FINANTSSUHTARVUD KAASAJAL Pärnu Konverentsid Mai Palmipuu 1 27. september 2013 Tänased teemad: • Finantsanalüüsiks alginformatsiooni valik ja selle kajastamine majandusaasta aruandes • Finantssuhtarv ettevõtte üldises kontekstis • „uus“ ja „vana“ finantssuhtarv 2 27. september 2013 • Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. • Kirjeldatakse peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat. (RpS § 24 lg 1 ja lg 3 p 5) 3 ...
reguleeritus; tegevuse avalikustamisega kaasnev äriinformatsiooni levitamine; juhtimise ja tegevuse paindlikkuse kadumine; üksikomanikel puudub kontroll Tulundusühistu: Eelised: liikmete kontroll ühistu tegevuse üle; otsused demokraatiapõhised; piiratud vastutusega organ. Puudused: töötajate suhete halvenemine mõjutab ebasoodsalt ühistu tegevust; otsused ei tule nii kiiresti. 2. Ettevõtte finantsanalüüsi meetodid, finantssuhtarvud, nende sisu seletus Finantssuhtarvud: Likviidsussuhtarvud: näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks Toimimissuhtarvud: kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid kapitali struktuuri suhtarvud: ettevõtte võime tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali strutkuur Rentaabluse suhtarvud: kasumi genereerimise efektiivsus käibelt ja kapitalilt Turupõhised suhtarvud: iseloomustavad aktsiate väärtust, s.t. kuidas fintatsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid. 1008 1
reguleeritus; tegevuse avalikustamisega kaasnev äriinformatsiooni levitamine; juhtimise ja tegevuse paindlikkuse kadumine; üksikomanikel puudub kontroll ! Tulundusühistu: Eelised: liikmete kontroll ühistu tegevuse üle; otsused demokraatiapõhised; pirated vastutusega organ. Puudused: töötajate suhete halvenemine mõjutab ebasoodsalt ühistu tegevust; otsused ei tule nii kiiresti. ! 2. Ettevõtte finantsanalüüsi meetodid, finantssuhtarvud, nende sisu seletus Finantssuhtarvud: Likviidsussuhtarvud: näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks Toimimissuhtarvud: kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid kapitali struktuuri suhtarvud: ettevõtte võime tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali strutkuur Rentaabluse suhtarvud: kasumi genereerimise efektiivsus käibelt ja kapitalilt Turupõhised suhtarvud: iseloomustavad aktsiate väärtust, s.t. kuidas fintatsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid. !! 1008 1
kajastamise ja analüüsiga finantsinvesteering investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse finantsinstrument - finantseerimise eesmärgil kasutatav finantseerimise vahend finantskapital osa, rikkusest, mis pole "käegakatsutav" ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol finantsraamatupidamine kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi finantssuhtarvud - suhtarvud, mida kasutatakse finantsaruande tugevate ja nõrkade kohtade väljaselgitamiseks ja kahe või enama firma aruannete võrdlemiseks, on finantsanalüüsi peamiseks instrumendiks. finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja; institutsioon, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Väärtpaberite kustutusaja järgi eristatakse rahaturgu ja kapitaliturgu.
integreeriks planeerimise, infovahetuse, kontrolli, analuusi ja operatiivjuhtimise valdkonnad ning selle abil juhtimisotsusteks vajaliku informatsiooni tagamine ettevõtte erinevate taseme juhtidele; lisaks kasumi tagamiseks vajalike meetodite arendamine ja juurutamine. Ta peab osalema aktiivselt planeerimistegevuses, kontrollima plaanide elluviimist ja analuusima, miks mõni asi ei viidud nii ellu, teostama analuusi. 4. Omanikke huvitavad finantssuhtarvud (konkreetselt suhtarvu nimed, mitte lühendid) ROE omakapitali rentaablus ROA varade rentaablus PM kaiberentaablus EPS kasum aktsia kohta 5. Juhtkonda huvitavad finantssuhtarvud (konkreetselt suhtarvu nimed, mitte lühendid) ROA kogukapitalirentaablus (see huvitab arijuhte) CR luhiajalise võlgnevuse kattekordaja AT varade kaibekordaja DR võlakordaja Ettevõtte juhtkonna eesmargiks on taita kõikide huvigruppide ootused ning lootused. Seetõttu
protsentides, kordades, päevades ja/või kroonids. Suhtarvude puhul on vaja vastata järgnevatele küsimustele: · kuidas arvutada; · mida see suhtarv mõõdab; · mllistes näitajates väljendatakse; 4 · millest räägivad näitaja kõrged ja madalad väärtused; · kuidas vastavat näitajat parandada. Tavapäraselt jaotatakse finantssuhtarvud kuude põhirühma: 1. lühiajalise maksevõime e. likviidsuse suhtarvud, millega mõõdetakse ettevõtte võimet tasuda oma lühiajalisi kohustusi. 2. varade kasutamise näitajad e. efektiivsuse suhtarvud, mis näitavad kui tõhusalt kasutab ettevõte oma varasid. 3. pikaajalise laenukasutuse e. finantsstimulaatorimõju suhtarvud, näitavad mil määral ettevõte kasutab võõrvahendeid 4. rentaabluse e
1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine. Projekti tasuvuse hindamine 30 Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32
iseloomuga puudused. (13) Tulemustest sõltuvalt, pankrotistumise prognoosimise meetodid saab tinglikult jaotada kahte gruppi: 1) Meetodid, mis annavad tulemuseks ettevõtte grupilise kuuluvuse: · üksikutel finantssuhtarvudel põhinev pankrotistumise etteennustamine see meetod sai alguse tuntuima Ameerika Ühendriikide teadlase Beaver'i uurimustest. Tema uurimuse peamiseks tulemuseks oli see, et pankrotistunud ettevõtete finantssuhtarvud 8 olid juba viis aastat enne ettevõtte tegevuse lõpetamist edukate ettevõtete omadest oluliselt halvemad. · diskriminantanalüüs - kõige rohkem ettevõtete pankrotistumiste prognoosimiseks kasutatud meetod, mis sai alguse Altman'i 1968. aastal avaldatud tööst, mille
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 263 028 658 434 Aruandeaasta kasum (kahjum) 263 028 395 406 427 955 Omakapital kokku 303 028 698 434 1 126 389 PASSIVA KOKKU 387 381 716 155 1 126 389 5.8. ÄRIPROJEKTI MAJANDUSLIKU TASUVUSE HINDAMINE (tasuvusaeg, finantssuhtarvud) 13 Efektiivsuse suhtarvud: 2008 2009 2010 Koguvara käibekordaja = müügitulu/varad 5,74 3,88 2,97 Põhivara käibekordaja = müügitulu/põhivara 18,46 23,07 27,78 Rentaabluse suhtarvud: 2008 2009 2010
1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30 Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32
1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30 Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32
1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30 Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32
kajastamise ja analüüsiga finantsinvesteering investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse finantsinstrument - finantseerimise eesmärgil kasutatav finantseerimise vahend finantskapital osa, rikkusest, mis pole "käegakatsutav" ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol finantsraamatupidamine kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi finantssuhtarvud - suhtarvud, mida kasutatakse finantsaruande tugevate ja nõrkade kohtade väljaselgitamiseks ja kahe või enama firma aruannete võrdlemiseks, on finantsanalüüsi peamiseks instrumendiks. finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja; institutsioon, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Väärtpaberite kustutusaja järgi eristatakse rahaturgu ja kapitaliturgu.
2006. aruandeaasta kasum 0 0 95 099 748 95 099 748 Omakapital seisuga 31.12.2006 144 871 700 22 855 471 310 087 054 477 814 225 10 Finantssuhtarvude analüüs Finantssuhtarvude analüüs määrab ettevõtte tugevaid ja nõrku külgi, konkurentsipositsiooni muutumist, võrreldes teiste ettevõttetega ja tööstusharu keskmisega. Finantssuhtarvud grupeeritakse viide rühma: · likviidsuse suhtarvud (liquidity ratio); · tegevuse efektiivsuse suhtarvud (activity ratio); · finantsvõimenduse suhtarvud (leverage ratio); · tulususe suhtarvud (profit ratio); · turuväärtuse suhtarvud (shareholder-return ratio). Lühiajalise maksevõime hindamine Puhas käibekapital Puhas käibekapital= käibevarad lühiajalised kohustused
halvemaks. Lisaks on nende samade näitajate põhjal hea võrrelda sarnase tegevusega ettevõtteid, võrdlus annab hea võimaluse anda hinnangu firma edukusele teiste firmade suhtes. 16 Andmed on toodud alljärgnevas tabelis kolme viimase aasta kohta. Arvutamisel kasutatud valemid on toodud lisas 4.6 7 Tabel1 Erisisu OÜ finantssuhtarvud 2000-2002 Näitaja Aastad 2002 2001 2000 Likviidsussuhtarvud Maksevõime üldine tase 0,969 1,922 0,383 Kiireloomuliste maksete tase 0,147 0,236 0,085
halvemaks. Lisaks on nende samade näitajate põhjal hea võrrelda sarnase tegevusega ettevõtteid, võrdlus annab hea võimaluse anda hinnangu firma edukusele teiste firmade suhtes. 16 Andmed on toodud alljärgnevas tabelis kolme viimase aasta kohta. Arvutamisel kasutatud valemid on toodud lisas 4.6 7 Tabel1 Erisisu OÜ finantssuhtarvud 2000-2002 Näitaja Aastad 2002 2001 2000 Likviidsussuhtarvud Maksevõime üldine tase 0,969 1,922 0,383 Kiireloomuliste maksete tase 0,147 0,236 0,085
kui immateriaalne vara. Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja. 2) Mõnevõrra komplitseeritum, kuid loogilisem kui turu- ja bilansilise väärtuse vahe on Tobini meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5. Milline on konkurents? 6. Milline on ettevõtte maine klientide silmis? 7. Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse? 8. Millised on ruumide renditingimused? 9. Kas praegune personal sobib ka edaspidi? 10
tulevastel perioodidel. Analüüs teostatakse põhiliselt firma majandustegevuse aruandlusele tuginedes, see tähendab lähtumist bilansist, kasumiaruandest, aastaaruande lisadest, samuti ka ajalehtede artiklitest, juhatuse sõnavõttudest, ettevõtte pressiteadetest ja kõikvõimalikest muudest allikatest saadud materjalidest. Analüüsi võib teostada põhiliselt näitajate analüüsina, struktuuri analüüsina või horisontaalanalüüsina. Näitajate analüüsi puhul arvutakse ettevõtte finantssuhtarvud (lühi-ja pikaajalised likviidsusenäitajad, ressursside kasutamise efektiivsuse näitajad, võõrkapitali kasutamise efektiivsuse näitajad, tasuvuse näitajad, aktsiate tulususe näitajad, kasumitootlusnäitajad, pankrotikordajad) ja seejärel võrreldakse neid aruandeperioodi alguse ja lõpu näitajatega või tegevusharu keskmiste näitajatega ja selle põhjal üritatakse kindlaks teha võimalikke probleeme.
· aruandeaasta peamised tegevusvaldkonnad olid XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX · olulisemad sündmused majandusaastal olid XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX · eeldatavad arengusuunad järgmisel majandusaastal on XXXXXXXXXXXXXXXXXXX · olulisemad arenguaastal tehtud ning lähitulevikus kavandatavad investeeringud · keskmine töötajate arv majandusaastal oli 3 inimest töötajatele arvestatud tasu üldsumma oli 59 666 krooni. Ettevõtte peamised finantssuhtarvud: 2008 2007 Müügitulu (tuhandetes kroonides) 324 47 Käibe kasv (%) 589,36% 51,61% Puhaskasum (tuhandetes kroonides) -30 -45 Kasumi kasv -33,33% -56,45% Maksevõime kordaja 1,70 0,68 Võlakordaja 1,23 0,91
aktsiate hinnad sõltuvad ettevõtte pikaajalisest stabiilsusest ja oodatavatest dividendidest. Ettevõtte juhtkond on huvitatud finantsanalüüsi kõikidest aspektidest nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis, kuna nemad on vastutavad nii ettevõtte igapäevase tegevuse kui ka omanike tuluootuste täitmise eest pikas perspektiivis. Analüüsi lihtsustamiseks klassifitseeritakse finants suhtarvud. (13) Praegusel juhul on finantssuhtarvud jagatud nelja gruppi: Likviidsussuhtarvud Toimimissuhtarvud Kapitali struktuuri suhtarvud Rentaabluse suhtarvud 27 8.1 Maksevõimelisuse ehk likviidsuse analüüs Maksevõime analüüs peab näitama kas firmal on küllaldaselt raha ja kiiresti rahaks muutuvat vara oma kohustuste tasumiseks. Analüüsideks kasutatakse järgmiseid suhtarve: Käibekapital
baasaasta näitajate suhtes ehk periooditi aset leidvaid muutusi. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte antud aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Horisontaalanalüüsi ja vertikaalanalüüsi tulemusi on hea illustreerida ka graafikutel, et näha muutusi ja eristada trende. Suhtarv mõõdab kahe erineva näitaja suhet. Finantssuhtarvud võimaldavad analüüsijal teha ettevõtte rahanduslike näitajate võrdlusi erinevatel perioodidel ja võrrelda neid teiste ettevõtete omadega. Suhtarvudega on mõtet analüüsida viimast 35 aastat. Siis on näha, kas ettevõtte finantsseis on paranenud või halvenenud. Kui kasutatakse suhtarvude seoseid ehk tehakse süvaanalüüsi, saadakse põhjus-tagajärg- seosed17. 5.2. Varade kasutamise efektiivsuse analüüs
investeeritud rahast tagasi saan?" 4. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi hinnang müüja seisukohalt: "Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?" 5. Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi hinnang ostja seisukohalt: "Kui ma oma plaanid ellu viin, siis millist tulu see mulle annab?" Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5. Milline on konkurents? 6. Milline on ettevõtte maine klientide silmis? 7. Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse? 8. Millised on ruumide renditingimused? 9. Kas praegune personal sobib ka edaspidi? 10
kui immateriaalne vara. Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja. 2) Mõnevõrra komplitseeritum, kuid loogilisem kui turu- ja bilansilise väärtuse vahe on Tobini meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5. Milline on konkurents? 6. Milline on ettevõtte maine klientide silmis? 7. Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse? 8. Millised on ruumide renditingimused?
saavutamiseks võib suhtarve võrrelda isevalitud ettevõtete kogumikuga või üksiku firmaga; tsüklilised ja sessoonsed kõikumised ja muutused moonutavad suhtarve. Vaatamata mõningasele piiratusele on rahanduslike suhtarvude analüüs väga kasulik instrument ettevõtte finantsolukorra hindamisel. Siiski peaks analüüsi teostav isik olema teadlik nendest võimalikest probleemidest suhtarvuanalüüsi puhul ning järelduste tegemisel neid arvestama. Finantssuhtarvud ei pruugi anda vastuseid küsimustele, aga aitavad teada saada, milliseid küsimusi küsida ja milliseid eesmärke püstitada (Higgins 1989, lk 61-62). 1.2. Pankrotiohu hindamine Pankrotiseaduse kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (Pankrotiseadus, §1 - 2).
Inflatsiooni mõjul väheneb maksusääst amortisatsioonilt (v.a. juhul kui maksusüsteem võimaldab amortisatsiooni inflatsiooniga korrigeerida). Kui inflatsioon ületab ootusi, siis on projekti tegelik NPV oodatust madalam ja vastupidi. Samas inflatsioon ei mõjuta kõiki projekti tulusid ja kulusid ühtmoodi. 15. Investeeringute finantsanalüüsil on võimalik kasutada staatilisi indikaatoreid. Nimetage nende kasutamise 1 puudus ja 1 eelis. Staatilised indikaatorid (finantssuhtarvud) – EPS, ROI, ROE, likviidsuse, finantsvõimenduse, kasumlikkuse suhtarvud. Ei sobi hästi: ● uute projektide analüüsiks, sest tuginevad seatud eeldustele; ● alati, kuna arvutamiseks vaja finantsaruandeid. Kasulikud võrdlemaks: ● alternatiivseid projekti spetsifikatsioone - muudame projekti eeldusi; ● tulemust teiste ettevõtetega - uue ettevõtte rajamine. 16. Nimetage vähemalt 3 investeerimisprojektide finantsanalüüsil kasutatavat
Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja. 2) Mõnevõrra komplitseeritum, kuid loogilisem kui turu- ja bilansilise väärtuse vahe on Tobini meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 9 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5. Milline on konkurents? 6. Milline on ettevõtte maine klientide silmis? 7. Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse? 8
annaabi.ee 
