harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli)
personaalarvuti. Töö käik 1. Tutvun seadega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine f=996,02 Hz T= = ms = 9,80/2=4.90 V Uef = Um / 2 3.47 V = 625 kS/s = 0.56 V = 0,02 ms = 28000 V/s 2 * f *Um = 30650 V/s (arvutuslikult) 3. Impulss-signaalide jälgimine = 96.0ns = 98,0 ns 4.Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Võnkesagedus: T= 46.80 ms Signaali võnkesagedus f = (1/T)= 21.37 Hz Kolm järjestikust maksimaalset amplituudi sumbuval signaalil: Umax1 = 1,03 V Umax2 = 0,73 V Umax3 = 0,41 V Sumbuvustegur : = = 1,41 x = 1,03 * 5. Signaalid RS232 liideses. COM1 väljundsignaal ostsillograafi sisendile. "l" signaali ASCII koodis 0011011 Sümbol väljastatakse noorem bit ees ja "1" on low-pinge. Amplituud =21,56 (V) = 0,10 ms
2) kiirus (v) teepikkus s s = teepikkus V = kiirus Kiirus = aeg V = t t = aeg 3,6 km/h = 1 m/s Näide: Reisilennuki kiirus on 300 m/s. Kui suure teepikkuse lendab lennuk veerand tunniga? V = 300 m/s s = V x t s = 300 m/s x 900 s = V=s:t t = 15 min = 900 s = 270 000 m = 270 km s=Vxt s=? t=s:V Vastus: Lennuk lendab veerand tunniga 270 km. 3) võnkesagedus (f) 1 . 1 . f = võnkesagedus Võnkesagedus = võnkeperiood f = T T = võnkeperiood Võnkesagedus - võngete arv ühes sekundus. Võnkeperiood aeg, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Ühik on 1 Hz (1 herts). 1 kHz = 1000 Hz 1MHz = 10 6 Hz Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul. 4) gravitatsiooni- ehk raskusjõud (F) F = m x g F = kehale mõjuv raskusjõud m = keha mass
Võnkumiseks nim liikumist mis kordub ajas kas täpselt või ligikaudselt Nt:pendel, vedru, puuoksad, kajaka tiivad, merelained. Jagunevad: Vaba võnkumine - need on võnkumised kus tasakaalu asendist väljaviimisel tekib jõud mis toob teda tagasi sinna(vedru ja pendel). Suund võnkumine võnkumised tekivad ainult välise jõu allika abil(õmblusmasina nõel, mootori kolb) Hälve on kaugus tasakaaluasendist, Tähis x ja mõõtühik m Amplituud on maksimaalne hälve, Tähis x0 ja mõõtühik m Võnkesagedus näitab võngete arvu sektundis, Tähis f ja mõõtühik Hz () Võnkeperiood on ajavahemik ühe täisvõnke tegemiseks, Tähis T ja mõõtühik sek Harmooniline võnkumine on võnkumine mis ei sumbu ning mis võngub sin või cos funktsiooni põhimõttel, Valem X=x0*sin(2ft) X hälve x0 amplituud t aeg Resonantsiks nim võnke amplituudi tohutut kasvu juhul kui süsteemi enda võnkesagedus ühtib välise energi võnkesagedusega Nt:sõdurite marssimine sillal, kiikumisel hoo juurd...
tekitatakse generaatori abil, mingi energia liik muudetakse el. energiaks. Isel. suurused: Periood T aeg, mille jooksul laeng, pinge, voolutugevus, el. väli ja mag. väli saavutavad oma esialgse asendi nii märgilt kui ka väärtuselt. Kuna perioodiline liikumine on harmooniline, siis vaadeldakse võnkumisi 2 sekundis (ringjoonel) T=2LC Thomsoni valem [T] = 1s. Võnkesagedus f - võngete arv ajaühikus. f=1/T [f] = 1Hz Omavõnkesagedus - - võnkesagedus 2-s sekundis. =2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtusel. Generaatoris muundatakse mingi energia liik elektrienergiaks. Generaatori mähis lõikab mag. välja jõujooni, magnetvoog muutub, mähise otstel tekib indutseeritud emj. i = BS sin t hetkväärtus U = Uosin t i = Iosin t Elektromagnetlaine igasugune el. välja ja mag. välja muutuse levimine ruumis. Madalsageduslained e. vv
53.Missugused kehad on heliallikateks? Heliallikateks nimetatakse võnkuvaid kehasid. 54.Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla Ajavahemiku järel. 55.Mis on võnkeamplituud? Ühik. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Ühik: 56.Mis on võnkeperiood? Ühik. Ajavahemik, mis kulub 1 võnkesooritamiseks. Ühik: Valem: 57.Mis on võnkesagedus? Ühik. Võnkesageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab 1 sekundi Jooksul. Ühik: Valem: 58.Mis määrab heli kõrguse? Heli kõrguse määrab heliallika võnkesagedus. 59.Kuidas sõltub heli kõrgus sagedusest? Mida suurem on heliallika võnkesagedus, seda kõrgemat heli see teeb ja mida. madalam on heliallika võnkesagedus, seda madalamat heli see tekitab. 60.Mis on kuuldav heli ehk hääl?
Võnkering-pendlilaadselt võnkuv elektriline süsteem, mille võnkesagedus on ringsagedus(kraad)Ei vabane soojusenergiat. inge jääb voolutugevusest ajaliseslt maha määratud süsteemi omasagedusega. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja pii kahendiku võrra. Aktiivvõimsus-on niisugune keskmine võimsus,mis saadakse kondensaatorit. Elektromagnetvõnkumise periood sõltub 1)võnkeringi pooli elektrivoolu kogu töö jagamisel selle töö tegemiseks kujuva ajaga.Ajavahemik on üks
Mõõda pendli võnkeamplituud. Lihtne on mõõta kahekordset võnkeamplituudi, s.o. kahe äärmise asendi vahelist kaugust. Kontrolli kas pendli amplituud aja jooksul väheneb. Vaatle täisvõnget. Täisvõnge on pendli liikumine ühest äärmisest asendist teise ja tagasi samasse asendisse. Mõõda võnkeperiood. Võnkeperiood on ühe täisvõnke sooritamise kestus. Suhtelise vea vähendamiseks mõõdetakse mitme võnke kestus ja jagatakse see võngete arvuga. Arvuta võnkesagedus. Võnkesagedus on ühes sekundis sooritatud täisvõngete arv. Võnkesagedus=1/võnkeperiood Perioodi tähis on T 3 Sageduse tähis on f Sagedus on 1 Hz, kui sekundi jooksul tehakse üks täisvõnge. Võnkumine ehk võnkliikumine on laias tähenduses mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega.
antud kiirendust kesktõmbekiirenduseks. Vk = v²/r Ühik: 1m/s² 7.Mis on võnkumine? Võnkumine on perioodiline liikumine,kus keha läbib tasakaaluasendi kord ühes,kord teises suunas kindla ajavahemiku järel. 8.Mis on : Hälve-võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist nim. selle keha hälbeks. Amplituud-suurimat kaugust tasakaaluasendist e. maksimaalset hälvet nim. Amplituudiks. 9.Mis on võrkeperiood ja võnkesagedus, ühik ja omavaheline seos? Võnkeperiood - on ühe täisvõnke tegemiseks kulunud aeg. Võnkesagedus - iga keha võib võnkuda kindla sagedusega,seda sagedust nim. oma võnkesageduseks. Ühikuks on Hz ja seos: T = 1/f 10.Mis on resonants? Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nim. resonantsiks. 11.Harmoonilise võnkumise võrrand? X= x sint 12.Mis on: laine - laineks nim. võnkumiste levimist ruumis.
10. Suurema sagedusega lainetel on lainepikkus a. suurem b. Väiksem c. Lainepikkus ei sõltu sagedusest 11. Lainete liitumisel a. Mõnedes ruumipunktides tugevdavad, mõnedes nõrgendavad b. lained nõrgendavad üksteist c. lained tugevdavad üksteist 12. Millest sõltub matemaatilise pendli võnkeperiood? (mitu) a. raskuskiirendus b. Pendli pikkus c. pendli mass d. võnkeamplituud 13. Kui võnkeperiood suureneb 2x, siis võnkesagedus a. väheneb 4x b. Väheneb 2x c. Jääb samaks d. Suureneb 2x e. Suureneb 4x 14. Resonantsi korral (mitu) a. süsteem võib puruneda b. Sundiva jõu sagedus langeb kokku oma võnkesagedusega? c. Võnkesagedus kasvab järsult d. Võnkeamplituud kasvab järsult 15. Häirituse levimine ruumis on laine. 16. Liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel, on võnkumine. 17
Keeli tuleks siis omavahel häälestada, kuni pulseeriv efekt on kadunud ja keeli koos mängides kõlab identne heli. Elektroonilised häälestusaparaadid on väga täpsed ja suhteliselt odava hinnaga. Kontaktmikrofoniga häälestusaparaat on äärmiselt tõhus mürarikkas keskkonnas häälestamisel. Kuna keele mängimisel hakkab terve kitarri kere vibreerima, kinnitatakse häälestusaparaat kas kitarri pea või kere külge ning ekraanil kuvatakse keele võnkesagedus, mille järgi tuleb häälestuskruvi keerata nii, et võnkesagedus muutuks suuremaks või väiksemaks. Tänapäeval on olemas ka online-kitarrihäälestid, mille kasutamiseks tuleb võrrelda kitarri keele helikõrgust ja häälestust mängitava heli kõrgust. Mõned häälestid pakuvad ka kitarriga ühendamise meetodit. Sel puhul tuleb basskitarr ühendada arvutiga ning ekraanil kuvatakse helikõrguste erinevus, mille järgi mängija häälestab keeled. Sel juhul oleks
Lähtub 2st põhiseisukohast 1)kõik taustsüsteemid on samaväärsed(relatiivsusprestiit) 2) on olemas suurim võimalik kiirus ehk siis vastastik mõjude levimis kiirus C=3 10 m/s 2. Mis on relaktiivsusteooria tähtsaim praktiline järeldus? Relaktiivsusteooria põhiideed väljendab arusaam, et olemas on vaid see mille mõju on kohale jõudnud. Mõju levik võtab aega. Kui teade sündmusest on alles teel siis see sündmus antud vaatleja jaoks on veel toimumatta. 3. Mis on võnkesagedus + valem Võnkesagedus on ühes sekundis sooritatud täisvõngete arv 4. Mis on võnkeperiood + valem Ühe täisvõnke kestvust nimetatakse võnke perioodiks. 5. Iseloomusta resonantsi Võnke amplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemine süsteemi vabavõnkumise sagedusega nimetakse resonantsiks. Nähtuse tekkimise tingimuseks on sageduste võrtsus, 6. Mis on laine pikkus? Laine pikkuseks nimetakse pikki levimis sihti mõõdetud vähimat vahe
Liikumise kirjeldamine: mehaanikas elektromagnetismis Lähtemõiste: (nt. liikuva auto) koordinaat x Lähtemõiste: elektrilaeng q Selle muutumist ajas näitab kiirus v = x/t = s/t Selle muutumist ajas näitab voolutugevus I = q/t = q/t Kui laengu analoogiks on voolava vedeliku mass, siis massi kiirus vm = m/t = S v = S x/t ( ja S taanduvad) Hetkkiirus v(t) = dx/dt Voolutugevuse hetkväärtus i(t) = dq/dt Auto ühtlasel liikumisel (v = const) võrdub veojõud takistusjõuga: Alalisvoolu korral (I = const) võrdub elektrijõud takistusjõuga: Fv = Ft = b v (b auto liikumise takistustegur) Fe = Ft = b v (b laengukandja liikumise takistustegur) ...
liikumine värvimisel Vabavõnkumine on sumbuv ja toimub tingimustel: 1) Süsteemil on püsiv tasakaaluolek 2) Süsteem omab inertsust 3) Süsteem peab saama võnkumise käivitamiseks välise tõuke Võnkumist iseloomustavad suurused: 1) Võnkeperiood ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg T võnkeperiood (s) t- koguaeg (s) N- võngete arv t T= N 2) Võnkesagedus ajaühikus sooritatav täisvõngete arv 1 N f- võnkesagedus f= = T t 3) Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist (m) (tähis- x) 4) Võnkeamplituud maksimaalne hälve eks suurim kaugus tasakaaluasendist (m) (tähis- x0) Harmooniline võnkumine Harmooniline võnkumine võnkumine, mida saab kirjeldada siinus- või koosiinusfunktsiooni abil
voolutugevuse amplit/efekt. väärtus Im A (amper) Valemid: Vahelduvvolu voolutugevuse võrrand i=Imsint Vahelduvvoolu pinge võrrand u=Umsint Voolutugevuse efektiivväärtus Im=i/sint Pinge efektiivväärtus Um=u/sint Võnkeringi võnkeperiood T=t/N=1/f Võnkeringi võnkesagedus (=2f) f=/2 Laine levimiskiirus c=f Induktiivtakistus XL= L= 2fL Mahtuvustakistus XC=1/c=1/2fc Ring(nurk)sagedus =2f Võnkering lihtsaim süsteem, mille abil saab tekitada vabu elektromagnetvõnkumisi, koosneb kondensaatorist ja induktiivpoolist
Jõumoment-jõu ja jõu õla korrutis M=Fl ü-1N*m Impulsimoment-punktmassi pöörlemis hulk-tema impulsi ja kõverusraadiuse korrutis L=mvr=pr Impulsimomendi jäävuse seadus-kui jõumoment puudub siis impulsimoment ei muutu. Pr-p0r=Mt L=pr=mvr=mr2=const Hälve tasakaaluasendist x meeter m Ring- e nurksagedus Võnget/(2 sekundis) võnget/(2 s) Võnkesagedus f; võnget/sekundis; herts 1/s; Hz Võnkeperiood T sekund s Lainepikkus meeter m Laine levimise kiirus v meetrit/sekundis m/s Võnkumine-keha perioodiline edasi-tagasi liikumine tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole.
10. Sõnasta Huygensi printsiip Lainefrondi iga punkt on uue laine allikaks. 11. Mis on lainefront? Lainefront on pind või joon, kus kõik lainepunktid võnguvad samas faasis. 12. Millistest põhivärvidest saab moodustada kõiki värvitoone? RGB (red, green, blue) 13. Mida tähendab valguse dualism? Valgusel on nii osakese (kvandi) kui laine omadused. Sellist nähtust nimetatakse dualismiks. Laineomadused avalduvad rohkem siis, kui võnkesagedus on väike. Kvantomadused avalduvad rohkem siis, kui võnkesagedus on suur. 14. Mis on footon? Valguse kvant. 15. Mida nim interferentsiks? Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks (amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud), teises kohas väiksemaks (amplituud väheneb). 16. Mida nim difraktsiooniks? Difraktsiooniks nimetatakse lainete kandumist teele jäävate tõkete taha. 17
Aatomi kiirgamine Vee pinnalained Võnkuvad elektrilaengud = elektromagnetvälja laineid e. elektromagnetlaineid. Valguse mikrovälgatused. Kvantsiire Lõpliku ajavahemiku jooksul. Kiiratakse elektromagnetlaine. Aatomi kiirgamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valguse teke Valguse võnkesagedus. Tuhandeid kuni miljoneid valgusvõnkeid kiiratavas valguslaines. Tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest. Energia. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Kiirgav aatom Lühikeste ajavahemike jooksul. Aatom kustub. Kogub energiat, et uuesti kiirata. Üleminekul ühest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi. Täname kuulamast!
optiline tugevus D=1/f, dpt fookuskaugus f=1/D, m tihedus ρ= m/V mass m=ρV ruumala V=m/ρ kiirus v=s/t teepikkus s=vt aeg t=s/v keskmine kiirus v=s/t) Võnkesagedus ν=1/T raskusjõud F(r)=mg, N kehakaal P=mg, N rõhk p=F/S vedeliku ja gaasi rõhk p=ρgh üleslükkejõud F(ü)=ρgV mehaaniline töö A=Fs võimsus N=A/t kineetiline energia K=mv(2)/2 potensiaalne energia Π=mgh kasutegur η=Akas*100%/Akogu,
Kvartskell Kvartskellasid on ehitatud 1930.aastast, laiemalt tulid kasutusele 1970.aastatel Elektritoitega kell Mõõdab aega kvartsresonaatori stabiilse võnkesageduse alusel Kvartskellade võnkesagedus on 32 768 Hz Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kvartskelladeks nimetatakse peamiselt osutitega elektromehaanilisi (käe)kellasid Kvartskella käiguviga on harilikult väiksem kui üks sekund ööpäevas Osutitega kvartskellades kasutatakse peamiselt samm-mootorit
vahelisele vastasmõjule keskkonnas edasi. Kui mingi osake hakkab keskkonnas võnkuma, siis kandub see võnkumine osakestelt osakesele ja peagi võnguvad kõik osakesed. 3. hälve (x) (osakese) kaugus tasakaaluasendist amplituud (Xm) (osakese) maksimaalne hälve võnkeperiood (T) ajavahemik, mille jooksul sooritatakse (laineosakeste poolt) üks täisvõnge võnkesagedus (f) (laineosakese) poolt ajavahemikus sooritatavate täisvõngete arv lainepikkus (lambda) piki laine levimissihti mõõdetud kaugus kahe samas taktis (faasis) võnkuva punkti vahel laine levimiskiirus (v) ajaühikus häirituse poolt läbitud teepikkus 4. Elektromagnetlaine kujutab endast harmoonilise võnkumise seaduse järgi muutuvat elektri- ja magnetvälja kombinatsiooni, kus võnked toimuvad samas faasis. Samas faasis
Valguslainete interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena toimub valguse tugevnemine või nõrgenemine, sõltub laine pikkusest või kelme paksusest, millelt toimub peegeldumine. Interferentsi teke sõltub käiguvahest d ja valguse lainepikkusest. (Valguse) lainepikkus- kahe ühesuguses faasis asuva punkti vahelist kaugus. Valguse värvuse määrab kas valguse lainepikkus või võnkesagedus, omavahel seotud valemiga , kus c on valguse kiirus vaakumis. Pimedus- kaks vastasfaasides asuvat lainet kustutavad teineteise. Valguse tugevnemine- Kaks lainet asuvad samas faasis. Interferentsi tekkimise tingimused: 1. Kui lainete käiguvahe d võrdub täisarv lainepikkuse, siis valgus tugevneb. 2. Kui lainete käiguvahe d võrdub poole lainepikkuse või paaritu arvu poollainepikkustega, siis valgus nõrgeneb. 3
Signaali sagedus f=1,01 kHz signaali amplituud Um=3,42 V/2=1,71 V Signaali diskreetimissagedus 625kS/s Markeritega signaali maksimaalne tõusu kiirus U/t. V=28250 V/s Signaali maksimaalne tõusu kiirus lähtudes mõõdetud sagedusest ja amplituudist. v = Um * = Um * 2f = 1,71 * 2 *1010= 28322 V/s Impulss-signaalide jälgimine Signaali frondiajad: Tlangus = 44ns Ttõus = 52ns Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6,10 ms Signaali võnkesagedus f = 1/T = 163,93 Hz Sumbuvuse logaritmiline dekrement =0,117 Sumbuvustegur = 19,18
20.04.2011 Tallinn 2011 Arvutused 1. ülesanne: jälgi generaatori siinussignaali sagedusel 1000 Hz Pilt arvutist f = 1 kHz, 9.80V Um= =4.90V (amplituud) 2 dV 0.66V = =16500 dt 0,04 ms 2. ülesanne: jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 1.1 MHz Pilt arvutist: Frondi tõusuaeg on 38 ns ja langusaeg 22 ns. 3. ülesanne: jälgi kõlari sumbuvat võnkumist Pilt arvutist: Kõlari võnkesagedus on f = 64.90 Hz Kolm järjestikus amplituuudi sain: A1 = 1.02 V, A2 = 0.23 V, A3 = 0.17 V 4. ülesanne: jälgi ülekantava sümboli signaali arvuti RS232 väljundis Pilt arvutist: Sümboliks valisin ,,k", mille ASCII kood on 1101011, pinge see aeg on 21.56 V ja biti pikkus on 0,11 ms. Järeldused Paistab, et tulemused on reaalsed.
Mõõda pendli võnkeamplituud. Lihtne on mõõta kahekordset võnkeamplituudi, s.o. kahe äärmise asendi vahelist kaugust. Kontrolli kas pendli amplituud aja jooksul väheneb.Vaatle täisvõnget. Täisvõnge on pendli liikumine ühest äärmisest asendist teise ja tagasi samasse asendisse.Mõõda võnkeperiood. Võnkeperiood on ühe täisvõnke sooritamise kestus. Suhtelise vea vähendamiseks mõõdetakse mitme võnke kestus ja jagatakse see võngete arvuga.Arvuta võnkesagedus. Võnkesagedus on ühes sekundis sooritatud täisvõngete arv. Võnkesagedus=1/võnkeperiood Perioodi tähis on T Sageduse tähis on f Sagedus on 1 Hz, kui sekundi jooksul tehakse üks täisvõnge. PENDLI VÕNKUMINE Pendlile tuleb rakendada jõudu. Siis kui laseme pendli lahti, tõmbab maakülgejõud ta alla aga kuna pendlil on hoog sees hakkab see võnkuma.Pendlil läheb hoog väiksemaks.Pendli kiirus on kõige suurem seisukoha lähedal
· Kujutis tekitatakse läätsega. · Okulaarmikroskoobi või muu optikariista silmapoolne lääts · Silm nägemiselund · Liikumise suhtelisus keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest millise keha suhtes liikumist vaadeldakse · Võnkliikumine liikumine mis kordub kindla ajavahemiku järel · Võnkeamplituud võnkuva keha amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist · Võnkeperiood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks · Võnkesagedus võnkeperioodi pöördväärtus · Pascali seadus vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi · Raskusjõust tingitud rõhk vedelikus Maa külgetõmbejõu tõttu avaldab vedelik anuma põhjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rõhku · Õhurõhk raskusjõu tõttu avalda õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele · Normaalrõhkõhurõhk · Üleslükkejõud jõud millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha
VÕNKUMINE on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. 55. Mis on võnkeamplituud? Ühik. VÕNKEAMPLITUUD on suurim kaugus tasakaluasendist, suurim hälve. Võnkeamplituudi ühik on 1 meeter. 56. Mis on võnkeperiood? Ühik. VÕNKEPERIOOD on ajavahemik, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge. Võnkeperioodi ühik on 1 sekund. Võnkesagedus ja võnkeperiood on pöördväärtused. T=t T=1 T võnkeperiood n f t aeg 57. Mis on võnkesagedus? Ühik. VÕNKESAGEDUS näiab võngete arvu ajaühikus. Kui palju võnkeid teeb keha ajaühikus. f=n f võneksagedus (1 Hz) t n võngete arv t aeg (1 s) Võnkesageduse tähis on f. Võnkesageduse ühik on 1 Hz. Kasutatakse ka kordseid ühikuid, näiteks 1kHz, 1MHz. 1 Hz = 1 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis. 1s Võnkesagedus ja võnkeperiood on pöördväärtused. f=1 T=1 T f 58
võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega: E= . t Eneseinduktsiooni nähtuseks nimetatakse nähtust, mille puhul magnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. Pooli induktiivsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle pooli korral voolutugevuse ühikuline muutus. Võnkeringiks nimetatakse võnkuvat elektrilist süsteemi, mille võnkesagedus on määratud süsteemi omadustega. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Thompsoni valem: T = 2 L C . Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub.
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 5 aruanne Digitaalostsillograaf Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk: Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Mõõtetulemused ja arvutused Ülesanne 1: Jälgi generaatori siinussignaali sagedusel 1100 Hz sagedus f=1080 Hz amplituud Um=0,75 V Mõõdetud maksimaalne kasvukiirus: v= = = 3837 V/s Arvutuslik maksimaalne kasvukiirus: = 2 * f * Um = 2 *1080 * 0,75 = 5089 V/s Pilt signaalist: Ülesanne 2: Jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 0.9 MHz Signaali tõusuaeg 26 ns Signaali langusaeg 24 ns Pildid si...
8.KL KORDAMISE KONSPEKT: VÕNKUMINE, LAINE Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku jooksul sama teed mööda edasi tagasi. Laineks nim võnkumise levimist keskkonnas, so liikumine, millega kantakse edasi energiat. SARNASUS: · ERINEVUS: a) Iseloomustatakse samade a) Võnkumine toimub edasi- mõistetega, sest mõlemas tagasi, st nähtuses esineb võnkumine. võnkumisel jõutakse alguspunkti b) Mõlemad on tasakaaluasendi tagasi. ümber. Laine korral ei jõuta alguspunkti tagasi. Laine ja võnkumine tekivad, kui keha viia tasakaaluasendist välja. Algasend: Pendli algasend on pendli asukoht vaatluse alghetkel. Laine korral ei kasutata mõistet algasend. Tasakaaluasend: 1) Pendli tasakaaluasend on asend, kus koormis seisab paigal. ...
1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Etteantud generaatori siinussignaali sagedus 900 Hz Mõõdetud signaali sagedus: f =892,86 Hz Mõõdetud signaali amplituud: 1,6 V Mõõdetud signaali max kasvukiirus: ==27000 =2*f*Um=2*892,86*1,6=8971 Erinevus mõõdetud arvutatud tulemuste vahel on väga suur. Eksisin mõõtmisel. 2. Impluss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali tõusuaeg: 38 ns Signaali langusaeg: 20 ns 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali võnkesagedus:152 Hz Signaali periood: T===0,00658 s A1=1,83V A2=1,28V A3=1,09V Sumbuvuse logaritmilisest dekremendist lahtudes voime kirjutada: = ln=ln=0,3575 Np Sumbuvustegur on aga võrdne: ß===54,33 Signaali kirjeldav avaldis ajafunktsioonina: U(t)=Xmax*e-ßt=1,83*e-54,33*t 4. Signaali RS232 liideses Sumbol: k ASCII kood: 11010112 Pinge P-P: Up-p=21,72 V 1 biti pikkus: 0,1 ms Loogiline 1 on pigesignaal: -12 V Loogiline 0 on pigesignaal: +12 V
6,0 28,50 29,50 29,00 0,836 0,791 0,045 0,057 4,5 29,90 30,87 30,39 0,876 0,822 0,054 0,065 3,0 30,90 31,30 31,10 0,896 0,843 0,054 0,064 1,5 31,50 31,60 31,55 0,909 0,854 0,055 0,065 0,0 31,82 31,82 31,82 0,917 0,857 0,060 0,070 Andmed: Solenoid: Mõõtepool: (Euroopas on olmevooluvõrgus vahelduvvoolu võnkesagedus.) Magnetiline konstant: Ampermeetri viga: Täpsusklass: Piirhälve: Mõõtevahendi määramatus: Lugemi määramatus: Magnetiline induktsioon: Magnetiliste induktsioonide laiendatud liitmääramatused: Magnetilised induktsioonid: Järeldus: Teoreetilised ja eksperimentaalsed väärtused erinevad väga vähe ja seda on näha ka graafikul: jooned langevad peaaegu kokku. Eksperimentaalne graafik on teoreetilisest keskmiselt 6,15% suurema väärtusega.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz Mõõdetud signaali sagedus: f = 1,001 kHz Signaali apmlituud: Um = 4,55 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist: langeb ligikaudu kokku mõõdetud kiirusega! 3. Impulss- signaali...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Digitaalostsillograaf Õpilane: Tallinn 2011 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali sagedus f=1090 Hz signaali amplituud Um=4.125V Signaali efektiivväärtus Ue=2.91V Signaali maksimaalne kasvukiirus U/t. Signaali maksimaalne tõusu kiirus lähtudes mõõdetud sagedusest ja amplituudist. v = Um * = Um * 2f = 4.125 * 2 *1000 = 25918 V/s 2. Impulss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali frondiajad: Tlangus = 0.04 µs Ttõus = 0.06 µs 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6.30 ms Võnkesagedus on = =158.73 0 Kolm järjestikust amplitu...
tasakaaluasendist, mõõdetuna piki trajektoori. Amplituudi mõõdetakse pikkusühikutes. Perioodiks nimetatakse ühe täisvõnke sooritamise kestust. Perioodi mõõtühik on üks sekund. Sagedus näitab, mitu võnget teeb pendel ühes sekundis. Mida suurem on sagedus, seda rohkem võnkeid pendel ühes sekundis sooritab. Sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. võnkesagedus = 1 %(jagada) võnkeperiood, f= 1%T Sageduse ühik on üks herts (Hz). Sagedus on üks herts, kui võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke ühes sekundis. Sagedamini kasutatavad kordsed ühikud on: 1 kHz = 10(kuubis) Hz ; 1MHz = 10(astmes 6) ; 1 GHz = 10(astmes 9) Sageduse ühikule on antud nimetus saksa füüsiku Heinrich Hertzi auks. Võnkuva keha mudelit nimetatakse pendliks.
Mehaaniline võnkumine on liikumine võrdsete ajavahemike järel mööda sama teed edasi- tagasi. Vabavõnkumine toimub süsteemi siseste jõudude mõjul, pärast keha välja viimist tasakaaluasendist(pendlid) Sundvõnkumine toimub väliste jõudude mõjul Harmooniliseks võnkumise korral hälve sõltub ajast sinusfunktsiooni järgi. Sumbuvad võnkumised on siis kui võnke amplituud ajajooksul väheneb hõõrdumise tõttu,kiirus väheneb. hälve on võnkuva keha kangus tasakaaluasendis. X ühik m Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendis.- x0 ühik m Võnkesagedus on ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv. f Hz' Resonants on keha võnke amplituudi järsk suurenemine, kui välise jõu mõjumise sagedus saab = keha oma võnkesagedusega Laineteks nimetatakse võnkumiste edasikandumist keskkonnas Lainete tekkimise 2 põhjust: kui 1 osake panna võnkuma siis see tõmbab kaasa ka naaber osakesi ,sest osakeste vahel mõjuvad tõmbejõud. Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi ...
informatsioon. Laine levimiskiiruse valem: selle aja jooksul, kui laineallikas teeb ühe võnke, levib lainetus ühe lainepikkus võrra edasi. Kuid 1/T=f, siis v= f. Kuna antud keskkond v on muutumatu, siis sageduse suurenedes laine pikkus väheneb ja vastupidi. Helilained on mehaanilised lained, mis tekitavad heliaistinguid. Inimene kuuleb lained sagedusel 20- 20000Hz. Alla 20Hz on infrahelid ja üle 20000Hz on ultrahelid. Kuuldavate helide põhiomadused: 1)heli kõrgus-oleneb a) võnkesagedus b) liikumisest: lähenedes heli kõrgeneb, kaugenedes langeb Dopleri efekt. 2)Heli valjus -oleneb a) heliallika võimsusest b)heli allika kaugusest c) keskkonnast d) kuulajast. Mõõt ühik dB, norm 40-50 dB.3) Heli tämber-sõltub ülemtoonide hulgast ja tugevusvahekorrast. Ülemtoonid tekivad heliallika osa de võnkumisest ja on põhitooni sagedusest 2,3,4... korda suurema sagedusega. Resonants tähendab keha võnkeamplituudi suurenemist, mis tekib välismõju
Töö nr. 5 nimetusega ,,Digitaalostsillograaf" Aines ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Aruanne esitatud: Aruanne kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Siinuselise signaali mõõtmine ja jälgimine Siinuseline signaal sagedusega 1000 Hz, sumbuvus 10 dB, tundlikkus 0,5 V/div. Signaali sagedus on = 1000 Signaali amplituud on = 10,13 ÷ 2 = 5,065 Signaali max. Tõusukiirus on ÷ = 0,75 ÷ 0,00002 = 37500 Signaali max. Tõusukiirus arvutuslikult on 2 = 2 1000 5,065 = 31824,3...
Rõhk vedelikes ja gaasides Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa Pascali seadus: vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Üleslükkejõud ja kehade ujumine Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem: Fü = hV Mõõtühik: 1N Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks. Mida suurem on vedeliku tihedus, seda suurem osa areomeetrist ulatub vedelikust välja. Archimedese seadus: vedeliku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Keha ujub, kui üle...
Võnkumine- perioodiline edasitagasi liikumist, mis toimub sama trajektoori mööda. Võnkesüsteem- vastastikmõjus olevate kehade süsteemi, milles tekib võnkumine. Vabavõnkumine- süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumine. (niidi otsa riputatud kivi) Sundvõnkumine- süsteemiväliste jõudude mõjul toimuvat võnkumine. (kellapendel) Võnkeperiood- ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Võnkesagedus- ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Keha hälbeks nimetatakse võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist. Võnkeamplituud- maksimaalne hälve. Harmooniline võnkumine-sellist võnkumist, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil. Harmoonilise võnkumise graafik on sinusoid. Võnkuv süsteem omab nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat. Amortisaatoreid kasutatakse auto vedrustuses, ja sumbuva võnkumisega on tegemist. Pendel-võnkuva süsteemi füüsikalist mudel. Matemaatiline pendel- venimatu kaalutu niidi otsas rippuv punktmass. Resonan...
Kordamisküsimuste vastused 1. Seisulaine kahe ühesuguse amplituudiga vastastikuse tasalaine liitumisel tekkiv võnkeprotsess. Tekib laine peegeldumisel tõkkelt. Tõkkele langev laine ning talle vastu leviv peegeldunud laine tekitavad liitudes seisulaine 2. Seisulaine võrrand: x = (2a cos 2 ) cos t a laine amplituud x - koordinaat - lainepikkus - sagedus t - aeg 3. Lainepikkus kahe lähima ühes faasis võnkuva punkti vahemaa Sagedus (võnkesagedus) ajaühikus sooritatud võngete arv. Ühik Hz 4. Harmooniline on võnkumine, mille puhul võnkuva suuruse (voolutugevuse, pendli hälbe) suuruse sõltuvuse ajast määrab siinus- või koosinusfunktsioon 5. n=2 korral ei või magnet olla keele keskel, kuna sellisel juhul on keele keskel seisulainete sõlmekoht, mis ei võngu. Seega sõlmekohale mõjuv jõud ei pane keelt võnkuma. (Vt joonis 29.). Antud...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz, sumbuvus 10 dB Mõõdetud signaali sagedus: f = 990,10 Hz Signaali apmlituud: = 4,195 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Signaali efektiivväärtus ? = 2,96 V Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: ...
Laine kannab endaga energiat, mis levib lainelevimissuunas kiirusega c. Energia muutub mistahes ruumi osas aja jooksul perioodiliselt. Laine levimiskiirus võrdub laine pikkuse ja sageduse korrutisega: c=landbaf. §33. Elektromagnetlainete kiirgamine Intentiivsete elektromagnetlainete tekitamiseks on tarvis küllalt suure sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Elektriväljatugevus E ja magnetinduktsioon B hakkavad sel juhul kiiresti muutuma. Võnkeringi võnkesagedus omega0 = 1/ruutjuur LC on seda suurem, mida väiksemad on võnkeringi induktiivsus L ja mahtuvus C. Sel viisil on võimalik tekitada kõrgsagedus võnkumisi. Tavaline võnkering kujutab endast peaaegu suletud võnkeringi, mis kiirgab elektromagnetlaineid väga nõrgalt. Saksa füüsik H. Hertz arvas, et ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb kasutada avatud võnkeringi, mille korral elektromagnetväli ei jää enam võnkeringi detailide sisemusse. H
teepikkuse korrutisega.Seda tehakse siis kui keha liigub mingi jõu mõjul. A=Fs. Võimsus-füüsikaline suurus,mida mõõdetakse ühes ajaühikus tehtava tööga. Võnkumine-liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel. Amplituud-suurim kaugus tasakaalu asendist. Võnkeperiood-ajavahemik,mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. T=t/n. Võnkesagedus-võngete arv ajaühikus. f=n/t. Inimese kõrv kuuleb 16Hz - 20 000Hz. Kuuldava heli kõrguse määrab võnkesagedus. Laine-võnkumise levimine keskkonnas. Lainepikkus-kahe ühtmoodi võnkuva punkti vaheline kaugus. Heli kiirus-helilaine levimise kiirus keskkonnas, sõltub keskkonnast ja temperatuurist. Kaja-heli peegeldumisel tekkiv nähtus. Soojusliikumine-aine koosneb osakestest;aineosakeste korrapäratu,lakkamatu liikumine. Siseenergia-aineosak. liikumis-ja vastastikmõju energiate summa. Siseenergia muutumise viisid : soojusülekanne-edasi kandub osakeste võnkumise energia,osakesed ise kohalt ei lahku
Kõiki võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks. Harmooniline võnkumine Võnkumisi iseloomustavad suurused · Ühe täisvõnke kestust nimetatakse võnkeperioodiks. · Võnkeperioodi tähis on T ja ühik sekund T=t/N T võnkeperiood sekund (s) t võngete koguaeg sekund (s) N võngete arv Võnkumisi iseloomustavad suurused · Ajaühikus sooritavate täisvõngete arv on võnkesagedus. f=1/T=N/t f sagedus herts (Hz) T võnkeperiood sekund (s) N võngete arv t võngete koguaeg sekund (s) Arvutusülesanne Vedru otsa riputatud raskus teeb 1 minuti jooksul 30 000 000 võnget. Kui suur on nende võnkumiste periood ja sagedus? N=30 000 000 t=1 min=60 s 1. T=t/N=60/30000000=2*10-6 s 2. f=N/t=30000000/60=0,5 MHz
Laine faas-määrab laine võnkeseisundi antud ajahetkel(siinusfunktsiooni argument) Lainefront-pind või joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel sattunud, keskkonnast, mille laine on läbinud Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha Interferents-lainete liitumine, mille tulemusel lained kas nõrgendavad või tugevdavad teineteist Koherentsed valgusallikad-valgusallikad, mille võnkesagedused on võrdsed ja faaside vahe jääv. Koherentsed lained-lained, mille võnkesagedus on võrdne ja faaside vahe jääv Valguskiir valguse levimise suunda näitav joon Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjoonelilselt Murdumine-laine levimissuuna muutumine Murdumisseadus- valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv , kusjuures on langemisnurk ja on murdumisnurk Suhteline murdumisnäitaja -teise keskkonna murdumisnäitaja (sinna valgus
lõppasukohta suunatud sirglõik.) 4) Nurkiirus (rad/s) sul keha teeb ühe täisvõnke.) 1) Kiirendus (kiirendus on kiiruse muudu ja =/t T (s) selleks kulunud aja suhe.) g=v-v 0/t 5) Kesktõmbekiirendus ak (m/s2) 4) Võnkesagedus (...näitab, mitu h= v 0t+gt2/2 v2/ R võnget teeb keha 1 s.) f (Hz) v 2-v02=2gh v = v0+gt Mehaaniline võnkumine
Kui energia on liiga suur saab seda vähendada poolilt keerdude vähendamisega või südamiku väljakeeramisel. Piisavalt väikese mahtuvuse ja induktiivsuse korral saame kandva ks-i. Mikrofon sidestab anoodahela. Saame ks võnkumise mille amplituud muutub vastavalt ms võnkumisele. Detekteerimine ja detektor. Seade millega eristame ms võnkumised modul ks-ist. Selleks tuleb induktiivsuse ja mahtuvuse muutmisega häälestada võnkering nii, et saatja ja ahela oma võnkesagedus langeksid kokku. Saame tugevad vooluvõnkumised. Signaal alaldatakse ja silutakse. Tulemuseks ms võnkumised. Televisiooni pm. voolu võnkumiseks tuleb muuta ka pilt, selleks kasutame ikonoskoopi. Elektroonkiir suunatakse ekraanile. Katoodi ja anoodi vahel kõrgepinge, väljuvad väga suure kiirusega elektronid, ühtse kiirtekimbuna. Läbib kallutus süs. Ja läheb pooljuht ekraanile, mille takistus sõltub valgustatusest. Mida tumedam koht seda suurem takistus ja väiksem vool
Ühtlane ringliikumine Punktmassi liikumist ringjoonel, kui keha läbib võrdsetel ajavahemikel võrdsed kaarepikkused nim. ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks. Ringjoonel olevat kiirust nim. joonkiiruseks. V=const V Vektor ei =const V=L/t l-ringjoone pikkus Pöördenurk (=l/r)-näitab kui palju pöördub raadius aja t jooksul. Ühik rad =2 x pii rad 2pii rad=360 kraadi 1 rad umbes 57 kraadi a-kiirendus a=v2/r W (omega) nurkkiirus- näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ühes ajaühikus. W=/t. ühik rad/s. V=Wr Keha hoiab ringjoonel kesktõmbejõud. Ringliikine võib olla perioodiline. Seda isel. Periood ja sagedus. T-periood, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Ühik s t-aeg n- täisringide arv T=t/n f-sagedus, täisringide arv ühes ajaühikus f= 1/T=n/t ühik HZ Võnkumised Kahte liiki: Vaba ja suund võnkumised. Vaba võnkumise tekkiminetingimused: Peab olema jõud, mis viib keha tasakaalu asendist välja; hõõrdumine süsteemi...
Võnkumine ja lained Võnkumine-nim liikumist, mis kordub ajas täpselt või ligikaudselt. Nt pendel, vedru. Hälve- kaugus tasakaaluasendist-x-meeter. Amplituut- maksimaalne hälve-xm-meeter. Võnkesagedus- näitab võngete arvu ajaühikus-f-võnget/sek või Hz. Võnkeperiood- ajavahemik ühe täisvõnke tegemiseks-T-sek. Seos võnkesageduse ja võnkeperioodi vahel: üksteise pöördväärtused. T=1/f, f=1/T. Võnkumise võrrand- x=xm'sin(2f't). Vabavõnkumine- võnkumine, kus keha tasakaaluasendist välja viimisel tekib jõud, mis tahab teda tasakaaluasendisse tagasi viia nt pendel, vedru. Suundvõnkumine- võnkumine, mis tekib välise, sundiva jõu mõjul nt õmblusmasina nõel, auto mootori kolb. Resonants- võnkumise amplituudi tohutu kasv juhul, kui välise energiaallika sagedus ühtib võnkuva süsteemi oma sagedusega nt sõdurite marss sillal, kiigele hoo andmine. · Kahjulik- võnkuv süsteem võib puruneda nt auto ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
