Lapse füüsilise küpsetamise kiirusest ning on individuaalseid erinev: mõnel lapsel algab see 6.nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Koogamisel on kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälistuste abil teistega kontakti luua. Hakkab lalisema (4.-6. elukuuselt) Neljakuuselt hakatakse lalisema – kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähenduseta häälemäng või hääle harjutamine. 6. kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikust koosnevad äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida kaheksakuuselt hakatakse kordama (da-da ja ba-ba) ning 10. kuuselt varieerima (ba-da). Laps hakkab ka hääle valjust ja kõrgust varieerima. Häälemang (4.-7.elukuul) 4.-7. elukuuni on sage häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma-ma. 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Pärast esimeste sõnade ütlemist hakkab laps vähem
lapsed. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua. Sellel kõne arenguperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljakuuselt hakatakse lalisema - kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähenduseta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikust koosnevaid äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida kaheksakuuselt hakatakse kordama (da- da ja ba-ba) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Laps hakkab ka hääle valjust ja kõrgust varieerima. · Neljandast seitsmenda elukuuni on sage hääIemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma- ma-ma-ma. Samuti on viiekuune laps võimeline mõnd häälikut, eriti täishäälikut,
Kõne areng Lapse kõne arengu erinevad perioodid *Koogamine. 2.-4. elukuul teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ehk koogab. Laps püüab vastata teistele inimestele või püüab ise kontakti luua. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte. *Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12
· Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma) · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, edaspidi muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju (imiteerimine) · Kurdid lapsed lalisevad alguses sarnaselt kuuljatele, esimese eluaasta teisel poolel vähem ilmselt ei tunne huvi, kuna ei kuule oma häälitsusi ega vastuseks teiste inimeste juttu Lalisemine · 6. 7. elukuul lalin muutub, tekib häälemäng · Laps laliseb, kuna talle pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine · Hiljem hakkavad lalisemise abil teiste inimeste käitumist mõjutama · 9. 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem · Hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist · Keelelised erinevused Kajakõne ehk ehholaalia · Algab umbes 9. elukuul · Laps imiteerib täiskasvanu kõnet kuigi jutu sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi
võib olla sage (Kikas 2008:40). Kusagil viienda ja kaheksanda elukuu vahel hakkab laps avastama neid helisid, mida ta suudab tekitada. Ta hakkab avastama erinevaid konsonante ja vokaale, näiteks nasaale (n) ja hõõrdhäälikuid (h, f) ning hakkab nendest moodustama silpe (Veisson&Veispak 2008:42). Umbes kaheksandast elukuust teiseneb koogamine lalinaks kaas ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähendusteta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikuist moodustuvaid äratuntavaid silpe, nt da ja ba. Kaheksakuuselt hakkab laps neid kordama, nt da-da ja ba ba, kümnekuuselt varieerima (nt ba da). Varieerima hakkab laps ka hääle kõrgust ja valjust. Neljandast seitsmenda elukuuni on sage häälemäng: laps kordab pikalt silpe nt ma ma ma ma ma. Samuti on viiekuune laps mõnd häälikut kohe pärast kuulmist matkima (eriti
esimesteks häälikuteks tavaliselt täishäälikud, ka H on sage o Lalisemine- neljandal kuul; laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe; lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule; kurdid lapsed laliseva alguses sama sageli ja sama palju kui kuuljad, esimese eluaasta teisel poolel hakkavad aga vähem lalisema o Häälemäng- 6.-7. elukuul; laps kordab pikalt silpe; on ilmne, et tegevus pakub neile lõbu; hiljem hakkavad lalisemise abil teiste käitumist mõjutama; lalisemine hakkab vähenema esimeste sõnade tekkimisel Lalisemisperioodi alguses lalisevad maailma eri paikade lapsed samamoodi, selles vanuses võib laps omandada mistahes keele; neljanda ja kümnenda elukuu vahel muutub lalin järjest rohkem emakeelseks.
häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. · 6. -7. Elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine. Hiljem hakkavad nad oma lalisemisega teiste inimeste käitumist mõjutama · 9. Kuni 12. Elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Lalisemine hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist · Üheksandal elukuul algab kajakõne- ehk ehholaaliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet
Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. 6. 7. elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma- ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine. Hiljem hakkavad nad oma lalisemisega teiste inimeste käitumist mõjutama. 9. 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Lalisemine hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist. Üheksandal elukuul algab kaja kõne ehk ehholaaliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet . Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. Elukuul
stiimulist. Sotsiaalne areng – 1 kuu laps reageerib rohkem sise- kui väliskeskkonnale, 1-3 kuu otsib kontakti väliskeskkonnaga, 3-6 kuu võimeline ootama ja ettenägema, 7-9 kuu osaleb suhtlemismängudes ja eristuvad põhiemotsioonid, 9-12 kuu ilmneb võõristamine ja intensiivne vastastikune suhtlus, 12-18 kuu tekib eneseusaldus ning toetus Kõne areng – Algul täishäälikud, 4.kuust lalisemine ehk silbid, 6-7 kus tekib häälemäng lalin muutub rohkem emakeeleks, 1a tekib ehholaalia e kajakõne – ühesõnalised laused Emotsionaalne areng – rõõm, kurbus, hirm, viha, häbelikkus, vaimustus, uhkus Kriitilised keskkonna mõjud : Vanema-deprivatsioon – lahutus, surm, pikaajaline haiglas viibimine Perevägivald – vanemate ja lapse isiksus, perekonnaprotsessi, kultuurinormid 12. Väikelapseiga Arenguülesanded:
Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise häälitsedes kontakti võtma. Koogamise algusaeg on individuaalselt erinev ja sõltub füüsilisest küpsemisest. Neljandal kuul algab lalisemine. Sel perioodil kasutab laps peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe. See sõltub ka veel küpsemisest, hiljem muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. 6.7. elukuul muutub lapse lalin ja tekib häälemäng. Laps kordab pikalt silpe, neile pakub lõbu häälega mängimine. Hiljem hakkavad nad lalisemise abil teiste inimeste käitumist mõjutama. Lalisemine väheneb pärast esimeste sõnade õppimist. Üheksandal elukuul algab kajakõne ehk ehhooliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet. Õpivad kõlalisi mustreid enne, kui hakkavad künest aru saama. Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul. Seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste
Selles arengu staadiumis meenutavad häälitsused tuvi omi. Laps annab märku et soovib suhelda. Selle arengu erioodi algus on väga erinev mõnel 6 nädalal teistel alles 3-4 elukuul. See ei näita lapse tunnetusliku arengutaset vaid füüsilise küpsuse taset. Ka kurdid lapsed koogavad sarnaselt kuuljatele. 2) Lalisemine – algab 4 elukuul. Lalisemisega kaasnevad erinevad silbid kaas ja täishäälikutest ma-ma-ma . 3) Häälemäng – tekib 6-7 elukuul. Laps kordab pikalt silpe ma ma ma ma ma ma. On ilmne et lapsed lalisevad sellepärast, et neile meeldib oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängida. 9-12 elukuul lalisevad nad järjest rohkem. Nad saavad aru, et nii on võimalik teiste tähelepanu võita. 5 kuu vanune laps on võimeline kohe pärast kuulmist mõnd häälikut imiteerima. Selles vanuses laps võib omandada mistahes keele.
erineda (nt veri ja vari). - Morfeemid - keele väiksemad tähenduslikkud ühikud (nt eba-sõbra-lik). - Süntaks - reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid. - Diskursus - ühe või mitme inimese järjestikulisi suulisi või kirjalikke lausungeid. Keele arenguetapid: 3. elukuu - koogamine (крик, издавать звуки). 4. elukuu - lalisemine (болтовня). 6.-7. elukuu - häälemäng. 9. elukuu - kajakõne- ehk ehholaaliaperiood (imiteerib täiskasvanu kõnet). 10. elukuu - esimene sõna (ühesõnalise lausungite periood). 1,5 aastat - kahesõnalise lausungite periood. 2-2,5 aastat - keerulisemad lausungid (oskab vastata küsimustele). 3-4 aastat - üleleguleerimine (teeb vigu). - Keeleorganiteooria - teooria, mille kohaselt inimese ajus on sünnist saadik kõnelemis- ja kõnest arusaamise organ.
Süntaktilist sisu analüüsides pööratakse tähelepanu, kuidas sõnadest moodustuvad fraasid ja lausungid. 9.2. Laste keele areng Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Neljandal kuul algab lalisemine. Lalisemisel kasutab laps peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. 6.-7. elukuul hakkab lalin muutuma, tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma- ma-ma. Viie kuu vanune laps on võimeline kohe pärast kuulmist mõnda häälikut, just täishäälikut, imiteerima. Neljanda ja kümnenda elukuu vahel muutub lapse lalin aina emakeelsemaks, enne seda võib laps omandada mistahes keele. Üheksandal elukuul algab kajakõne ehk ehholaaliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanud kõnet. Esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul, kuid see on siiski erinev
-) Keelt uuritakse erinevatest vaatenurkadest: *) Sõnavara (sagedus); *) Süntaktiline (grammatika); *) Semantiline sisu (tähendus). * Lapse keel häälitsused on süünist saati. * Etapid: -) 3 elukuu: laps hakkab kogelema ehk inimese jutule vastu häälitsema või häältega tähelepanu püüdma. Tavaliselt tulevad täishäälikud. -) 4 elukuu: lalisemine ehk kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid. Kõik lapsed teevad samu hääli. -) 6-7 elukuu: tekib häälemäng, kus laps kordab lõbu pärast silpe, kuulates oma häält ja valides häälikuid, mida on emakeeles kuulda. -) 9 elukuu: ehholaalia priood ehk kaja, kus laps jäljendab täiskasvanu kõnet ning õpib keelemustreid, intonatsiooni, aga tähendust ei ole. -) 10 elukuu: ühesõnaliste lausete periood ehk esimesed sõnad. -) 1,5 eluaasta: paarisõnaliste lausete periood ehk telegrammstiil. -) 2-2,5 eluaasta: keerulisemad laused ja kes-kus küsimustele vastamine.
Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja mineva dünaamilisele tasakaalule. Staatiline tasakaal on eelduseks ka nägemise poolt juhitud sirutamisfunktsiooni tekkimisele. Kuju ja suuruse püsivus: *Objektide omaduste suhted teistesse objektidesse. *Tausta tihedusaste e. tekstuurigradient. *Elukogemus ja õppimine Keele omandamine . Keele omandamise staadiumid 1. Varajased häälitsused (alates 3-5 nädal); nutt, koogamine, lalisemine, häälemäng 2. Ühesõnaliste lausungite periood (8.kuu) 3. Kahesõnaliste lausungite periood e. telegraafistiil (18. kuu) 4. Keerulisemate lausungite periood (2-2,5); miks? 5. Edasine areng (2-5.a.) . sõnavara ja lauseehitus; Seestpoolt-väljapoole teooriad - Keeleorganiteooria (Chomsky, 1986) Kaasasündinud keeleorgan, Universaalne grammatika, Kriitiline periood Väljastpoolt-sissepoole teooriad Lapsele suunatud kõne Kognitiivne hüpotees
annaabi.ee 
