piir, mida kontrollitakse tarbija
poolt.
Tarbija on nõus maksma
rohkem, kui ta teab, et toote väärtus on suurem või on lojaalne
sellele tootele. Kui hind on
kõrgem konkurentide omast, siis toodangu läbimüük väheneb. Vastasel juhul peab aga olema ostja, kes mingil põhjusel on nõus
maksma kõrgemat hinda või selline ostja, kes ei ole sellest hinnast
huvitatud.
C.
Säilitada hind ja suurendada läbimüüki
Hinda on võimalik suurendada
kvaliteedi või väga tõhusa reklaami arvelt. Need näitajad aga
suurendavad tootmiskulusid. Selle tulemusena aga kasum iga täiendava
toote läbimüügist väheneb. Ebastabiilne turg võib avaldada
küllaltki suuri kõikumisi saadavale kasumile . Mõju kasumile on
võimalik reguleerida tootmiskulude vähendamisega. Ja see on
tootmistehnilise personali ja inseneride ülesanne.
D.
Alandada müügihinda
Selleks on vajalik uue tehnoloogia rakendamine, mille tootlikkus on suurem. Peab kindlustama
suurem läbimüük. Hinna alandamine on aga seotud ka veel uute
seadmete maksumuse ja toote kvaliteedi säilimisega. Eelnev analüüs
peaks olema väga põhjalik.
Kattetus
punkti kasutamine optimaalse kaqsumi ja hinna prognoosimisel
Kattetus
punkti graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate
kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate
tegevusmahtude juures. Kui ettevõte otsustab välja vahetada seadme
või liini, siis on võimalik kattetus punkti graafilise meetodi abil
tuua välja kasumi suurendamise võimalused ning selgitada tundlikkus
erinevate näitajate osas.
Kattetus
punkt (ka nullpunkt) on tegevuse tase (maht), mille puhul ei saada ei
kasumit ega kahjumit. Ettevõte kannab kõik kulud kattetus punktis,
kuid kasumit veel ei saada. Kattetus punkti analüüsi eesmärgiks
investeerimisprojektide hindamisel riski tingimustes on leida
toodangu maht, mille puhul ei saada kasumit, kuid välditakse ka
kahjumit, uurides sõltuvusi ettevõtte kulude struktuuri, toodangu
mahu ja kasumi vahel. Seda punkti nimetatakse ka veel toodangu
kriitiliseks mahuks.
Kattetus
punkti graafiline meetod on toodud järgmisel joonisel
K
Kasumi
piirkond
Kattetus punkt
Kahjumi -
piirkond
ulud Müük
Kogukulud
72000
Muutuvad
kulud
28800
Püsikulud
0 120 280 Kogus (tk)
120
tooteühiku müümisel hinnaga 6000 krooni tükk on ettevõte
kasumi-kahjumi nullpunkt. Nullpunkti ületamisel ehk 121 tooteühiku
tootmisel on ettevõte juba kasumis.
Näiteks:
piirkasumi
määr on 40%, siis krooni
- Toodangu mahu tarbeks kasumiläve ehk tasakaalupunkti leidmine
- Müügitulu = P x n
Kogukulud = F +
V
P -ühe
toote müügihind
n -kogus
F -püsikulud
V -muutuvad
kulud ühele tootele
Q -toodangu
maht kasumi kahjumi piiril ehk
tasuvus
punktis ( koguseliselt “n”)
F
Q
= ----------------
P
- V
Rahalise
kasumi-kahjumi piiri ehk kriitiline piir leitakse järgmiselt:
F - püsikulud kokku
S* = -------------------------
1-
VC / S
S* - müügitulu kriitiline maht (krooni)
VC - summaarsed muutuvad kulud
S - müügitulu
Kasumi
– kahjumi piiril või nullpunktis on
kasum
= 0, siis müügi kriitiline maht on arvutatav järgmiselt
S*
( 1 – VC/S ) – F = kasum enne makse - intressid ehk
= ÄRIKASUM
Näide
Ettevõttel
on valida mikroprotsessori tootmise kahe variandi vahel.
Variant
A puhul on püsikulud aastas 8 000 000 krooni ja muutuvad kulud 4
000 krooni ühiku kohta.
Variant
B puhul on püsikulud aastas 4 000 000 krooni ja muutuvad kulud
10 000 krooni ühiku kohta
Mõlema
mikroprotsessori müügihinnaks on 20 000 krooni tükk.
Milliste
tootmismahtude juures on variant A või variant B kasulikum?
L a h e n d u s
Leiame
kasumiläve punktid variantidele A ja B
8
000 000
Q
A =
------------------------ = 500 ühikut
20
000 – 4 000
4
000 000
Q
B = ----------------------- = 400 ühikut
20
000 – 10 000
Teatud
koguse piirini on kasulikum variant B, kuna B variandil on väiksemad
püsikulud.
Edasi
arvutame piirkoguse Q
PQ
– F A - V A Q = PQ – F B
–V B
Q
20
000 Q – 8 000 000 – 4 000 Q = 20 000 Q - 4 000 000 –10 000 Q
Q = ~ 667 protsessorit
Vastus.
Kui toota üle 667 protsessori, on kasulikum variant A, sest iga
lisaühik annab
20
000 – 4000 = 16 000 krooni kasumit.
Ja
variant B korral
20
000 – 10 000 = 10 000 krooni kasumit
Kuna Kasum = müügikäive –
( muutuvkulud + püsikulud)
Selleks
on vaja teada toodangu ühikute kaupa
iga ühiku müügihinda
muutuvkulusid toodangu ühiku kohta.
Püsivad
kulud
Siis KATTETUS PUNKT = ---------------------------------------------------
Toote
müügihind – ühiku muutuvad kulud
4. RAHA AJA VÄÄRTUS JA INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE
4.1. Raha ajaväärtus
Finantsarvestusel
ja otsuste vastuvõtmisel, sealhulgas ka investeerimisotsuste
langetamisel, tuleb alati arvestada, et rahal on ajaväärtus. Teiste
sõnadega: rahasumma, mis on meil täna, on väärt rohkem kui sama
summa selle saamisel aasta pärast. Esmapõhjuseks, miks praegune rahasumma on väärt rohkem, on see, et praeguse summa saab kohe investeerida, teenimaks tulu (intressi), ja teiseks välistab see
riski, et tulevikus saadav raha jääb laekumata.
Raha
ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on
seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes
valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja
väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm.
Intress
e. kasvik (I)
on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise
eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse
kus K1
– tagasimakstav summa,
Ko
– laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma.
Intressimäär
(i)
on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta)
jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse
Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina.
Lihtintressi korral leitakse
intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja
seda võib väljendada
kus
m – arvestusperioodide arv.
Liitintressi korral
arvutatakse intress igal intressiperioodil uuest summast, mis koosneb
põhisummast ja sellele lisandunud intressidest eelmistel perioodidel .
Üksiksumma tulevane väärtus
(FV)
on investeeritud summa ja selle arvestusliku ajaperioodi jooksul
akumuleeritud intressi summa. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) leitakse
kus
PV
– esimese aasta alguses investeeritud summa e algsumma
(nüüdisväärtus),
i
- liitintressimäär
aastas (kümnendmurruna),
t
– arvestatavate aastate arv,
(1
+ i)t
– tulevase
väärtuse tegur.
Tulevase
väärtuse teguri suurused on toodud lisas 1.
Näide.
Kui suureks kasvab hoiuarve 5
aasta jooksul, kui praegu panna arvele 10 000 krooni? Igal aastal
makstakse 6% liitintressi.
FV
= 10 000
(1 + 0,06)5 =
10 000
· 1,3382 = 13 382 krooni
Aastate jooksul investeeritud
summade tulevaste väärtuste summa leidmiseks aastal X,
tuleb leida kõikide üksiksummade tulevane väärtus aastal X
ning seejärel saadud tulemused liita.
Intressi
võib arvestada ka sagedamini kui kord aastas. Sellisel juhul
leitakse tulevane väärtus FV
järgmiselt:
kus
n
– intressi arvestusperioodide arv aastas
m
= n t
Näide.
Kui suureks kasvab hoiuarve 5
aasta jooksul, kui praegu panna arvele 10 000 krooni? Igal aastal
makstakse 6% intressi, kuid intressi arvestatakse iga kuu.
FV
= 10 000
(1 + 0,06 : 12) 5
12 = 10 000
1, 3489 = 13 489 krooni
Aastate jooksul pidevalt
juurde arvestatava intressiga üksiksumma tulevane väärtus võrdub
kus e
– naturaallogaritmi alus (2,71828).
Näide.
Kui suureks kasvab hoiuarve 5
aasta jooksul, kui praegu panna arvele 10 000 krooni? Aastane
intressimäär on 6% pideva juurdearvestusega.
FV
= 10 000
2,718280,06
5 = 10 000
1,3499 = 13 499 krooni
Kui intressi arvestatakse
sagedamini kui kord aastas, siis kujuneb tegelik intressimäär suuremaks , kui seda on aastane nominaalne intressimäär.
Tegelik
intressimäär arvutatakse
kus
in
– nominaalne
aastane intressimäär;
n
– intressi arvestusperioodide arv aastas.
Näide.
Kui suur on tegelik aastane
intressimäär juhul, kui nominaalne intressimäär on 6% ja intressi
arvestatakse iga kuu?
Nominaalne ja tegelik
intressimäär võivad erineda ka laenulepingus toodud eritingimuste
tõttu, nagu on järgnevas näites.
Näide.
Investor soovib saada 20
aastaks hüpoteeklaenu 10 mln. krooni motelli ostmiseks
intressimääraga 11%. Ta loodab saada tegevuse puhastulu motellilt
1,5 mln. krooni aastas. Motelli turuväärtus on hinnatud 12 mln.
kroonile. Laenuandja on nõus andma laenu, kui laenaja maksab 4%
laenu loomise tasu. Kui suur on tegelik intressimäär laenajale
niisuguste tingimuste puhul?
Hüpoteegikonstant
(intressimäär 11% ; laenu kestus 20 aastat; aastased maksed)
võrdub 1 : APV111%
20a. = 0,125576 , kus APV111%,20a.
on annuiteedi praeguse väärtuse tegur intressimäära 11% j laenu kestuse 20
aastat korral.(tegurite väärtused tabelitest)
Aastane laenumakse = 10 000 000 · 0,125576 = 1 255 760 krooni
Tegelikult
saadud laenu summa 10 000 000- 400 000 = 9 600 000 krooni
Annuiteedi nüüdisväärtuse
tabelist vastab APV1 väärtusele 7,6448 kui perioodide arv on 20
intressimäär 12%. Seega tegelik laenu intressimäär on antud laenu
puhul 12%.
Nüüdisväärtus (PV) on täna
investeeritav summa, mis kasvaks etteantud suuruseni tulevikus, või
teisiti väljendatult, tulevikus saadava raha väärtus käesoleval
momendil. Tulevikus saadava rahasumma nüüdisväärtus arvutatakse
kus –
nüüdisväärtuse tegur, tulevase väärtuse teguri pöördväärtus.
Nüüdisväärtuse teguri suurused on toodud lisas 2.
Näide.
Kui suur on 10 aasta pärast
saadava 10 000 krooni nüüdisväärtus, kui diskontomäär on 10%?
Aastast
erineva intressi arvestusperioodi korral
Näide.
Kui suur on 10 aasta pärast
saadava 10 000 krooni nüüdisväärtus, kui nominaalne intressimäär
on 10%, kuid seda arvestatakse 2 korda aastas?
Et leida erinevate tulevaste
väärtuste nüüdisväärtuste summat, tuleb esmalt erinevate
aastate tulevased väärtused ümber arvestada praegusesse
väärtusesse e. diskonteerida ning seejärel liita.
Annuiteet on perioodiliselt
korduv ühesuurune rahaline makse teatud ajaperioodi jooksul.
Eristatakse kolme liiki
annuiteeti
tavaannuiteet, maksed tehakse annuiteediperioodide lõpul;
avanssannuiteet , maksed tehakse annuiteediperioodide alguses;
viitannuiteet, makseid hakatakse tegema teatud viitaja möödudes.
Annuiteedi tulevane väärtus
on perioodiliste ühesuuruste investeeritud rahasummade tulevaste
väärtuste summa, arvesse võttes ka akumuleeritud intressi.
Tavaannuiteedi tulevane
väärtus leitakse juhul, kui intressi arvestatakse kord aastas
järgmiselt:
kus
A
– annuiteet,
i
– aastane intressimäär,
t
– aastate arv,
AFV1i,t
– annuiteedi
tulevase väärtuse tegur.
Annuiteedi
tulevase väärtuse teguri suurused on toodud lisas 3.
Näide.
Kavatsetakse 5 aasta pärast
osta korter . Selleks hoiustatakse 5 aasta jooksul iga aasta lõpus
200 000 krooni ja hoiuselt makstakse 6% intressi. Kui kalli korteri
saab osta 5 aasta pärast?
FV
= 200 000
AFV16%, 5a = 200 000
5,63709 = 1 127 418 krooni
Näide.
5 aasta pärast kavatsetakse
osta 2 mln. krooni maksev maja. Kui suur summa tuleb selleks
hoiustada 5 aasta jooksul iga aasta lõpus, kui hoiuselt makstakse 6%
intressi?
Ehk
teisiti
Avanssannuiteedi tulevase
väärtuse arvutamisel tuleb arvestada, et intressiperioode on
võrreldes tavaannuiteediga ühe võrre rohkem.
Avanssannuiteedi tulevane
väärtus leitakse
Tavaannuiteedi nüüdisväärtus
on kõigi üksikmaksete nüüdisväärtuste summa ja see leitakse
kus
APV1i,t -
annuiteedi nüüdisväärtuse tegur. Tavaannuiteedi praeguse väärtuse
teguri suurused on toodud lisas 4.
Näide.
Kui suure summa te võite
laenata praegu sõbrale, kui ta lubab maksta tagasi 6 aasta jooksul
iga aasta lõpus 2000 krooni ja teie soovite teenida intressi 10%?
PV
= A
APV110%,6a
= 2000
4,35526 = 8710,5 krooni
Näide.
Kui suure summa võib iga
aasta lõpus võtta hoiuarvelt, mille suurus on praegu 1 mln .krooni,
kui tahate, et 10. aasta lõpus ei jää arvele midagi. Intressimäär
on 5%.
Ehk
teisiti arvutatult
Tegurit
e annuiteedi
nüüdisväärtuse teguri pöördväärtust nimetatakse ka kapitali katmise teguriks, laenukonstandiks, hüpoteeklaenu korral
hüpoteegikonstandiks (MC), kuna selle alusel arvutatakse tavalise
hüpoteeklaenu perioodilise laenumakse suurust.
Näide.
Kui palju peab laenusaaja igal
aastal tagasi maksma kui laenu suurus on 0,5 mln. krooni, aastane
intressimäär 12% ja laenu kestus 25 aastat? Tegemist on hariliku
hüpoteeklaenuga.
Aastane
laenumakse e. annuiteet leitakse
Laenukonstandi
(MC) võib arvutada ka valemiga
Näide.
Kui palju peab laenusaaja iga
kuu tagasi maksma, kui laenu suurus on 0,5 mln. krooni, aastane
intressimäär 12% ja laenu kestus 25 aastat? Tegemist on hariliku
hüpoteeklaenuga.
Arvutustes
tuleb nüüd aluseks võtta kuu intressimäär
ja perioodide arv on 300 (25
12).
A
= 500 000
MC1%, 300
= 500 000
0,010532 = 5 266 krooni
Avanssannuiteedi nüüdisväärtus
arvutatakse
Nii annuiteedi tulevase kui ka
nüüdisväärtuse arvutamisel aastast lühemate annuiteediperioodide
korral tuleb aastate arv korrutada perioodide arvuga aastas ja
nominaalne intressimäär jagada perioodide arvuga aastas.
Perpetuiteet on igavesti
kestev annuiteet, s.o perioodiliselt korduv ühesuurune rahaline
makse lõputult. Perpetuiteedi nüüdisväärtus arvutatakse
Investeeringute
eelarvestamine
Investeeringute eelarvestamine
kujutab endast analüüsi, mille tulemusena langetatakse otsus, kas
investeerida raha kõnealusesse projekti või mitte. Põhikriteeriumid
otsuse langetamiseks on puhasnüüdisväärtus, kasumiindeks ,
projekti sisemine rentaablus ja tasuvusaeg .
Puhasnüüdisväärtus (NPV)
on investeerimisprojekti rahavoogude nüüdisväärtuste summa
projekti kestel, millest on lahutatud projektiga seotud esialgsed kulud.
Puhas-nüüdisväärtus arvutatakse
kus
CF1 ...... CFn – rahavoog aastas,
CFl
– lõpetav rahavoog,
I
0 – projektiga seotud esialgsed kulud,
i
– investeerija nõutav tulumäär (diskontomäär).
Esialgsete kulude hulka
kuuluvad kulud varade (hooned, seadmed jms) ostmiseks,
projekteerimiseks, projektiga seotud täiendava käibekapitali
soetamiseks, seadmete paigaldamiseks, tööliste väljaõppeks ja
muud projekti alustamisega seotud kulud.
Lõpetav rahavoog arvestab seadmete ja hoonete müügist saadavat tulu, vabanevaid
käibevahendeid, aga ka likvideerimisega seotud kulusid.
Kui arvutused tehakse
rahavoogude tulumaksu järgsel tasemel, siis investeerija nõutav
tulumäär on omakapitali puhasrentaablus e puhastulukus. Tehes aga arvutusi tulumaksu eelse rahavooga, on investori nõutav tulunorm omakapitali rentaabluse näitaja.
Investeerija nõutav tulunorm
sisaldab riskivaba tulumäära ja riskilisa
Kuna tegemist on
liitintressiga, siis on täpsem arvutus
Otsused langetatakse NPV
alusel järgmiselt:
NPV
> 0 – projekti võib heaks kiita, kuna juurdekasvuliste
rahavoogude praegune väärtus ületab projekti esialgsed kulud.
NPV
NPV
= 0 – eelistused puuduvad, kuna tulude ja kulude nüüdisväärtuste
summa on võrdne. Projekt teenib täpselt nii palju tulu, kui oli
investori nõutav tulumäär.
Mitmete
projektide olemasolu korral leitakse kõikide projektide puhasnüüdisväärtused ning järjestatakse nad puhasnüüdisväärtuse
suuruse alusel. Järjestusel võetakse arvesse ainult need
projektid, mille NPV
> 0 või NPV
= 0.
Projektide
puhul, mille lõppemist ei ole ette näha, võib arvutada puhasnüüdisväärtuse järgmiselt:
kus
CF1 – juurdekasvuline rahavoog esimese aasta lõpus,
g
– rahavoo oodatav aastane juurdekasvutempo.
Kasumiindeks
(PI)
on rahavoogude nüüdisväärtuste suhe esialgsetesse kuludesse ja
see arvutatakse
Projekti
tasub investeerida, kui PI
> 1 ja see on õige tagasi lükata, kui PI
Projekti
sisemine rentaablus (IRR)
on tulumäär, mille puhul investeeringu oodatavate rahavoogude
nüüdisväärtuste summa võrdub esialgsete kulutuste summaga . See
näitab missugust rentaablust sellesse projekti investeeritud kapital annab. Arvutuslikel eesmärkidel defineeritakse sisemist rentaablust
diskontomäärana, mis muudab projekti puhasnüüdisväärtuse
võrdseks nulliga.
Toodud
avaldisest leitakse IRR
katselisel teel. Saadud tulemust võrdleb investor oma nõutava
tulumääraga ning teiste investeerimisvõimalustega. Kui kõnealuse
projekti IRR
on suurem kui investori nõutav omakapitali tulumäär ja teiste
alternatiivsete projektide IRR,
siis otsustab investor selle projekti kasuks. IRR-i
on otstarbekas võrrelda ka laenu intressimääraga. Kindlustamaks
end riski vastu, soovib investor kõrgemat tulumäära kui laenu
intressimäär.
Näide.
Ettevõte
kavatseb osta uued tootlikumad ja täpsemad seadmed, mille tulemusena
paraneb toote kvaliteet ja suureneb läbimüük. Seadmete maksumus
koos transpordi- ja paigalduskuludega moodustab 600 000 krooni.
Seadmete kasutusiga on 5 aastat ja realiseerimisväärtus kasutusea
lõpus 50 000 krooni. Juurdekasvulised rahavood seadmete kasutusaja jooksul on järgmised: 1. aastal 180 000 krooni; 2. aastal 170 000;
3. aastal
160
000; 4. aastal 160 000 ja 5. aastal 150 000 krooni. Investori nõutav
tulumäär on 12%. Kas on otstarbekas osta uusi seadmeid?
Otsuse
langetamiseks arvutame investeeringu nüüdis-puhasväärtuse,
kasumiindeksi ja projekti seesmise tulumäära.
1.
Investeeringu nüüdis-puhasväärtus (NPV)
2.
Kasumiindeks (PI)
Seesmine tulumäär (IRR)
Praegusel
juhul tuleb leida diskontomäär, mis muudab NPV
0-ks. Kui NPV
arvutamisel diskonteerisime 12% ja saime positiivse NPV
väärtuse, siis järgmine diskontomäär, millega proovida, peab
olema sellest suurem kuna suurem diskontomäär vähendab
nüüdisväärtust. Proovime diskonteerida 14%.
Kuna
diskonteerimine 14% andis tulemuseks 0, siis 14% ongi selle projekti
seesmine tulumäär.
Otsus:
Uute seadmete ostmine on otstarbekas, kuna NPV
> 0, PI
>1 ja projekti seesmine tulumäär on suurem kui nõutav
tulumäär.
Tasuvusaeg (T)
näitab, kui mitme aastaga tulud katavad esialgsed kulud.
Lihtsustatult arvutatakse tasuvusaeg järgmiselt:
kus
CF– oodatav keskmine rahavoog aastas.
Saadud tulemust võrreldakse
investori poolt püstitatud piirtasuvusajaga. Täpsema tulemuse saab
kui tasuvusaeg arvutada diskonteeritud rahavoogude alusel.
Näide.
Võtame aluseks eelmises
näites toodud andmed ja leiame tasuvusaja diskonteeritud rahavoogude
alusel.
Aastad
Juurdekasvulised rahavood, tuhat krooni
Diskontotegur
Diskonteeritud juurdekasvuline
rahavoog
Kumulatiivne diskonteeritud juurdekasvuline
rahavoog
1. aasta
180
0,893
160,74
160,74
2. aasta
170
0,797
135,49
296,23
3. aasta
170
0,712
121,04
417,27
4. aasta
160
0,636
101,76
519,03
5. aasta
200
0,567
113,4
632,43
Kuna esialgne investeering oli
600 000 krooni, siis kumulatiivse rahavoo veerust näeme, et
tasuvusaeg on 4. ja 5. aasta vahel. Täpse tasuvusaja arvutus on
järgmine:
Investeeringute
hindamise kriteeriumide arvutamiseks on soovitatav kasutada arvutis
EXEL-is finantsosa, kus on ka nüüdispuhasväärtuse, kasumiindeksi
ja seesmise tulumäära leidmise võimalused.
37
Kõik kommentaarid