Finantsinstrumendid , finantsturg , rahaasutused Finantsvahenduse ülesanded : · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. Nende ülesannete täitmiseks on majanduses tekkinud suur hulk institutsioone ja instrumente . Finantsvahenduse olulisimateks komponentideks on finantsturud . Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Finantsturge on kaks: · rahaturg · kapitaliturg Pangasüsteem on kaheastmeline : 1)Keskpank on pankade pank, iseseisev riiklik institutsioon, mis võib rohkem või vähem olla seotud valitsusega. Eesti Keskpank ei allu valitsusele. Keskpanga funktsioonid on: · Kodu...
puhasnüüdisväärtus positiivne. 1.2 Soetumusmaksumuse meetod Teine oluline põhimõte varade kohustuse kajastamisel on soetumusmaksumuse meetod (Cost Accounting). Peamiselt tekib raha ajaväärtuse kontseptsiooni rakendamise vajadus raamatupidamisarvestuses siis, kui vara soetatakse või võõrandatakse tavapärasest pikema maksetähtajaga ehk kui tegemist on pikaajaliste nõuete või kohustustega. Seda reguleerib RTJ3 Finantsinstrumendid (Altmäe, 2015, lk 28). Diskonteerimist vajavad nõuded võivad tuleneda intressita laenu andmisest, intressita järelmaksuga vara (teeenuse, kauba vm ) müügist. Sama põhimõte kehtib intressita laenu saamisel või intressita järelmaksuga vara soetamisel. Samuti tuleb diskonteeritult kajastada osakapitali sissemakseta loodud osaühingu korral, kui nõue osaniku vastu on tähtaegne. Samuti tuleb diskonteerida näiteks põhivara allahindluse korral juhul kui põhivara objekti
• Ettevõtlusalase informatsiooni levitamine • Asjaajamise lihtsustamine Inimressursi arendamine • Ettevõtlusega tegelemise motiveerimine • Konkreetsel tegevusalal vajalike oskuste ja teadmiste arendamine, tagades VKE-dele parema juurdepääsu koolitus- ja nõustamisteenustele. Finantseerimisvõimaluste parandamine Vajalik riigipoolne toetus. • VKE-dele tagatakse parem ligipääs finantseerimisvahenditele • Töötatakse välja uued finantsinstrumendid alustavate ja suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete vajaduste katmiseks Ettevõtlust toetava tugistruktuuri arendamine • Hästitoimiva tugistruktuuri kaudu tagatakse olemasolevate riiklike toetusmeetmete kättesaadavus kõigile VKE-dele • Ettevõtlusega alustamise lihtsustamine ja tegevuse soodustamine inkubatsioonikeskuste ja tööstusparkide loomise toetamise kaudu Ettevõtluse tugisüsteem: • EAS • EAS välisesindused
Euroopa Vabakaubanduspiirkonna riiki: Island, Norra ja Liechtenstein). Eestis jõustusid direktiivist tulenevad nõuded väärtpaberituru seaduse muudatusega 19. novembril 2007. MiFID on rakendatav: * investeerimisettevõtetele * investeerimisnõustajatele * pankadele, kes pakuvad investeerimisalaseid teenuseid * alternatiiv - kauplemissüsteemidele * börsidele Selle kohaldamisalasse kuuluvad ka kõik finantsinstrumendid ja -teenused, välja arvatud mõned, näiteks valuuta ostu-müügitehingud. MiFID´i põhieesmärgid: Suurendada investorkaitset Selle eesmärgi saavutamiseks on ette nähtud mitmeid meetmeid. Paigutades kliendi ühte järgmistest kliendigruppidest, määratakse kindlaks kliendi investorkaitse ulatus: tavakliendid, asjatundlikud kliendid ja võrdsed vastaspooled. Kliendile võimaldatava kaitse ulatus sõltub kliendi liigitusest. Kui
Ameerika kindlustusettevõtte AIG (American Internetional Group) müüs kümneid miljoneid dollareid väärt kindlustuspoliise, ilma rahata mida maksta tagatiseks juhul kui midagi oleks valesti läinud. Kuid nii see aga läks. Need krediidiriski vahetustehingud muutusid väärtpaberiteks see võimaldas ettevõtjatel panustada tohutustes kogustes raha kihlvedudesse, kas hüpoteegi väärtpaberite väärtused tõusevad või vähenevad. Kõik need panused, finantsinstrumendid lõid väga keerulise varade, kohustuste ja riskide rägastiku. Seega kui asjad läksid halvasti, läksid nad halvasti kogu finantssüsteemi jaoks. Mõned mõjukad finantsettevõtted kuulutasid välja pankroti, nagu Lehman Brothers. Kauplemine ja krediiditurud külmusid. Aktsiaturg oli kokku varisenud. Ja USA majandus sattus katastroofilisse majanduslangusse. Keskpank The Fed pakkus pankadele hädaabilaene. Mõte oli
ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: · sularahaarveldused; · sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto).
üldjuhul kohustust osakuid tagasi osta. Kinnise fondi osakuid on investoril võimalik müüa vaid järelturul. Teisisõnu - kui leidub isik, kes on investorilt nõus osakud ostma. Kinnise fondi mudel eeldab üldjuhul seda, et osakute järelturg tekib börsil ehk osakud on börsil kaubeldavad. Kinnised fondid on ka sellised fondid, mis ostavad osakuomanikelt osakuid tagasi harvemini kui kord kuus. 6. TULETISVÄÄRTPABERID ,,Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Nende peamine funktsioon on olnud on olnud ja on riskide vähendamine. Samal ajal sobivad nad väga hästi ka hoopis vastupidiseks- riskide suurendamiseks ning finantsvõimenduse võtmiseks. Sellepärast võib tuletisväärtpabereid käsitleda tavaliste kauplemisinstrumentidena. Tuletisväärtpabereid on väga palju erinevaid, isegi võib öelda, et praktiliselt lõputult palju, sest
Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. 2.2. Rakendusala Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 4 ,,Varud" tuleb rakendada varude arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. Juhendit RTJ 4 ei rakendata bioloogiliste varade kajastamisel (vt juhend RTJ 7 ,,Bioloogilised varad"), müügiks hoitavate finantsinstrumentide kajastamisel (vt juhend RTJ 3 ,,Finantsinstrumendid") ega pikaajalistest teenuslepingutest tulenevate lõpetamata tööde kajastamisel (vt juhend RTJ 10 ,,Tulu kajastamine"). 4 2.3. Mõisted Varud on varad: mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. (SME IFRS 13.1).
Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri kujundamine Investeerimisprojekti analüüs Kapitali hinna analüüs Investeerimisprojekt tuleb vastu võtta, kui see loob Kapitali struktuur tuleb kujundada selline, mis minimeerib lisandväärtust keskmise kapitali hinna Investeeringud käibekapitali Fikseeritud ja ujuva intressimääraga finantsinstrumendid Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalised finantsinstrumendid Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantsinstrumendid põhivarasse Rahandusotsuste langetamisel on määrava tähtsusega kinnipidamine ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida
ostuoptsiooni hetkeväärtus: C=s*N(d1)-xe-rt*N(d2) C= 86,610010697 (P=C-S+xe-rt P= 171,2891 ) optsioonipaketi väärtus = aktsiate arv*(optsiooni hetkeväärtus - optsiooni rakendushinna tänase väärtuse ja alus c) Optsioon ei pruugi minu arvates olla väga hea ettevõtte boonuspaketi osana, kuna optsioonid on kõrge riskitas finantsinstrumendid, mistõttu on suhteliselt suur tõenäosus küll teenida nende pealt, kuid sama tõenäoline on jää siis küll mitte kaotada, (sest ei olda ise nende optsioonide omandamiseks raha kulutanud, kui see moodustab nö samas ei pruugita saada nende pealt mingit tulu ehk boonus jääb saamata. Samas, kui mõelda teistpidi, siis võib ostuoptsioonide omamine motiveerida rohkem panustama rohkem selle ettevõtte arengusse, kuna ettevõtte väär ostuoptsioonidest koosneva boonuspaketi väärtust
reguleeritud kohalikul tasandil, siis on hoolimata sektori konsolideerumisest viimase paarikümne aasta jooksul föderaalregulatsioonide ja -institutsioonide kõrval endiselt oluline roll osariigi tasandi õigusaktidel ja ametiasutustel. Peamiselt 1970. aastate keskpaigani, osaliselt aga isegi kuni 1980. aastate lõpuni kehtisid USA-s regulatsioonid, mis takistasid üleriiklike või isegi üleosariiklike suurpankade teket. Kinnisvaraga seotud riskantsed finantsinstrumendid said 2008. a saatuslikuks mitmele USA suurele investeerimis- ja kommertspangale, kellest tänaseks on paljud oma tegevuse senisel kujul lõpetanud. 6 16. märtsil 2008 nõustus investeerimispank J.P. Morgan Chase ostma Bear Stearns'i. Septembris 2008 võttis valitsus oma kontrolli alla hüpoteeklaenude ettevõtted Fannie Mae ja Freddie Mac ja andis kindlustusettevõttele AIG hädaabilaenu $85 mlrd
Ettevõtte rahanduse valdkonnad: Finantsturud ja –institutsioonid Investeeringud Finantsjuhtimine Finantsjuhtimise põhieesmärgid: Pikaajalises perspektiivis – ettevõtte väärtuse maksimeerimine omanike jaoks. // ettevõtte lihtaktsia hinna maksimeerimine Lühiajalises perspektiivis – kasumi maksimeerimine Finantsjuhtimise valdkonnad: Finantsjuhtimise üldosa – finantsarvutused, finantsinstrumendid, risk ja selle hindamine Üldine finantsanalüüs ja planeerimine Varade juhtimine Finantsallikate juhtimine Kapitali struktuur ja dividendipoliitika Finantsinvesteeringute juhtimine Finantsjuhtimise erivaldkonnad 3. Finantsturu olemus ja struktuur (finantsturgude liigid). Mõiste: Finantsturg on turg, millel raha liigub neilt, kellel tekib vabaraha ülejääk, neile, kellel tekib raha puudujääk
Pank saab arvestada selliste tehingute korral rahavoogudega, mis tavaliselt realiseeruvad väärtpaberi tähtaja saabudes, samas võib aga pank arvestada sellega, et ootamatu likviidsuskriisi korral saab selliseid väärtpabereid reeglina normaalse hinna ning operatsioonikuludega realiseerida. 1. Väljastatavate laenude maksetähtaegade lühendamine - kõik lühiajaliselt reaalselt rahavoogu genereerivad finantsinstrumendid aitavad suurendada panga likviidsust. Seetõttu võib olla otstarbekas kohaldada pikaajalistele laenuklientidele lühemaajalisi tagasimakse graafikuid, mis tagaks laenusumma laekumise juba laenuperioodi vältel suhteliselt kiiresti. 1. Üleminek väärtpaberitele ehk laenude muutmine kaubeldavateks väärtpaberiteks - Andes välja laenulepingujärgse laenu, peab pank arvestama, et selle
Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. o Finantsturud: Esmas- ja järelturg Raha-ja kapitaliturg · Finantstooted: o Finantsinstrumendid o finantsteenused 17. Väärtpaberituru osalised: · EMITENT - isik, kes on väärtpaberid välja lasknud või võtnud endale vastava kohustuse. · VÄÄRTPABERITURU KUTSELISED OSALEJAD · INVESTOR isik, kes on omandanud väärtpabereid. 18. Finantsturgude liigitus erinevatest aspektidest: · Tähtajajärgi: o Rahaturg o Kapitaliturg · Elutsükli järgi: o Esmasturg o Järelturg
- kogumispensionide seadus VII Määrused - töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäär - keskmise palga arvutamise kord - puhkusetasu arvutamise kord VIII Raamatupidamistoimkonna juhendid · RTJ 1 Üldpõhimõtted · RTJ 2 Aruannete esitusviis · RTJ 3 Finantsinstrumendid · RTJ 4 Varud · RTJ 5 - Materiaalne ja immateriaalne põhivara · RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud · RTJ 7 Bioloogilised varad · RTJ 8 Eraldised, potentsiaalsed kohustised ja potentsiaalsed varad · RTJ 9 Rendiarvestus · RTJ 10 Tulu kajastamine · RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine · RTJ 12 Valitsusepoolne abi · RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded · RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused
aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega (RS) ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega (RTJ) (riigi raamatupidamiskohustuslaste puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirjaga). Raamatupidamise Toimkonna juhendid: RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted; RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes; RTJ 3 Finantsinstrumendid; RTJ 4 Varud; RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara; RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud; RTJ 7 Bioloogilised varad; RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad; RTJ 9 Rendiarvestus; 5 RTJ 10 Tulu kajastamine; RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine; RTJ 12 Valitsusepoolne abi; RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded;
SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5
33.Suurimad tululiigid ja kululiigid KOV eelarves. Tulud: Maksud, materiaalse ja immateriaalse vara müük, tulud varadelt, toetused, sealhulgas välisabi, trahvid, tasandusfond- riigieelarvest eraldatud vahendid KOV- le Kulud:?? 34. Finantssüsteemi ülesehitus FINANTSINSITUTSIOONID *Finantsasutused pangad, kindlustusfirmad, väärtpaberivahendajad *Finantsturg turg, kus saavad kokku mõne finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine FINANTSTOOTED *Finantsinstrumendid aktsiad, võlakirjad, fondiosakud jms *Finantsteenused nõustamine (??) 35. Finanstasutuste liigitus ja selgitus Krediidiasutused Institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime ,,pank". *Hoiustamisteenused *Krediiditeenused *Väärtpaberiteenused *Arveldusteenused Kindlustusseltsid Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või
suureneb. Kasumimäär ei sisalda firma kulutusi rahaliste vahendite ostmiseks (ei arvestata reaalset intressi määra). 2 R 2. Reaalne l intressimäär i i ää 17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalse intressi määr Reaalse intressimäära põhjal kujunevad nii laenatud kapitali kui ka omavahendite maksumus (ka neid võib välja laenata ning selle pealt teenida). Rahastamiseks kasutatavad finantsinstrumendid: 1. Laenud 2. Omavahendid NB! Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks reaalne intressimäär. Investeeringute nõudlus Investeeringute nõudlus sõltub, eeldades, et ülejäänud investeeringuid mõjutavad faktorid on konstantsed: a) reaalsest intressimäärast b) loodetavast kasumimäärast 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalne intress,% Reaalse intressimäära
aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes. cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum- dividend'i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele. ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend'i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra. 23. Tuletisväärtpaberi mõiste Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 24. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga
ostetakse/müüakse tagasi). Tuletisinstrumendid võeti kasutusele seetõttu et sel perioodil muutusid finantsturud ja üldse finantskeskkond volatiilseks (ebastabiilne). Futuurid ja forwardid on tuletisinstrumendid mis panevad nende kasutajatele kohustuse tähtaja saabumisel kokkulepitud hinnaga tehing sooritada. Forwardtehingud võivad olla seotud paljude erinevate turgudega ning alusvaraks võivad olla nii finantsinstrumendid kui ka materiaalsed väärtused. Forwardid on standardiseeritud rohkem kui futuurid (nad on ka rohkem kasutuses). Rangelt reglementeeritud forwardtehingud. Optsioonid jaotatakse kahte suuremaase gruppi: · Ostuoptsoonid · Müügiõigust pakkuvad optsoonid ehk müügioptsoonid Igal optsoonil on selle välja kirjutaja ning hilisem ostja. Optsooni nimetus ehk liik kujuneb alati välja tema omaniku ehk optsiooni ostja seisukohalt
konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet optimaalne maksumäär laffer'i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab valitsusele maksimaalse maksutulu optsioon (varrant) - õigus teatava aja jooksul lepingus ettenähtud tehingut lõplikult sooritada või sellest loobuda; tuletisväärtpaber, mis annab õiguse alusväärtpaberite ostmiseks või müümiseks määratud tähtajal määratud hinnaga; finantsinstrumendid, mis annavad õiguse omandada lihtaktsiaid 6 otseinvesteeringud selliseid investeeringuid, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle panga likviidsus panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid panga puhasväärtus saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused
- palgaseadus, - töö- ja puhkeaja seadus, - puhkuseseadus, - töökindlustusseadus jt. V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord, - keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ) 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud
Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri kujundamine Investeerimisprojekti analüüs Kapitali hinna analüüs Investeerimisprojekt tuleb vastu võtta, kui Kapitali struktuur tuleb kujundada selline, see toob lisandväärtust mis minimeerib keskmise kapitali hinna Investeeringud käibekapitali Fikseeritud ja ujuva intressimääraga finantsinstrumendid Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalised finantsinstrumendid Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on
Finantsturud liigitatakse rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks: - Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (tähtajaga kuni 1.a.). Selliste instrumentide hulka kuuluvad valitsuse, ettevõtete ja finantsasutuste poolt emiteeritud vekslid, deposiitsertifikaadid ja muud taolised paberid. Nimetatud vahenditega saavad ettevõtted kindlustada ja reguleerida enda likviidsust. - Kapitaliturgudel ringlevad pikaajalised finantsinstrumendid (üle 1.a.) nendeks on aktsiad ja võlakirjad. Kapitaliturg jaguneb omakorda esma- ja järelturgudeks. Kapitalituru väärtpaberid peavad peale esmast emissiooni läbima esmaturu, kus nendega kaubeldakse nimiväärtuses või ülekurssiga. Järelturgudel kujuneb väärtpaberi hind nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Reeglina ei tegutse raha- ja kapitaliturud eraldi, vaid finantsturul kaubeldakse mõlemate finantsinstrumentidega.
hoidma Eesti Pangas, praegu on see 15% · Riskikontsetratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. · Investeerimispiirangud krediidasutuse seadus §81. Basel II 26 juunil 2004 kiitsid G-10 riikide keskpankade finantsjärelevalve asutuste esindajad heaks Baseli Pangajärelevalve Kommitee poolt väljatöötanud pankadele mõelnud uue kapitali adekvaatsuse raamistiku. Miks Basel II? Kasutusele on võetud uued finantsinstrumendid, millest tuleneb vajadus rakendada suurema riskitundlikkusega meetmeid (seos riskijuhtimise süsteemiga). Soov vähendada regulatiivse kapitali arbitraazi võimalusi (st et pank saaks valida milisse liikmesriigi regulatsioon oleks talle soodsam oma tegevuse korraldamiseks) 90ndade aastate lõpus toimunud rahvusvahelised finantskriisid (vajadus arvestada reaalset krediidi- ja operatsiooniriski) Basel II · senisest riskitundlikum kapitalinõuete arvutamise metoodika
• Ettevõte maksab välja vaid selle osa mis jääb üle peale kasumi reinvesteerimist • Ettevõte võib jälgida ka oma optimaalset kapitali struktuuri ning ülejääv osa makstakse dividendidena välja. • Kasumi reinvesteerimisel peab järgima aktsionäride nõutavat tulu alternatiivsetest investeerimisvõimalustest. 46. Finantstasuvuse hindamine Investeerimisprojektis peab NPV = 0 47. Tuletisväärtpaberite mõiste ja funktsioonid Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 48. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted Optsioon – on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga
Kasumi reinvesteerimisel peab järgima aktsionäride nõutavat tulu alternatiivsetest investeerimisvõimalustest. Eeldused võivad olla ettevõttespetsiifilised või makromajanduslikud tegurid. Eelduste väärtusi muudetakse ühe kaupa ja uuritakse mõju lõpptulemusele (n NPV). Tulemused esitatakse jooniste või graafikuna, üldistamaks projekti riski. 46. Finantstasuvuse hindamine 47. Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 48. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted: Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga
Turu kutseline osaline võib osutada üksnes neid teenuseid, mille osutamiseks tal on olemas tegevusluba. Tegevusluba on tähtajatu, ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud. 7. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite sõnastik, RTJ 3 „Finantsinstrumendid“) Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet (võlakiri) või õigust omandisuhtele (tuletisväärtpaber). 8. Investeerimisfondid: tüübid, NAV Investeerimisfondide tüübid Kasvufond (growth fund) – paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse; kõrge riskitasemega fond Tulufond (income fund) – paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse; väiksema riskitasemega fond
Balti põhinimekiri - Väärtpaberibörs (34 aktsiat) Balti lisanimekiri - Reguleeritud turg (44 aktsiat) First North Baltic - Alternatiivturg (2 aktsiat) Balti võlakirjade nimekiri (umbes 10 emitendi, sh. Leedu riik) Balti vabaturg (peatatud) 11. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite sõnastik, RTJ 3 ,,Finantsinstrumendid") Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet (võlakiri) või õigust omandisuhtele (tuletisväärtpaber). 3 12. Investeerimisfondid: tüübid, NAV Investeerimisfondide tüübid Kasvufond (growth fund) paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse; kõrge riskitasemega fond Tulufond (income fund) paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga
Rahaturu instrumendid Rahaturg on institutsioon, kus vastavate protseduuride alusel müüakse laenuvõimelise krediidivõtja poolt väljaantud lühiajalisi laenuinstrumente. Rahaturu riskid on väiksemad kapitalituru omadest. Rahaturg toimib nii esmas- kui ka järelturuna. Rahaturu keskseid eeltingimusi on finantsinstrumentide kõrge likviidsus. Turul eristatakse 4 põhielementi : Laenuandjad- ja võtjad; Finantsturud korraldavas funktsioonis; Finantsinstrumendid. Enamkasutatavad rahaturu väärtpaberid: Riigikassa võlatähed ehk T-bills Tavaliselt tähtajaga kuni aasta. Kasutatakse valitsuse lühiajaliste sularaha vajaduste katteks. Sõltuvalt maksusüsteemist võivad kulud ja laekumised koonduda erinevatele perioodidele, mistõttu võib tekkida likviidsus probleem. Kasutatakse erinevat liiki võlatähti : 1)Regulaarseeria võlatähed, mida emiteeritakse lühi perioodide järel (nädalas või kord kuus).
eelarve on puudujäägiga. o Instrumentide tähtaegade järgi (rahaturg lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg pikemaajaliste instr. turg). o Finantsinstrumendi elutsükli järgi (esmaturg ja järelturg). o Finantsinstrumendi liikide järgi (võlainstrumentide-, omandiväärtpaberite-, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg). · Finantstooted: - Finantsinstrumendid, finantstooted millega kaubeldakse turgudel, (aktsiad ja võlakirjad) - Finantsteenused, turgudel mittekaubeldavad finantstooted (laenud, hoiused, kindlustused, nõustamine) 24. Tagatisfondi olemus. Krediidiasutuses hoiustatud vahendid on tagatud 1 hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses kuni 100 000 euro ulatuses 100%. 25. Väärtpaberituru osalised. · Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted.
puudujääk või need ettevõtted kellel on ülejääk ja saavad selle teenima panna. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused. Finantsturud jaotatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (kuni aastase tähtajaga). Selleks võivad olla vekslid, deposiitsertifikaadid. Kapitaliturgudel on pikaajalised finantsinstrumendid, peamiselt aktsiad ja võlakirjad. Tähtajaga üle aasta. Kapitaliturud jagunevad esmas ehk primaarturuks ja järeldunuks ehk sekundaarturuks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist. Kui aktsiad on esmasturu läbinud (nendega on kaubeldud), siis edasi kaubeldakse nendega järelturgudel. Tegelikult ei ole nimetatud turgude vahel praktilist vahet, sest mõlemaid tehinguid teostavad enamus finantsturgusid. Vahet tehakse vaid kauplemistingimustes.
Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku need, kellel on vahendite puudujääk või ülejääk. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused. Finantsturud jaotatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (kuni aastase tähtajaga). Selleks võivad olla vekslid, deposiitsertifikaadid. Kapitaliturgudel on pikaajalised finantsinstrumendid, peamiselt aktsiad ja võlakirjad. Tähtajaga üle aasta. Kapitaliturud jagunevad esmas ehk primaarturuks ja järeldunuks ehk sekundaarturuks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist. Kui aktsiad on esmasturu läbinud (nendega on kaubeldud), siis edasi kaubeldakse nendega järelturgudel. Tegelikult ei ole nimetatud turgude vahel praktilist vahet, sest mõlemaid tehinguid teostavad enamus finantsturgusid. Vahet tehakse vaid kauplemistingimustes.
muutmata. Eeldused võivad olla ettevõttespetsiifilised või makromajanduslikud tegurid. Eelduste väärtusi muudetakse ühe kaupa ja uuritakse mõju lõpptulemusele (n NPV). Tulemused esitatakse jooniste või graafikuna, üldistamaks projekti riski. 53. Finantstasuvusläve mõiste Investeerimisprojektis peab NPV = 0 12. loeng: Tuletisväärtpaberid (optsioonid) 54. Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 55. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted: · Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga
SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5
SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5
SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5
mõju käsitlemisel baseerusime siiani eeldusel, et tegu on nn. väikese riigi juhtumiga. Seepärast võis ka impordi pakkumist maailmaturu hinna juures vaadelda täiuslikult elastsena. 25. Mittetollilised piirangud (nende osatähtsuse kasv 2. maailmasõja järel, selle põhjused), klassifikatsioon: riigi sekkumine, toote klassifikatsioonid, tolliprotseduurid, finantsinstrumendid, koguselised piirangud : Kuigi tolle väliskaubanduslike kaitsemeetmetena peetakse üldiselt ebasoovitavateks, on nad regulaatoritena vähemalt otsekohesed ja kõigile avalikult teatavaks tehtud. Mitmesugused muud väliskaubanduse reguleerimiseks rakendatavad võtted, mida eri autorite andmetel tuntakse kümneid kuni sadu, on enamasti tunduvalt halvemini läbinähtavad, s.t. vähem ilmsed. Kvoodid välja arvatud, on nad varjatud, kuid nende
alusel on antud FIE-le õigus valida, kas pidada kassapõhist arvestust või tekkepõhist arvestust. Juriidilised isikud peavad finantsvahendeid arvestama tekkepõhiselt. Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded
Suur hulk rahast liigub spetsialiseeritud rahaasutuste kaudu kes tegutsevad finantsvahendajatena. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja finantskohustuste tekkeks. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete väärtpaberid ja erinevad finantsnõuded (nõuded ostjate vastu, nõuded laenusaajate vastu). Finantskohustused kujutavad ettevõtte võlgnevust kreeditoridele (võlausaldajad, tarnijad(maksmata arved), töötajad(töötasu pole makstud)). Finantsinstrumendid liiguvad finantsturgudel kus siis huvitatud osapooled kokku saavad. Olulisteks laenuallikateks ongi tavalised finantsvahendaja e. rahaasutused. Finantsturud võib liigitada rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega ja neid vahendeid kasutavad ettevõtted peamiselt likviidsuse juhtimiseks. Rahaturu vahenditeks võivad olla vekslid, deposiitserfikaadid, aga ka lühiajalised võlakirjad. Rahaturud on lühiajalised e aastased tehingud
Raamatupidamise toimkonna juhendid http://www.easb.ee/index.php?id=1255 06.01.2009 Raamatupidamise seadus 06.01.2009 Riigi raamatupidamise üldeeskiri 08.01.2009 RTJ 0 Eessõna 08.01.2009 RTJ 1 (muudetud 2009) Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted 08.01.2009 RTJ 2 (muudetud 2009) Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 08.01.2009 RTJ 3 (muudetud 2009) Finantsinstrumendid 08.01.2009 RTJ 4 (muudetud 2009) Varud 08.01.2009 RTJ 5 (muudetud 2009) Materiaalne ja immateriaalne põhivara 08.01.2009 RTJ 6 (muudetud 2009) Kinnisvarainvesteeringud 08.01.2009 RTJ 7 (muudetud 2009) Bioloogilised varad 08.01.2009 RTJ 8 (muudetud 2009) Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad 08.01.2009 RTJ 9 (muudetud 2009) Rendiarvestus 08.01.2009 RTJ 10 (muudetud 2009) Tulu kajastamine 08.01
seaduse alusel on antud FIE-le õigus valida, kas pidada kassapõhist arvestust või tekkepõhist arvestust. Juriidilised isikud peavad finantsvahendeid arvestama tekkepõhiselt. Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded
oma eelised finantsvahenduses. Finantsinstitutsioonid jagunevad: 1) Finantsturg - institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. 2) Finantsasutus - nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). Finantstooted jagunevad: 1) Finantsinstrumendid aktsiad, võlakirjad 2) Finantsteenused laenud, kindlustustooted, klientide nõustamine jne. 23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Majandusüksused kasutavad finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajatena toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Rahaasutuste liigitus sõltub suuresti riigi seadustest, täpsemini sellest, kuidas on erinevate finantsvahendajate tegevusalad piiritletud
täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal
varud); (c) varasid, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (näit. finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Käibevara on vara ja õigused, mida arvestatakse bilansi aktivas: · Raha · Lühiajalised finantsinvesteeringud · Nõuded ja ettemaksed · Varud 5.1 Raha Raha ja pangakontod on finantsvara ja arvestust peetakse Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" järgi. Raha ja pangakontosid kajastatakse bilansis õiglase väärtuse meetodil. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, s.o. eesti kroonides, ümberhinnatult tehingu toimumise päeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Bilansis hinnatakse välisvaluuta ja
muudetakse ühe kaupa ja uuritakse mõju lõpptulemusele (n NPV). Tulemused esitatakse jooniste või graafikuna, üldistamaks projekti riski. 53. Finantstasuvusläve mõiste Investeerimisprojektis peab NPV = 0 12. loeng: Tuletisväärtpaberid (optsioonid) 54. Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid 16 Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 55. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted: Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga
· konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne, · raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine, · riigi raamatupidamise korraldamise erisused, · muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused, · seaduse rakendamine. Seadus jätab teatud käitumisvabaduse raamatupidamiskohustuslasele Raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ) Näidetena kirjeldatakse ära, kuidas peaks raamatupidamises asjad olema 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põhivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud Raamatupidamiskohuslased määratud ära RPSes
notaritasud, riigilõivud ja muud kulutused, ilma milleta ei oleks tehing tõenäoliselt aset leidnud. Osaluse omandamise finantseerimise eesmärgil finantskohustuste võtmise või omakapitaliinstrumentide emiteerimisega kaasnevaid kulutusi ei käsitleta omandamisega otseselt seotud väljaminekutena. Selle asemel võetakse need arvesse kohustuse ja omakapitali- instrumentide esmakordsel kajastamisel vastavalt juhendile RTJ 3 ,,Finantsinstrumendid". Juhul kui osaluse omandamisel makstav tasu sõltub teatud lisatingimustest, hinnatakse omandamise kuupäeval nende lisatingimuste tõenäolist mõju ostuhinnale ja kajastatakse omandatud osaluse soetusmaksumuses, eeldusel, et tasu maksmine on tõenäoline ning tasu suurust saab usaldusväärselt mõõta. Hilisemaid ostuhinna korrigeerimisi kajastatakse omandatud osaluse soetusmaksumuse korrigeerimisena (RTJ 11 § 32).
pöördumatud tagajärjed. Juhul kui looduslik ala muudetakse kultuurmaastikuks, on seda raske tagasi looduslikuks muuta. Valitsuse poliitika, valitsuse vead ja turutõrked Rääkides loodusvaradest ja valitsuse võimalustest sekkuda ressursside efektiivsema paigutamise nimel, võib välja tuua järgmised võimalused: 1) omandiõiguste määratlemine (paljude loodusvarade puhul ei ole omand selgelt piiritletud) 2) regulatiivsed vahendid: käsu- ja kontrollivahendid, finantsinstrumendid; 3) informatsiooni pakkumine, uurimuste finantseerimine, mis omakorda vähendab kasutamisega seotud määramatust. Samas võib valitsuse sekkumine olla ka ebaefektiivne. Halvasti väljatöötatud maksud või subsiidiumid võivad suunata ressursse ettenägematul (negatiivsel) viisil. Sageli on erinevate kontrollimehhanismide rakendamine toonud ootamatuid tagajärgi. Näit Ateenas taheti vähendada autode kasutamist. Rakendati kord, kus teatud
annaabi.ee 
