TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi Tallinn 2003 1. Sissejuhatus 1.1 Otstarve Kuna erinevaid ajakirju on väga palju, siis on inimestel üha raskem otsustada, millist neist tellida. Et kõiki ajakirju läbi sirvida, kuluks palju aega. Seega püüan ma luua ekspertsüsteemi, mis aitaks tellijal leida kiiresti ja vähese vaevaga endale sobivaim ja meelepäraseim. Ajakirjades käsitletakse väga paljusid teemasid ja neid ajakirju on nii palju, et kõiki erinevaid variante ei suudeta korraga haarata. Ekspertsüsteem peakski n...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Realisatsioon 2, testimine, kokkuvõte 2. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi 1 Tallinn 2003 Sisukord Sisukord.
docstxt/12001361562.txt
........................................................................................................ 12 Ülesande täpsustamine.................................................................................................. 12 Lahendusmeetodite valik .............................................................................................. 12 Lahendusmeetodite realiseerimine................................................................................ 12 Esimese lahenduse realisatsioon ............................................................................... 12 Teise lahenduse realisatsioon.................................................................................... 13 Katsete planeerimine ja realiseerimine ning lahendusmeetodite võrdlus ja parima realisatsiooni valik ........................................................................................................ 14 Osaliselt kaetud sümbolitega testimine....................................
.................................................................14
Süsteemioperatsioonide lepingud.............................................................................................15
Käsud....................................................................................................................................15
Päringud ...............................................................................................................................15
Detail. Disain ja realisatsioon Mõõtkava 1: 20 H, cm 50 D, cm 30 a, cm 5 b, cm 20 L, cm 15 S, cm² 2107 V, cm³ 31603
Projekti eesmärkideks on: · ettevõtte müügiaruandluse nõuete tsentraliseerimine · andmemudeli ning andmelaadimiste loomine · lõppkasutajatööriista juurutamine 3. Oodatavad tulemused Projekti oodatavateks tulemusteks on: · Müügiaruandluse nõuete (ärimõisted, ärimõõdikud) kirjeldus 3 · Andmeallikate analüüs · Andmemudeli spetsifikatsioon ja realisatsioon · Andmelaadimiste realisatsioon · Lõppkasutaja tööriista juurutamine (partnerettevõtte kaudu või ise) + koolitus 4. Projekti huvigrupid Projekti peamiseks tellijaks on finantsettevõtte juhtkond. Otseselt hakkavad seda kasutama ärianalüütikud, kelle peamine ülesanne on juhtkonda varustada vajaliku informatsiooniga. Oluline on ka tellija IT halduse osakonna roll, kelle vastutusalasse süsteem peale teostajapoolset üleandmist liigub.
kaale, harvemini lävifunktsiooni läviväärtust/tüüpi või närvivõrgu struktuuri. .pat ja .tst failid • Treeningandmetega treenitakse närvivõrk vajalikule tasemele ja testandmetega hinnatakse närvivõrgu kvaliteeti, kasutades selleks tavaliselt ruutkeskmise vea hinnangut. See hinnang algul tavaliselt väheneb õpetamise käigus, võib aga hakata uuesti kasvama üleõppimise korral. Oma projekti 5. osa (ülesande realisatsioon õppiva süsteemiga) • Tekitame restorani täituvuse faili objektidega. • Treenime närvivõrgu. • Testime testandmetest võetud objektidega? Närvivõrgu treenimisel kasutatavaid parameetreid • RMS Error - root mean square error, ruutjuur vigade ruutude summa keskmisest. Selle abil hinnatakse õppimise taset. • Good Pats - piisavalt treenitud objektide protsent • Target err. - lubatav objekti viga treenimisel - kui viga on alla selle
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Nimi perenimi HARILIK ITERATSIOONIMEETOD REFERAAT Juhendaja: nimi Tallinn 2016 Sisukord Mis on iteratsioonimeetod?..............................................................................................................3 Harilik iteratsioonimeetod...............................................................................................................4 Meetodi realisatsioon.......................................................................................................................8 Näide 1)........................................................................................................................................8 Näide 2)........................................................................................................................................9 Allikad........................................................................
x2x1 x4x3 00 01 11 10 00 1 1 1 0 01 1 1 1 1 11 - - - - 10 1 1 - - fD = x 2 v x1 v x 4 x3 3. Funktsiooni realisatsioon loogikaskeemil 3.1 juhul, kui võimalik kasutada suvalisi loogikaelemente x1 ¬ 1 x2 fD 1 x3 & x4 ¬ 3.2 Juhul, kui võimalik kasutada vaid NOT ja NAND elemente x1 ¬ &
. 30. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 31. Sõna kiskja muutevormid on: KISKJATE, KISKJALE, KISKJATESSE 32. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed: RAAMAT 33. Fusiooniindeks näitab: MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 34. Sünteesiindeks näitab: MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 35. Sõnaraamatusõna ehk: LEKSEEM 36. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE, SÕNAVORM, SÕNAVORMITÜÜBI REALISATSIOON 37. Millist afiksit märgib A sõnas walk – A? SUFIKS 38. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d)? SÜGELISED, PÜKSID 39. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? MINULE, ENT 40. Inkorporeeriv keel on keel, milles: GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA
allomorfidega? -de ja –te, -te ja-i, pood ja poe 29. Eesti keele algvormid e. sõnaraamatuvormid on ma-infinitiiv, substantiivi nominatiiv 30. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on aglutineeriv 31. Kongruents on süntaktiline ühildumine 32. Sõnaraamatusõna ehk lekseem 33. Sufiksid on tüve lõppu lisanduvad afiksid, eesti keeles tunnused ja lõpud 34. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on sõne, sõnavorm, sõnavormitüübi realisatsioon 35. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on muutekaategooriad 36. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on fusiivne (flekteeriv) 37. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? üks-esineme, minema-lähen 38. Morfoloogia ei uuri sõnajärje mõju lause tähendusele 39. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2 Tsirkumfiks 40. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on polüsünteetiline
indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe > kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi kui baasiregistrid suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe SPETSIAALSE RIISTVARA REALISEERIMINE Spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalused: Programne realisatsioon + riistvaraline realisatsioon: CPUga ühendatakse siine mööda mikrokontroller (RAM, ROM, CLK, CPU + pordid), selle külge omakorda riistvaraline skeem / trükkplaat. Tegevust kontrollib multifunktsionaalne CPU oma programmide ja algoritmidega, infot edastab spetsiaalne kontroller. Programne lahendus: Odav, aeglane, paindlik. Kasutusvaldkonnad peamiselt mitte väga nõudlike ning väikesemahuliste ülesannete juures.
ISOLEERIV 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? ÜKS-ESIMENE MINEMA-LÄHEN 33. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 34. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed (TA) KIRJUTAB 35. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 36. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on SÕNAVORMITÜÜBI REALISATSIOON SÕNE SÕNAVORM 37. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (TE) LAULVAT (ME) LAULAKSIME 38. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on MUUTEKATEGOORIAD 39. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? MINULE ENT 40. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS
probleeme andmekvaliteediga. Probleemid dokumenteeriti ja on kliendile aluseks alliksüsteemide parandamisele. Andmemudeli spetsifikatsioon 100% Kasutati üldist müügiaruandluse ja realisatsioon andmemudelit (tähtskeemi). Ärinõuete analüüsil selgunud probleemide tõttu tehti 4 andmemudelisse tellijale spetsiifilisi muudatusi.
dokumentatsioon javadoc abil) · programmi viimine tegeliku kasutajani ja kõik see, mis on seotud tarkvaratehnika aspektidega - big picture Programmeerimise paradigmad, imperatiivne vs. deklaratiivne lähenemine: · imperatiivne · funktsionaalne · loogiline · objekt-orienteeritud · ... Ajalooliselt esimesed kõrgtaseme keeled toetavad imperatiivset lähenemist. · FORTRAN, kirjeldus 1954, realisatsioon 1956. J. Backus. FORmula TRANslator · ALGOL, 1958, P. Naur. ALGOrithmic Language - Euroopa projekt · COBOL, 1959, COmmon Business Oriented Language - USA · BASIC, 1965, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code - USA · Pascal, 1971, N. Wirth - Euroopa · C, 1974, D. Ritchie · Ada, 1979 - USA · Funktsionaalsetest keeltest esimene on Lisp, 1962, J. McCarthy, LISt Processing - MIT
Õppejõud Ahti Lohk õpperühm EAKI-21 Variant: 5 Ristkülikmaatriks leida maatriksi iga rea skalaarkorrutis vektoriga leida minimaalne element antud ridade vahemikus (S) moodustada uus maatriks ridadest, kus esimene element on suurem antud arvust Ruutmaatriks lahutada esimene veerg veergudest, kus peadiagonaali element on positiivne leida saadud maatriksi elementide aritmeetiline keskmine leida minimaalne element ülalpool kõrvaldiagonaali (S) Ülesande realisatsioon Ruutmaatriksi puhul Min ülalpool m n kõrv.diag. 8 6 Genereeri 66 -62 -9 -70 86 -82 -20 -2 -34 18 86 -11
.................................................................17
Süsteemioperatsioonide lepingud.............................................................................................18
Käsud....................................................................................................................................18
Päringud ...............................................................................................................................18
46. Lihtne lineaarse pinge generaator 47. Selektiivne võimendi 48. Siinusvõnkumiste RC-generaator (Wien'i sild + OV) 1 49. Siinusvõnkumiste tekitamise tingimused 50. Wien´i sild (ASK, FSK) 51. Alaldi induktiivne filter, tema kasutamisala 52. Alaldi mahtuvuslik filter, tema kasutamisala 53. Elektronaparatuuri toiteallika struktuurskeem 54. Kompensatsioon-pingestabilisaator (struktuurskeem, realisatsioon) 55. Lihtne pingekordisti (Latour'i skeem) 56. Ühefaasiline "0" - väljavõttega alaldi 57. Ühefaasiline poolperioodalaldi 58. Ühefaasiline sildlülituses alaldi 59. 2NING-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 60. 2VÕI-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 61. DTL-tüüpi loogikaelement (näit. 2NING-EI) 62. ESL-loogika 63. High-Z - omadused, kasutamine 64. KMOP loogika (eelised ja puudused) 65. Lihtsa dioodloogika elemendid 66
Tollivabad piirkonnad 156 76 Ukraina 0 67 Ameerika Ühendriigid 10 17 Taani 57 0 Inglismaa 186 0 Saksamaa 524 241 Kokku 416 063 406 462 Müügitulu tegevusalade lõikes Õlle realisatsioon 265 708 262 624 Karastusjookide realisatsioon 66 258 63 998 Longerite realisatsioon 37 385 30 729 Siidrite realisatsioon 22 396 21 939 Mineraalvee realisatsioon 18 758 18 180 Muu müük ( materjalid, tooraine jne ) 5 558 8 992 Müügitulu kokku 416 063 406 462 Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas
Staatiline hargnemiste ennustamine: Eeldab, et varem on tehtud käskude analüüs. Eri tüüpi käskude jaoks erinev ennustus, õige umbes 82% juhtudest. Dünaamiline ennustus: jälgitakse pidevalt programmi täitmise kulgu. Igas olekus on kaks bitti, vasak ennustab hargnemise toimumist, parem näitab, kas viimase käsu juures toimus hargnemine v mitte. Õige u 90%. VIII. Spetsiaalse riistvara realiseerimine /338-357/ Programne realisatsioon- Suvalist algoritmis, mis juhib mingit seadet, realiseeritakse universaalarvutis programmina. Ühendame näiteks USB või siini kolge objekti, kirjutame programmi juhtalgoritmi täitmiseks. Programne, kuna juhtalgoritm on realiseeritud mälus, mida protsessoris täidetakse(käskudena). Riistavaraline realisatsioon Algoritmi võib realiseerida riistavaras. Algoritmi realiseeriva loogikaskeemi võib valmistada tootjatelt saadaolevatest mikroskeemidest
Pärmi liigid: Presspärm- pärmirakke kasutatakse melassis ja mineraalainetes. Kuivpärm- eemaldatakse vesi, säilib kaua, segatakse jahuga. Vedelpärm- harilikult külmutatud kujul, sisaldab vett, jahu, piimhappebakterit, pärmirakke (tööstuse jaoks) Pärmi säilitamine: · Külmik 2-6°C realiseerub 30 päeva · Tuleb säilitada orginaalpakendis, ei tohi kiletada, kuna pärmirakud vajavad hapnikku. · Realisatsioon kuival pärmis 1.aasta · Sügavkülmikus -18°C realiseerub 8-10 kuud · 5-nädala jooksul kaotab 1kg presspärmi vett ja kuivainet 50-70g · Pärmirakud hävivad alates 50°C · Magus tainas kerkib aeglasemalt SOOL Sool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist Soola liigitus: · Peenestusaste- jäme, peenike · Puhastusaste- rafineeritud,rafineerimata · Päritolu järgi- järve,mere, kivisool
igal sõlmel pole rohkem kui n järglast). Sulgavaldis – (a (b) (c (d) (e) ) ) Dewey 10ndesitus – 1a; 1.1b; 1.2c; 1.2.1d; 1.2.2e Preorder – juur väljastada (töödelda), läbida vasak alampuu, läbida parem alampuu. Postorder – läbida vasak alampuu, läbida parem alampuu, väljastada (töödelda) juur. Inorder – läbida vasak alampuu, väljastada (töödelda) juur, läbida parem alampuu. Puu realiseerimine arvutis – Eelistatud on dünaamiline realisatsioon, kuna see ei nõua esialgu suur mälumahtu & on loomulikum. Sõlmes on kaks viidavälja (rlink, llink) ja võtmeväli (key). Puu koosneb ühest viidast juurele (root). Tühja viida tähis (none). 9. Graaf. Suunatud ja suunamata graaf. Atsükliline graaf. Kaalutud graaf. Graafi realiseerimine arvutis. Topoloogiline sorteerimine. Sügavuti otsimine. Laiuti otsimine (+ lühim tee). Lühim tee kaalutud graafis (Dijkstra algoritm).
operatsioonid tuleb kuulutada abstraktseteks), mis saavad olema erinevad. Ühel juhul paneb operatsioon pöörlema rattad, teisel juhul propelleri (laeva kruvi). Alamklassid pärivad ülemklassilt operatsiooni, kuid realiseerivad selle erinevalt. Alamklassid võivad operatsioone üle defineerida. Üledefineeritud operatsioon peab omama sama signatuuri (tulemustüüp, nimi, parameetrid) nagu ülemklassis. Üledefineeritud operatsioon võib olla nii abstraktne (puudub realisatsioon ülemklassis) kui konkreetne (omab realisatsiooni ülemklassis). Mõlemal juhul kasutatakse üledefineerimist antud klassi kõigi eksemplaride jaoks. Alamklassis võib lisada uusi operatsioone, atribuute, assotsiatsioone. Näide: Isik juhib Sõidukit. Sõiduk on abstraktne klass s.t. konkreetsed objektid, mida Isik juhib, on konkreetsetest alamklassidest Auto ja Laev. Kui Isik käivitab juhtimisoperatsiooni, sõltub tulemus sellest, kas objektiks juhtub olema Auto või Laev
21. Aasta amortisatsioonieraldiste summa lineaarse mahaarvestamise korral, kui seadme soetusmaksmus on 2000 ja kasutusaeg 5 aastat, on: o 400 22. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 200 tuh krooni, kasumiläive punkris on aga 150 tuh krooni, seega ettevõtte planeeritav ohutusvaru on: o 25% 23. SWOT analüüs on: o Väliskeskonna ohtude ja võimaluste analüüs 24. Milline omadus ei kuulu heale äriideele? o Ebatõenäone realisatsioon 25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad: o Kapitali struktuuri suhtarvud 26. Milline järgnevatest ei kuulu turundusmeetmestiku elementide hulka: o nõudlus 27. Märkige vähemalt üks tunnus, mis iseloomustab usaldusühingut: o täisosanike piiramatu vastutus 28. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei sobi ettevõtjale: o riskikartlikkus 29. Hinnakujunduse meetodid on: o Kulukeskne, Konkurentsikeskne, Nõudlusel põhinev 30
Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] *Spetisaalse riistvara realiseerimiseks on tohutu hulk erinvaid võimalusi: a). Programne realisatsioon(universaalarvuti baasil) Universaalarvuti baasil spetsiaalse riistvara reaiseerimiseks ühendame me oma personaalarvuti paralleelpord külge juhitava seadme ning kirjutame programmi juhtalgoritmi täitmiseks. (Programne on realisatsioon selles mõttes, et juhtalgoritm on realiseeritud arvuti mälus säilitatava programmina, mida protsessoris käskhaaval täidetakse). (+: Lihtne teha muudatusi, saab kasutada harjumuspärast tarvara; -: aeglane, füüsilised mõõtmed ei ole vastuvõetavad).
Teine tuntud mõistemetafoor on ELU ON TEEKOND. Ka elu on abstraktne, raskesti mõistetav mõiste. Teekond on aga inimesele kergesti tajutav nähtus, oleme kõik teel olnud, teame, et sellel on algus ja lõpp, vahepeatused jne. Allpool mõned näited, mis on leitud erinevate inimeste kirjutatud elulugudest. Nendes räägitakse kooliteest (1) ja elusuunast (2), aga ka lihtsalt teest (3), mõeldes selle all elu. Sellel teel sattutakse põllule. Ka see, et ellu saab astuda (4), on sama metafoori realisatsioon. Räägitakse ka sellest, et elu käib rada (5), ja et sellel teel võib olla kaaslasi, kes saadavad (6). (1) Minu koolitee algas väikses maa-algkoolis (2) See reis muutis palju minu tuleviku elusuunda. 1938. aastal sattusin tööpõllule, kus leidsin tegevust kolmekümneks aastaks. (3) Leidsin õige tee, sest viisin oma dokumendid /.../ pedagoogilisse kooli. (4) Läksin kantseleisse, sain kätte oma diplomi ja aidaa - astu ellu!
Mõnikord kohtab kirjanduses termineid "ISO SQL" ja "ANSI SQL". SQL standardi on kiitnud heaks nii American National Standard Institute (ANSI) kui ka International Organization for Standardization (ISO). Sellest tulenevad ka terminid, kuid mingit sisulist erinevust neil ei ole. SQL keskkond SQL standardi kohaselt täidetakse kõiki SQL operatsioone SQL keskkonnas, mis koosneb järgmistest osadest: SQL agent Põhjustab SQL lausete käivitamise. Tegu on enamasti rakendusprogrammiga. SQL-realisatsioon Andmebaasisüsteem, mis käivitab SQL laused. Andmebaasisüsteem koosneb kõrgtasemel kahest komponendist: a) Üks SQL klient, millega on seotud SQL agent. b) Üks või mitu SQL serverit, mis hoiab andmeid (kõikide andmebaasi objektide kirjeldusi e. meta-andmeid ja tegelikke andmeväärtusi). SQL kliendi ülesanne on luua ja hoida ühendusi SQL agendiga ning vahendada SQL agenti ja SQL serverit. SQL serveri ülesanded on hallata SQL kliendiga toimuva
v peatama. Konveieri tõhusust vähendavad nt siirdekäsud, operandide laadimised, teineteisest sõltuvad andmed ja käsud. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimisel Juhtautomaadi ülesanne on juhtida käsu täitmist, väljastades vajalikke juhtsignaale nii teistele protsessori osadele kui ka kogu arvutile. Programmi käsu täitmine koosneb mitmetest etappidest mida käivitavad juhtautomaadi juhtsignaalid. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Jäik loogika: realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal. Iga muutus käsusüsteemis = uus loogikaskeem. Mikroprogrammeeritav: kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus, siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamata. Vahemälu organiseerimine: otsevastavus, assotsiatiivne, kogumassotsiatiivne Vahemälus säilitatakse sagedamini vaja olevat osa programmist, mida on protsessori käsu täitmisel korduvalt vaja
..............................................................................5 Tabelid.........................................................................................................................................6 References................................................................................................................................13 Töökoha tegevuste projekte......................................................................................................16 Realisatsioon.............................................................................................................................17 Kokkuvõte.................................................................................................................................18 Lisad..........................................................................................................................................19 Ülesandepüstitus
.................................7 2. Lahendatava ülesande analüüs..........................................................................7 2.1 Sisend- ja väljundkeelte kirjeldus.................................................................. 7 2.2 Realisatsioonivaade...................................................................................... 8 2.3 Vastuvõtutestid............................................................................................14 3. Esimene realisatsioon.......................................................................................17 3.1 Lahendatud ülesande kirjeldus................................................................... 17 3.2 Kasutusjuhend.............................................................................................17 3.3 Realiseeritud osade tekstid......................................................................... 18 4. Esimese realisatsiooni testimine........................................
Aruandluskeskkonna Tellija poolt kinnitatud valik 13.11.2006 6 valimine 1.1.9 Realiseerimisfaas Tööülesanne Oodatav tulem Tähtaeg Füüsilise andmemudeli Realiseeritud füüsiline andmemudel 27.11.2006 väljatöötamine (aluseks alliksüsteemide analüüs) Andmelaadimiste (Extract Toimivad andmelaadimisprotsessid 27.12.2006 Transform Load) realisatsioon (eraldi jagatav nelja valdkonna lõikes) Andmekvaliteedi Andmekvaliteet vastab 19.01.2007 valideerimine intervjueerimisel paika pandud kriteeriumitele Aruandluskeskkonna Andmebaas aruandluskeskkonna 21.12.2006 sidumine andmemudeliga kaudu kasutatav 1.1.10 Juurutusfaas Tööülesanne Oodatav tulem Tähtaeg
Tarkvara, mis võimaldab UNIX'i serveril töötada failiserverina Windows'i klientide jaoks SAMBA Loodud 1992 Autor Andrew Tridgell Siiani kasutuses Samba(3) parameetrid Abort shutdown script Add user script Add share command Allow dns update Browse list SAMBA(4) Tarkvara, mis võimaldab UNIX'i serveril töötada failiserverina Windows'i klientide jaoks. Samba on CIFS protokolli avatud lähtekoodiga tasuta realisatsioon, mille aluseks oli SMB, siit tuleneb ka nimetus SaMBa. Samba töötab Linux'i, FreeBSD jt. UNIX'i põhiste opsüsteemidega. Kasutada võib kõiki kaasaegseid PCtüüpi või muid arvuteid, aga ka vanu 486tüüpi arvuteid, mis leiavad praegu rakendust odavate faili, prindi ja varundusserveritena SNMP Simple Network Management Protocol Lihtne võrguhalduse protokoll SNMP(2) Loodud 1988 Praegu kasutusel SNMP kolmas versioon
Seetõttu tekkiski 20. sajandi lõpus alternatiivina rahvatantsurühmadele, kus valmistuti valdavalt vaid tantsupidudeks, tantsuklubideks nimetatud rahvakogunemised. Tantsuklubide eesmärk on õppida vanu tantsumustreid, neid varieerida ja muuta, igaüks omamoodi, et edendada nii seltskondliku tantsimise traditsiooni rahva enda seas. Tantsuklubides õpitakse vanu traditsioonilisi tantse ilma "varbasirutusteta", rahulikult ja oma tunnetuse järgi. Tegelikult on see tollesama idee realisatsioon, mille pakkus välja juba Anna Raudkats peaaegu sada aastat tagasi tuua tants rahva sekka. Moderntants tänases Eestis Nõukogude võimu ajal moderntants Eestis areneda ei saanud. See oli keelatud, nagu enamik "lääne maailma pahesid". 1991. aastal taasiseseisvunud Eestis tekkis Saima Kranigi eestvedamisel tantsutrupp "Nordic Star". Eesti tantsukunsti mõjutanud on kindlasti Raido Mägi ja Merle Saarvat, kes Viljandi Kultuurikolledzis tantsueriala lõpetanuna seal tänaseni
Seetõttu tekkiski 20. sajandi lõpus alternatiivina rahvatantsurühmadele, kus valmistuti valdavalt vaid tantsupidudeks, tantsuklubideks nimetatud rahvakogunemised. Tantsuklubide eesmärk on õppida vanu tantsumustreid, neid varieerida ja muuta, igaüks omamoodi, et edendada nii seltskondliku tantsimise traditsiooni rahva enda seas. Tantsuklubides õpitakse vanu traditsioonilisi tantse ilma "varbasirutusteta", rahulikult ja oma tunnetuse järgi. Tegelikult on see tollesama idee realisatsioon, mille pakkus välja juba Anna Raudkats peaaegu sada aastat tagasi tuua tants rahva sekka. Tantsupeod 1934. aastal korraldati Tallinnas esimesed Eesti Mängud ehk Üleriigilised Võimlemise- ja Spordimängud, mille raames oli ühe osana ette nähtud ka rahvatantsu etteasted. Rahvatantsurühmad tegutsesid toona pigem võimlemisseltside allharudena, kuna rahvatants polnud rahva seas eriti populaarne ega olnud perspektiivikas ka kõrgemate instantside silmis. 1947
) Juri Lotman: ,,Kunstilise teksti struktuur" Kirjandusteose käsitlemine tervikliku struktuurina: iga element realiseerub vaid suhtes teistega ja kogu tekstiga. Kunstiteos: teatud liiki reaalsus ja on sellisena osadeks liigendatav. Teksti reaalsuse loob suhete süsteem tähenduslikud opositsioonid. Tekst: struktuuri realiseering või interpretatsioon (Hamlet: raamat-lavastus) Struktuur võib realiseeruda erinevates tekstides (lugu on ikka sama, ainult realisatsioon on erinev). Iga vaatleja võib struktuuri kirjeldada oma nägemuse kohaselt (iga lugeja/vaataja pöörab tähelepanu erinevatele asjadele). Kirjeldav vs. strukturaalne poeetika Kirjeldav poeetika sarnaneb vaatlejaga, kes üksnes fikseerib teatud elunähtuse. Strukturaalne poeetika lähtub alati sellest, et vaadeldav fenomen on vaid üks keeruka terviku koostisosi. Teksti paradigmaatilisus: teatud elementide korduvus e. ekvivalents (sarnasussuhe, võib Strukturalism: Aigi Heero
Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. Spetsiaalne riistvara 44. Spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalused: Programne realisatsioon + riistvaraline realisatsioon: CPU-ga ühendatakse siine mööda mikrokontroller (RAM, ROM, CLK, CPU + pordid), selle külge omakorda riistvaraline skeem / trükkplaat. Tegevust kontrollib multifunktsionaalne CPU oma programmide ja algoritmidega, infot edastab spetsiaalne kontroller. Odav, laiendatav, aeglane, kohmakas. Võimalik ka puhtalt riistvaraline lahendus --> sellisel juhul luuakse iseseisev trükkplaat, mis sobib ainult antud ülesande lahendamiseks.
Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. Spetsiaalne riistvara 44. Spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalused: Programne realisatsioon + riistvaraline realisatsioon: CPU-ga ühendatakse siine mööda mikrokontroller (RAM, ROM, CLK, CPU + pordid), selle külge omakorda riistvaraline skeem / trükkplaat. Tegevust kontrollib multifunktsionaalne CPU oma programmide ja algoritmidega, infot edastab spetsiaalne kontroller. Odav, laiendatav, aeglane, kohmakas. Võimalik ka puhtalt riistvaraline lahendus --> sellisel juhul luuakse iseseisev trükkplaat, mis sobib ainult antud ülesande lahendamiseks.
Suhteline käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele NT: Value1(PC), A0. Segmenteerimine käsus sisalduv operand sisaldab väärtust, mis määrab konkreetse segmendi, kus andmed asuvad ning defineerib ka nö offseti ehk selle, kui mitmena segmendi elemendi poole pöörduti. 3. SPETSIAALSE RIISTVARA REALISEERIMINE Programne realisatsioon (universaalarvuti baasil) ühendame personaalarvuti paralleelpordi külge juhitava seadme ning kirjutame programmi juhtalgoritmi täitmiseks. Plussid: lihtne teha muudatusi, saab kasutada harjumuspärast tarkvara. Miinused: aeglane, füüsilised mõõtmed pole vastuvõetavad. Programne realisatsioon (mikrokontrolleri abil) mikrokontroller on ühel kristallil realiseeritud arvuti. Seal on CPU, taimer, liidesed, ALU, RAM jne
· Eelkõige matemaatiline statistika abil töötatakse välja meetodid kõige ohutumate järelduste tegemiseks, st risk eksida otsuse tegemisel muudetakse võimalikult väikeseks ja seda riski on reeglina võimalik hinnata. Valikuuringud: matemaatilised alused 1897 Kiaer: valim peab peegeldama üldkogumit, valik kas juhuslik või eesmärgipärane 1937 Neyman: suund juhuslikule valikule 1946 Cochran: superpopulatsioon, lõplik üldkogum kui lõpmatu üldkogumi realisatsioon, mida kirjeldab mingi mudel 1965 Kish: disainiefekt, valimihinnangu statistiliste näitajate hindamine keerulise valikudisaini korral Samaaegselt aktsepteeritav ka mittetõenäosuslike (juhuslikkusel mittepõhinevate) valimite kasutamine Valikuuringute rakendamine: USA presidendivalimised Ajakiri Literary Digest: valijatele postkaardid küsimusega, keda valiksid. Edukas 1920-1932. Vale ennustus 1936 (vabariiklane Landon, tegelikult suure
ketas. Arendamise põhjused: tõstab oluliselt kogu süsteemi töökindlust; paralleelne pöördumine tõstab töökiirust; ühe suure ketta hind on kõrgem kui väikeste ketaste massiiv. Mitme ketta kasutamisel langeb veakindlus, kuna ühe ketta rike rikub salvestatav info. Töökindluse tõstmiseks kasutatakse liiasust, mis võimaldab vigu parandada või minna üle teise ketta kasutamisele. Nii riistvaraline kui ka tarkvaraline realisatsioon. RAID kettad jagatakse tasemeteks. - Tase 0 – ilma liiasusteta massiiv, kõige odavam. Kiirus suureneb, veakindlus mitte. - Tase 1 – liiasusega ketta massiivi puhul kasutatakse peegeldamist e dubleeritakse identne info mitmele kettale. Seega on kogu infost alati koopia teisel kettal. Väga kiire. - Tase 2 – andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. Iga bitirea kohta kasutatakse
tegutseb rendipinnal Rakveres, ehituskaupluste ja bürootarvete ning kontoritehnika kaupluse kõrval Müügikontseptsiooni üheks olulisemaks strateegiaks on mugav veebipõhine lahendus ehk on-line müük. Üheks tegevusalaks on ka tehnika rent eraisikutele ja firmadele. Ettevõtte suureks eeliseks teiste analoogsete müüjate ees on kaupluse toimiv põhimõte, mille võtmeks on kauba realisatsioon, väiksed kaubakogused ja kiire laokäive, et pidevalt pakkuda uusi tooteid ja kaasaegseid lahendusi. Selle põhimõttega hoitakse käibekapital väiksena ning ei võeta suuri finantsriske. Tegevuse algetapis on fookuses Lääne- ja Ida-Virumaa turg, kuhu suunatakse ettevõtte turunduskommunikatsioon. Esimesel etapil üle Eesti tegevust ei plaanerita. Teistesse Eesti piirkondadesse plaanitakse minna frantsiiskaupluse põhimõttel.
Happevihmad = H2NO3 & H2SO4 Keskkonnaprobleemid on tihti rahvusvahelised, kuna reostus ei tunne riigipiire. 19. saj. lõpust CO2 hulk atmosfääris >23% Ühiskonnariskide hindamine üldjuhul utilitaristlik käsitlus kasude/kahjude hindamine. Äraproovimata lahenduste modelleerimine. 6 Insenerikutse valiku eetikaprobleemid Kas tuumaenergiat arendavad insenerid on head või halvad? Insenerlik tegevus seostatuna isikliku õnne otsimisega. Aristoteles õnn=eneseteostamine, oma talendi realisatsioon. Samuel Florman naudingud inseneritegevusest: · isiklik võimalus maailma muuta · loomine · maailmast aru saamine · tegevus fenomenaalsete suurustega · maailma kontrollimine · humanistlikud eesmärgid Insenerieetika käsitleb just inseneritegevuse humanitaarseid eesmärke. William Frankena 4 erialafilosoofia põhiprontsiipi: · indiviid kui vajalik osa suures mehhanismis · teha head teistele & hoida ära halba
15). Tulemus simuleeritakse nävivõrgul ja vaadatakse, kas NN tuvastas tähed õigesti. Esimese lahenduse test: test_data= alphabet+randn(35,26)*0.15; test=sim(net,test_data) for i=1:26 m=max(test(:,i)); test_result(i)=find(test(:,i)==m) end Teise lahenduse test: Yc=vec2ind(Y) %võrdluseks test_data2=alphabet+randn(35,26)*0.32; t=sim(net_c,test_data2); test_out=vec2ind(t) %kontrollime, kas on sama mis Yc Testide põhjal osutub parimaks lahenduseks teine realisatsioon. Süsteem tuvastab tähed korrektselt ca 5% suurema müra korral kui esimene lahendus. Ka närvivõrgu treenimine on lihtsam ja kiirem. 8
pidevus ajas, mis on seotud tema muutlikkusega ajas. Keel — tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte substants, seetõttu ei ole seotud märgi helilise olemusega. Ei ole loodud mõistete väljendamiseks. Semioloogia on semiootika valdkond, mis toetub Ferdinand de Saussure'i traditsioonile. Ta põhineb struktuursele (strukturalistlikule) lähenemisele märkide jamärgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. Kõne — realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Märk ei seo mitte objekti ja nime, vaid mõistet ja akustilist kujundit Semantika – semioosi üks dimension. Märkide seos asjadega, mida nad tähistavad. (Mida see tähendab?). Semiootiline (märk) peab olema ÄRATUNTUD; semantiline külg (diskursus) peab olema MÕISTETUD. Erinevus äratundmise ja
kindlalt Profiti majandustarkvara käsitsedes, aga täielikus haldamises ma veel nii kindel ei oleks, on ju palju funktsioone, mis mul veel täiesti ilma tähelepanuta jäävad, aga algteadmised on juba head. No nii, ikka panin millegiga mööda ka selles kasutajasõbralikus Profitis, millegi pärast toimus viimase müügiarve laekumine kohe kassasse, ehk seetõttu, et kontoks müügiarvel olin pannud vaid realisatsioon müügist 20%, pean üle kontrollim veel. Enamus Majandustarkvarade puhul on huvitav ning harjumatu ka tõik, et kontona tuleb märkida kande tegemisel vaid see konto, millel tekib kandest deebetkäive, vastavad korrespondeeruvad kontode arvestamine on tarkvara poolt, kuid siiski peab ka seal tähelepanelik olema, kuhu vastavad linnukesed märkida. Inventuuri koostamine programmis ja selle käigus tulenevate uute korrektsete näitajate
....................................................68 UPS- Uninterruptible power supply.......................................................................................... 68 Spetsiaalse riistvara ....................................................................................................................... 70 Spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalused.........................................................................70 Programne realisatsioon.........................................................................................................70 Riistvaraline realisatsioon......................................................................................................71 Programmeeritav loogika.......................................................................................................71 Erinevate spetsiaalse riistvara realiseerimise võimaluste kasutusvaldkonnad ja võrdlus.........74
..................................................... 66 UPS- Uninterruptible power supply ............................................................................................ 66 Spetsiaalse riistvara ................................................................................................................................. 68 Spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalused. ......................................................................... 68 o Programne realisatsioon .......................................................................................................... 68 o Riistvaraline realisatsioon ....................................................................................................... 69 o Programmeeritav loogika ........................................................................................................ 69 Erinevate spetsiaalse riistvara realiseerimise võimaluste kasutusvaldkonnad ja võrdlus. .........
kohta, sest siirded tehakse mainitud aadressi suhtes. Spetsiaalse riistvara realiseerimine Ainult 1 % kogu riistvara toodangust leiab kasutust PC-sugustes üldotstarbelistes arvutites, millega me igapäevaselt teadlikult kõige rohkem kokku puutume. Need tehnoloogiad, mida kasutatakse üldotstarveliste protsessorite ja süsteemi muude komponentide valmistamiseks, ei anna alati parimat tulemust kõikides rakendustes. Realiseerimise võimaludsed: Programmne realisatsioon. Alati saab suvalist algoritmi, mis juhib ükskõik millist seadet, realiseerida universaalarvutis programmina. Realisatsioon on programmne selles mõttes, et juhtalgortim on realiseeritud arvuti mälus säilitava programmina, mida prostessoris käsk käsu järel täidetakse. Seega langetatakse kõik otsused arvutis programmi poolt vastavalt realiseeritavale algoritmile. Head omadused: Saab kasutada harjumuspärast tarkvara Lihtne teha muudatusi
Lihtsalt võrdleb kahte arvu, kumb on suurem, või on hoopis võrdsed arv A on a1a0, arv B on b1b0, ,kui A < B, siis L=1 ,kui A > B, siis G=1 ,kui L=G=0, siis A=B Kompilaator ehk translaator on programm, mis tõlgib (kompileerib) ühes arvutikeeles (lähtekeel) kirjutatud lähtekoodi teise arvutikeelde (sihtkeel, tihti binaarne objektikood). Sagedasim põhjus lähtekoodi selliseks transformeerimiseks on käivitatava programmi loomine. 29. Spetsiaalse riistvara realiseerimine Programne realisatsioon: Olgu meil vaja realiseeerida spetsiaalne digitaalne seade või protsessor mingiks spetsiaalseks ülesandeks. Näiteks juhtida tööpinki, analüüsida mingi keemilise protsessi kulgu, juhtida auto sissepritset ja süüdet, mobiiltelefonile protsessor jne. Millised on siin realiseerimise võimalused? Esimene on programne realisatsioon. See tähendab, et me ühendame näiteks paralleelpordi,USB või mõne siini külge oma personaalarvutil juhitava seadme ning kirjutame
annaabi.ee 
