Unenäod Robert Marrandi Merilin Jürine Merit Martin Linda Maasik Mis on unenägu? Unenägu on une ajal esinevad nägemused Esimest korda juhtis tähelepanu unenägudele Sigmund Freud Unenäod etendavad paljude inimeste elus tähtsat osa S.Freud liigitas need manifestseteks ja latentseteks Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi Unenäost lähemalt Kõik meie unenäod või enamus neist on n.ö "sooviunenäod"
Unenäod Robert Marrandi Merilin Jürine Merit Martin Linda Maasik Mis on unenägu? Unenägu on une ajal esinevad nägemused Esimest korda juhtis tähelepanu unenägudele Sigmund Freud Unenäod etendavad paljude inimeste elus tähtsat osa S.Freud liigitas need manifestseteks ja latentseteks Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi Unenäost lähemalt Kõik meie unenäod või enamus neist on n.ö "sooviunenäod"
Muistsed inimesed tõesti uskusid, et magav inimene on une ajal tõepoolest läbi elanud need sündmused, mida ta unes nägi. Laboratooriumitingimustes läbiviidud uuringute jooksul täheldati aastal 1953, et unenäo nägemise ajal liiguvad magaja silmad silmalaugude all vilkalt. Seda hakati nimetama REM- unestaadiumiks ( lühendina sõnadest rapid eye movements). Järgnenud uuringutes tehti selgeks et see staadium vaheldub reeglipäraselt raske une staadiumiga. Esimene unenägu hakkab meie teadvuses keerlema umbes 90 minutit pärast uinumist ja kestab viis kuni kümme minutit. Seejärel jätkub samasugune unerütm 90-minutiste vaheaegadega ja unenäo kestus pikeneb kord-korralt. Viimane unenägu enne hommikukoitu võib kesta isegi 40 minutit. Hommikupoolse öö unenäod on ka need, mis kergemini meelde jäävad kui me just mingil põhjusel ei ärka keset ööd varasemate unenäojärkude järel. Hilisemate uuringute vältel on tõdetud, et inimene
seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. Kui inimesel on soov olla rikas, näeb ta tihti unes raha ja kõike sellega seonduvat. 1 Unenägude põhjused Unenäod võivad iseenesest olla mitmesugused. Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. Selline side unenäo ja teatava ärrituse vahel paistab sagedasti silma juba iseenesest. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja me näeme unes, et kõnnime puudulikus rõivastuses tänaval või näiteks haigele pannakse jalgade alla pudelid kuuma veega ja ta näeb, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline.
kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. 4.Unenägude kestus ja esinemine Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Täiskasvanud inimene näeb und igal ööl umbes 1-1,5 tundi, öö jooksul 4-5 korda. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. 70-ndaks eluaastaks on ta näinud umbes 150 000 unenägu. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem
Unenäod on kui tee mingisse kummalisse maailma, kus toimuv tundub sageli tõesem kui elu ise. Mõnikord on hea kergendusega ärgata, teades, et see kõik oli vaid uni, teinekord tahaks aga, et see unenägu iial ei lõppeks. Kuid mis on õieti unenägu? Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täielikult meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada
tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me paremini oma alateadvusega arvestada ning ka öiseid rahutusi kontrollida ja analüüsida. Uni-Mis see on? Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Füüsilised muutused une ajal: · Lihaste lõtvumine; · muutused hingamises ja pulsi sageduses.( Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le.); · üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega
Lk. 3 Unenäo mõiste Lk. 4 Unenägude iseärasused Lk. 5 Unenägude põhjustajad Lk. 56 Unenägude seletamine Lk. 6 Kokkuvõte Lk. 6 Andmed saadud.. 2 Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Une mõiste Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Huvitav fakt: keskmine inimene on 70ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühhofüüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses
Uni ja unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses
· Kõige paremini jäävad unenäod meelde melanhoolsetele inimestele, kes näevad eredaid, värvilisi, seotud süzeega ning hirmutavaid unenägusid · Koleerikud näevad und harvem ning unenäod jäävad raskemini meelde · Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod on tihti laialipillutud ning ebameeldivaid motiive kohtab haruharva Kuidas seletavad unen ägusid lapsed? · Mida noorem on laps, seda rohkem usub ta, et unenägu tuleb väljastpoolt · 3-5 aastased lapsed arvavad, et uni tuleb kuu alt, päikeselt, metsast vms ning seda vaadatakse nagu filmi, mis avaneb seinal · 6 aastased usuvad, et unenäo toob ema, isa või unemati ning siis muutub see sisemiseks · 7 aastased hakkavad juba mõistma, et unenägu toimub nende enda peas · Siiski pole see teema 3-7 aastastele päris selge Kuidas vältida õudusunenägusid?
Inimesed vaatasid tema peale viltu, kuid keegi ei uskunud, et tema oli veretöö toimepanija, välja arvatud Porfiri. Kogu romaani vältel on Roskolnikovi hinges konflikt. Ta ei suuda enam eristada, kus on unenägu, kus reaalsus. Ta aju hakkab sonima ja ta langeb apaatiasse, selle pärast on mõnikord raske aru saada, kas tegu on unenäoga, või reaalsusega. Kuid romaanis on ka väga selgeid unenägusid. Oma esimest unenägu näeb Raskolnikov pargi pingil, natuke enne mõrva. Uni on väga sümboolne, keeruline ja raske. Ta näeb, kuidas ta väikse poisina on oma teel kirikusse,mis on tema jaoks püha koht maal. Kuid tee viib teda mööda kõrtsi, mison tema jaoks kõik negativne maailmas. Kõrtsi näeb ta, kuidas purjus huligaanid tapavad hobuse. Väike poiss üritab seda takistada, ta karjub ja nutab. See unenägu näitab, et iseenesest pole Raskolnikov kuri ega julm
Unenäod Inimene magab kolmandiku oma elus. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Osad inimesed väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägu on une ajal esinevad nägemused. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid
Öö koos unenägudega. Õhtul magama minnes, on meil vaid üks tahtmine- puhata ning saada energiat uueks päevaks. Ööd aitab üle elada uni, mille läbi uueneb kehaline ja vaimne jõud. Paraku kaasneb unega unenägu, mis on oma loomult vägagi salajane. Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid (Internet: www.hot.ee/allen/dreams.htm). Minu arvates on unenägu väga huvitav nähtus. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi neid või siis väga harva. Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Tihtipeale ei teata, mida nendega teha. Sellepärast tekib ka mitmeid küsimusi- kaua kestavad, kuidas mõjuvad need meie psüühikale, on neid võimalik tõlgendada või mitte. Uni ja unenäod on siiski lahutamatu osa meie igapäevaelust. Need lihtsalt ununevad äärmiselt kiiresti.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes
Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. Mida me siis unes näeme? Kuidas desifreerida neid signaale, mida me iseendale saadame? Väga laialt on levinud igasugused unenägude seletajad ja ennustamine nende põhjal. Enamasti on see täiesti mõttetu, sest need raamatud on väga unifitseeritud. Lahti mõtestada ja mõista oma unenägu, oma subjektiivseid üleelamisi saab iga inimene ainult ise. Ainsad, kes tõepoolest saavad aidata on lähedased - nad võivad vormida unenäo ebaselged kujundid sõnadeks. Unedes ilmuvad meile lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele võinuks üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline "mina", mis on
veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. Mida me siis unes näeme? Kuidas desifreerida neid signaale, mida me iseendale saadame? Väga laialt on levinud igasugused unenägude seletajad ja ennustamine nende põhjal. Enamasti on see täiesti mõttetu, sest need raamatud on väga unifitseeritud. Lahti mõtestada ja mõista oma unenägu, oma subjektiivseid üleelamisi saab iga inimene ainult ise. Ainus, milles teid tõepoolest saavad aidata teised, on - vormida teie unenäo ebaselged kujundid sõnadeks. Unedes ilmuvad meile meie lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele me võinuksime üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla meie jaoks erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline "mina", mis on sotsiaalsete normide ja
veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. Mida me siis unes näeme? Kuidas desifreerida neid signaale, mida me iseendale saadame? Väga laialt on levinud igasugused unenägude seletajad ja ennustamine nende põhjal. Enamasti on see täiesti mõttetu, sest need raamatud on väga unifitseeritud. Lahti mõtestada ja mõista oma unenägu, oma subjektiivseid üleelamisi saab iga inimene ainult ise. Ainus, milles teid tõepoolest saavad aidata teised, on - vormida teie unenäo ebaselged kujundid sõnadeks. Unedes ilmuvad meile meie lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele me võinuksime üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla meie jaoks erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline "mina", mis on sotsiaalsete normide ja
5. Millest unistab Marmeladov? - Marmeladov unistab sellest, et Jumal andestab Soniale prostituudina töötamise kuna Sonia teeb seda oma pere ülalpidamiseks. 6. Mis sa arvad, mida teab Rodioni ema poja probleemidest? - Ma arvan, et kuigi Rodioni ema võis aru saada, et ta pojal pole kõik päris korras, siis kuna Rodion ei rääkinud emale oma probleemidest midagi, on Rodioni emal üpris raske täpselt arvata millised probleemid ta pojal on. 7. Romaanis on 3 olulist unenägu (2 Rodioni, 1 Svidrigailovi) - seleta need ära. 1)Rodeon näeb unes kuidas ta üritab Aljonat tappa, kuid suremise asemel Aljona ainult naerab. Rodeon hakkab oma motiivides kahtlema ja pole kindel kas ta ikkagi on üliminimene. 2)Svidrigailov näeb unenägu viie aastasest tüdrukust, kes muutub unenäo jooksul prostituudiks. Svidrigailov arvab, et kõik puhas ja süütu, mida ta on puutunud on muutunud räpaseks. Peale unenägu otsustab Svidrigailov Ameerikasse minemise asemel enesetapu teha.
..................................................................3 5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb?..................................................................5 6. Une ja unenägude tüübid..................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8 1. Mis on uni ja unenägu? Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust. Inimesed magavad iga päev, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi kolmandiku oma elust. Magamise ajal nähakse unenägusid, mis moodustavad täiskasvanul umbes 20% magatud ajast. Unenägusid näeb inimene iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul
Unenägudeks peetakse enamjaolt vaid seda osa oma elamustest une ajal mida me mäletame. Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste une staadiumis. Ülejäänud unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad. ent esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumides. Tavaliselt suudavad inimesed möödunud ööst mäletada maksimaalselt 3–5 unenägu ja nenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini. Unenägude pikkus sõltub sellest, kui pikalt inimene magab. Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus. Unenägude põhjused võivad olla väga erinevad ja unenäod ununevad väga kiiresti. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt
Nii ei saa, mine juba!'' ütleb mu parim sõber. Ja nii ma astungi lavale. Tumepunased eesriided vaatavad mulle veel otsa, ruum läheb äkitselt pimedaks, publik tasaneb. Süda tuksub põues kohutavalt kiiresti ja tugevalt, ma tunnen ennast justkui võistlustel enne saja meetri jooksu, kõhus keerab, väga ärev on olla. See tunne on joovastav, õrnalt värisen, aeg tundub täpselt nagu seisvat. Ja järsku eesriie tõuseb. Ma näen pimeduses publikut. Valgusehelk valgub minu peale. See unenägu on mul jäänud müstiliselt hästi meelde ja seda oma üliäkilise lõpuga, mis seisnes tormilise äratusega minu sünnipäeva hommikul, kui mulle lauldi ja toodi tort. Kahjuks ma ei saanudki teada, mis unenäos edasi toimus. Kuid selle üle olen palju mõelnud, mis oleks võinud saada. Ei mõelnud ega mõtle ma sellest peale unenäo nägemist ja nüüd, vaid olen teinud seda kogu aeg. Usun, et väikene klipp, mis magades silme eest mööda jooksis, muutis mu ellusuhtumist, kuid kuidas?
tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. (www.omastehooldus.eu) 3.Unenägude kestus ja esinemine Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Täiskasvanud inimene näeb und igal ööl umbes 1-1,5 tundi, öö jooksul 4-5 korda. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. 70-ndaks eluaastaks on ta näinud umbes 150 000 unenägu. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem
Sonja käskis Rodionil ,,kannatuse enda peale võtta ja end lunastada". Sonja õhutusel pöördus Rodion jumala poole, kes kinkis talle uue elu. Hiljem tunnistas mõrvar oma süüd ning ta saadeti kaheksaks aastaks Siberisse sunnitöölaagrisse. Rodion tunnistas oma kuritegu vaid selles mõttes, et ta ei suutnud seda välja kannatada ja iseenda üles andis. Siiski, oma ideede ekslikkuses veendus Rodion lõplikult teisel sunnitööaastal, kui ta näeb apokalüptilist unenägu. See unenägu andis talle tagasi võime armastada ennast, Sonjat, jumalat ja teisi inimesi. Rodion oli endas läbi teinud piinarikka vôitluse headuse ja kurjuse vahel.
Kodumaised kunstnikud on hinnas Näituse pealkirjaks oli ,,Juubelikevad 2018". Tegu oli Eesti Kunstnike Liidu 18. kevadnäitusega, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Näitus on kunstnikukeskne ja koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest, kus igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekupind. ,,Juubelikevad 2018" on ka müüginäitus, mille kunstimessile sarnane formaat kannab eesmärki elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Külastasin näitust 1.juunil 2018 kell 16.00 Tallinna Kunstihoone Galeriis. Näitus toimub kolmes erinevas galeriis: Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis. Kokku esineb näitusel 107 kunstnikku. Näitus toimus Tallinna Kunstihoone Galerii väikses valges ruumis, mis andis näitusele hubase keskkonna. Näitusel polnud ühist teem...
Teadvuse äärealadel - unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on inimeste elus eriline nähtus, mida nimetatakse uneks. Vanematel inimestel kestab see vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Elu jooksul magab inimene keskmiselt 8 tundi igal ööl ja ometi ei vaja ei aju ega keha sellist pikendatud puhkuseperioodi. Niisiis, võib-olla magame vaid selleks, et unenägusid näha? Paljud inimesed peavad oma unenägusid tähenduseta kujutluspiltide segapudruks ja mõned väidavad, et ei näe neid üldse. Teadlased on aga kindlaks teinud aju eneergiavõngete seaduspärasused, mis on iseloomulikud unenägude staadiumile, ja näidanud, et need on omased igale katsetes osalenule
Näljane näeb tihti unes sööki, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. Kuulsa Viini psühhiaatri Freud'i arvates ei ole unenägudes midagi juhuslikku, midagi, milles puuduks loogiline side elementide vahel. Unenäo tekitajaks on ikka teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist. Kuid otseselt väljenduvad soovid unenägudes harva, tavaliselt laste unenägudes. Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud, tema alateadvuses peituv soov. Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust. Need võivad olla meie teadvusest välja tõrjutud teadvusetusse. Rahva seas on tuntud ka selline nähtus nagu "luupainaja".
suurim vaenlane meie päästjaks. Paljud teadlased on avatanud muinasjuttude seoseid unenägudega: mõlemad lubavad oma sümbolite ja moonduste keeles tutvuda alateadvuse hoovustega, kumbki neist ei tunne loogikat, aga mõlemal on oma saladusrikas "subjektiivne " tegelikkus. Ärkvelolekuga võrreldes tunduvad nii mõnedki unenäod suvalised, veidrad ning seletamatud, mida aduma mõnikord une ajalgi. "See on ju ainult unenägu," ütleme iseendale, kui mingi koletis on tõukamas meid kuristikku. Mõned unenägijad suudavad nn selgete unenägude sündmusi isegi mõjutada. Tänu uutele uurimismeetoditele saavad selgete unenägude nägijad, kes on taibanud, et näevad und, anda märku sellest nii, et selle hetke jäädvustab EEG-aparaat oma lindil. Selgete unenägude kohta on ilmunud huvitavaid uurimustöid. Nii mõnedki spetsialistid on väitnud, et
kui vaja oleks. Teiseks ma lihtsalt lugesin paar lauset õpikust selle kohta ning see oli nii huvitav, et ma tahtsin selle kohta kirjutada. Kolmandaks haarasin teemasse kaasa veel unenäod sellepärast, et mulle meeldib unenägusid näha ja tahaks neid ka mäletada. Varem ma teadsin , et me näeme öösel unes rohkem kui ühe unenäo, kuid mitte nii täpselt nagu nüüd teada sain. Varem teadsin/arvasin ka, et unenägu, mida sa näed, juhtub sul kunagi elus kindlasti ja ka seda, et sa näed unes, mida sa tahad näha. Ma kunagi kuulsin mingi sõbra käest, et unenägu mida sa näed kolm korda läheb kindlasti täide. Teadsin, et noored inimesed vajavad uneaega rohkem kui vanemad inimesed ja inimene magab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Püstises asendis ei saa magada, sest lihased lõtvuvad ja vajavad puhkust. Hea unega inimesed on õnnelikumad, kuigi ma vahepeal kahtlesin selles
Paljude teiste autasude seas sai Britten teenete ordeni (Orden of Merit), seda kolmanda heliloojana peale Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel. Britteni suurim eeskuju oli Henry Purcell. Mitmetes teostes avaldas ta Purcellile austust. Britteni soov oli teha koos Purcelliga muusikat, aga kuna Purell ei olnud enam elavate kirjas jäi see soov täitmata. Teised Britteni tuntumad teosed on ooper Peter Grimes ja A Midsummer Night's Dream (suveöö unenägu, William Shakespeare järgi). Mõned britteni teosed põhinevad briti rahvalauludel, ja nagu ka paljud tema ooperirollid olid need kirjutatud tema partnerile tenor Peter Pearsile. Britten oli korralik pianist ning kandis mõnikord klaveril ette kammermuusikat ning saatis kammerlaule. Kuid peale paari meloodia kirjutas ta väga vähe klaverimuusikat. Ühes intervjuus BBCle ütles ta, et peab klaverit taustapilliks.
väljastpoolt, sest selles unefaasis liiguvad magaja silmad. Paljud inimesed väidavad, et nad ei näe unenägusi, kuna nad unustavad need lihtsalt nii kiiresti ära. Mis on unenäod Unenäod on ka meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine. Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. Kui inimesel ei lasta pikemat aega und näha, jääb ta haigeks. Mis on unenägude funktsioon? Unenägude puhul pole aga täit selgust, miks me neid näeme. Väga üldlevinud on Freudi poolt populariseeritud arvamus, et unenäod väljendavad alateadlikke soove. Muuhulgas on võimalik, et unenägudel polegi mingit olulisust, vaid et nad lihtsalt kaasnevad teatud ajuseisunditega. Teadusliku loogika ja puuduvate tõendite tõttu on ebakorrektne väide see,
Esimeses peatükis tuleb juttu unenägude tekkimise vaimsetest ja füüsilistest põhjustest, teine peatükk on unega seotud probleemidest ja kolmas unenägude tõlgendamisest läbi aegade. 2 1. UNENÄGUDE TEKKIMINE JA PÕHJUSED Unenägude nägemine on harukordne sündmuste jada, mis ilmub tavaliselt visuaalsel kujul öösel, minu arvates selleks, et aidata meil hinnata hiljutiste sündmuste mõju oma elule. Unenägu koosneb loominguliselt kokkupandud visuaalsetest metafooridest, on järelkaja sellele, mida mäletatakse. (Ullmann 1979) Aastal 1900 avaldas psühholoog Sigmund Freud (1856-1939) teose ,,Unenägude seletamine". Selles väitis ta, et unenäod ei ole sugugi mitte juhuslikud, väliste erutustega vallandatud eksikäigud, vaid on, just vastupidi, meie hingeelu ülimalt tähtsad ilmutused, mõnikord unenägija salajaste soovide varjatud täideminek, mida ta
3. pilet Joosepi lugu Joosep oli oma isa lemmik poeg. Kord nägi ta unenägu, et üksteist viljavihku kummardavad ja üks seisab keskel ja siis, et üksteist tähte, päike ja kuu kummardasid tema ees. Teised vennad olid tema peale kadedad. Nad tahtsid teda tappa, kuid Ruuben kaitses teda. Nad müüsid ta ismaeliitidele orjaks. Nad võtsid ta särgi ja tegid verega kokku. Jaakobil oli sellest väga kahju, ta leinas väga kaua. Lõpuks müüdi Joosep vaarao hoovkondlase ihukaitse pealikule. Jumal kaitses Joosepit, mida iganes ta ette ei võtnud, alati Jumal aitas teda
"Hingede öö" - tegelikkus, mõtterännak, unemaastik või midagi muud? Meeldejäävate ning uskumatute olukordade või juhtumite korral võivad inimesed pikalt mõtlema ja arutlema jääda, et kas see teatud sündmus tõesti juhtus või oli see müstiline unenägu. Samasugune situatsioon võib tekkida, kui lugeda mõnda raskestimõistetava ning salapärase sisuga teost. Karl Ristikivi ,,Hingede öö" on täpselt selline romaan, mis on üle küllatud tegude, salapära ning oluliste mõtetega. Spekuleerida võib pikalt selle üle, kas ,,Hingede öö" puhul on tegemist mõtterännaku, tegelikkuse,unemaastiku või hoopiski millegi muuga. Romaan on kirjutatud minavormis ning see jutustab mehest, kes rändas ühes vägagi kummalises majas
Alkohoolikud muutuvad haiguse lõppetappidel labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Alkohol põhjustab uneärevust. Uneärevus on unehäire liik, mille korral inimesel esinevad korduvalt ärevust ja hirmu põhjustavad unenäod. Need on tavaliselt kuidagi ohtliku või alandava sisuga ning põhjustavad inimese ärkamist, mille järel mäletatakse unenägu üldiselt väga detailselt. Sageli võib sama või sarnane unenägu korduda. Tavaliselt ärgatakse une teisel poolel, kuigi ärgata võib kogu öö jooksul. Ärgatakse kiiresti, ei esine segasust või desorienteeritust. Tüüpilised on ärevuse vegetatiivsed nähud - südamekloppimine, hingamissageduse tõus, higistamine, värisemine, jms. Mõned alkoholid on siiski ka kasulikud kuid samas ka kahjulikud, nt õlu. Õlu on küllalt
uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus. · Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab. Carl Gustav Jung on ünenägude kohta öelnud: · Unenägijad "püüavad unenäo sõnumit ignoreerida või lausa eitada", sest teadvus "avaldab loomulikku vastupanu kõigele, mis on alateadlik ja tundmatu". (Jung 2005:31) · "Unenägudega tegelemisel tuleb järgida kaht põhimõtet. Esiteks, unenägu tuleb võtta kui fakti, mille kohta ärgu tehtagu muid oletusi peale selle, et unenäol on mingi mõte. Teiseks, unenägu on alateadvuse eriomane väljendus." (Jung 2005:32) · Kui "eeldada, et unenäod on normaalne nähtus (mida nad on), siis peavad nad olema kas põhjuslikud s.o neil on ratsionaalne põhjus või teatud viisil eesmärgipärased või siis nii üht kui teist". (Jung 2005:32) · Jung on teinud huvitavaid uuringuid ka unustamise kohta:
Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Eelkõige nad lähevad sinilindu otsima haldja tütrele,kes on haigestunud ning keda saab vaid sinilind ravida. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse Vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind
10.a klass KATKEND BLOGIST Olümpiaaditöö Juhendaja: Monika Sooalu Tallinn 2014 3.jaanuar 2014 Mõtlesin täna, et inimene kogeb iga päev väga palju erinevat, meelde jääb vaid osa. Kummaline on, kuidas unenägudes kõik mosaiigiks sulandub. Unenägu on justkui segiläinud mälupulk, kus eri kaustade failid üksteisega tutvust sobitavad. Siin segunevad nii loetud faktid, mõeldud mõtted, lapsepõlveunistused kui ka tunded. Näiteks miskipärast meenus hiljutine rahvaloendus. Pole kunagi varem näinud unes nii selgelt jutustatud muinasjuttu. Seepärast pidin selle kohe üles kirjutama. Siin see on. Ükskord tegi hiirekuningas oma kuningriigis rahvaloendust. Vaadates hiirte nimesid, muutus ta kurvaks
jalaga maa peal ja rahvalik. 6. Commedia dell' Arte- tekkis 16. Saj Itaalias; improvisatsiooniline näitevorm, puudusid kirjapandud näitetekstid, olid vaid lühikirjeldused, teatritrupp koosnes 10-est näitlejast(8m, 2n), igaühel kindel roll, ära tunti maski ja kostüümi järgi; commedia dell'arte mõjutas paljusid kirjanikke. 7. Barrokk kirjanduses- 17. Sajand; vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone; maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon; inimene on seesmiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud; kujundirohkus, allegoorilisus; mängulisus, mitmetähenduslikkus Barokkdraama- Pedro Calderon de La Barca (1600-1681) ,,Elu on unenägu", ,,Suur maailmateater" Tirso de Molina (1571-1648) ,,Surilla pilkaja ja kivist külaline" 8. Klassitsismi eeldused- Lois XIII, kardinal Richelieu- absoluutne monarhia: Prantsuse Akadeemia asutamine(prantsuse keele arendamine); Lois XIV õukonna hiilgeaeg, kaunite
sellele jälle maksimumsügavusega uni, mis sellel korral küll veidi väiksema ja lühema kestvusega on. Peale ärrituse tugevuse on oluline ka ärritust põhejustava heli tähendus. Näiteks ema, kes magab väikese lapse kõrval, võib vahel rahus magada üsna suure kära juures, kuid ärkab kohe, kui laps vähimatki häält hakkab tegema. 6 Unenäod Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Unenägu kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud ning sellest ka igasugused spekulatsioonid selle olemuse kohta. On tõestatud, et me kõik näeme unenägusid. Kõige liikuvamad ja detailsemad on need REM-une ajal. REM-uni saabub aset tavaliseltt 3 kuni 4 korda öö jooksul. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tählepanu Sigmund Freud. Ta liigitas need manifestseteks ja latentseteks ning väitis, et unenäo manifestne sisu on seotud
Gustav Suits Annika, Eliise 11.A Elulugu 30.11.1883.a. Eesti, Tartumaa, Võnnu Luuletaja, toimetaja, tõlkija, kirjandusteadlane Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool 1896-1904 - Tartu Aleksandri gümnaasium, kuldmedal (samal ajal õpetas suviti Soomes prantsuse ja saksa keelt) 1904-1905 - Tartu ÜK, keeleteadus 1905-1910 - Helsingi ÜK, kaasaegne kirjandus ja esteetika 19111913 - Helsingis ÜK raamatukogus 1913-1917 - Helsingi Vene Gümnaasium, soome keele õpetaja 1919-1944 - Tartu ÜK, eesti ja üldise ...
End naeruvääristanud, hakkab talupoeg oma jõuetut hobust peksma. Lõpuks hakkab ta kasutama raudkange ning taob seni, kuni hobune surnult maha kukub. Ise samal ajal karjudes, et võib oma märaga teha, mida iganes soovib. Uni on sümboolne ning keeruline. Kirik tähistab tema jaoks püha kohta maal. Kõrts aga kõike maailmas leiduvat negatiivsust. Poiss unenäos tunneb suurt kaastunnet surnud looma vastu teda kallistades ja suudeldes. See konkreetne unenägu annab mõista, et iseenesest pole Raskolnikov kuri ega julm.
või isegi kogemata teisiti, et teisi petta või ei taheta näidata om nõrkust mingis olukorras või mis iganes muul põhjusel. Seepärast ei ole biheiviorism parim lahendus vaimu teooriale, sest me ei saa samastada käitumiskalduvusi tõsikindlateks vaimuseisunditeks. Järgmiseks vaatlen samasusteooriat³, mis väidab, et vaimuseisundid ongi ajuseisundid. Seda teooriat nimetatakse ka teaduslikuks materialismiks. Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt? Kui öelda, et unenägu on ajuprotsess, siis tekib võimalus vastuargumendiks: kui unenäos sõidan bussiga, siis kas buss on ajuprotsess? Ei, mitte unenägu pole ajuprotsess, vaid unenäo kogemine. Unenägu ei ole nagu kujutis kinoekraanil. On unenäo nägemise kogemus ning see on ajuprotsess (http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.htm ). Üks tuntumaid teaduslikke materialiste on Thomas Nagel, kelle arvates mõistetakse väga halvasti teadvuslike mentaalsete nähtuste kõige olulisemat ja iseloomulikumat joont
ruumi kus oli Paul Kondase maalinäitus. Ta on kokku teinud 26 maali, millest neist 6 on kahepoolsed. Kondase keskuses oli 4 kahepoolset maali. Paul Kondas alustas maalimist 50 aastaselt. Ta polnud selleks õppinud ja tegi lapsemeelseid ning naiivseid maale. Viljandi linnale maasika idee tuli Paul Kondase maalilt(kui ma õigesti aru sain). Kondas ise oli pühendunud kooliõpetaja. Mõned maalid kondaselt kirjutasin ma ka ülesse : Maasikasööjad, H. Unenägu, Drezden, Suplejad naised, Suplejad Mehed, Näärivana kalastab. H. Unenägu oli mõistatuslik. Arvatakse et see räägib küüditamisest. Drezden rääkis sõjajärgsetest purustustest Tallinnas, seal peal olid Estonia, Kaarli kirik ja Kaleviste kirik. Kõik tema maalid olid erksad. Kõige viimane maal oli Näärivana kalastab kujutas kuigi palju teda ennast. Ta oli ise ka suur kalamees viljandi järvel. Tema töödes oli ka kuradeid ja mingisugusi metstatrolle. Peale
haruldaste inimeste hulka. Ta läks tagasi kuriteopaika, ta ei suutnud kasutada röövitud raha ning mis peamine, teda vaevasid suured süümepiinad. Ta ei suutnud enam kuidagi enesega toime tulla, tema raske psüühiline seisund hakkas isegi tema tervisele halvasti mõjuma. Isegi ema ja õde, keda ta enne kuriteo sooritamist oli väga armastanud, muutusid talle väga vastikuks. 4. Tõlgenda Raskolnikovi unenägu: Üks Raskolnikovi väga mitmest unenäost oli selline, kus ta nägi, kuidas ta käsikäes oma isaga veetis aega lapsepõlve kodulinnas. Nad külastasid paikasid, mida Raskolnikov armastas. Teel surnuaeda märkasid nad, et kõrtsi ette oli palju inimesi kogunenud ning Mikolka kutsus kõiki enda hobusega sõitma. Vankrisse istus aga nii palju inimesi, et hobune ei suutnud kohalt edasi liikuda. Mikolka ja teised purjus mehed hakkasid looma ohjeldamatult peksma
tehases ning satub tööle ühe paari juurde, kus peab hakkama prostituudiks, seal armub ühte sümpaatsesse klienti. Tema tütar Sofia käib samaaegselt oma klassiõe Raeli vanaemale ajalehti ette lugemas, et ema aidata raha kogumisel. Teose lõpus saab Natalja taas korraliku töö tehases ning ilmub välja üks tema endine klient, soomlane Jaakko ja teeb talle abieluettepaneku. Tsitaadid "... et siin võiks äkki tema kaunis unenägu muutuda ka räuskavaks, hapukalt lehkavaks argipäevaks?" - Natalja "... Silm, millega Tema näeb mind, on seesama silm, millega mina näen Teda, minu silm on Tema silm. See on üks silm, üks nägemine, üks armastamine..." - Sofia luges pildi alt Tsitaadid "Nad on järsemad, selgemad, justkui punktikesed, aga venelased on rohkem voolavad, rohkem laialivalguvad..." - Sofia
William Shakespeare William Shakespeare on renessansiaja suurim näitekirjanik. Ta on kirjutanud kokku 37 näidendit, milles kõigis on ühtekokku üle 100 000 värsirea. Tema kuulsatest näidenditest on küllap kuulnud igaüks. Kõige menukam on vast olnud tragöödia "Romeo ja Julia", millest on tänapäeval tehtud ka filme. Film on vändatud ka komöödiast ,,Suveöö unenägu". Kuulus näitekirjanik William Shakespeare sündis 1564. aastal 23. aprillil. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. Tema õe ja kolme venna kohta on säilinu William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. Alustati põhitõdede omandamisega, hiljem töötati raskemate tekstidega. Põhiteemaks olid kuulsa rooma kõnemehe Cicero teosed mõningaid andmeid. 1582. aastal abiellus William endast kaheksa aastat vanema Anne Hathawayga, kes oli pärit ...
Ajalugu SALVADOR DALI Referaat SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on kunstnik Salvador Dali. Salvador Dali oli hispaania kunstnik. Ta oli üks vähestest maailmakuulsatest kunstnikest, keda ümbritses kuulsus juba tema eluajal. Valisin oma referaadi teemaks just selle inimese, sest mulle meeldib väga kunst ning ma ei teadnud Salvador Dalist midagi peale selle, et ta on kunstnik. Referaadi käigus tahaksin teada saada millist kunstistiili ta valdas, mis maa kunstnik Dali oli ning milline inimene ta üleüldse oli. ELULUGU Salvador Felippe Hasnito Dali sündis 11. mail 1904. aastal Hispaanias Figuerese väikelinnas Girona provintsis. Tema isa oli keskklassi advokaat. Dali vanem vend, kelle nimi oli samuti Salvador, suri kolm aastat varem 7-aastasena meningiiti ning nii pidi Salvador Dali sündides täitma oma jumaldatud vennast järele jäänud tühja kohta. D...
koht,mida ei eksisteeri essee vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Zhanrina paikneb ilukirjanduse ja teaduslik-filosoofilise traktaadi vahel pikareskne e. kelmiromaan Commedia dell'arte kohapeal impro, alguses oli Inglismaal ja Hispaanias;Itaalias- antiikteater,koosnes elukutselistest näitlejatest,näidendi valmistekst puudus,olid vaid stsenaariumid,KÕNEKOOMIKA Kirjutajad+teosed W.Shakespeare-1564-1616 Suveöö unenägu,Tõrksa taltsutus,Veneetsia kaupmees,Palju kära eimillestki,Nagu teile meeldib,Windsori lõbusad naised,Kaheteistkümnes öö,Talvemuinasjutt,Torm, Julius Caesar+ igast valitsejanimelised teosed Cervantes-,,Teravmeelne hidalgo don Quiote La Manchast",galatea,Õpetlikud novellid,Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi,Teekond Parnassile,Persilese ja Sigismunda kannatused Till Eulenspiegel-rahva seas ringlenud lood osavast trikimehest Tillist,kelmiromaan Montaigne-Esseedest
Gustav Suits Põlva Ühisgümnaasium 9.B Hanna-Katre Plato, Teele Ilves, Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“ 1905.a “Elu tuli” 1913.a “Tuulemaa” 1922.a “Kõik on kokku unenägu” ja “Ohvrisuits” 1938.a “Kogutud luuletuse...
ning, ning aitab näidata kõikide asjade sisemusse ja õpetab lastele, et igaüks omab neist elu ning iseseisvadt olevust, mis on loodud selleks, et meie elu täiuslikumaks ja rõõmsamaks muuta. Kui poiss kübara pähe pani, võtsid kõik asjad tema ümber elu sisse. 2. Mille poolest sarnaneb ,,Sinilind" muinasjutuga? Muinasjutt on teadlikult väljamõeldud või meelelahutuslik jutuke, mis ei pruugi arvesse võtta loogigat. Nagu raamatuski oli, et nad nägid unenägu, kus oli võlukübar, kuid päriselus ei oleks see reaalne. Muinasjutus on üldjuhul tegemist nõrga ja vaese, aga tubli ja abivalmi tegelaselu, samuti oli ka raamatus. Samas on ka õnnelik lõpp, kuigi unenägu sai läbi, nägid lapsed ümbritsevate asjade ilu ka ilma kübarata. 3. Milliseid paiku külastavad ning kellega kohtuvad lapsed otsingutel? Esimesena läksid nad Mälestustemaale, mis viis läbi tiheda ja vana metsa, maada katsid küll lilled, kuid nad ei lõhnanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
