valimivõtumeetodiga on tegu. (1) Valimivõtu kirjeldus (A) Valimivõtumeetodi nimetus (B) Valimi moodustamiseks on vaja üldkogumi liikemete lihtvalim nimekirja , millest valimisse arvatakse liikmed juhusliku loosimise käigus. Valimi moodustamisel kasutati iga 10. nimekirjas olevat Uurija arvab valimisse oma sõbrad ja tuttavad, kes omavad mugavusvalim uuritavas valdkonnas mingisugust kogemust ning tõenäoliselt oskavad küsimustele vastata. Kõige pealtt küsitakse ja siis küsitakse uuesti ja uuesti, kuni saadakse teatud tarbijad???midagi siukest Valimivõtumeetodite nimetused: lihtvalim, süsteemvalim, kihtvalim, klastervalim, omaotsustuslik valim, mugavusvalim, lumepallivalim, kvootvalim. 6. Millistest osadest koosneb müügitoetuse kompleks? Kirjeldage lühidalt iga kompleksi osa olemust ja tooge iga osa kohta üks näide (võte)
............................................ 5 Klastervalim ................................................................................................................................... 5 Mitmetasandiline valim .................................................................................................................. 6 Kõikne valim................................................................................................................................... 6 Mugavusvalim................................................................................................................................. 6 Ettekavatsetud valim ..................................................................................................................... 7 Kvootvalim ..................................................................................................................................... 7 Lumepallivalim ...................................................
uuritavad teatud kindla süsteemi järgi (nt. iga kümnes nimekirjast) Stratifitseeritud valim (stratified sampling) populatsioon jagatakse näiteks soo, vanuse jne alusel homogeensetesse rühmadesse, kus iga rühma seest valitakse liikmed edasi juhuslikult garanteerides, et rühmad saavad võrdse esindatuse. Klastervalim (cluster sampling) valimi saamiseks moodustatakse teatud muster. Mittetõenäosuslikud valimid: Mugavusvalim (convenience sampling) valimisse valitakse need, keda lihtne uurimusse saada (õpilased, tuttavad õpetajad). Rangeid üldistusi sel juhul teha ei saa. Kvootvalim (quota sampling) sarnaneb stratifitseeritud valikuga, kus populatsiooni homogeensetele rühmadele määratakse vastav kvoot. Sihipärane valim (purposive sampling) uurija ise valib uuritavad püüdes leida populatsiooni kõige tüüpilisemaid esindajaid.
13. Millest sõltub andmekogumismeetodi valik? 14. Milleks on vaja küsimustikku piloteerida? Selleks, et saada aimu saadavatest vastustest. Näha kas küsimustik toimib või ei. küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja vigade tekkimist reaalse andmekogumise käigus. 15. Mis on juhuvalim (simple random sample)? Iga populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus sattuda valimisse Juhuslik valikumuster 16. Mis on mugavusvalim? Lihtsuse ja mugavuse huvides valitakse uurijale lähimad (kättesaadavamad) isikud (oma rühma lapsed, tuttavad õpetajad). 17. Mis on lumepallivalim? Leitakse mõned inimesed, kes vastavad uurimuse tingimustele, neist igalühel palutakse leida samalaadsed tuttavad, kes omakorda peavad kaasama veel mõned. 18. Mis on süstemaatiline valik (systematic sampling)? Uuritavad valitakse kidnla süsteemi järgi (nt. Iga kümnes nimekirjast) 19. Mis iseloomustab struktureeritud ankeeti?
Tundmatute valdkondade uurimine 4) Uued kultuurinähtused 5) Aktuaalne probleem 34. Nimeta modereerija funktsioonid fookusgrupi intervjuu läbiviimisel. 15. Millised on erinevate valimite liigid?1) Väike grupp - kõik2) Juhuvalim – raske moodustada, peab Moderaator on fookusgrupi intervjuu läbiviimisel juht. Välib välja 3-4 küsimust, mis olema esinduslik. Suur, miinimum 100 inimest. 3) Mugavusvalim – nt. jaotad ankeedid sõprade kaudu peavad käivitama arutelu ja mida reguleerib moderaator kord elavdades kord tagasi tuttavate tuttavatele. Valim ei tohi vastuollu minna töö pealkirjaga. 4) Suunatud valim – küsitlen näiteks hoides rühma liikmeid. Jutt lindistatakse ja kirjutatakse ümber.
Vt. küs-lehelt 5 7. Millal eelistame kvalitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus uuritaval esineb v mitte. Andmete kogumine ja tõlgendamine toimub üheaegselt. Miks? Kuidas? 8. Millised kvantitatiivse uuringu jaoks valimi moodustamise viisid võimaldavad teha järeldusi üldkogumi kohta? Ehk teisisõnu, milline neist valimitest on representatiivne? Vali üks või enam: a. Mugavusvalim b. Lihtne juhuvalim c. Kihtvalim d. Süstemaatiline valim e. Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani.
Normidel põhinev tõlgendus. Testitulemused omandavad mõtte võrdluses teiste inimestega. Milliste inimeste grupiga võrreldes tulemust tõlgendatakse? Normide väljatöötamine, valim: · Läbilõikevalim: kõik üldpopulatsiooni kihid peaksid olema esindatud vastavalt tegelikele proportsioonidele. · Juhuvalim: igal inimesel peaks olema teoreetiliselt võrdne võimalus valimisse sattuda. · Mugavusvalim: inimeste valikul lähtutakse nende kättesaadavusest. Normid: ekslike tõlgenduste võimalused · Normid on välja töötatud uuritavast isikust erinevate inimeste põhjal. · Valim on vildakas. · Normid on aegunud. · Statistiliste protseduuride mittemõistmine. Standardil põhinev tõlgendus: Määrab ära, mida testi sooritaja suudab. On määratletud mingi standard, mille suhtes tulemusi vaadeldakse- kas indiviidi tulemus vastab sellele või mitte.
Turunduse I kontrolltöö küsimused 1.Turunduse ajalooline taust 2.Turunduse olemus ja definitsioonid. Vajaduse ja soovi mõiste. Turunduse definitsioonid: 1)Turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine 2)Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst 3)Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused. 1.Mis vahe on turunduskontseptsioonil ja turundustegevusel? 2.Milles avaldub tootmiskontseptsioon ja millises majandussituatsioonis saab seda rakendada? 3.Milles avaldub tootekontseptsioon ja millises majandussituatsioonis saab seda rakendada? 4.Milles avaldub müügikontsep...
objektide gruppi. Selleks, et valimi põhjal üldkogumi kohta statistiliste meetodite abil üldistatud järeldusi teha, tuleb valimi liikmed valida juhuslikult. Juhuslikkus statistikas tähendab, et igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus valimisse valitud saada. Too näide enda kooli ja enda klassi põhjal! Valimite liigid ... valimi ,,tugevuse" kahanemise järjekorras kõikne valim juhuvalim süstemaatiline valim kihtvalim mugavusvalim Näide 2 kaasamõtlemiseks Juss sai ülesandeks uurida kõiki oma kooli õpilasi. Uuringu teema oli rahulolu kooli toiduga. Kuna Juss ja tema sõbrad olid koolitoiduga väga rahul, ei pidanud ta vajalikuks küsitleda kedagi peale oma sõprade. Kõikide kooli õpilaste küsitlemine oleks niikuinii liiga kaua aega võtnud. · Kes moodustasid selles näites üldkogumi? · Kas Jussi arvamus, et ta kõiki kooli õpilasi küsitleda ei jõua, oli põhjendatud?
Juhuvalimites on kõigil võrdne võimalus osutuda valituks. Juhuvalimid jaotuvad: lihtvalim (igale omistatakse kindel number ja nende seast toimub loosimine), süsteemvalim (nt valitakse iga kümnes), kihtvalim (jaotatakse kindlate tunnuste alusel nagu sugu, vanus jne), klastervalim (jaotatakse erinevateks osadeks nii, et need tunnused on käsitletavad miniatuurse üldkogumina). Mittejuhuvalimi meetodid: omaotsustuslik valim (uurija oma arvamuse põhjal), mugavusvalim (lähikondlased, kes vastavad kriteeriumiel), lumepallivalim (kujuneb järk-järgult), kvootvalim (aluseks on tarbijate erinevad karakteristikud). 19. Turu-uuringu protsess. Turu-uuringu probleemi täpsustamine (uuringu objekti formuleerimine), uuringu kavandamine (tegevuse suuna määratlemine), andmete kogumine (esmased ja teisesed andmed), andmete töötlemine (kontroll, täpsustus, kodeerimine), tulemuste esitamine (tellijale antakse kõik vastavasisulised materjalid). 20
mida analüüsis kasutatakse üldkogumi asemel. Populatsioonist valitud kõnelejad, kes osalevad katses. Valimi moodustamisel peab silma pidama, mis on uuritav nähtus ja kas valitud isikud esindavad kõnelejaskonda, mida uuritakse. Juhuvalim – populatsiooni iga inimene võib valimisse sattuda. Kihtvalim – valitakse piirarv inimesi, kes sobivad määratud kategooriatesse. Mugavusvalim – valitakse hõlpsa kättesaadavuse, leitavuse, koostöövalmiduse jne alusel Lumepallivalim – leitakse tingimustele vastavad inimesed ja nemad omakorda valivad järgmised kes omakorda toovad kaasa mõned. 5. Osata selgitada mis on CHILDES, mida sealt leida võib üldiselt ja eesti keele kohta. CHILDES (Child Language Data Exchange System) – laste keele andmebaas, mille
koostöö saavutamine. Lihtne juhuslik valik (juhuvalik) Empiiriline valik - üldkogumi objektide valimisse sattumise tõenäosuses ei ole teada. Empiiriliste valikute korral on probleemiks tulemuste usaldusväärsus, valim ei ole juhuslik, saadud tulemused sõltuvad objektidest, keda uurija (ekspert) suudab või soovib valimisse kaasata. Mugavusvalim, lumepallimeetod mõõtmisvahendi koostamine (otsimine) ehk meid huvitatavate tunnuste koostamine; Olemasoleva vahendi kasutamine, täiendamine või uue koostamine mõõtmismeetodi valik ehk andmete kogumise meetod; Otsene kontakt (vestlus, paberkandjal küsitlus), telefon, e-kiri, tavapost Andmete kogumine Andmete kogumine, kodeerimine jms, sisestamine, korrigeerimine. 12 Andmete töötlemine
proportsioonidega valim. Valimi kihtidesse valitakse liikmed juhuvaliku teel. Klaster-juhuvalim – valitakse üldkogumist välja juhusliku väljavõtu teel mingi hulk klastreid või territooriume ning seejärel tehakse üldistusi kogu üldkogumi kohta. Nt valitakse välja mõned maakonnad, tehakse küsitlus ja üldistatakse tulemused riigi kohta. Mittejuhuvalimid: Mugavusvalim – liikmed valitakse üldkogumist uurija jaoks kõige mugavamal viisil. Nt küsitletakse tudengeid, kes on meililistis olemas. Omaotsustuslikvalim – uurija valib üldkogumist liikmeid valimisse oma otsustuse alusel. Nt uurija otsustab, millistest linnadest elanikke küsitleda, et valim esindaks riiki. Kvootvalim – sarnane kihtvalimiga, kuid ei arvestata kihtide tegelikke proportsioone üldkogumiga.
Valimi moodustamiseks on mitmeid põhimõtteid: · Juhuslik valik osalejad valitakse suurest kogumist võimalikult juhuslikult (nt nimekirja iga viies liige vms), eeldades, et niimoodi satuvad valikusse kõikide erinevate omaduste esindajad umbes samasuguses suhtes, nagu see on üldkogumis. · Sihipärane valim osalejad/uurimisobjektid valitakse kindlate karakteristikute alusel (nt hinnetele ,,4" ja ,,5" õppivad trennis või huvikoolis käivad 15aastased poisid). · Mugavusvalim kasutatakse inimesi, kellega on lihtne kontakti saada (töökaaslased, klass, tuttav kollektiiv vms) puhtalt käepärasuse pärast, mitte et oleks põhjust oletada, et just selles grupis avalduvad uuritavad jooned erilisel moel. Uurimismeetodid Uurimismeetodeid on palju ja pole võimalik esitada ammendavat nimekirja meetoditel on kattuvusi, samal meetodil võib olla erinevaid nimetusi, meetodeid kombineeritakse omavahel ja iga uurija võib välja mõelda uusi meetodeid
• Ümarlaud • Pole juhti • Ainult üks teema • Mitteformaalne (söögid, joogid) • Kõik räägivad, lubatud absurdsus • Max 5-6 liiget Komisjon Kasutatakse keerukate protsesside detailide jaoks. (nt lennuk kukub alla – vaja uurida inimfaktorlike põhjuste osakaalu) Küsitlejad ja küsitletav Küsimustik Valimid: 1. Väikesed grupid – küsitletakse kõiki 2. Juhuvalim (esinduslikkus) 3. Mugavusvalim – küsitletakse kättesaadavaid 4. Suunatud valim Kuidas viiakse läbi? • Koju minek – kõikjale ei jõuta • Internet – kõikide vanusegruppideni ei jõuta • Posti teel – inimesed jätavad vastamata Ajaline: • Vahemikus 10:30-14:30 parim • Ei küsitleta kiirel ajal, nädalavahetuseti ja pühade eel Nõuded küsimustikule 1. Sissejuhatus (lühike) a. Kes küsimustiku koostas b. Eesmärk
kõrge skoori saab inimene mõõdikul, mis seda X omadust mõõdab. - Intelligentsuse etalon – nt meeter (plaatinast kang hoitud hoolikates tingimustes pariisis) - Intelligentsuse mõõtühik - Suhteühik - Intelligentsuskvoot – IQ - Normvalim – sellest sõltub intelligentsuse mõõtmise täpsus; ideaalne normvalim hõlmab kõiki ühe maa, riigi või mingit keelt kõnelevaid inimesi; algab 1000st v suuremast arvust; sai alguse šotimaal - Mugavusvalim – laste võimekus mõõdetud normaalkoolis käivate laste põhjal mitte demograafia - Kõrvalekalded normaaljaotusest - Regressioon keskmise suunas – 2 pikka vanemat ei päranda pikkuse lapsele - Darwini auhind – teeninud inimkonda sellega et on elimineerinud oma geenid üldisest geenivaramust - Intelligentsuse kaudsed indikaatorid - Subjektiivselt hinnatud intelligentsus – küsid inimeselt endalt kui targaks ta ennast peab - koolihinded
teoorias kuuluvad siia alla tuntumatest näiteks kvootide meetod ja ekspertvalik. Kvootide Andmetöötlus sotsiaalteadustes 5 meetodis määratakse soovitava valimi struktuur tausttunnuste järgi (näiteks asutuse tüüp), ekspertvalikus on objektide valik täiesti subjektiivne, selle teeb ekspert. Praktikas, ennekõike sotsiaalteadustes on levinud lihtsamad empiirilised valikuviisid mugavusvalim ja lumepalli meetod: · Mugavusvalimis, vahel nimetatakse ka haaramis- või võimalusvalim, kaasatakse objektid valimisse suvalisel ja mittesüstemaatilisel viisil (uurijale ,,mugavad", kättesaadavad objektid), tavaliselt moodustavad valimisse need isikud, kes ise tahavad/viitsivad vastata.. Kuigi seda metoodikat ei saa rangelt võttes statistiliseks
5. Teaduslik meetod psühholoogias. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus – meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod. Hindajate vaheline reliaablus. Valiidsus – Väline hindamine Tõenäosuslik valimine- juhuvalim, süstemaatiline, kihiline, klaster Mittetõenäosuslik valim – mugavusvalim, kvootvalim, eesmärgipäranevalim, dimensionaalne, lumepalli meetod, vabatahtlikkus. Eksperiment – laboratoorne v loomulik, kontrollgrupp, eksperimentaalgrupp, sõltuv muutuja, sõltumatu muutuja. Vaatlus - enese või teiste, struktureeritud vaatlus, pool struktureeritud vaatlus, struktureerimata. Loomulik vs labor – erinevad keskkonnad Osalus v mitteosalus – kõrvaltvaataja v kõrvaltvaatleja
kvalitatiivuuring) -> 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) -> 6.Andmete kogumine -> 7.Andmetöötlus ja analüüs -> 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused). Valimivõtu meetodeid on mitmeid ning need jagunevad kahte põhigruppi: juhuvalimid (lihtne juhuvalim, süstemaatiline valim, kihtjuhuvalim, klaster- ehk territoriaaljuhuvalim) ja mittejuhuvalimid (omaotsustuslik valim, mugavusvalim, kvootvalim, lumepallivalim) 20. Segmenteerimise olemus, alused, segmentide profiil Turu segmenteerimine on protsess, mille käigus jagatakse ühe toote või teenuse turg alagruppideks ehk segmentideks klientide eripära alusel. Peamised turu segmenteerimise tunnused jagunevad kahte põhigruppi: kliendi omadustel põhinevad (geograafilised, demograafilised, sotsiaal- majanduslikud, isiksus ja hoiakud) ja ostusituatsioonil tuginevad tunnused
sobivad paremini väikesed sihiteadlikud valimid Kui eesmärgiks on mingeid kategooriaid võrrelda või kirjeldada, sobivad suured tõenäosusvalimid. Valimite tüübid Tõenäosusvalimid Sihiteadlikud valimid Lihtsad juhuvalimid Struktureeritud valimid * Loteriimeetod * Kihtidega valim * Kvoodivalim * Juhuarvude meetod * Kobarvalim e klaster * Mugavusvalim * Süstemaatilise valiku * Vabatahtlik valim meetod * Lumepallivalim * Eesmärgistatud valim Valimi kvaliteedist Kvaliteetne valim on kvaliteetse uurimistulemuse üks põhieeldusi. Valim peab olema: a) tasakaalustatud (unbiased) b) esinduslik, st. peegeldama adekvaatselt üldkogumi proportsioone
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Tähtis on aga see, kuidas uurimistöö tulemusi sõnastatakse. Viimasel juhul ei saa me üldistada vastuseid kogu kooli õpilaste kohta, veelgi enam õpilaste kohta tervikuna. Allpool on kolm näidet selle kohta, kuidas tulemusi korrektselt sõnastada, arvestades valimi iseloomu. A. Esinduslik valim Tamme põhikooli õpilastest. Tulemuse sõnastus: 48% Tamme põhikooli õpilastest arvab, et õpilasomavalitsus kaitseb nende huve. B. Mugavusvalim Tamme põhikooli õpilastest. Tulemuse sõnastus: 60% küsitletud Tamme põhikooli õpilastest arvab, et õpilasomavalitsus kaitseb nende huve. C. Esinduslik valim Eesti põhikooli õpilastest. Tulemuse sõnastus: 41% Eesti põhikooli 2 õpilastest arvab, et õpilasomavalitsus kaitseb nende huve. Niisiis on tähtis olla tulemusi esitades korrektne ning märkida, millise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
