LABORATOORNE TÖÖ NR 3: ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas 12.02.2014 Õhu liikumiskiiruse ja ventilatsiooniseadme Kursus: MAHB41 Kellaaeg: tootlikkuse hindamine 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist. Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick), uuritav ventilatsiooniava, redel, mõõdulint. "Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast" EVS-EN 15251:2007 TEOREETILINE OSA
TöökeskkondjaErgonoomika, Laura Tkatsova LABORATOORNE TÖÖ: ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE Töö nr: 3 Nimi: Õhuliikumiskiirusejaventilatsiooniseadme Kuupäev: tootlikkusehindamine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist. 2. Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. 3. Tutvuda EL nõuetega sisekeskkonna projekteerimise ja hindamise osas ning sisekliima suhtes TÖÖVAHENDID 1. Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick) 2. Uuritav ventilatsiooniava 3. Redel 4. Mõõdulint 5. Normatiivid: 1) Standart EVS-EN 15251:2007 ,,Sisekeskkonna algandmed hoonete
Tööratas koosneb esi- ja tagakettast, mille vahel asetsevad labad. Ventilaatori põhiparameetriks on tööratta läbimõõt. Olenevalt tööratta konstruktsioonist ja labade paigutusest on radiaalventilaatori kasutegur 40-80%. Ventilaatorisse sisenev gaas suundub sisendkollektori kaudu tööratta labadele. Spiraalkambri ülesandeks on gaasi suunamine nõutavasse suunda. Spiraalkambri lõpus olev difusoor muudab ventilaatorist väljuva gaasivoo dünaamilise rõhu staatiliseks. F1 – ventilatsiooniseadme kaitselüliti F5 – neljanda ventilaatori kaitselüliti KM1 – ventilatsiooniseadme liinikontaktor F6 – ventilatsiooniseadme juhtimisskeemi sulavkaitse AT – autotrafo S1 – ventilatsiooniseadme juhtimise ümberlüliti «käsitsi- M1 – esimese ventilaatori lühisrootoriga automaat» asünkroonmootor
aastajast, kellaajast kui ka meteoroloogilstest tingimustest. Loomulik valgustus jaotatakse kolmeks: Ülavalgustus- valguskuplite kaudu laes Külgavalgustus- läbi akende välisseinas Kombineeritud valgustus- üla- ja külgvalgustus koos. Tehislik valgustus jaotatakse üld- kui ka kohtvalgustuseks, mis koos moodustavad kombineeritud valgustuse. 4.Õhu liikumiskiiruse mõõtmine ja ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamine Ventilatsiooni põhiülesandeks on normaalsetele sanitaar-hügeenilistele timustele vastava õhukeskkonna loomine. Õhuvahetuse läbiviimisel eristatakse: Loomulikku ventilatsiooni, kus õhuvahetuse tekitab gravitatsioonijõud Mehaanist ventilatsiooni, kus õhuvahetus saavutatakse ventilaatorite mehaanilise tööga Mehaaniline ventilatsioonisüsteem koosneb: Ventilaatoritest Õhutorudest koos õhujaoturiga
RISKI- JA OHUTUSÕPETUS LABOR 3 VENTILATSIOON ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED Keskmine õhu liikumiskiirus ̅ Keskmine õhu tootlikus ̅̅̅̅̅̅̅̅ Ventilatsiooniseadme tootlikus Suhteline keskmine erinevus ̅ tulemuste vahel: ̅ | | | | KÜSIMUSTE VASTUSED 1. *Sisekliima klass määratakse standardis ette antud soovituslike algandmete järgi. Klassid jagunevad I kuni IV. I on kõige suuremate nõudmistega hoonetele ja IV kõige väiksemate nõudmistega hoonetele. Antud hoone võiks olla klassis II. *Hoone saastekoormus määratakse selle järgi kas nad kuuluvad väga madala (eriti madala
temperatuuri kõrgemal hoida ning kevadist ja sügisest ülekuumenemist vältida. Passiivmaja põhi skeem (lisa 1) 8 4. MAKSUMUS JA TOETUSED Passiivmajas on võimalik jätta küttesüsteem välja ehitamata, seega saab nii säästetud raha kasutada parema hoonekarbi ehitamisele ja soojustagastusega ventilatsiooniseadme ostmisele. Tänapäeval on tänu passiivmajakomponentide turu konkurentsi tekkele Saksamaal võimalik hooneid hoolikalt planeerides võimalik passiivmaju ehitada juba tavamajaga võrreldes sama hinnaga. Seda on näidatud kortermaja jaoks Fribourgi kantonis Vaubanis. Üldiselt on aga passiivmaja ehitamine kuni 14% tavamajast kallim. Passiivmaja kütteenergia vajadus on väga väike ning seega on hoone kasutusajal jooksev kulu samuti.
.......................................................................... 20 2.3 Soojusallika kirjeldus koos küttesüsteemi ühendamise selgitusega.........................................20 3. Mehaanilise ventilatsioonisüsteemi kirjeldus.................................................................................22 3.1 Valitud ventilatsiooni süsteemi kirjeldus................................................................................. 22 3.2 Valitud ventilatsiooniseadme kirjeldus.................................................................................... 22 4. Hoone veevarustuse lahendamine.................................................................................................. 23 4.1 hoone sooja ja külma tarbevee varustuse kirjeldus.................................................................. 23 5. Kinnistu kanalisatsioon...............................................................................................................
kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. • Korruseks loetakse ka tehnilist korrust. Pööningu- või katusekorrust loetakse korruseks juhul, kui seal paiknevaid ruume on võimalik kasutada eluruumina või mitteeluruumina. Katusel asuvat üksikut hoone tehnoruumi, sealhulgas liftiseadme ruumi, ventilatsiooniseadme ruumi, väljapääsu katusele ja muud seesugust, ei võeta hoone korruselisuse arvestamisel korrusena arvesse. • Korrused liigitatakse maapealseteks korrusteks ja maa-alusteks korrusteks. • Maa-aluseks korruseks on korrus, mille põrand on madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust ja selle kohal asuva korruse põrand ei ole kõrgemal kui 2,5 meetrit hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast või katendist.
15745,62 -15739,53 = 6,09 krooni rohkem PROJEKTIDE HINDAMINE Nüüdis ehk praegune väärtus 45 Tehnikagümnaasium ÜLESANNE 8 Restorani köögis kavatsetakse välja vahetada ventilatsiooni süsteem, kuna vana seade on neli aastat vana ja suure energiakuluga ehk vana ventilatsiooniseadme väljavahetamisega on võimalik kokku hoida elektrienergia makseid 5% aastas, ehk rahaliselt 10000 krooni aastas. Uue seadme eluiga on 5 aastat. Järelikult uue seadme korral oleks võimalik saada täiendavat puhast tulu 10 000 krooni aastas 5 aasta jooksul. Omanikud tahavad teada, kui palju võiksid nad täna maksta uue ventilatsiooni seadme eest. Ettevõtte tulunorm on 12%. Lahendus Leiame seadme väljavahetamisel tekkiva puhastulu ehk lisarahavoo praeguse väärtuse täna.
15745,62 -15739,53 = 6,09 krooni rohkem PROJEKTIDE HINDAMINE Nüüdis ehk praegune väärtus 45 Tehnikagümnaasium ÜLESANNE 8 Restorani köögis kavatsetakse välja vahetada ventilatsiooni süsteem, kuna vana seade on neli aastat vana ja suure energiakuluga ehk vana ventilatsiooniseadme väljavahetamisega on võimalik kokku hoida elektrienergia makseid 5% aastas, ehk rahaliselt 10000 krooni aastas. Uue seadme eluiga on 5 aastat. Järelikult uue seadme korral oleks võimalik saada täiendavat puhast tulu 10 000 krooni aastas 5 aasta jooksul. Omanikud tahavad teada, kui palju võiksid nad täna maksta uue ventilatsiooni seadme eest. Ettevõtte tulunorm on 12%. Lahendus Leiame seadme väljavahetamisel tekkiva puhastulu ehk lisarahavoo praeguse väärtuse täna.
15745,62 -15739,53 = 6,09 krooni rohkem PROJEKTIDE HINDAMINE Nüüdis ehk praegune väärtus 45 Tehnikagümnaasium ÜLESANNE 8 Restorani köögis kavatsetakse välja vahetada ventilatsiooni süsteem, kuna vana seade on neli aastat vana ja suure energiakuluga ehk vana ventilatsiooniseadme väljavahetamisega on võimalik kokku hoida elektrienergia makseid 5% aastas, ehk rahaliselt 10000 krooni aastas. Uue seadme eluiga on 5 aastat. Järelikult uue seadme korral oleks võimalik saada täiendavat puhast tulu 10 000 krooni aastas 5 aasta jooksul. Omanikud tahavad teada, kui palju võiksid nad täna maksta uue ventilatsiooni seadme eest. Ettevõtte tulunorm on 12%. Lahendus Leiame seadme väljavahetamisel tekkiva puhastulu ehk lisarahavoo praeguse väärtuse täna.
baastemperatuur) 15 %; o otsese elekterkütte baasil (radiaatorid): energiakandja kaalumistegur 1,5; soojuse väljastamise kasutegur 0,97; o maasoojuspumba baasil (põrandaküte): energiakandja kaalumistegur 1,5; soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur: 0,8; soojustegur ruumide kütteks: 3,0; soojustegur tarbevee soojendamiseks: 2,7; sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadme korral on ventilatsiooniõhu soojendamine lahendatud elektrienergia baasil (kaalumistegur 1,5). 91 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 8.2.5 Analüüsitud energiatõhususmeetmed Energiatõhusus on tervik, mistõttu energiatõhususmeetmete väljatöötamisel tuleb lähtuda
annaabi.ee 
