25 OMAKAPITAL KOKKU 1,058,656.25 PASSIVA KOKKU 1,393,125.00 Kontroll, peab = 0 0.00 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = KV/LAK 2.37 Maksevõime kordaja (likviidsuskordaja või happetest) = (KV-VARUD)/LAK 0.69 Käibekapital 458,656 12/31/2018 205,061.49 173,750.00 638,125.00 1,016,936.49 2,025,000.00 525000 põhivara ost -1,305,000.00 720,000.00 1,736,936.49 91,012.50 121,431.27 212,443.77 142,949.85 142,949.85 750,000.00 631,542.87 1,381,542.87 1,736,936.49 0.00
Maksevõime on liiga madal , sellisel juhul on ettevõttel raskusi lühiajaliste kohustuste tasumisega. Valem : Maksevõimetase (lühiajalise võlgnevuse kattekordaja) = käibevarad / lühiajalised kohustised 2015 7070311 =1,24 5706920 Näitajad 1,2-1,59 on rahuldav 2016 6458081 =1,5 4295914 Tulemus rahuldav 1.5 1.25 Maksevõime 2015 2016 2. Happetest ehk kiire maksevalmiduse kordaja / likviidsuskordaja Valem : Happetest= likviidsed käibevarad/lühiajalised kohustused Happetest on parem likviidusnäitaja kui maksevõime tase, kuna on konservatiivsem. Näitab kas ettevõte on võimeline tasuma oma lühiajalised kohustused või mitte. Arvutuse näitaja tulemuste puhul kui on näitaja 0,6-0,89 on rahuldav näitaja ja 0,3-0,59 on mitterahuldav. Heaks näitajaks loetakse likviidsuskordaja puhul 0,9 2015 2016
Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva: 3 925 000 Kokku passiva: 3 925 000 b) Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud enne laenu võtmist: · Ettevõtte puhaskäibekapital = käibevara lühiajalised kohustused = 1 870 000 1 400 000 = 470 000 · Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused = 1 870 000 / 1 400 000 = 1,336 (rahuldav) · Likviidsuskordaja = (käibevara varud - ettemaksud) / lühiajalised kohustused = (1 870 000 - 860 000 - 0) / 1 400 000 = 0,72 (rahuldav) Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud pärast laenu võtmist: · Ettevõtte puhaskäibekapital = 2 020 000 1 225 000 = 795 000 · Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = 2 020 000 / 1 225 000 = 1,65 (hea) · Likviidsuskordaja = (2 020 000 - 940 000 - 0) / 1 225 000 = 0,88 (rahuldav) V: Firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist
Maksevõime suurus: 1.6 hea 1.2-1.59- rahuldav 0.9 -1.19- mitterahuldav alla 0.9 -nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on näha, et 2008. aastal on lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurem kui 2009. aastal. Maksevõime 2008 ja 2009 aastal on nõrk, sest maksevõime suurus jääb alla 0.9. LIKVIIDSUS KORDAJA (QUICK RATIO)= 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.57 2009. aastal ( tuhandetes kroonides) = 0,49 Likviidsuskordaja suurem kui: 0.9- hea 0.6-0.89- rahuldav 0.3-0.59- mitterahuldav alla 0.3- nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on likviidsuskordaja 2008. aastal natuke parem, kuid mitte ka nii hea, sest likviidsuskordaja on mõlema aasta puhul mitterahuldav. SUPERLIKVIIDSUSKORDAJA = 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.25 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.22
KOKKU AKTIVA ### KOKKU PASSIVA ### 12/31/2014 peale laenuvõtmist Käibevara kokku 1,720,000 1,770,000 Lühiajalised kohustused kokku 1,050,000 1,200,000 Varud 910,000 960,000 Lühiajalise võlgnevuse kattekord 1.638 1.475 Likviidsuskordaja 0.771 0.675 Raha 250,000 250,000 Rahaliste vahendite tase 0.238 0.208 Firma makevõime laenuga ei paranenud, sest suhe likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste vahel Peale laenu võtmist ettevõtte likviidsus langes. See näitaja ei näita hästi firma likviidsust, sest materja Ka selle näitaja alusel likviidsus langes
· Maksevõime tase Näitab kui palju on ettevõttel vaba raha arvete tasumiseks · Maksevõime taset peegeldavad kaks näitajat: 1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja, mis näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused Hea näitaja on 1,6 2. Likviidsuskordaja K näitab, mitu korda on likviidsete varade (käibevarad varud) kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Likviidsuskordaja = Käibevarad Varud / Lühiajalised kohustused Kui K on suurem kui 0,9, on maksevõime hea Kui K on 0,6-0,89, siis rahuldav Kui K on 0,3-0,59, siis nõrk Kui K on väiksem, kui 0,3, siis mitterahuldav · Likviidsuskordaja näitab ettevõtte maksevõimet (Likviidsuskordaja = käibel olev raha /
Veidi kehvemas seisus oli see 2009. aastal, kui näitaja oli 1,56, millest võib järeldada, et tol aastal võis olla veidi (kuid mitte märkimisväärselt) raskem oma lühiajalisi kohustusi täita. Samas 2010. ning 2012. aastal on näitaja hea. Kuid 2011. aastal oli näitaja 2,22, mis võis juba viidata sellele, et ettevõtte rahamahutused käibevaradesse olid liiga suured ning enda ressursse ei kasutatud piisavalt efektiivselt. 3.2 Likviidsuskordaja ehk happetest ehk kiireloomuliste maksete tase Likviidsuskordaja näitab firma võimet tasuda kiireloomulisi makseid. Likviidsuskordaja puhul on käibevarast maha lahutatud väiksema likviidsusega käibevarad. Varusid ei loeta likviidseteks varadeks ja seepärast iseloomustab kiireloomulist maksevõimet paremini likviidsuskordaja, sest tootmisvarude ja valmistoodangu müük võib olla seotud raskustega eriti siis, kui puudub nõudlus toodangu järele.
LD tulemusi. 2011 aasa müügitulu oli kokku 4 042 396 eurot, mis on pea 15% rohkem kui 2010 aastal. Müügitulemusi mõjutas suuremalt osalt toodete müük Soome, mille müügitulu kahekordistus võrreldes 2010 aastaga. Veel müüakse tooteid Valgevenesse ja Eestisse, kuid nende maade müügitulu oli enamvähem stabiilne võrreldes 2010 aastaga. 3. Suhtarvude analüüs Ettevõtte likviidsus Aasta 2011 2010 Likviidsuskordaja 1,34 1,17 Kõige üldisemateks maksevõimet iseloomustavateks näitajateks on likviidsuse tasemenäitajad. Likviidsuskordaja valem on selline: Likviidsuskordaja= Käbevara / Lühiajalised kohustused Maksevõime üldine tase näitab mitu korda peab ettevõtte käibevara ületama lühiajalisi kohustusi. Antud ettevõtte maksevõime on kõike parem olnud aastal 2011. 2010 oli maksevõime ettevõttel rahuldav
käibevarasid kõigil analüüsitaval aastatel üle kahe korra enam kui lühiajalisi kohustusi ning ettevõtte maksevõime on väga kõrge. Samas on see ohumärk ettevõtte juhtkonnale kuna saadud tulemus näitab, et liialt suunatakse varasid käibevaradesse ehk ressursse ei kasutata piisavalt efektiivselt, mis tähendab ka saamata jäänud tulu ja/või optimeerimata kulusid. 3.2 Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita käsutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid, sest varud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0,6–0,89, siis on
27. september 2013 Suhtarvude arvutamise metoodika valimine: • Erinevate riikide praktika • Aruannete koostamise meetodite erinevused (aruandeid mõjutavad tegurid) • Arvestusmeetodi muutuse mõju • Ettevõtte tegevusala ja struktuuri mõju 14 27. september 2013 Näited: ä௩ ି௨ௗ Likviidsuskordaja ൌ ü ௩õ ெüü Varude käibekordaja ൌ ௨ௗ ேõ௨ௗௗ Nõuete laekumine ൌ ெüü/ଷ 15 27. september 2013 Näited järg: ெüü Põhivara käibekordaja ൌ
Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust: kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. Tootmisettevõttes on näiteks muutuvkuludeks tööliste palgakulu, põhimaterjalid jne. Kaudsed kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste toetamiseks, nt kontoriruumide rent, elekter, sideteenused, projekti meeskonna kontoritarbed jmt 69. Firma likviidsed suhtelised näitajad Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: lühiajalise võla kattekordaja, likviidsuskordaja; Lühiajalise võla kattekordaja= käibevara/lühiajaline võlgnevus Likviidsuskordaja = (käibevara varu ) /lühiajaline võlgnevus 70. Firma rentaabluse näitaja Kolm põhilist näitajat: · EVA mõõdab tegelikku kasumit, arvesse võetakse omakapitalkulu · ROE omakapitalirentaablus, huvitab peamiselt omanikke. · ROA kogukapitalirentaablus, iseloomustab ettevõtte kasumlikkust tervikuna. http://www.netekspert.com/download/kasum_rentaablus_vaartus.pdf
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = -----------------------------------------------
.........................................................10 1.4 Likviidsuse näitajad.................................................................................................................12 1.4.1 Käibekapital .....................................................................................................................13 1.4.2 Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja................................................................................14 1.4.3 Likviidsuskordaja .............................................................................................................14 1.4.4 Kiire maksevalmiduse kordaja ..........................................................................................15 1.5 Finantsvõimenduse näitajad .....................................................................................................15 1.5.1 Omakapitali suhtarv...............................................................................
.................................................................................36 9.Finantsanalüüs...................................................................................................................38 9.1Finantseerimine............................................................................................................38 9.2Müügi- ehk käibeprognoos..........................................................................................38 9.3Maksevõime ehk likviidsuskordaja.............................................................................39 9.4Rentaablusnäitajad.......................................................................................................39 9.5Tasuvusaeg...................................................................................................................40 9.6Puhaskasumi tundlikkus..............................................................................................40 Lisad.........................
Oma aktsiad ja osad ( miinus ) 0 0 KOKKU OMAKAPITAL 0 0 PASSIVA KOKKU 0 0 Lehekülg 7 Bilanss 31.12.2002 31.12.2001 Käibekapital 0 0 Lühiajalise võla kattekordaja #DIV/0! #DIV/0! Likviidsuskordaja #DIV/0! #DIV/0! Rahakordaja #DIV/0! #DIV/0! Tootmisvarudega kaetuse kordaja #DIV/0! #DIV/0! Võlakordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibevälde #DIV/0! #DIV/0! Debitoorse võla laekumine #DIV/0! #DIV/0! Põhivara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Koguvara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0!
ja samuti on investeering käibevaradesse ja võimalus seda investeeringut maksete maksmiseks vähendada sootuks eri asjad. Juhul kui müük püsib samal tasemel toob debitoorse võlgnevuse ja laovarude vähendamine tavaliselt kaasa kasumi , tootmise efektiivsuse ja lõpuks ka müügi vähenemise. Üldjuhul firmad ei müü käibevara suuri koguseid kohustuste kättejõudmisel maha kui likvideerimisel. Likviidsuskordaja, ehk kiireloomuliste maksete tase, ehk maksevõime kordaja, ehk quick ratio, ehk acid test = likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused See suhtarv näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle
hoopis erinevad asjad (Kitvel 1993, lk 11). Ettevõtte likviidsusele täpsema hinnangu andmiseks analüüsitakse veel likviidsukordajat. Selle suhtarvu leidmiseks lahutatakse käibevaradest maha varud ning saadakse likviidsed varad. Likviidsed varad on need käibevarad, mis on kiirelt konverteeritavad rahaks. Varud on kõige vähem likviidsed käibevarad. Saadud tulemus jagatakse läbi lühiajaliste kohustustega, mille tulemusena leitakse likviidsuskordaja (Peterson 2000, lk 119). Likviidsuskordaja näitab ettevõtte võimet katta oma kiireloomulisi kohustusi kreeditoride ees ilma varusid müümata. Likviidsuskordaja on leitav alljärgneva valemiga (Karu 2000, lk 51): 18 likviidsed varad Likviidsuskordaja = (2) lühiajalised kohustused Antud kordajat nimetatakse ka maksevõime kordajaks
kooskõlas kättejõudvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta.Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge lühiajalise võlgnevuse kattekordaja viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja sõltub käibevarade koosseisust, arvelduste korrast ja tootmistsükli pikkusest. Likviidsuskordaja Likviidsuskordaja= likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused 2 006 2007 2008 Likviidsed varad 46 216 029 53 111 214 895 Lühiajalised kohustused 73 558 261 206 389 290 846
peavad vastama küsimusele: kuidas firma suudab oma lühiajalised kohustused tasuda? Selleks on kaks lähenemist: I lähenemine: võrdleb raha ja muid käibevarasid - võlgadega , mis kuuluvad aasta jooksul tasumisele. Levinuimad: A Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja e lühiajaliste kohustuste kate e Current ratio (CR) KÄIBEVARA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Rusikareegel: v.h, kui üle 1,6 Raamatupidamisaruandluse analüüs B Maksevõime kordaja e happetest e likviidsuskordaja e Quick ratio (QR) (B 1) KÄIBEVARAD TOOTMISVARUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED RR : hea, kui üle 0,9 See näitaja täidab eelmise (CR) puuduse, e näitab kõrgema likviidsusega varade suhet lühiajalistesse kohustustesse. kui näitaja on 2 või enam, siis viitab see........................? (B2) Lugejat on vähendatud varude ja ettemaksete võrra. Raamatupidamisaruandluse analüüs II lähenemisviis analüüsib ettevõtte võimet muuta laekumata arved rahaks
· CR 1,1 nõrk. 2009. aastal oli ettevõtte lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja 1,3. Sellest järgnevatel erilist muutust ei olnud. Maailmas aktsepteeritud hindamiskriteeriumide järgi on Estravel AS maksevõime rahuldavas vahemikus, mis tähendab, et see on ettevõtte tulususe kohalt hea. Võrreldes Eesti statistikaameti näitajaid, selgub, et ettevõte asub I kvartiili ja mediaani vahel ning kuulub vähem likviidsete ettevõtete hulka. 13 Likviidsuskordaja ehk maksevõime või maksevalmiduse kordaja näitab ettevõtte võimet katta kiireloomulisi lühiajalisi kohustusi käibevara arvelt varusid müümata. Arvutusvalem on järgmine: M + MS + AR (2.8) QR = , CL kus M raha (krooni), MS likviidsed väärtpaberid (krooni), AR debitoorne võlgnevus (krooni). Antud näitajale on antud samuti üldtunnustatud vahemikhinnanguid: · QR 0,9 hea,
Käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused 2012. aasta käibekapital = 950436 – 750624 = 199812(€) 2013. aasta käibekapital = 854188 – 498715 = 355473(€) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. 2012. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 950436 / 750624 =1,27. 2013. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Heaks loetakse kattekordajat 1,6 või enam, nõrgaks 1,1 ja vähem. Maksevõime- ehk likviidsuskordaja = (käibevara – varud – ettemaksud) / lühiajaliste kohustused 2012. aasta maksevõimekordaja = (950436 – 286916) / 750624 = 0,88. 2013. aasta maksevõimekordaja = (854188 – 213818) / 498715 = 1,3. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Maksevalmiduskordaja = likviidsete varad (sh raha, hoiused, väärtpaberid jt) / lühiajaliste kohustustega. 2012. aasta maksevalmiduskordaja = 950436 / 750624 = 1,27. 2013
B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7. Kaubakäive, tootmisvarude käive (inventory turnover) 8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9. Koguvarade käive (total asset turnover) C. MAKSEVÕIME JA LIKVIIDSUSUHTARVUD (liquidity ratios). 10. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, maksevõime üldine tase (current ratio) 11. Likviidsuskordaja, nn. happetest (quick ratio, acid test ratio) 12. Superlikviidsuskordaja D. FINANTSVÕIMENDUSE SUHTARVUD, INTENSIIVFINANTSEERIMISE SUHTARVUD (debt-utilization ratios) 13. Võlakordaja (debt to total assets) 14. Intressikulude kattekordaja (times interest earned) 15. Fikseeritud kohustuste kattekordaja (fixed charge coverage) MAKSEVÕIMELISUSE EHK LIKVIIDSUSE NÄITAJAD KÄIBEKAPITAL on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat.
o Näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks: o Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat o Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused o Maksevõime taset hinnatakse heaks kui saadud tulemus on vahemikus 1,6– 2. 23 o Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt käibivate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat: o Likviidsuskordaja = käibevara – varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast Toimimissuhtarvud
pädevusse. 4.1 Lühiajalise maksevõime hindamine Puhaskäibekapital: käibevara-lühiajalised kohustused 2013. aasta – 5546-5859=-313 (3,13) 2012. aasta – 4614-4249=365 (3,65) 2011. aasta – 4673-5065=-392 (3,92) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: käibevara/lühiajalised kohustused 2013. aasta – 5546/5859=0,95 2012. aasta – 4614/4249=1,09 2011. aasta – 4673/5065=0,92 Happetest ehk likviidsuskordaja: käibevara-varud-ettemaksed/lühiajalised kohustused 2013. aasta – 5546-57/5859=0,94 2012. aasta – 4614-58/4249=1,07 2011. aasta – Ei saa arvutada kuna asutusel puuduvad varud ja ettemaksed Rahaliste vahendite tase: raha-lühiaajaline finantsinvesteering/lühiajalised kohustused 2013. aasta – 2089/5859=0,36 2012. aasta – 2303/4249=0,54 2011. aasta – 1801/5065=0,35 Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise
t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid · Likviidsussuhtarvud o Näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks: o Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat o Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused o Maksevõime taset hinnatakse heaks kui saadud tulemus on vahemikus 1,62. o Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt käibivate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat: o Likviidsuskordaja = käibevara varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast · Toimimissuhtarvud
t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid · Likviidsussuhtarvud o Näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks: o Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat o Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused o Maksevõime taset hinnatakse heaks kui saadud tulemus on vahemikus 1,62. o Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt käibivate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat: o Likviidsuskordaja = käibevara varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast · Toimimissuhtarvud
t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid Likviidsussuhtarvud o Näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks: o Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat o Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused o Maksevõime taset hinnatakse heaks kui saadud tulemus on vahemikus 1,6–2. o Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt käibivate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat: o Likviidsuskordaja = käibevara – varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast Toimimissuhtarvud
alamruumiks. Need alamruumid on vastastikku Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/lühiajalised arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; ortogonaalsed. kohustused. 4) olulisuse printsiip raamatupidamise aruandes 20. Alamruumi meetodid Likviidsuskordaja = (käibevara-varud- ettemaksed)/ peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis Pisarenko harmooniliste dekompositsioon on likviidsed kohust. mõjutab raamatupidamiskohustuslase ajalooliselt esimene korrelatsioonimaatriksi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Müügikate 74,20% 82,70% 84,30% 86,10% 86,10% Müügitulu töötaja kohta 0 123247 88083 122455 122455 Lisandväärtus ### ### ### ### ### lisaväärtus töötaja kohta 0 97568 71210 100367 100367 Omakapitali tootlus p.a 93,20% 89,50% 64,30% 55,00% 55,00% Likviidsuskordaja 5,23 40,1 56,8 97,1 97,1 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 5,4 40,5 57,2 57,2 57,2 Intresside kattekordaja 221 7333 0 0 0 Võlgnevuse kattekordaja 221 36,5 0 0 0 Võõrkapital/omakapital kordaja 0,13 0 0 0 0
E/v talitustsükkel = varude käibevälde + debit. võlgn. käibevälde Lühiajal. kohustuste käibekordaja = realis. kaupade kulu / keskm. kredit. võlgnevus E/v finantseerimistsükkel = talitustsükkel lühiajal. kohustuste käibevälde Võlakordaja = koguvõlg / koguvara Intressikulude kattekordaja = EBIT / intressikulud Happetest = kõrgema likviids. käibevara / lühiajal. kohust. Varude käibekordaja = müük / varud Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara / lühiajal. võlg Likviidsuskordaja = (käibevara varud) / lühiajal. võlg Omandikordisti = koguvara / omakapaital Käibekapital = käibevara lühiajal. kohust. Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara / lühiajal. võlg Võlakordaja = koguvõlg / koguvara Kapitaliseerituse tase = pikaajal. võlgnevus / pikaajal. võlgnevus + omakapital. Intresside kattekordaja = ärikasu + finantstulu / finantskulu. Varade rentaablus (ROA) = puhaskasum + maksud + finantskulu / koguvara
2) toimimissuhtarvud, 3)kapitali struktuuri suhtarvud, 4) rentaabluse suhtarvud, 5) turupõhised suhtarvud. Likviidsussuhtarvud näitavad ettevõtte võimet tasuda lühiajaliste kohustuste eest. Ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi sõltub sellest, kas tal on piisavalt likviidseid vahendeid ehk sularaha ja teisi varasid, mida saab kiiresti muuta rahaks. Likviidsust iseloomustavateks suhtarvudeks on lühiajalise võla kattekordaja ja likviidsuskordaja. Lühiajalise võla kattekordaja e maksevõime tase näitab, mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. ja see arvutatakse käibevara lühiajalis e võla kattekordaja = lühiajalised kohustused Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. Kui maksevõime tase on madal, võib ettevõttel tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega.
finantsolukorrale - Regulaarne - Mitteregulaarne (ad hoc-analüüs) i. Likviidsussuhtarvud Likviidsus ehk lühiajaline maksevõime ehk laenukindlus. – Kvalitatiivses tähenduses Ettevõtte lühiajaliste maksekohustuste täitmise võime – Kvantitatiivses tähenduses Käibevara (või likviidsete või kiiresti realiseeritavate) vahendite, ja lühiajaliste kohustiste suhe Likviidsussuhtarvud - Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio) CR=käibevara/lühiajalised kohustused Likviidsuskordaja (quick ratio) QR=(käibevara-varud)/lühiajalised kohustised ii. Kapitali struktuuri suhtarvud • Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevõime ehk finantsvõimendus – Kvalitatiivses tähenduses Ettevõtte pikaajaliste maksekohustuste täitmise võime – Kvantitatiivses tähenduses Intressekandvate kohustiste osatähtsus finantseerimisallikates • Võlakordaja (debt-to-total assets ratio) Võlakordaja (lihtsustatult) = kohustised / varad
- Absoluutnäitajate analüüs c. Rahandussuhtarvude süsteem: Esmane liigitus - Koordinatsiooni- ehk struktuurisuhtarvud Iseloomustavad bilansi või kasumiaruande kirjete omavahelisi suhteid - Intensiivsussuhtarvud Iseloomustavad bilansi ja kasumiaruande kirjete vahelisi suhteid Teisene liigitus - Likviidsussuhtarvud (likviidsus - lühiajaline maksevõime e laenukindlus) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja; likviidsuskordaja - Kapitali struktuuri suhtarvud (kapitali struktuur - pikaajaline maksevõime e finantsvõimendus) Võlakordaja; omakapitali kordaja - Efektiivsussuhtarvud (efektiivsus - tõhusus e tootlikkus) Vara käibekordaja; raha laekumisvälde; maksete edasilükkeperiood - Rentaablussuhtarvud (rentaablus - tootlus e kasumlikkus) Müügikäibe rentaablus; omakapitali puhasrentaablus d. Võrdlevanalüüs kui spetsiaalanalüüs
68. Ehitustoodangu omahind. Omahind on toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müügiga seotud kulud rahasse arvestatuna. Erinevalt toote või teenuse hinnast, milles selle väärtus kajastub ostja nõusolekuna, sisalduvad omahinnas tootja tehtavad kulutused väärtuse loomisel. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. 69. Firma likviidsuse suhtnäitajad. Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: Lühiajalise võla kattekordaja= käibevara/lühiajaline võlgnevus; Likviidsuskordaja = (käibevara varu ) /lühiajaline võlgnevus 70. Firma rentaabluse näitajad. Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Kasutatakse põhiliselt 3: Käiberentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Varade rentaablus näitab kui palju puhaskasumit teenis ettevõttesse paigutatud iga euro
läbiviimine 6. Järelduste ja ettepanekute tegemine ning esitamine Meetodid: · Suhtarvuanalüüs · Vertikaalanalüüs · Horisontaalanalüüs · Absoluutnäitajate analüüs i. Likviidsussuhtarvud - Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio): Kriteeriumid: üle 1,60 - hea 1,20 1,59 - rahuldav ... 1,19 mitterahuldav CR = käibevara / lühiajalised kohustised - Likviidsuskordaja (quick ratio): Kriteeriumid: üle 0,8 hea 0,6 0,8 rahuldav kuni 0,59 mitterahuldav QR = (käibevara varud) / lühiajalised kohustised ii. Kapitali struktuuri suhtarvud - Võlakordaja (debt-to-total assets ratio) Kriteeriumid (USA reitinguagentuurid): ~ 0,36 väga hea ~ 0,56 hea Võlakordaja = kohustised / varad
Aruande perioodil arvestati palkadeks kokku 1 250 886 euro (2010: 1 415 356 euro) s.h. juhatuse liikmetele 62 344 euro (2010a. 47 128 euro). Keskmine töötajate arv oli 111 inimest (2010: 135 inimest). Suhtarvud 2011 2010 Varude käibekordaja = 18,4 24 netokäive/varude keskmine Likviidsuskordaja = (käibevara -laovarud)/lühiajalised 1,44 1,81 kohustused Käibekapital = käibevara - 504 100 eurot 801 651 eurot lühiajalised kohustused Arengusuunad 2012. aastaks 2012. aastaks plaanib ettevõte osutada teenuseid summas 5,622 mln eurot. s.h. laevaremondi ala 2,809 mln eurot. Planeeritavad investeeringud põhivarasse 2012. aastal on 40 000 eurot.
rahaühiku kohta. Arvutuskäik on järgmine: CA (5.14) CR = , CL kus CR lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja, CA käibevara, CL lühiajalised kohustused. Toodud suhtarvule on esitatud ka maailmas aktsepteeritud hindamiskriteeriumid, kuigi hinnangu andmine oleneb osaliselt ettevõtte tegevusharust: · CR 1,6 hea · 1,11 CR 1,59 rahuldav · CR 1,1 nõrk Likviidsuskordaja (mõnikord ka maksevõime, maksevalmiduse kordaja või happetest) (acid test ratio, quick ratio) hindab likviidsust kitsamalt, lähtudes üksnes likviidsematest varadest ehk näitab ettevõtte võimet katta oma kiireloomulisi kohustusi kreeditoride ees varusid müümata. Arvutuskäik on järgmine: CA-IRY-ADP M + MS + AR (5.15) QR = = , CL CL kus QR likviidsuskordaja, M raha,
2) toimimissuhtarvud, 3)kapitali struktuuri suhtarvud, 4) rentaabluse suhtarvud, 5) turupõhised suhtarvud. Likviidsussuhtarvud näitavad ettevõtte võimet tasuda lühiajaliste kohustuste eest. Ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi sõltub sellest, kas tal on piisavalt likviidseid vahendeid ehk sularaha ja teisi varasid, mida saab kiiresti muuta rahaks. Likviidsust iseloomustavateks suhtarvudeks on lühiajalise võla kattekordaja ja likviidsuskordaja. Lühiajalise võla kattekordaja e maksevõime tase näitab, mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. ja see arvutatakse käibevara lühiajalis e võla kattekordaja = lühiajalised kohustused Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. Kui maksevõime tase on madal, võib ettevõttel tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega.
2) toimimissuhtarvud, 3)kapitali struktuuri suhtarvud, 4) rentaabluse suhtarvud, 5) turupõhised suhtarvud. Likviidsussuhtarvud näitavad ettevõtte võimet tasuda lühiajaliste kohustuste eest. Ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi sõltub sellest, kas tal on piisavalt likviidseid vahendeid ehk sularaha ja teisi varasid, mida saab kiiresti muuta rahaks. Likviidsust iseloomustavateks suhtarvudeks on lühiajalise võla kattekordaja ja likviidsuskordaja. Lühiajalise võla kattekordaja e maksevõime tase näitab, mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. ja see arvutatakse käibevara lühiajalis e võla kattekordaja = lühiajalised kohustused Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. Kui maksevõime tase on madal, võib ettevõttel tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega.
2) toimimissuhtarvud, 3)kapitali struktuuri suhtarvud, 4) rentaabluse suhtarvud, 5) turupõhised suhtarvud. Likviidsussuhtarvud näitavad ettevõtte võimet tasuda lühiajaliste kohustuste eest. Ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi sõltub sellest, kas tal on piisavalt likviidseid vahendeid ehk sularaha ja teisi varasid, mida saab kiiresti muuta rahaks. Likviidsust iseloomustavateks suhtarvudeks on lühiajalise võla kattekordaja ja likviidsuskordaja. Lühiajalise võla kattekordaja e maksevõime tase näitab, mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. ja see arvutatakse käibevara lühiajalis e võla kattekordaja = lühiajalised kohustused Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. Kui maksevõime tase on madal, võib ettevõttel tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega.
on probleeme kas juhtkonnaga, kes ei tööta piisavalt kiiresti ja otstarbekalt, või ostjatega kes ei maksa kauba eest . Samas ettevõtte raamatupidaja andis teada et suured nõuded ja ettemaksed ostjate vastu, mis on märgatud Bilansis(vt Lisa 6), on nii suured mitte selle pärast et ostjad ei maksa, vaid et saadetud arvete tähtajad ei ole veel kätte jõudnud. Lahtudes selle näitaja analüüsist, antud aruanne autor võib pakkuda ettevõtte juhatajale korrigeerida laologistikat. Likviidsuskordaja e. maksevõime kordaja(QR) Näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt ringlevate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. käibevara - varud - ettemaksed likviidsus kordaja = (11) lühiajalis ed kohustused Hindamisskaala üle 0,8 - hea 0,6 - 0,8 - rahuldav alla 0,6 mitterahuldav
annaabi.ee 
