*Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenilised ehk...? Steenilised e. aktiivsed tundmused *Annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema. 4)nimeta põhiemotsioonid, kirjelda situatsioone, mis kutsuvad esile järgmised põhiemotsioonid põhiemotsioonid on: *Õnnelikkus- kui keegi teeb sulle kingituse *Üllatus kui saad ühe suure soovi mida sa oled soovinud eluaeg. *Kurbus- lähedase surm *Hirm- kui keegi ähvardab sind tappa *Viha- kui keegi karjub su peale ja sa vihastud *Vastikus kui surnud loom, haiseb jubedalt 5)põhiemotsioonide mõiste võttis kasutusele.....? Paul Ekman 6)mis on stress? Too välja 5 meetodit, kuidas stressi ennetada
1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetilised mehhanismid, mida muudetakse õppimise käigus. 3. Emotsiooni on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Põhiemotsioonid • Milliseid emotsioone need näoilmed väljendavad? • Milline näoilme on kõige rõõmsam? • Milline – kõige kurvem? • Millised emotsioonid on veel äratuntavad? • Kas mõnest näoilmest on ka raske aru saada? Milliseid emotsioone peetakse põhiemotsioonideks? • Põhiemotsioonideks peetakse emotsioone, mis on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. • Põhiemotsioonid on õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. Õnnelikkus, rõõm
tähendus, mida ta stiimulile omistab · Emotsioon sisaldab kahte komponenti: füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni Emotsiooni komponendid · Emotsioone põhjustavad sündmused · Sündmuste kodeerimine · Hinnang · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon Põhiemotsioonid · Põhiemotsioonide teooria kasuks rääkivad asjaolud: · Enamikus maailma keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad küllaltki väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone (rõõm, kurbus, hirm jne) · Teooria pooldajad arvavad, et põhiemotsioonide näol on tegemist alusmehhanismidega, mis võivad ajus peidus olla ja ilmutada ennast pinnal emotsioonide kujul Jaak Panksepp räägib vähemalt neljast anatoomiliselt
kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet kuidas käitub? käitumistestid (sundujumine, plusspuur, uudiskast, avarväli, suhkrueelistus) Tingitud paigaeelistus ja enesestimulatsioon annavad informatsiooni emotsiooni meeldivuse/ebameeldivuse kohta Ajukuvamismeetodid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Millised on põhiemotsioonide tunnused? Nimetage Ekmani põhiemotsioonid. Kirjeldage veel ühte põhiemotsioonide taksonoomiat. Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud? Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada? Põhiemotsioonid- emotsioonid, mis on omased enamikule inimestest olenemata kultuurist. Üldiselt arvatakse, et põhiemotsioonid on olemas sünnist alates, alguses mitteteadlikud ning kõik inimesed kogevad ja väljendavad neid sarnaselt. Põhiemotsioonide kriteeriumid: 1
Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitumistestid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Millised on põhiemotsioonide tunnused? Nimetage Ekmani põhiemotsioonid. Kirjeldage veel ühte põhiemotsioonide taksonoomiat. Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud? Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada? Põhiemotsioon emotsioon, mis on omane kõikidele inimestele, sõltumata kultuurist. Põhiemotsioonid on olemas sünnist saati, kõik inimesed väljendavad neid sarnaselt. Põhiemotsioonide tunnused: · Universaalsed näoväljendused · Emotsioonide esinemine teistel primaatidel
Põhiemotsioonide tunnused: · universaalsete näoväljenduste olemasolu · emotsioonide esinemine teistel primaatidel · emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena · kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel · emotsiooni kiire teke · lühiajaline kestus · kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt · emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Ekmani põhiemotsioonid: hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus. Teooria esimese mainija Descatrese põhiemotioonid: üllatus, soov, rõõm, kurbus, viha, armastus. Põhiemotsioonide idee kriitika: puudub üksmeel selles, et kui palju ja millised on põhiemotsioonid. 4. James-Lange teooria (1884, 1885) emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon
( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltumata kultuurist ja et emotsioonid esinevad ka loomadel. Paul Ekman (1900 keskpaik) kirjeldas seitset põhiemotsiooni: *hirm *kurbus *rõõm *viha *vastikus *üllatus *põlgus Kuidas ära tunda põhiemotsioone? *Universaalne näoväljendus. *Esineb ka teiste primaatidel.
Emotsioonid Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad Emotsioon kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema Emotsioonid tekivad kui inimene hindab mingit olukorda enda jaoks tähtaks Emotsioonide teke Põhiemotsioonid Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm,
Kuidas juhtida oma emotsioone Põhiemotsioonid · Rõõm · Viha · Üllatus · Vastikus · Hirm · Kurbus Emotsioonide juhtimine on oskus kontrollida oma käitumist ja olemust tugevate emotsioonide korral. Samuti tähendab emotsioonide juhtimine seda, et me saame valida ja tunda neid emotsioone, mida me tahame, selle asemel, et lasta väliskeskkonnal neid mõjutada. Emotsioone saab juhtida: · Endale teadvustades · Analüüsides emotsioonide tekkepõhjuseid · Ohjeldades · Arendades positiivset suhtumist ja positiivseid tundeid · Uskudes · Mediteerides Meetodid hirmu, kahtluse ja viha leevendamiseks: · HIRM. HIRM Hakatuseks osutage hirmule palju vähem tähelepanu ning viige pilk oma unistustele, soovidele ja igatsustele. Kontsentreerige oma jõupingutused eesmärki, sihtpunkti ja ambitsiooni. Seda kõike tehes on vähem aega mõelda hirmule. Elage käesolevas hetkes, mõtlemata mineviku eksimustele. · KAHTLUS. KAHTLUS Hakatus...
keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid: Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus
Taotletavad õpitulemused I arengutasemel. Muuhulgas õpilane sooritab igapäevatoiminguid osalise abiga, tunneb ära endale kuuluvad esemed, teab oma asjade kokkulepitud hoiukohta, tegutseb tuttava eseme ja õppevahendiga vastavalt selle funktsioonile, märkab suunamisel enda põhiemotsioone jne. Taotletavad õpitulemused II arengutasemel. Muuhulgas õpilane sooritab igapäevatoiminguid suhteliselt iseseisvalt, oskab vajaduse korral paluda abi, hoiab korras oma koolitarbed, tunneb ära oma põhiemotsioonid ja vajaduse korral püüab reguleerida oma käitumist, tunneb ära tuttavad põhiemotsioonid näoilme järgi jne. Taotletavad õpitulemused III arengutasemel. Muuhulgas õpilane tuleb enamasti toime igapäevatoimingute sooritamisega, abistab teisi igapäevatoimingutes, oskab teha jõukohast tööd kodus ja koolis, hoiab korras oma asjad ja lähema ümbruse, teeb vahet omandisuhetel, teab endast lähtuvalt oma pereliikmete sugulusastet, nende ja
seas · Viha plussid ja miinused · Viha kui aine Emotsiooni ja iseloomuomaduse omavaheline seotus · Noorte seas viha ja kinnisus ülekaalus · Vanade seas töökus ülekaalus · Praegused uuringud tüüpiliseima emotsiooni ja iseloomuomaduse seotust ei kinnita Kokkuvõte · Emotsioonisõnavara on emotsioonidega seotud sõnad ja väljendid · Emotsioonisõna on sõna, omasõna, nimisõna ja morfoloogiliselt keerukas · Eestlase põhiemotsioonid: viha, armastus, rõõm ja kurbus · Emotsioonisõnavara on uurinud nt E. Veski, J. Allik, L. Kästik ja E. Vainik · Individuaalne variatiivsus · Stabiilsus · Meenusid paariti: antonüümsed ja sünonüümsed paarid · Tüüpiliseim iseloomuomadus töökas, tüüpiliseim emotsioon viha · Töökas ja viha omavahel seotud?
J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine) McCelland ja Atkinson- edu saavutamine vs läbikukkumise hirm Ryan ja Deci(enesemääratlemise teooria) Dweck (mõttemustrite teooria) Klassikalised emotsiooniteooriad: James-Lange, Cannon-Bard Schachter ja Singer(kognitiivne emotsiooniteooria) Mesquita ja Frieda (emotsionaalse käitumise osad) Ekman (põhiemotsioonid) Panksepp (imetajate baasemotsioonid)-uudishimu, hirm, raev, paanika Galton ("Talendi ja iseloomu pärilikkus") Binet - tänapäevastele intelligentsustestidele aluspanija Spearman(üldintelligentsus) Stern(intelligentsuse koefitsent ehk IQ) Wechsleri intelligentsus skaalad WAIS ja WISC KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria)
4. näoväljenduste uurimine Eksperimendid loomadega neurobioloogia; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet kuidas käitub? käitumistestid (sundujumine, plusspuur, uudiskast, avarväli, suhkrueelistus) Tingitud paigaeelistus ja enesestimulatsioon annavad informatsiooni emotsiooni meeldivuse/ebameeldivuse kohta Ajukuvamismeetodid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Põhiemotsioonid- emotsioonid, mis on omased enamikule inimestest olenemata kultuurist. Üldiselt arvatakse, et põhiemotsioonid on olemas sünnist alates, alguses mitteteadlikud ning kõik inimesed kogevad ja väljendavad neid sarnaselt. Millised on põhiemotsioonide tunnused? Põhiemotsioonide kriteeriumid: - Universaalsete näoväljenduste olemasolu - Emotsioonide esinemine teistel primaatidel - Emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused
Psühholoogia konspekt. 1. PSÜHHOLOOGIA teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. TEMPERAMENT sõltuv emotsionaalne reaktiivsus ja meeleolu. INTROVERT tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pööratud indiviid FLEGMAATIK - rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. MELANHOOLIK - tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. EKSTRAVERT pööratud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole KOLEERIK - keevaline ja tormakas isiksus. SANGVIINIK - väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. 3. BIHEIVORISM käitumispsühholoogia: rõhutati inimese käitumise uurimise vajadust ja püüdsid selle kaudu ennustada inimese omadusi. Kehtib mudel: inimesele antav stiimul on otseses seoses inimese reageeringuga. ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste hä...
emotsioone, näiteks rõõm, kurbus, hirm. Ajalugu Samuti sai põhiemotsioonide olemasolule olulise kinnituse emotsioonide näoväljenduste uuringutest. Üheks esimeseks sellise uurimuse tegijaks oli Charles Darwin(18091882). Uurimistulemusi kokku võttes leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunu kultuurist, vaid on pärit evolutsiooni varasemalt astmelt. Põhiemotsioonid (7) Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist. Enim toetust on leidnud Paul Ekmani(snd 1934) ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Hiljem on nimekirja lisandunud ka seitsmes emotsioonpõlgus. Tänapäev Tänapäeval pooldavad paljud psühholoogid emotsiooni prototüüpset määratlust
EMOTSIOONID Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Kui tavatähenduses on emotsioonide mõiste igaühele arusaadav, siis teaduslikus mõttes pole sellel ühtset definitsiooni. Siiski valitseb emotsiooniteooriate vahel üksmeel selles, et emotsioon sisaldab järgmisi komponente: - Füsioloogilised muutused - Käitumisvalmidus, mida nimetatakse vahel ka aktsioonipotensiaaliks ja mis võib, kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega - Teadlikku subjektiivset kogemust - Kognitiivset ehk tähenduslikku ehk hinnangulist komponenti. Selle kohta, miks ja kuidas me emotsioone tunneme, on palju teooriaid ja lähenemisviise. Iga teooria seletab emotsioonidest mingit osa (nt füsioloogilisi aspekte), kuid mitte kõike. PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED KÄSITLUSED-sellel käsitlusel on pikk ajalugu. Juba antiikaja arstid leidsid, et emotsionaalseid seisundeid võib mõista füsioloogia ehk kehatalitluse ka...
.. (ENE 1970 sub foobia). Meditsiinilises mõttes oleks see nendele inimestele suureks abiks, kui nad suudaksid vabaneda oma haiglaslikest hirmudest. Kokkuvõtteks arvan, et inimkond ei jääks ellu ilma hirmudeta. Selle asemel, et võidelda hirmu emotsiooniga, peaksime hoopis õppima sellega elama. Koguma rohkem informatsiooni selle emotsiooni kohta ja tegema erinevaid uurimustöid, et leida üles selle positiivsed küljed. Arvan, et evolutsiooni käigus väljakujunenud põhiemotsioonid on meie jaoks määrava tähtsusega, muidu oleksid need inimeste ja loomade arengu käigus välja praagitud. Kasutatud kirjandus Allik, J. , & Häidkind, R., jt.(2006). Emotsioonid. Toim. J. Allik, M. Rauk. Psühholoogia gümnaasiumile (lk177-189). Tartu: TÜ Kirjastus. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. (1970) Toim. A. Aarna, H. Hallik jt. Tallinn: Valgus Hannust, T. Motivatsioonid ja emotsioonid. Loengu ainekursuse ,,Psühholoogia" raames. 26.11.11. Loenguslaidid (https://moodle.ut
Intensiivne ja häiriv seisund, tugevalt tajutav füüsilises kehas. Seisundit iseloomustab ebamäärane rahutus ja tunne, et võib juhtuda midagi "halba", võib seostuda psüühikahäiretega. f) Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon, organismi vastus keskkonna nõudmistele. Eustress mõjub soodsalt ja toetab kohanemist. Distress takistab tegevust, mõjub negatiivselt enesetundele ja tervisele. 3. Põhiemotsioonid: Viha; rõõm; kurbus; hirm; üllatus; vastikus. 4. Temperamenditüübid: Sünnipärased iseloomuomadused tulenevad temperamenditüübist. Sangviinik - tugev, tasakaalustatud, liikuv ja ekstravertne. Sangviiniku tüüpi inimene on elav, seltsiv, leidlik, kohanev ja aktiivne (võib olla ühtlasi kärsitu ja pealiskaudne). Flegmaatik - pikaldane ja rahulik inimene. Koleerik - kergesti ärrituv, äge, kuumavereline isik.
Reaktsioon kui tegevustendents nt agressiivsus otseselt ei väljendata aga inimene kogeb seda reaktsiooni seljavigastuse kohta: et mida kõrgemal on vigastus, seda vahem infot jõuab ajju tagasi. Millised subjektiivsed emots on inimestel, kellel on selgroog vigastatud ja kellel seetõttu info kehast ei jõua ajju tagasi Mida kõrgem on vigastus, seda vähem infot jõuab ajju tagasi: kaelapiirkonnast, mis on vigastatud, ei jõua peaaegu mdgi enam ajju Põhiemotsioonid???? Kui kogeme intensiivset emotsiooni.....kogeme ka kehalisi muutusi, enamik neist on.... (midagi sellist oli vist lunkades, et ¨viha¨ ja teises lungas, et kas temperatuur touseb voi midagi) Ajutemperatuurist võib sõltuda kas vallandub serotoniin või mitte. Selle vallandumisega seostatakse depressiooni, depressiivsust. Naeratusega jõuab ajju vähem verd, ajutemp langeb, siis serotoniini ei eraldu ja seetõttu ta negatiivseid
lab. 68. E.Kraepelin(1856-1926) kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja. 69. Platon (427-347ekr) keha ja vaim on teineteisest eraldiseisvad 70. Aristotel(384-322ekr) hing ei saa olla kehast sõltumatu. 71. Hippokrates(460-370ekr) arstiteaduse isa,kehamahlade teooria 72. Galenos (129-199) 73. Galileo Galilei (1564-1642) 74. Rene Descartes(1596-1650) 75. I.Kant (1724-1804) ÄJ-1-P-E-Tar 76. Paul Ekman-põhiemotsioonid, mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad: hirm,kurbus,rõõm,viha,vastikus ja üllatus. 77. Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: Alfred Adler (1870-1937) , Karl Gustav Jung ( 1875-1961), Erik Erikson (1902-1994) 78. Carl Rogers (1902-1987) 79. Alfred Binet (1857-1998) esimene intelligentsustesti looja. 80. William Stern (1871-1938) 81. Flynni effekt- üldine ülemaailmne intelligentsustestide taseme tõus.
Erivõimed- õimekus mingil konkreetsel alal Üldvõimed- erinevate võimete kogum Kontrolltöö 3: Emotsioonid 1) Tunnete puhul on inimesel võimalik kognitiivse ümberhindamise ja tunnete mahasurumise teel suures ulatuses kontrollida mida, millal ja kui intensiivselt ta tunneb. Tõene 2) Hirmu tundega kaasneb kiirem südame töö. Kui inimesel kutsutakse esile südamepekslemine, siis kas inimesel tekib kindlasti ka hirm? Ei 3) Põhiemotsioonid väljenduvad...: kuues esmases näoväljenduses, mida mõistetakse erinevates kultuurides sarnaselt 4) Inimesel on võimalus oma tundeid reguleerida kahe erineva viisi kaudu. Üks neist on kognitiivne ümberhindamine. Mis asi see on? Inimene mõtleb enda jaoks halvale olukorrale ning mõtleb, mida see tema jaoks tähendab ning annab olukorrale uue tähenduse. 5) Järgnevalt on esitatud kaks väidet. Seadke väidete pooled vastavusse nii, et väited oleksid tõesed
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERAR...
küll" ütles mihkem murelikult. Tol hetkel Jane taipas, et ta oli lasknud endale sisse sööta mingit ainet, mis oli kõike seda põhjustanud. ,,Mis see oli?" küsis Jane. ,,Ruut, LSD noh." vastas Mihkel. Janes tekkis vastikustunne, selle vastu mida ta oli teinud, ta oli aastaid petnud oma meest, ta on ema ja ta teeb narkootikume, paneb pidu ning ei hooli oma perest karvavõrdki. Segadus ning kahtlus oli põhiemotsioonid tol hetkel. Jane mõtles oma elu üle järgi. See viimane temp tundus olevat jäämäe tipp, ta ütles Mihklile: ,,Anna veel, seekord ainult üks, eelmine kord oli küll vastik aga mul on pohui, elu niigi perses. Mis ikka juhtuda võib?" Mihkel kõhkles kuid ta siiski tegi nagu palutud, Jane võttis paberi suhu ja jäi magama, kuid seekord ta enam üles ei tõusnud.
Näiteks hirmuga kaasneb impulss kaitsta end oletatava hädaohu eest, mis sunnib inimest põgenema või enda eest seisma. 6. Emotsioonide avaldumine- Inimese näoväljendused, hääletooni muutumine. Kui inimene tunneb rõõmu, avaldub see naeratuses; kui viha, võib ta vibutada rusikat 7. Regulatsioon- Emotsioonide avaldumist on võimalik pidurdada ja võimendada. Emotsioonide kontrolli määravad individuaalne kogemus kui ka kultuurinormid. Põhiemotsioonid 17.sajandi keskpaigas kirjeldas Hollandi filosoog René Descartes oma raamatus ,,Hinge kired" kuut põhiemotsiooni: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha, kurbus. Kõik ülejäänud olid Descartes´i arvates eelnimetatute kombinatsioonid. Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist. Enim toetust on leidnud Paul Ekmani ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad
Emotsionaalse käitumise osad · Sündmus · Sündmuse kodeerimine Alandus, solvang, oht, ... · Hinnang vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus · Emotsiooni väline avaldumine: nt näoväljendused, miimika, zestid · Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) Kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus Mis on emotsioonide otstarve? · Hindamine (isikud, olukorrad) · Ergutavad või pidurdavad · Suunavad tähelepanu · Stimuleerivad mälu · Väljendavad (suhtumist, eelistusi) Mida kujutab endast isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid, kellel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele?
MOTIVATSIOON Motus-liikumapanev jõud/tung/aje. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõusujõuks ja suunab seda eesmärgi poole. ( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD...
Mõtlemisvormid: mõiste, otsustus, järeldus. Mõistete olulised tunnused Inimene: bioloogiline oled, imetaja, hästiarenenud aju, püstine kõnnak jne. Tool: mööbliese, mõeldud istumiseks, seljatoega jne Võimete kolm tasandit Andekus, talent ja geniaalsus Kirjelda loovisikut Loovisik on ideederikas, originaalne, keskendumisvõimeline, leidlik, püüdlik, ettevõtlik, uuendustele avatud, uudishimulik, teeb vahet olulisel ja mitteolulisel, ei karda läbikukkumist. Nimeta põhiemotsioonid Õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. Emotsioonide polaarsus Lõbus-nukker, armastus-vihkamine, kurb-õnnelik Nimetada 5-6 emotsioonide psühhofüsioloogilist väljendust, mis on inimese tahtele allutamatud Punastamine, südame töö kiirenemine, suu kuivamine, nutma puhkemine, kõhulahtisus, vererõhu tõusmine Kahe emotsionaalse seisundi kirjeldamine Afekt tekib momentaanselt ja on äärmiselt tugev, kuid kestab lühiajaliselt. Põhjustavad
Just seepärast ma selle teema valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada. 2 Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus. Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon
Tõsisem meeleolu detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus Rahaasjades kipuvad emotsioonid ratsionaalsusest võitu saama Mõtle hetkeks! Igalühel on oma lugu, mis on muutnud ta täna selliseks nagu ta on. Õpi elu Nautima sellisena nagu see välja kujuneb, mitte ära näe kõiges esmalt negatiivset. Elu võib olla igati huvitav ja meeldiv, oma kõikide emotsioonidega.
kultuurinormid. Emotsioonid on ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused mitmesugustes inimorganismi valdkondades ja millel on nii bioloogiline alus kui ka sotsiaalne ja kultuuriline komponent. Erinevad teoreetilised suunad peavad teatud komponenti emotsioonide tekke ahelas olulisemaks, kui teist (füsioloogilise kallakuga uurijad peavad oluliseks emotsiooni füsioloogilisi avaldusi, kognitiivse suuna esindajad mudelit, mille vahendusel maailma tajutakse). Põhiemotsioonid Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist. Põhiemotsioonide teooriate pooldajate seas on levinud arvamus, et kõikide emotsionaalsete seisundite aluseks on lõplik arv eristatavaid põhiemotsioone. Enim toetust on leidnud Paul Ekmani (snd 1934) ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt põhiemotsioonide hulka kuuluvad kindlasti kuus emotsiooni (hiljem lisandunud seitsmes, kuid võimalik, et neid on
Vaimne ja füüsiline tervis · Psühhosomaatilised haigused · 53 + 38 + 25 + 24 + 18 + 16 + 13 + 12 + 11= 210 · Stress o Kui stress läheb üle negatiivseks, siis hakkab see sind kahjustama. o Postiivne stress on meil kogu aeg · Frustratsioon- Lühiajaline pingeseisund Emotsioonid · Põhiemotsioonid o Raev, viha, nördimus o Ekstaas, õnn, rõõm, meeldivus o Imestus, üllatus, hämmastus o Kabuhirm, paanika, hirm, kartus o Ahasatus, mure, kurbus, nukrus o Jälestus, vastikus, ebameeldivus · Emotsioonide füsioloogilised väljendused o Muutused südame rütmis ja veresoonkonna töös Süda hakkab peksma ja pulss läheb kiireks Hingamine kiireneb või aeglustub erutused või muu asja tõttu
Turvalisus Füsioloogilised McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria - McClelland väitis, et igal indiviidil on oma domineeriv vajadus, millele vastavalt tuleb teda motiveerida ning luua talle sobilik töökeskkond. McClellandi motivatsiooni tõukejõud on: saavutamine, sotsiaalsus, võim ja kompetentsus. Atributsioonid omistamised. Emotsioonide omadused. Emotsionaalse käitumise osad. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha. Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias. Emotsionaalse käitumise osad sündmus, sündmuse kodeerimine, hinnang, füsioloogiline reaktsioon, tegutsemisvalmidus, emotsiooni väline avaldumine, regulatsioon. Põhiemotsioonid hirm, üllatus, rõõmus, kuri, vastikus, kurbus
meie elust nii suure osa ja on ka natuke salapärane. Just seepärast ma selle teema valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada. Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näovärvis jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille, nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. (http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf) Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/Kl_ps.htm) Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha
Baasemotsioonideks nimetas Paul Ekman emotsioonid, mida pole võimalik selgeks õppida, vaid need on inimese ajju kodeeritud, universaalsed ning on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. Nad haaravad inimese ootamatult paariks sekundiks oma võimusesse. Baasemotsioonide arvu osas on küll uurijad küll eriarvamusel, kui enamik neist märgiks põhiemotsioonideks järgmised tunded: rõõm, üllatus, kurbus, hirm, viha ja vastikus (Evans, 2002, 19). Põhiemotsioonid on seotud ajutegevusega. Põhiemotsioonide kriteeriumid on: universaalsete näoväljenduste olemasolu, emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused, emotsioonide esinemine ka teistel primaatidel, tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena, kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel, emotsiooni kiire teke ning lühiajaline kestus, kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt ning emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata
esiletulevus. Kõige täpsemini mõõdab sõnade psühholoogilist esiletulekut nn kognitiivse esilduvuse indeks, mis seob sõna esinemissageduse loetelukatses tema esiletuleku keskmise positsiooniga. Eesti keeles on emotsioonide põhinimetusteks viha (0,175), armastus (0,137), rõõm (0,135), kurbus (0,134). Eestlaste põhiemotsioonide hulka kuuluvad vaid osaliselt need emotsioonid, mida psühholoogid põhiemotsioonideks peavad. Nimelt on põhiemotsioonid need, mille näoväljendusi kõikide rahvaste esindajad keelest olenemata ühtmoodi ära tunnevad, viha, hirm, kurbus, rõõm, üllatus ja vastikus. Sõnavara mitmekesisuses võib esile tuua tähendusrühmi, mis näitavad seda, millised aspektid inimtegevuses, -kogemuses ja väliskeskkonna juures on need, mida küsitletud kollektiivselt emotsioonidega seotuks pidasid. (Vainik 2002: 546) Esimese rühma moodustavad primaarsed emotsiooninimetused, mille ülesanne on eristada ja
- loovus (püüd teha edasiarendusi, tuua sisse uusi ideid) - riskijulgus (katsetamine ebaõnnestumise võimaluse kiuste). Emotsioonid on subjektiivsed tundeelamused, mis sisaldavad füsioloogilisi ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonide teket ei saa kontrollida ega keelata, aga kui õppida aru saama, millest need tekivad ning neid järgneval korral samas situatsioonis ennetada ja ära hoida. Põhiemotsioonid on rõõm, viha, kurbus ja hirm (füsioloogiliselt kõige tugevamad). Emotsioone kutsub esile indiviidi sündmuse tõlgendus. Negatiivseid emotsioone kutsuvad esile mõtlemisvead. Viha on loomulik reaktsioon solvangule, haavamisele, hirmule, frustratsioonile, ebaõnnestumisele. See on lühiajaline. "Nad ajasid mu vihaseks" on vale väide sa ise läksid vihaseks; inimene loob oma viha ise, interpretatsioonide kaudu sündmustele. Viha teadvustamine aitab kontrollida oma käitumist
Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7
ühiskonna arengutasemest sõltub bioloogiliste vajaduste alla kuuluv liigisäilitamise vajadus:soojätkamis vajadus, järglaste eest hoolitsemine, tundmuskontakt. Sotsiaalsed vajadused-ühiskonna arengutasemest sõltub 27.Maslow vajaduste püramiid(vaata vihik!!!) 28.Võimete 3 tasandit, Neid tuleb arendada ,talendiks ei sünnita 1.andekus 2.talent( suure ja järjekindla töö tegevus) 3.Geenius( suure ja järjekindla töö tegevus) 29.Põhiemotsioonid Õnnelikkus- See võib tähendada nii rõõmu- ja harmooniatunnet, rahulolu iseenda ja oma eluga kui ka probleemide puudumist Üllatus- e imestus kestab teiste emotsioonidega võrreldes lühemat aega- avaldus selgesti näoväljendustes Kurbus- kurbust toovad kellegi või millegi kaotus, meie vead, eksisammud Hirm- seda võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht Viha- tekib siis kui usume et meid on tahtlikult solvatud.
Intensiivsus, Polaarsus, Kestus Emotsionaalse käitumise osad- (Mesquita ja Frida) Sündmus, Sündmuse kodeerimine, Alandus, solvang, oht, …,Hinnang, vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule, Füsioloogiline reaktsioon, Tegutsemisvalmidus, Emotsiooni väline avaldumine: nt näoväljendused, miimika, žestid, Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult), kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus Mis on emotsioonide otstarve? Hindamine (isikud, olukorrad), Ergutavad või pidurdavad, Suunavad tähelepanu, Stimuleerivad mälu, Väljendavad (suhtumist, eelistusi) 32. Mida kujutab endast isiksus? Persona –mask, Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Montesquieu (1689-1755), Ch Darwin (1809-1882)-Evolutsiooniteooria,
Mälu areng - Äratundmine - mäluprotsess, mis eeldab tuttava stiimuli kohalolekut. Meenutamine - mäluprotsess, mis on seotud mälupildiga tuttavast stiimulist. Sotsiaalne areng – 1 kuu laps reageerib rohkem sise- kui väliskeskkonnale, 1-3 kuu otsib kontakti väliskeskkonnaga, 3-6 kuu võimeline ootama ja ettenägema, 7-9 kuu osaleb suhtlemismängudes ja eristuvad põhiemotsioonid, 9-12 kuu ilmneb võõristamine ja intensiivne vastastikune suhtlus, 12-18 kuu tekib eneseusaldus ning toetus Kõne areng – Algul täishäälikud, 4.kuust lalisemine ehk silbid, 6-7 kus tekib häälemäng lalin muutub rohkem emakeeleks, 1a tekib ehholaalia e kajakõne – ühesõnalised laused Emotsionaalne areng – rõõm, kurbus, hirm, viha, häbelikkus, vaimustus, uhkus Kriitilised keskkonna mõjud :
Tõendid: - Halvatud inimesed tunnevad emotsioone ehk tagasiside vöötlihastest ei ole vajalik - Vegetatiivse närvisüsteemi talitluse puudumine ei sobi eluga kokku, kergekujuline puudulikkus tõenäoliselt käib kaasas eripäradega ka kesknärvisüsteemis - Vegetatiivse närvisüsteemi talitlust saab muuta ravimitega järsult, see ei too kaasa emotsioone ja nende muutumist - Sunnitud naeratus tekitab emotsiooni Ekmani baasilised e põhiemotsioonid. Hirm, vastikus, viha, õnn, kurbus, üllatus Mis on emotsioonide peamised ülesanded, st milleks meil emotsioone vaja on? Käitumine vajab emotsioone, närvitalitlusena. Põhiemotsioonid – üldiselt, milliste ajuosade ärgastusmustrid kõige olulisemad on? Muster on eristavam ajukoorealuses kui neokorteksis, kus aktiivsus on pigem vähenenud. Limbilistes struktuurides ja ajutüves. Kuidas psühhobioloogia emotsioone määratleb?
4) Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sotsiaalsed inimesed on valmis teisi aitama. Mittesotsiaalsed on egotsentrilised ja skeptilised teiste kavatsuste suhtes. 5) Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust ja enesedistsipliini. · Millised on emotsiooni komponendid? Millised on põhiemotsioonid? Emotsioonid kujutavad endast pikemat sündmuste ahelat, mis algab emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldamisega kas näiteks näoväljenduses või mingis muus nähtavad tegevuses. Emotsionaalses käitumises järgmised koostisosad: 1. Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord. 2. Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse, näiteks alandus, meelelahutus jmt. 3
c) On sünnipärased , elujooksul arenevad edasi. 2) Sotsiaalsed: ühiskonna arengust tingitud vajadused aimsed, materiaalsed, suhtlemisvajadus, puhkus 37) Milles väljendub väikelapse mõtlemise egotsentrism Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism - ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi (nt täiskasvanut lohutades pakub talle oma lemmikmänguasju) ning et tema on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama). 38) Põhiemotsioonid. Õnnelikkus, üllatus, Kurbus, Hirm, viha, vastikus Üllatus- kestab teiste emotsioonidega võrreldes lühemata aega. Ta avaldub näoväljendustes kulmnud tõusevad üles, silmad lähevad pärani. Viha- tekib siis kui usume, et meid on ebaõiglaselt koheldud või tahtlikult solvatud. Viha väljanäitamine pole kõige õigem lahendus vihast vabanemiseks. Viha toidab iseennast, mis tähendab , et kui me valame välja viha, siis muutume me veel vihasemaks. Viha
Emotsioone käsitletakse kui tundmuste konkreetselt läbielamist. Liigitamine: Steenilised ehk aktiivsed tundmused: annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema. Positiivsed: uudishimu, inspiratsioon, rõõm, rahuldus, uhkus, armastus, armumine. Asteenilised ehk passiivsed tundmused: nad vähendavad energiat, piiravad tegevust. Negatiivsed: väsimus, kurbus, pettumus, apaatsus, igavus, viha, Paul Ekman põhiemotsioonide avastaja Põhiemotsioonid on: 1.õnnelikkus 2.üllatus 3.kurbus 4.hirm 5.viha 6.vastikus Kõikides kultuurides tõlgendatakse põhiemotsioone ühtemoodi. Dopamiin See on aine, mille kaudu hallid ajurakud omavahel suhtlevad. Osaleb meie ärkveloleku reguleerimises ja tähelepanu suunamises Suurendab uudishimu õppimisvõimet ning fantaasiat ja loovust. Dopamiin on tahtmise molekul, aju vabastab seda virgatsainet alati siis, kui me midagi või kedagi
Muidugi, näoilmest emotsioone väljalugeva ja suhtlusvahendi teooriate seisukohad pole omavahel teineteist välistavateks, kuna mõlema protasessid on toimivad. Osaliselt võib näoilmes väljenduvast välja lugeda, mis toimub indiviidi sisemuses, osaliselt võib seda ka tõlgendada kui teistele isikutele saadetavat teadet. 6 (tõlge Gleitmani raamatust) Põhiemotsioonid ja tunnetus (kognitsioon) Hulk probleeme tekitab viis, kuidas kogetav emotsioon esile kerkib. Üks vaatleb tõsiasja, et põhiemotsioonide arv on liialt väike. Nende suurimaks arvuks on eeldetavalt kümme. Kuid me suudame kindlasti eristada nendest rohkem kogetavaid emotsioone näiteks, vahet teha kurbuse, alistumise, kahetsuse, mure ja meeleheite vahel, samuti õnnetunde, juubelduse, vaimustuse ja rahuliku rõõmutunde vahel
Atributsioonid: Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel Edu ja ebaedu seletused: Sisemine: psüiv: Võimed „Ma olen tark“/“Ma olen rumal“ – Ebapüsiv- jõupingutus – „Ma pingutasin kõvasti“/“Ega ma eriti püüdnudki“ Väline: Püsiv – Ülesande raskus- „See oli kerge“/“See oli raske“ – Õnn- „Mul vedas“/“Mul ei vedanud“. 28.Emotsioonide omadused. Emotsionaalse käitumise osad. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioonide omadused: Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha: Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias, Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Emotsionaalse käitumise osad: • Sündmus
Flynni efekt IQ tõuseb iga generatsiooniga 10 punkti 7. loeng : Motivatsioon ja emotsioonid motivatsioon tegevust mõjutavate tegurite kogum motiiv tegutsema ajendav tegur motivatsiooniline seisund motiiid mõjutavad psüühilist ja käitumuslikku tegutsemist ja kaasneb emotsionaalne seisund Põhieeldus: käitumine on keskkonnaga kohanemine Emotsionaalsed stiimuli (nt oht) jõuavad enne afektiivsesse süsteemi kui tunnetuslikkud. Ekmann põhiemotsioonid: kurbus, viha, õnnelikkus, üllatus, vastikus, hirm+põlgus Emotsioonid mõeldud reguleerima organismide kokkusaamisi ja kiirelt reageerima Ortony ja Turner (1990) kritiseerisid baasemotsioonide ideed- ei teata palju neid on ja miks nad peaksid põhilised olema, ei ole kvalitatiivset vahet baasiliste ja mittebaasiliste emotsioonide vahel Lazarus eesmärgiga ühilduvad (soodustavad, vasak prefrontaalkoore osa)
1.Emorsiooni ja kehalise väljenduse vahel puudub üksühene seos nt hirm,ehmatus ja raev esinevad organismis ühtemoodi 2.Emotsioon säilib ka kehalise reaktsioonide puudumise korral 3.Khalise muutuste kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki- sibul paneb nutma,kuid ei tekita emotsiooni. 4.Kehalised muutused on üsna aeglased,kuid emotsioonid avalduvad otsekohe pärast stiimuli ilmnemist- nt nähes madu,ehmume ning alles siis kahvatume. Põhiemotsioonid; Põhiemotsioonideks peetakse neid emotsioone,mis on omased enamile inimestele,nendeks on; Õnnelikkus- rõõmu-jaharmooniatunnet,rahulolu iseendaga ning oma eluga,probleeme pole Üllatus ehk imestus,kestab teiste emotsioonigega võrreldes lühemat aega Kurbus kellegi/millegi kaotus,lahkumine,vead,eksisammud,aitab kohanemisel Hirm rahutu ja ärritunud olek,väjendub näoilmes,kehaliigutustes,rektsioonides(higistamine)
Emotsioon sisaldab füsioloogilisi muutusi (vererõhu tõus, minestamine, higistamine, suu kuivus), väljendab käitumisvalmidust ehk aktivatsiooni. Hinnanguline komponent (nt kas on sobiv sellest rõõmu tunda, et teisel juhtus midagi halvasti.) Tundmused on polaarsed ehk vastupidised. Polaarsus jaotab tundmused positiivseteks ja negatiivseteks. Nt positiivne on rõõm ja negatiivne on kurbus. Armastus-vihkamine. Positiivsed teevad inimesed aktiivseks ja negatiivsed passiivseks. Põhiemotsioonid · Õnnelikkus · Üllatus ehk imestus · Kurbus · Hirm · Viha · Vastikus Emotsioonide väljendus · Sünnipäraselt · Õpitud (jäljenduse ja kasvatuse teel, miimika, zestid) Emotsioonide psühholoogilised väljendused · Südame ja veresoonkonna töös punastamine, kahvatumine, vererõhutõus. · Hingamises hingamise kiirenemine vi aeglustumine. · Seedeelundkonna töös maos raskustunne, suu kuivus.
annaabi.ee 
