Ajanormi (tööjõu tootlikkust mõjutavad): 1)Regionaalne eripära 2)Loodus (tehis-) keskkonna mõju 3)”õppimiskõver” 4)Tegurid, mis seonduvad ületunnitööga ja mitmes vahetuses töötamisega 5)Seosed tööjõu ja juhtimise vahel 4.2.6. Ehituskulude liigitamine Eestis Ajaloost: - Ehitusprojektide koostamise ajutine juhend (3. Ehitusmaksumus) 1991. aastal - Ehituskulude liigitamise eeskirjad (ELE, 1992, DIN 1982, eelarvevorme polnud) - Ehituskulud EVS 665:1996 (Kolde Projekt) - Ehituskulude liigitamise juhend (ELJ) 1998 (DIN 277 1993.a., TTÜ + kommentaarid eelarvevormidega) - Ehituskulude liigitamine EVS 885:2005 (BK Konsultandid AS ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit) Ehituskulude liigitamise eesmärk: -Ehituskulude liigitamine toimub ühistel alustel -Teha võrreldavaks erinevate koostajate poolt arvutatud eelarvelised arvutused -Ühtsete töömahtude arvutamise reeglite kasutamine
0,5MEEK 1MVar kohta 5 kondensaatorit (Everest 150MVar; Kuusk 200MVar; Ploom 150MVar; Lemba 100MVar; Raigla 100MVar), kogumaksumus on 700*0,5 MEEK=350MEEK Lahtrid: 330kV lahter 8 MEEK 110kV lahter 4 MEEK 110kV lahtreid on 20, maksumus on 80 MEEK 330kV lahtreid on 28, maksumus on 224 MEEK 14 Kogu minimeeritud elektrivõrgu ehitusmaksumus Tabel 9 Ehitusmaksumus Kululiik MEEK Ehituskulud 3272,08 Ekspluatatsioon 1308,83 Kaoenergia 6836,25 Kokku: 11417,16 Leida ekspluatatsioonikulud minimeeritud elektrivõrgus 50 aasta kohta (40% elektrivõrgu maksumusest) Ekspluatatsioon 1308,83 Leida kaoenergia ja selle maksumus minimeeritud elektrivõrgus 50 aasta kohta Ühe aasta kaoenergia: 50 aasta kaoenergia:
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 4 Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Töö eesmärk ja lähteandmed Töö eesmärgiks on koostada 9 sõlmega elektrivõrk, arvutada selle maksumus. Teisena tuleb seda võrku optimeerida, kusjuures peab võrk vastama kriteeriumile n-1, mille juures peavad pinged normi piiridesse jääma. Kolmanda variandina tuleb luua võrk, kus ei pea kehtima n-1 kriteerium ning mis maksaks võimalikult vähe. Tabel 1. Alajaamade tabel Tabel 2. Liinide maksumused 3x2x400 3x3x400 3x3x600 mm2 mm2 mm2 0,1 M€/km 0,15 M€/km 0,2 M€/km Tabel 3. Trafode hinnad 400 MVA 250 MVA 100 MVA 2 M€/km 1,5 M€/km 1 M€/km Tabel 4. Lülitusseadmete ja kompensaatorite hinnad Lülitusseadmed Kompensaator 110 kV 330 kV 0,...
12.13 Paiknemine (TOP 10) Parimad kohad, kus efektiivselt kasutada tuulegeneraatoreid on: Euroopa Liit (nii ütleb Wikipedia) Hiina USA Saksamaa Hispaania India UK Itaalia Prantsusmaa Kanada 12 10.12.13 Võrdlemine teiste alternatiividega. Eelised: Päikeseenergiaga võrreldes on võimalik pidevalt kasutada ilma teistest energiaallikatest sõltumata Hüdroenergiaga võrreldes on ehituskulud ja mõju keskkonnale oluliselt väiksemad Tuumaenergiaga võrreldes ei teki kahjulikke jäätmeid ning oht keskkonnale pole nii suur Geotermaalse energiaga võrreldes on igal pool kasutatav, madalamad ehituskulud 13 10.12.13 Puudused: Päikeseenergiaga võrreldes ei ole nii stabiilne igal pool maailmas. Võtavad rohkem ruumi. Pole võimalik kasutada kosmoses Hüdroenergiaga võrreldes on oluliselt ebastabiilsem ning
1. ENERGIAVARADE JAGUNEMINE – TRADITSIOONILISED JA ALTERNATIIVSED + NÄITED Traditsioonilised: nafta, gaas, tahked kütused ; taastumatu ; tuumaenergia ; nad ei teki juurde ; kasutamine saastab keskkonda. Alternatiivsed ehk rohelised energiavarad: päikeseenergia e. helioenergia (Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika Vabariik), 20% ; tuuleenergia, geotermaalenergia (Island, USA, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa), bioenergia (energiavõsa kasvatus on levinud arengumaades) 2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4. NAFTA TÖÖSTUS: AMMUTAMINE, TÖÖTL...
kütusest põhimõtteliselt raisku. Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik. Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikuks muuta. Keskkütte miinused: · Palju energiat kulub vee soojendamiseks. · Sisselülitamisel kulub suhteliselt kaua aega, et tuba läheks soojaks. · Oht ülekütta ja vesi keema lasta. · Palju torustiku ja muud tehnikat. · Vajab eraldi ruumi Tehnika jaoks. Keskkütte plussid: · Keskmised ehituskulud. · Võimalus automatiseerida. · Maja suurus pole oluline. · Keskküttega saab toota tarbevett Keskküttesüsteemid kütteallikata alusel Gaas Odav ehitada, odavad küttekulud, automaatne. Ainus probleem on gaasi saamine. Gaasitrassiga liitumise võimalikkus tuleb kindlasti kohalikust omavalitsusest järele uurida. Omavalitsuse tehtavad takistused ja sellega seotud väljaminekud võivad teha liitumise raskendatuks.
Abikaasad on lepingu punktis 3.2. määranud, et vallasasjana omandav korter Kastani 173a on abikaasade kaasomand, mille 1/3 mõttelise osa omanik on ****** ja 1/3 mõttelise osa omanik on ********. Ka ostu-müügilepingu punktis 12.1, on notar selgitanud, et eramaja kuulub abikaasade kaasomandisse ning on abikaasade lahusvara vastavalt lepingu punkt 3.2 sättele. Kostja eelnimetatud asjaolusid ei tunnista ning ei soovi jagada vara võrdselt. Kostja sõnul on ta kinnimaksnud ehituskulud ja remondikulud ning seepärast taotleb kostja ***** 2/3 eramaja osast. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ülaltoodud põhjendustel ja asjaoludel ning taotleb on asunud seisukohale, et eelnimetatud maja on abikaasade ühisomand vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 70 lg 4, juhindudes perekonnaseaduse paragrahvist 14 lg 1 soovib jagada vara võrdselt, vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 19 lg 1.
Pudelikaelad ehituses, põhjused, tagajärjed Ehituses on palju asju, mis saavad takistusteks või põhjustavad erinevaid seisakuid ja probleeme. Rääkida võib nii töömeestega juhtumitest ja muudest korralduslikest ülesannetest ning ehitusjärgus tekkivatest probleemidest. Mina keskendun ehituslubadele, mis võivad vägagi suurel määral olla pudelikaelaks ehituses. Olukord on selline, et ehitusfirma arendab erinevaid kortermajade ehitust. Ehitatud on ühte kompleksi juba 4 suurt 8 korruselist ehitist. Töö järgus on 5-kortermaja. Ootel on projektijuhid, püsti on soojakud, piirded ja tegeldakse väiksel määral müügiga, kuna on inimesi, kes teavad, et maja tuleb ja tahavad kindlasti endale elamis pinda sinna soetada. Hoonel on olemas tööprojekt ja kõik vajalikud dokumendid ning sellega mindi ehitusluba taotlema. Esimesel korral saadi üle vaadatud projekt tagasi, tuli teha mõned kooskõlastused, mis tavaliselt on üsnagi tavali...
13. Madalad kasutuskulud Tavaline nii majanduslikult tasuvate kui ka ühiskonnale vajalike ehitise puhul. 14. Hea kogu projekti maksumus kontrolli võimalus Tihti on oluline, et algselt tehtud maksumusprognoos oleks täpne, seda isegi siis, kui see ei tähenda veel madalaimat maksumust. 15. Ehituslepingu madal kogumaksumus See nõue ei erine küll palju punktist 12, kuid tihti on vaja hoida ehituskulud minimaalseina ka siis, kui sellega ei kaasne jooksvate- ja kasutuskulude vähenemist. See nõue on tavaline avalike ehituste puhul, kui kulud kaetakse erinevatest fondidest. 16. Hea ehitusprojekti maksukontrolli võimalus Sarnane punktiga 14, kuid punktis 15 toodud tingimustel. 17. Lepingu hinna põhjedatud prognoosimine Seda vajab see tellija, kes tahab täpselt ette teada lõppmaksumust enne end lepinguga sidumist. 18
sajandi teisel poolel moodustasid Kreenholmi manufaktuuri töölised Narvas iseseisva koguduse. 1879. toimus koosolek uue eesti kihelkonna asutamiseks. Eestvõtjaks oli Ferdinand Gottlieb Tannenberg, kes rootsi-soome Mihkli kirikus eestlastele jumalateenistusi pidas. Krundi kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Erinevalt Narva linnast, mis oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, jäi Joaoru Eestimaa kubermangu territooriumile. Kiriku projekteeris Otto Pius von Hippius ja selle ehituskulud maksis Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig von Knoop, kes oligi kiriku ehitustööde tellija. Ehitustöid juhtis esialgu Otto Pius von Hippius ise, hiljem Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 1.märtsil 1881.a. hukkus terroristi pommist tsaar Aleksander II. 20.oktoobril 1883.a. anti kogudusele ja kirikule Imperaator Aleksander II nime. Kirik pühitseti 28. mail 1884. a. Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd
Pentagoni ehituse algus 11.09.1941 • Kopp löödi maasse 11.septembril 1941. • Projekteerima hakkas kogenud arhitekt George Edvin Bergstrom • Töö käigus esialgsed plaanid muutusid • Esialgse kolme korruse asemel otsustati teha neli, hiljem aga lausa viis korrust • Ehitusega oli seotud 327 arhitekti ja inseneri, kellel oli abiks 117 ehituse järelvaatajat, tipphetkedel oli objektil ehitajaid 15 000 Hoone valmis 15.jaanuariks 1943.a Arhitekt George Edvin Bergstrom, hoone ehituskulud 83 miljonit dollarit Hoone üldinfo • Neoklassitsistlikus stiilis ehitatud Pentagon sisaldab endast viit pentagooni, mis on omavahel ühendatud 10 galeriiga • Hoone kõrgus 24 m, üldpindala 62 000 m² üldpinda, koridoride kogupikkus üle 28 km, aknaid 7754, telefonikaableid 160 000 km, 131 treppi, eskalaatoreid 19, lifte 13, kõige välimise pentagooni pikkus on 280 m • Hooned kannavad tähenimetusi, alustades kõige seesmisest A, B, C, D, E + kaks keldrikorrust F ja G
Püsikulud on sellised kulud, mis ei muutu tootmismahu või tootmise muutusest. Tegemist on näiteks juhatuse palkadega, kontori rendiga jne. (Jaotuvad: absoluutpüsikulud ja intervallpüsikulud.) Muutuvad kulud aga sõltuvad tootmismahust.( Jaotuvad: proportsionaalsed ja mitteproportsionaalsed.) Proportsionaalsed kulud- tegemist on lineaarse sõltuvusega, töömahu kahekordistamine suurendab ka kulusid 2x nt. Ehituskulud. Kulud muutuvad proport ajale- ajast sõltuvad kulud nt. Ehitusplatsi ajutised ehitused. ABS püsikulud- kulud, mis ei sõltu sellest kas firma tegutseb nt. maksma peab ikkagi üüri, renti jne. Intervall püsikulud-jäävad teat. võimsusvahemikul püsivateks, selle muutumisel, võivad järsult muutuda. 6) Mikro- ja makroeelarvestamise erinevused variant 1 Mikroelemendid- detailsed tööd ja konstruktiivelemendid.
Probleemid Tuleb arvestada tuulikute tootmisel tekkivate heitmetega ning tuutlikute utiliseerimisel tekkivate jäätmetega. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseseks). Probleemid Tuuleenergia tootmine on suhteliselt kallis, eriti avamerel, kuna ehituskulud on väga suured. Raskused elektrituulikute elektromagnetilistel ühildumisel võrguga (pinge kõikumised). Head alad tuuleturbiinidele on tihti kaugel linnadest, kus peamiselt elektrit vajatakse. Tuuleenergia eelised Kasutatav ressurss (tuul) on tasuta Taastuv energialiik Suur ressurss Ehitustööde suhteline lihtsus. Arenev ja täiustuv tehnoloogia. Oskusteabe suhteliselt hea kättesaadavus. Tuuleparkide hooldus- ja remondikulud on esimestel tööaastatel kas väga väiksed või
2003 aastal oli jooksevkonto 15,9 miljardi krooniga ja 12,6% SKPst miinuses. KÜTUSE TARBIMINE* Kütus ning Aasta. 2000 2001 2002 2003 Kerge kütteõli ja diiselkütus, tuhat tonni 450 492 570 586 Autobensiin, tuhat tonni 306 335 311 308 Mõeldav on biodiisli eksport, sest tööjõud, ehituskulud, tooraine, maksukliima on soodsamad kui Saksamaal, Prantsusmaal ja Rootsis. 4/ Keskkonnasõbralikkus. CO2 emissioon vastab põletatud kogusele vastava massi taimede CO2 tarbimisele. 1 hektar rapsipõldu toodab aastaks hapnikku 40 inimesele (10,6 miljonit liitrit). Linnakliima paranemine ennekõike suvel. Biodiislit toodetakse taastuvatest allikatest. 5/ Biodiisli hind Saksamaal 1015 senti = 1,562,3 krooni odavam kui tavadiisel.
riikilikult tähtis ehitis, mille "asukohaettepanekud koostab ministeerium, kelle valitsemisalasse kavandatav ehitis kuulub". § 32.2 sätestab "Asukohaettepanekud koostatakse üldjuhul mitme asukoha kohta". AS Eesti Energia teostab uuringuid praegu Suur- Pakri saarel, kuid ennatlik on pidada seda lõplikuks tuumajaama asukohaks. Suur-Pakri pole paraku ideaalne asukoht, sest asub maastikukaitsealal ja NATURA alal. Eeldatavasti oleks Eesti tehniliselt keerukaima ja mahult suurima rajatise ehituskulud mandriga ühendamata saarel oluliselt kõrgemad võrreldes ehitusega mandril. Pisut ekslikult arvatekse, et tuumajaam peab olema võimalikult kaugel inimasustusest. Tõsi, teatud ettevaatusabinõud kehtviad, kuid Saksmaal on RWEle kuuluv tuumajaam Biblis asub 2 km kaugusel 10 000 elanikuga Biblise linnast ja 10 km kaugusel 82 000 elanikuga Wormsi linnast. Seega, tuumajaam ei pea asuma inimasustuseta piirkonnas.
Esimene tuumareaktor 2. detsembril 1942 käivitas rühm teadlasi Itaalia füüsiku Enrico Fermi juhtimisel maailma esimese tuumareaktori. Chicago Ülikooli staadioni tribüüni alla ehitatud katseseadmes Chicago Pile No 1 teostati äärmise salastatuse õhkkonnas esimest korda inimese juhitav tuumalõhustumise ahelreaktsioon. Selle saavutuse tegi võimalikuks paljude maade teadlaste eelnev töö ioniseeriva kiirguse, tuumamuundumiste ja tuumalõhestumise uurimisel, peamiselt 1930-ndate aastate lõpul. Ühtlasi sai tohutu energiahulga vabanemisel raskete tuumade lõhustumises neutronite toimel praktikas kinnituse A. Einsteini kuulus energia ja massi ekvivalentsuse põhimõte. Kuigi II Maailmasõja tõttu oli eesmärgiks tuumapommi tarvis plutooniumi tootmise seadme loomine, kinnitas selle katse edu ühtlasi rahumeelse tuumaenergia võimalikkust. Sõja olukorras ja seose tõttu tuumarelva väljatöötamisega salastati rangelt kõik tuuma valdkonna uurimised ja arenduse...
Templite ehitamisega tehti algust Uue Riigi ajastul. Tavaliselt ehitati kaks templit. Üks rajati vahetult Niiluse äärde ja teine jõest pisut eemale, püramiidi külje alla. Templeid ühendas pikk koridor, mida mööda viidi vaarao surnukeha pidulikus matuserongkäigus jõe äärest matusepaika. Templites asusid suured skulptuurid, võimsad sammastikud, kooliruumid, varaaidad ja käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad. Püramiidide ehituskulud olid aga nii suured, et kurnasid tolleaegset majandust, seepärast loobuti hiljem nende püstitamisest. Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade
Võimalus naabritele eksportida. Vastuargumendid: Avarii korral radioaktiivse saaste oht. Tuumajäätmete ladustamine on kulukas ja Eestis puuduvad selleks looduslikud eeldused. Vajab suurt kogust jahutusvett, mille tagasijuhtimine looduslikku keskkonda muudab selle temperatuurirežiimi. Vajalik on suhteliselt suur ohutsoon, millega kaasnevad muutused asustuses ja maakasutuses. Spetsialistide nappus. Suured ehituskulud, Eestil pole piisavalt kapitali, kaasnevad laenukulud ja ilmselt ka elektrihinna tõus. Energiamajanduse mõju keskkonnale Keskkonnaprobleemid, mis kaasnevad põlevkivi kaevandamisega Kirde-Eestis. Näitaja Karjääriviisiline kaevandamine Maa-alune kaevandamine Põhjavee reostumine Põhjaveetase langeb, kaevude veetase Suur väljapumbatava vee kogus, alaneb, sageli vesi reostub. põhjavee reostumine õlidega,
13. Madalad kasutuskulud Tavaline nii majanduslikult tasuvate kui ka ühiskonnale vajalike ehitise puhul. 14. Hea kogu projekti maksumus kontrolli võimalus Tihti on oluline, et algselt tehtud maksumusprognoos oleks täpne, seda isegi siis, kui see ei tähenda veel madalaimat maksumust. 15. Ehituslepingu madal kogumaksumus See nõue ei erine küll palju punktist 12, kuid tihti on vaja hoida ehituskulud minimaalseina ka siis, kui sellega ei kaasne jooksvate- ja kasutuskulude vähenemist. See nõue on tavaline avalike ehituste puhul, kui kulud kaetakse erinevatest fondidest. 16. Hea ehitusprojekti maksukontrolli võimalus Sarnane punktiga 14, kuid punktis 15 toodud tingimustel. 17. Lepingu hinna põhjedatud prognoosimine Seda vajab see tellija, kes tahab täpselt ette teada lõppmaksumust enne end lepinguga sidumist. 18
maksma peab ikkagi üüri, renti jne. Intervall püsikulud-jäävad teat. võimsusvahemikul püsivateks, selle muutumisel, võivad järsult muutuda. Lk 3 esimene pool Püsikulude osa ühikmalesuuruses väheneb töömahu suurenemisel. Seega suurema tootmismahu juures on võimalik need kulud alla viia. Muutuvad kulud- -proportsionaalsed -mitteproportsionaalsed Proportsionaalsed kulud- tegemist on lineaarse sõltuvusega, töömahu kahekordistamine suurendab ka kulusid 2x nt. Ehituskulud. Kulud muutuvad proport ajale- ajast sõltuvad kulud nt. Ehitusplatsi ajutised ehitused. Mitteproport kulud Degres: kulud tõusevad vahe või rohkem kui toodangu maht nt. Korduval omandatud oskused, mis tõstuvad tööviljapakust. Progr: ületat.optimaalne tootmisvõimsus või rakendat.tööd. Üldistavalt vaadeldakse püsi- ja muutuvkulusid koos. Mõlema kululiigi kõveral liituvad nt. Inventaarsete kilpide püstitamine (muutuv-amortisatsioon, parandus) (püsi-paigaldamine,
viisid sügavale püramiidi sisemusse - hauakambrisse. Pärast matust need maskeeriti ja suleti hoolikalt. Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis päikese käes helkisid, kuid tänapäevaks on kiviplaate säilinud ainult Chephreni püramiidi tipuosas. Vana riigi ajastu ehitusmälestistest on kõige võimsamad kolme vaarao püramiidid Kairo lähedal Giza väljal: 146 m kõrgune Cheopsi, 142 m kõrgune Chepreni ja 66 m kõrgune Mykerinose püramiid. Püramiidide ehituskulud olid aga suured, seepärast loobuti hiljem nende püstitamisest. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma
• eeltöötlusruumid ja jäätmete hoiuruum • eeltöötlusruum ja toiduvalmistamisruum ja portsjoneerimisruum • toiduvalmistamisruum ja toiduvalmistamisnõude pesemisruum • serveerimis/portsjoneerimisruum ja nõudepesu • nõude hoid ja serveerimine/portsjoneerimine • jäätmete hoiuruum ja transpordi platvorm. (3;18-19) Joonis 1 Haigla köögi skeem (3;21) Suurköögi planeerimine Köögi planeerimisel on tähtis ruumide otstarbekus ja hubasus. Ehituskulud tõusevad jätkuvalt ja köögi jaoks arvestatud ruumid on tihti väikesed. See nõuab erilist hoolt ja tähelepanu iga töökoha planeerimisel/kavandamisel. Ideaalne oleks, et ruumi olemust võiks tootmis-iseloomu muutudes kiiresti ja kergesti muuta. Köögiplaanis määratakse köögi ja söögisaali ruumide vajadus ja nende kasutamine ning valitakse seadmed ning paigutatakse need. Lisaks planeeritakse sellised detailid nagu vee- ja elektriühendused, ventilatsioon ning kanalisatsioon
Takseeriti siis salaja ning jäeti meelde laeva kere kumerused, täävide kuju ja mastide paigutus. Tähelepandut rakendati ehitatavate laevade juures. Laevameistreiks ja ehitustöölisteks olid peamiselt saarlased, kes ei käinud laevu ehitamas mitte ainult Eesti randades, vaid ka väljaspool Eestit, eriti Lätis ja Soomes. 19. sajandi teisel poolel hajus laevaehitus laiali mööda rannikut, lähemale ehitusmaterjalile. Ka olid ehituskulud suurlinnadest kaugemal väiksemad. Ehituspuitu osteti enamasti riigimetsadest, vahel ka mõisnikelt. Puud võeti maha täiskuu ajal, siis olevat puit kõva ja kivistunud. Hiidlased olevat seda teinud isegi kella järgi, et oleks ikka päris täiskuu lõpp. See tava polnud aga igal pool ühesugune. Nii olevat Orajõe kandis võetud puid maha vana kuu ajal, mõnel pool aga koguni noore kuu ajal. Laevapuidu varumisel peeti kinni mitmest ebausukommetest. Nii tuli emapuu
Küttekolde automatiseerimisel võib kergesti jõuda küttekuludega kütteõli tasemele. Sobib säästvale inimesele. (TELDRE, K. Küttesüsteemid 3) Keskkütte miinused: · Palju energiat kulub vee soojendamiseks. · Sisselülitamisel kulub suhteliselt kaua aega, et tuba läheks soojaks. · Oht ülekütta ja vesi keema lasta. · Palju torustikku ja muud tehnikat. · Vajab eraldi ruumi tehnika jaoks. Keskkütte plussid: · Keskmised ehituskulud. · Maja suurus pole oluline. · Keskküttega saab toota tarbevett. 1.3.2. Kombineeritud küttesüsteemid Kombineeritud küttesüsteem aitab ühe süsteemi puudused korvata teise eelistega. Kombineerimise lisakulu võib olla väike, kuid võit küttekuludes ning mugavuses suur. Tulemuseks automaatne kütmine ja suurem mugavus. Järgnevalt räägin kahest erinevast kombineerimisvõimalusest: Kamin/ahi/pliit ja elektriküte Kõige enam kombineeritud küttesüsteemid
Tootmise planeerimi ne Loengukonspekt õpperühm XX Õppejõud: XX TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 2 Tallinn 2013 TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 3 SISSEJUHATUS OPERATSIOONIJUHTIMISSE 1. OPERATSIOONIJUHTIMISE OLEMUS Toodete tootmine ja teenuste osutamine kui tegevus koosneb operatsioonidest. Sooritatavate operatsioonide arv võib olla väga erinev: see oleneb tegevuse keerukusest ja mahust. Operatsioonide ülesandeks on muuta protsessi sisendid tarbijale vajalikeks väljunditeks, suurendades nende väärtust. Operatsioonide juhtimist (operations management) võib defineerida kui tegevust, mis on seotud tootmis- ja teenindussüsteemide väljatöötamise, kasutamise ja täiustamisega. Operatsioonijuhtimise protsessi kaudu toimub piiritletud süsteemis ressursivoogude kombineerimine ja muundamine kontrollitaval viisil, tekitades lisaväärtust. See tegevus haakub selliste ...
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitus...
suuremad talud veel rohkemgi. Takil oli minu mees esimene koolipoiss, ta oli siis 9- aastane. Surres 19 aastat tagasi, oli ta 80 aastat 8 kuud vana. Taki talust oli Tõnis esimene koolmeister. Enne jõulu olid poisid ja tüdrukud koolis. Õpiti ainult lugemist." Juhan Roosi (63), sünd 1868 a. Heimtalis. Suure-Kõpus juba 31 aastat. Endine Supsi ja praegu Suure-Kõpu 6-klassilise algkooli õpetaja. "Supsi kool avalti 1885 aastal kooli jaoks ehitatud majas. Mõis kandis ehituskulud. Tipu kool avati 1895 aastal endise kõrtsi ruumides. Kõrts jäi kinni ja tehti mõisa kulul koolimajaks. Kihelkonna ja Supsi koolid ühendati ja siis avati nende asemele Suure-Kõpu 6-klassiline algkool 1.XI 1921." Jaan Taalman (76). Kõik aeg Puiatus elanud ja Veneküla mees. "Vene kool oli kuni sakslaste tulekuni Väike-Kõpu endise mõisa hoonetes. Esialgu rändas kool. Olin 7-aastane kui kooli läksin. Kool oli siis Matsima talus. Kusta Tompson
Templite ehitamisega tehti algust Uue Riigi ajastul. Tavaliselt ehitati kaks templit. Üks rajati vahetult Niiluse äärde ja teine jõest pisut eemale, püramiidi külje alla. Templeid ühendas pikk koridor, mida mööda viidi vaarao surnukeha pidulikus matuserongkäigus jõe äärest matusepaika. Templites asusid suured skulptuurid, võimsad sammastikud, kooliruumid, varaaidad ja käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad. Püramiidide ehituskulud olid aga nii suured, et kurnasid tolleaegset majandust, seepärast loobuti hiljem nende püstitamisest. Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia
EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP * Ehituskorraldus sh
Intensiivses vähikasvatuses toimub kogu tootmine siseruumides kontrollitud tingimustes. · Kasvatusüksused on tihti eri korrustel · Vett kasutatakse korduvalt · Vähid on ükshaaval oma puurides Eesmärgiks on optimeerida kasvatustingimused nii, et kasv oleks võimalikult kiirem ja suremus väikseim, mis vajab rohkem planeerimist ja tööd kui muud meetodid. Mitmesugused rajatised ja siseruumides toimuv kasvatus nõuavad palju nii alg- kui käibekapitali. Investeeringutest suurimad on ehituskulud. Intensiivne kaubavähi kasvatus on alles uuringute staadiumis. Tulemused on olnud kehvad ja majanduslikult tasuvat intensiivkasvatuse süsteemi pole Soomes veel loodud. Ka Rootsis on tõdetud, et kaubavähi intensiivkasvatus ei ole majanduslikult tasuv. Samal ajal on poegade tootmine tänapäeval juba peamiselt intensiivne. Polükultuur (mitmete liikide kasvatamine samas tiigis). Vähki võib kasvatada näiteks koos kaladega samas tiigis
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene...
TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. ...
Kuid miks kiirustada ja mitte ehitada tuumajaam Eestisse siis, kui on välja töötatud uuemad ja märksa paremad tehnoloogiad? On ju ilmselge, et teadus aastal 2006 on midagi muud kui aastal 2016 ja hoopis midagi muud kui aastal 2026. Pealegi ei tekiks meil kohustusi Ignalina tuumajaama monteerimise ja jäätmete ohutustamisega. Praegu kõneldakse, et selliseid kohustusi ei teki, kuid need pole välistatud, sest vana jaama demonteerimiskulud Ignalinas on ilmselt suuremad kui uue jaama ehituskulud ja vaevalt Euroopa Liit neid kulusid kõiki korvab. Sellise suure tuumajaama nagu Ignalina ohutut ja odavat demonteerimist maailma tuumaenergeetika ajalugu ei tunne. Paldiskis töötasid meil 70 ja 90 MW võimsusega reaktorid, mis seisatati 1989. aastal. Tuumavardad viidi Venemaale 15. oktoobril 1994 ja tühjad saastunud reaktorid kaeti betoonist sarkofaagiga. Need jäävad ohtlikeks veel pikaks ajaks. Hiljuti toimus vabariigis riigihange, mille võitis AS Eviko, kes 20,6 miljoni krooni eest
tubade arv), parkimiskoht (ka lisaparkimiskoha hind), panipaik, kamin, saun, avarus, rõdu (vanade paneelmajade nn ,,hoonest väljas" rõdud pole korteriomandi m2 sees), korrus, ilmakaar, vaade ... Väiksemat korterit on kallim ehitada, kuna nii ühe- kui ka kahetoalisees nt on üks wc ja vannituba, mille ehitamine on kallis. Ühetoalisel jaguneb see kulu vähemate ruutmeetrite peale. Asukohast sõltub kulustruktuur paremas kohas maksab maatükk rohkem. Ehituskulud on samad. 0 ehk arengu algus, müügi algus. 1 ehk arengu lõpp 1) võlaõigusleping VÕL (notariaalne ostu-müügileping; see ei jõua registrisse. Ostja maksab ettemaksu, 10%, 20% vms.) 2) asjaõigusleping AÕL (see jõuab registrisse. Ostja maksab ülejäänud summast. AÕL on omandiõiguse üleandmine.) Kinnisvaraäris peavad olema kõik lepingud notariaalsed, kaasa arvatud eel-lepingud. Turunduskommunikatsiooniplaan
või ei luba ehitada. Omanik teeb projekterimis tuua kahju; 3)garanteeritud maksimumhind võib mitte vastu ehituskorralduslike tunnuste järgi? (Kasutuskulud, ehituskulud, projekteerimiskulud ) taotluse.3)Ehitiste register. Arhitektid hakkavad pakkuma pidada tingimuste muutumisel; 4)omaniku kulutused Vajalik tööde kalenderplaanimisel. Koostamise alus Ehituskulu: - maa ostuks variaandid
23. Millest oleneb ehituskrundi väärtus? Asukohast (kaugus keskusest), naabrusest, tehnovõrkudega varustatusest, atraktiivsusest, maakasutuse ettekirjutusest. Aja jooksul maa väärtus muutub: 1)omaniku tegevusest, kes võib tõsta maa väärtust tehnovõrkude väljaehitamise teel. 2)omanikust sõltumata, naabruse või planeerimisettekirjutuse, seaduste muutunise tõttu. 24. Mitmetasandiline on Eesti ehituskulude liigitus (kulude klassifikatsioon)? (Kasutuskulud, ehituskulud, projekteerimiskulud ) Ehituskulu: - maa ostuks - finantskulud(laenuintressid) - kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks - kulud hoonele ja rajatisele - projekteerimisele, järelvalvele ja juhtimiskulud 25. Ehitustöö parametid, mida kasutatakse ehituse plaanimisel (juhtimisel). 1. Töö nimetus peab olema lühike. Arvuti kasutamisel kodeeritakse. 2. Töö seos teiste töödega
MAKSUMUSLIMIIT, TASUVUSAEG JM ) · JUHISED MAKETTIDE JA MUU DEMONSTRATSIOONIMATEJALIDE KOOSTAMISEKS · NÕUDED KRUNDI HEAKORRASTAMISEKS · KESKKONNAKAITSE NÕUDED ( ÕHK, VESI, MAA ) 33 · NÕUDED KAITSERAJATISTELE · EHITUSE ALGUS JA LÕPP PROJEKTEERIMISÜLESANDELE LISATAKSE ESKIISPROJEKT 4.4. PROJEKTEERIMISTÖÖ KORRALDUS PROJEKTEERIMISTÖÖ TULEMUSLIKKUS : · KASUTUSKULUD · EHITUSKULUD · PROJEKTEERIMISKULUD NENDE VAHEKORD PROJEKTEERIJA VALIKU MEETODID. KONKURSS JA VÄHEMPAKKUMINE PROJEKTEERIMISE PEATÖÖETTEVÕTT ARHITEKTI- JA INSENERIFIRMAD PROJEKTBÜOODE LIIT. ARHITEKTIDE LIIT. EHITUSINSENERIDE LIIT PROJEKTEERIMIS- ( KONSULTATSIOONI- )LEPING. SELLE ÜLDTINGIMUSED PEALE TAVALISE KAVANDI KOOSTAMISE VÕIDAKSE KONSULTATSIOONIFIRMALT TELLIDA : TASUVUS- JA TEOSTATAVUSUURINGUD, FINANTSKONSULTATSIOONID, MATERJALIDE JA SEADMETE KATSETAMINE,
60 Tehnikagümnaasium Teine projekt: ehitada tunnel lahesopi alla Teede amet teab terassilla ehituskulusid ja hilisemaid ekspluatatsioonikulusid, kuid ei tea tunneli ekspluatatsiooni kulusid. Terassilla kohta on teada järgmised andmed: KULUD SUMMA krooni 1. Silla ehituskulud 17 000 000 2. Värvimine iga 6 aasta järel 1 000 000 3. Teekatte uuendamine iga 10 aasta järel 3 000 000 4. Silla remondi kulud iga 15 aasta järel 4 000 000 5. Aastased hoolduskulud 300 000 Tunneli kohta on teada järgmised andmed 6. Tunneli ehituskulud 24 000 000 7
60 Tehnikagümnaasium Teine projekt: ehitada tunnel lahesopi alla Teede amet teab terassilla ehituskulusid ja hilisemaid ekspluatatsioonikulusid, kuid ei tea tunneli ekspluatatsiooni kulusid. Terassilla kohta on teada järgmised andmed: KULUD SUMMA krooni 1. Silla ehituskulud 17 000 000 2. Värvimine iga 6 aasta järel 1 000 000 3. Teekatte uuendamine iga 10 aasta järel 3 000 000 4. Silla remondi kulud iga 15 aasta järel 4 000 000 5. Aastased hoolduskulud 300 000 Tunneli kohta on teada järgmised andmed 6. Tunneli ehituskulud 24 000 000 7
60 Tehnikagümnaasium Teine projekt: ehitada tunnel lahesopi alla Teede amet teab terassilla ehituskulusid ja hilisemaid ekspluatatsioonikulusid, kuid ei tea tunneli ekspluatatsiooni kulusid. Terassilla kohta on teada järgmised andmed: KULUD SUMMA krooni 1. Silla ehituskulud 17 000 000 2. Värvimine iga 6 aasta järel 1 000 000 3. Teekatte uuendamine iga 10 aasta järel 3 000 000 4. Silla remondi kulud iga 15 aasta järel 4 000 000 5. Aastased hoolduskulud 300 000 Tunneli kohta on teada järgmised andmed 6. Tunneli ehituskulud 24 000 000 7
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakku...
Kilptee alus (laagid, okstest täidis) ehitatakse kohapealsest materjalist. Kilbid veetakse kohale spetsiaalsetel veoautodel ja paigaldatakse samadega. Raudbetoonkilpteed. Kuna puidu väljaveoks kasutatavad pinnasteed ja puitkilpteed ei pea vastu suure tonnaaziga veoautodele, võiks kasutada raudbetoon-kilpteid (meie vabariigis katsetati silikaltsiitblokke). Nendel teedel suureneb liiklemise kiirus tunduvalt võrreldes pinnasteedega, väheneb kütuse kulu. Taoliste teede ehituskulud on küllaltki madalad, ehtust on võimalik täielikult mehhaniseerida. Kilpe saab kuni 7 korda ümber paigaldada, teed on vastupidavad ilmastikutingimustele, teed on kõrgete ekspluatatsiooniomadustega. Raudbetoon-kilpidest ehitatud tee rajamiseks kulus 2...3 korda vähem aega võrreldes puidust kilpidest valmistatud teega. Keskmine liikumise kiirus nendel teedel on 25 km/h (pinnasteedel 18 km/h ja puitkilpteedel 17 km/h). Kokkuvõttes selliste teede maksumus on 30 % madalam teistest teedest.
Intensiivses vähikasvatuses toimub kogu tootmine siseruumides kontrollitud tingimustes. · Kasvatusüksused on tihti eri korrustel · Vett kasutatakse korduvalt · Vähid on ükshaaval oma puurides Eesmärgiks on optimeerida kasvatustingimused nii, et kasv oleks võimalikult kiirem ja suremus väikseim, mis vajab rohkem planeerimist ja tööd kui muud meetodid. Mitmesugused rajatised ja siseruumides toimuv kasvatus nõuavad palju nii alg- kui käibekapitali. Investeeringutest suurimad on ehituskulud. Intensiivne kaubavähi kasvatus on alles uuringute staadiumis. Tulemused on olnud kehvad ja majanduslikult tasuvat intensiivkasvatuse süsteemi pole Soomes veel loodud. Ka Rootsis on tõdetud, et kaubavähi intensiivkasvatus ei ole majanduslikult tasuv. Samal ajal on poegade tootmine tänapäeval juba peamiselt intensiivne. Polükultuur (mitmete liikide kasvatamine samas tiigis). Vähki võib kasvatada näiteks koos kaladega samas tiigis. Polükultuuriga püütakse
Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab v...
Kas arendus- Rahavoog Pakkumine tegevus on (omanike poolne kasumlik? müük) Nõutav turu- Kapitali- Kinnisvara kapitalisatsiooni- turud Ehituskulud koos määr kulutustega maa turuväärtus Nõudmine soetamiseks (investorite poolne ostmine) Joonis 1. Kinnisvarasüsteem: pinnaturu, varaturu ja arendustööstuse omavaheline seos (Geltner et al. 2000: 25)
pinnasest. Kasutatud vesi pumbatakse tagasi puuripea juurde. Samaaegselt puurimisega surutakse kuni 70 tonnise jõuga puuri kesta pinnases edasi. Jõudlus keskmiselt 1 m tunnis, soodsates tingimustes ka 3 m tunnis. Pärast vastava torupikkuse edasiliikumist ühendatakse sahtis õli, vee ja pulbitorustikud lahti lastakse kraanaga uus toru sahti, ühendatakse kõik torud ning töötsükkel jätkub. Maksumus on kuni 20 tuhat krooni meeter. Lisanduvad sahtide ehituskulud. Tunneli seinad rajatakse spetsiaalsete Saksamaalt toodavate raudbetoontorudest, või ka terastorudest, mille sisse paigutatakse hiljem plasttoru. Kilpläbindust kasutatakse peamiselt suuremõõtmeliste maa-aluste jalakäijate ja kanalisatsiooni tunnelite rajamiseks aga ka metrooliinide ehitamiseks kinnise meetodiga. Tavalised läbinduskilbid võimaldavad rajada tunneleid läbimõõduga kuni 4 m. Läbinduskilbid on varustatud kõigi pinnase töötlemiseks ja töötsoonist eemaldamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
