12/31/2017 AKTIVA Raha 20,000.00 Nõuded ostjate vastu 210,000.00 Varud 563,125.00 KÄIBEVARA KOKKU 793,125.00 Materiaalsed põhivarad 1,500,000.00 Akumuleeritud amortisatsioon -900,000.00 PÕHIVARAD KOKKU 600,000.00 AKTIVA KOKKU 1,393,125.00 PASSIVA ...
Maksevõime on liiga madal , sellisel juhul on ettevõttel raskusi lühiajaliste kohustuste tasumisega. Valem : Maksevõimetase (lühiajalise võlgnevuse kattekordaja) = käibevarad / lühiajalised kohustised 2015 7070311 =1,24 5706920 Näitajad 1,2-1,59 on rahuldav 2016 6458081 =1,5 4295914 Tulemus rahuldav 1.5 1.25 Maksevõime 2015 2016 2. Happetest ehk kiire maksevalmiduse kordaja / likviidsuskordaja Valem : Happetest= likviidsed käibevarad/lühiajalised kohustused Happetest on parem likviidusnäitaja kui maksevõime tase, kuna on konservatiivsem. Näitab kas ettevõte on võimeline tasuma oma lühiajalised kohustused või mitte. Arvutuse näitaja tulemuste puhul kui on näitaja 0,6-0,89 on rahuldav näitaja ja 0,3-0,59 on mitterahuldav. Heaks näitajaks loetakse likviidsuskordaja puhul 0,9 2015 2016
Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva: 3 925 000 Kokku passiva: 3 925 000 b) Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud enne laenu võtmist: · Ettevõtte puhaskäibekapital = käibevara lühiajalised kohustused = 1 870 000 1 400 000 = 470 000 · Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused = 1 870 000 / 1 400 000 = 1,336 (rahuldav) · Likviidsuskordaja = (käibevara varud - ettemaksud) / lühiajalised kohustused = (1 870 000 - 860 000 - 0) / 1 400 000 = 0,72 (rahuldav) Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud pärast laenu võtmist: · Ettevõtte puhaskäibekapital = 2 020 000 1 225 000 = 795 000 · Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = 2 020 000 / 1 225 000 = 1,65 (hea) · Likviidsuskordaja = (2 020 000 - 940 000 - 0) / 1 225 000 = 0,88 (rahuldav) V: Firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist
aastal on lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurem kui 2009. aastal. Maksevõime 2008 ja 2009 aastal on nõrk, sest maksevõime suurus jääb alla 0.9. LIKVIIDSUS KORDAJA (QUICK RATIO)= 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.57 2009. aastal ( tuhandetes kroonides) = 0,49 Likviidsuskordaja suurem kui: 0.9- hea 0.6-0.89- rahuldav 0.3-0.59- mitterahuldav alla 0.3- nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on likviidsuskordaja 2008. aastal natuke parem, kuid mitte ka nii hea, sest likviidsuskordaja on mõlema aasta puhul mitterahuldav. SUPERLIKVIIDSUSKORDAJA = 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.25 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.22 Arvutuste põhjal võib öelda seda, et see ettevõtte oskab oma vaba rahaga efektiivselt ringi käia, sest tulemus mõlema aasta puhul jääb 0.2 ja 0.3 vahele, mis on hea. Kui see näitaja oleks suurem kui üks, siis see näitaks, et ettevõtte ei oska oma rahaga ringi käia
November Detsember Müügitulu 200,000 220,000 Sularaha laekumine 40% 80,000 88,000 Nõuete (arvete) laekumine 30% 36,000 Nõuete (arvete) laekumine 70% Kokku laekumised 80,000 124,000 Kulud Materjali kulu 66,000 84,000 Materjali ees tasumine 66,000 Tööjõukulu/palgakulu 80,000 88,000 Palga väljamaksmine (kinnipidamisteta) 80,000 88,000 Müügi- ja juhtimiskulud 8,000 8,800 Müügi- ja juhtimiskulude eest tasumine 8,000 8,800 Üldkul...
· Maksevõime tase Näitab kui palju on ettevõttel vaba raha arvete tasumiseks · Maksevõime taset peegeldavad kaks näitajat: 1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja, mis näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused Hea näitaja on 1,6 2. Likviidsuskordaja K näitab, mitu korda on likviidsete varade (käibevarad varud) kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Likviidsuskordaja = Käibevarad Varud / Lühiajalised kohustused Kui K on suurem kui 0,9, on maksevõime hea Kui K on 0,6-0,89, siis rahuldav Kui K on 0,3-0,59, siis nõrk Kui K on väiksem, kui 0,3, siis mitterahuldav · Likviidsuskordaja näitab ettevõtte maksevõimet (Likviidsuskordaja = käibel olev raha /
Veidi kehvemas seisus oli see 2009. aastal, kui näitaja oli 1,56, millest võib järeldada, et tol aastal võis olla veidi (kuid mitte märkimisväärselt) raskem oma lühiajalisi kohustusi täita. Samas 2010. ning 2012. aastal on näitaja hea. Kuid 2011. aastal oli näitaja 2,22, mis võis juba viidata sellele, et ettevõtte rahamahutused käibevaradesse olid liiga suured ning enda ressursse ei kasutatud piisavalt efektiivselt. 3.2 Likviidsuskordaja ehk happetest ehk kiireloomuliste maksete tase Likviidsuskordaja näitab firma võimet tasuda kiireloomulisi makseid. Likviidsuskordaja puhul on käibevarast maha lahutatud väiksema likviidsusega käibevarad. Varusid ei loeta likviidseteks varadeks ja seepärast iseloomustab kiireloomulist maksevõimet paremini likviidsuskordaja, sest tootmisvarude ja valmistoodangu müük võib olla seotud raskustega eriti siis, kui puudub nõudlus toodangu järele.
kahekordistus võrreldes 2010 aastaga. Veel müüakse tooteid Valgevenesse ja Eestisse, kuid nende maade müügitulu oli enamvähem stabiilne võrreldes 2010 aastaga. 3. Suhtarvude analüüs Ettevõtte likviidsus Aasta 2011 2010 Likviidsuskordaja 1,34 1,17 Kõige üldisemateks maksevõimet iseloomustavateks näitajateks on likviidsuse tasemenäitajad. Likviidsuskordaja valem on selline: Likviidsuskordaja= Käbevara / Lühiajalised kohustused Maksevõime üldine tase näitab mitu korda peab ettevõtte käibevara ületama lühiajalisi kohustusi. Antud ettevõtte maksevõime on kõike parem olnud aastal 2011. 2010 oli maksevõime ettevõttel rahuldav. Antud tase võis olla tingitud majanduskriisi mõjudest. Ärikasumi tase Aasta 2011 2010 Ärikasumi tase 10,7% 10,2%
käibevarasid kõigil analüüsitaval aastatel üle kahe korra enam kui lühiajalisi kohustusi ning ettevõtte maksevõime on väga kõrge. Samas on see ohumärk ettevõtte juhtkonnale kuna saadud tulemus näitab, et liialt suunatakse varasid käibevaradesse ehk ressursse ei kasutata piisavalt efektiivselt, mis tähendab ka saamata jäänud tulu ja/või optimeerimata kulusid. 3.2 Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita käsutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid, sest varud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0,6–0,89, siis on
FINANTSSUHTARVUD KAASAJAL Pärnu Konverentsid Mai Palmipuu 1 27. september 2013 Tänased teemad: • Finantsanalüüsiks alginformatsiooni valik ja selle kajastamine majandusaasta aruandes • Finantssuhtarv ettevõtte üldises kontekstis • „uus“ ja „vana“ finantssuhtarv 2 27. september 2013 • Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. • Kirjeldatakse peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat. (RpS § 24 lg 1 ja lg 3 p 5) 3 ...
50. Põhivara kasutamise näitajad. Põhivara kasutamise näitajad: masinvahetus ja tööajakaod: vahetuses, kuus, aastas. 51. Põhivara efektiivsuse näitajad. põhivara efektiivsuse näitajad masinvarustatus, fondimahukus töötaja kohta, fondimahukus toodangu kohta, füüsiline kulumine 52. Tehnouuendused ehituses. Nende efektiivsuse hindamine. Tehnouuendused ehituses · konstruktsioonide tootmine tehase tingimustes, · standardiseerimine (ehitusdetailide kasutamine), · mehhaniseerimine (mullatööd, ehitusmaterjalide transport, betooni tootmine),ehitusprotsessi ratsionaliseerimine (kalenderplaanimise kasutamine ehitustööde korraldamisel). · Uute ehitusmaterjalide kasutamine madalama maksumuse,tööjõu kokkuhoiu, ehituskestuse lühendamise eesmärgil Tootmine tehaste tingimustes soodustas vähem kvalifitseeritud töötajate kasutamist ehitusplatsil, tööaja kokkuhoidu, kuid nõuab meh...
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = -----------------------------------------------
..........................................................10 1.4 Likviidsuse näitajad.................................................................................................................12 1.4.1 Käibekapital .....................................................................................................................13 1.4.2 Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja................................................................................14 1.4.3 Likviidsuskordaja .............................................................................................................14 1.4.4 Kiire maksevalmiduse kordaja ..........................................................................................15 1.5 Finantsvõimenduse näitajad .....................................................................................................15 1.5.1 Omakapitali suhtarv................................................................................
..................................................................................36 9.Finantsanalüüs...................................................................................................................38 9.1Finantseerimine............................................................................................................38 9.2Müügi- ehk käibeprognoos..........................................................................................38 9.3Maksevõime ehk likviidsuskordaja.............................................................................39 9.4Rentaablusnäitajad.......................................................................................................39 9.5Tasuvusaeg...................................................................................................................40 9.6Puhaskasumi tundlikkus..............................................................................................40 Lisad..........................
Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0 pensionikulu 0 Kulum ...
Ettevõtte lühiajalise likviidsuse näitajaid analüüsides lühiajalise võlgnevuse kattekordaja oli aastal 94 1,24, mida võib pidada rahuldavaks, aastal 95 oli see 1,87 mida võib pidada heaks näitajaks, aastal 96 oli see näitaja eelmise aasta omast madalam, väärtuseks oli 1.58, mida võib pidada hea ja rahuldava piiri peal olevaks. 97 aasta esimeses kvartalis oli antud näitaja 1,72 , mida võib pidada heaks. Likviidsuskordaja oli 94 aastal 1,19 mida võib pidada heaks, 95 aastal oli see tõusnud 1,5 ja 96 aastal oli see näitaja 1,7, millest järeldub et likviidsuskordaja väärtusi võib lugeda headeks. Maksevalmiduskordaja oli aastal 94 0,014, aastal 95 oli see näitaja 0,079 ja aastal 96 oli see 0,033. Tootmisvarudega kaetuse taseme kordaja oli aastal 94 0,38 aastal 95 oli see 0,89 ja aastal 96 oli see 0,66. Puhaskäibekapitali
hoopis erinevad asjad (Kitvel 1993, lk 11). Ettevõtte likviidsusele täpsema hinnangu andmiseks analüüsitakse veel likviidsukordajat. Selle suhtarvu leidmiseks lahutatakse käibevaradest maha varud ning saadakse likviidsed varad. Likviidsed varad on need käibevarad, mis on kiirelt konverteeritavad rahaks. Varud on kõige vähem likviidsed käibevarad. Saadud tulemus jagatakse läbi lühiajaliste kohustustega, mille tulemusena leitakse likviidsuskordaja (Peterson 2000, lk 119). Likviidsuskordaja näitab ettevõtte võimet katta oma kiireloomulisi kohustusi kreeditoride ees ilma varusid müümata. Likviidsuskordaja on leitav alljärgneva valemiga (Karu 2000, lk 51): 18 likviidsed varad Likviidsuskordaja = (2) lühiajalised kohustused
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvud...
peavad vastama küsimusele: kuidas firma suudab oma lühiajalised kohustused tasuda? Selleks on kaks lähenemist: I lähenemine: võrdleb raha ja muid käibevarasid - võlgadega , mis kuuluvad aasta jooksul tasumisele. Levinuimad: A Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja e lühiajaliste kohustuste kate e Current ratio (CR) KÄIBEVARA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Rusikareegel: v.h, kui üle 1,6 Raamatupidamisaruandluse analüüs B Maksevõime kordaja e happetest e likviidsuskordaja e Quick ratio (QR) (B 1) KÄIBEVARAD TOOTMISVARUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED RR : hea, kui üle 0,9 See näitaja täidab eelmise (CR) puuduse, e näitab kõrgema likviidsusega varade suhet lühiajalistesse kohustustesse. kui näitaja on 2 või enam, siis viitab see........................? (B2) Lugejat on vähendatud varude ja ettemaksete võrra. Raamatupidamisaruandluse analüüs II lähenemisviis analüüsib ettevõtte võimet muuta laekumata arved rahaks
ühes tabelis koos nende numbriliste väljenditega. 14 Tabel 2.4. Likviidsuse suhtarvud aastatel 2009 2011 Suhtarvud 2009 2010 2011 Puhaskäibekapital (NWC) 1 303 613 1 710 807 1 480 913 Lühiajaliste võlgnevuse kattekordaja (CR) 1,29 1,44 1,34 Likviidsuskordaja (QR) 1,28 1,43 1,33 Kiire maksevalmiduse kordaja (CAR) 0,87 0,15 0,53 Allikas: autorite koostatud. Ettevõtte lühiajaliste võlgnevuse katte- ja likviidsuskordaja asuvad 2009. ja 2010. aastal esimese I kvartiili ja mediaani vahel, millest järeldub, et reisibüroo Estravel AS kuulub keskmiselt halvema likviidsusega ettevõtete hulka.
Käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused 2012. aasta käibekapital = 950436 – 750624 = 199812(€) 2013. aasta käibekapital = 854188 – 498715 = 355473(€) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. 2012. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 950436 / 750624 =1,27. 2013. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Heaks loetakse kattekordajat 1,6 või enam, nõrgaks 1,1 ja vähem. Maksevõime- ehk likviidsuskordaja = (käibevara – varud – ettemaksud) / lühiajaliste kohustused 2012. aasta maksevõimekordaja = (950436 – 286916) / 750624 = 0,88. 2013. aasta maksevõimekordaja = (854188 – 213818) / 498715 = 1,3. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Maksevalmiduskordaja = likviidsete varad (sh raha, hoiused, väärtpaberid jt) / lühiajaliste kohustustega. 2012. aasta maksevalmiduskordaja = 950436 / 750624 = 1,27. 2013
B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7. Kaubakäive, tootmisvarude käive (inventory turnover) 8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9. Koguvarade käive (total asset turnover) C. MAKSEVÕIME JA LIKVIIDSUSUHTARVUD (liquidity ratios). 10. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, maksevõime üldine tase (current ratio) 11. Likviidsuskordaja, nn. happetest (quick ratio, acid test ratio) 12. Superlikviidsuskordaja D. FINANTSVÕIMENDUSE SUHTARVUD, INTENSIIVFINANTSEERIMISE SUHTARVUD (debt-utilization ratios) 13. Võlakordaja (debt to total assets) 14. Intressikulude kattekordaja (times interest earned) 15. Fikseeritud kohustuste kattekordaja (fixed charge coverage) MAKSEVÕIMELISUSE EHK LIKVIIDSUSE NÄITAJAD KÄIBEKAPITAL on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat.
o Näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks: o Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat o Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused o Maksevõime taset hinnatakse heaks kui saadud tulemus on vahemikus 1,6– 2. 23 o Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt käibivate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat: o Likviidsuskordaja = käibevara – varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast Toimimissuhtarvud
pädevusse. 4.1 Lühiajalise maksevõime hindamine Puhaskäibekapital: käibevara-lühiajalised kohustused 2013. aasta – 5546-5859=-313 (3,13) 2012. aasta – 4614-4249=365 (3,65) 2011. aasta – 4673-5065=-392 (3,92) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: käibevara/lühiajalised kohustused 2013. aasta – 5546/5859=0,95 2012. aasta – 4614/4249=1,09 2011. aasta – 4673/5065=0,92 Happetest ehk likviidsuskordaja: käibevara-varud-ettemaksed/lühiajalised kohustused 2013. aasta – 5546-57/5859=0,94 2012. aasta – 4614-58/4249=1,07 2011. aasta – Ei saa arvutada kuna asutusel puuduvad varud ja ettemaksed Rahaliste vahendite tase: raha-lühiaajaline finantsinvesteering/lühiajalised kohustused 2013. aasta – 2089/5859=0,36 2012. aasta – 2303/4249=0,54 2011. aasta – 1801/5065=0,35 Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise
t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid · Likviidsussuhtarvud o Näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks: o Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat o Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused o Maksevõime taset hinnatakse heaks kui saadud tulemus on vahemikus 1,62. o Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt käibivate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat: o Likviidsuskordaja = käibevara varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast · Toimimissuhtarvud
t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid · Likviidsussuhtarvud o Näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks: o Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat o Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused o Maksevõime taset hinnatakse heaks kui saadud tulemus on vahemikus 1,62. o Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt käibivate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat: o Likviidsuskordaja = käibevara varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast · Toimimissuhtarvud
t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid Likviidsussuhtarvud o Näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks: o Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat o Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused o Maksevõime taset hinnatakse heaks kui saadud tulemus on vahemikus 1,6–2. o Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt käibivate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat: o Likviidsuskordaja = käibevara – varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast Toimimissuhtarvud
alamruumiks. Need alamruumid on vastastikku Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/lühiajalised arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; ortogonaalsed. kohustused. 4) olulisuse printsiip raamatupidamise aruandes 20. Alamruumi meetodid Likviidsuskordaja = (käibevara-varud- ettemaksed)/ peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis Pisarenko harmooniliste dekompositsioon on likviidsed kohust. mõjutab raamatupidamiskohustuslase ajalooliselt esimene korrelatsioonimaatriksi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Müügiprognoos tabel 1 Hind, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 72 72 72 72 72 Pearoad 105 105 105 105 105 Dessert 16 16 16 16 16 Kogused Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 205,63 411,27 1 028,17 1 096,58 1 850,70 Pearoad 318,17 636,34 1 590,86 1 696,71 2 863,55 Dessert 1 650,31 3 300,61 8 251,53 8 800,56 14 852,75 Müügitulu, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 14 806 29 611 74 028 78 954 133 250 Pearoad 33 313 66 625 166 563 177 646 ...
VALEMID [ ( )] n n [ ris - E ( ri ) ] r js - E r j s i = [ ris - E ( ri )]2 s Pij = Covij = s =1 s =1 i j i j i - standardhälve s - tõen., et olukord s esineb rit - kronol. tulu aktsialt i per.t Pij - korrelats.kord., [-1;1], tugev., hajut. ris - oodatav tulu aktsialt i olukorra s puhul Covij - kovariats., suund E(r...
varud ja ettemaksed.Likviidsuskordaja arvutatakse käibevara - varud - ettemaksed likviidsus kordaja = lühiajalised kohustused 21 Tallinna Tehnikagümnaasium Ettevõtte maksevõimet peetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9. Likviidsussuhtarvude hindamisel tuleb arvestada, et nende suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast. Toimimissuhtarvud näitavad, kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks. Varude käibekordaja e käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja =
1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus – järgmine pt ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel. 2. Väliskaubandus a. Mõiste Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: Import – kaupade sissevedu riiki Eksport – kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: -Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju -Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti -oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg) Tegurid: -Ressursside piiratus -Toodete mitmekesisus -Hindade erinevused -Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. Ex suurem...
- Absoluutnäitajate analüüs c. Rahandussuhtarvude süsteem: Esmane liigitus - Koordinatsiooni- ehk struktuurisuhtarvud Iseloomustavad bilansi või kasumiaruande kirjete omavahelisi suhteid - Intensiivsussuhtarvud Iseloomustavad bilansi ja kasumiaruande kirjete vahelisi suhteid Teisene liigitus - Likviidsussuhtarvud (likviidsus - lühiajaline maksevõime e laenukindlus) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja; likviidsuskordaja - Kapitali struktuuri suhtarvud (kapitali struktuur - pikaajaline maksevõime e finantsvõimendus) Võlakordaja; omakapitali kordaja - Efektiivsussuhtarvud (efektiivsus - tõhusus e tootlikkus) Vara käibekordaja; raha laekumisvälde; maksete edasilükkeperiood - Rentaablussuhtarvud (rentaablus - tootlus e kasumlikkus) Müügikäibe rentaablus; omakapitali puhasrentaablus d. Võrdlevanalüüs kui spetsiaalanalüüs
68. Ehitustoodangu omahind. Omahind on toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müügiga seotud kulud rahasse arvestatuna. Erinevalt toote või teenuse hinnast, milles selle väärtus kajastub ostja nõusolekuna, sisalduvad omahinnas tootja tehtavad kulutused väärtuse loomisel. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. 69. Firma likviidsuse suhtnäitajad. Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: Lühiajalise võla kattekordaja= käibevara/lühiajaline võlgnevus; Likviidsuskordaja = (käibevara varu ) /lühiajaline võlgnevus 70. Firma rentaabluse näitajad. Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Kasutatakse põhiliselt 3: Käiberentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Varade rentaablus näitab kui palju puhaskasumit teenis ettevõttesse paigutatud iga euro
läbiviimine 6. Järelduste ja ettepanekute tegemine ning esitamine Meetodid: · Suhtarvuanalüüs · Vertikaalanalüüs · Horisontaalanalüüs · Absoluutnäitajate analüüs i. Likviidsussuhtarvud - Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio): Kriteeriumid: üle 1,60 - hea 1,20 1,59 - rahuldav ... 1,19 mitterahuldav CR = käibevara / lühiajalised kohustised - Likviidsuskordaja (quick ratio): Kriteeriumid: üle 0,8 hea 0,6 0,8 rahuldav kuni 0,59 mitterahuldav QR = (käibevara varud) / lühiajalised kohustised ii. Kapitali struktuuri suhtarvud - Võlakordaja (debt-to-total assets ratio) Kriteeriumid (USA reitinguagentuurid): ~ 0,36 väga hea ~ 0,56 hea Võlakordaja = kohustised / varad
Aruande perioodil arvestati palkadeks kokku 1 250 886 euro (2010: 1 415 356 euro) s.h. juhatuse liikmetele 62 344 euro (2010a. 47 128 euro). Keskmine töötajate arv oli 111 inimest (2010: 135 inimest). Suhtarvud 2011 2010 Varude käibekordaja = 18,4 24 netokäive/varude keskmine Likviidsuskordaja = (käibevara -laovarud)/lühiajalised 1,44 1,81 kohustused Käibekapital = käibevara - 504 100 eurot 801 651 eurot lühiajalised kohustused Arengusuunad 2012. aastaks 2012. aastaks plaanib ettevõte osutada teenuseid summas 5,622 mln eurot. s.h. laevaremondi ala 2,809 mln eurot. Planeeritavad investeeringud põhivarasse 2012. aastal on 40 000 eurot.
· 1,11 CR 1,59 rahuldav · CR 1,1 nõrk Likviidsuskordaja (mõnikord ka maksevõime, maksevalmiduse kordaja või happetest) (acid test ratio, quick ratio) hindab likviidsust kitsamalt, lähtudes üksnes likviidsematest varadest ehk näitab ettevõtte võimet katta oma kiireloomulisi kohustusi kreeditoride ees varusid müümata. Arvutuskäik on järgmine: CA-IRY-ADP M + MS + AR (5.15) QR = = , CL CL kus QR likviidsuskordaja, M raha, MS likviidsed väärtpaberid, ADP ettemaksed. Antud näitajale on antud samuti üldtunnustatud vahemikhinnanguid: · QR 0,9 hea 23 Käesolevas raamatus on see toodud peatükis "Pikaajaline finantsplaneerimine". · 0,31 QR 0,89 rahuldav · QR 0,3 nõrk Arvestada tuleb ka ettevõtte tegevusharuga. Jaekaubanduses võib see näitaja olla madalam, sest seal on probleemiks hoopis varud.
varud ja ettemaksed.Likviidsuskordaja arvutatakse käibevara - varud - ettemaksed likviidsus kordaja = lühiajalised kohustused 20 Tehnikagümnaasium Ettevõtte maksevõimet peetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9. Likviidsussuhtarvude hindamisel tuleb arvestada, et nende suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast. Toimimissuhtarvud näitavad, kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks. Varude käibekordaja e käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja =
varud ja ettemaksed.Likviidsuskordaja arvutatakse käibevara - varud - ettemaksed likviidsus kordaja = lühiajalised kohustused 20 Tehnikagümnaasium Ettevõtte maksevõimet peetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9. Likviidsussuhtarvude hindamisel tuleb arvestada, et nende suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast. Toimimissuhtarvud näitavad, kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks. Varude käibekordaja e käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja =
varud ja ettemaksed.Likviidsuskordaja arvutatakse käibevara - varud - ettemaksed likviidsus kordaja = lühiajalised kohustused 20 Tehnikagümnaasium Ettevõtte maksevõimet peetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9. Likviidsussuhtarvude hindamisel tuleb arvestada, et nende suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast. Toimimissuhtarvud näitavad, kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks. Varude käibekordaja e käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja =
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
