Kelly Talimaa 12S Esitlus- ärevushäired Mis on ärevushäire? Ärevus on reaktsioon stressile. Ärevuse tunne on igal ühel erinev- näiteks kripeldamine kõhus, pinge mõnes kehaosas, iiveldus, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli või surmahirm. Ärevuse tunne võib olla tavaline ja pealnäha on igaüks seda kogenud, kuid pikem stabiilne ärevus võib segada igapäevaelu. Ärevushäired liigitatakse erinevalt: on ärevus, paanika ja sotsiaalfoobia ja terviseärevus. Ärevushäire
Ärevushäirete ravi Andres Tiinonen Ärevushäired F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Foobsete ärevushäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia! Sotsiaalfoobia SSRId MAOId Benzodiasepiinid Beeta-blokkerid vajadusel Ravi mahajätmine 6-12 kuu jooksul sümptomite kadumisest Agorafoobia ravi SSRId Minimaalne toimiv annus Kui maksimaalse annusega pole toimet tuleb mõelda teiste
Tavaline on liigne muretsemine ja hirm enda ning oma lähedaste praeguste ja võimalike tulevikus saabuvate ohtude suhtes. Palju esineb kehalisi kaebusi: valud rindkeres, südamepekslemine, kõhuvaevused, pingepeavalu, lihaspinged, hingamisraskused, higistamine. Sümptomid võivad olla väga individuaalsed ja suurem osa ärevuse all kannatavatest patsientidest pöörduvadki arsti poole mingi muu probleemi, mitte ärevuse või hirmude tõttu. Tihti esineb ärevushäire all kannatavatel inimestel ka depressiooni, paanikahooge ja hirmu sotsiaalse suhtlemise ees. Alkoholisõltuvus või alkoholi kuritarvitamine esineb ligi pooltel tavapäraste ärevussümptomite käes kannatavatel inimestel. Ärevuse sümptomid ja nende liigitus 1) Ärevuse psüühilised sümptomid: rahutus, võimetus lõõgastuda pingetunne kergesti ehmumine tühistel põhjustel muretsemise või ärevuse tõttu esinevad keskendumise raskused või
Emotsioonidega seotud kehalised aktiivsuse muutused on normaalsed füsioloogilised nähtused, mille eesmärk on organismi mobiliseerimine, et antud olukorraga paremini toime tulla. Kui ärevuse väljendused on liiga tugevad või kestvad, ei allu tahtele ja toovad kaasa elupiiranguid ja kannatusi, võib ärevust pidada haiguslikuks. Haiguslikkuse piir ongi see, et ärevuse ületamine käib inimesele üle jõu. Ärevushäireid on väga erinevaid, peamised neist on: · üldistunud ärevushäire · paanikahäire · foobiad · somatisatsioonihäire · traumajärgne ärevushäire Ärevushäiresse võib haigestuda igaüks, selle eest ei kaitse haridus, jõukus või arukus ega ka nende vähesus. Paljud ärevushäirete all kannatajad on tublid ja targad inimesed. Ärevushäiretel ei ole ühte kindlat põhjust. Peamised põhjuslikud tegurid on teatud iseloomuomadused, elusündmused, pärilikkus ja aju iseärasused. Mõned inimesed lihtsalt on kõrgema ärevusega
o Vibroakustilise teraapiaga seotult on leitud see, et see: · Laiendab veresooni, · Lõõgastab intensiivsemalt lihased, · Vaigistab valu. (Paju, Raudsik 2007) SOTSIAALNE ÄREVUS Ärevus on normaalne reaktsioon stressile, murele või ohule, kuid kui ärevus muutub väga tõsiseks või kauakestvaks või ei ole olukorraga proportsioonis, hakatakse seda nimetama ärevushäireks. (Baldwin 2005) Ärevushäireid on mitut tüüpi, näiteks generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalne ärevushäire, paanikahäire ja obsessiiv-kompulsiivne häire. Kuna ärevushäire mõjutab inimese meeleolu, mõtteid ja käitumist, raskendab see igapäevaeluga toimetulekut nii kodus, tööl, koolis kui ka teiste inimestega suheldes. (Baldwin 2005) Ärevushäirete põhjuseks on ajus leiduvate kemikaalide tasakaalu häirumine. Tegureid, mis häire vallandavad, täpselt ei teata, kuid mõningad bioloogilised ja sotsiaalsed tingimused võivad ärevushäirete riski suurendada
tõsisemaks riskifaktoriks peetav suitsetamine, kirjutas Physorg. Uurimuse üks autoritest Robert Stewart selgitas: ,,Erinevalt suitsetamisest ei tea me täpselt, kuidas depressioon surma põhjustab, kuid see ei tähenda, et avastatud seost võiks eirata. Seos jäi alles ka pärast paljude teiste faktorite arvesse võtmist." Uurimuses näidati ka, et kuigi depressioon suurendab suremise tõenäosust, siis depressiooni ja ärevushäire kombinatsiooni põdevatel patsientidel on vaid depressiooni all kannatajatest väiksem tõenäosus surra. Stewarti seletuse kohaselt võib ärevus mingil tasemel inimesele isegi kasulik olla. ,,Tundub, et siinkohal on tegemist kahe riskigrupiga," ütles ta. ,,Väga kõrge ärevustasemega inimesed võivad olla haavatavamad stressi tõttu, näiteks kahjustab stress südameveresoonkonda. Teisalt aga kipuvad ärevustestides väga madalaid tulemusi saavad
Bioloogia 11.05.2012 Närvisüsteem Inimese närvisüsteemiga seotud levinumad puuded ja haigused ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid Neuroloogia on meditsiini eriala, mis tegeleb kesknärvisüsteemi orgaaniliste, pärilike ja degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga. Mäluhäired ehk amneesiad Mäluhäireid on mitut liiki: · Anterorgaadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida · Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille koral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus) · Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega. Mäluhäirete tekkepõhjused · Aju vereringe häired arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkili...
Paanikahäire Paanikahäire on üsna levinud psüühikahäire, mille keskne tunnus on paanikahoogude esinemine. Haigus esineb üldiselt noorematel inimestel ja sellega seondub ka teisi psüühikahäireid, nt depressioon ja üldistunud ärevushäire. Sümptomid Peamiseks sümptomiks on paanikahoog: ilma nähtava põhjuseta järsku tekkiv tugev ärevus- või hirmuseisund, millega seonduvad mitmed kehalised kaebused: südamepekslemine, käte värisemine, hingamisraskused, peapööritus, nõrkustunne, jäsemete tundetus, higistamine. Teisteks hoogudega seonduvateks sümptomiteks on hirm kaotada enesekontroll, surmahirm. Hoog kestab tavaliselt mõned minutid, enamasti alla poole tunni. Hood harilikult korduvad. Tekkepõhjused
Insomnia ehk unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda. Esineb tihti koos ärevus- ja meeleoluhäiretega. Kerge depressiooni ja ärevushäirete korral avaldub unetus uinumisraskuste ja une katkemisega, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks painajalikud unenäod. Unetuteks võib pidada kõiki inimesi, kes ei ole oma unega rahul, sõltumata sellest, mitu tundi nad ööpäevas magavad. Une pikkus ei väljenda selle kvaliteeti. Seega võib tõsise uneaegse hingamishäirega norskaja magada päeval mitmeid unetunde lisaks, aga see uni ei ole täisväärtuslik. Unetus on laialt levinud probleem, selle esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes
kõrgpunkti ning vaibub seejärel tasapisi. Kõrgpunkt saavutatakse tavaliselt viie minutiga, millele järgneb tunnine või pikem järkjärguline vaibumisperiood. Ootusärevus aga hakkab tavaliselt tasapisi kasvama, kui puututakse kokku ähvardava olukorraga või lihtsalt mõeldakse sellele, ning vaibub seejärel kiiresti. Inimene võib tund aega või rohkem ennast ,,hulluks muretseda" ning seejärel muretsemise lõpetada, kui on leidnud midagi muud mis mõtteid köidab. Generaliseeritud ärevushäire Psühhiaatriline häire, millega kaasneb pidev ja pikaajaline ärevus. Paanikahäire Paanikahäire all mõistetakse psüühikahäiret, mille keskseim tunnus on korduvate tugevate ärevushoogude esinemine, millega kaasuvad kehalised ja mõtteliskujutuslikud sümptomid. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Foobiaid ja Hirme on väga erinevaid!
1) Kultuuriline norm? enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2) Biheivorism mis on norm? Õpitud kohastunud käitumisviisid. 3) Kognetiivse teraapia eesmärk? -korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4) Automaatmõttete aluseks on? Kognitiivsed vead. 5) Käitumuslik teraapia · Klassikaline tingimine (Pavlov, Watson) · Operantne tingimine (Thorndike, Skinner) · 1970-ndate keskel tekkis eraldiseisva suunana käitumuslik meditsiin- rakendab käitumisteraapia tehnikaid hindamaks, ennetamaks ja ravimaks somaatilist haigust või füsioloogilisi düsfunktsioone. · Käitumisteraapia lähtub ideest, et düsfunktsionaalne käitumine on kas õpitud või kujunenud elusündmuste ja psühholoogilise haavatavuse koostoimes. · Teraapia eesmärgiks on muuta käitumist, mis omakorda toob kaasa kognitsioonide ja emotsioonide muutuse. 6) Kes on kognetiivse käitumisteraapia rajaja? A.Beck ...
enesehinnang, alanenenud keskendumis- või otsustusvõime, lootusetusetunne Hetkel ca 3% : naistel 4%, meestel 2% Elu jooksul: ca 6% Korduvad lühiajalised düsteemia episoodid: Vähemalt korra kuus, kestus alla 2 nädala(2-4 päeva), ei kaasne menstruatsioonitsükli faasiga, sageli ärevust, tigedus konfliktsust. Düsteemia sümptomitega ärevushäired: depressiooni ning ärevuse sümptomid, ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele, oluline toimetuleku häirumine Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire
1. Üldistunud ärevushäire korral esineb ülemäärane ja ulatuslik muretsemine, mis ei ole seotud kindlate keskkonnatingimustega 2. Foobiad on häired, kus ärevust põhjustavad situatsioonid või objektid, mis tegelikult ei ole ohtlikud 3. Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti sotsiaalfoobias 4. Hirm avalike kohtade, rahvahulkade, kodust väljumise või üksi liikumise ees avaldub agorafoobias 5. Paanikahäire ei ole seotud kindla situatsiooni või objektiga, on subjektile ootamatu ja prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lah...
mittekosutav uni. Unetuseks võib nimetada seda, kui inimene ei ole oma unega rahul ja see häirib teda. Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel. Unehäirete avaldumine Click icon to add picture *Päevane väsimus ja unisus (liiklus- ja tööõnnetuste risk) *Mälu ja keskendumisvõime halvenemine *Töö- ja õppimisvõime alanemine, tähelepanu langus *Meeleolumuutused, ärritatavuse tõus *Vastuvõtlikkus ärevusele, depressioonile, alkoholi, ravimite ja uimastite kuritarvitamisele *Automaatne käitumine, apaatsus *Vaimsete ja kehaliste tervisehäirete teke *Elukvaliteedi langus Unetuse
silmades ja luudes. Tugevad, tahtejõulised isikud võivad veel proovida oma tähelepanu juhtida millelegi muule, näiteks armuda või leida uus töö. Kolmas staadium on sotsiaalne desadaptatsioon. Arvutisõltlane, kes enam ei saagi mõnu suhtlemisest Interneti kaudu, jätkab siiski pidevalt arvutis viibimist. Depressioon viib tõsiste tülideni tööl ja kodus. [5] Üks uuemaid arvutisõltuvuse erijuhtumeid on nn staatuseuuenduse ärevushäire (inglise keeles status update anxiety). See ilmneb meeleolumuutustes, kui ei ole võimalik võrku ühenduda ja pidevalt Facebooki või Twitteri kaudu oma tegemistest teada anda, ning on põhjustatud vajadusest saada tunnustust ja tunda end mingisse kogukonda kuuluvana.
vererõhu ebastabiilsus, valud silmades ja luudes. Tugevad, tahtejõulised isikud võivad veel proovida oma tähelepanu ümber lülitada millelegi muule, näiteks armuda või leida uus töö. Kolmas staadium on sotsiaalne desadaptsioon. Arvutisõltlane, kes enam ei saagi mõnu suhtlemisest Interneti kaudu, jätkab siiski pidevalt arvutis viibimist. Depressiooniseisund viib tõsiste konfliktideni tööl ja kodus. Üks uuemaid arvutisõltuvuse erijuhtumeid on nn staatusuuenduse ärevushäire ilmneb meeleolumuutustes, kui ei ole võimalik võrku ühenduda ja pidevalt Facebooki või Twitteri kaudu oma tegemistest teada anda ning on põhjustatud vajadusest saada tunnustust ja tunda end mingisse kogukonda kuuluvana. Sõltuvust saab vähendada rääkides murest sõpradele, perekonnale või konsulteerides psühholoogiga. 7 4. Informatsioon Võetud http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutis%C3%B5ltuvus
Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu välja...
o Paroksetiin (Paxil) o Sertraliin (Zoloft) o Kasutatakse peamiselt sügava depressiooni häire (MDD) puhul ning teiste meeleoluhäirete korral, millega kaasneb olulisi depressiivseid faktoreid (eriti nt bipolaarne II häire) o Kasutatakse pikaajalise teraapia ravimina ärevushäirete: paanika häirete, üldise ärevuse häirete (GAD), sotsiaalse ärevus häire (SAD) ja obsessiiv- kompulsiivse ärevushäire puhul (OCD). Kasulik ka buliimia nervosa puhul. o Kahjulikud mõjud: sedatsioon, söögiisu vähenemine ja kaalukaotus, seksuaalne düsfunktsioon (eriti meestel). o Peamised kasutatavad antidepressandid Tritsüklilised antidepressandid TCA o Enam ei kasutata: kõrge suremus üledoosi korral, võib põhjustada südame rütmihäireid o Teise-liini ravimid nt
1. Multiintelligentsuse liigid: a) Keeleline ehk verbaalne intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. ...
häirib teda. Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Unetutel on väsimusest tingitud autoõnnetuste risk kaks korda suurem. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel. Unetust võib jaotada selle põhjuste järgi nii: primaarne e. ilma selge põhjuseta unetus. sekundaarne e. kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus. Laias laastus jagunevad unehäired kaheks: · düssomniad · parasomniad. DÜSSOMNIA puhul võivad unetust põhjustada kas kehasisesed või kehavälised tegurid. Näiteks kuulub düssomnia alla obstruktiivne uneapnoe sündroom: kui une ajal vajub
· Verbaalne (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Koolikiusamise tagajärjed: Pikaajalise vaimse ja/või füüsilise vägivalla tagajärjel kannatab oluliselt inimese enesehinnang, erinevad kehalised kaebused, võib välja kujuneda depressioon või ärevushäire. Selleks, et vähendada koolikiusamist on oluline kaasata ennetus- ja sekkumistöösse kogu kooli kollektiiv: õpilased, õpetajad, koolitöötajad, kooli juhtkond ning lapsevanemad. MINIUURIMUSE EESMÄRK: Minu uurimuse eesmärk tuleneb isiklikest tähelepanekutest. Töötan Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Olen tähele pannud, et kolmes õppegrupis, kellega käimasoleval perioodil töötan, on paar õpilast, kes on teistest erinevad
Tänapäeva tempoka elu juures on kohustusi rohkem, kui aega neid täita. Näpistades vajalikku aega unest ja puhkusest, tundub olevat ainus lahendus. Kuidas muidu jõuda teha piisavalt tööd, elada igapäevaelu ning seejuures veidi elust rõõmu tunda ja näiteks lubada endale üks teatriskäik või võtta päevakorda mõni huvitav hobi? Loomulikult tundub seitse-kaheksa tundi magusat und äärmiselt ahvatlev, aga kas sellise kiireloomulise elu juures on meil piisavalt aega, et seda endale lubada? Kas me üldse tohime riskida täisväärtuslikust unest loobumisega? Uni on organismi füsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Und iseloomustab toimiva teadvuse puudumine, kuid see ei ole tegevusetu seisund. Uurimused on näidanud, et uni on aeg, mil aju töötab täie võimsusega ja võtab vastu elektroneurootilisi ja hormoonvõnkeid. Magades keha ja vaim justkui valmistuks ette taas järgnevaks päevaks....
Tugevad, tahtejõulised isikud võivad veel proovida oma tähelepanu ümber lülitada millelegi muule, näiteks armuda või leida uus töö. Kolmas staadium on sotsiaalne desadaptsioon. Arvutisõltlane, kes enam ei saagi mõnu suhtlemisest Interneti kaudu, jätkab siiski pidevalt arvutis viibimist. Depressiooniseisund viib tõsiste konfliktideni tööl ja kodus. Üks uuemaid arvutisõltuvuse erijuhtumeid on nn staatusuuenduse ärevushäire (inglise keeles status update anxiety). See ilmneb meeleolumuutustes, kui ei ole võimalik võrku ühenduda ja pidevalt Facebooki või Twitteri kaudu oma tegemistest teada anda ning on põhjustatud vajadusest saada tunnustust ja tunda end mingisse kogukonda kuuluvana. 7 5. Arvuti kasutamisega seotud ohud Arvuti on saamas paljude inimeste lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks.
2.1.4 Käitumine, harjumused ● une regulaarsus (uinumisaeg, kestus) ● bioloogiline kell käivitub hommikul ärkamisel 2.1.5 Välisfaktorid (valgus, müra, temperatuur) 2.1.6 Sotsiaalsed faktorid ● tööreziim (öövahetused) 2.1.7 Unehäired ● insomnia; ● uneapnoe; ● nn. rahutute jalgade sündroom jm 2.1.8 Psüühikahäired ● orgaanilised ajukahjustused /deliirium, dementsus, mania, depressioon, ärevushäire, isiksushäire/ ● psühhoaktiivsed ained /intoksikatsioon, võõrutus, v- deliirium, .../ ● alkohol /intoksikatsioon, võõrutus, v-deliirium/ ● stimulaatorid /intoksikatsioon, võõrutus/ ● uinutid (barbituraadid; bensodiasepiinid, muud) /võõrutus/ja anksiolüütikumid /võõrutus/ ● psühhofarmakonid: ● antidepressandid; ● neuroleptikumid; ● psühhootilised häired /skisofreenia/
Tähtis on vahet teha põhjendatud närveerimisest tingitud ärevusel nagu näiteks enne tööintervjuud või tulevase ämmaga kohtumist ning ärevusel, mis segab igapäevast elu. ,,Loomulik" ärevus ei häiri elu. Tegelikult vähesel adrenaliinil on positiivne mõju, sest aitab inimesel end hästi mobiliseerida pingelistes olukordades. Ärevushäired on üsna levinud. Pea igaüks võib tunda kedagi oma perekonnast, töölt või sõprade ringist, kellel esineb ärevushäire. Seetõttu on tegu millegi sellisega, mis puudutab või mõjutab meid kõiki. 6. Abi andmine meeleoluhäirete korral Meeleoluhäirete raviks kasutatakse medikamente (nt antidepressandid ja meeleolu stabilisaatorid) ning psühhoteraapiat (individuaalne, kognitiiv-käitumuslik ja pereteraapia). Häire õigeaegseks määratlemiseks ning sobiva abi tagamiseks on side perekonnaga üldjuhul kasulik ja kriitilise tähtsusega
- Teraapia hiline faas 6-12 kuud: selfi ja suhete areng uuest perspektiivist lähtudes - Teraapia ei ole sirgjooneline on edasi tagasi liikumist, tagasiliikumise ennetamise plaan Ärevushäired Ärevus - Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon - Ärevushäire puhul: ärevus tugev, kestab kaua, piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet - Elu jooksul esineb 30% inimestest mõni ärevushäire (rohkem naistel ¾) - Naised rohkem häiritud tingituna riskifaktoritest Eelsoodumused ärevushäire tekkeks Isiksuseomadused: - Kõrge neurootilisus: panevad rohkem tähele ohtu ja on sellest rohkem mõjutatud - Kõrge introvertsus: vajatakse üsna vähe teisi inimesi - Koos kõrgeks sotsiaalfoobia riskifaktoriks, eraldi introvertsus normaalne Kognitiivsed faktorid: - Ärevustundlikkus süda hakkab puperdama, käed külmad-kuumad: hirm neid
kehaosas või peas, iiveldustunne, südame kloppimine, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli, surmahirm. Ärevust on võimelised tundma reaktsioonina stressile kõik inimesed, mõnel eluperioodil, mõnes olukorras või kohas tuntakse seda rohkem või vähem. Näiteks mõningane ärevus enne eksamit, spordivõistlust, reisi või sünnipäeva on enamvähem igaühe jaoks tuttav tunne. Ärevusest saab ärevushäire siis kui see hakkab igapäevaelu häirima, kui ta on väga tugev või kestab väga pikalt. Näiteks kui inimene ei suuda muremõtete tõttu uinuda või hakkab ärevust tekitavaid olukordi täielikult vältima ärevust võivad tekitada ju ka kasvõi koolis või tööl käimine või isegi söömine. Ärevushäirete esinemissagedus on elu jooksul erinevate uuringute põhjal 10-28% inimestest. (Ärevushäired, http://peaasi.ee/) 3.1. Ärevushäirete liigitamine
Raskendatud on orienteerumine ruumis, igapäevatoimingute ja komplekssete ülesannete täitmine. Kognitiivse defitsiidi kujunemisele võivad eelneda käitumis- ja psüühikahäired. Esineb kas üldine agiteeritus (vaenulikkus, pidev soov kuhugi minna, kriiskamine, asjadest kinnihaaramine jms.) või passiivsus. Dementsusega kaasnevad sageli sundmõtted, luulud ja visuaalsed hallutsinatsioonid (25 % patsientidest). Ligikaudu 40 %-l juhtudest esinevad depressioon ja ärevushäire, mis võivad olla ka haiguse esmassümptomiks. Iseloomulikud on unehäired. Hilisemates dementsuse staadiumites võivad lisanduda kõnnaku- ja neelamishäired, parkinsonistlik sündroom ning üksikjuhtudel ka epileptilised hood. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Alzheimeri tõve varajane diagnoos on komplitseeritud, kuna enamasti puuduvad inimest häirivad subjektiivsed vaevused. Ka objektiivsed muutused on tagasihoidlikud ning vähemärgatavad
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Juhendaja: ........... Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Seksuaalse väärkohtlemise esinemissagedus ................................................. 4 3. Seksuaalse väärkohtlemise liigitamine ........................................................... 5 4. Seksuaalse väärkohtlemise mõjud ................................................................. 6 5. Kokkuvõte ..................................................................................................... 8 6. Kasutatud allikad ........................................................................................... 9 Sissejuhatus Lapsel kui ühiskonna kaitsetumail lülil on suurim oht langed...
muud düskomforditunnet põhjustavad haigused sage urineerimine kroonilised kopsuhaigused · Füsioloogilised jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia) · Psühholoogilised (primaarne insomnia) stress raske (tähendusega) haigus muutused inimese elus 7 · Psühhiaatrilised alkoholi liigtarbimine, alkoholsõltuvus ärevusega kulgevad häired generaliseerunud ärevushäire paanikahäire kohanemishäire depressioon · Ravimid, ained alkohol nikotiin kofeiin vähivastased preparaadid vererõhku alandavad ravimid steroidid teofülliin türeoid-preparaadid 8 UNEHÄIRETE MÕJUD INIMESELE Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on
annus jääb samaks või tuleks vähendada annust. Peame mõtlema,kumb on olulisim,kas analüüsi tulemus või patsiendi kaebus, millele siis oma otsuses toetume. Kuna tegemist on näitega elust enesest(4 aastat tagasi),siis näitas minule aeg,kuidas patsiendiga läks. Vestledes patsiendiga vastuvõtul sain teada,et õppejõul on suur loengukoormus igal nädalal Tallinnas ja Tartus ,ta sõidab kahe linna vahel , tekkinud on probleemid pereelus ,unehäired jms. Räägime ärevushäire võimalusest, patsient mõistab psüühika rolli, kuid ei ole veel valmis alustama medikamnetoosse raviga ,vaid lubab proovida luua taskaalu vaimse ja füüsilise koormuse vahele, töökoormust vähendada. Kui vaatate ülesandes toodud objektiivse leiu näite , siis patsiendil oli regulaarne pulss frekventsiga 76 x/min, samas patsient kurtis ka vastuvõtu ajal ,et ,,südamelöögid on kiired".Küsides,mis tähendab ,,südamekloppimine"
Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. RLS on sagedamini alla 1 a vanustel lastel esinev patoloogia, millel on tõsised tagajärjed. Ülemäärane raputamine põhjustab kortikaalsete ja sildveenide rebenemise ajus, mistõttu võib tekkida ajusisene hematoom ja ajuturse. Subduraalne hematoom on kõige sagedasem patoloogia RLSi korral, esinedes 80% selle sündroomiga lastest. 25. Meeleoluhäired lapseeas. Meeleoluhäired jaotatakse: ärevushäire- ärevushäire all mõistetakse sisemist pinget ja rahutus-, kartus- või hirmutunnet. Põhiliseks sümptomiks on püsiv ärevus ise. Palju esineb kehalisi kaebusi: valud rindkeres, südamepekslemine, kõhuvaevused, pingepeavalu, lihaspinged, hingamisraskused, higistamine. Üldistunud ärevushäire tekkepõhjusi tuntakse üsna vähe ja need on mitmetahulised nagu paljude psüühikahäirete puhul tavaline. On väidetud, et aju neurotransmitterid toimivad osaliselt valesti
Kanep on kõige levinum ebaseaduslik narkootikum maailmas, eriti noorte hulgas. Kanepil on meeli, nii mõtteid kui emotsioone, mõjutavad omadused, samuti kahjustab see peaaegu kõiki aju osasid. · Kanepi lühiajalisel kasutamisel häirub keskendumisvõime ja tähelepanu, uue info meeldejätmine ja arusaamine on raskem kui tavaliselt. · Kanepi pikaajalisel kasutamisel kahjustub inimese võime tegeleda keeruka infoga. Kanepi tarbimist nooruses seostatakse ka paranoia-. ärevushäire ja depressiooniohuga hilisemas elus. Narkootikumid ei ole olnud varem nii tugevad kui praegu. Isegi niinimetatud "looduslikud" ehk pehmemad narkootikumid, näiteks marihuaana, on mitu korda tugevamad kui 1960-ndatel aastatel. Aastate jooksul on neid narkootikume kas bioloogiliselt või keemiliselt muudetud, nii et neis tekib suurem hulk psühhoaktiivseid aineid, mis tekitavadki "pilvesoleku tunde". Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust! Ka uimastid, mida inimesed väidavad tarbivat
Isiksus ja stressorid Sotsiaalsed tegurid Nt väärtused • Stress-diatees mudel – Soodumus e diatees – Momendil mõjuvad pingetegurid e stress RAVI - Farmakoloogiline ravi nt skisofreenia või depressioon Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired (foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. 34.Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäire (näide), ärevushäire (näide). Skisofreenia - on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu[1]. Intelligentsust skisofreenia märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia on levinud geograafilisest asupaigast sõltumatult enamvähem sarnase sagedusega - 1 juht 100 inimese kohta. Kuigi on mõningaid kliinilisi erisusi meeste ja naiste vahel, haigestumus skisofreeniasse on meestel ja naistel sarnane.
depressiooni ilmingutest ja tagajärgedest, seetõttu paljudes juhtumites osutatakse abi alles siis, kui kliendi olukord on väga raske, kuid vahel ei osutata abi üldse. Peaaegu kõikides arenenud riikides on tervishoiuametid mures kujunenud olukorra pärast ja teevad jõupingutusi, et edastada infot depressiooni kohta ja selle kohta, kuidas seda ravida. Paljudel juhtumitel on depressiooni põhjusteks sotsiaalsed tegurid. On teada, et depressiivsuse ja ärevushäire arengule eelneb sageli stressirohke eluline situatsioon. Võõrkeelses kirjanduses on kirjeldatud tüüpilist inimlikku reaktsiooni stressi korral , kui „ägedat olukorrakriisi“. Mõned autorid usuvad, et selline reaktsioon on loomulik ja täiesti mõistetav, eriti sotsiaalselt isoleeritud või kergesti haavataval inimesel. Aastaid käib spetsialistide vahel arutelu, kas käsitleda seda olekut kui „häiret“, kuid perearstidel on kohustus selliste patsientidega midagi ette võtta
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Eripedagoog-nõustaja õppekava Maia Kärdla (KAEPM-15) „TIIGRI TÜTAR“ TOREY HAYDEN Kiri sõbrale Tallinn 2016 Kallis Tiina! Otsustasin sulle kirjutada ja jagada ühe raamatu lugu, mida hiljuti lugesin. Kuna sina asusid sügisest eripedagoogina tööle, siis usun, et järgnev teema puudutab sind vähemalt samavõrd kui mindki. Aga nüüd siis raamatust lähemalt. Raamat on kirja pandud väikeklassi õpetaja Torey kirjelduste põhjal ning sellest kuidas tema kohtus probleemse kuid igati andeka õpilase Sheilaga. 6-aastane tütarlaps oli toime pannud tõsise kuriteo: meelitanud väikese naabripoisi lähedalasuvasse metsatukka, sidunud ta seal puu külge ning süüdanud põlema. Torey suureks üllatuseks saab Sheilast pärast toimunut tema väikeklassi õpilane. Minuski tekitas suurt õudu mõte, et keegi nii väike võib toime panna midagi sellist. Minu esimene mõte...
Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 139-168. Isiksus ja kohanemine Kohanemine- toimetulek välis- ja sisekeskkonna nõudmistega. Kohanemise üheks liigiks on stressiga toimetulek. Stressireaktsioonid- teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in. annab esmase hinnangu, et olukord on ähvardav ja teisese hinnangu, et tal napib ressursse sellega toimetulekuks. Kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid in suutlikkuses hinnata olukordi ja oma ressursse ning toimida nii, et psüh heaolu säilib. (nt depressiooni ja ärevushäire puhul ei ole hinnangud, meeleolu ja käitumine vastavuses välise olukorraga) 3 tüüpi stressih...
-Patsiendi tunnistust hirm käitumisteraapiat (KKT) informeerimine enneaegse surma ees -Manusta ravimeid tema haigusest ja (Herdman 2016: 334) (antidepressandid) arsti korraldusel tema sugulasi (Generaliseerunud ärevushäire ja... haigusest, 2014:18-19) millised on pärilikud 2.Rasvumus(00232), seoses keskmine -Konsulteeri dietoloogiga, sobiliku Patsient järgib dieeti
eluaastat - Aju arengu eripärad - Tugevam IQ, mälu ja tunnetustegevuse kahjustus kui varase algusee puhul - Halvem toimetulek hilisemas elus Varase algusga skisogreenia - 50x suurem esinemissagedus - Enne 18. eluaastat - Raske kuluga - Halb toimetulek Depressioon - Esinemissagedus kasvab vanusega; 18. eluaastaks 20% - Kui pereliikmete hulgas siis tõuseb risk 3x Ärevushäired - Iga kolmas nooruk täidab ärevushäire kriteeriumid - Enamik foobiad - Kõik ärevushäired on sagedasemad tüdrukute seas Ärevhushäirete ravi lastel ja noorukitel - Elustiili ja keskkonna muutused - Psühhoteraapia - Farmakoteraapia Söömishäired - Anoreksia sageneva tendentsiga poiste ja tüdrukute osas - Tavaline algusaeg on keskmine noorukiiga - Buliimia sagedased kui anoreksia, eriti norte naiste seas Isiksusehäired - Üldiselt ei diagnoosita enne 16. eluaastat
haigust ei märkagi. 15. KERNBERGI SÜSTEEM Kerenbergi süsteem määratleb psüühilisi haigusi vastavalt funktsioneerimise ja ego tunnetuse tasemele- astmele? Ego teljele on suunatud psühhoteraapia ja funktsioneerimise teljele on suunatud erinevad medikamendid Vertikaalteljel inimese funktsioneerimise tasabd,horisontaalteljel ego tunnetuse tasand. Ühikuteks: psühhoos, isiksusehäire e. psühhopaatia, ärevushäire e. neuroos, norm. Normaalsel inimesel mõlemad näitajad normis. EMBED PBrush 16. POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID Sümptom on ühe psüühilise funktsiooni hälve. See on patoloogiline tunnus. Mitte igasugune tunnusjoon ei ole sümptom. Sümptomid jagatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Pos. Sümptomid on seotud patoloogilise produktsiooniga ( luul, hirm jt. ). Pos. sümptomite puhul lisandub midagi psüühiliste tegevuste aktiivsus. Uute avalduste ilmnemine. Neg
pärast lahutust bioloogiline eelsoodumus. Diagnoos DSM kategooriate alusel. DSM I telje tuntumad, DSM II isiksushäired Biopsühhosotsiaalne lähenemine- psühhopatoloogia lähenemisviis, mis rõhutab bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite rolli vaimuhaiguste tekkeks. Ärevushäired: Foobiad, paanikahäire (paanikahood) ja agorafoobia (hirm olukordade ees, kus abi ei pruugi olla kättesaadav, kardetakse paanikahoogusid kogeda, ei lahkuta turvalisest keskkonnast), üldine ärevushäire GAD- pidev muretsemine kõige pärast obsessiiv-kompulsiivne häire stressihäired: akuutne stressihäire-traumaatilise sündmuse läbi elanud, mälupildid ja õudusunenäod; PTSH-korduvad õudukad, unehäired, mälupildid Meeleoluhäired: Depressioon, Biopolaarne häire-emotsionaalsete äärmuste vaheldumine;maniakaalsed ja depressiivsed episoodid Antipsühhootikumid dopamiini retseptoreid blokeerivad, ravivad skisofreenia positiivseid sümptomeid (luulusid, hallukaid) Arenguhäired:
Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused: südame kloppimine higistamine värisemine, vappumine suukuivus hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudustunne) valud või düskomforditunne rindkeres iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) lihaspinge ja lihaspingega seotud valud kuumad ja külmad hood tuimusetunne või surinad pearingluse-, ebakindlustunne tükitunne kurgus, neelamisraskused Afektiivsed sündroomid ** Ärevussündroom [orgaaniline ärevushäire, ..., ärevushäired] ** Depressioonisündroom ** Maniasündroom [orgaaniline mania, skisoafektiivne häire, bipolaarne häire] Motoorne käitumine (motor behaviour; conation) Siin vaadeldakse hälbeid, mida eestikeelses kirjanduses [J.Saarma, 1] on käsitletud tahteaktiivsuse- või tahteeluhäiretena. Inimese psüühilise tegevuse osa, mis hõlmab impulsse, motivatsioone, tunge, instinkte, ihasid jne., mis väljenduvad käitumise ja motoorika vahendusel.
keskkonnas ja terapeudi juuresolekul saada teadlikuks oma erinevatest külgedest. Selles vaadeldakse valusaid tundeid, pingelisi suhteid ja lapsepõlve kogemusi. Psühhiaatri eesmärk on hinnata tema poole pöördunud inimese psüühilist seisundit, määrata diagnoos ning sobiv ravi ja psühhoterapeutiline sekkumine. Sageli esineb samaaegselt söömishäirega ka mõni muu psühhiaatriline haigus nagu depressioon või ärevushäire. Kui vajalik, siis määravad psühhiaatrid mõne ravimi, mis leevendab söömishäire sümtpomaatikat või ravib kaasuvat psühhiaatrilist haigust. Söömishäirete puhul kasutatakse sagedamini antidepressante (Söömishäirete põhjused). 4. Valim ja metoodika 4.1 Valim 11 Käesolevas töös kasutati mugavusvalimit, sest uurimustöö oli kursusetöö uurimustöö alustes.
kehatemperatuuri tõusu põhjustavad haigused muud düskomforditunnet põhjustavad haigused sage urineerimine kroonilised kopsuhaigused · Füsioloogilised jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia) · Psühholoogilised (primaarne insomnia) stress raske (tähendusega) haigus muutused inimese elus · Psühhiaatrilised alkoholi liigtarbimine, alkoholsõltuvus ärevusega kulgevad häired generaliseerunud ärevushäire paanikahäire kohanemishäire depressioon · Ravimid, ained alkohol nikotiin kofeiin vähivastased preparaadid vererõhku alandavad ravimid steroidid teofülliin türeoid-preparaadid (Elstein 1968 ) 7.3. Unehäirete mõju inimestele Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted
16% olid kogenud karmimat kehalist koolivägivalda, näiteks löömist või peksmist. Eriti suure tõenäosusega kiusatakse andekaid lapsi, näitas Purdue ülikoolis eelmisel aastal tehtud uuring. Koolikiusamine mõjutab kogu elu. Tosinkond aastat tagasi leiti Ameerikas, et 60% põhikoolis vägivalda kogenud poisse oli juba 24. eluaastaks mõistetud süüdi vähemalt ühes kriminaalkuriteos. Iga kiusatu reaktsioon on erinev, kuid sageli on tagajärjeks täiskasvanuikkagi ulatuv depressioon, ärevushäire või agressiivsus. Eesti lapsed näevad uuringu andmeil lahendust ennekõike rangemas karistamises ja kontrollis. Vähest konflikti lahendamise oskust näitab, et vaid 15% vastanuid ütles, et õpilaste endi käitumine võiks aidata, ning kõigest 5,6% uskus, et head teeb probleemist rääkimine. Seda tervitatavam on spetsialistide algatus panna koolikavva suhtlemisõpetus, mis lisaks juba õppekavas olevatele inimese- ja ühiskonnaõpetusele
1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogi...
agressiivsus võib vähendada vanemaks saades, ennast harides 4.4 Isiksuse patoloogia KÄITUMISE JA VAIMSE ELU NORMAALSUS: Käitumise ja vaimse elu normaalsusel on kolm kriteeriumit: 1) vastava nähtuste esinemine harva 2) selle sobimatus konteksti 3) sellega kaasnevad isiklikud kannatused või vaevused või nende põhjustamine teistele nende kolme kriteeriumi esinemisel on tegemist ajutise või püsiva vaimse häire või haigusega ärevushäire – eriline tundlikkus mingi spetsiifilise ärritaja või olukorra suhtes, mis võib sega igapäeva elu normaalset toimimist hüpohondria – haiguslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused dissotsiatiivsed häired – identiteedi häired, isiksuse kahestumine skisofreenia – vaimuelu lõhestumine, isiksuse desorganiseerimine, reaalsustaju moondumine ning luulude esinemine
10-20% naistest avaldub depressioon raseduse ajal 14% naistest avaldub depressioon aasta jooksul peale sünnitust Ärevust esineb perinataalperioodis sama sageli kui depressiooni. Sageli esinevad koos Kindlat tekkepõhjust ei teata (hormonaalsed nihked) Perinataalne – Of, relating to, or being the period around childbirth, especially the five months before and one month after birth. Depressiooni ja ärevushäire riskifaktorid rasedatel või sünnitusjärgselt Käimasolev psüühikahäire või varem olnud Väärkohtlemine nii anamneesis kui jätkuv Uimastite, alkoholi kuritarvitamine Stressi tekitavad elusündmused Toetuse puudus Keerulised suhted naisetel oma emadega Sünnituskomplikatsioonid mitmikute sünd imikute terviseprobleemid imetamisraskused probleemid lähi-peresuhetes üksikvanemlus
tegemist rohkem antisotsiaalse, korda rikkuva või agressiivse käitumisega. Üldjuhul on sellist käitumist täheldatud poistel. Siia paigutuvad aktiivsus-ja tähelepanuhäiretega lapsed. Internaliseeritud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatust suhelda, sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Sellist käitumist esineb põhiliselt tüdrukutel. Sellise käitumisega õpilastel avaldub sageli ärevushäire, erinevad hirmud, samuti võib kalduvus olla depressioonile. (Kikas 2010, 158). Igapäeva elus neid termineid tavaliselt me ei kasuta. Küll aga tuleb ette selliste käitumisprobleemidega juhtumeid ja lahendusi leida ei ole kerge. Aitamas ja toetamas peaksid olema õpilasi kindlasti kooli psühholoog, sotsiaalpedagoog ning eripedagoog. Kui aga koolis vastavaid tugispetsialiste ei ole, siis kooli HEV koordinaatori abiga on võimalik maakonna nõustamiskeskusest spetsialist kooli kutsuda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
