Finantsarvestus I osa (0)

1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID

• ettevõtte rahaline vajadus;
  
• milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse.
  

• millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist;
  
• kuidas organiseerida kõige ratsionaalsemal teel äritegevust;
  
• milline on rahandustöökoht firma organisatsioonilises struktuuris;
  
• rahandustöö korraldus ning finantsjuhi koostöö arvestuse-, turustuse-, tootmise- ja personaliosakonnaga;
  
• firma toimimise eesmärk ja finantsjuhi panus selle saavutamiseks.
  

• ettevalmistav etapp, kus töödeldakse välja analüüsi eesmärgid, millistele tahetakse vastust
  

• näitajate arvutamine ja interpreteerimine;
  
• analüüsi tulemuste üldistamine ja ettepanekute väljatöötamine firma edasiseks tegevuseks
  

Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne.

Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid :

• raha,
  
• lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu),
  
• teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse)
  
• lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid).
  

• muutustest intressimääras, väärtpaberihinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas
  
• mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni muutustele.
  

• tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees),
  
• vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse turuväärtusega derivatiivid).
  

• vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus,
  
• kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus.
  

• põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul)
  
• algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul),
  
• väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul).
  

KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD

TULUD + KASUM – KULUD – KASUM = SISSETULEK

RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE

MUUTUS

Skeem majandusaasta aruande komponentide kohta

MAJANDUSAASTA ARUANNE

Audiitori järelotsus

Kasumi jaotamise ettepanek

• Dividendide maksmine
  

• Kohustuslik reservkapital (äriseadustik § 336 järgi igal aastal
  

• Kasumi liitmine reale “Eelmiste perioodide jaotamata kasum)
  

• Fondiemissiooniks
  

• Muudeks põhikirjas ettenähtud eraldisteks
  

Bilansi koostisosad.

Käibevahendid:

• Raha ja pangakontod
  
• Aktsiad ja muud väärtpaberid
  
• Nõuded ostjate vastu
  
• Valmistoodang
  
• Ettemakstud kulud
  

Käibevahendid kokku

Lühiajalised kohustused:

• Tasumata arved
  
• Tekkepõhised kulud
  
• Lühiajalised võlad(võlakirjad)
  

Lühiajalised kohustused kokku

• Masinad ja seadmed
  
• Ehitised
  
• Akumuleeritud põhivara kulum
  
• Maa
  

Põhivahendid kokku

• Pikaajalised võlakirjad
  
• Hüpoteegid
  

Kokku pikaajalised kohustused

• Investeeringud
  
• Patendid
  
• Firmaväärtus
  

Muu vara kokku

Omakapital:

• Eelisaktsiad
  
• Lihtaktsiad
  

• Akumuleeritud tulu
  

Omakapital kokku

VARA KOKKU

A K T I V A K O K K U

P A S S I VA K O K K U

• materiaalne põhivara (seadmed, hooned, masinad, maa);
  
• immateriaalne põhivara (litsentsid, patendid, autoriõigused, programmid );
  
• firmaväärtus.
  

• ei peegelda ettevõtte tegelikku väärtust, kuna varude hindamise aluseks on võetud nende soetusmaksumus;
  
• kõrge inflatsiooni perioodil muutuvad bilansis toodud arvud väga kiiresti ebaadekvaatseks;
  
• bilanss iseloomustab ettevõtte seisundit ainult teatud ajamomendil.
  
• kui ettevõtte tegevus on hooajaline, ei pruugi bilanss ettevõtte finantsseisundit adekvaatselt kajastada.
  

Lahendus: koostatud bilanss

AKTIVA

PASSIVA

• Skeem 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne).
  
• Skeem 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud).
  

• eeliseks on see, et ta annab tavaliselt parema ülevaate sellest, mis eesmärkidel kulutusi tehti.
  
• puuduseks on skeemi keerukam rakendamine ja suur hulk subjektiivsust kulude jagamisel erinevate kasumiaruande ridade vahel, mistõttu on sarnaste ettevõtete kasumiaruanded omavahel tihti raskesti võrreldavad.
  

• töötasu
  
• sotsiaalmaksed 2. Ärikulud
  
• töötuskindlustusmaksed
  

ÄRIKASUM = Äritulud – Ärikulud (1 – 2) (EBIT)

KASUM ENNE MAKSUSTAMIST (1 – 2 –3) (EBT)

MAKSUJÄRGNE KASUM ( PUHASKASUM)

• müügitulu saab usaldusväärselt mõõta;
  
• on tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasutud;
  
• tehingu täitmise valmidusastet saab usaldusväärselt mõõta;
  
• teenuse osutamisega seni tehtud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta.
  

• Olulised kaupade omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale.
  
• Müüjal ei ole niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga, ning puudub kontroll kauba üle.
  
• Müügitulu saab usaldusväärselt mõõta.
  
• On tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasu.
  
• Tehinguga seotud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta.
  

• äritegevus, mida loetakse ettevõtte põhitegevuseks ning sellega seotud tulud ja kulud summeeruvad kirjel “Ärikasum”.
  
• majandustegevuse kasumi arvutamisel võetakse lisaks ärituludele- ja kuludele arvesse ka finantstulud ja –kulud (kreeditoridele makstud intressid ja eelisaktsionäridele makstud dividendid.
  
• erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused).
  

• välja maksta omanikele dividendidena;
  
• säilitada ja investeerida.
  

• rahavood äritegevusest
  
• rahavood investeerimistegevusest
  
• rahavood finantsseerimistegevusest.
  

• kaupade või teenuste müügist laekunud raha;
  
• kaupade,materjalide ja teenuste eest makstud raha;
  
• makstud palgad;
  
• makstud maksud.
  

• anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta;
  
• aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil;
  
• aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid;
  
• aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
  

• otsene meetod;
  
• kaudne meetod.
  

• materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ja allahindlus;
  
• kasum/kahjum põhivara müügist
  
• tulumaksu kulu
  
• investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud ja muud mitterahalised tulud ja kulud;
  
• finantstulud ja finantskulud.
  

• ettevõte kasutab äritegevusest saadavaid rahavoogusid ja uut finantseerimist oma tegevuse laiendamiseks.
  

• ettevõte kasutab positiivset rahavoogu äritegevusest ja müüb oma vara võlgade tagasimaksmiseks ja omanikele tulu teenimiseks.
  

• ettevõte kasutab äritegevusest saadud rahavoogusid äritegevuse laiendamiseks ja laenude tagasimaksmiseks ning omanikele tulu teenimiseks.
  

• Ettevõttel on probleeme äritegevusest laekuvate rahadega, mida ta leevendatakse vara müümisega ja uute võlgade võtmisega või lisafinantseerimisega omanikelt. Tegelikult on olemas veel neli rahavoogude mudelit, kuid toodud neljast mudelist piisab rahavoogude aruande analüüsi mõistmiseks.
  

• töötasu
  

• sotsiaalmaksed
  

• töötuskindlustus
  

• Ärikasum
  

• Korrigeerimine kulumiga
  

• Äritegevusega seotud käibevara muutus(177+12+59)
  

• Äritegevusega seotud kohustuste muutus(74+32+185+49)
  

• Tasutud tulumaks
  

• Põhivara ost
  

• Investeeringud
  

• Muu vara
  

• Muutused laenudest
  

• Tasutud laenud
  

• Makstud intressid
  

• Makstud dividendid
  

• Sissemakstud kapital
  

• “Ettevõtte majanduslikud näitajad” – aasta bülletään;
  
• “ Rahandussuhtarvud ”, milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan;
  
• “Ettevõtte finantsnäitajad” – kvartaalne bülletään
  

• püsivateks kuludeks
  
• muutuvateks kuludeks
  

KASUM

KASUM

KASUM

KASUM

KOGUKULU

• D - alandatakse hinda ja alaneb ka kogutulu
  

Hinda on võimalik suurendada kvaliteedi või väga tõhusa reklaami arvelt. Need näitajad aga suurendavad tootmiskulusid. Selle tulemusena aga kasum iga täiendava toote läbimüügist väheneb. Ebastabiilne turg võib avaldada küllaltki suuri kõikumisi saadavale kasumile . Mõju kasumile on võimalik reguleerida tootmiskulude vähendamisega. Ja see on tootmistehnilise personali ja inseneride ülesanne.

• Toodangu mahu tarbeks kasumiläve ehk tasakaalupunkti leidmine
  
• Müügitulu = P x n
  

4.1. Raha ajaväärtus

Intressi võib arvestada ka sagedamini kui kord aastas. Sellisel juhul leitakse tulevane väärtus FV järgmiselt:

Investeeringute eelarvestamine

Projekti tasub investeerida, kui PI > 1 ja see on õige tagasi lükata, kui PI
Projekti sisemine rentaablus (IRR) on tulumäär, mille puhul investeeringu oodatavate rahavoogude nüüdisväärtuste summa võrdub esialgsete kulutuste summaga . See näitab missugust rentaablust sellesse projekti investeeritud kapital annab. Arvutuslikel eesmärkidel defineeritakse sisemist rentaablust diskontomäärana, mis muudab projekti puhasnüüdisväärtuse võrdseks nulliga.
Toodud avaldisest leitakse IRR katselisel teel. Saadud tulemust võrdleb investor oma nõutava tulumääraga ning teiste investeerimisvõimalustega. Kui kõnealuse projekti IRR on suurem kui investori nõutav omakapitali tulumäär ja teiste alternatiivsete projektide IRR, siis otsustab investor selle projekti kasuks. IRR-i on otstarbekas võrrelda ka laenu intressimääraga. Kindlustamaks end riski vastu, soovib investor kõrgemat tulumäära kui laenu intressimäär.
Näide.
Ettevõte kavatseb osta uued tootlikumad ja täpsemad seadmed, mille tulemusena paraneb toote kvaliteet ja suureneb läbimüük. Seadmete maksumus koos transpordi- ja paigalduskuludega moodustab 600 000 krooni. Seadmete kasutusiga on 5 aastat ja realiseerimisväärtus kasutusea lõpus 50 000 krooni. Juurdekasvulised rahavood seadmete kasutusaja jooksul on järgmised: 1. aastal 180 000 krooni; 2. aastal 170 000; 3. aastal
160 000; 4. aastal 160 000 ja 5. aastal 150 000 krooni. Investori nõutav tulumäär on 12%. Kas on otstarbekas osta uusi seadmeid?
Otsuse langetamiseks arvutame investeeringu nüüdis-puhasväärtuse, kasumiindeksi ja projekti seesmise tulumäära.
1. Investeeringu nüüdis-puhasväärtus (NPV)
2. Kasumiindeks (PI)