Lahused ja Pihused * Lahus = Lahustunud aine + lahusti Näited : * Soolvesi = sool + vesi * Suhkruvesi = suhkur + vesi * Jooditektuur = jood + piiritus Selge, püsiv, koosneb üksikutest ioonidest või molekuldest. Osakesed väiksemad kui 10 astmes -7 cm Pihus  Osakesed suuremad, kui 10 astmes -7 cm Hägused, ebapüsivad, koosnevad suurematest molekulidest või ioonide kogumikest. Jämepihused  Pihustunud aine olek  Pihustuskeskkond  *Suspensioon Tahke Vedel  nt. porivesi *Emulsioon Vedel Vedel  nt. õlivesi *Vaht Gaas Vedel, tahke  nt. mannavaht / vahukoor *Aerosool Vedel Gaas  nt. aevastus/köhimine
Homöostaas-organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda. (seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond) Positiivne tagasiside-olukorra normaliseerimiseks kõrvalekallet võimendatakse (oksendamine, köhimine, aevastamine, sünnitamine) Negatiivne tagasiside-organismi töös tekib kõrvalekalle, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukord stabiliseerida (glükoosi regulatsioon) Glükogeen-,,loomne tärklis"-loomne varurahhariid, mis säilub maksas ja lihastes Pärilikud haigused: Downi sündroom hemofiilia daltonism kurtus Päriliku eelsoodumusega haigused: kõrgvererõhutõbi alkoholism lühinägelikkus suhkruhaigus e diabeet
võib nakkus reaktiveeruda. Nakkusohtlik periood Esimesel eluaastal on risk nakatuda väike, sest tõenäo- liselt kaitsevad last emalt passiivselt saadud antikehad. Tütarlapsed ja noormehed haigestuvad võrdse sagedusega ja haigusel puudub sesoonsus. Nakkusallikas Nakkusallikas on nakkav nakkus on haige mees. Viirus võib kanduda patsiendi tervisele, mis käest läbi ja saastatud objektidelt väljaheidetes (kokkupuutel) ning piiskade, köhimine ja aevastamine. Nakkuse ülekande viis lapseeas ei ole siiani selge. Arvatakse, et väikelapsed saavad nakkuse olmekontakti kaudu vanematelt või õdedelt-vendadelt, kes periooditi võivad eritada viirust sülje kaudu, ilma et neilendil oleks nakkuse tunnuseid. Nakkuse ülekane Seroepidemioloogilised uuring ud on näidanud, et umbes 95% täiskasvanutest on EBVga nakatunud. See omakorda tähendab, et enamikul juhtudest kulgeb
PATSIENDI PRE- JA POSTOPERATIIVNE ÕENDUSHOOLDUS 1. Preoperatiivne õendushooldus Preoperatiivse õendushoolduse eesmärgiks on patsiendi informeeritus ja turvalisustunne tuimastuse, narkoosi, operatsiooni ja järelravi suhtes; patsient on teadlik taastumise ja komplikatsioonide vältimise aspektist olulisematest funktsioonidest nagu hingamine, köhimine, liikumine ja abivahendite kasutamine. Lõikuskomplikatsioonide riski vähendamiseks on oluline patsiendi võimalikult hea üldfüüsiline seisund. 1.1. Jälgimine ja operatsiooniks ettevalmistus Jälgitakse naha, eriti operatsioonipiirkonna naha seisundit, kuna nahavigastused ja lööbed võivad olla takistuseks kogu operatsioonile. Tehakse kindlaks patsiendi emotsionaalne seisund (orienteeritus, rahutus, kartlikkus) ning hinnatakse koostöövalmidust ja Âvõimelisust.
aastal Hiinas. Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas. Muhkkatku nakatumisel tursuvad tugevalt lümfisõlmed ning need muutuvad valulikuks. Muhud tekivad tavaliselt kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. Kopsukatkuga kaasnevad kõrge palavik, hingamisraskused ja vere köhimine. Ravi puudumisel sureb 60% ja ravi korral 15% muhkkatku nakatunutest. Kopsukatku nakatunud surevad ravi puudumisel esimese 24 tunni jooksul. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume.
Pooldumisaeg 1824h Jäävad pärast pooldumist tihti kokku Palmikutaoline moodustis Levimine: õhu kaudu, harvem kontakti teel Suurim levimus: Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Aafrikas, Mehhikos, LõunaAmeerika läänerannikul Latentne tuberkuloosinakkus Aktiivne tuberkuloos Sõltuvad kahjustunud elundist Valu rinnus Palavik Öine higistamine Isu ja kaalulangus Väsimus Köha, veriköha Õhu kaudu Köhimine Aevastamine Ei kandu edasi esemete kaudu Pastöriseerimata piimatooted Haigestumine sõltub tuberkuloositekitajate rohkusest, kokkupuute lähedusest ja kestvusest Mitteaktiivsed elus tuberkuloosibakterid > bakterite paljunemine > haigestumine Suur tõenäosus HIV nakatunutel 1/3 maailma elanikkonnast Aastas nakatub 810 mln in ning sureb 23mln in Eestis haigestub aastas 550 in Kõigi sotsiaalsete klasside inimesed Ravitav Otsene kontrolliv ravi
Tõmba joon alla tingimatutele refleksidele. Lugemine, kirjutamine, haigutamine, käekella vaatamine, neelamine, nutmine, köhimine, ujumine, jooksmine, aevastamine. II Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda. Kilpnääre, ajuripats, süljenääre, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju
Hingamisliigutusi juhib peaajus närvikeskus ehk hingamiskeskus. Hingamisel kopsumaht vaheldumisi suureneb ja väheneb. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku,roided liiguvad üles ja väljapoole. Samalajal rindkere altppolt piirav vahelihas ja rindkere põhi laskub allapoole. Kopsud osalevad sisse ja väljahingamisel passiivselt, sest nende endi lihased hingamises ei osale. 9.Milline tähtsus on aevastusel, köhimisel, haigutusel? Aevastamine- Köhimine- Haigutamine- et aju saaks hapniku 10.Millest sõltub hingamise sagedus ja kuidas mõjutab seda treenitus või mittetreenitus? Lihasetöö tulemusest ja süsihappegaasi sisaldusest veres(kui see suureneb hakkab inimene hingedama). Mittetreenitud inimene ei ole treeninud hingamislihaseid ja pingutu skutsub esile hingeldamise. Treenitud inimene on pingutusega harjunud ja tema hingamislihased on treenitud ning ta suudab vajaduse korral sügavamalt hingata.
Tunnused ja esmaabi. 1. Tunnused: · Kannatanud ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama. · Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm. · Ta haarab käega kõrist kinni. · Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. · Kannatanu kaotab peagi teadvuse. 2.Esmaabi: · Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunnin teda köhima. See võib õnnestuda, kuigi kannatanu ei tule hädas ise selle peale. · Kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida abaluude vahele löömist ja seejärel kasutada Heimlichi võtet. 5) Uppumise vältimine ja esmaabi. 1. Uppumise vältimine: · Veekogude liikuja jaoks on parimad turvavahendid hea ujumisoskus, päästevest ja ohuolukordade vältimine. Sageli upuvad purjus inimesed, sest nende ujumisoskus on häiritud ning nad hindavad oma oskusi üle. Ka suvises soojas vees langeb
nakkusekandja Haigustekitaja Teisel kohal laste eritub kopsupõletike tekitajana sekreediga 1-3 nädala jooksul NÜ Aerosool osakestega Otsesel kontaktil või Piisknakkus, Piisk- ja (köhimine, piisknakkuse teel otsene kontakt. kontaktnakkuse aevastamine), Vähekloreeritud na kontamineeritud vee ja kätega. sooleinfektsioonin a. levitamine algab Viirus
4)väikeaju- reguleerib lihaste koostööd, tahtlike liigutuste ulatust, jõudu, koordinatsiooni ning tasakaalu, avaldab mõju lihaste too-nusele ja keha · Loodus katastroofid asendile 5)piklikaju- rguleeritakse hingamiselundite, südame ja veresoonkonna · Ebasoodne kliima talitlust, selle kaudu toimuvad ka olulised reflektoorsed tegevused: neelamine,oksendamine, köhimine jne. Miks tekib magevee puudus? Mis on tingitud ja tingimata refleksid? · Liigne kulutamine TINGIMATA- kaasasündinud refleksid , reflesid on pärilikud · Reostus Nt: imemisrefleks, neelamisrefleks TINGITUD- refleksid, mida on omandatud või õpitud elu jooksul, ei saa · Rahvaarvu kiire kasv
olekus väga pikka aega paljude rakupõlvkondade vältel. Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus organismis. Mingi sise- või välismuutuse korral viiruslik nukleiinhape aktiveerub ja viirus läheb lüütilisse tsüklisse. Sellised viirused säilivad organismis elu lõpuni. Nt. herpes (I tüüp- ohatis), papilloomi viirus, avaldub soolatüükana (naistel teatud vormid võivad tekitada emakakaelavähki) Inimese viirushaigused Nakatumine 1. Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu 2. Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid 3. Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid 4. Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid 5. Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1
q kõrgmäestiku kopsuturse q krooniline kopsuturse RISKITEGURID JA ENNETUS q Esmaseks riskiteguriks kardiogeense kopsuturse korral on südame- veresoonkonna haigused. q Kõige tõhusamalt saab kardiogeense kopsuturse riskitegureid ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul. KOPSUTURSE SÜMPTOMID q düspnoe (hingamisraskused), sageli raske või halvem kui pikali q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine) q peavalu või uimasus q köha q vilistav hingamine või korin heli hingamisel q ärevus, rahutus või hirmutunne q valu rindkeres q kiire, ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine) q kahvatu nahk DIAGNOOSIMINE q Kuulatakse ehk auskulteeritakse kopsu q Hüpoksia q Ektrokardiogrammi (EKG) q Ehhokardiogramm q Südame kateteriseerimine (CAD) q
Annab soovidest teada, viidates soovitud esemele käega Lehvitab Laps joob tassist Saab aru sõna ,,ei" tähendusest Mängib meelsasti palliga ja teiste liikuvate mänguasjadega Tunneb huvi karpide/sahtlite sisu vastu Oskab öelda valimatult ,,emme" või ,,issi" 11. kuu Laps kõnnib mööblist kinni hoides Matkib tegevusi ja häälitsusi: plaksutamine, lehvitamine, köhimine, matsutamine jne Suudab lusikat käes hoida ja suu juurde viia Väljendab soove ka nututa Võib öelda esimese sõna Riietudes sirutab välja käe, et tegevust oleks lihtsam teostada Paneb asju üksteise sisse Täidab osasid korraldusi (,,tule", ,,vaata" jne) 12. kuu Tõuseb iseseisvalt püsti (võib seda teha kätele toetudes), ilmselt ka seisab Üritab teha esimesi samme (mõni laps käib sel ajal juba hästi)
NINANEELUPÕLETIK Ninaneelupõletik on ülemiste hingamisteede äge ja väga nakkav viirushaigus. Sümptomid Nohu, köha, aevastamine, ninakinnisus, kurgu- ja peavalu, halb enesetunne, tundlik vahel vägagi valulik neel (,,kaktus kurgus") ning väike või üldse puuduv palavik. Kaasnevad põletikuline kurk ja bronhiit koos valuliku köhaga. Iseärasused Haigust esineb rohkem imikutel ja väikelastel. Haiguse tunnuseks neil on aevastamine, köhimine, turses nina limaskestad ja vesised silmad. Eriti suur tekkeoht on lastel ja vanuritel, sest nende organism on nõrgem, kui täiskasvanutel Sagedasemad tüsistused: sekundaarne bakteriaalne infektsioon, mis võib avalduda sinusiidi (põskkoopapõletiku), keskkõrvapõletiku ja alumiste hingamisteede nakkusena (bronhiit ja kopsupõletik). Vajadusel bakteriaalne uuring. Haigustekitajaks on rinoviirused, kuid paljud juhtumid on ka korona-, paragripi-, RS- viiruste poolt põhjustatud
Pianist peab veel kallama vett kaussi, vilistama ja viskama mängukaardid vastu klaverikeeli. Cage oli kirjutanud ajalise plaani, kui palju midagi teha. Üks ebatavalisuse näiteid on see, et Cage pidas 1949 esimest korda loengu nimega Lecture of nothing, mis kestis 45 min. Ta kasutas peformance. Johni kõige radikaalseim teos on 4.33, milles ei ole oluline pill, vaid ettenähtud aeg vaikida. Reaalseid pilte moodustab vaikus, mis on ka muusika . Muusikat tekitavad ka vaatajate köhimine ja sosistamine. See teos näitab ,et täielikku vaikust pole olemas. Selle teose idee sai Cage: 1) Robert Rausenbergil valgelt lõuendilt; 2)Harwardi ülikooli akustikakambrist, mis on isoleeritud helidest; 3) 40-ndatel huvitus Cage zen-budismist, mille rituaal muusikas on suur osa vaikusel. Cagel oli huvi idakultuuride vastu. Cage teos Music of changes (1951), mille kogu noodimaterjal on loodud Hiina ennustusteksite rituaalide põhjal
Aastatega õpivad loomaomanikud oma lemmikut väga põhjalikult tundma, seega loomaga toimunud muutusi tuleks võtta äärmiselt tõsiselt, alati tuleks pidada nõu oma loomaarstiga, sest kõige taga ei pruugi olla vananemine. Vana looma puhul tuleks jälgida tema aktiivsuse taset, söögiisu, vedeliku joomist, urineermist, roojamist, kehakaalu. Arsti poole tuleks pöörduda viivitamatult kui esineb mingeid haiguslikke märke nt. oksendamine, kõhulahtisus, köhimine, aevastamine. Vaktsineerimine ja sise- ning välisparasiitide vastane profülaktika on niisama vajalik nii vanale kui noorele koerale. Nimekiri sagedamastest vana koera probleemidest , millega loomaarsti poole pöördutakse: 1. nägemisprobleemid  võib viidata suhkruhaigusele 2. suurenenud janu  emakapõletik, suhkruhaigus, maksa-, neeru  ja südamehaigused 3. köha  südamepuudulikkus, kopsuhaigused 4. isu muutus  hormonaalsed haigused 5
(kesknärvisüsteemi ja peaaju areng) Närvisüsteem Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne (kesk) Sümpaatiline-parasümpaatiline Seljaaju peaaju Perifeerne Sensoorne  motoorne Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele Piklikaju  ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse  hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild -Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon -Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju -automaatsed liigutused(kõndimine) -sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine -temperatuuri regulatsioon ja valu talumine -koos ajusillaga une- ja ärkveloleku reguleerimine Väikeaju -asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine -basaalganglionid(peenmotoorika nt. Sõrmeliikumine klaverimängul või arvutis
otsustamine Vaheaju  ainevahetus, kehatemp., homöostaas, öö ja päeva rütm (hüpotalamus ja ajuripats) Keskaju  lihase pingeseisundi säilitamine, juhib automaatseid liigutusi Väikeaju  lihaste koostöö, tasakaal Piklikaju  hingamiselundite, südametöö reguleerimine. Reflektoorsed tegevused: oksendamine, köhimine, imemine, aevastamine. X. Elektriline närviimpulss - signaal ühelt neuronilt teisele Sünaps  neuronite vaheline (keemiline) ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele XI. Toime sünapsis: Valuvaigisti  asub valule reageerivate neuronite sünapsis ülekandeaine asemele, pärsib erutuse ülekandmist Dopamiin ja serotoniin  ülekandeained, mis mõjutavad und, meeleolu,
 Hingamipuudulikkuse tunnused on ninatiibade puhitus, düspnoe, hingamise abilihaste kasutamine ja rindkere retraktsioonid ehk sissetõmbed jugulumi ja roietevahelises ning diafragma piirkonnas, raskused söömisel ja rääkimisel.  Köha on kaitserefleks, mis on suunatud tahtelisele ja tahtele allumatule kontrollile (Vasar 2004). Köha on kõige sagedasem hingamisteede elundite sümptom. Köhimine on bronhide ja hingetoru mehhaaniline puhastumine limast, samuti tolmust ja muudest ärritavatest teguritest, mis satuvad sissehingatavasse õhku väljastpoolt. Kuni 3 nädalat kestev köha on akuutne ehk äge köha, 3-8 nädalat kestev köha on subakuutne ehk alaäge ja üle 8 nädalat kestvat köha nimetatakse krooniliseks köhaks. Köha faasid: 1.faas ehk ärritusköha. Külmetushaiguse algul tekib tihti ärritusköha, mis on piinav ja limavaene. Köha on tugev eriti öösiti
Karboksüülrühma OH-rühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Reagentide ohtlikus: 1. Tolueen : tuleohtlik, kergesti süttiv, toksiline aine. Sissehingamisel: väsimus, segadus, mälukaotus, iiveldus. 2. KMnO4 : oksüdeeriv, kahjustav, keskkonnaohtlik aine. 3. Kontsentreeritud soolhape: toksiline, söövitav aine. Sissehingamisel: köhimine, kägistamine. Naha sattumisel: valu, punetus, põletused. 4. Bensoehape : ärritav aine. Võib tekkitada allergiat, kõhulahtisust, mõjub ärritavalt silmadele,nahale, hingamisteedele. 5. Etanool: tuleohtlik, süttiv aine. Allaneelamisel mürgine. 6. Väävelhape: toksiline, söövitav, keskkonnaohtlik, tuleohtlik, plahvatusohtlik aine. Sissehingamisel: söövitav, pingutav hingamine, pinnapealne hingamine. Naha
algul Marek mida teha, kuid ikkagi proovis. Äkki Zdeb võpatas ning tal hakkas natuke verd tulema ning ta jooksis klassist välja. Marek hingas kergendunult kuid liiga vara. Järgmisena tuli talle kallale tugev tütarlaps Buba, kes kujutles ette, et ta on filmitäht ning ta hakkas nõudma, et Marek teeks talle maniküüri. Aga siis tuli Pumeks II ja ajas Buba minema. Pumeks II aga, sundis Marekit algavas tunnis talle vastuseid ette ütlema füsioloogilise Sifri abil ehk näiteks köhimine tähendab kaheksat, haigutamine ehk null, jne. Siis, aga igaks juhuks andis Pumeks II talle lehe märguannetega. Alles siis sai Marek hakata klassi kaunistama. Nad panid krepp-paberid ümber pottide ning kaunistused olidki valmis. Tund hakkas peale ning Pumeksit kutsuti tahvli juurde, et ülesannet lahendama. Nii hakkas Marek märguandeid näitama, õpetaja aga ei saanud midagi aru miks poiss kogu aeg kiheleb, näitab rusikaid või haigutab. Siis palus õpetaja poisil selgitada oma käitumist
surmaga leppimine arenenud tööstusühiskonnas. Tuberkuloosi ja vähiga kaasnevad metafoorid viitavad eriti suuri vastukajasid tekitavatele ja jubedatele eluprotsessidele. Nii vähki nagu ka tuberkuloosi kirjeldati protsessina, mille käigus keha ära kulutatakse. Tuberkuloosi mõistetakse kui ühe elundi, kopsude, haigust. Samuti ka kui äärmuslike kontrastide haigust: valge kahvatus ja punane õhetus, üliaktiivsus vaheldumas loidusega. Haiguse hootist kulgu iseloomustab köhimine, mida peetakse tuberkuloosi tüüpiliseks sümptomiks. Vähki aga mõistetakse kui haigust, mis võib välja ilmuda igas organis ning mille levikuala on terve keha. Vähk on kasvamisega seotud haigus, ebanormaalse, lõpuks surmava kasvamise haigus, mis on mõõdukas, lakkamatu ja visa. Vähi peamistele sümptomitele peetakse iseloomulikuks nende varjatust  kuni viimase staadiumini, mil on juba liiga hilja.
Välimised Ribi alumise piiri pealt Alumise ribi ülemise Tõstab ribisid, tagumine nende kohas roietevahelised(e piiri peale tugevdab lülisamba serva liigeseid interkostaal)lihased Vahelihas* Algab ringjalt (6 Keskmise kilejase Eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest, DIAPHRAGMA alumise ribi juurest) kõõluse külge kinnitub hingamine, oksendamine, köhimine rindkere siseseinalt jms Kõht Välimine kõhupõikilihas Saagjate sämpudega Niudeluuhari, Ühepoolselt: painutab rindkeret kaheksalt alumiselt kubemeside, samale poole; kahepoolselt: painutab roidelt kõhuvalgejoon keret ette, lähendab rindkeret
viivad erutusi KNS-st elunditesse. teostavad motoorikat Refleksikaar: tee, mida mööda liigub erutus refleksi puhul Milliseid reflekse nimetatakse tingitud refleksideks? Omandatakse elu jooksul(käimine, jooksmine, ujumine) Seljaaju funktsioon: reflektoorne talitus ja erutuse juhtiminе. Mis keskused asuvad piklikajus? (MEDULLA OBLONGATA)Hingamis ja südametegevus, vasomotoorsed keskused, tingimatute reflekside keskus(seedimine, imendumine), kaitserefleksid(köhimine, oksendamine, aevastamine) Mis keskused asuvad tagaajus? tasakaal, koordinatsioon Mis keskused asuvad keskajus? lihaste toonuse säilitamine, nägemis- ja kuulmiskeskused Mis keskused asuvad vaheajus? ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Mis keskused asuvad otsajus? kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ja liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Naha tekised: Karvad, juuksed ja küüned Kus paikneb tasakaaluelund? Sisekõrvas
Keskaju (midbrain) on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust.Eesaju on (forebrain) kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline süsteem oma erinevate osadega. Piklikaju kontrollib kraniaalnärvide kaudu eluliselt olulisi reflektiivseid tegevusi- hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine ja aevastamine. Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Väikeaju tähelepanu suunamisega kuulmis- ja nägemisstiimulitega, ka sensoorse ajataju ja rütmi tabamisega. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel
· hinda köha Köha ja raskendatud Köha ei ole iseloomu, tugevust Köha ei ole rögaeritus · hinda röga hulka, iseloomu, koostist · õpeta patsiendile efektiivne köhimine et see oleks patsiendile võimalikult valutu · õpeta patsiendile nn kõhuhingamist (sissehingamine nina kaudu ja käed
võib erineda ohatis huulel pulsisagedus tõusnud hingamissagedus tõusnud võib esineda hingeldus ja huulte sinakus Põetus Jälgida patsienti  komplikatsioonide tekkimise võimalus (hingeldus, hapnikupuudus, temperatuuri kõrgenemine). Tagada patsiendile rahulik keskkond (füüsiline ja psüühiline rahu) Tagada patsiendile trahheobronhiaalpuu hügieen  efektiivne köhimine. Jälgida patsiendi vedelikubilanssi Ravitsemine Antibiootikumid Organismi tugevdavad preparaadid Täisväärtuslik toit Aeglaselt väljakujunevad hingamishäired. KOK 6 Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on krooniline pidevalt edasiarenev haigusseisund, mis on tingitud
Lamatiste vältimiseks tuleks muuta regulaarsete ajavahemike järel haige asendit. Kuigi lamatiste vältimine on oluline, on veelgi olulisem surijale rahu ja mugavuse võimaldamine elu lõpuperioodil. Surijad on sageli väga tundlikud igasuguse surve suhtes, neid häirib näiteks juba voodiriiete surve kehale ja on vaja suurt kannatlikkust ning osavust, et aisata patsiendil tema elu viimastel päevadel ja tundidel end voodis mugavalt tunda. Hingamisraskused, köhimine- Bronhide limaskestade põletiku leevendamiseks ja hingamise kergendamiseks pikaajalise surmaeelse haiguse ajal võidakse haigele määrata kemoteraapia. Hapnikumaskist on tihti vähe kasu, see suurendab veelgi lämbumistunnet. ,,Surmakorinaks" nimetatavat häälekat hingamist võib vaigistada ravimite abil, mis kuivatavad liigsed eritised hingamisteedest. Hingamisraskusi võib süvendada köha. Köha võib ravida köhasiirupi või õhu niisutamisega, kuid kui see ei
vastuvõtmise ja töötlemise vajadus, aina kiirenev töötempo, kõrgendatud tähelepanu vajadus. Pidev vaimne pinge viib töötaja stressisituatsiooni, mis väljendub indiviidi füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumise muutustena, viies aja jooksul püsiva tervisehäireni. Kõige tavalisemad sümptomid, mille all töötajad kannatavad kas mõnikord või sageli on väsimus, seljavalu, peavalu, kõrge vererõhk, ärrituvus ja köhimine. Sagedaseimad probleemid töökohas on siiski väsimus ja seljavalu. Mõju nägemiselundile Kuvaritöötaja pilk on väga suure osa tööajast suunatud ekraanile, mistõttu saab väita, et arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundkonnale. Kuvari ekraanil toimuva jälgimise ajal on silmalihased pidevalt pinges, mis aja jooksul viib ülekoormuse tekkimiseni. Silmad hakkavad väsima. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvatav
Valu ei esine või esineb nõrk valu, kuid on tunne, nagu jääks toit kurku kinni. Vähikontroll pole vajalik: Järsku tekkivad neelamisraskused, näiteks kurguvalu külmetuse tagajärjel. Mõnikord tekitab ka stress tunde, nagu oleks "tükk kurgus". 5. Köha Kontroll on soovitatav: Köha, mis kestab mitu nädalat või kordub vaheaegadega. Veriköha. See kehtib eriti suitsetajate kohta. Vähikontroll pole vajalik: Köha, mis kestab vähem kui paar nädalat. Köhimine külmetuse tagajärjel või läkaköha. 6. Häälekähedus Kontroll on soovitatav: Kui häälekähedus kestab rohkem kui paar nädalat. Vähikontroll pole vajalik: Häälekähedus külmetuse tagajärjel või kestusega mitte üle paari nädala (muidugi tuleb häälekäheduse ajal vältida sosistamist, karjumist ja laulmist ning juua sooja jooki). 7. Probleemid urineerimisel Kontroll on soovitatav: Raskused urineerimise alguses, peenike juga ja/või sagenenud
Tagasiside andmine 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Verbaalsed e helilised: LOOMULIK KEEL: sõnade tähendus  annab edasi suhtlemise sisu, kõne kiirus, rütm, häälekõla  võimaldab hinnata isiksuse enesehinnangut, võimukust jmt pausid  liigendavad kõnet, toovad esile sõnumi PARALINGVISTILISED (e kõrvalkeelelised) VAHENDID: intonatsioon, mitmesugused häälitsused  naer, nutt, köhimine, ohkamine parasiitsõnad, släng Mitteverbaalsed e sõnatud suhtlemisvahendid: Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on informatsiooni saatja seisukohalt motoorsed (liigutustega seonduvad) ja vastuvõtja seisukohalt visuaalsed. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid annavad teavet partneri kohta ca 60% ulatuses kogu partneripoolsest infost. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: silmad ja silmside  näitab suhtlemisvalmidust, kas sõnum jõudis kohale, oluline
Hinnatakse hapnikusaturatsiooni, normaalne üle 90%. Kontrollitakse kehatemperatuuri, verevalumite imendumistemperatuur on 38° C, saehambuline palavikukõver ilma lokaalsete sümptomiteta viitab komplikatsioonile. Hingamisfunktsiooni hõlbustab hingamisteede puhastamine limast köhimis- ja hingamisharjutuste abil. (Mustajoki jt 2001.) Postoperatiivse valu adekvaatne ravi o võimaldab füsioloogilisi toiminguid (köhimine, sügav hingamine, liikumine, soolestiku motiilsus jne), kiiremat mobilisatsiooni, rehabilitatsiooni (füsioteraapia) o vähendab südame-, kopsu- ja infektsioonikomplikatsioone o takistab valu krooniliseks muutumist. Valu tugevuse määramiseks küsitakse patsiendilt valu esinemise ja intensiivsuse kohta nii rahulolekus, köhides kui liikudes. Valuvaigistamise eesmärgiks on rahulolekus valu alla 3 ja köhides või liikudes alla 6 palli.
Töötajate isikliku hügieeni nõuded. Käte pesemine Juuksed kinni Ehted ei tohi kanda Küüned peab oöema lühikesed 26. Käte hügieen. Õiged kätepesuvõtted, millal pesta käsi? Niisuta käed, hõõru käsi pesuvahendiga 15s, loputa käed, sulge kraanid küünarnuki abil, kuivata käed. 27. Sobimatud harjumused toiduainete käitlemisel. Kratsimine  ninas ja kõrvas urgitsemine  toidu maitsmine sõrmega  toidu kohal aevastamine ja köhimine.  28. Konserveerimisviisid/toidu säilitamise võimalused Konserveerimisviisid: keemiline säilivus, füüsikaline säilivus, biokeemiline säiluvus, kobineeritud võtted. toidu säilitamise võimalused: pastöriseerimine, steriliseerimine, kuivatamine, kõlmutamine. 29. Lüofiliseerimise olemus Kuivatamise eriliik, mis eemaldab toidust vee ning mõjutab organoleptilisi omadusi vähem kui kuivatamine. Toit kulmutatakse ning asetatakse madala vaakumi tingimustesse.
Töötajate isikliku hügieeni nõuded. Käte pesemine Juuksed kinni Ehted ei tohi kanda Küüned peab oöema lühikesed 26. Käte hügieen. Õiged kätepesuvõtted, millal pesta käsi? Niisuta käed, hõõru käsi pesuvahendiga 15s, loputa käed, sulge kraanid küünarnuki abil, kuivata käed. 27. Sobimatud harjumused toiduainete käitlemisel. Kratsimine  ninas ja kõrvas urgitsemine  toidu maitsmine sõrmega  toidu kohal aevastamine ja köhimine.  28. Konserveerimisviisid/toidu säilitamise võimalused Konserveerimisviisid: keemiline säilivus, füüsikaline säilivus, biokeemiline säiluvus, kobineeritud võtted. toidu säilitamise võimalused: pastöriseerimine, steriliseerimine, kuivatamine, kõlmutamine. 29. Lüofiliseerimise olemus Kuivatamise eriliik, mis eemaldab toidust vee ning mõjutab organoleptilisi omadusi vähem kui kuivatamine. Toit kulmutatakse ning asetatakse madala vaakumi tingimustesse.
polümüksiin, batsitratsiin. 2) valgu sünteesi pärssivad ained: aminoglükosiidid, tetratsükliinid, oksasolidoonid, makroliidid, klindamütsiin, streptogramiinid 3) nukleiinhapete sünteesi pärssivad ained: Kinoloonid, rifampitsiin, metranidasool 4) mikroobide ainevahetust e. Metabolismi pärssivad ained: sulfoonamiidid, dapsoon, trimetoprim. 12. Tuberkuloos- Seda põhjustavad inimestel M.tuberculosis, M. Bovis ja M.africanum. Levib süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Difteeria- corynebacterium diphteriae. Nakatumine peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid ka nahakontakti kaudu nahahaavandite puhul. Salmonelloos e. Salmonella-enteriit e. Enerokoliit. Tekitavad S.typhimurium ja S.enteritdis. Levivad fekaalidega saastunud toiduainete kaudu. Kõhulahtsust tekitab enterotoksiin ja palavikku endotoksiin. Elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Shigelloos e. Batsillaarne düsenteeria – jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Levib
• Kui kuumtöödeldud toit on jahutatud ja säilitatud külmikus ning seda soovitakse taas kuumutada, siis tuleks seda teha 30 minuti jooksul pärast külmikust võtmist, vähemalt 75 °C sisetemperatuurini. Taaskuumutatud, kuid tarbimata toit tuleks hävitada. • Isiklik hügieen toiduvalmistamisel on väga oluline. Käsi tuleks alati pesta enne toidutegemist ja pärast järgmisi tegevusi: juuste, nina, suu või kõrvade puudutamine, söömine, suitsetamine, köhimine või nina nuuskamine, toidu pakendi eemaldamine, jäätmete eemaldamine, kätlemine, kokkupuude rahaga, kingade, põranda vm musta pinna puudutamine, tualeti kasutamine, lemmikloomadega tegelemine jm. Söömisprobleemid Piisaval määral söömine ja joomine on vajalik nii kasvamiseks kui ka eluspüsimiseks. Tasakaalustatud toitumine on oluline nii füüsilise kui ka psüühilise heaolu ja tervise 5 saavutamiseks
satuvad organismi ülemiste hingamisteede kaudu. Ülemised hingamisteed: ninaneel, suu, suuneel, nina kõrvalkoopad (põskkoopad, otsmikukoopad, kiilluu urge, eesmised ja tagumised sõelrakud), kuulmetõri ja keskkõrv, kõri ja häälepaelad. Alumised hingamisteed: trahhea e. hingetoru, bronhid e. kopsutorud, bronhioolid e. kopsutorukesed, alveoolid. Infektsioonhaiguste leviku teed KONTAKTNAKKUS (saastunud käed ja esemed) PIISKNAKKUS (aevastamine, köhimine) Viirused püsivad eluvõimelisena mitmeid tunde kuni päevi! Nohu Sümptomid: Turse staadium Sekretsiooni staadium Esimestel päevadel ninaeritis vesine, edasi võib muutuda mädaseks Probleemid: 1. Ninahingamise takistus (vastsündinud ja imikud) 2. Tüsistused: keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik (soodustavad lapseea ninaneelu anatoomilised iseärasused) Mida teha infektsiosse nohu korral Hügieen esmatähtis!
tegevust. Somaatiline jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Piklikaju-ANS(autonoomse närvitalituse) regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine, kehaasend Ajusild- Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu, Retikulaarformatsioon (koos keskajuga)Kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Keskaju-automaatsed liigutused,sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine,temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie,koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine, kogub teavet nägemis ja kuulmismeele kaudu.
Verd pumpab õiges suunas säärelihas, mis hakkab tööle käimise ajal. Vere tagasivalgumist takistavad veenisisesed klapid ning kui säärelihasepump ei toimi või klapid on kahjustunud, tekib veenides verevoolu seiskumine ja veenirõhu tõus avaldab survet veeni seinale, mis võib ,,välja venida". Põhjuseks võib olla ka varbatõuke ununemine sammu lõpetamiseks. Tekkimisele aitab kaasa ka mehhaaniline tegur- rõhu tõus rindkereõõnes (raskuste tõstmine, köhimine) ja kõhukoopa rõhu tõus (rasedus, ülekaalulisus). Veenilaiendeid soodustavad tegurid: · Pikaajaline püstiasend · Veenide kaasasündinud nõrkus · Raske füüsiline töö · Rasedus · Ülakaal · Traumad · Kuumus · Halb toitumine · Vähene liikumine · Mõningad haigused · Liiga kõrgete kontsadega käimine · Krooniline kõhukinnisus KUIDAS VÄLTIDA VEENILAIENDITE TEKKIMIST?
Tunnus Tingitud refleksid Tingimatud refleksid Millise aju kaudu kujunevad suuraju Selja- ja piklikaju Sünnipärane või elu jooksul Elu jooksul kujunev sünnipärane kujunev Refleksi ilmnemise kiirus,aeg aeglane kiire Näited (2) Kirjutamis ja laulmis oskus Oksendamine ja köhimine. 45. Mis erinevused on 2 mõistel: vaktsineerimine ja raviseerum? ( mida süstitakse, mis toimub kehas, tagajärjed, aeg) VAKTSINEERIMISEL SÜSTITAKSE NÕRGESTATUD VÕI SURMATUD HAIGUSTEKITAJAID. a) organism põeb haiguse kergel kujul läbi b) organismis alagab antikehade teke ja kehasse jäävad mäluga lümfotsüüdid RAVISEERUMITE SÜSTIMINE- valmis antikehade viimine organismi.See on passiivne immuunsuse liik, organism ei osale ja antikehad püsivad lühemat aega.
tsentraalne(kesk) ja perifeerne ; veget jagun: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Kesknärv süst jagun: seljaaju ja peaaju; perif jagun: sensoorne ja motoorne. Aju erinevate osade funktsioonid: Peaaju jaguneb: ajutüveks ( mis omakorda jaguneb piklikajuks, keskajuks ja vaheajuks), väikeajuks, suurajuks Piklikaju- ANS regulatsioon (vereringe, hingamine). Kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine; Ajusild- Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu,; Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, Temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; Vaheaju- kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija VA jagun: Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus;
Soojalt kinni katmine Kaela immobiliseerimine Südameseiskus Esmased elustamisvõtted (ABC) Transport haiglasse jälgimiseks ja raviks Verejooks Võib olla: arteriaalne (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) venoosne (haavast tulev veri on tume ja pidev) kapillarne (immitsev verejooks marrastustest) Või: väline sisemine Sümptomid Pulsseeriv verejuga Pidev verevool Vere oksendamine Vere köhimine Must okse Must väljaheide Verine uriin Hematoom Progresseeruv turse Hiljem vererõhu langus, pulssi kiirenemine, teadvushäired surm Esmaabi Kapillaarse ja venoosse verejooksu korral veritseva koha komprimeerimine (puhas side) Jäseme asendi muutmine: tõstmine Jäseme maksimaalne painutus liigesest, kasutatakse arteri vigastusel Puhas side! NB! Zgutti kasutage ainult äärmisel juhul  kui eelpool antud meetodil ei
Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid Piklikaju  ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse  hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild  Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon  Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju  automaatsed liigutused  sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine  temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie  koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju
Tunnus Tingitud refleksid Tingimatud refleksid Millise aju kaudu kujunevad suuraju Selja- ja piklikaju Sünnipärane või elu jooksul Elu jooksul kujunev sünnipärane kujunev Refleksi ilmnemise kiirus,aeg aeglane kiire Näited (2) Kirjutamis ja laulmis oskus Oksendamine ja köhimine. 45. Mis erinevused on 2 mõistel: vaktsineerimine ja raviseerum? ( mida süstitakse, mis toimub kehas, tagajärjed, aeg) VAKTSINEERIMISEL SÜSTITAKSE NÕRGESTATUD VÕI SURMATUD HAIGUSTEKITAJAID. a) organism põeb haiguse kergel kujul läbi b) organismis alagab antikehade teke ja kehasse jäävad mäluga lümfotsüüdid RAVISEERUMITE SÜSTIMINE- valmis antikehade viimine organismi.See on passiivne immuunsuse liik, organism ei osale ja antikehad püsivad lühemat aega.
keeleluu, rinnakuga ja koljuga  Peamine ülesanne on aspiratsiooni vältimine neelamisel.  Neelamisel keelelihaste kontrakstioonil ja kõri elevatsioonil langeb kõrikaas taha kattes kõri Kõri füsioloogia  Klapp,mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest (näit.raskuste tõstmisel)  Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse  Jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi (köhimine)  Artikuleeritud hääle moodustamine e.rääkimine  Heli genereerimine ja resoneerimine e.laulmine  Köhimine ja pingutamine - õhu surumine läbi suletud häälepaelte.  Kõri tugevaim reaktsioon hingamisteede kaitsmisel on larüngospasm. Kõrist lähtuvad reaktsioonid: köha, apnoe, bradükardia, hüpotensioon. 2.Äge ja krooniline keskkõrvapõletik Ägeda keskkõrvapõletiku tekkepõhjused ja riskitegurid.
ja alkoholidel, vaid ka süsivesinikel, nii alifaatsetel kui ka aromaatsetel. Osa kasvab ka metanoolil. Patogeensed mükobakterid · Perekonnas Mycobacterium on 2 ohtlikku patogeeni: tuberkuloosi- ja leepratekitaja. · Tuberkuloositekitaja avastas R. Koch 1882. a Tuberkuloos · Seda põhjustavad inimestel M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum. · Tuberkuloos levib inimeselt inimesele süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Kui tuberkuloositekitaja hingatakse sisse, siis jõuab ta kopsualveooli, kus ta fagotsüteeritakse ja ta paljuneb aeglaselt neutrofiilides ja alveolaarsetes makrofaagides. Kopsus tekib väike kolle, noodul. Sealt levivad bakterid edasi teistesse piirkondadesse ja moodustavad uusi koldeid. Tuberkuloosi on palju HIV-positiivsetel, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud. · Ravitakse isoniasiidi ja rifampiiniga. · M
Protseduuri järgne röntgen-pilt on vajalik selleks, et välistada tüsistuste teket 4. Võimalikud tüsistused on veritsus, kopsuturse, infektsioon, pneumotooraks ja respiratoorne distress. Tüsistuse esinemise sagedus on harvem, kui protseduuri teostatakse ultraheli kontrolli all. Ultraheli tehakse esimesest aksillaarjoonest kuni paravertebraaljooneni ning vedeliku kogumise koha ülemisest servast kuni alumiseni. Protseduuri käigus on keelatud köhimine, sügavalt hingamine ja liigutamine, kuna sellega võib kaasneda kopsu-vigastus. Proovimaterjal tuleb tuua kohe laborisse peale võtmist. Saata tuleb kogu kättesaadav vedelik. Materjali koaguleerumise vältimiseks võib lisada hepariini. Vedelik kogutakse vastavalt vajadusele mitmesse steriilsesse 50 ml katsutisse. Pleuravedelik säilib toatemperatuuril 30 minutit erinevateks uuringuteks. +2kraadi kuni 8+ kraadi juures
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES - Kannatanu ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama. - Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm. - Ta haarab käega kõrist kinni. - Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. - Kannatanu kaotab peagi teadvuse. Tegutsemine võõrkeha puhul: Seni kui kannatanu on teadvusel ja köhib, saab ta oma võõrkeha ise välja köhida. Ärge lööge teda vastu selga! 1) Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunni teda köhima. 2) Kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida Heimlichi võtet. 3) Löö käega abaluude vahel mitmelöögiliste seeriatena. 4) Löögid on tõhusamad kui painutada kannatanu ülakeha ette-alla nii, et pea oleks vöökohast madalamal. 5) Aseta oma käed kannatanu seljatagant ümber tema ülakõhu. 6) Suru üks käsi rusikasse ja haara teise käega sellest või käerandmest. 7) Tõmba käsivartega jõuliselt vahelihast taha-üles 2Â3 (kuni 6) korda. Tee seda mitu korda.
Pianist peab veel kallama vett kaussi, vilistama ja viskama mängukaardid vastu klaverikeeli. Cage oli kirjutanud ajalise plaani, kui palju midagi teha. Üks ebatavalisuse näiteid on see, et Cage pidas 1949 esimest korda loengu nimega ,,Lecture of nothing", mis kestis 45 min. Ta kasutas peformance. Johni kõige radikaalseim teos on ,,4.33", milles ei ole oluline pill, vaid ettenähtud aeg vaikida. Reaalseid pilte moodustab vaikus, mis on ka muusika. Muusikat tekitavad ka vaatajate köhimine ja sosistamine. See teos näitab ,et täielikku vaikust pole olemas. Selle teose idee sai Cage: 1) Robert Rausenbergil valgelt lõuendilt; 2)Harwardi ülikooli akustikakambrist, mis on isoleeritud helidest; 3) 40-ndatel huvitus Cage zen-budismist, mille rituaalmuusikas on suur osa vaikusel. Cagel oli huvi idakultuuride vastu. Cage teos ,,Music of changes" (1951), mille kogu noodimaterjal on loodud Hiina ennustusteksite rituaalide põhjal
annaabi.ee 
