Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Finantsarvestus I osa (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised otsused loovad väärtust ?
  • Kuidas hinnata ettevõtte väärtust ?
  • Kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust ?
  • Kuidas koostada eelarvet ?
  • Kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust ?
  • Kuidas juhtida ettevõtte likviidsust ?
  • Kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada ?
  • Milliste tootmismahtude juures on variant A või variant B kasulikum ?
  • Kui suureks kasvab hoiuarve 5 aasta jooksul, kui praegu panna arvele 10 000 krooni ?
  • Kuid seda arvestatakse 2 korda aastas ?
  • Kui hoiuselt makstakse 6% intressi ?
  • Kestus 25 aastat ?
  • Kestus 25 aastat ?
 
Säutsu twitteris
Tallinna Tehnikagümnaasium
LOENGUKONSPEKT I OSA
FINANTSARVESTUS

Õppeaine eesmärk


Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega.
Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil.
Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited – probleemsed ülesanded (nn. mini projektid ), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel.

SISUKORD


1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1
1.1. Ettevõtte eesmärk
1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu
ja eesmärgid
1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2
1.4. Finantsanalüüs 3
1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad
Analüüsi meetodid
1.5. Finantsinstrumendid 4
2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5
2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid
2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad . Kohustused. Omakapitali. 6
2.3. Kasumiaruanne . Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10
2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12
Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14
2.5. Finantssuhtarvud 16
3. Kulud ja hinna kujunemine 20
Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22
4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24
4.1. Raha aja väärtus
4.2. Investeeringute eelarvestamine. Projekti tasuvuse hindamine 30
Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32








  • ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED
    Ettevõttele seatud eesmärke aitab saavutada hästikorraldatud finantsjuhtimine, mis võimaldab õigete finantsotsuste vastuvõtmist. Sageli on väikeettevõtte juht see, kes on ka oma firma finantsjuht ja peab spetsialistina tagama kogu ettevõtte toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise.
    1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele:
  • millised otsused loovad väärtust?
  • kuidas hinnata ettevõtte väärtust?
  • kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust?
  • kuidas koostada eelarvet?
  • kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust?
  • kuidas juhtida ettevõtte likviidsust?
  • kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada?
  • kas börsist võiks kasu olla?
  • kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise , käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust ?

    1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID


    Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine . Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada:
    • ettevõtte rahaline vajadus;
    • milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse.

    Firma finantsjuht peab teadma:
    • millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist;
    • kuidas organiseerida kõige ratsionaalsemal teel äritegevust;
    • milline on rahandustöökoht firma organisatsioonilises struktuuris;
    • rahandustöö korraldus ning finantsjuhi koostöö arvestuse-, turustuse-, tootmise- ja personaliosakonnaga;
    • firma toimimise eesmärk ja finantsjuhi panus selle saavutamiseks.

    Finantsjuhi kolm põhilist funktsiooni on:
  • hankida raha ja kasutada seda firma väärtuse maksimeerimiseks, mis väljendub õiges prognoosimises ja planeerimises;
  • investeerimis - ja finantseerimisotsuste tegemine, töö koordineerimine ja kontrollimine;
  • raha- ja kapitaliturgudel õige ja optimaalne orienteerumine.
    Finantseerimise strateegia on suunatud tavaliselt kapitalihinna odavnemisele, mis sisuliselt tähendab odavamate laenude hankimist, aga ka kogu kapitalistruktuuri korrastamist ning maksustamise ja dividendipoliitika korraldamist.
    Maksustamise ja dividendipoliitika korraldamisel on eriti suur osa jaotamata kasumil ja kasumi reinvesteerimisel.
    Jaotamata kasum on puhaskasumi see osa, mida ei maksta dividendideks vaid suunatakse ettevõtte omakapitali suurendamiseks.



    1.3. ÄRIETEGEVUS KUI FINANTSSÜSTEEM
    Äritegevus ettevõtte ja finantsturgude vahel toimub rahakäibe kaudu, kus ühel pool on ettevõte oma varadega ja teisele poole jäävad finantsturud , kus müüakse ettevõtte aktsiaid ja teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde.
    Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos:
    Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel
    Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud
    investeerib väärtpabereid (F)
    varadesse
    Lühiajalised
    Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised
    tuluna (C) võlad
    (A) Dividendid
    Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride
    Rahakäive (B) omand
    (E)
    Maksud
    Äriettevõtte
    Varade koguväärtus koguväärtus investoritele
    Riik (D) finantsturgudel
    A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused.
    B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive.
    C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse.
    D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks.
    E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha.
    F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused).




    1.4. FINANTSANALÜÜS
    1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad
    Finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte finantsseisukorrale hinnangu andmine. Üldises tähenduses finantsanalüüs on ettevõtte rahandusliku olukorra hindamine möödunud, käesoleva ja tulevikus toimuva kohta, teha kindlaks probleemid ja suunata edasi nende lahendamisele ettevõtte toimimise, maksevõime, rentaabluse ja mitmetes muudes küsimustes.
    Finantsanalüüsi läbiviimine võib jagada kolme põhi etappi :
    • ettevalmistav etapp, kus töödeldakse välja analüüsi eesmärgid, millistele tahetakse vastust
    saada;
    • näitajate arvutamine ja interpreteerimine;
    • analüüsi tulemuste üldistamine ja ettepanekute väljatöötamine firma edasiseks tegevuseks
    (tuuakse välja milline seisukord on ja mida tuleks teha).
    Finantsinformatsioon on eluliselt tähtis äritegevuse planeerimisel ja juhtimisel. Ettevõtte juhtidel on vaja teada vastuseid paljudele küsimustele: kas äritegevus toob kasumit, kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks , kas on võimalik võtta laenu, kas on vaja muuta tootmiskorraldust ja palju muud. Omanikke huvitab , kui suur on investeeritud kapitali tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid .

    Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne.


    Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid :

    – aruannete lugemine,
    – vertikaalanalüüs,
    – horisontaalanalüüs,
    – trendianalüüs,
    – suhtarvuanalüüs.
    Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast.
    Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud.
    Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
    Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate ( puhaskasum , müügitulu, aktsiate turuhind , dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse.
    1.5. FINANTSINSTRUMENDID
    Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 “Finantsinstrumendid” eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes.
    RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes.
    FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad , optsioonid omaaktsiatele jt).
    Finantsvara on vara, milleks võib olla
    • raha,
    • lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu),
    • teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse)
    • lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid).
    Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon).
    Derivatiiv on finantsinstrument, mille väärtus sõltub
    • muutustest intressimääras, väärtpaberihinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas
    • mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni muutustele.
    Finantskohustus on lepinguline kohustus
    • tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees),
    • vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse turuväärtusega derivatiivid).
    Soetusmaksumus on
    • vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus,
    • kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus.
    Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega
    • põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul)
    • algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul),
    • väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul).
    Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või –kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära.
    Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või –kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või –kohustuse hetke bilansiline netoväärtus.
    Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või –kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid.
    Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
    Turuväärtus on summa, mille eest on vara võimalik müüa või mis tuleb vara eest tasuda aktiivsel turul toimuva tehingu käigus.
    ALGNE SOETUSMAKSUMUS. Finantsvarad ja –kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Selleks maksumuseks on antud finantsvara või finantskohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus.
    Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või finantskohustuse soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi (IAS).
    Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus.

    2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS.
    2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid
    Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul.
    Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest , rahakäibe aruandest, tegevusaruandest ja lisadest, mis on kooskõlas EV Raamatupidamise seadusega.
    Järgmisel skeemil on kujutatud peamiste finantsaruannete omavahelised seosed:
    Seisundi Perioodi aruanded Seisundi aruanne
    aruanne
    BILANSS KASUMIARUANNE BILANSS
    seisuga 0001 a. seisuga
  • 31.12.0001
    0000
    RAHAKÄIBEARUANNE
    0001 a.
    Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele.
  • Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne:

    KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD


  • Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne

    TULUD + KASUM – KULUD – KASUM = SISSETULEK


  • Rahakäibe aruanne

    RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE

    MUUTUS


    Skeem majandusaasta aruande komponentide kohta





    MAJANDUSAASTA ARUANNE


    TEGAVUSARUANNE RAAMATUPIDAMISE ARUANNE

    - aasta tähtsündmuste ja - bilanss
    eesmärkide kirjeldus - kasumiaruanne
    - muu aruannete kasutajate - rahavoogude aruanne
    jaoks oluline informatsioon - omakapitali muutuse aruanne
    - lisad

    Audiitori järelotsus

    Kasumi jaotamise ettepanek


    Kasumi jaotamise võimalused:

    • Kohustuslik reservkapital (äriseadustik § 336 järgi igal aastal

    vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni põhikirjas ettenähtud
    suuruseni ehk mitte vähem kui1/10 aktsiakapitali suurusest )
    • Kasumi liitmine reale “Eelmiste perioodide jaotamata kasum)

    • Fondiemissiooniks

    • Muudeks põhikirjas ettenähtud eraldisteks

    2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD. KOHUSTUSED. OMAKAPITAL
    Raamatupidamisbilanss kujutab ettevõtte finantsolukorra aruannet mingi ajaperioodi kohta teatud kuupäeva seisuga.
    Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet, mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks . Majandusüksuse printsiip. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Finantsarvestus I osa #1 Finantsarvestus I osa #2 Finantsarvestus I osa #3 Finantsarvestus I osa #4 Finantsarvestus I osa #5 Finantsarvestus I osa #6 Finantsarvestus I osa #7 Finantsarvestus I osa #8 Finantsarvestus I osa #9 Finantsarvestus I osa #10 Finantsarvestus I osa #11 Finantsarvestus I osa #12 Finantsarvestus I osa #13 Finantsarvestus I osa #14 Finantsarvestus I osa #15 Finantsarvestus I osa #16 Finantsarvestus I osa #17 Finantsarvestus I osa #18 Finantsarvestus I osa #19 Finantsarvestus I osa #20 Finantsarvestus I osa #21 Finantsarvestus I osa #22 Finantsarvestus I osa #23 Finantsarvestus I osa #24 Finantsarvestus I osa #25 Finantsarvestus I osa #26 Finantsarvestus I osa #27 Finantsarvestus I osa #28 Finantsarvestus I osa #29 Finantsarvestus I osa #30 Finantsarvestus I osa #31 Finantsarvestus I osa #32 Finantsarvestus I osa #33 Finantsarvestus I osa #34 Finantsarvestus I osa #35 Finantsarvestus I osa #36 Finantsarvestus I osa #37
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor erkimees Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    74
    doc
    FINANTSJUHTIMINE
    74
    doc
    Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE
    74
    doc
    Finantsjuht-konspekt
    62
    pdf
    Finantsarvestuse konspekt
    32
    docx
    Finantsarvestuse alused
    35
    doc
    Majandusarvestuse vastused
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
    46
    doc
    Finatsraamatupidamine





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun