HALDUSÕIGUS (0)

Haldusõigus 29.01.2020 huvitav loeng Helen Kranich


• Aine tutvustus • Kodutööd • Eksam • … 


Loeng, seminar, kollokvium Loengu algus – üliõpilased tutvustavad  teemakohast kohtulahendit Loengu jätk – õppejõu jutt + teie head  täiendused küsimuste esitamise ja oma  mõtete jagamisega Loengu- ja lugemismaterjalid on moodles kättesaadavad


Loengute teemad • Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng.  EL haldusõigus • Haldusõiguse üld- ja eriosa. Haldusõiguse põhimõtted. • Haldusõiguse põhimõtted jätk. • Kaalutlusõigus. Määratlemata õigusmõisted. • Halduskorraldus: erinevad haldusekandjad, haldusorgan. • Halduse organisatsioonilised süsteemid. Haldusülesannete delegeerimine (halduskoostöö).   • Haldustegevusvormid: haldusakt, määrus, haldusleping, toiming. • Haldusmenetlus I: menetlustähtajad, menetlusosalised, taotlus. Märgukiri, selgitustaotlus,  teabenõue. • Haldusmenetlus I:menetlusõigused. • Haldusmenetlus I: haldusmenetluse läbiviimine jne.  • Haldusakti vormistamine ja õiguspärasuse eeldused. • Haldusmenetlus II: haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine. • Haldustegevuse kontroll: mõiste ja liigid (sh teenistuslik järelevalve ja  vaidemenetlus,  halduskohtumenetlus). • Haldustäitemenetlus. • Riigivastutus


Kodutöö • Esimesel loengul määrab (kohustuslik) igaüks end  ühte gruppi ja valib teemakohase  kohtulahendi. • Loengu alguses tutvustab grupp u 10 minuti  jooksul kohtulahendit rõhuasetusega  loenguteemale • Soovitus – oluline põhimõte, seisukoht vm hakkab osast: Kohtu seisukoht,  kohtu põhjendused


Eksam  • Eksami ajad – paku aeg • Eksam koosneb teooriaküsimustest ja  kaasusest


Õppejõud:
Monika Mikiver [email protected]
Helen Kranich [email protected]
Triin Roosve [email protected]


1. Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng 2. EL haldusõigus 8


Seadusandlik võim = 
midagi reguleeritakse 
seadusega Täitevvõim = haldusorganid viivad seadusi ellu Kohtuvõim = vaidluse 
korral pöördutakse 
kohtusse Näiteks: Riigikogu võtab vastu 
välismaalaste seaduse (VMS) Riigikogu muudab seadusega 
ehitamise ja planeerimise 
nõudeid Riigikogu muudab seadusega  õppetoetuste maksmise 
tingimusi  Näiteks: Välismaalane esitab Politsei ja piirivalveametile 
taotluse elamisloa saamiseks, kes otsustab VMS 
alusel haldusaktiga elamisluba anda või sellest 
keelduda Isik soovib oma suvila ümber ehitada elumajaks 
ning esitab selleks ehitusloa taotluse 
vallavalitsusele, kes otsustab haldusaktiga 
ehitusloa anda või  sellest keelduda  Üliõpilane pöördub taotlusega ülikooli poole 
õppetoetuse saamiseks ning ülikool otsustab 
toetust anda või sellest keelduda Näiteks: Välismaalane, kellele 
keelduti elamisoa 
andmisest, pöördub 
kaebusega halduskohtusse Isik, kellele ehitusluba ei  antud, võib pöörduda 
kaebusega halduskohtusse  Üliõpilane, kellele 
õppetoetust ei makstud, 
vaidlustab selle kohtus 9 1. Haldusõiguse mõiste ja …


10 Võimude lahususe põhimõtte        “rikkumine”


Eraõiguses võib teha kõike, v.a seda, mis on seadusega  keelatud.
Avalikus õiguses võib teha vaid seda, mis seadusega  lubatud ja vaid nii palju, kui seadusega lubatud. • Eraõigus: privaatautonoomia, lepinguvabadus • Avalik õigus: seaduse ülimuslikkus, nn jäik õigus. • Avalik õigus korraldab suhteid riigi ja isiku (kodaniku)  vahel. 11 Avaliku ja eraõiguse eristamine 


Avaliku ja eraõiguse eristamine • Avalik õigus on reguleeritud rohketes eri valdkonda  puudutavates seadustes;
on loodud asjade korraldamiseks üldistes  huvides;
on iseloomustatav halduse ja isiku  alluvussuhte (sub- ja superordinatsiooni)  põhimõttega;
halduse ja isiku vaheliste õigussuhete  põhiline kujundamisvahend ühepoolselt  antud võimuakti (haldusakt);
lubab haldusaktide täitmise tagamiseks  rakendada haldussunnivahendeid  (sunniraha ja asendustäitmine, teatud  juhtudel vahetu sund, ilma et oleks  eelnevalt aset leidnud kohtumenetlus);
ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest  vastutab halduse kandja – riigivastutus;
vaidlused õiguspärase tegutsemise üle  halduskohtutes. • Eraõigus – on kodifitseeritud  põhiliselt  järgmistes seadustes: TsÜS, VÕS,  AÕS, PerS, PärS, ÄS; – on loodud üksikute asjade  korrastamiseks individuaalhuvides; – lähtub tegutsevate isikute võrdsuse  positsioonist; – õigussuhete reguleerimisel põhiliselt  mõlema poole kokkulepe (leping); – lubab täitemenetlust üldjuhul alles  pärast kohtuotsuse olemasolu; – kahju tekitamisel vastutab reeglina  kahju tekitanu; – vaidlused maakohtutes.


Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad  avalikku haldust teostavate organite moodustamist  (haldusorganisatsiooni) ja funktsioneerimist (haldustegevust)  ning seejuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike  huvide realiseerumine. 13


• Eesti haldusõigus oli nii enne II Maailmasõda  kui on ka täna igati kaasaegne. • Eestis loodi halduskohus (administratiivkohus) 12.02.1919. • 30.12.1935 riigivanema dekreet - administratiivmenetluse seadus -reguleeris  haldusmenetluse läbiviimist (küllaltki sarnaselt  täna kehtiva haldusmenetluse seadusega).  14 ...  ja ajalooline areng Eestis


15


16


Halduskohtud (taas)loodi Eestis koos iseseisvuse saavutamisega 1993. a.  
Põhiseaduse 148. Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest;
2) ringkonnakohtutest;
3) Riigikohtust.  Haldusõiguse üldosa arengu jaoks on määrava tähendusega aasta 2002. – haldusmenetluse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigivastutuse  seadus, halduskoostöö seadus, avaliku teabe seadus. Lisaks märgukirjale ja  selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (2004). Lisaks: Põhiseadus ning avaliku teenistuse seadused (ja eetikakoodeks) • Liitumine EN-ga ja EL-ga (hea halduse tava arendamine). 17


2.1. Euroopa Nõukogu
2.2. Euroopa Liit ….. Eesti 18 2. Euroopa haldusõigus


• Asutatud 5. mail 1949, täna 47 liikmesriiki • EN statuut Artikkel 1: „(b) … lepingute ja ühise tegevuse kaudu majandus-, sotsiaal-, kultuuri-,  teadus-, õigus- ja haldusasjadega seotud küsimustes, samuti inimõiguste ja põhivabaduste  säilitamise ja edasise realiseerimise kaudu.“ • Euroopa inimõiguste konventsioon – 1950, preambula: „… arvestades, et Euroopa Nõukogu  eesmärk on saavutada tema liikmete suurem ühtsus ning et üheks selle eesmärgi saavutamise  vahendiks on inimõiguste ja põhivabaduste järgimine ning elluviimine; • Üldine kohustus ja siduvus mh kõikidele haldusasutustele ning  • Konventsiooni ühene tõlgendus ühtlustab liikmesriikide õiguskordasid. • Euroopa Inimõiguste Kohus – 1959 
• Beyeler vs. Itaalia (33202/96) “120. Olukorras, kus kaalul on üldine huvi, lasub riigiasutusel  kohustus tegutseda kiiresti, sobival viisil ja ülima järjekindlusega.”  • Moskal vs. Poola (10373/05) “Õiguskindluse põhimõttest tulenevalt võib ka õigusvastase  haldusakti tühistamine olla ebaõige, kui see toob kaasa ülemäärase raskuse puudutatud  isikule.” (pensionivaidlus riigiga, mille käigus oli inimene 2002-2005 sissetulekuta) 19 2.1. Euroopa Nõukogu haldusõigus


• 1985 - Euroopa kohaliku omavalitsuse harta • “... kohalik omavalitsus on üks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid, [...]  kodanike õigus osaleda ühiskonnaelus on üks demokraatlikke põhimõtteid, mida  jagavad kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid, [...] just kohalikul tasandil saab seda  õigust kõige otsesemalt kasutada, ...” • 2009 - Euroopa kohaliku omavalitsuse harta lisaprotokoll • “...arvestades, et õigus osaleda ühiskonnaelus on üks demokraatlikke põhimõtteid,  mida jagavad kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid,” : a) tagada üksikisikute õigus osaleda avalikus elus kohalikul tasandil; 
b) tagada õigus saada teavet kohaliku omavalitsuse üksustelt ning 
c) kehtestada kohaliku omavalitsuse üksuste kohustused nende õiguste kasutamise  võimaldamiseks.  20


Muud õigusaktid ja soovitused
• 1977 nr 31 – üksikisiku kaitse halduse tegevuse suhtes • 1980 nr 2 – haldusasutuse diskretsiooni  kasutamine • 1981 nr 19 – juurdepääs avaliku halduse käes olevale teabele • 1984 nr 15 - avaliku halduse vastutusest • 1991 nr 10 – haldusasutuse käes olevate isikuandmete üleandmine kolmandale isikule  • 1993 nr 7 – avaliku halduse asutuste ja ülesannete erastamine • 1997 nr 7 – kohaliku tasandi avalikud teenused ja nende kasutajate õigused • 2000 nr 6 – avalikud teenistujad Euroopas • 2000 nr 10 – avaliku halduse teenistujate käitumisreeglid • 2002 nr 114 - kohalike omavalitsuste ja kommunaalteenuste kohta • 2003 nr 16 – haldusotsuste täitmine • 2003 nr 2 - kodanikelähedaste avalike teenuste kohta ebasoodsas olukorras olevates  linnapiirkondades • 2004 nr 20 – haldusotsuste kohtulik kontroll • 2007 n 4 - kohalike ja regionaalsete avalike teenuste kohta • 2007 nr 7 – hea haldus 21


• Lepingud/esmane õigus , teisene õigus, muud õigusaktid, Euroopa Kohus ,     Euroopa ombudsman  • EL õiguse rakendamine EL enda organite poolt (EL õiguse otsene 
rakendamine, nt  EL määrus 1049/2001 – juurdepääs EL Nõukogu, Parlamendi ja  Komisjoni dokumentidele) või • EL õiguse rakendamine liikmesriikide poolt (EL õiguse kaudne 
rakendamine): - määrused (nt toll, põllumajandus) – liikmesriik rakendab vahetult EL õigust; - direktiivid (nt välismaalaste õigus, diskrimineerimine) – liikmesriik rakendab oma 
õigust, mille eesmärgiks on EL õiguse elluviimine; - Liikmesriik rakendab oma õigust, kuid peab silmas EL õigust (nt 
keskkonnaõigus, riigiabi)  22 2.2. Euroopa Liidu haldusõigus


• EL haldusõiguse eesmärgid: a) EL halduse sidumine ja b) liikmesriikide haldusõiguste EL-kooskõlaline  rakendamine. • EL leping Artikkel 4  3. Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses  üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel.  Liikmesriigid kasutavad kõiki asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada  aluslepingutest või liidu institutsioonide õigusaktidest tulenevate kohustuste  täitmine.  Liikmesriigid aitavad kaasa liidu ülesannete täitmisele ja hoiduvad kõigist  meetmetest, mis võiksid ohustada liidu eesmärkide saavutamist. 23


EL õigus + seadus • RKHKo 03.11.2016, 3-3-1-37-16 - Mitteabikõlblike kulude tõttu toetuse tagasinõudmine • 2012.a KTKS § 71  “ (1) Amet nõuab toetuse saanud isikult Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud  tehnilise abi, või kalamajandusliku riigiabi täielikku või osalist tagasimaksmist, kui pärast  toetuse väljamaksmist selgub, et: .. 2) toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude  hüvitamiseks.”
• EL määrus 1198/2006 art 96 lg 2: Liikmesriik teeb toimingutes või rakenduskavades  avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad  finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad rakenduskava  avaliku sektori panuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik võtab arvesse  eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning EKF-i rahalist kahju. • „16. Määruse nr 1198/2006 art 96 lg 2 kolmas lause viitab vajadusele võtta toetuse  tühistamisel arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning Euroopa Kalandusfondi  rahalist kahju. Kolleegium nõustub kaebaja seisukohaga, et sellest tuleneb liikmesriigi  kohustus kaaluda, kas ja millises ulatuses toetus tagasi nõuda. • 19. PRIA-l oli kaebajalt toetuse tagasinõudmise üle otsustamisel kaalutlusõigus, mis  tulenes määruse nr 1198/2006 art 96 lg 2 kolmandast lausest koosmõjus EL õiguse üld- põhimõtetega.“


• RHS: § 38.  Pakkuja ja taotleja hankemenetlusest kõrvaldamine (1) Hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest  pakkuja või taotleja: 6) kes on esitanud valeandmeid käesolevas jaos sätestatud või käesolevas  jaos sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta.
• EL direktiiv: „Artikkel 57. Kõrvaldamise alused 4.   Avaliku sektori hankija võib jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest  kõrvale või liikmesriigid võivad temalt nõuda ettevõtja hankemenetluses  osalemisest kõrvalejätmist, kui ettevõtja on ühes järgmises olukorras: h) ettevõtja on hankemenetlusel osalemisest kõrvaldamise aluste puudumise  või kvalifitseerimise tingimuste täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete  esitamisel esitanud valeandmeid, on jätnud sellise teabe esitamata või ei ole  suuteline esitama artikli 59 kohaselt nõutavaid täiendavaid dokumente, või“
• Tartu Halduskohtu 15.05.2012 otsus 3-12-676.


• Euroopa Liidu leping “Artikkel 6  1. Liit tunnustab 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu  põhiõiguste hartas, nagu seda on kohandatud 12. detsembril  2007. aastal Strasbourgis, sätestatud õigusi, vabadusi ja  põhimõtteid, millel on aluslepingutega võrreldes samaväärne  õigusjõud. [...] 2. Liit ühineb Euroopa inimõiguste ja  põhivabaduste kaitse konventsiooniga. […] 3. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse  konventsiooniga tagatud ja liikmesriikide ühistest  põhiseaduslikest tavadest tulenevad põhiõigused on liidu  õiguse üldpõhimõtted. ” 26


Harta Artikkel 51 
„1. Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu  institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse  kohaldamise korral. […]
Artikkel 41  Õigus heale haldusele  1. Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid  tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul.  2. See õigus kätkeb: […] Ärakuulamisõigus, andmetega tutvumise õigus, põhjendamiskohustus, tekitatud 
kahju hüvitamine. Idee - õigusnormi üksnes formaalsel kujul järgides võib ikkagi teha halva otsuse 27 EL põhiõiguste harta


Euroopa Kohus: • 31.03.1992 o C-255/90 “isiku ärakuulamine ning talle  igakülgse ja õige teabe andmine kuulub korrektse  haldamise juurde (proper administration)”  • 18.09.1995 o T-167/94 “hoolsuskohustus ja korrektne  haldus”, “EL õigus kaitseb õiguslikkust, õiguskindlust ja  korrektse halduse põhimõtteid, mis loovad  õiguskindluse ja menetlusgarantiid ka konkreetsele  juhule, hoolsuskohustuse avalikule võimule ning  subjektiivse nõudeõiguse üksikisikule.” 28


Euroopa ombudsman  • uurib kaebusi seoses haldusomavoliga Euroopa Liidu institutsioonides ja  asutustes. • „Haldusomavoli toimub, kui avalik asutus ei järgi talle siduvaid õigusnorme  või põhimõtteid.“ • „see nõuab õigusriigi, hea halduse põhimõtete ja põhiõiguste austamist.  Hea haldus nõuab peale muu ka õigusnormide ja põhimõtete ning  sealhulgas põhiõiguste järgimist. Lisaks oma seadusjärgsete kohustuste  täitmisele tähendab see ka valmisolekut pakkuda abi ja seista hea selle  eest, et ühiskonna liikmeid koheldaks õigesti ning nende õigusi ei  piirataks.“ 2011.a tegevuse ülevaade 2001. a hea halduse tava eeskiri 2012 Avaliku teenistuse põhimõtted ELi avalikule teenistusele 1. Pühendumine ELile ja selle kodanikele 2. Ausus 3. Objektiivsus 4. Austus teiste vastu 5. Läbipaistvus 29


• Eur Ombudsman 884/2010/VIK: Vastus e-kirjas: “„Näeme kohtus” - Euroopa Komisjon palus kaebuse esitajalt e-kirja tooni pärast  vabandust ning esitas üksikasjaliku vastuse tema teabepäringule. • 489/2011/MHZ : seitsmekuuline viivitus vastamisel – “Viivituste  korral peaks komisjon selgitama, miks need tekkisid, ning paluma  vabandust, kui see on asjakohane.” 30


• EL määruse eelnõu EL haldusmenetluseõiguse  kohta  31


• Esimeseks korraks vast aitab •  • Ilusat õhtut!


Haldusõiguse üld- ja eriosa.  Haldusõiguse põhimõtted. 05.02.2020
12.02.2020


3. Haldusõiguse üld- ja eriosa


• Üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad  tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus,  haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus,  halduskontroll, vastutus. • Eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi:  nt korrakaitse- ja politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus,  planeerimisõigus, välismaalaste õigus. - materiaal- ja menetlusõigus.


13.05.2020 4 PS, HMS, ATSS, RVastS, HKTS, AvTS;  MSVS  KorS;            MSÜS ATS, ÜKS, KOKS, JäätS, EhS, KalmS, LKS, MuKS,  PakS, RekS, TeeS, ÜTS, ÜVVKS, VMS KOV eeskirjad


Näide  • Kuidas tunnistada kehtetuks relvamüügiluba? • Kuidas teha ettekirjutus relvakaupmehele? • Kuidas taotleda/anda relvaluba? • Kuidas teha ettekirjutus relvaloa omanikule? • Kuidas tunnistada kehtetuks relvaluba? • Kuidas teha ettekirjutus KOV üksuse jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest? • Kuidas teha ettekirjutus ohtlike jäätmete ladustajale? • Kuidas sundida ohtlike jäätmete ladustajat viima jäätmed selleks ettenähtud  kohta? • Kuidas karistada kinnipeetavat rumalate sõnade ütlemise pärast? • Kuidas lahendada kinnipeetava vaie kartserikaristuse kohta? • Kuidas nõuda reklaamimaksu tasumist?


4. Haldusõiguse põhimõtted 1. Õiguspärasus ja õiguse tõlgendamine, õiglus 2. Hea halduse tava 3. Proportsionaalsus ehk sobiva lahenduse leidmine 4. Otstarbekus 5. (Eba)võrdne kohtlemine ehk iga erineva isiku ja olukorra arvestamine 5 .        Õiguskindlus ehk inimese usalduse kaitse
6.          Inimväärikuse austamine ehk iga inimese väärtustamine
7.         Uurimine, kaasaaitamine ja osalus ehk aktiivne tegevus õige lahenduse leidmisel
8.         Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus ehk bürokraatia positiivne olemus
9. Asja arutamine objektiivselt ja erapooletult 10. Juurdepääs teabele, teabe kogumine ja säilitamine - läbipaistvus
11. Põhjendamine
12.       Õiguste kaitse ja heastamine igal ajal
-------------------------------------------------------------------
13.      Kodaniku enda vastutus ja hoolsuskohustus
14.       Ühiskonna ootus ja avalik huvi
15.      Haldusorgani ja ametniku pidev loovtöö ja omaalgatus


• Nimetatakse ka legaalsuse põhimõtteks. • Põhiseaduse § 3 esimene lause: • “Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas  olevate seaduste alusel. • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. • Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused.” 7 1. Seaduslikkuse põhimõte


• Meenuta avaliku ja eraõiguse eristamise põhimõte: eraõiguses võib  teha kõike, v.a seda, mis on seadusega keelatud ning avalikus õiguses  võib teha üksnes seda, milline õigus konkreetsel juhul on seadusega  antud (ja mitte rohkem). • Riigivõim koosneb seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust.  Riigivõimu üleandmine.  - kogu avaliku võimu tegevus peab olema Põhiseadusega  kooskõlas.   8


Jokk vs. „Õigus on headuse ja õigluse kunst“  (Celsus) • ÕIGUSE TÕLGENDAMINE JA RAKENDAMINE  • Õigusnormi sõnastus, rakendaja seotus seadusega (erand halduseeskiri). • Õiguse tõlgendamine: 1) normi sõnastus, 2) normi vastuvõtja mõte ja tahe,  3) kogu ülejäänud õigussüsteem (sh Põhiseadus, Euroopa Liidu ja  rahvusvaheline õigus), ning 4) mis on normi eesmärk otsustamise ajal ja  juhtumil (õigus/kohustus muuta senist halduspraktikat). • „Erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega  kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega  kooskõlas ei ole. Samuti tuleks eelistada tõlgendust, millega oleks tagatud  erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse“ RKPJKo 3-4-1-1-09. • „[s]eadust ei tohi tõlgendada viisil, mis muudaks seaduse või selle sätte  mõttetuks. Seetõttu tuleb esimese sammuna püüda norme koostoimes  tõlgendada ja normide omavahelist vastuolu välistada.“ RKPJKo 3-4-1-19- 10.


„Keelelisel tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda sättes kasutatud  sõnade tavapärasest tähendusest üldkeeles. Sõnade üldkeelsel tähendusel rajanev tõlgendus aitab kõige paremini tagada õigusselgust,  õiguslike tagajärgede ennustatavust, õiguskindlust ja pakkuda kaitset  erinevate otsustajate tõlgenduseelistuste eest. Ajaloolistest põhjustest  ja suuremast abstraktsuse astmest tingituna võib põhiseaduses  kasutatava termini sisu aga erineda sama sõna sisust üldkeeles või  üksikutes õigusharudes.“ (3-4-1-18-08)


Normi puudumise lünga täidab Põhiseadus ise
„RKÜKo 22.03.2011, 3-3-1-85-09:
„105. Tsiviilseadustiku üldosa seadus ei sätestanud aluseid ebamõistlikult pika  kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Sellise  kahju hüvitamise alust ei tulenenud ka ühestki teisest seadusest. Üldkogu on  seisukohal, et enne 1. jaanuari 2002 ebamõistlikult pika kohtueelse  kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaraline kahju tuleb hüvitada PS § 25 alusel. [- --] riigivastutuse seaduse regulatsioon piirab osas, mis ei näe ette võimalust hüvitada  mõistliku menetlusaja ületamisega kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud  mittevaralist kahju, ebaproportsionaalselt PS §-des 25 ning 14 ja 15 sätestatud  põhiõigusi. Tuginedes PSJKS § 15 lg 1 p-le 21, tunnistab üldkogu riigivastutuse  seaduse osas, mis ei näe ette võimalust hüvitada mõistliku menetlusasja ületamisega  kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud mittevaralise kahju, PS §-dega 11, 14, 15  ja 25 vastuolus olevaks. 125. Pärast 1. jaanuari 2002 [---]-le ebamõistlikult pika  kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaraline kahju tuleb hüvitada PS §  25 alusel .“ 


Seaduste tasandi lünga täidab Põhiseadus – PS-vastasust ei ole, analoogia
Õiguskantsler 24.08.2016, 7-7/160638/1603449 - kooselus lapsendamine
• „Kooseluseaduse (KooS) alusel tekkinud õigussuhete rahvastikuregistrisse kandmist ega  nendega seotud andmete arvestamist mistahes otsuse langetamisel ei takista  kooseluseaduse rakendamise seaduse (KoosRS) puudumine. Vajalik menetlus ja korraldus  on leitav Põhiseadusest (§-d 12 ja 14) ning analoogia kaudu perekonnaseadusest (PKS) ja  perekonnaseisutoimingute seadusest (PKTS).   • Juhul, kui Riigikogu ei ole kehtestanud tõhusat ja lünkadeta põhiõiguste kaitse  mehhanismi, peab kohtuvõim tulenevalt PS §-st 14 tagama põhiõiguste kaitse. Sama  peavad tegema täidesaatev võim ja kohalikud omavalitsused. Kui Riigikogu ei ole loonud  piisavalt menetlusreegleid (kuidas otsustada), on täidesaatev võim kohustatud kaaluma,  kas konkreetse menetluse eripära arvestades on vajalik regulatsioon saavutatav  haldusmenetluse seaduse sätteid kohaldades, või vajadusel ise tagama menetlust „luues”  hea halduse tava kohase menetluse. Appi tuleb võtta õiguse, eriti haldusõiguse  üldpõhimõtted ja õiguse tõlgendamise erinevad võimalused. Sarnaste olukordade puhul  saab kasutada ka teiste seaduste analoogiat.“


• “[m]uutus õigusruum peale KooS jõustumist ka ilma selle rakendusaktideta.” • PKS ega TsMS ei viita KooS-le ega maini kooselu ja registreeritud  elukaaslast.  • Õiguse analoogia ning inimeste ja olukordade võrdne kohtlemine.  • „PKS § 116 kohaselt on D ja A laste suhtes võrdsed õigused ja  kohustused, neil on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealiste laste  eest. [---] Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes  ühine hooldusõigus. Kohus leiab, et ka kooseluseaduse alusel  kooselulepingu sõlminud paaridel on tulenevalt võrdse kohtlemise  põhimõttest ühine hooldusõigus oma laste suhtes. [---]“ 


Seadus + EL õigus – koostoimeline tõlgendamine RHS: § 38.  Pakkuja ja taotleja hankemenetlusest kõrvaldamine (1) Hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja  või taotleja: 6) kes on esitanud valeandmeid käesolevas jaos sätestatud või käesolevas jaos  sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta.
EL direktiiv: „Artikkel 57. Kõrvaldamise alused
4.   Avaliku sektori hankija võib jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest  kõrvale või liikmesriigid võivad temalt nõuda ettevõtja hankemenetluses  osalemisest kõrvalejätmist, kui ettevõtja on ühes järgmises olukorras:
h) ettevõtja on hankemenetlusel osalemisest kõrvaldamise aluste puudumise või  kvalifitseerimise tingimuste täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete esitamisel  esitanud valeandmeid, on jätnud sellise teabe esitamata või ei ole suuteline  esitama artikli 59 kohaselt nõutavaid täiendavaid dokumente, või“
Tartu Halduskohtu 15.05.2012 otsus 3-12-676.


EL õigus + seadus
• RKHKo 03.11.2016, 3-3-1-37-16 - Mitteabikõlblike kulude tõttu toetuse tagasinõudmine • 2012.a KTKS § 71  (1) Amet nõuab toetuse saanud isikult Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud  tehnilise abi, või kalamajandusliku riigiabi täielikku või osalist tagasimaksmist, kui pärast  toetuse väljamaksmist selgub, et:
2) toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.
• EL määrus 1198/2006 art 96 lg 2: Liikmesriik teeb toimingutes või rakenduskavades  avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad  finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad rakenduskava  avaliku sektori panuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik võtab arvesse  eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning EKF-i rahalist kahju. • „16. Määruse nr 1198/2006 art 96 lg 2 kolmas lause viitab vajadusele võtta toetuse  tühistamisel arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning Euroopa Kalandusfondi  rahalist kahju. Kolleegium nõustub kaebaja seisukohaga, et sellest tuleneb liikmesriigi  kohustus kaaluda, kas ja millises ulatuses toetus tagasi nõuda. • 19. PRIA-l oli kaebajalt toetuse tagasinõudmise üle otsustamisel kaalutlusõigus, mis  tulenes määruse nr 1198/2006 art 96 lg 2 kolmandast lausest koosmõjus EL õiguse üld- põhimõtetega.“


• Parlamendireservatsioon - “Seda, mida Põhiseaduse järgi on /.../  kohustatud tegema seadusandja, ei saa edasi delegeerida täitevvõimule,  isegi mitte ajutiselt ja kohtuvõimu kontrollivõimaluse tingimusel.” (RKPJKo 12.01.1994, nr.  III-4/A-1/94, RT I 1994, 8, 129.)  • Vt ka Riigikohtu üldkogu 11.05.2008 otsus nr 3-1-1-86-07: kas  väärteomenetleja saab ja võib olla kaudse riigihalduse esindaja ehk  eraõiguslik juriidiline isik; ja kas parlament üldse võib seda funktsiooni  EÕJI-le üle anda ? • “...neid ülesandeid, mida on põhiseaduse mõtte kohaselt kohustatud täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu tuumikfunktsiooni, ei saa riigivõim delegeerida eraõiguslikule juriidilisele isikule.” • Kas ja kui palju õigusi anda abipolitseile? 16 Seaduslikkuse pm sisu: parlamendireservatsioon ja  spetsiifiliselt põhiõigusi puudutav seadusliku aluse nõue.


• […] Mida ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed võimalused, seda vastutusrikkamalt peab riik toimima isikute kaitsmisel ja sellise olukorra kujundamisel, mis peab vältima põhiõiguste põhjendamatud riived.  • Põhiseaduse §-st 13 tulenevalt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele ning § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.” 17


Olulise õigustloova akti andja andja ei saa olla AÕJI
Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3:
• „(3) Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja  tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra  (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab advokatuuri juhatus [---].„ • RKÜKo 26.04.2016, 3-2-1-40-15: „Tunnistada riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 laused 1-3  põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.“ • „47. Sellest, et põhiseadus ei reserveeri eelnimetatud küsimuste reguleerimist Riigikogu koosseisu  enamusele, ei tulene mõistagi, et neid võib reguleerida mis tahes organ. [---] põhiseaduses  nimetamata riigiorgani, sh avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani normiloomepädevust ei saa  välistada. Küll peab normiloomefunktsiooni osaliseks delegeerimiseks põhiseaduses nimetamata  organile eksisteerima kaalukas põhjus. Riigihalduse avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele  delegeerimise üldõigustuseks võib pidada detsentraliseerimist.  • 55. [---] See säte, mis reguleerib, millistel tingimustel hüvitatakse riigi õigusabi osutanud  advokaadi esindamisega seotud kulud, riivab mitte üksnes riigi õigusabi osutama kohustatud  advokaatide omandipuutumatust ja kutsevabadust, vaid ka riigi õigusabi saama õigustatud isikute  õigust kohtulikule kaitsele ning vastaspoole omandipuutumatust. Seda põhjusel, et see, millised ja  millistel tingimustel riigi õigusabi osutamise tõttu kantud kulud hüvitamisele kuuluvad, mõjutab  otseselt kõigi eelnimetatute õiguslikke positsioone, sh ebasoodsas suunas.  • 57. Üldkogu hinnangul on sellises ulatuses isikute põhiõiguste piirangute üle otsustamine  niisuguseks oluliseks küsimuseks, mida ei tohi reguleerida advokatuur.”


• Seadusliku aluse nõude sisuks on, et igal isiku põhiõiguse riivel peab  olema seaduslik alus.  • Riik peab reguleerima olulised küsimused. 19


• Kuressaares asuvat veebikaamerat saavad huvilised pöörata (22.02.2006 00:00)  (http://ilm.ee/?42351) • Kuressaares viibiv turist jälgitav igast maailma paigast Kuressaare veetorni tippu  paigaldatud ja suuremat osa linna haaravast  veebikaamerast võib kujuneda Eestis ainulaadne turismiatraktsioon, sest linn kavandab  pakkuda võimalust näiteks huvilistel maailma kuklapoolelt Austraaliast reaalajas jälgida,  mida nende tuttav Kuressaares teeb. “Ühe mõttena võiks Kuressaare mõned  veebikaameraga jälgitavad atraktiivsemad kohad erimärgistusega tähistada, et linnas  viibiv turist saaks kokkulepitud ajal interneti vahendusel paika reaalajas jälgivatele  sugulastele näiteks lehvitada [---]“ • 13.08.2009 Äripäev • “Kuressaares aastaid tagasi turismi propageerimiseks ja linna tutvustamiseks üles  seatud veebikaamera on väga populaarne, kuna aga linna kodulehelt saab kaamerat  igaüks vabalt suunata, kasutatakse seda paraku mõnikord ka piilukaamerana.” • http://www.saaremaa.ee/webcam/


• Kas kaamerad KOV avalikes kohtades on vajalikud ja õiged? • Miks ja millisel eesmärgil? • Kes peab eesmärgi saavutama? • Mida turvakaamera kasutamine õiguslikus aspektis tähendab? • Turvakaamera kasutamine, filmimine, filmilintide kasutamine kui  põhiõiguste riive? 21


• 2006. aastal Tartusse turvakaamerate paigutamisel selgitati: • „Üle miljoni krooni maksnud kaamerad paigaldatakse eelkõige  käidavaimatesse piirkondadesse, kus oodatakse keskmisest rohkem  jalgsipatrulli kohalolekut.“ - inimeste julgeoleku tagamine on riigi  kesktasandi, selle täidesaatva võimuharu, s.o politsei ülesanne.  • „Politsei juhtimiskeskusesse tuleb pilt Küüni ja Rüütli tänavate  jalakäijate alast kogu ulatuses, Pirogovi platsist ja Ülikooli tänavast  raekoja tagant ning Kaarsilla ja Raatuse tänava vahele jäävast jalgteest  Narva maantee pargis. 22


• 30kordse optilise suurendusega kaameratest avanevat pilti jälgib  operatiivselt politsei juhtimiskeskuse operaator, kes saab rikkumist  märgates täpselt fikseerida õigusrikkujate välimuse ja liikumissuuna  ning vajadusel sinna patrulli kohale kutsuda. Samuti saab  kaamerapildi salvestusi hiljem üle vaadata ja neid vajadusel ka  tõenditena kasutada.“ - turvakaameraga saadava teabe töötlemine ei  ole kohaliku omavalitsuse, vaid politsei pädevuses.  23


• "Tartu elanikele ja külalistele peaksid kaamerad tagama täiendava  turvatunde ning politseile annavad need täiendavad võimalused korra  tagamisel“ – turvatunne tagatakse kohaliku omavalitsuse üksuse  elanikele. • „Turvakaamerad hangib ning neid hakkab haldama riigihanke võitnud  AS Falck Lõuna-Eesti. Kaamerate ostu ning süsteemi väljaehitamist  rahastab Tartu linnavalitsus.“ – rahastaja KOV, paigaldaja ja haldaja  erafirma.  • http://uudised.err.ee/index.php?0565748 24


Kokkuvõtvalt:
• turvakaamerate kasutamine avaliku korra tagamisel ning korra  tagajate töö korraldamisel on vahend ja võimalus, millest on  huvitatud nii riigi kesktasand, kohaliku omavalitsuse üksus ja  erasektor.  • Miks on vajalik funktsioonide eristamine? Miks ei võiks kogu tegevust  korraldada ainult KOV või ainult turvafirma? 25


• Põhiseaduse II pt “Põhiõigused, vabadused ja kohustused” sisaldab  kataloogi inimeste, inimrühmade ja juriidiliste isikute õigustest,  vabadustest ja kohustustest.  • PS kohustab riiki (seadusandja, täidesaatev ja kohtuvõim + kohalik  omavalitsus) õiguseid ja vabadusi tagama (PS § 14), kuid • näeb samas ette võimalused õiguste ja vabaduste kasutamist  reguleerida ja ka piirata. • Näited? 26


• PS § 154 lg 1 kohaselt: - otsustavad ja korraldavad 
- kõiki kohaliku elu küsimusi 
- kohalikud omavalitsused, 
- kes tegutsevad seaduse alusel 
- iseseisvalt. 
• !!!!!!!! • Kas põhiõiguste piirangud on kohaliku elu küsimus? 27


• Nt videojälgimine PS § 26. “Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.  Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi  kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses  sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste  inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või  kurjategija tabamiseks.” 28


• Selleks, et avalikul võimul oleks pädevus (õigus sekkuda) ja volitus (sekkumise ulatus) põhiõiguste piiranguid kehtestada ning õiguseid  piirata (nt videojälgimisel eraelu puutumatuse, liikumisvabaduse, vm),  nõuab PS § 3 riigivõimu teostamist üksnes Põhiseaduse ja sellega  kooskõlas olevate seaduste alusel.  • Sellega on Põhiseadus kehtestanud seaduse reservatsiooni printsiibi - täitevvõimu tohib teostada, kui selleks on seaduse volitus. • Nt Riigikohtu 22.12.2000 otsus nr 3-4-1-10-2000 p 28. 29


• Seega hoolimata sellest, et kohalikul omavalitsusel on õigus iseseisvalt  otsustada, kas üldse, millal ja kuidas oma kompetentsi kuuluvaid  küsimusi lahendada, tohib inimeste põhiõigusi ja -vabadusi piirata  üksnes seadusest tuleneva volituse alusel.  • Nii näeb PS § 26 ette, et õiguste ja vabaduste piiraja võib olla ka  kohaliku omavalitsuse ametnik, kuid seda üksnes juhul, kui Riigikogu  on seadusega vastava pädevuse ja volituse kehtestanud. 30


• Täna on Eestis avalikus kohas toimuvat õigus jälgida ja salvestada korrakaitseseaduse  alusel § 34. Isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega
(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib ohu väljaselgitamiseks  ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva  jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. (2) Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu pärast salvestamise päeva,  kuid mitte kauem kui üks aasta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Korrakaitseorgan on kohustatud avalikkust isikuandmete töötlemisest tehnilise  abivahendi jälgimisseadmestiku abil eelnevalt teavitama. Jälgimisseadmestiku  kasutamisest teavitamiseks kasutatakse avalikku kohta paigutatud teabetahvlit, mille  valgel taustal on musta värvi videokaamera kujutis ja sõna „VIDEOVALVE”.  Korrakaitseorgani sõidukis jälgimisseadmestiku kasutamisel paigutatakse sõiduki salongis  nähtavale kohale kleebis, mille valgel taustal on musta värvi videokaamera pilt ning sõna  „VIDEOVALVE”. 31


• Kui Põhiseadus otseselt ei keela, on eesmärkide defineerimise kompetents,  mille saavutamiseks riigivõimu kasutatakse, eelkõige seadusandjal. • Seadusandja kehtestab mistahes ametniku või muu riigivõimu esindaja  pädevuse, s.h pädevuse ulatuse ehk mida ametnik teha võib. • Pädevusnorm (KES) ja volitusnorm (KUI VÄHE). • „Põhiseaduse § 3 lg 1 järgi teostatakse riigivõimu üksnes Põhiseaduse ja  sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellega on Põhiseadus  kehtestanud seaduse reservatsiooni printsiibi – täitevvõimu tohib  teostada, kui selleks on seaduse volitus. Eriti oluline on selle nõude  täitmine, kui täitevvõimu tegevus kohustab isikuid või piirab nende õigusi.“  (RKÜKo 22.12.2000, nr. 3-4-1-10-2000)  Seadusreservatsioon 32


• Põhiõiguste ja vabaduste liigitus: lihtne seadusereservatsioon,  kvalifitseeritud seadusereservatsioon, seadusereservatsioonita ehk  absoluutsed põhiõigused.  • Vt Kuidas võimalik riivata nt PS § 26. 33


• Valga Linnavolikogu 10. jaanuari 1996. a. määrusega nr 1 kinnitatud  Valga linna korra eeskirja I osa p 3.19: "keelatud on alla 16-aastastel  viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00-6.00.  Üldharidus- ja kutsekoolide direktorid ja huvialaasutuste direktorid on  kohustatud noorteüritused lõpetama sellise arvestusega, et alla 16- aastased noored jõuaksid koju hiljemalt kell 23.00.“ Valga alaealiste liikumisvabaduse kaasus 34


• Riigikohus: "[i]segi kui alaealiste järelevalvetuse ärahoidmine on  kohaliku elu küsimus, ei saa kohaliku omavalitsuse organ alaealiste  liikumisvabaduse piiranguid kehtestada, sest Põhiseaduse § 34  sätestab ühemõtteliselt, et liikumisvabadust saab piirata vaid  seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seadusega alaealiste  liikumisvabaduse võimaliku piiramise juhtude ja korra sätestamisel  võib aga kohaliku omavalitsuse organil olla õigus otsustada  liikumisvabaduse piirangute rakendamist kohaliku omavalitsuse  üksuse territooriumil."  • Riigikohtu 06.10.1997 otsus nr 3-4-1-3-97 35


• Kohtulahendi tulemus - Lastekaitseseaduse täiendamine „§ 231. Alaealise liikumisvabaduse piirang
(1) Laps on kohustatud järgima avalikku korda. 
(2) Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00-6.00.  Ajavahemikus 01.06-31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella  24.00-5.00. 
(3) Kohalikul omavalitsusel on õigus käesolevas paragrahvis sätestatud öist liikumispiirangut ajutiselt  lühendada. 
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuse mittejärgimise korral kohaldatakse haldusvastutust vastavalt  haldusõiguserikkumiste seadustiku §-le 142.  • Täna: „ § 23. Alaealise avalikus kohas viibimise piirang (1) Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 23.00–6.00.  1. juunist kuni 31. augustini on alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus  kohas kell 24.00–5.00.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus käesolevas paragrahvis sätestatud öist liikumispiirangut ajutiselt  lühendada.“ 36


• PS § 10 ütleb, et põhiseaduse teises peatükis loetletud õigused, vabadused  ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad  põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse  ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.  • Nimetatud sätetes on väljendatud mh üks Põhiseaduse aluspõhimõtest – demokraatia põhimõte. • Demokraatia põhimõtte osaks on demokraatlik legitimatsioon, st riigivõimu  teostajatel peab olema side rahvaga.  • Seejuures eeldab demokraatia, et mida olulisema otsusega on tegu, seda  tugevam ja otsesem peab otsusetegija legitimatsioon olema.  • T. Annus. Riigiõigus. Tallinn 2006, lk 48. • Degenhart C. Staatsrecht I. Staatsorganisationsrecht. Heidelberg 2004, lk 5. Miks ikkagi on põhiõiguste piirangute kehtestamine ainult parlamendi  monopol? 37


Rahunemispeatused? • https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-ja-fotod- politsei-trahvis-kiiruseuletajaid-rahunemispeatusega?id=87553053


Seaduslikult tegutsemise kohustus • Ametnik peab teadma, millises haldustegevuse vormis ta tegutseb ja milles seisneb  avalik huvi - õigusvaba ruumi ei ole. § 2.  Haldusmenetluse mõiste (1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel,  toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. • Kas telefonivestlus on toiminguna teavitamine või menetlustoiminguna  ärakuulamisõiguse tagamine? Vt õiguskantsleri 06.02.2015 seisukoht 7-4/141315/1500593 ., p 30 jj. • RKHK 3-3-1-32-03 , p 16: Taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel  tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega. Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS  § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või  kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena  pealkirjastanud või ei ole viidanud Haldusmenetluse seaduse 5. peatükile.“ 39


2. Hea halduse tava,  halduse hea tava • Õigusnormi üksnes formaalsel kujul järgides  võib ikkagi teha halva otsuse • Kohtupraktika (Riigikohtu otsus 3-3-1-90-04 p 16) : Hea halduse tava  on  üks inimõigustest
„Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult  vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja  asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja  selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui  isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline.“ • Õiguskantsler: „§ 19 (1): Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole  taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik  juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik […] järgib  põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.


Õiguskantsler on öelnud: • “Seaduses sätestamatagi kuulub pöördumistele vastamine hea halduse  tavade hulka.” • “Isikust hoolimine ja isiku inimväärikuse austamine on hea halduse põhimõtte osaks. See on oluline asjaolu avalike teenuste osutamise juures, kus sageli on inimesed teadmatuses oma õiguste osas või sellest,  kuidas peab edasi toimima näiteks mingi dokumendi taotlemisel.” • “Teadaanne, mis ei võimaldanud isikul, kellele teadaanne oli suunatud,  lihtsal ja arusaadaval viisil mõista, kas haldusakt puudutab tema õigusi  või huve, on avaldatud hea halduse tava põhimõtet rikkudes”


• Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja, kelle 16-aastane tütar tabati ühel novembrikuu  hilisõhtul kl 22 paiku Tallinna ühistranspordis sõitmas ilma bussipiletita. Iseenesest  bussipilet tütarlapsel tõepoolest puudus. Kontroll palus tütarlapsel bussist väljuda, et  koostada väärteoprotokoll. Liinibuss sõitis ära. Pärast protokolli koostamist lahkusid ka  töötajad oma sõidukiga, jättes tütarlapse maha.
Seadus ei näe iseenesest ette sõnaselget kohustust menetlusalust isikut transportida.  Seega formaal-juriidiliselt oli kõik korrektne.  Õiguskantsler: "[…] mõistlik inimene saab aru, et hilisõhtul linnas liikumine on ohtlik nii  alaealisele kui ka täiskasvanule. Seega ei olnud kontrolöri tegevus lapse jätmisel hilisõhtul  üksi keset linna kooskõlas isiku hoolimisest ja isiku inimväärikuse austamisest lähtuva PS  §-st 14 tuleneva hea halduse põhimõttega. Asjaolu, et ta võis olla toime pannud mingi  rikkumise, ei oma siinkohal tähendust. Avalikku võimu teostava isiku hoolimatut  suhtumist inimesse, mis võib lõppeda ohuga tema varale, tervisele ja elule, see ei  õigusta." (asi nr 7-1/050594, õiguskantsleri 2005.a ülevaade, lk 152).


Põhiseaduse § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku,  täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.  • Tagamine tähendab:  • - põhiõiguste rikkumise keeldu ja • - riigi kohustuse tegutseda (tegevusetus on rikkumine). “Õigus menetlusele ja korraldusele” RKPJK  07.02.2014 3-4-1-38-13 Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 :
• “Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti  võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi  isikutele.” 


• „Küttepuude taotluse läbivaatamise aeg oli küll formaalselt määruse  tähtajale vastav, kuid ilmselgelt vastuolus konkreetse juhtumi  asjaoludest tulenevale inimesest tulenevale vajadustele, ehk  vastuolus hea halduse tava põhimõttega. Nimetatud toetuste  menetlemine peab mahtuma maksimaalselt 10 tööpäeva piiresse ning  seda ületava aja jooksul teostatud menetlus on eelduslikult  ebamõistlikult pikk. Olenevalt kaasuse elulistest asjaoludest, võib  teatud juhtudel pidada mõistlikku menetlemisaega isegi lühemaks.“  (asi nr 7-8/070424, õiguskantsleri 2007.a ülevaade, lk 255). 


3. Proportsionaalsus ehk sobiva  lahenduse leidmine  • Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik  ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg  2). • Põhiseaduse § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult  kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema  demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada  piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. • Eesmärk: ülemäärasuse keeld riigivõimu teostamisel  (riigivõimu omavoli välistamine). • . • . 45


• Teatud piirangu õiguspärasust kontrollitakse 3 astmel: 1) kas abinõu on sobiv; - soodustab eesmärgi saavutamist 
2) kas abinõu on vajalik – leebeima kuid tõhusaima alternatiivi  leidmine, ning
3) kas abinõu on mõõdukas ehk proportsionaalne kitsamas mõttes - sekkumise ulatus ja intensiivsus, eesmärgi tähtsus. Proportsionaalsuse kontroll  46


• Korrakaitseseadus § 7. Proportsionaalsuse põhimõte Korrakaitseorgan järgib riiklikku järelevalvet teostades järgmisi  põhimõtteid: 1) kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest  seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldab ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on  proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja  kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja 3) kohaldab riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk  on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. 47


• ERR 06.01.2010 “Agar ametnik kiusas suurettevõtja peret Mullu 27. oktoobri hommikul tuli XX Viimsi koju kolm politseinikku, et viia endaga  kaasa nelja lapse ema YY, sest naise firma ligi 2000 ruutmeetri suurusel krundil  Rae vallas Peetri külas oli hein niitmata ning umbrohutõrje tegemata. Politsei  täitis sundtoomise määrust, mille andis välja Rae valla tubli keskkonnaametnik  [...]".  "Kui isikud ei täida seadusega pandud kohustusi, kas on tegemist muru  niitmisega, muru niitmata jätmisega või näiteks liiklusavariiga, mingite maksude  maksmata jätmisega – mis iganes. Protseduur on üks. Ja sundtoomise teeb Eesti  Vabariigis politsei. Ja ongi kõik," kinnitas WW. Vallavanema väitel polnud küsimus ainult esteetikas vaid ka ohutuses. "See sama  pikaks kasvanud rohi on järgmine kevad üks suuremaid ohtusid, kui mõni poiss  sinna tule otsa paneb ja soodsa tuulega mõni kõrvalolev maja läheb. See on  julgeoleku küsimus juba,” http://uudised.err.ee/index.php?06190329 48


• Kas normi rakendamise tulemus on proportsionaalne? § 16.  Toetuse tagastamine (1) Vallavalitsus nõuab isikult talle valla eelarvest sotsiaaltoetusena makstud  kulutuse tagasi, kui toetuse saaja varjas andmeid teadvalt või esitas valeandmeid.  Kui isik keeldub alusetult saadud toetust tagasi maksmast, võib vallavalitsus teha  toetuse saajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vallavalitsus  anda selle sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (2) Vallavalitsus võib tagasinõudest loobuda, kui tagasinõudmisega seotud kulud  ületavad toetuse suuruse või muul seaduses sätestatud juhul. • Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord 49


RKÜKo 22.04.2014, 3-3-1-51-13
“V. Kalyachkin oli töötukassas töötuna arvel alates 21. oktoobrist 2010,  kuni arvelolek lõpetati 13. detsembril 2011 tagasiulatuvalt alates 8. oktoobrist 2011. Seega umbes aasta oli isik töötu, st ta ei saanud endale tööga elatist teenida. Tema arvelolek lõpetati tagasiulatuvalt,  kuna ta töötas töövõtulepingu alusel 9.–15. oktoobrini 2011 puhkusel viibiva töötaja asemel. Seega lõpetas isiku ligi aastase töötuna arveloleku nädalane töötamine. Talle maksti töö eest 1 euro 93 senti tunnis. [---] Seega sai V. Kalyachkin väikest, töötasu alammäära lähedast tasu. Ta töötas seitsme päeva jooksul kokku 48 tundi (tl 27). Seevastu töötukassa esitas 1267 euro 32 sendi suuruse tagasinõude.  50


• Arvestades seda, et nädalasest töötamisest teatamata jätmine, kusjuures töö eest saadi töötasu alammäära lähedast tasu, tingis enam kui nelja ja poole kordse kuu töötasu alammäära suuruse tagasinõude, tuleb riivet pidada intensiivseks. … • Kaalutlusõiguse puudumise tõttu ei ole praegusel juhul võimalik arvestada, millist kasu isik rikkumise tõttu sai ning milline ja kas seejuures samaväärne oli tekkinud kahju. • 86. Lisaks võib kaalutlusõiguse puudumine tingida ka põhiseaduse muude väärtustega vastuolus oleva otsuse tegemise. TTTS § 1 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. • Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lg 1 osas, milles see ei näe Eesti Töötukassale ette tööturutoetuse või -teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral tagasinõude esitamisel kaalutlusõigust.” 51


4. Otstarbekus • Midagi teha või tegemata jätta - haldusmenetlust läbiviies  tegutsetakse õiguspärase kaalutluse piires eesmärgipäraselt ja  efektiivselt ning paindlikult. KorS § 8 52


5. (Eba)võrdne kohtlemine ehk iga erineva isiku  ja olukorra arvestamine  • Põhiseaduse § 12:  • Kõik on seaduse ees võrdsed.  • Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,  usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude
asjaolude tõttu . • Sisulise võrdsuse idee – võrdseid tuleb kohelda võrdselt ning  ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt! vrdl alaealise ja täisealise erinev  kohtlemine; puudega inimese ja terve inimese erinev kohtlemine. • Ehk igaühele oma – haldusmenetluse läbiviimisel arvesta  konkreetse isikuga


• „Õigusloome võrdsus tähendab, et seadused peavad ka sisuliselt  kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles  põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda  võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt.  • Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole  võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on  rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse  meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane  põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud.“3-4-1- 14-07


• 2007 n 4 - kohalike ja regionaalsete avalike teenuste kohta 24. Selleks, et tagada võrdsuse ja jätkuvuse põhimõtete sisseviimine, peaksid  kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tagama, et teatavad avalikud teenused  jäävad elanikele kättesaadavaks, eriti piirkondades, kus väike rahvastikutihedus  muudab need rahaliselt mittetulutoovaks; igasugune avalike teenuse pakkumise  lõpetamine taolistes piirkondades peaks põhinema nõuetekohaselt põhjendatud  otsusel, sealhulgas näiteks tõenditel, et alternatiivsed lahendused, nagu teenuste  grupeerimine, mitmeotstarbeliste teenuste pakkumine või kaasaegsete  tehnoloogiate kasutamine, ei ole kasutuskõlblikud. 29. Kohalikud ja regionaalsed omavalitsused peaksid hoolikalt uurima võimalusi  põhiteabe levitamiseks ja ligipääsu tagamiseks ning valima konkreetsele  olukorrale kõige asjakohasema meedia: teadetetahvli, spetsiaalse  vastuvõtuteenuse, kohalikud ajakirjandusväljaanded, munitsipaalväljaande,  raadio, televisiooni, Interneti ja teised infotehnoloogiad, telefoni vms. • Mõtle digilõhe tekkimise ohule. Postiteenuse kättesaadavus.


6. Õiguskindlus ehk inimese usalduse kaitse • Õiguspärane ootus, õigusselgus • Riigikohus 3-4-1-20-04:  „Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte)  kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). „[k]õige üldisemalt  peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. “ • HMS § 63 lg 2 p 5: HA on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda  ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. • Õigusvastane haldusakt ja usalduse kaitse (Moskal vs. Poola 10373/05, p-d 51 ja 82; HMS § 67 lg 1: Isiku  kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes  3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et  haldusakt tunnistataks kehtetuks.) • Menetluse uuendamise lubatavus ja põhjendatus (HMS § 44 lg 1) • HMS § 67.  Usalduse arvestamine • (2) Haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades  kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud  oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks  tunnistamiseks. 56


7. Inimväärikuse austamine ehk iga inimese  väärtustamine • Põhiseaduse § 10, Põhiseaduse aluspõhimõte nr 1. • Põhiõiguste harta art 1: Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta. • Riigikohtu 22.03.2006 otsus 3-3-1-2-06, p 10 : „Inimväärikus on kõigi isiku põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse eesmärk.“ Iga inimene on väärtus iseenesest. 
Inimene peab:
• olema vaba igasugusest väärkohtlemisest, • saama vabalt ennast teostades elada,  • tundma ennast ühiskonna täieõigusliku ja väärtusliku liikmena.  Kõik teised põhiseaduses toodud põhiõigused ja –vabadused teenivad inimväärikuse kindlustamise eesmärki.  KorkS § 9. Õiguste kaitse ja inimväärikuse tagamine
[---] Isikut tuleb riikliku järelevalve menetluses kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata.


8. Uurimine, ärakuulamine, kaasaaitamine ja osalus ehk aktiivne  tegevus õige lahenduse leidmisel - uurimispõhimõte • Oluline välja selgitada KÕIK asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid   (nii isiku kahjuks kui kasuks) – haldusorgani omaalgatus • Õiglane menetlus Oluline: - menetlusosalise jaoks – teada saada kogu teave, miks just selline otsus  langetati ja millised õigused tal menetluses  – mõistmine ennetab vaidlusi, - haldusorgani jaoks - vältida puudulikust teabest tulenevat valeotsuse tegemise  riski, - kohtuliku kontrolli jaoks.  EESMÄRK – otsus on objektiivne ja kõiki asjaolusid arvestav • RKHK 3-3-1-41-02:  "Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi  sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel."


Oluliste asjaolude väljaselgitamata jätmise ja ärakuulamata jätmise tulemus Kiviõli peab abilinnapeale maksma kuue kuu palga
Maaleht “Halduskohus mõistis Kiviõli linnalt endise abilinnapea Risto Lindebergi kasuks välja kuue kuu  tasu suuruse hüvitise, kuna tema koondamine oli mehe alla 3aastase lapse tõttu ebaseaduslik.  Halduskohus tunnistas Kiviõli abilinnapea Risto Lindebergi koondamise ebaseaduslikuks, kuna  koondamise hetkel kasvatas mees alla kolmeaastast last. Kuna Lindeberg koondati sellest faktist  hoolimata ning talle ei pakutud ka asenduskohta, peab linn välja maksma kuue kuu tasu ehk ligi  7000eurose hüvitise, millele lisanduvad veel kulud õigusabile, kirjutab Põhjarannik. “Kohus  nõustus kõigi minu ja minu advokaadi sesukohtadega ja meie arvates puuduvad igasugused  alused seaduse teistmoodi tõlgendamiseks,” ütles RistoLindeberg. Ebaseaduslik koondamine toimus linnapea sõnul seetõttu, et neil polnud aimugi abilinnapea alla  3aastasest lapsest. “Saime sellest teada alles siis, kui kohtumäärus saabus,” ütles ta, selgitades, et  töötajate laste üle arvestust ei peeta.” • http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kivioli-peab-abilinnapeale-maksma-kuue-kuu-palga.d?id=65531562


9. Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus ehk bürokraatia  positiivne olemus   • Asja juhtiv ametnik on menetluse pealik ja kujundaja. • Suhtlus ametkonnaga võiks sarnaneda muu igapäevase suhtlusega.  • Menetluse paindlikkus ja kiirus (nt helistades antud teave on tähenduselt samaväärne muude  asjas kogutud tõenditega).  • “Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan  kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. HM viiakse läbi  eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja  ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses  või määruses sätestatud tähtaja jooksul.” (HMS § 5) • ÕK: “Küttepuude toetuse taotluse läbivaatamise mõistlik tähtaeg on 10 tööpäeva, kuid olenevalt kaasuse elulistest  asjaoludest võib mõistlikku menetlemisaeg olla isegi lühemaks” 60


10. Asja arutamine objektiivselt ja erapooletult 
• Otsustaja erapooletus on üks peamistest õiglase menetluse tunnustest  (keegi ei tohi olla kohtunik iseenda asjas). • Sõltumatu nii nn ülemuse kui menetlusosaliste huvidest.  • ATS § 51 lg 2: „Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult, sealhulgas valima  teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava  lahenduse.“  • ATS § 54. Korralduse täitmisest keeldumise alused Seadusandja loodud süsteem peab kaitsma ametnikku, et ta saaks lahendada asja objektiivselt ja erapooletult  ja teha õiguspärase otsuse:    
1)    ATS § 4 Haldusmenetluse seaduse kohaldamine Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid,  arvestades käesoleva seaduse erisusi.
2) § 51. lg 7: Ametiasutus peab teenistus- ja usaldussuhte raames seisma hea ametniku teenistusalaste huvide  eest, sealhulgas tagama teenistusülesannete täitmiseks sobivad tingimused.
3) KarS Võimuesindaja suhtes toimepandud süüteod (§ 274 jj)


11. Juurdepääs teabele, teabe kogumine ja säilitamine - Läbipaistvus
• Õiglase menetluse eelduseks on asjassepuutuvate materjalide ning dokumentide korrektne pidamine ja  haldamine. • Poolte teabealane võrdsus ja inimväärikus vs. salahaldus • HMS § 7.  Avalikkus ja andmekaitse (1) Haldusmenetlus on avalik. (2) Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid,  näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud selgitused jms) väljapaneku  eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas.
• § 37.  Dokumentidega tutvumine (1) Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate  dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.
(2) Haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete  avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. • Õiguste piisav ning ulatuslik kaitse .             Mõistmine ja õigusrahu.


12. Põhjendamine Põhjendamise eesmärgid:
• halduse enesekontroll - ollakse jõutud õigele otsusele; • isikute õiguste kaitse - mõistmine, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti; • kohtu teostatav kontroll (“põhjendus peab kohut veenma,  kas  haldusorgan järgis menetlusnorme ja kas arutluskäik otsuse tegemisel oli mõistlik.”). 63


13. Õiguste kaitse ja heastamine igal ajal • Euroopa Ombudsman – Juhtum :  0808/2011/MHZ, „siiras vabandus on  parim näide selle kohta, kuidas ELi juhtiv institutsioon näitab kodanike  suhtes üles lugupidamist. See aitab vähendada ELi ja kodanike vahelist  lõhet.“ • Eur Ombudsman 884/2010/VIK: Vastus e-kirjas: “„Näeme kohtus” - Euroopa Komisjon palus kaebuse esitajalt e-kirja tooni pärast vabandust  ning esitas üksikasjaliku vastuse tema teabepäringule. • 489/2011/MHZ : seitsmekuuline viivitus vastamisel – “Viivituste korral  peaks komisjon selgitama, miks need tekkisid, ning paluma vabandust, kui  see on asjakohane.” 64


• „Kahjuks ei ole võimalik kõike olnut enam n-ö tagasi keerata. Seetõttu on  minu hinnangul ainsaks kohaseks heastamisvõimaluseks see, kui  komisjon vabandab avaldaja ees toimunu pärast. [---]  • Kuigi nentisin eespool, et enam ei ole võimalik toimunut n-ö tagasi keerata,  õigemini on see väga keeruline, ei välista see haldusorgani omaalgatuslikku  tegevust toimunu heastada. Meenutan oma praktikas juhtumit, kus  soovituse saanud haldusorgan (Tallinna linn) hüvitas vabatahtlikult isikule  linna õigusvastase tegevusega põhjustatud kulutused (parkimistasu ja selle  sundkorras täitmisele pööramisel tekkinud täitemenetluse kulu) vaatamata  sellele, et isik ei kasutanud konkreetsel juhul maksimaalselt ära  õiguskaitsevahendeid. Leian, et just selline omaalgatuslik konkreetse  juhtumi spetsiifiliste heastamisvõimaluste otsimine kuulub isikust hooliva  hea halduse tegevuse juurde.“ Õiguskantsleri seisukoht 06.02.2015 nr 7-4/141315/1500593 


14. Kodaniku enda vastutus ja hoolsuskohustus • Õiguskantsler: 9.05.2011 „Küsimuses, mis puudutab seda, et Te ei teadnud antud seaduse  võimalust, märgin, et kuigi juhtum on kahetsusväärne, ei saa õiguste selgitamata jätmist otsesõnu  notarile ette heita, vaid ka nn õigustatud subjektilt võib eeldada teatud hoolsuskohustust enda  vajalike õigusnormidega kurssi viimisel.“ • Õiguskantsler 23.11.2012: „Riigil on õigus eeldada, et isik peab väärteomenetluses ka ise näitama  üles hoolsust oma õiguste kaitsel ja arvestama, et väärteo väljaselgitamise menetlus toob talle  kaasa teatavaid kohustusi. Mõistetavalt ei või regulatsioon olla kujundatud siiski viisil, mis nõuaks  isikult  ebamõistlikke pingutusi oma õigustest ja kohustustest arusaamisel. Väärteomenetluse  seadustiku regulatsioon üldmenetluses kohtuvälise menetleja lahendi isikule kättesaadavaks  tegemisel ja sellega edasisel toimimisel eeldab seega isiku enda aktiivsust lahendi saamisel.“  KorKS § 15. Avaliku korra eest vastutav isik
(1) Avaliku korra eest vastutav isik on isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on  põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.


Hoolsuskohustus nii-ja naapidi Haldusorgani hoolsuskohustus Menetlusosalise hoolsuskohustus  erapooletult ja hoolikalt uurida konkreetsesse  asjasse puutuvaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid,  so  koguda kogu vajalik teave – nii pooltele kasulik  kui ka kahjulik – omal initsiatiivil  selgitada välja nii menetlusosalisele soodsad kui ka  teda koormavad asjaolud, samuti avalikku huvi  puudutavad asjaolud ning võtta need otsuse  tegemisel arvesse.  Hooletus tähendab tegu või tegevusetust, millega  vastutav isik rikub hoolsuskohustust, mida ta oleks  oma omadusi, teadmisi ja võimeid arvestades  pidanud järgima ja saanud järgida  Hoolikus ja ettevaatlikus avalikku huvi silmas  pidades   isikute enda hoolsuskohustus menetluses  aktiivselt osaleda ning teha seda avaliku võimu  määratud korda, sh tähtaegu järgides  kohustus esitada kogu vajalik ja asjakohane teave  HMS § 38  Veel erinevaid hoolsuskohustuse vorme:  korrakaitseõiguses vastutava isiku  (hoolsus)kohustus mitte rikkuda korda  sõidukijuhi hoolsuskohustus  igaühe hoolsuskohustus keskkonna kaitsel  ettevõtja hoolsuskohustus - aga ka  hoolsuskohustus laiemalt  kui üks tsiviilõiguse  üldpõhimõte


15. Ühiskonna ootus ja avalik huvi Beyeler vs. Itaalia (33202/96): “Olukorras, kus kaalul on üldine huvi, lasub riigil kohustus tegutseda kiiresti, sobival viisil ja  ülima järjekindlusega” 3-3-1-29-10 “Pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine pole subjektiivsed õigused, mida isik  saaks kaitsta ehitusloa tühistamise menetluses” 16. Haldusorgani ja ametniku pidev loovtöö ja  omaalgatus Igast heast algatusest võib tekkida uus tava.
“Halduspraktika muutmine ei ole keelatud. [k]ohus ei leia, et halduspraktika muutmist  peab eriti intensiivselt põhjendama. Piisab, kui see muutus on järjepidev ning määratlemata õigusmõiste sisustamine on toimunud õiguspäraselt. Määratlemata  õigusmõiste „avalik huvi“ sisustamine on võimalik väga erinevatel kriteeriumidel ning  õiguspärased on nii „avaliku huvi“ lai kui ka kitses käsitlus.” (Tallinna Ringkonnakohus 3-11-2014) https://www.youtube.com/watch?v=wGKbbktTVt4


Haldusõigus Kaalutlusõigus.  Määratlemata õigusmõisted. hea, kiire, vajadus, (eba)piisav 19.02.2020 loeng


HMS § 4.  Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile  seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või  valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse  piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse  üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning  kaaludes põhjendatud huve.
• Eristatakse:  - otsustusdiskretsioon (kas üldse otsust teha); - valikudiskretsioon (milline õiguslik tagajärg valida). 2 Kaalutlusõigus


Kaalutluse liigid • Otsustusdiskretsioon • Valikudiskretsioon • Kombineeritud diskretsioon • Vt http://stud.sisekaitse.ee/roosve/Kaalutlusoigus/iii_samm.html 3


Kaalutlusõiguse seos teiste HM põhimõtetega 4


HMS § 64 lg 3: „Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb  arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks  tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise  menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks  tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku  osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu  tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning  muid tähtsust omavaid asjaolusid.”
Eesmärk: võimaldada õiglase otsuse saavutamist. (haldusakti kehtetuks tunnistamisel nö tingimuslik  kaalutlusõigus) 5 Plagiaadi tõttu eksmatrikuleerimise kaalutlus


Kaalutlusõiguse teostamisel on oluline silmas pidada:
• volituste piire, st õiguslike tagajärgede võimalusi, mida  seadus ette näeb; • kaalutlusõiguse eesmärki, st mis on seaduse üldiseks  eesmärgiks ja miks konkreetses küsimuses on jäetud  kaalutlusõigus; • õiguse üldpõhimõtteid, st võrdne kohtlemine,  proportsionaalsus jne; • olulised asjaolud, st konkreetse juhtumi asjaolud  (kergendavad, raskendavad); • põhjendatud huvid (adressaadi, kolmandate isikute,  avalikud huvid). 6


Näide kaalutluste ja eesmärgi seostest • Näiteks Riigikohtu otsus 3-3-1-82-14:  Kuna otsuse tegemise aluseks olevad normid käsitlevad muinsuskaitseala vaadeldavust, tuli vastustajal 30- meetrise maksimumkõrguse tingimuse seadmisel samuti piirduda kaalutlustega, mis seonduvad kaitseala vaadeldavusega, täpsemalt kavandatava tornehitise mõjuga Eliisabeti kiriku tornile avanevale vaatele.  Riigikohus leiab, et protokollis välja toodud kaalutlused – Pärnu linna ajalooliselt väljakujunenud mastaap ja ümbritsevatele kinnistutele ehitamisele seatud kõrguspiirid – Eliisabeti kiriku vaadeldavusega ei seondu. 7


24.4.12 Triin Roosve, SKA lektor   8  Olulised asjaolud versus väheolulised asjaolud  Erinevate tagajärgede mõju isikute õigustele ja avalikele huvidele – poolt ja  vastuargumendid NB!
RK otsus  3-3-1-52-13
p 31: ära ainult
kaalu, vaid ka tasakaa-
lusta erinevaid kaa-
lukaid huve!


Uurimispõhimõte – olulised asjaolud • Näiteks Riigikohtu otsus 3-3-1-54-03: Kui pole selge, milline on tegevuse mõju  õigushüvele, nt keskkonnale või vallaelanike  elukvaliteedile, tuleb püüda see kahtlus kõrvaldada.  Kahtluse kõrvaldamiseks tehtavad kulutused peavad  olema mõistlikud, proportsionaalsed. Kui  proportsionaalsete kulutuste juures ei ole võimalik  kahtlusi kõrvaldada, tuleb diskretsiooniotsuse  tegemisel arvestada võimaliku väärotsustuse  tõenäosust ja selle tagajärgi. 9


Otsustusdiskretsioon: KAS saab otsustada või mitte;
Valikudiskretsioon: MIDA otsustada (anda/keelduda, mida ja kui 
palju)
Kaalutlusõiguse puudumine ehk seotud haldus : PEAB toimima 
täpselt seaduse järgi Õppetoetuste ja õppelaenu seadus § 51. Üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamine (2) Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel loetakse üliõpilase perekonnaliikmeteks: 1) kuni 24-aastase üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või  eestkostja; 2) kuni 24-aastase üliõpilase alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad juhul, kui üliõpilane  ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja; 3) kuni 24-aastase üliõpilase kuni 24-aastased õed, vennad, poolõed ja -vennad, kes vastavad  mõne käesolevas seaduses nimetatud liiki õppetoetuse taotlemise tingimustele; 4) üliõpilase abikaasa; 5) alaealine laps, kelle vanem või eestkostja üliõpilane on. § 11. Õppetoetuse maksmise lõpetamine ja tagasinõudmine (1) Kui tuvastatakse, et õpilane või üliõpilane ei vastanud õppetoetuse taotlemisel vastava  õppetoetuse saamise tingimustele ning ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele  mittevastavusest teadlik, lõpetab õppeasutus, vajaduspõhise õppetoetuse puhul  vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldaja, viivitamatult õpilasele või üliõpilasele  õppetoetuse maksmise ja õpilane või üliõpilane kaotab õiguse taotleda ja saada õppetoetusi  sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal. (2) Õppeasutusel on õigus nõuda õpilaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul  õppetoetus tagasi ning määrata see uuele õpilasele vastavalt nende paremusjärjestusele.


MMS ja salendavad kapslid – milline  on pädev korrakaitseorgan? Ravimiameti pädevuses on teha järelevalvet ravimite ja  nende seaduslike käitlejate üle st tegevusloaga ravimite  käitlejad (ravimitootjad, hulgimüüjad, apteegid). Antud  juhul on tegemist kemikaaliga, mis ei ole ravim. Ameti  esindaja sõnul peaks ebaseaduslikku majandustegevust  menetlema politsei- ja piirivalveamet. Ravimiamet on  Politsei- ja piirivalveametiga suhelnud ja info ainete  kohta edastanud. 
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ravimia met-murgiste-kemikaalide-muuki-ei-uuri-aga-hoiatab- imeliste-kohnumisrohtude-eest?id=72847801  11


MMS ja salendavad kapslid – milline  on pädev korrakaitseorgan? … Terviseamet kaalub DNP müügi osas  järelevalvemenetluse alustamist. Saluri sõnul  tähendabki see juba info kogumist, et selgitada välja,  mis ameti pädevuse piires võimalik. "Kui selle käigus  selgub, et see on siiski politsei pädevuses, siis  antakse need materjalid üle politseile, … http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/iiris- saluri-hoopis-kergeusklikele-ravimi-pahe- kemikaalide-muumine-on-vandenou?id=72856647 12


• Saku valla heakorraeeskiri § 10. Heakorranõuete täitmist tagavad keelud Heakorranõuete tagamiseks on keelatud: 13) telkida ja/või ööbida haljasaladel, parkides ja mujal selleks  mitteettenähtud kohas; 14) kuivatada pesu selleks mitteettenähtud kohas; 15) kuivatada pesu kõrgemal rõdu või lodža piirdest; 16) kloppida riiet ja vaipa korterelamu rõdul, aknal ja uksel, asetada akna  välisküljele sinna mitte sobivaid esemeid ning toiduaineid, § 12. Heakorraeeskirja rikkumine (1) Heakorraeeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse  korralduse seaduse § 662 alusel. • Vrdl korrakaitseseaduse § 55 13


Loomapidamisnõuete näide Aiast üksi väljunud või maal põllul üksi kõndiv kass, jahil peremehe kaotanud jahikoer • LokS § 5 lg 1 (LTTS § 12 lg 1 ja 2): hulkuv loom on  omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loom. • LokS § 5 lg 1: hulkuv loom tuleb kinni püüda ning tagastada  omanikule või leida loomale uus omanik.  Kui hulkuva looma omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb läbi viia looma eutanaasia [---] • LokS § 5 lg 3: KOV on kohustatud korraldama oma  haldusterritooriumil hulkuvate loomade püüdmist,  pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist. ----------------------------------------------------------------------------------- ------------------
• KOKS § 22 lg 1 p 362:  Volikogu ainupädevusse kuulub koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine. 14


Milline eeskiri on LKS-ga kooskõlas? Koerte ja kasside pidamise eeskiri Vigala vallas Saku valla koerte ja kasside pidamise eeskiri § 2. Koera või kassi pidamine (1) Koera või kassi on lubatud pidada omanikule kuuluvas või tema  valduses olevas ehitises või territooriumil nii, et oleks välditud nende  lahtipääsemine ning eeldusel, et tagatakse nende eluks vajalikud  tingimused ega kahjustata teiste isikute huve. Hajaasustuses elavatel  kassidel puudub ehituses või territooriumil kinnipidamise nõue. § 2. Loomapidamise nõuded (2) Looma on lubatud pidada loomapidajale kuuluvas või  tema valduses olevas ehitises või territooriumil, mis peab  olema piiratud viisil, et hoida ära looma omal tahtel välja  pääsemine. (4) Koera või kassi omanik on kohustatud kindlustama tunnusmärgi  olemasolu koera või kassi kaelarihmal või muul moel (kiibistama), mis  võimaldaks identifitseerida lahtipääsenud looma omanikku.  Mikrokiipi võib paigaldada vaid tegevusluba omav veterinaararst.  Määruse punkt ei kohaldu hajaasustuses elavatele kassidele. § 2. Loomapidamise nõuded (3) Loomapidaja on kohustatud märgistama looma  mikrokiibiga ja registreerima looma lemmikloomaregistris  looma kolmanda elukuu jooksul või looma omandamisest  ühe kuu jooksul. 15


Milline eeskiri on LKS-ga kooskõlas? Koerte ja kasside pidamise eeskiri Vigala vallas Saku valla koerte ja kasside pidamise eeskiri § 4. Hulkuva looma püüdmine ja pidamine (1) Hulkuv loom on märgistamata koer või kass, kelle  omanikku ei ole võimalik tuvastada või kes viibib tema  eest vastutava isikuta väljaspool loomapidajale kuuluvat  või tema kasutuses olevat territooriumi. Väljaarvatud  hajaasustuses viibivad kassid. (2) Hulkuvaks loomaks ei loeta jahikoera kes on jahil  peremehest maha jäänud. Juhul kui jahikoer teeb  koduteel teistele inimestele või nende varale kahju,  kannab omanik selle eest täit vastutust. (3) Vigala Vallavalitsus korraldab hulkuva looma  püüdmise avalikest kohtadest vastavalt riigi  õigusaktidele. § 6. Hulkuvate loomade püüdmine (1) Hulkuv loom on loomatauditõrje seaduse § 12  lõigete 1 ja 2 tähenduses omanikuta või loomapidaja  juurest lahti pääsenud loom. Omanikuta loomaks  loetakse identifitseerimata loom, kelle omanikku ei ole  võimalik tuvastada. Loomapidaja juurest lahti pääsenud  loomaks loetakse loom, kes viibib omaniku või looma  eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool  loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat  territooriumi. (2) Hulkuvate loomade püüdmist korraldab  vallavalitsus. 16


Päästeseadus § 15. Ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine (1) Päästeametnik võib õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise  kõrvaldamiseks või ohu tõrjumiseks teha ettekirjutuse, milles: 1) esitab ohu korral, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega  päästesündmuse, nõude ehitise kasutamise, tegevuse või seadme töö  peatamiseks; 2) kohustab tegema tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks või  päästesündmuse ennetamiseks vajalikke toiminguid. (2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib päästeametnik  rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses  sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot. 17


• Õiguskantsler 12.02.2015 nr 7-5/141310/1500707 • “KorS § 5 lõikest 1 tulenevalt on ebaseaduslik  motokrossirada kui ebaseaduslik ehitis ja  ebaseadusliku ehitise kasutamine korrarikkumine ning  KorS § 5 lg 6 järgi võib eksisteerida ka oht (sõitmine  võib olla ebaturvaline ja müra häiriv; vt ka KorS § 5 lg 7  ohu ennetus). Seega saab ja tuleb vallal kaaluda  haldusmenetluse läbiviimist, et teha ettekirjutus  korrarikkumise kõrvaldamiseks ja ohu ennetamiseks või  tõrjumiseks. Karksi Vallavalitsus peab astuma samme  ebaseadusliku ehitise seadustamiseks ja/või kaaluma  ebaseadusliku ehitise kasutamise keelamist või  piiramist. ..


• .. Seejuures leian, et kuigi riikliku järelevalve tegemine on haldusorgani  kaalutlusõigus, on käesoleval juhul kohalikul omavalitsusel kohustus  teostada EhS § 62 lõikest 1 tulenevat riiklikku järelevalvet (s.o  kaalutlusõigus küsimuses, kas teostada järelevalvet, on sisuliselt  taandunud nullini; küll tuleb kaaluda, milliseid meetmeid kohaldada).7  Ehitustegevuse üle riikliku järelevalve teostamise eesmärk on muu hulgas  kaitsta inimeste tervist, vara ja muid subjektiivseid õigusi. Antud juhul  häirib Vana-Virite kinnistutelt lähtuv müra mitmeid läheduses elavaid  vallaelanikke ja nad on esitanud kohalikule omavalitsusele kaebusi seoses   motokrossiraja kasutamisega. Samuti võib olla ohus kõigi motokrossirada  sõitmiseks kasutavate isikute ning pealtvaatajate tervis, kuna pole selge,  kas sellisel rajal motokrossi treeningute ja võistluste läbiviimine on ohutu.  Kõiki neid asjaolusid teades, on minu hinnangul Karksi vallal kohustus  teostada riiklikku järelevalvet, sealhulgas kaaluda järelevalve raames  meetmete kohaldamist, nt ettekirjutuse tegemist (vt p 31). Järelevalve on  seda olulisem, et ebaseadusliku ehitustegevuse tõttu ei saa välistada, et  Vana-Virite kinnistutel asuv motokrossirada kujutab ohtu inimeste elule,  tervisele, varale või keskkonnale.“


• „Laste heaolu kontrollimiseks ette teatamata kodukülastuse  korraldamine ja vastavalt vajadusele politsei kaasamine on  lastekaitseseaduse (LasteKS) ja korrakaitseseaduse (KorS) järgi ning  nendes sätestatud alustel lubatav. Seetõttu ei saa järeldada, et [ ]  Vallavalitsuse tegevuse laste heaolu kontrollimisel oleks olnud  ilmselgelt seadusevastane. Asjas kogutud andmed võimaldavad  siiski järeldada, et lastekaitsetöötajal oleks olnud antud juhtumil  võimalik valida laste heaolu kontrollimiseks leebemaid lahendusi,  näiteks helistades samal päeval laste emale või tema poolt viidatud  laste eest hoolitsevale täiskasvanule ning leppides kokku  kodukülastuse. Sel moel oleks saanud vältida ka muid ohte nagu  aias viibiv kuri koer, kelle oleks saanud kodukülastuse ajaks kinni  panna. Samuti oleks politseinikud saanud kodu külastamise ajal olla  ootel autos või hoovis.“ • 14.04.2016 nr 7-5/160180/1601606


Kaalutlusvead: – kaalutlusõiguse kasutamata jätmine – piiride ületamine – valedest kaalutlustest lähtumine


Kaalutlusõiguse redutseerimine nullini Mõnel juhul võib tegu olla kaalutlusõiguse   redutseerimisega nullini – hoolimata  kaalutlusõiguslikust alusest tuleb meedet  kohaldada (st valik meedet mitte kohaldada  puudub) NÄITEKS viibimiskeelu kehtestamine demineerimisalal 22


• määratlemata õigusemõiste (näiteks  oluline mõju) sisustamine on  sarnane kaalutlusõiguse teostamisele  (http://www.pohiseadus.ee/pg-3) • RKPJKo 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, punktid 16 ja 20: "Määratlemata  õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja  loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes,  delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. Kuna  määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda  sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Seega tuleb […  määratlemata õigusmõiste – lisatud täiendus] sisustada vaadeldava  volitusnormi eesmärgi kaudu ehk püüda välja selgitada, mis oli  seadusandja eesmärk kohaliku omavalitsuse volitamisel […]  Delegatsiooninormist tuleneva pädevuse rakendamisel peab kohalik  omavalitsus silmas pidama erinevate huvide, väärtuste ja õiguste  tasakaalustamise vajadust ning volitatud seadusandluse  teostamisega põhiõigustele asetatud piirangute  proportsionaalsust." 23 Määratlemata õigusmõisted 


Määratlemata õigusemõiste • Vajadusel tuleb seadusandja eesmärk tuletada  kontekstist. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab  määratlemata õigusmõiste rakendamisel  tavapärasest põhjalikuma sisulise põhjenduse  vajalikkust, mis võimaldaks haldusakti adressaadil  mõista akti sisu ning kohtul kontrollida, kas  määratlemata õigusmõisteid sisustati haldusakti  andmisel mõistlikult (RK otsus 3-3-1-66-03, p 22; vrd  ka RK otsus 3-3-1-62-02, p 12).  http://www.pohiseadus.ee/pg-3 24


Määratlemata õigusemõiste • 1.reegel: legaaldefinitsioon?  Viide muus õigusaktis asuvale legaaldefinitsioonile?  Legaaldefinitsioon mõnes muus õigusaktis, aga viidet pole?  Kui legaaldefinitsiooni ei ole? • 2.reegel:  - sisustamise juhised seaduses või määruses  (näiteks: Ohu ja töövõime hindamisel on aluseks Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala julgeolekueeskirjad.  Töövõime hindamisel arvestatakse lisaks julgeolekueeskirjadele riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriume.) • 3.reegel: - haldus- ja kohtupraktika • 4.reegel – seaduste kommentaarid, õigusteadlaste kirjutised. • 5.reegel – tuleb ise mõtlema hakata   25


Määratlemata õigusemõiste Näide:
RK otsus 3-3-1-70-03 p 15: Diskrediteerimisega  eeltoodud sätte tähenduses on tegemist üksnes siis,  kui selline tegu on oluliselt mõjutanud avalikkuse  poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut.  Olulisuse kriteeriumi sisustamisel tuleb lähtuda  sellest, kuivõrd taunitav oli tegu lähtudes üldisest  õiglustundest ja ühiskonna õigusteadvusest ning  kuivõrd see kahjustas asutuse mainet ja  usaldusväärsust. 26


• Seadusandja jätab teadlikult seadusesse avara  sisuga mõiste, mida haldusorgan peab  üksikjuhtumi suhtes rakendama.  • "üldine huvi", "avalik huvi", "head kombed",  "oluline põhjus", "muu oht", "vajaduse korral"  jne. „Vötame mönuga“ (3-10-160) • Määratlemata õigusmõiste eesmärk on tagada  halduse tegevuse paindlikkus.  • Norm kehtib samas sõnastuses 10 aastat, kuid  selle rakenduspraktika muutub ajas. 27




Ühendusnormid e segakoosseisud (Maurer, H „Haldusõigus. Üldosa„. 2004 lk 96) • Olukord, kus õigusliku tagajärje valiku juures enam kaalutlema ei pea,  kuna kaalutlus, kas normi rakendada või mitte, on tehtud seetõttu, et  määratlemata õigusmõiste sisustamise tulemusena järeldub tagajärje kohaldamise vajalikkus • Õigusnormid, mis sisaldavad faktilise koosseisu poolel (eelduste osas)  määratlemata õigusmõistet ja õigusliku tagajärje poolel diskretsioonivolitust.  Näide: HMS § 55 lg 2: Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. 
 Siin on määratlemata õigusemõiste „edasilükkamatu korraldus". Õiguslik tagajärg aga võib saabuda.  Seega haldusorgan, kui ta on elulisi asjaolusid kaaludes leidnud, et tegu on  edasilükkamatu (kiireloomulise) olukorraga, ei ole siiski kohustatud haldusakti andma muus vormis kirjaliku asemel, sest norm sisaldab otsustusdiskretsiooni (loe: haldusorgan võib). Teiselt poolt aga, kui on tuvastatud korralduse andmise vajaduse kiireloomulisus, siis pole edasisel kaalumisel, kas selline korraldus kirjaliku asemel muus vormis anda või ikka hilisemalt ja kirjalikult, eesmärgipärast mõtet.  Nii ongi määratlemata õigusmõiste sisustamisega haldusorgan otsustanud juba  tagajärje kohaldamise vajaduse.  29


• Mida tähendab täpselt: • HMS § 5 lg 2: Haldusmenetlus viiakse läbi  eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti  võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides  üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. 30


Halduskorraldus: erinevad  haldusekandjad, haldusorgan. 26.02.2020


• „Inimene üldjuhul ei hooli sellest, kes tema murega  haldusorganisatsioonis tegeleb – kas see on riik, kohalik omavalitsus või mõni muu haldusekandja; kas tegu on valitsusasutuse, hallatava asutuse või mõne muu organiga. Inimese jaoks on avalik võim  hetkel, kui ta vajab mingit toetust, luba, tõendit, selgitust vms,  konkreetse ametniku või töötaja nägu, sõltumata sellest, kuhu  viimane haldusorganisatsiooniliselt täpselt asetub.  • Ühtlasi laiendatakse saadud kogemus ja positiivne või negatiivne  emotsioon kogu avalikule võimule. • Haldusorganisatsiooni õigsuse küsimus tekib inimesel reeglina alles  siis, kui midagi on halvasti. Kui protsessi käigus tekib tõrge,  hakatakse uurima, kes kellele allub, kes kuhu raha kulutab.“ • Juridica X/2014 Külli Taro, Nele Parrest „Valikud Eesti haldusorganisatsiooni loomisel“


• Haldusorganisatsiooni selguse olulisus: - selgus, kes ja kuidas võib isiku põhiõiguste üle  otsustada (pädevuseta antud haldusakt on  tühine, HMS § 63 lg 2 p 2), - Kuulumine valitsusasutuste hulka tähendab  võimuvolitusi, mida saavad kasutada ainult  ametnikud, - Ülesannet täitvast organist sõltub õiguskaitse  olemus. - Põhiseaduspärasus ja/või otstarbekus. • Juridica X/2014 Külli Taro, Nele Parrest „Valikud Eesti haldusorganisatsiooni loomisel“


Halduse organisatsioon.  Mõisted.
• Riik, haldus = erinevate asutuste,  organisatsioonide, subjektide, isikute  kogusumma, kes esinevad haldusekandjatena ja  kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. • Avaliku võimu kandja on riik, kohaliku  omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline  isik või muu avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul  alusel väljaspool alluvussuhet teostav isik (RVastS § 2 lg 1).


Avaliku halduse tegevuse  õiguspärasuse eeldused: • pädevust ja volitust määratlev ja piiritlev  õigusnorm (PS § 3) ja • subjektid, kes avalikku võimu rakendavad ehk  kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks  - teatud institutsioonidele antakse  õigusvõime, peale mida on nad subjektideks,  kellel on haldusõiguslikud õigused ja  kohustused. 


• Avaliku halduse kandja on alati seotud riigiga:  - eksistents ja ülesanded on määratud riigi poolt  (seadusega) 
- allutatud seadustele 
- allutatud riigi järelevalvele


Avaliku halduse kandjad on:  • riik (avalik-õiguslik juriidiline isik territoriaalse  korporatsioonina)  • KOV üksused - vallad, linnad (avalik-õiguslikud  juriidilised isikud territoriaalsete korporatsioonidena)  • teised riigi poolt seadusega loodud avalik-õiguslikud  juriidilised isikud (avalik-õiguslikud  personaalkorporatsioonid (nt. Advokatuur, Notarite  Koda); avalik-õiguslikud sihtasutused (nt.  Kultruurkapital); avalik-õiguslikud juriidilisest isikust  asutused (nt. Rahvusraamatukogu)  • eraõiguslikud halduse kandajd (nt. notar, kohtutäitur)




• „riigipuu“ http://www.riigipilt.ee/ Vt ka Eesti Koostöö Kogu  http://www.kogu.ee/olemus-ja- roll/riigipidamise-kava/riigipuu/


1) Riik avaliku halduse kandjana
• Erinevalt teistest AH kandjatest on riigil kompetentsi  jaotamise kompetents ning riigi funktsioonid on  universaalsed (teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud  tegutsevad teatud kindlates valdkondades). • Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele (PS § 86),  kes võib seda teostada vahetult või asutuste kaudu. • Riigi haldusorganisatsioon: Vabariigi Valitsuse seaduse § 38:  Täidesaatva riigivõimu asutused on: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Nt: SoM http://www.sm.ee/meie/struktuur.html HTM https://www.hm.ee/et/ministeerium/haldusala-0 10


1) valitsusasutus: VVS § 38 jj
• Põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu  teostamine; • loodud seadusega; • ametiasutused ATS tähenduses (ametnikud). Valitsusasutused on ministeeriumid, kaitsevägi ja  Riigikantselei, samuti ametid ja inspektsioonid  ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu  volitusi omavad asutused. Seadusega võib ette  näha ka teisi valitsusasutusi. 11


2) Valitsusasutuse hallatav asutus VVS § 43: - põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu  teostamine, - teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke  ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus  valdkonnas, - asutuse moodustab, korraldab ümber ja nende  tegevuse lõpetavad Vabariigi Valitsus või Vabariigi  Valitsuse määratavas korras valitsusasutused, kui  seaduses ei sätestata teisiti, - kuuluvad ministeeriumi valitsemisalasse või  Riigikantselei haldamisele. 12


Kohalik omavalitsus • Kohalike omavalitsuse üksused kui halduse kandjad täidavad:  1) riigi ülesandeid ja 2) KOV autonoomiast tulenevalt kohalikest oludest  välja kasvavaid ülesandeid – PS § 154 - õigus otsustada iseseisvalt  kohaliku elu küsimuste üle, mis on küll avaliku võimu teostamine, kuid  ei ole riigi ülesannete täitmine. 
• Kohalikku võimu teostatakse kohaliku omavalitsuse üksustes - valdades, linnades, mis on vastavalt TsÜS §-le 25 lg 2 avalik- õiguslikud juriidilised isikud.  • Reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus: – Organid on: volikogu, valitsus;  – kohustuslikult revisjonikomisjon, võib moodustada muid komisjone  jms; – ametiasutused; – hallatavad asutused.




• Allasutused • Ametiasutused ja hallatavad asutused • Äriühingud • Sihtasutused • Mittetulundusühingud http://www.tallinn.ee/est/otsing?sona=13322


• Pärnu Linnavalitsuse hallatavad asutused * Lasteaiad * Koolid * Kultuuriasutused * Hoolekandeasutused Linna osalusega sihtasutused, mittetulundusühingud,  äriühingud * Linna osalusega sihtasutused * Linna osalusega mittetulundusühingud * Linna osalusega äriühingud


• Eesti territoorium jaguneb maakondadeks,  valdadeks ja linnadeks.  • Eestis on 79 kohalikku omavalitsust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks


3) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud. AÕJI
• AÕJI loomine on üks riigivõimu detsentraliseerimise vorm. Kaudne  detsentraliseeritud riigihaldus, valdkonna spetsiifikast tulenev huvitatud  isikute kaasatus, riigisüsteemi stabiliseerimine ja paindlikkus. • Iseseisva otsustuspädevusega haldusekandjad, kelle organid ei asu  riigiorganite ühtses hierarhilises süsteemis.  • AÕJI loomise aluseks peab alati olema seadus (TsÜS § 25 lg 2): õigusvõime  tekkimise aeg (TsÜS § 26 lg 3) ja ulatuse. Puudub privaatautonoomia ning  ta ei saa omada õigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga  (TsÜS § 25 lg 4). • https://www.eesti.ee/est/kontaktid/avalik_oiguslikud_juriidilised_isikud_1 • Teatud spetsiifiliste avaliku sfääri haldusülesannete täitmine riigi kontrolli  all, aga siiski iseseisvalt on tõhusam ja tulemuslikum (Nt: Haigekassa  Sotsiaalministeeriumi asemel, Kultuuriministeeriumi asemel arendab ooperi ja balletikultuuri Eesti Rahvusooper). 18


• AÕJI on alati seotud riigiga ja alluvad riigi teostatavale järelevalvele  (nii tegevuse kvaliteedi kui ka varade ja finantsvahendite  kasutamine).   • Samas üksnes haldusjärelevalve, mitte teenistuslikku järelevalve. • Kõigi AÕJI üle teostab Riigikontroll majanduskontrolli (auditit), mille  käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate sisekontrolli,  finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid;  majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust;  juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust ning  infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust.  • AÕJI poolt põhiõiguste ja -vabaduste ning hea halduse tava  järgimise üle teostab kontrolli ka õiguskantsler. 19


Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda AÕJI-na • “[s]eadusandja määratles Koja selle loomisel avalik-õiguslik  juriidilise isikuna (mitte ei jätnud Koda nt vabatahtlikuks  ühenduseks ega eraõiguslikuks isikuks). Seeläbi määratles  seadusandja selle ühtlasi ka teadlikult avaliku halduse  kandjaks ja avaliku ülesande täitjaks. • Pean avalik-õiguslik juriidilise isiku tegutsemisvormist  tulenevalt võimalikuks ja õiguspäraseks kas siis  seadusandja- või ka selge ja piiritletud volitusnormi alusel  täidesaatva võimu poolset sekkumist Koja tegutsemisse;  seda siiski ulatuses, mis ei moonuta Koja autonoomiat oma  enesekorraldusõiguseks vajalike otsuste langetamisel ja  Koja tegutsemise.” • 6-1/131175/1304024 20


AÕJI vastuste põhjendamiskohustus; aukohtumenetluse olemus, tähendus ja  tulemus kaebaja ja advokaadi jaoks; õigused ja huvid; hea halduse tava. • „[l]eian, et Eesti Advokatuuri juhatus ei ole kõikidel juhtudel järginud isikute  advokaadist esindajate tegevuse peale esitatud kaebustele vastamisel hea  halduse tava põhimõtteid, täpsemalt põhjendamise kohustust. Kuigi  aukohtumenetlusega seonduv ei mõjuta otseselt kaebuse esitanud isiku õigusi, on  põhjendamisel oluline roll võimalikku ebaõiglust tunnetanud isiku ja avaliku võimu  vahel õigusrahu saavutamiseks.  • Aukohtumenetluse sisuks on hinnangu andmine advokaadi käitumisele, mille  tulemus kaebaja jaoks võib väljenduda üksnes kaebaja n-ö emotsionaalses  rahulolus juhul, kui ta saab kinnitust sellele, et tema advokaadist esindaja võetakse  kaebaja vaidlustatud tegevuse eest distsiplinaarvastutusele. Seetõttu ei loo,  muuda ega lõpeta aukohtu otsus ühtegi kaebaja õigust ega vabadust. • Kaebaja subjektiivseid õiguseid ei saa rikkuda ega vabadusi piirata ka aukohtu  otsus aukohtumenetluse mittealgatamisest või advokatuuri juhatuse poolt  aukohtumenetluse algatamiseks ettepaneku tegemata jätmine. Kaebajal ei ole  võimalik ka neid vaidlustada. • 7-7/091382/1000846                                      …jätkub… 21


• …jätkub… • Kuivõrd Advokatuuri juhatuse otsus aukohtule ettepanekut aukohtu algatamiseks mitte teha ei ole  haldusakt, siis ei laiene sellele otseselt ka haldusmenetluse seaduse §-s 56 sätestatud nõuded  haldusaktide põhjendamisele. See ei tähenda aga, et juhatuse otsuseid ei peaks üldse põhjendama.  Lisaks hea halduse tavast tulenevale otsuste põhjendamise nõudele tuleneb see ka  haldusmenetluse üldpõhimõtetest. • Isikule antav vastus peab olema nii põhjalik ja informatiivne kui võimalik, sisaldama kogu  asjassepuutuvat sisulist infot ja olema põhjendatud: mis on aukohtumenetluse olemus, eesmärk ja  selle tulemuse võimalik mõju isiku õigustele; mis ulatuses on juhatus pädev advokaadi tegevuse  osas oma hinnangu andma; milline on olnud isiku kaebusse menetluse käik (kas on küsitud  selgitusi, kogutud muud informatsiooni jne); tõestus sellest, et juhatus on isiku kaebuses esitatud  erinevaid asjaolusid otsuse tegemisel kaalunud. • Hea halduse tava paneb haldusorganile kohustuse vastata isikule temale arusaadavas vormis.  Teisisõnu peab haldusorgan isiku küsimusele vastamisel püüdlema isikule suurema arusaadavuse  suunas. Kui isik pöördub samas küsimuses korduvalt sama haldusorgani poole, võib see tähendada,  et avaldaja ei ole haldusorgani vastusest aru saanud. Seetõttu peab haldusorgan isiku pöördumisele  vastamisel püüdlema lähtuda vastuse sõnastamisel seaduskeskse sõnakasutuse asemel  inimesekesksusest. • Kuigi põhjendamine on lisatöö, saab mitmed eelviidatud küsimused töötada välja korduvkasutatava vormina.“ • 7-7/091382/1000846 22


• AÕJI kui korporatsioon: liikmeskonna olemasolu ning avalike  ülesannete täitmine, enesekorraldusõigus. Eesti Advokatuur,  ülikoolid, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda • AÕJI kui asutus: täidab seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid.   Pigem osutab üksnes avalikke teenuseid, mida ühiskonna liikmed  saavad kasutada (nt Rahvusraamatukogu, Rahvusooper, avalik- õiguslik ringhääling jne).  Eesmärk: teatud tegevusvaldkonna  autonoomia tagamine ehk „riigivaba otsustusruumi organisatoorne  kindlustamine“. Tegu on tegevusautonoomia ja enesejuhtimise  tagamise vajadusega. Lisaks ka majanduslikud kaalutlused, vajadus  kaasata suuremal määral erialaeksperte, kelle otsused ei sõltuks  poliitilistest kaalutlustest (nt Eesti Pank) jne. • AÕ-lik sihtasutus ehk fond, kus riik eraldab vara teatud avalik- õigusliku eesmärgi taotlemiseks (nt Kultuurkapital). Eestis kuuluvad  siia liigi alla lisaks ka sundkindlustust pakkuvad Haigekassa ja  Töötukassa; Tagatisfond, Arengufond. 23


• AÕJI kui korporatsioon - liikmeskonna olemasolu  (territooriumi, tegevusvaldkonna vms tunnuse alusel)  ning avalike ülesannete täitmine.  – territoriaal- (nt kohalikud omavalitsused),  – reaal- (nt ettevõtte või maaomandi asukohast lähtuvalt),  – personaal- (nt kuulumine mingi tegevusala töötajate hulka;  nt Eestis Notarite Koda, Eesti Advokatuur, Audiitorite Koda;  Eesti Teaduste Akadeemia) ja  – liitudeühendused (liikmeteks on juriidilised isikud). • Liikmeks olek võib olla seadusest tulenev, s.t kohustuslik  (nt ei saa advokaadina tegutseda ilma, et kuuluksid  advokatuuri) või vabatahtlik. 


• AÕJI kui asutus  - osutab avalikke teenuseid, mida  ühiskonna liikmed saavad kasutada (nt  Rahvusraamatukogu, Rahvusooper jne).  • Avalik-õiguslike asutuste moodustamise eesmärk on  sageli teatud tegevusvaldkonna autonoomia tagamine  ehk „riigivaba otsustusruumi organisatoorne  kindlustamine“.  • AÕ-lik sihtasutus ehk fond - riik eraldab vara teatud  avalik-õigusliku eesmärgi taotlemiseks (nt  Kultuurkapital). Eestis kuuluvad siia liigi alla lisaks ka  sundkindlustust pakkuvad Haigekassa ja Töötukassa;  Tagatisfond, Arengufond.


4) füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kes täidavad  avaliku halduse ülesandeid. • Notar, kohtutäitur seaduse alusel. • Halduslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel. • Demokraatliku subsidiaarsuse põhimõttest tulenevalt  annab riik seadusandjana seadusega või riik  haldusekandjana seaduse alusel haldusaktiga või  halduslepinguga ning KOV üksus samuti seaduse alusel  haldusaktiga või halduslepinguga täita oma  haldusülesandeid eraõiguslikele isikutele (delegeerimine).  • Kui eraõiguslik isik on saanud riigilt või KOV üksuselt  täitmiseks haldusülesande, muutub ta selle  haldusülesande täitmise ulatuses halduse kandjaks.  26


Kohtutäituri olemus • “Kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba  elukutsena ning vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud  kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (KTS § 2 lg  1 ja § 9). Kohtutäitur ei ole riigiametnik, vaid täidab eraisikuna talle  delegeeritud avalik-õiguslikke ülesandeid. Tema tegevus on reguleeritud  avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb avalik-õiguslikes suhetes,  kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Kohtutäitur, kellele on  delegeeritud avaliku ülesande täitmine, teostab ülesannet täites samuti  riigivõimu. Sellest tõdemusest ei tulene ühtegi riigivõimu eriõigust, vaid  ainult kohustus tegutseda üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate  seaduste alusel.  • Riik peab tagama järelevalve ja õiguskaitsevahendite esitamise võimaluse  ka nendes valdkondades, kus riigile omase avalik-õigusliku  ülesande  (täitemenetluse korraldamine) täitmine on antud üle erasektorile.” • 14-5/120258/1200879 27


Justiitsministeeriumi järelevalve kohtutäiturite üle (otstarbekus,  õiguspärasus) • „[k]una vaidlusalused normid annavad justiitsministrile üksnes  kaalutlusõiguse (mitte imperatiivi järelevalvemenetluse algatamiseks), siis  oleneb õiguslik hinnang normi põhiseadusele vastavusest või  mittevastavusest selle rakenduspraktikast (kaalutlusõiguse teostamisest). • [n]ii nagu on mõistetavad Koja kaalutlused suurema järelevalvepädevuse  ohtudest, on mõistetavad ka seadusandja seisukohad ja eesmärk  justiitsministri järelevalvepädevuse suurendamisel (kuid seejuures ka  pädevuse piiritlemisel nähes ammendavalt ette, et see on lubatav üksnes  juhul, kui kohtutäitur on eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava  õigusnormi vastu või väljakujunenud kohtupraktika vastu).  • Kuna riik nö kohustab erinevate nõuete sundtäitmiseks täitemenetlust  kasutama ega luba omakohut, siis on ka riigi kontroll kohtutäiturile pandud  ülesannete täitmise üle õigustatud. Küll tuleb nõustuda seisukohaga, et  riigi järelevalveõigused peavad jääma piiridesse, mis võimaldavad  kohtutäituril pidada oma ametit sõltumatult.“ • 14-8/121127/1203868 28


Notari kohustus isiku pöördumisele vastamisel • „[l]eian, et Te ei järginud põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea  halduse tava, kui jätsite avaldaja pöördumisele mõistliku aja jooksul vastamata ja  vastused põhjendamata.  • [m]ärgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus notari tegevuse suhtes otseselt ei kohaldu. Eelnevast hoolimata tuleneb isiku õigus saada vastuseid oma  pöördumistele juba põhiseaduse (edaspidi PS) §-dest 14 ja 46. Põhiõiguste  adressaadiks on kogu avalik võim, sh ka notar, kes on [---] avalik-õigusliku ameti  kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse  tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Nimelt ei saa avalik võim  põhiõigustega seotusest vabaneda ei eraõiguslike tegutsemisvormide korral ega ka  avaliku võimu volitusi eraisikule delegeerides. Seetõttu on avalik-õigusliku  juriidilise isikuga võrdses ulatuses põhiõigustega seotud ka eraisik (füüsiline või  eraõiguslik juriidiline isik), kellele on üle antud mõni avaliku võimu teostamise  volitus, sealhulgas notar, kes tegutseb notariaadiseaduse ja teiste seaduste alusel. • „käituma isikusõbralikult kõige laiemas mõttes“, „ seaduses sätestamatagi kuulub  isiku pöördumisele vastamine hea halduse tava hulka, st adressaadi kohustuseks  on vastata mõistliku aja jooksul ja ka vastust põhjendada“. • 7-6/130841/1303746 29


Halduskoostöö seadus sätestab tingimused, mil ka eraõiguslikule  isikule võib halduslepinguga anda üle avaliku halduse ülesanded.   Nt volitatud veterinaararst veterinaarkorralduse seaduses:
§ 9. Volitatud veterinaararst (1) Volitatud veterinaararst on tegevusluba omav veterinaararst, kellele on käesoleva seadusega sätestatud korras  antud volitus järelevalveobjekti seisundi kontrollimiseks. § 13. Taotluste menetlemise kord ja volitatud veterinaararsti õiguste andmine
(4) Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus sõlmib halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117; 82, 552) kohaselt  haldusülesande täitmiseks halduslepingu konkursi edukalt läbinud veterinaararsti või juriidilise isikuga.  Viimasel juhul märgitakse lepingusse veterinaarjärelevalvet teostava volitatud veterinaararsti nimi, kellega  juriidilisel isikul on lepinguline suhe. § 15. Volitatud veterinaararsti õigused (1) Volitatud veterinaararstil on vastavalt oma volituse ulatusele õigus: 1) omada juurdepääsu järelevalveobjektile, kontrolli teostamiseks vajalikule informatsioonile ja  dokumentatsioonile ning nõuda viimastest koopiaid; 2) väljastada veterinaartõendeid ning koostada akte; 3) kasutada kontrolli teostamiseks tehnilisi vahendeid ning kontrolliga seotud uuringuteks käesoleva seaduse  § 5 lõikes 5 nimetatud laboratooriumide teenuseid; 4) peatada kehtivatele veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine, selliste loomade  karjatamine, ühest karjast teise või loomsete saaduste käitlemise ettevõttesse viimine, loomsete saaduste  hügieeninõuetele mittevastavate loomsete saaduste käitlemine, samuti niisuguste loomsete saaduste  kasutamine inimtoiduks; 5) teha ettepanek vastava piirkonna järelevalveametnikule peatada järelevalveobjektiks olevas ettevõttes  tegevus, kui loomatervishoiu, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõuete rikkumine seab ohtu  inimeste või loomade elu ja tervise.


• Riigi või KOV osalusega eraõiguslikud isikud • Need eraõiguslikud isikud tegutsevad erasektoris küll riigi või  kohalikes huvides, kuid see huvi on pigem majanduslik ja ei ole  seotud otseselt riigi või kohalike haldusülesannetega.  • Riigi osalusega äriühingud ja sihtasutused • KOV nt: Tallinna linna äriühingud Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts • AS Tallinna Soojus  • Tallinna Linnahalli AS • Termaki Autopargi AS • AS Ida-Tallinna Keskhaigla • Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse Osaühing 


Haldusmenetluse seadus  § 8.  Haldusorgan “(1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud  määrusega või halduslepinguga avaliku halduse  ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.” (Konkreetne asutus või isik) (2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes  tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani  nimel, kui seaduses või määruses ei ole  sätestatud teisiti.” Kas ülikool on haldusorgan? Aga kohtutäitur? Aga  Riigikogu? Aga kohus? Aga ülikooli õppejõud? 32 Haldusorgan


• Haldusorgani välispädevus: tuleneb seadusest või määrusest, mis näeb  ette haldusotsuse tegemise; • Haldusorgani sisepädevus: haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes  tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või  määruses ei ole sätestatud teisiti. • Rikkumise tagajärjed: - välispädevuse rikkumine: tagajärjeks on tühisus (HMS § 63 lg 2 p 3),  kui välispädevuse rikkumine oli ilmselge; - sisepädevuse rikkumine: tagajärjeks on menetlusviga (HMS § 58),  mis ei pruugi kaasa tuua isegi haldusakti kehtetuks tunnistamist. • Sisepädevuse jaotamine võib toimuda väga erinevatel viisidel – olulisem  on, et see oleks kirjalikult fikseeritud viisil, mis probleemide korral  võimaldaks tõendamist, nt põhimäärus, asjaajamiskord, ametijuhend jne.


Haldustegevuse  vormid 11.03.2020 huvitav loeng aines haldusõigus


Haldustegevusvormid HMS § 2 lg 1: Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8)  tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) 
andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või  halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. Seega on oluline, kas konkreetne tegevus on HMS  mõttes HA/määruse/HL/toiminguga seotud.  Mõistete tundmine – tähendus inimese jaoks.


Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis 2013.a kirjaga ettevõtjale  hoiatuse, milles märgiti, et tuvastati korduvaid õigusrikkumisi ning et järgmise  raske õigusrikkumise korral võidakse kaaluda rangemate meetmete  rakendamist.  • I aste - kiri on haldusakt. Tegemist on hoiatusega sanktsiooni ähvardusel. See erineb sisult ja vormilt varasematest  vastustaja märgukirjadest kaebajale. Märgukirjadest ja autokaubaveo komisjoni töökorra (majandus- ja  kommunikatsiooniministri 3. septembri 2012. a käskkiri nr 12-0275) p-st 3.2 saab järeldada, et vastustaja viis läbi  haldusmenetlust kaebaja hea maine kontrollimiseks. Vaidlustatud hoiatust tuleb  tõlgendada ettekirjutusena AutoVS § 19 mõttes. •
• II aste - Vaidlustatud hoiatus ei ole haldusakt. Hoiatus on tehtud töökorra alusel. Töökorral puudub välismõju ning  seda ei saa pidada õiguseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 tähenduses. Töökorra alusel ei saa  haldusevälistele isikutele panna kohustusi. Asjakohased õigustloovad aktid kirjalikku hoiatust ette ei näe. Seega ei  saa hoiatus juba formaalselt olla haldusakt. • b) Hoiatus ei ole ka sisuliselt suunatud kaebaja õiguste või kohustuste muutmisele. Selles ei ole kaebajale mingit  ettekirjutust tehtud. [---]  Eeltoodust ei saa järeldada, et kaebajale on AutoVS § 19 alusel tehtud ettekirjutus raskeid  õigusrikkumisi enam mitte toime panna. Taoline ettekirjutus oleks sisutu, sest õigusrikkumistest hoidumise nõue  tuleneb juba seadusest. • c) Hoiatus on menetlustoiming. Vastustaja alustas kaebaja suhtes haldusmenetlust. 8 veebruaril ja 3. juulil 2013  saatis vastustaja õigusrikkumiste kohta märgukirjad ja küsis kaebajalt selgitust. [---]  Hoiatust saab  pidada haldusmenetluse lõpetamise teateks, s.o seisukohavõtuks, et AutoVS §-des 191 ja  192 sätestatud sanktsioone sel korral ei kohaldata. •
• Riigikohus - Vaidlustatud hoiatus on toiming. [---]Vaidlustatud hoiatus on pelgalt teavitus tagajärgedest, mis  võivad saabuda järgmise raske õigusrikkumise tuvastamise korral. Püüd suunata isiku käitumist tema  informeerimise abil ei kujuta endast juriidilise kohustuse pealepanekut ega tema õigusliku staatuse muutmist. • [---] Kuna hoiatus kaebaja ettevõtlust ei takista, ei olnud selle tegemiseks tarvis seadusega sätestatud õiguslikku  alust. • Riigikohtu 02.11.2015 lahend 3-3-1-22-15.


Haldusakt HMS § 51 lg 1: Haldusakt on haldusorgani poolt  haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes 
üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste 
või kohustuste tekitamisele, muutmisele või 
lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, 
käskkiri või muu õigusakt. HMS § 51 lg 2: Üldkorraldus on haldusakt, mis on  suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud 
isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi 
muutmisele.


• Dokumendi käsitamine haldusaktina ei sõltu  dokumendi nimetusest (nt ettekirjutus, otsus,  korraldus, käskkiri või lausa määrus), vaid sisust.  • Isegi tavaline kiri, e-kiri, protokolli kantud otsus,  telefoni teel öeldud eitus jne võib teataval juhul  osutuda haldusaktiks  • Nt RKHKm 01.12.2005, punktid 9-10: "Keeldumisega  reguleeriti õiguse - saada akadeemilist puhkust - kasutamist. Keeldumine on vastavalt HMS § 43 lg- le 2 haldusakt. Haldusasja toimikust nähtub, et  akadeemilisele puhkusele lubamisest keeldumine  on vormistatud kirjadena. Kirjades ei ole märgitud  vaidlustamisviidet."


NB! Määrav on, kas esinevad kõik HMS § 51  lõikest 1 tulenevad tunnused: 1. Kontrollida, dokumendi on andnud haldusorgan: 
mõiste tuleneb HMS §-st 8 – vt 13.03.2015 materjale;
2. haldusorgan tegutseb avalik-õiguslikus suhtes  haldusülesande täitmisega. Tuleta meelde esimest 
loengut: avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine ning 
haldusõiguse ja karistusõiguse eristamine;
3. tegemist on üksikjuhtumiga, mida on võimalik 
määratleda ajaliselt ja ruumiliselt; adressaat on 
individualiseeritav (v.a üldkorralduse puhul; vt 
edaspidi). Üksikakti vastand on üldakt (määrus või 
seadus; vt määruse kohta edaspidi);


4. tegemist on reguleerimisega: haldusakti eesmärgiks 
on lõplik õiguste või kohustuste tekitamine, muutmine  või lõpetamine, tuues kaasa õiguslikke tagajärgi. 
• Reguleerimisena ei käsitata toiminguid (nt 
teatamine mingist faktist), vt edaspidi.  • Samuti ei ole haldusakt menetluse käigus tehtav 
otsustus, millega ei otsustata lõplikult isiku õiguste ja 
kohustuste üle (nn menetlustoiming). Nt otsustus 
alustada haldusmenetlust või kasutada eksperdi 
abi, samuti teise haldusorgani kooskõlastus ei ole 
haldusaktiks, vaid on menetlustoiming.


• NB! Menetlustoimingute eristamine on oluline, kuna need ei ole reeglina  iseseisvalt vaidlustatavad • RKHKo 18.02.2002, nr 3-3-1-8-02, p 5: "Haldusmenetluse käigus toimunud  menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid 
koos lõpliku haldusaktiga. […] Sellest reeglist võib teha erandi otsesõnu 
seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomika 
põhimõttest, mida võimaldab ka HMS § 58.  • Erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva 
haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise 
menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, 
et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt 
õiguspärane.  • Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui 
menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest."


5. haldusakt on suunatud väljapool
haldusorganisatsiooni seisvale isikule.
Nt: tegevusluba, ettekirjutus. 
Samuti on haldusakt ametniku ametisse nimetamise 
või ametist vabastamise otsus, samuti 
distsiplinaarkaristuse otsused (need puudutavad kõik 
isiku põhiõigusi). Haldusaktina ei käsitata reeglina aga 
teenistusülesannete täitmise käigus ülemuse 
teenistusalaseid korraldusi.
6. haldusakt on ühepoolne.


Üldkorraldus • HMS § 51 lg 2 käsitab haldusaktina ka üldkorraldust: "Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste  tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja  avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
• Oluline eristada üldkorraldust ja üldakti, esimest 
saab vaidlustada nagu haldusakti, üldakti isik eraldi 
vaidlustada ei saa. • Liigid: - isikutele suunatud üldkorraldus,
- asjaga seotud üldkorraldus.


• isikutele suunatud üldkorraldus;  Nt soovib Tallinna Linnavalitsus keelustada EV aastapäeva paraadi ajaks  Vabaduse väljakul kõigi poe- ja kohvikupidajate äritegevuse. Linnavalitsusel  on kaks võimalust: kas loetleda korralduses nimeliselt AS-id A, B ja C, OÜ-d X,  Y ja Z jne või määratleda Vabaduse väljaku ääres tegutsevad poe- ja  kohvikupidajad üldise tunnuse alusel, näiteks asukoha ja tegevusala järgi.  Viimase võimaluse kasutamine ei muuda korraldust üldaktiks, sest korralduse  adressaadid on määratletud kindlate tunnuste alusel;
• asjaga seotud üldkorraldus - eesmärk on muuta asja avalik-õiguslikku  seisundit. Asi või asjad peab(vad) olema määratletav individuaalsete tunnuste alusel  (nt kinnistu). Nt Muistse põllu tunnistamine kinnismälestiseks, millest tulenevad  mälestise omanikule või valdajale muinsuskaitse seadusest ja selle alusel  antavast kinnismälestise kaitsekohustuse teatisest tulenevad õigused ja  kohustused; loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus jne.
• Vt ka RKHKm 07.05.2003, nr 3-3-1-31-03 - Vabariigi Valitsuse 10.02.1999. a  määrusega nr 57 kehtestatud "Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse- eeskiri" on tegelikult üldkorraldus, st üksikakt ning seega vaidlustatav  halduskohtus. Kohtumääruses on pikemalt selgitatud ka üldkorralduse  eristamise kriteeriume.


Osa- ja eelhaldusakt • HMS § 52 annab võimaluse muuta järjepidev haldusmenetlus astmeliseks. See tähendab, et juba enne menetluse lõppemist (HMS § 43) saab haldusorgan otsustada teatud küsimused ette ära. Otsustatud küsimus muutub nii haldusorgani enda kui ka menetluses osalejate suhtes õiguslikult siduvaks. • Osahaldusakti puhul lahendab haldusorgan asja osaliselt (§ 52 lg 1 p 1). Nt antakse ehitusluba ehitise ühe osa kohta ja ülejäänud osade puhul haldusmenetlus jätkub. • HMS § 52 lg 1 p 2 kohaselt teeb haldusorgan asja lõplikuks lahendamiseks tähtsad asjaolud kindlaks eelhaldusaktiga, mis on õiguslikult siduv. • Nt KOV projekteerimistingimused (milles määratakse kindlaks osa  ehitise kohta kehtivaid nõudeid ja mis on eelhaldusakt ehitusloa  suhtes). • Mis on hinded?


HMS § 53 lg 1: Haldusakti kõrvaltingimus on:
1) haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud  tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest  lähtudes;  Nt ametnik A nimetatakse käskkirjaga  ametisse, kuni naaseb tööle lapsehoolduspuhkusel olev  ametnik B. Kauplemisloa tähtaeg seotud rendilepingu tähtajaga. 2) haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus; Nt  kohvikule antakse kauplemisluba, milles on ette nähtud kohustus hoida kohviku ümbrus korras


3) lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse  tekkimiseks; Nt tehakse otsus maksta isikule toetust, kuid seda ei 
maksta enne, kui isik on kandnud end rahvastikuregistrisse 
teatava linna elanikuna 4) haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või  kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine HMS § 53 lg 2: Haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse: 1) seaduses või määruses sätestatud juhul;
2) kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata;
3) kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse 
alusel.


• Tootmishoonest tuleb müra, mis häirib naabruses elavaid inimesi: • “27. Eeltoodut kokku võttes leiab kolleegium, et kaebajate  kaasamine ja ärakuulamine ning nende huvidega  arvestamine oleks võinud mõjutada ehitus- ja kasutusloa  andmise otsuseid. Kuigi pole välistatud, et kaebajate  kaasamise ning asjaolude nõuetekohase väljaselgitamise  järel saaks kasutusloa uuesti väljastada, on võimalik ka see, et  erinevate õiguste ja huvide kohase tasakaalu saavutamiseks  tuleks kasutusloale seada kõrvaltingimusi (HMS § 53 lg 2 p 2, vt  ka viidatud otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 32) või kasutusluba  andmata jätta. Seetõttu tühistab kolleegium haldus- ja  ringkonnakohtu otsused ja teeb asjas uue otsuse, millega  tuvastab ehitusloa õigusvastasuse ning tühistab vaideotsuse ja  kasutusloa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 230 lg 5  p 5).” RKHKo 20.02.2019, 3-14-52416.


Haldusakti liigitusi  Mõju järgi: • Soodustavad • Koormavad • Topeltmõjuga


Määrus HMS § 88: Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu  juhtude reguleerimiseks. - Haldusorgani poolt
- Piiritlemata arv juhtumeid (vrdl üksikakt) - PS § 3 seaduslikkuse põhimõte, sh olulisuse põhimõte. Volitusnorm ja  pädevusnorm. - Täidesaatev võim võib üksnes seadust täpsustada (mitte muuta ega  täiendada). - KOV määrused Loe: A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 449-466.


HMS § 89. Määruse õiguspärasus (1) Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva  õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses  ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud  volitusnormis nimetatud haldusorgan. § 90. Volitusnorm (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva  volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, 
mõtte ja eesmärgiga. (2) Kohaliku elu küsimuse korraldamiseks võib kohaliku  omavalitsuse organ anda määruse volitusnormita, välja 
arvatud juhul, kui seaduses on volitusnorm olemas.


Haldusleping HMS § 95: Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Eesmärk muuta praktiline haldustegevus paindlikumaks ning  erinevate olukordadega paremini arvestavaks. Alternatiiv haldusaktile. 
Ühepoolse haldusakti asemel mitmepoolne haldusleping. Soov  tagada menetlusosaliste senisest ulatuslikum kaasamine 
haldusmenetlusse. Konfliktide lepinguline lahendamine.


Toiming HMS § 106: Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti  andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. • Nt meeleavaldus kasvas üle kähmluseks demonstrantide ja politseinike vahel. Politseinikud kasutasid korraldustele mitteallunud meeleavaldajate suhtes kumminuia,  milletõttu 17-aastane meeleavaldaja M sai kergeid kehavigastusi • Linnaelanik L eluruumi aknad avanevad kaitsejõudude väeosa territooriumi poole. Aknast 10 meetri kaugusel algab väeosa õppeväljak, kus nii hommikuti kui õhtuti toimuvad riviõppused. L kaebab, et teda häirib pidev kaitseväelaste marssimine, laulmine ja ülemate käsklused. Loe: A. Aedmaa jt. haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 467-483.


• Inimesele saadetud e-kiri: • „Teile kuuluv kinnistu Jõgeval [---] on heakorra 
mõttes üldiselt hoolitsetud. Tänavu jäi Teil küll muru 
niitmata linna sünnipäevaks, aga püüdke siis 
vähemalt võidupühaks, s.o hiljemalt 22.06. kinnistult 
muru niita ja koristada. Kivivarega peaks ka midagi 
ette võtma. Ja muru oleks soovitav igal suvel niita 
vähemalt kolm korda – viimane kord siis augusti 
lõpus.“  • Kas haldusakt või toiming?


• Põgeneva autovarga peatasid politseikoera kihvad • Postimees 25. märts 2015 18:45 • Politsei eriüksus kasutas varastatud auto 
peatamiseks võrku, mis sellest ülesõitmisel end auto 
rehvide ümber keerab ja masina edasiliikumise 
hetkega võimatuks muudab.


• Toiminguid võib grupeerida väga erineval viisil, näiteks võib eristada: - riigiteenijate igapäevast tööd (õpilaste õpetamine koolis, haige  ravimine, tee remontimine, ehitise lammutamine, tulekahju  kustutamine, dokumendi vormistamine, lihtne kirjavahetus  eraisiku ja asutuse vahel, koosolekul osalemine); - vahetu sunni kasutamist (kumminuialöök, lask tulirelvast,  kinnipidamine arestikambris ja vanglas, asja valdusest  äravõtmine); - rahalisi sooritusi (raha väljamaksmine ja vastuvõtmine, s.h  pangaarve kaudu); - teenuste osutamist (puudega inimese abistamine);
- tehniliste seadmete käitamist ja avalike asjade kasutamise  korraldamist (soojasõlme tööshoidmine, heitmete paiskamine  loodusesse, linna parkide, väljakute ja staadionide  haldamine);


- informatsiooni töötlemine (päringutele vastamine,  pressiteated, andmete avaldamine kodulehel, 
andmekogude pidamine ja ristkasutus); - nõustamine, nt töötu nõustamine, tarbijale õigusalase nõu  andmine tarbijakaitseameti poolt, politseiniku soovitus, 
mida teha tülika naabriga; - kinnitamistoimingud (notariaalne ja ametlik kinnitamine); 
- ametiasutuste mitteformaalsed kokkulepped eraisikuga;
- tegevusetus ja viivitus (mittereageerimine eraisiku poolsele  õiguserikkumisele, avaldusele vastamata jätmine).


HMS § 107. Toimingu õiguslik siduvus ja kaalutlusõigus
(1) Toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming  võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on  seaduslik alus. (2) Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning  menetlemise korra määrab haldusorgan oma  äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse  kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. § 3.  Õiguste kaitse
(1) Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja - vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult  seaduse alusel. (2) Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane,  vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.


• Riigikohtu 23.05.2013 3-3-1-19-13 otsus: „Toimingul  puudub haldusakti üheks tunnuseks olev regulatiivne  toime, kuna toiming pole suunatud õiguste ja kohustuste  reguleerimisele, s.t õiguste tekitamisele, muutmisele või  lõpetamisele (vt otsus asjas nr 3-3-1-10-11, p 13).  Toimingu põhjendamise nõuded, ulatus ja aeg erinevad  oluliselt haldusaktile kohaldatavatest nõuetest. Toimingut  ei pea eelnevalt põhjendama, põhjendused tuleb  esitada isiku nõudmisel (HMS § 108) või toimingu  õiguspärasuse kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses.  Haldusorganil ei ole keelatud fikseerida põhjendusi  kirjalikult. Seega võib haldusorgan esitada toimingu  põhjendused nii eelnevas menetlusdokumendis (nt  relvastatud üksuse tegevuskavas), isiku nõudmisel või  kohtumenetluses.“


Halduseeskiri • Halduseeskiri on haldusele enesele suunatud 
internne akt kaalutlusõiguse ühtlustatud 
teostamiseks. Tegemist on kaalutlusõiguse 
teostamist suunava ja täpsustava juhisega, mis 
peab tagama haldusorganile antud 
kaalutlusvolituse ühtse ja ühetaolise realiseerimise. • HE ei tohi kaalumist takistada ega välistada, 
haldusorganil peab olema õigus ebatüüpilises 
olukorras juhisest kõrvale kalduda. • HE võib kehtestada ilma volitusnormita. • Seaduse ja HE vastuolu korral EI tohi HE-d 
kohaldada.


Haldusakt (HMS § 51) Üldkorraldus haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes  üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele,   muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri  või muu õigusakt. haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud  isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele Toiming (HMS § 106) haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata  tsiviilõigussuhtes Määrus (HMS § 88) avalik-õiguslik halduse ühepoolne haldusvälisele isikule suunatud õigustoiming  – õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleeriniseks Haldusleping (HMS  § 95) avalik-õiguslik halduse õigustoiming - kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid (üksikjuhtumid või piiritlemata arv)  ning mille vähemalt üks pool on riik, KOV üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid 28


Pöördumise nimetus ja sisu 18.03.2020 huvitav loeng aines haldusõigus


 Pöördumise määratlemine:  märgukiri  selgitustaotlus  teabenõue  taotlus (avaldus)  vaie  väärteo/kuriteoteade või -
kaebus Pöördumiste menetlemine:
 märgukirjale vastamine  selgitustaotlusele vastamine  teabenõude täitmine  haldusmenetluse läbiviimine  vaidemenetluse läbiviimine  süüteomenetluse 
läbiviimine


Ülesanded:
 pöördumise määratlemine (kvalifitseerimine)  pädevuse kontroll  vorminõuete kontroll  tähtajanõuete kontroll  sisulise selguse kontroll  sisuline menetlemine ja lõppotsustuse tegemine


Märgukiri  Isik teeb ettepanekuid asutuse või organi töö 
korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või 
annab teavet. → Vastuskiri  MSVS


SELGITUSTAOTLUS  Isik soovib saada selgitusi asutuse poolt välja töötatud 
õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks 
olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta või saada 
teavet, mille andmiseks on vajalik asutuse käsutuses oleva 
teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine.   → Vastuskiri  MSVS


TEABENÕUE
Isik soovib saada dokumendi koopiat või väljavõtet või  andmekogus sisalduvaid andmeid haldusorgani tegevuse, 
isiku enda või muu isiku kohta. → Palutud dokument või selle väljavõte AvTS, IKS


TAOTLUS  Isik soovib, et haldusorgan annaks haldusakti, sooritaks 
toimingu või sõlmiks halduslepingu. → Haldusakt, toiming, haldusleping  HMS (+eriseadus)


SÜÜTEOTEADE  Isik soovib, et haldusorgan algataks süüteomenetluse ja 
karistaks õigusrikkujat → Lahend  VTMS, KrMS


Sõltuvalt taotluse esitamise ajast:
VAIE või TAOTLUS haldusakti muutmiseks või  
kehtetuks tunnistamiseks.  Isik soovib, et haldusorgan muudaks oma haldusakti või 
menetlustoimingut.  → Vaie: reeglina vaideotsus (kuid võib olla ka vaide  tagastamise teade). Taotlus: vastuskiri või haldusakt.  HMS


Halduse organisatsioonilised  süsteemid. Haldusülesannete  delegeerimine (halduskoostöö).  04.03.2020 loeng aines haldusõigus 1


1. Halduse organisatsioonilised süsteemid Halduse organisatsioonilised süsteemid on  haldusorganite pädevuse piiritlemise ja  teostamise põhialusteks 1. Tsentralisatsiooni- ja  detsentralisatsioonisüsteem,
2. Kontsentratsiooni- ja  dekontsentratsioonisüsteem,
3. Monokraatne ja kollegiaalsüsteem,
4. Territoriaal- ja reaalsüsteem. 2


1.1. Tsentralisatsiooni- ja  detsentralisatsioonisüsteem Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks on subordinatsiooni ehk  alluvussuhted. - halduse kandja organid asuvad üksteise suhtes subordinatsiooni  vahekorras, alludes ühele kõrgemalseisvale organile, - puudutab ka õigusakte (hierarhilises süsteemis madalamal astmel  asuva organi aktid ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi  aktidega), - kõrgemalseisval organil võib olla ka sekkumisõigus alluvate organite  tegevuse suhtes (nt minister tühistab teenistusliku järelevalve korras vangla direktori haldusakti, millega lubati kinnipeetav avavanglasse), - pädevuse vertikaalne  jaotus organite vahel. Ministeerium – amet v inspektsioon
• Vt „riigipuu“: http://www.riigipilt.ee/ 3


Vabariigi Valitsuse seadus § 46. Ministeeriumi staatus ja struktuur (2) Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning  muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. § 49. Ministri pädevus ministeeriumi juhina (1) Minister vastava ministeeriumi juhina: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid  küsimusi; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende  otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele  ametiasutustele või ametnikele; 4) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate  riigiasutuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistusjärelevalvet  ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle käesoleva seaduse §-s 95  sätestatud korras; 4


• Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on   koordinatsioonisuhted. - Haldusorganid on õiguslikult võrdses seisundis, - Haldusorganid tegutsevad oma pädevuse piires  sõltumatult. • Riigivõimu esindaja annab otsustamisõiguse üle  iseseisvatele õigussubjektidele, halduse kandjatele, kelle  organid ei asu ühtses hierarhilises süsteemis  riigihaldusorganitega. • Nt riik ja KOV ja nende organite omavahelised suhted. KOV  kaebab riigi kohtusse. • Milline on Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalve TTÜ  üle? 5


1.2. Kontsentratsiooni- ja  dekontsentratsioonisüsteem • Kontsentratsioonisüsteem esineb siis,  kui kogu haldusvõim koondub vastavas  haldusekandjas vaid ühe organi või nn.  keskorganite kätte. • Dekontsentratsioonisüsteemis toimub  otsustamisõiguse jaotus paljude organite  vahel. Nt erinevad ministeeriumid. • Kes teostab parkimise järelevalvet?  Liiklusseaduse § 193. 6


1.3. Monokraatne ja kollegiaalsüsteem, • Monokraatse süsteemiga on tegemist siis, kui organi  juhataja on üksikisik ning talle on antud  ainuotsustamise õigus. Nt minister juhib ministeeriumi  ainuisikuliselt. • Kollegiaalsüsteemi puhul on vastava haldusorgani juhiks kollegiaalisik ehk kolleegium, kellele kuulub ka otsuste vastuvõtmise õigus. • Nt Vabariigi Valitsus, kohalike omavalitsusüksuste täitevorganid. • Põhiseaduse  § 36. [---] Ühtki Eesti kodanikku ei tohi  välisriigile välja anda muidu, kui välislepingus ettenähtud  juhtudel ning vastavas lepingus ja seaduses sätestatud  korras. Väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus. 7


1.4. Territoriaal- ja reaalsüsteem. • Territoriaalsüsteemi puhul nähakse haldusorganile ette  teatud territoorium, ruum, mille ulatuses ta on  volitatud oma pädevust realiseerima. Nt KOV pädevus  seotud üksuse territooriumiga – linna või valla kehtestatud nõuded. • Reaalsüsteemi puhul nähakse igale haldusorganile ette  teatud haldustegevuse valdkond.  • Põhiseadus kasutab selles tähenduses mõistet  valitsemisala (PS § 94). Nt ministeeriumide pädevus.  • Reaalsüsteemile rajatud haldusorganid teostavad oma  pädevust kogu vastava haldusekandja territooriumil. 8


2. Haldusülesannete delegeerimine  (halduskoostöö).  • Millisel viisil on otstarbekas kindlustada täidetava  haldusülesande kõrgeim kvaliteet – kes (kas alati  riigivõim ise?) ja kuidas. Eesti kui väikeriigi vajadused. • Avaliku ja erasektori koostöö. • Nt ühistransport, kommunaalteenused, arstiabi,  heakord, hoolekanne, sotsiaalteenused, kultuur, spordi  või noorsootöö valdkond. • NB! Avalik võim peab hoolitsema selle eest, et  osutamiseks üle antud avalik teenus oleks isikutele  kättesaadav. Riigivõim lõppastmes vastutab. • NB! Eraõiguslik isik ei ole demokraatlikult  legitimeeritud avaliku võimu teostamiseks. 9


• NB! Mitte kogu riigivõimu ei või erasektorile  üle anda (nt kohus, politsei) • Riigikohus 3-1-1-86-07 “...neid ülesandeid,  mida on põhiseaduse mõtte kohaselt kohustatud täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu tuumikfunktsiooni,  ei saa riigivõim delegeerida eraõiguslikule juriidilisele isikule.” 10


• Haldusülesannete delegeerimisega füüsilisele ja  juriidilisele isikule nende "iseseisvaks" täitmiseks  kaasneb nende füüsiliste ja juriidiliste isikute  muutumine riigi kõrval avaliku halduse ülesandeid oma  vastutusel täitvaks avaliku halduse kandjaks.  • Nimetatud isik esineb üleantud ülesannetes riigi  asemel haldusõigussuhte poolena eraisiku vastas,  võttes oma tegevusega õigusi ja kohustusi iseendale  ning vastutades haldusülesande täitmisel toimepandud  õigusrikkumistega tekitatud kahjude eest. 11


HKS § 5.  Haldusülesande täitmiseks volitamise kaalutlused (1) Juriidilise või füüsilise isiku võib volitada haldusülesannet  täitma, kui: 1) haldusülesande täitmine juriidilise või füüsilise isiku  poolt on majanduslikult põhjendatud, arvestades muu  hulgas ülesande riigi või kohaliku omavalitsuse poolt  täitmiseks volitamiseks, võimalikuks rahastamiseks ning  järelevalveks tehtavaid kulutusi; 2) haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle  täitmise kvaliteeti; 3) haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta  avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes  haldusülesannet täidetakse. 12


• Riigilt erasektorile kas: - avalik-õiguslikus vormis (halduslepingute alusel)  või - eraõiguslikus vormis (tsiviilõiguslike lepingute  alusel). • Riigikohus 3-3-4-1-10: “Avalik ülesanne ei tähenda  tingimata seda, et tegemist peab olema  täidesaatva riigivõimu volituse kasutamisega. [---]  Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda  ülesannet täidab eraõiguslik isik.”  13


• Kas haldusleping või eraõiguslik leping? • Otsustavaks kriteeriumiks on avaliku võimu  volituste üleandmise fakti olemasolu või selle  puudumine. • Sellest tuleneb järelevalve olemus ja ulatus  ning vaidluse lahendamine (halduskohtus või  maakohtus). • Nt halduslepingud 14


Halduslepingu sõlmimiseks peab olema seaduslik alus; HKS § 3 lõiked 1 ja 2: • „Kohaliku omavalitsuse üksuse, muu avalik-õigusliku  juriidilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku […] või füüsilise  isiku võib volitada riigi haldusülesannet täitma seadusega,  seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras  sõlmitud halduslepinguga.” • „Kohalik omavalitsus võib talle seadusega või selle alusel  pandud haldusülesannet volitada juriidilist või füüsilist  isikut täitma seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse  alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras  sõlmitud halduslepinguga.” 15


Jahiseadus § 10. Halduskoostöö jahinduses (1) Riik võib kaasata jahindustegevuse korraldamisse  eraõiguslikust juriidilisest isikust jahindusorganisatsiooni.  Jahindusorganisatsioonide kaasamiseks võib valdkonna eest  vastutav minister sõlmida halduslepingu käesoleva seaduse  § 29 lõikes 3, § 36 lõikes 8, § 40 lõikes 62 ja § 42 lõikes 8  nimetatud ülesande üleandmiseks halduskoostöö seaduses  sätestatud korras. (2) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sõlmitud  halduslepingu täitmise üle teostab Keskkonnaministeerium. (3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb  muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitmise jätkamist,  on täitmise edasine korraldaja Keskkonnaamet. 16


• Riigikohtu 19. veebruar 2016 otsus 3-1-1-5-16 • Keskkonnainspektsioon (KKI) koostas 27. veebruaril 2015  väärteoasjas otsuse, millega karistas Raimu Aiat jahiseaduse  (JahiS) § 60 lg 1 järgi rahatrahviga 200 eurot selle eest, et R. Aia,  olles MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts (selts) juhatuse liige ja  vastutades jahilubade arvestuse pidamise eest, jättis ajavahemikul  1.–10. märtsini 2014 arvestuse pidamise raamatusse kandmata K.  N-i ja A. R-i jahilubade tagastamise andmed. Sellega rikkus ta JahiS § 40 lg-s 7 sätestatut, mille kohaselt peab jahiloa andja arvestust  jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete kohta.  Sama otsusega karistas KKI seltsi jahiloa andmete sisse kandmata  jätmise ja A. K-le, O. I-le, D. J-ile ning G. K-le väljastatud lubade  puhul vale, s.o tegelikkusest hilisema tagastamise kuupäeva  märkimise eest JahiS § 60 lg 2 järgi rahatrahviga 1200 eurot. 17


Eraõigusliku lepingu sõlmimise eeldused tulenevad  HKS § 3 lg 4: Haldusülesande täitmiseks volitamise korral võib sõlmida  tsiviilõigusliku lepingu, kui: - seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist,  - lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu  kolmanda isiku õigusi ega kohustusi,  - riiki või kohalikku omavalitsust ei vabastata tal lasuvatest  kohustustest ja - ülesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivõimu volitusi.  Kui lepingust selgelt ei nähtu poolte tahe sõlmida tsiviilõiguslik leping,  eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga.” 18


• Sotsiaalhoolekande seadus § 17. Koduteenuse eesmärk ja sisu (1) Koduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on  täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja  parandades tema elukvaliteeti. (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest  või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes  tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning  väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine. § 38. Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu (1) Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille  eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega  isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat  transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Kas haldusleping või tsiviilõiguslik leping? 19


Pöördumise nimetus ja sisu 18.03.2020 huvitav loeng aines haldusõigus


 Pöördumise määratlemine:  märgukiri  selgitustaotlus  teabenõue  taotlus (avaldus)  vaie  väärteo/kuriteoteade või -
kaebus Pöördumiste menetlemine:
 märgukirjale vastamine  selgitustaotlusele vastamine  teabenõude täitmine  haldusmenetluse läbiviimine  vaidemenetluse läbiviimine  süüteomenetluse 
läbiviimine


Ülesanded:
 pöördumise määratlemine (kvalifitseerimine)  pädevuse kontroll  vorminõuete kontroll  tähtajanõuete kontroll  sisulise selguse kontroll  sisuline menetlemine ja lõppotsustuse tegemine


Märgukiri  Isik teeb ettepanekuid asutuse või organi töö 
korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või 
annab teavet. → Vastuskiri  MSVS


SELGITUSTAOTLUS  Isik soovib saada selgitusi asutuse poolt välja töötatud 
õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks 
olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta või saada 
teavet, mille andmiseks on vajalik asutuse käsutuses oleva 
teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine.   → Vastuskiri  MSVS


TEABENÕUE
Isik soovib saada dokumendi koopiat või väljavõtet või  andmekogus sisalduvaid andmeid haldusorgani tegevuse, 
isiku enda või muu isiku kohta. → Palutud dokument või selle väljavõte AvTS, IKS


TAOTLUS  Isik soovib, et haldusorgan annaks haldusakti, sooritaks 
toimingu või sõlmiks halduslepingu. → Haldusakt, toiming, haldusleping  HMS (+eriseadus)


SÜÜTEOTEADE  Isik soovib, et haldusorgan algataks süüteomenetluse ja 
karistaks õigusrikkujat → Lahend  VTMS, KrMS


Sõltuvalt taotluse esitamise ajast:
VAIE või TAOTLUS haldusakti muutmiseks või  
kehtetuks tunnistamiseks.  Isik soovib, et haldusorgan muudaks oma haldusakti või 
menetlustoimingut.  → Vaie: reeglina vaideotsus (kuid võib olla ka vaide  tagastamise teade). Taotlus: vastuskiri või haldusakt.  HMS


Haldusmenetlus III Haldusakti vormistamine ja  õiguspärasuse eeldused 01.04.2020 loeng aines haldusõigus


Otsuse langetamine • Kui otsuse tegemiseks aluseks oleva õigusnormi eeldused on  täidetud (tõendite kogumine oli edukas), tekib küsimus – mida saab  otsustada. • Õigusnorme on kahte liiki: - Sundusliku tagajärjega (“Kui tuvastatakse, et õpilane või üliõpilane ei vastanud  õppetoetuse taotlemisel vastava õppetoetuse saamise tingimustele ning ta oli või pidi  olema nimetatud tingimustele mittevastavusest teadlik, lõpetab õppeasutus, vajaduspõhise  õppetoetuse puhul vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldaja, viivitamatult  õpilasele või üliõpilasele õppetoetuse maksmise ja õpilane või üliõpilane kaotab õiguse  taotleda ja saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine,  ning sellele järgneval õppeaastal. ”) - Kaalutlusõigust sisaldavad (“Õppeasutusel on õigus nõuda õpilaselt käesoleva  paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul õppetoetus tagasi ning määrata see uuele  õpilasele vastavalt nende paremusjärjestusele. Õppeasutusel on õigus lõpetada või peatada õpilasele õppetoetuse maksmine, kui  õpilane rikub oluliselt kutseõppeasutuse seaduses sätestatud õpilase kohustusi. ”) • Tuleta meelde: kaalutlusõigus ja proportsionaalsus! 2


Otsuse vormistamine Kui haldusmenetlust läbivaks põhimõtteks oli  vormivabaduse printsiip (HMS § 5), siis  haldusaktide vormistamise suhtes see ei kehti  – üldjuhul tuleb haldusakt anda kirjalikus  vormis (HMS § 55 lg 2; erand võimalik vaid juhul, kui  seadus või määrus seda otsesõnu lubab või kui on vaja anda
edasilükkamatu korraldus ).  See on vajalik eelkõige isikute õiguste kaitseks  ning võimalike vaidluste vältimiseks.  3


Meenutus  • RKHKo 21.03.2012 3-3-1-5-12 Asjaolud: EBS rektori käskkirjaga eksmatrikuleeriti  A. O. õppetöös edasijõudmatuse ja õppetööle  mitteilmumise tõttu. 
Kohus: “Haldusaktist ei selgu eksmatrikuleerimise  faktiline ega õiguslik alus, samuti on haldusakt  motiveerimata. Vastustaja on haldusaktile  kehtestatud nõuete vastu eksinud määral, mis  toob kaasa selle õigusvastasuse ja tühistamise.” 4


• Vt ka I astme halduskohtu 06.07.2011 otsus  3-10-3351 “HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani  poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,  kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lõikest 1 tulenevalt peab  kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse  haldusaktis või menetlusosalisele  kättesaadavas dokumendis, millele on  haldusaktis viidatud. HMS § 56 teise lõike kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses  märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kolmanda lõike kohaselt  peab kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkima kaalutlused,  millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. [---] Isiku õigusi piiravast haldusaktist peab isikule selguma, miks ja millisel õiguslikul alusel  selline otsus on tehtud. Kohus leiab, et kaevatud käskkirjast ei selgu X.X.i eksmatrikuleerimise konkreetne faktiline alus, samuti ei ole viidatud ühelegi  õppekorralduse eeskirja punktile või muule õigusaktile, mille rikkumist kaebajale ette heidetakse. jätkub… 5


Haldusakti põhjendamine on aga üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse  §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse […]. Kui  haldusakti adressaat ei tea, millised olid haldusakti andmise põhjused  selle andmise hetkel, siis ei ole tal võimalik efektiivselt ja argumenteeritult  vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Isik mõistab haldusakti  õigusliku ja faktilise aluse kaudu, miks selline haldusakt tema suhtes anti. Vastustaja on X.X.ile alles 19. oktoobril 2010 edastatud vastuses selgitanud,  milles kaebaja õppetöös edasijõudmatus ja õppetööle mitteilmumine  seisneb (tl 70). Samuti on vastustaja oma seisukohti põhjendanud kohtule esitatud kirjalikus seletuses. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohus  üldjuhul asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja  faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel märkinud (Riigikohtu 17. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-39-07). EBS  ei ole välja toonud ühtki erandlikku asjaolu, mille tõttu peaks praeguses  asjas lubama X.X.i eksmatrikuleerimise käskkirja põhjendamist alles  kohtumenetluses. Seega on vaidlustatud käskkiri vastuolus HMS §-s 56  sätestatuga ja seega õigusvastane. Jätkub… 6


Kohus ei välista, et faktiline ja õiguslik alus X.X.i eksmatrikuleerimiseks oli vaidlustatud käskkirja  andmise ajal olemas, kuid käskkirjas ei ole neid aluseid märgitud. Seetõttu ei ole kohtul kindlust,  et vastustaja poolt pärast haldusakti andmist  esitatud põhjendused on samad, mis olid ka  tegelikult X.X.i eksmatrikuleerimise aluseks. Sel  põhjusel ei kontrolli kohus ka vastustaja  kohtumenetluses esitatud väiteid, et kaebaja eksmatrikuleerimise alus oli käskkirja andmise ajal faktiliselt olemas.” 7


Kokkuvõtvalt peab isik:
- aru saama, millised on tema haldusaktist  tulenevad õigused kohustused, - teada saama, miks üldse selline otsustus tema  suhtes tehti (peab selguma haldusaktis sisalduvast põhjendusest).  See annab talle võimaluse mõista, esitada vaie  või pöörduda kohtu poole.  8


Haldusakti kohustuslikud elemendid 1. motivatsioon ehk põhjendus, 
2. resolutiivosa ehk haldusaktiga  kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi  sisaldav osa, 3. vaidlustamisviide,
4. muud haldusakti kohustuslikud andmed. Neil erinev õiguslik tähendus. 9


Põhjendamine Eesmärgid: • halduse enesekontroll - et ollakse jõutud õigele otsusele; • isikute õiguste kaitse - mõistmine, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti; • kohtu teostatav kontroll (“põhjendus peab kohut veenma,  kas haldusorgan järgis menetlusnorme ja kas arutluskäik otsuse tegemisel oli mõistlik.”). Põhjendada ei tule:
• taotlus rahuldati täielikult ja 3.isikute õiguseid ei mõjutata.  NB!  Taotluse osaline rahuldamine kujutab endast samaaegselt ka taotluse osalist  rahuldamisest keeldumist. Tegemist on samaaegselt adressaadi jaoks nii soodustava kui ka koormava haldusaktiga. Taotluse osalist rahuldamata jätmist tuleb seetõttu igal juhul põhjendada (nt kui isik taotles sotsiaaltoetuse maksmist 100 euro ulatuses ja  linnavalitsus rahuldab taotluse 90 euro ulatuses, siis tuleb selgitada, miks makstakse  toetust vähem, kui taotleti); • eriseaduses sätestatud juhud (nt strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning  transiidi seadus). NB! Kaalutlusõiguse alusel antavas haldusaktis tuleb kaalutlused alati ära tuua. 10


HMS § 56. Haldusakti põhjendamine (1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest  keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti  põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele  kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. (2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise  faktiline ja õiguslik alus. (3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb  märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti  andmisel lähtunud. (4) Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses  näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja  kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. 11


Põhjenduse vormistamisel ei ole võimalik üldiselt määratleda, kui pikk  peaks motivatsioon olema – see sõltub konkreetsest  üksikjuhtumist, lahendatava probleemi keerukusest ja sellest, kui  põhjalikult haldusorgan uurimispõhimõttest tulenevalt juhtumiga  tegelema pidi. Põhjendus peaks olema eesmärgipärane, loogiline, lihtne, arusaadav.  - lihtne ja arusaadav: kuna haldusaktid on sageli suunatud isikutele,  kellel puuduvad õigusalased ja vastava valdkonna eriteadmised,  siis tuleb tähelepanu pöörata keelekasutusele. Võimaluse korral tuleb vältida kantseliiti, erialatermineid, seaduse teksti lihtsat kopeerimist. Haldusorgan peab suutma ennast väljendada viisil,  et tavaline inimene mõistaks, milline otsus ja miks tema suhtes tehti; ametnik peab olema erialaterminite lahtiseletaja ja  seaduseteksti „tõlkija” tavalisele inimesele arusaadavasse keelde; 12


• - eesmärgipärane: põhjendus peab olema loogiliselt ülesehitatud, nii et  motivatsiooni lugedes on võimalik rekonstrueerida haldusorgani mõttekäiku. Põhjendusest peab üheselt tulenema, et arvestades antud  juhtumi asjaolusid oli võimalik üksnes taolise sisuga haldusakti andmine.  Kui õigusnorm kasutab määratlemata õigusmõisteid, tuleb need sisustada  (nt “vääritu tegu”, “kutseomaduste minetamine”, “lähedal asuv piirkond”,  “ avalik/üldine huvi”). Kui õigusnormis on jäetud kaalutlusõigus, on motiveerimisel lisatähtsus, sh  tuleb põhjendada ka nt konkreetse meetme valikut. ( õigus otsustada, kas  otsust teha (võib/tohib/on õigus), või milline otsus teha (peatada loa kehtivus, tunnistada luba kehtetuks või teha ettekirjutus). Põhjenduses tuleb märkida konkreetsed kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (§ 56 lg 3).  13


HMS § 56 ei kohusta viitama kõigile toimikus olevatele  dokumentidele, mida akti andmisel arvesse võeti. Põhjendus koosneb: 1. õiguslik alus: ehk  ehk viide konkreetsele õigusakti normile, mis võimaldab vastavat otsustust teha (paragrahvi lõike ja punkti  täpsusega.; viide peab olema asjakohane, täpne, õige, piisav.;  puudub vajadus RT avaldamismärke äratoomiseks); 2. faktiline alus ehk kirjeldus “mis juhtus?” - tegeliku elu asjaolud, mis tingisid haldusakti andmise. RKHKo 19.03.2002 3-3-1-13-02:  “Oluline on ka faktilise ja õigusliku  motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab  haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi  asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad  tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise.” 14


NB! Tagantjärgi (nt kohtumenetluse käigus) ei ole  põhjenduse täiendamine üldjuhul lubatav. RKHK 3-3-1-49-08, p 11 “Kui haldusakti adressaat ei  tea haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle  andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja  argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti  andmise asjaolusid.” Kas põhjendus peab sisalduma alati haldusaktis  endas? 15


Põhjenduse võib esitada muus dokumendis, millele  haldusaktis on viidatud. Eeldused: • motivatsioon ebaproportsionaalselt mahukas; • põhimotiivid kokkuvõtlikult haldusaktis; • viide dokumendile konkreetne, arusaadav (RKHKo 3-3-1-79-08:  “Viide ei tohi olla umbmäärane, kuna see võib haldusakti adressaati eksitada,  eriti olukordades, kus haldusakti põhjendused sisalduvad mitmes lisas”, RKHKo 3-3-1-13-11 “Abstraktsel viitamisel menetluses esitatud dokumentidele ei ole  menetlusosalistel ega kohtul võimalik üheselt aru saada, millised olid haldusakti  andja kaalutlused. Samuti ei sunni see haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja  vastuargumente läbi mõtlema”, RKHKo 3-3-1-39-07 “haldusakti motiveeringuks ei  saa pidada dokumenti, mida ei tehta teatavaks koos vaidlustatud haldusakti  endaga, vaid mis pannakse üles haldusekandja kodulehele, ilma et sellele  dokumendile oleks haldusaktis viidatud. “); • viidatud dokument õiguslikult ja faktiliselt ligipääsetav.  16


RKHKo 3-3-1-28-04: “Ka kohaliku omavalitsuse  volikogu otsuses peab olema esitatud haldusakti  motivatsioon. Kui motivatsioon esitatakse selle  mahukuse tõttu mõnes muus dokumendis,  peavad haldusaktis olema välja toodud  põhimotiivid. Viide muule dokumendile peab  olema niivõrd täpne, et võimaldab isikul mõista,  milline osa dokumendist kujutab endast  haldusakti põhjendust.” Nt viide detailplaneeringule 17


Kollegiaalsete haldusorganite hääletamise teel vastuvõetavad otsused. RKHK 3-3-1-54-03 p 20: „Ka demokraatlikult valitud esinduskogu ei või oma otsuseid teha meelevaldselt, vaid  valikuid tuleb ratsionaalsete argumentidega põhjendada.“ RKHK  3-3-1-30-02 : “Kollegiaalorgani haldusotsustus kui halduskohtus üldalustel  vaidlustatav akt peab olema motiveeritud. Tagatud peab olema otsuse läbipaistvus  ja kontrollitavus. Kollegiaalse haldusorgani poolt hääletamise teel vastu võetavat  otsustust võib motiveerida kollegiaalorgani otsuses eneses. Selleks võib panna  hääletamisele otsuse projekti motiivid.” nt vallavolikogu otsus   Kollegiaalorgani otsuse põhjenduse võib siiski koostada ka tagantjärele pärast istungit,  kuid enne haldusakti andmist istungi protokolli või ettevalmistavate materjalide põhjal. Motiivide autentsuse eest (selle eest, et neist otsustamisel ka tegelikult juhinduti) vastutab sellisel juhul otsusele allakirjutav isik.  • Kuna kollegiaalorgan peab motiveerima ka haldusakti andmisest keeldumist, siis  juhul, kui näiteks volikogule esitatud eelnõu ei kogu piisavat arvu poolthääli, tuleb volikogul põhjenda, miks eelnõu jäi vastu võtmata. 18


Resolutiivosa HMS § 55 lg 1: “Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.” Analoogia õigustloovate aktide õigusselgusega? RKPJK  3-4-1-16-05 : “[…] põhiseadusega nõutav normi määratletuse ehk õigusselguse  aste ei ole kõikide normide puhul sama. Selgemad ja täpsemad peavad olema  normid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata […] Normi määratletust ei tule hinnata  konkreetse vaidluse poolte seisukohalt vaadatuna. Mõõdupuuks on normi  adressaadiks olev kujuteldav keskmiste võimetega isik.” Vrd: RKHK  3-3-1-23-06 : “Halduskolleegium peab igati põhjendatuks eeldada, et selline  ehitaja mõistab nõudeid, millest lähtuda, ka oludes, kus ehitusluba ei ole piisavalt  selge ja detailne. AS XX on pikema aja vältel teostanud ehitustöid, mis seonduvad  ajaloolist või muinsuskaitselist tähtsust omavate objektide rekonstrueerimise või  restaureerimisega. Halduskohtusse esitatud kaebuses märkis AS XX, et ta suhtub  Tallinna Vanalinna muinsuskaitsealasse suure respektiga kui pikaajaliste  kogemustega restaureerimis- ja rekonstrueerimistööde spetsialist.  Halduskolleegium peab igati põhjendatuks eeldada, et selline ehitaja mõistab  nõudeid, millest lähtuda, ka oludes, kus ehitusluba ei ole piisavalt selge ja detailne.  AS XX ei ole väitnud, et ta ei saanud ehitusloast tulenevalt aru rekonstrueeritava  hoone esiseina osalise säilitamise nõudest. Vastupidi, käesolevas asjas on AS XX  kinnitanud, et ta oli teadlik välisfassaadi (esiseina) osalise säilitamise nõudest. [--- ].” 19


• Haldusakt on üldakti konkretiseerija ehk n.ö vahepealseks etapiks õigustloova akti ja isiku vahel. Kui üldaktides väljendab riik oma seisukohta abstraktselt,  siis üksikaktiga teeb riik seda konkreetses küsimuses.  • Seega peab haldusakti koostav ametnik suutma olla  üldakti tõlgendajaks ja selle eesmärgi edasiandjaks.  • Isikule peab olema üheselt arusaadav, mida riik tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja  kohustused sellest temale tulenevad: - kellel on õigus millele, millistel tingimustel või
- kes peab tegema mida, millise tähtaja jooksul. 20


• HMS § 60 lg 2 sätestab, et resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sh ka haldus- ja riigiorganitele.   • Klassikalise haldusakti puhul koosneb resolutiivosa käsust, keelust või loast.  • Luba ei pane küll peale kohustust loa adressaadile, küll aga haldusele endale ja kolmandatele isikutele.  • Nt ehitusloa saanud kinnistuomanikul ei saa ei riigiasutused ega naabrid  keelata ehitustöid, kui need toimuvad kooskõlas ehitusloas heakskiidetud  projektiga. Haldusakt, mis garanteerib adressaadile rahalise, varalise või  muu soorituse (nt pensioni, sotsiaalhoolekande koduteenuse), paneb  haldusorganile kohustuse seda teenust osutada niikaua, kuni haldusakt  kehtib.  21


Vaidlustamise viide HMS § 57 lg 1:
"Haldusaktis peab olema viide haldusakti  vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra  kohta." Vaidlustamisviite eesmärgiks on tagada isikutele,  kelle õigusi haldusakt võib puudutada,  teadmine  selle kohta, millised on võimalused oma õiguste  kaitseks ning mida ja millise tähtaja jooksul sellise  õiguse kasutamiseks on vaja teha.  22


Viite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega  õiguspärasust. Viite puudumise tagajärjeks võib olla kaebetähtaja  ennistamine. Viide: “Käesolevat … haldusakti nimetus on võimalik  vaidlustada … päeva jooksul haldusakti teatavaks  tegemisest, esitades kaebuse … Tallinna/Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus  sätestatud korras või vaide … vaiet lahendava organi  nimetus haldusmenetluse seaduses sätestatud  korras.” 23


Vaidlustamisviide ei või olla eksitav, nt: 3-3-1-31-06: “Küsimus, kas haldusorgani tsiviilõiguslikku  tahteavaldust sisaldava haldusakti vaidlustamiseks  tuleb pöörduda üld- või halduskohtu poole, pole  eeltoodust tulenevalt isikule alati selgelt mõistetav.  Lisaks on ka tsiviilõiguslikku tahteavaldust sisaldavates  haldusaktides halduskohtule osundav  vaidlustamisviide. Isiku suhtes, kes soovib vaidlustada  haldusaktis sisalduvat tsiviilõiguslikku tahteavaldust,  võib sellist vaidlustamisviidet pidada eksitavaks.” 3-3-1-48-02: “Selleks, et otsustada, kas ja millal oli  kaebajal võimalik leida, et eelhaldusakt rikub tema  õigusi või piirab tema vabadusi, tuleb vajadusel hinnata  muuhulgas ka vastava haldusmenetluse keerukust. […]  Oluline võib olla seegi, kas ja kuidas on haldusorgan  täitnud selgitamiskohustust ja kas eelhaldusaktis on  vaidlustamisviide ” 24


3-3-1-71-02: “[…] vaidlustatud käskkirjas sisalduv vaidlustamisviide,  mille järgi on käskkirja vaidlustamine võimalik 30 päeva jooksul  arvates päevast, mil isik sellest haldusaktist teada sai või pidi teada  saama, on eksitav ning näeb akti vaidlustamiseks ette seaduses  sätestatust lühema tähtaja.” 3-3-1-80-04: “Järelikult uuendas maksuhaldur selles asjas  haldusmenetluse ning andis välja uue haldusakti, mida saab  üldkorras halduskohtus vaidlustada. Seda kinnitab ka vastavasisuline  vaidlustamisviide 2. märtsi 2004. a otsuse nr 337 lõpus.” 3-4-1-5-04: “Kolleegium leiab, et vaidlustamisviite puudumist ei saa  käesoleval juhul pidada kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks  põhjuseks. Kolleegium eeldab, et volikogu liige tunneb vajalikul  määral tema tegevust reguleerivaid Kohaliku omavalitsuse volikogu  valimise seadust ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust. Ka oli  kaebuse esitamise ajaks olemas Riigikohtu lahend, mis puudutas  volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõpetamist ja  asendusliikme määramist.” 25


Haldusakti muud andmed 1. Haldusakti andnud haldusorgani nimetus. 2. Haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri. 3. Haldusakti andmise aeg. Erista haldusakti teatavakstegemise ehk jõustumise ajast. Haldusakti väljaandmise aeg on oluline haldusakti õiguspärasuse hindamisel. 4. Haldusakti adressaat. 5. Muud õigusaktiga ette nähtud andmed, nt viide asendustäitmisele või sunnirahale. 26


• Allkiri ei ole vaid vormi küsimus! • Selle puudumine võib kaasa tuua haldusakti tühisuse! RKHK 3-3-1-71-05, p 10: “Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal kehtinud Liiklusseaduse  § 41 lg-st 4 ning § 413 lg-st 10 tulenevalt on juhtimisõiguse peatamise otsus haldusaktiks, mis  tehakse kirjalikus vormis. Kirjalikus vormis antav haldusakt peab vastama HMS § 55 lg-s 4 ja  vastavas eriseaduses sätestatud nõuetele. HMS § 55 lg 4 näeb muuhulgas ette, et kirjalik haldusakt  peab olema allkirjastatud selle andnud ametniku poolt. Sama nõue sisaldus Liiklusseaduse § 41 lg 4  p-s 6. Allkirjastamise nõue ei ole pelgalt akti vormi küsimus. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et allkiri  tõendab, et haldusakt on antud ning selle on andnud akti allkirjastanud isik. Juhtimisõiguse  peatamise otsus on oma materiaalselt sisult halduse poolt tehtav karistusotsus, mis on suunatud  haldusvälisele isikule. Selline sunnivahendi kohaldamise otsus saab omandada juriidilise tähenduse  üksnes otsuse allkirjastamisel pädeva ametiisiku poolt. Sunnivahendi kohaldamisel, kui seadus näeb  ette kirjaliku haldusakti andmise kohustuse, ei või haldusorgan oma tahet väljendada teisiti kui  kirjaliku allkirjastatud haldusaktiga. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud käsitleda allkirjastamata  karistusotsust kui tühist haldusakti.” 27


Haldusakti kehtivus ja õiguspärasus Tuleks eristada: 
• õiguspärasus (HMS 4. peatüki 2. jagu) - viitab  haldusakti kvaliteedile, ning • kehtivus (HMS 4. peatüki 3. jagu) - hõlmab akti  jõustumise ja kehtimise ning kehtivuse  lõpetamise asjaolud (haldusakti "eluiga").  • Akti halb kvaliteet ei too alati kaasa kehtetust. 28


• Õiguspärasus on haldusakti vastavus õiguskorra poolt esitatavatele nõuetele • - vastandmõisteks on õigusvastasus.  • Kehtivus on haldusakti kui tahteavalduse omadus tuua kaasa õiguslikke tagajärgi - vastandmõisteks on kehtetus.  29


VEA RASKUS                       TAGAJÄRG Väga rasked eksimused → Tühisus (HMS § 63) Keskmise raskuse eksimused → Kehtetuks tunnistatavus (HMS § 64 jj) Kerged eksimused → Haldusakt jääb                       kehtima (HMS §-d 58 ja 59) 30


• Kehtetu on seega: - haldusakt, mis pole veel kehtima hakanud ehk jõustunud (pole veel teatavaks tehtud; pole möödunud jõustumist edasilükkav tähtaeg või pole saabunud sündmus,  millega haldusakti jõustumine on seotud); - haldusakt, mis vaatamata teatavakstegemisele ei ole  kehtima hakanud (puudused, mis viivad tühisuseni - HMS § 63 lg 2); - varem kehtinud haldusakt, mille kehtivus on hilisema tahteavaldusega kõrvaldatud, st mis on haldusorgani või kohtu poolt kehtetuks tunnistatud või tühistatud. 31


Haldusakti õiguspärasus HMS § 54: 
• "Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud  pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel  kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,  proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning  vastab vorminõuetele."  32


Õiguspärasuse hindamine Haldusakti õiguspärasust hinnates lähtutakse akti ANDMISE  aja õiguslikust ja faktilisest olukorrast, mitte sellest, mis  kehtis taotluse esitamise ajal; vt ka §-de 65 ja 66  sõnastust “Haldusakt, mis andmise ajal oli …”.  Erand – kui rikutaks isikute õiguspärast ootust, tuleb otsust  tehes lähtuda taotluse esitamise hetkel kehtinud  õigusest. Erand on ka menetlusõigus – kui men.õ muutub menetluse  kestel, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud  õigusnorme (HMS § 5 lg 5). Pädevusnormid muutuvad – HMS § 9 lg 3 “Haldusorgani  pädevuse muutumisel peab asja menetlusse võtnud  haldusorgan viima menetluse lõpule. Kui haldusorgani  tegevus lõpetatakse, läheb asja lahendamine üle  pädevale haldusorganile.” 33


• Õiguspärasuse nõuded jagunevad kaheks:  - formaalsed ja - materiaalsed. 34


Formaalne õiguspärasus eeldab, et haldusorgan: • tegutseb pädevuse raames (HMS §-d 8 ja 9): – välispädevus – nii sisuline ehk valdkondlik kui ka territoriaalne (Nt Linnavalitsus teeb  kaupluseomanikule ettekirjutuse kaupluse sanitaartingimuste kooskõlla viimiseks  toiduseadusega. Kuna riiklik järelevalve toidukäitlemise valdkonnas ei kuulu kohaliku  omavalitsuse, vaid hoopis Veterinaar- ja Toiduameti  pädevusse, on selline ettekirjutus antud  pädevust ületades.) – Sisepädevus (kes haldusorganis töötavatest või sinna nimetatud ametiisikutest on volitatud  organi nimel ametlikke toiminguid tegema, kas vallavalitsus kollegiaalorganina või  ametiasutus, vt ka 3-3-1-17-00: lahkumisettekirjutuse tegemise pädevus) • peab kinni ettenähtud menetlusest (HMS § 35 jj): – menetlusosaliste kaasamine – menetlusõiguste tagamine – ärakuulamine, selgituskohustuse täitmine, dokumentidele  juurdepääsu andmine, uurimispõhimõtte järgimine, tähtaegadest kinnipidamine,  haldusakti  nõuetekohaselt teatavaks tegemine jms • järgib vorminõudeid (HMS § 55 jj): – vormistamine – kirjalik, suuline vms – resolutsiooni õigusselgus – põhjendamine – vaidlustamisviide 35


Materiaalne õiguspärasus:
• õiguslik alus – õigusliku aluse olemasolu ja kehtivus • kooskõla (kõrgemalseisvate) õigusaktidega: – vastavus õiguslikule alusele (volitusnormile) – kooskõla õiguse üldpõhimõtetega – proportsionaalsus,  võrdne kohtlemine, õiguspärane ootus jms – kaalutlusõiguse olemasolu korral kaalutlusvigade  puudumine – s.t ei esine kaalutlusõiguse mittekasutamist,  kaalutlusõiguse piiride ületamist, kaalutlusõiguse  kuritarvitamist – Täidetavus. 36


Tühisusest Tühisus on haldusakti automaatne kehtetus ehk  kehtivuse puudumine.  Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale, st ta  ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Kui tühist  haldusakti on asutud täitma, tuleb saadu  tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt. Tühine on haldusakt, milles esinevad HMS § 63  lg 2 sätestatud alused + vastava aluse  esinemine on ilmselge. 37


Juhud, mil haldusakt on tühine, on sätestatud HMS  § 63 lg 2: • sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; • sellest ei selgu haldusakti adressaat; • seda ei ole andnud pädev haldusorgan; • see kohustab toime panema õigusrikkumise; • sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused  on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel  põhjusel kellelgi võimalik täita.   38


• Haldusakti andnud organ võib igal ajal  tühisuse kindlaks teha ja isik, kellel on selleks  põhjendatud huvi, võib seda igal ajal nõuda nii  haldusorganilt kui ka kohtult. • Halduskohtusse võib esitada avalik-õigusliku  suhte olemasolu või puudumise tuvastamise  kaebuse (HKMS § 6 lg 3 p 3). • Tuvastuskaebust saab esitada tähtajatult. 39


Vähetähtsad vormi- ja menetlusvead HMS § 58: Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes  põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et  haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei  võinud mõjutada asja otsustamist. Eeldused:
• kehtiva haldusakti olemasolu; • rikutud on menetlus- või vorminõudeid, s.t (NB!) säte ei laiene  materiaalsele õiguspärasusele ja välise pädevuse rikkumisele; • rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist, s.t tuleb hinnata,  kas kõikide õigusaktist tulenevate nõuete järgimisel oleks otsuse  sisu olnud teistsugune (sageli keeruline hinnata kindlasti).  40


Ilmse ebatäpsuse parandamine  • Nn "käevääratusest" tulenevad kirja-, arvutamis- ja muud taolised  vead, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Ehk näpuvead. • Üldine nõue: pärast haldusakti teatavakstegemist isikutele ei või  haldusorgan  selles enam suvaliselt muudatusi teha.  • Haldusakti muutmisele kehtib kindel kord. HMS § 59 "Haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud  menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse  ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Haldusorgan teeb  haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile.“ Problemaatilised arvutusvead, mis toovad kaasa koormava haldusakti! 41


Haldusakti kehtivus HMS § 60 lg 1: Õiguslikke tagajärgi loob ja  täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. HMS § 61 lg 1: Haldusakt kehtib adressaadile  teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest  alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat  kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud  teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud  haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist.  42


Eristatakse haldusakti: - Väljaandmise aega (haldusakti õiguspärasuse hindamiseks – otsuse  langetamise hetk) ja - Kehtima hakkamise aega (3-3-1-25-07: haldusakt ei saa kehtida, s.t  tekitada õigusi ega kohustusi, kui seda pole adressaadile teatavaks tehtud) AGA 3-3-1-25-09: “ka juhul, kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib  talle olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav  haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda  ja ta soovib haldusakti kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul  astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks.” 3-3-1-100-10: “juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt  tagama posti vastuvõtmise juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt.  Kui posti vastuvõtmine on jäetud korraldamata, võtab juriidiline isik endale  riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani.” 43


Haldusakti teatavakstegemine • Haldusakt tuleb teatavaks teha kõigile menetlusosalistele ja ka menetlusse kaasamata jäänud isikutele, keda haldusakt võib puudutada.  • Teatavakstegemise kohustuse rikkumisel haldusakt kas üldse ei jõustugi (adressaadi puhul) või ei hakka kulgema haldusakti vaidlustamise tähtajad (kolmandad isikud). • 3-3-1-52-00, 3-3-1-49-03 44


Haldusakti teatavakstegemine Teatavakstegemise vormi valimise põhimõtted: 1. kas eriseadus või määrus sätestab?  Võib olla erandeid intensiivsema teavitamiskohustuse näol (nt RKHK 3-3-1-31-03: “[---] eelnõu  ettevalmistanud Keskkonnaministeerium otseselt ja selle vastu võtnud Vabariigi Valitsus kaudselt  - pidid vaidlusaluse maa-ala paiknemist arvestades ette nägema, et sellise kava suhtes võib  ilmneda sealsete elanike vastuseis.[…] Riigi Teatajas avaldamine ei saanud eeldatavasti tagada  kaebajate tegelikku informeerimist. Informatsiooni levimist ei taga ainult see, et teave on  põhimõtteliselt või isegi küllalt hõlpsasti kättesaadav. Selleks, et teabega tutvuda, peab  huvitatud isikul olema aimu sellest, et teave üldse eksisteerib. […] Kuid antud juhul saanuks  valitsus avaldada näiteks pressiteate või edastada teabe kohalikule või üleriigilisele ajalehele või  ringhäälingule. Nõnda olnuks isikute reaalsed võimalused otsusest teada saada tunduvalt  suuremad. Riigi Teatajas on avaldatud vaid õigusakti tekst. Ainuüksi sellega tutvumine ei pruugi  veel anda ülevaadet otsuse tegelikust sisust, eesmärkidest ja tagajärjest. Et saavutada kodanike  informeerimise eesmärki, peab riik avaldama või edastama teate sellise sisu ja vormiga, et  mõistlikul inimesel oleks võimalik otsuse tähendusest ja tagajärgedest aru saada. Seetõttu ei või  asutus taolistel juhtudel piirduda vaid erialakeelse teksti, tehniliste andmete,  ruumikoordinaatide jms esitamisega.”; 3-3-1-47-05: “Riigikohus on rõhutanud isikute seaduses  sätestatust intensiivsema teavitamise vajadust, kui on ette näha, et üksnes seaduses ettenähtud  kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav  teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid. […] Ei ole eelkirjeldatud asjaoludel mõistlik  eeldada, et isik jälgib kogu pikaleveninud planeerimismenetluse vältel maakonna või kohalikus  ajakirjanduses avaldatud teateid. Seega ei pruukinud seaduses ette nähtud teavitamiskanalite  kasutamine tagada isiku tegelikku informeerimist ega teadasaamist detailplaneeringu  kehtestamisest enne kui alles 14. detsembril 2004 toimunud Tallinna Halduskohtu istungil.”); 45


2. kas HMS näeb ette (vt eriti § 62 lg 2 - teatavaks tegemine kättetoimetamisega) 3. kui õigusaktid ei näe ette kohustuslikku  teatavakstegemise vormi, valib selle  haldusorgan. Arvestada tuleb ka isiku  soovidega (HMS § 25 lg 1: … kas postiga,  dokumendi väljastanud haldusorgani poolt  või elektrooniliselt). 46


Haldusakti teatavakstegemise liigid • vabas vormis; • kättetoimetamine: – posti teel (HMS § 26): reegliks on tähtkiri; esimeseks  valikuks peaks olema isiku poolt soovitud aadress. Kui  see ei ole teada või ei õnnestu, siis juriidiliste isikute  puhul kehtib eeldus, et dokument loetakse  kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud tema  äriregistrisse kantud asukoha aadressil.  – elektrooniline kättetoimetamine (HMS § 27): eeldab  isiku nõusolekut; – kättetoimetamine haldusorgani poolt (HMS § 28-30); – avalik teatavaks tegemine (HMS § 31). 47


Probleemide puhul jääb tõendamiskoormis haldusorganile (3-3-1-28-05, p 14). Haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama  haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks,  kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (3-3-1- 10-04 p 13). RKHK 3-3-1-73-04: reeglina tuleb kätte toimetada terve  haldusakt. Kui haldusakti andmisele on kehtestatud aegumistähtaeg,  tuleb haldusakt selle aja jooksul ka teatavaks teha (vt  RKHK 3-3-1-49-03 p 16-17: “Kui aegumistähtaja jooksul  ei ole maksusumma määramisest isikut teavitatud,  tekib tal õiguspärane ootus eeldada, et maksusummat  enam ei määratagi.). 48


RKHK 3-3-1-10-04 p 13: “Teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et  adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Vastasel juhul  oleks asutustel väga raske haldusaktide teatavakstegemist  korraldada. Haldusakti sisuga tutvumine eeldab teatud ulatuses ka  menetlusosalise aktiivset käitumist.”;  p 8: “Kui sama haldusakt on tehtud isikule teatavaks korduvalt, algab  kaebetähtaeg esimesest, mitte hilisemast teatavaks tegemisest. […]  Uuel teatavaks tegemisel võib kaebetähtaja suhtes olla tähendus  vaid juhul, kui see toiming eksitab kaebuse esitajat ja eksitamise  tulemusena jääb kaebus õigeaegselt esitamata.” Kättetoimetamine välisriigis: 3-3-1-12-05: “juhul kui välislepingut pole  sõlmitud ja dokumenti ei saa või ei soovita kätte toimetada  diplomaatilisi kanaleid kaudu, siis võib selle välisriiki saata postiga,  kui seadus või määrus näeb otseselt ette dokumendi  kättetoimetamise posti teel.”. 49


Haldusakti olemasolust teada saamine ja teatavaks saamine: RKHK 3-3-1-23- 07. • "[…] kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil  olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui  isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib  seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise  kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on  mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see  osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel.  […] Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega,  mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti  väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellele järgneb aeg, mil  haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega  tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse. Kolleegium leiab, et viimane  ajavahemik - aeg pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks - peab  olema samuti 30-päevane, nagu on HKMS § 9 lg-te 1-2 järgi tavapärane  kaebetähtaeg. " 50


Kehtivuse lõpphetk HMS § 60 lg 2 haldusakt kehtib kuni: 
• kehtetuks tunnistamiseni,  • kehtivusaja lõppemiseni, • haldusaktiga antud õiguse lõpliku  realiseerimiseni (nt ehitusluba ehitisele  kasutusloa andmisel) või • kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta  teisiti. 51


15.04.2020 loeng aines haldusõigus 1


 Menetluse algus  Menetlusse kaasamine  Asjaolude uurimine  Õiguste selgitamine, dokumentide  tutvustamine ja arvamuse ärakuulamine  Otsuse langetamine  Otsuse vormistamine  Otsuse teatavaks tegemine  Otsuse vaidlustamine  Otsuse täitmine  Otsuse muutmine 2


 Kui haldusakti vaidlustamiseks ei ole selleks ette nähtud  tähtaja jooksul keegi vaiet või kaebust esitanud, tekib  sellise haldusakti adressaadil (aga samuti ka teistel isikutel  kelle õigusi või huve haldusakti puudutab ning samuti ka  avalikkusel laiemalt) ootus, et haldusakt jääbki kehtima.   Sellisel juhul on tegemist vaidlustamatu haldusaktiga, mis  on omandanud juba nn õigusjõu (s.t, et selle reeglipärane  vaidlustamine ei ole enam võimalik ning et ka haldus ise ei  tohi kergekäeliselt seda haldusakti muutma või kehtetuks  tunnistama hakata - ta on ise samuti enda antud  haldusaktiga seotud).   Õiguspärase ootuse/õiguskindluse/usalduse kaitse  printsiip (PS § 10) – isikul peab olema õigus ja võimalus  usaldada haldusakti, mille vaidlustamistähtaeg on  möödunud ning tegutseda tuginedes teadmisele, et  haldusakt on õiguspärane ja jääb kehtima.  3


 Meenuta HMS § 59. Ilmse ebatäpsuse  parandamine haldusaktis  Haldusorgan parandab seadusega haldusakti  muutmiseks ettenähtud menetluskorda  järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse  ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu.   See ei ole HA kehtetuks tunnistamine ega  muutmine. 4


Kehtetuks tunnistamine Haldusorgani poolt Vaideorgani poolt Kohtu poolt  NB! Kehtetuks tunnistamise regulatsiooni  kohaldatakse ka: - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes 5


 Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel  haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja  tunnistada kehtetuks määramata aja jooksul.   Sellele vaatamata peab ta arvestama  õiguskindluse põhimõttega (HMS § 67). 6


- kehtetuks tunnistamine nii edasi- kui  tagasiulatuvalt, - tühistamine (halduskohus teeb, sisuliselt  tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine),  - tühisus (automaatne kehtivuse puudumine,  kehtetu algusest peale, st ta ei too kaasa  õiguslikke tagajärgi). Tühisus tuvastatakse.  Kehtetuks tunnistamine ≠ Tühisus  Kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt =  tühistamine 7


 Kehtetuks tunnistamise lubatavus (HMS § 64) - Haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise  kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti  kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks  tunnistama. - Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti  andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi  isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust,  haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning  nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise  menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest  möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. 8


 HMS – üldised alused; kaalutlusõiguse alusel  tehtav otsus.  Eriseadus – konkreetsed alused; võib kohustada  haldusakti kehtetuks tunnistama (nt kui saavad  teatavaks asjaolud, tuleb haldusakt kehtetuks  tunnistada). Nt Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui relv on kaotsi läinud või hävinud  HMSi kohaldatakse reeglina täiendavalt  eriseadusele. 9


 Menetluse alustamine: 1. haldusorgani initsiatiiv; 2. isiku taotlus: - eriseadus näeb ette võimaluse: kohustus algatada  menetlus, mitte kohustus HA kehtetuks tunnistada; - esineb HMS § 44 lg 1 uuendamise alus: kohustus  algatada menetlus, mitte HA kehtetuks tunnistada ; - muudel juhtudel: haldusorgan võib menetluse  algatada omal initsiatiivil (nt esitatakse taotlus MSVS  alusel).  Vaie või taotlus? Arvestada tuleb kaebetähtajaga. 10


 HMS § 44 lg 1: haldusorgan uuendab isiku taotlusel haldusmenetluse,  kui: 1) isiku õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu  või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule  haldusmenetluse ajal teada. 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või  toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil  haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et  haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus  pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt  põhines.  NB! Ühe kuu jooksul uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. 11


 Nt.Ettevõte pöördub Päästeameti poole  palvega tunnistada kehtetuks ettekirjutus,  millega teda kohustatakse veoautodel  kasutama ohtlike veoste vedamisel kindlaid  turvanõudeid. Nimelt on seadust muudetud  viisil, mis taolisi rangeid nõudeid enam ette ei  näe. 12


 HMS § 68 lg 1: Kehtetuks tunnistamise  otsustab haldusorgan, kelle pädevuses oleks  haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise  ajal.   Muu haldusorgan võib haldusakti kehtetuks  tunnistada:  - seaduses sätestatud juhul; - pädevust ületades antud haldusakti võib  tunnistada kehtetuks ka haldusakti andnud  haldusorgan. 13


Toimub menetluse uuendamine, mis tähendab  uue haldusmenetluse läbiviimist.  Menetlustoiminguid, mida menetluse  uuendamise põhjused ei puuduta, ei tule  korrata. Uuendatud menetlusest tuleb taotlejat ja teisi  menetlusosalisi teavitada, tuleb tagada  menetlusõigused, sh ärakuulamine, peab  toimuma põhjalik kaalumine ja sellele eelnev  vajaliku informatsiooni kogumine. 14


HMS § 70 lg 1: Haldusakt tunnistatakse kehtetuks  iseseisva haldusaktiga. Laienevad kõik üldised  haldusaktile kehtestatud nõuded.  HMS § 68 lg 3: Haldusakt loetakse kehtetuks  kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui  haldusorgan ei kehtesta teist ajamomenti. Seega jõustub kehtetuks tunnistamine kehtetuks  tunnistava otsuse jõustumisest ehk adressaadile  teatavaks tegemisest (HMS § 61 lg 1). 15


Kui menetlus algatati isiku taotluse alusel: - haldusakt tunnistatakse kehtetuks; - keeldutakse kehtetuks tunnistamisest – keelduv haldusakt (§ 43 lg 2 ls 1). Kui menetlus algatati haldusorgani enese  initsiatiivil: - haldusakt tunnistatakse kehtetuks; - otsustatakse jätta kehtetuks tunnistamata – haldusakti ei pea andma, kuid isikuid tuleb  teavitada (§ 43 lg 2 ls 2). 16


1. Oleneb, kas tegu on soodustava (isiku kahjuks  kehtetuks tunnistamine, HMS § 66) või koormava  (isiku kasuks kehtetuks tunnistamine, HMS § 67) haldusaktiga. Kui kehtetuks tunnistamine toimub ühe isiku kasuks  ja teise isiku kahjuks, lähtutakse sätetest, mis  reguleerivad haldusakti kehtetuks tunnistamist  isiku kahjuks (menetlus põhjalikum, tagab  menetlusosaliste õiguste kõrgema kaitse). 17


Isiku kasuks haldusakti kehtetuks tunnistamise kohustus
 Üldjuhul otsustab haldusorgan HA kehtetuks tunnistamise  oma kaalutlusõiguse kohaselt.   Erand  HMS § 65 lg 3:"Kui langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu, tuleb haldusakt isiku taotlusel tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates."  Haldusorgani tavapärane diskretsiooniõigus on välistatud  - kui haldusorgan on tuvastanud HMS § 65 lg 3 sätestatud  asjaolud, on tal kohustus haldusakt kehtetuks tunnistada.  18


2. Kas tegu oli andmise hetkel õiguspärase või  õigusvastase haldusaktiga. HMS § 54: Haldusakt on õiguspärane, kui ta on  antud pädeva haldusorgani poolt andmise  hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega  kooskõlas, proportsionaalne,  kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 19


 Õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamist õigustab  vajadus viia halduse mittelegaalne tegevus kooskõlla  õigusaktidega.  Isiku kasuks õigusvastase haldusakti kehtetuks  tunnistamist reguleerib HMS § 65 lg 1, lubades seda teha  nii edasiulatuvalt kui tagasiulatuvalt.  Õiguspärase HA kehtetuks tunnistamiseks on vajalik mingi  muu ajend, nt vajadus kohandada akt hiljem aset leidnud  olukorra muudatustele.   Nt võib see olla vajalik juhul, kui faktilised asjaolud või õiguslik regulatsioon  on muutunud sellisel viisil, et kehtiv haldusakt ei ole enam nendega  kooskõlas.   HA on küll õiguspärane, kuid ei ole enam vastavuses  muutunud olustikuga. Võib tekkida olukord, kus HA  kehtetuks tunnistamisel (ja vajaduse korral uue  väljaandmisel) muutuks isiku olukord soodsamaks.  20


3. Kas eriseadus või HMS näeb ette õigusliku aluse. Kas seadus kohustab või keelab kehtetuks  tunnistada? Kui ei, siis kaalutlusotsus (§ 64 lg 3  ja§ 67).  Nt kohustus – HMS § 65 lg 3: langeb ära kestvalt  õigusi piirava haldusakti andmise õiguslik või  faktiline alus.  Nt keeld – HMS § 67 lg 2: isik on haldusakti  kehtima jäämist usaldades kasutanud ära saadud  vara, teinud tehingu vara käsutamiseks, muutnud  muul viisil oma elukorraldust. 21


4.  Kui toimub isiku kahjuks soodustava haldusakti  kehtetuks tunnistamine, tuleb leida esmalt õiguslik  alus (HMS, eriseadus), seejärel kontrollida, kas isiku  usaldus võib olla välistatud (HMS § 67 lg 4 ja 5) ning  kui ei ole, siis kaaluda HMS § 67 lg 1 ja 2 kohaselt: isiku usaldus ↔ avalik ja 3. isiku huvi Riik ei tohi käituda isiku suhtes sõnamurdlikult. Isiku  usaldust tuleb HA kehtetuks tunnistamise kaalumisel  tõsiselt võtta. Haldusorgan peab kontrollima, kas  isikul on õiguspärane ootus haldusakti  kehtimajäämise suhtes ja kas see on sellise kaaluga,  et surub tahaplaanile teise isiku õiguse või avaliku  huvi selle haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.  22


RKHK  3-3-1-48-06: “Üksnes isiku lootus soodustava haldusakti  kehtimajäämise suhtes ei pruugi olla piisav argument, mis keelaks  haldusakti kehtetuks tunnistamise tema kahjuks. Kuid kui isik on  haldusakti kehtimajäämist usaldades muutnud oma elukorraldust ja  teinud aktist lähtudes tehinguid oma vara käsutamiseks, siis sellisel  juhul keelab HMS § 67 lg 2 haldusakti kehtetuks tunnistamise isiku  kahjuks. Haldusakti võib siiski kehtetuks tunnistada, kui avalik huvi  haldusakti kehtetuks tunnistamiseks on kaalukam isiku huvist akti  kehtimajäämise suhtes. Kui ei ole tuvastatud selliseid olulisi avalikke  huvisid või kolmandate isikute õigusi, mida haldusakt kahjustaks,  siis on kehtetuks tunnistamine keelatud olenemata sellest, kas  haldusakt on õigusvastane või õiguspärane. Kehtima tuleb jätta ka  õigusvastane haldusakt ning see on täitmiseks kohustuslik igaühele,  kui isiku õiguspärasest ootusest tulenevalt on haldusakti kehtetuks  tunnistamine keelatud.” 23


5. Kas tunnistada kehtetuks edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt? Edasiulatuvalt – kehtetuks tunnistamine tuleviku suhtes alates  kehtetuks tunnistamise jõustumisest (kui HO ei märgi teist  momenti). Sinnamaani tekkinud õiguslikud ja faktilised tagajärjed  on õiguspärased ja jäävad kehtima, nende tagasitäitmist ei toimu  (nt makstud toetust tagasi ei küsita).  Tagasiulatuvalt – kehtetuks tunnistamine kas algusest peale st algse  haldusakti kehtima hakkamisest alates (= haldusakti tühistamine)  või teatud juhtudel minevikus toimunud asjaolude muutumisest. Kehtetuks tunnistamise tagasiulatuv mõju tähendab seda, et  haldusakt võidakse sõltuvalt asjaoludest ka varasema perioodi  osas tagasi täita. 24


Tagasitäitmine (HMS § 69):  Haldusorganilt – isikule: tsiviilõiguses sätestatud  alustel ja korras (VÕS §-d 1027-1042; maakohus);  Isikult – haldusorganile: RVastS-s sätestatud alustel ja  korras. 25


Nt RKHK nr  3-3-1-53-07, p 10-11: "Täidetud, kuid  seejärel tühistatud haldusakt kuulub haldusõiguse  üldpõhimõtetest tulenevalt üldjuhul tagasitäitmisele,  sest pärast tühistamist puudub tühistatud haldusakti  tagajärgedel õiguslik alus. […] Lisaks leiab kolleegium, et  tühistatud haldusakti tagajärgede kõrvaldamine ei peagi  seisnema täpselt samasuguse õigusliku ja faktilise  olukorra taastamises, mis oleks leidnud aset siis, kui  kahju tekitanud haldusakti poleks üldse antud. Tihti on  see võimatu, eriti kui haldusakti andmisest on möödunud  pikk aeg. Kui algselt tekkima pidanud olukorra  taastamine on võimatu, võib tühistatud haldusakti  tagajärgede kõrvaldamine seisneda võimalikult  samaväärse olukorra loomises." 26


VT LISAKS HALDUSMENETLUSE KÄSIRAAMAT LK 21 – 29 JA  61 - 73  Algus
Menetlusosalised
Tähtajad
Menetlustoimingud T.Roosve 1


T.Roosve 2 HMS § 2: Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.


Halduse tegevuse liigid (– neid ettevalmistav tegevus ongi  haldusmenetlus) Haldusakt  HMS § 51 Üld- korraldus Haldusorgani poolt  haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes  üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele,   muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri  või muu õigusakt. Haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud  isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele Toiming HMS § 106 Haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata  tsiviilõigussuhtes Määrus HMS § 88 Avalik-õiguslik halduse ühepoolne haldusvälisele isikule suunatud õigustoiming – õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleeriniseks Haldusleping HMS § 95 Avalik-õiguslik halduse õigustoiming - kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid (üksikjuhtumid või piiritlemata arv)  ning mille vähemalt üks pool on riik, KOV üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid Triin Roosve                       3


• Luba
• Ettekirjutus Loa v  järelevalve  menetlus • OK
• Uus ettekirjutus  v ettekirjutuse  muutmine • Luba  peatatakse v  võetakse ära Täitmise  kontroll T.Roosve 4 Ühes asjas (näiteks konkreetse ehitise ehitusloasse ja ehitise ehitamisse puutuvas) võib olla mitu iseseisvat haldusmenetlust - nt a) ehitusloa menetlus, mis lõppeb haldusakti  andmisega (isikule antakse ehitusluba); seejärel b) ehitise ehitamise nõuetekohasuse kontrollimine, mis lõppeb toiminguga (paikvaatlus) või haldusaktiga (ettekirjutus); seejärel  omakorda c) ettekirjutuse täitmise kontrolliga jne


T.Roosve 5


Taotleja: haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev isik Näiteks isik soovib saada tegevusluba erakooli pidamiseks; kinnipeetav soovib saada isiklike asjade laost temale kuuluvaid esemeid (nt sokke); isik soovib saada küttepuude toetust Adressaat: isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (peab kaasama) Näiteks Päästeameti ettekirjutus hoone omanikule tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks; politsei peatamismärguanne sõidukijuhile; valla ettekirjutus ehitise omanikule ehitise lammutmiseks Kolmas isik: isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (peab kaasama) Näiteks kinnipeetav (taotleja) soovib kokku saada abikaasaga (kolmas isik); ehitusluba tööstusmüraga tootmishoone ehitamiseks (kinnistu naaber – kolmas isik) Kooskõlastav haldusorgan: haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (peab kaasama) Näiteks MuKS § 52 lg 4: Pädev asutus kooskõlastab Muinsuskaitseametiga ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise lubamise, kui ehitusteatise või ehitusloa taotluse ese on seotud mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitisega. Huvitatud isik: isik v organ, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (võib kaasata) Näiteks isik (taotleja) soovib saada tegevusluba eralasteaia pidamiseks – potentsiaalselt lasteaiateenust kasutada soovivad isikud (huvitatud isikud) T.Roosve 6


Menetlusosaline: õigus eesmärgipärasele  menetlusele,  isikuandmete kaitsele,  menetleja taandamisele, esindajale,  dokumentidega tutvuda,  ärakuulamisele, tõlgi kaasamisele  jms; kohustus esitada tõendeid, katta  tõlgi kaaasamise kulud jms Menetleja:  uurimiskohustus,  selgitamis-kohustus,  vormivabadus jms Ekspert, tõlk, tunnistaja:  õigus keelduda kaasatud olemast,  kui seadus ei näe ette teisiti,  õigus saada tasu (tasub see, kes  tema kaasas)    T.Roosve 7 NB! Kui nt  menetlusosalisel on   menetluses mingi õigus  (nt õigus ärakuulamisele),  siis menetlejal on seevastu  menetlusosalise suhtes  vastav kohustus  (nt ärakuulamiskohustus) 


T.Roosve 8 Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu
sooritamiseks algab: 1) taotluse esitamisega haldusorganile;
2) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses • menetlusosalise teavitamisega menetlusest; • menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu
sooritamisega.


T.Roosve 9 • Suulise taotluse korral selle nõuetekohane protokollimine (HMS § 18) • Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse uurimine, puuduste korral nendest  teavitamine (HMS § 15) • Menetlusosaliste kaasamine (HMS § 11) ja teavitamine (HMS § 35) • Taandamine, erapooletuse nõue (HMS § 10) • Informatsiooniõigused (HMS §-d 36 -37) • Ärakuulamine (HMS 40) • Teiste haldusorganite osalemine (kooskõlastused jms), kui see on nõutav)  HMS § 16 • Piisav asjaolude uurimine, tõendite kogumine (HMS § 38, 39, § 6) • Menetlustähtaegade järgimine (HMS § 5 lg 4, §-d 33, 34, 41) • Menetluse avalikkus ja andmekaitse: HMS §-d 7, 37 • jne


• Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui  seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. • Hakkab kulgema taotluse registreerimisest  • Puuduliku taotluse korral puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul  menetlustähtaeg peatub – kui puudused kõrvaldatud, loetakse  tähtaegselt esitatuks  • Taotlus esitatud ebapädevale haldusorganile – tähtaeg algab siis  kui saabub pädevasse HO-sse • Kui haldusorganile esitatav taotlus on võõrkeelne ning  haldusorgan nõuab tõlke esitamist, algab menetlustähtaeg  taotluse tõlke haldusorganisse saabumise päevale järgneval  päeval.  • Haldusorgan võib enda määratud menetlustähtaegu oma  algatusel pikendada. Kui menetlustähtaeg on mööda lastud  mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või  menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. • Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada  ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema  teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise  tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast  mittekinnipidamise põhjuse. • (HMS § 5  lg 4, §-d 33, 34, 41) T.Roosve 10


 HMS § 6: Haldusorgan on kohustatud välja selgitama  menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja  vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.  UPM hõlmab:  faktilisest koosseisust lähtuvalt tõendite  kogumine, mis  kannavad olulisi asjaolusid  selleks nõuda muuhulgas tõendeid ka menetlusosaliselt  (sobivaks kriteeriumiks seos läbiviidava menetlusega)  võimaluse andmine menetlusosalisele esitada selgitusi,  vastuväiteid ja tõendeid  ise selgitada menetlusosalisele menetluse käiku ja  eesmärki (lähtuma sealhulgas menetlusosalise  teadmistest) T.Roosve 11


 HMS § 38  (1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.  (2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus,  dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus,  tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus.  (3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid.  Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. T.Roosve 12


 (1) Menetlustoiming protokollitakse, kui: 1) menetlusosaline esitab selleks põhjendatud taotluse; 2) seda peab vajalikuks asja menetlev haldusorgan; 3) toimingu sisu on ütluse, arvamuse või seletuse andmine  haldusorganile; 4) protokollimise kohustus tuleneb seadusest või määrusest.  (2) Protokoll peab sisaldama: 1) menetlustoimingu teostamise aega ja kohta; 2) menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani nime ning  kohalviibivate menetlusosaliste, tõlkide, ekspertide ja  tunnistajate nimesid; 3) menetlustoimingu eesmärki; 4) menetlustoimingu käigus esitatud taotlusi; 5) menetlusosalise seletuste, eksperdi või tunnistaja ütluste sisu  või paikvaatluse tulemust.  (3) Protokollile kirjutab alla selle koostanud isik. T.Roosve 13


 Selgitamiskohustus, aga ka nõustamiskohustus, abistamiskohustus – HMS § 36  Dokumentidega tutvumise õigus - HMS § 37  Ärakuulamise õigus – HMS § 40  Menetlusosalise koostöökohustus, aga ka hoolsuskohustus,  talumiskohustus  - HMS § 38 lg 3 vt ka MtSÜS § 29 ja KorS § 23 lg 3  Kaasamine, viisakus, abivalmidus (hea halduse tava) Vt näiteks Riigikohtulahendid 3-3-1-22-14 p 13 ja 3-3-1-94-13 T.Roosve 14


ÄRAKUULAMISPÕHIMÕTE  HMS § 40: See põhimõte järgitud, kui võimalus antud  V.a. kui:  Kahju, avalikud huvid  Jäämine taotluse raamidesse  Menetlusosalise kasuks  Eesmärk  Menetlusosalist ei tea  Arv suurem kui 50, või üldkorraldus  Jm  Menetlusosaliselele kuuluv õigus  Ärakuulamata jätmine on isiku menetlusõiguste ja inimväärikuse rikkumine, mis toob kaasa HA õigusvastasuse  Ära anna vaid HA eelnõud  - veendu, et isik saab aru otsustada  plaanitavast T.Roosve 15


22.04.2020 loeng aines  haldusõigus - peaaegu et viimane teema  1 VAIDEMENETLUS HALDUSTEGEVUSE  KONTROLL


Otsuse vaidlustamine, vaidemenetlus • Vaidemenetlus on eriline võimalus! Halduse ja kodaniku lepitamine! • Vaidemenetluse käigus kontrollitakse haldusorgani poolt isiku taotluse (vaide)  alusel haldusakti või toimingu: - õiguspärasust ja 
- otstarbekust. • Sisuliselt vaidluse lahendamine haldusorganis, täitevvõimu enesekontrolli  protseduuriga, mille algatab menetlusosaline.  - kodanike õiguste kaitse;
- halduse enesekontrolli teostamine;
- halduskohtute koormuse vähendamine.  • Kohtueelne menetlus, olemuselt haldusmenetlus.  • Võib olla nii kohustuslik kui ka mittekohustuslik.  • Vaideotsus on haldusakt. 2


• Eriolukorra juhi 26.03.2020 korraldus nr 52 liikumisvabaduse  piirangu kehtestamiseks COVID-19 haigust põhjustava  koroonaviiruse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos  elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele • „Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse 
seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates 
päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada 
saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades 
halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette 
nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks 
tegemisest.“ 3


• “Vaidemenetluse üks eesmärke on anda isikule võimalus kaitsta  oma õigusi võimalikult lihtsas, kiires ja odavas menetluses. Ka  vaidemenetlusele laieneb haldusmenetluse uurimispõhimõte ja  haldusorgani selgitamiskohustus. Seega saab igaüks ka õigusabi  kasutamata esitada vaide sõltumata sellest, kas tal on vastavaid  eriteadmisi ja kogemusi.” 3-3-1-93-04 • “Kuna haldusorgan võib MKS § 147 lg 5 alusel nõuda vaide esitajalt  täiendavate tõendite esitamist, siis on põhimõtteliselt võimalik  esitada uusi tõendeid ka alles vaidemenetluses. Vaidemenetluses  saab uusi tõendeid esitada nii haldusorgani nõudmisel kui ka omal  initsiatiivil. Haldusorgan ei või asjakohaste tõendite vastuvõtmisest  keelduda. “3-3-1-47-07 4


5 VAIDEMENETLUSE ALGATAMISE ÕIGUS
• Haldusmenetluse seaduse § 71 lg 1: "Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud  tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide." • Vaideorganiks tavaliselt teenistuslikku järelevalvet teostav  haldusorgan. • Vaide esitamiseks aega 30 päeva.


6 VAIDEMENETLUSE ESE • HMS § 72 lg 1: (1) Vaidemenetluse korras võib taotleda: 
1) haldusakti kehtetuks tunnistamist;
2) haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira  haldusakti osalist vaidlustamist; 3) ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks  otsustamiseks või toimingu sooritamiseks.


7 MUUDE TOIMINGUTE VAIDLUSTAMINE, mida võimalik  vaidlustada haldusaktist eraldi • HMS § 72 lg 3: "(3) Haldusaktist eraldi võib vaidlustada:
1) viivituse;
2) tegevusetuse;
3) ametiisiku taandamisest keeldumise;
4) haldusakti andmise taotluse tagastamise;
5) muu seaduses sätestatud toimingu."


8 VAIDEALLUVUS
• HMS § 73: § 73. Vaidealluvus
- üldreegel – lähteorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostav organ;
- erand 1 – kui teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole, siis lähteorgan  ise ja
-erand 2 – kui teenistuslikku järelevalvet teostav organ on minister, siis  lähteorgan ise. • Erandid: Vangistusseadus:  § 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine (41) Justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu  peale esitatud vaideid. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku  haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. • Vaie esitatakse lähteorgani kaudu. • Kas vaiet saab esitada Vabariigi Valitsuse haldusakti peale? Pln vaata HMS § 71


9 VAIDE ESITAMISE TÄHTAEG • HMS § 75 sätestab: "Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei  sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või  toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.„
Tähtaja ennistamise võimalus. VAIDE ESITAMINE
• HMS § 76 sätestab:  "§ 76. Vaidele esitatavad nõuded
(1) Vaie esitatakse kirjalikult või suuliselt. Suuline vaie protokollitakse  haldusorganis ning sellele võetakse esitaja allkiri.“ • Kas telefonikõne, milles inimene ütleb, et ta pole otsusega nõus, on/ei ole  vaie?


10 (2) Vaides märgitakse: 1) haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud; 2) vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite  numbrid; 3) vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu; 4) põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming  rikub tema õigusi; 5) vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus; 6) vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole  jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust; 7) vaidele lisatud dokumentide loetelu. […] "


11 PUUDUSTE KÕRVALDAMINE VAIDES
§ 78. Puudused vaides
Kui vaie ei vasta käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud nõuetele, 
- aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või
- annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.


12 VAIDE EDASTAMINE
• HMS § 80 sätestab: "§ 80. Vaide edastamine (1) Kui vaie vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele,  edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide  saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes  teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud  haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet.
(2) Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan  leiab, et vaie on põhjendatud, võib ta ise selle rahuldada.“ 
– SEE ON OLULINE FILTER VAIDEORGANI JAOKS


13 VAIDE LÄBIVAATAMINE
• HMS § 83 sätestab: " Vaide läbivaatamine
(1) Vaiet läbi vaadates kontrollitakse haldusakti andmise  õiguspärasust ja otstarbekust.
(2) Vaiet läbi vaadates uuritakse dokumentaalseid tõendeid,  kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide  arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid  ja teostatakse paikvaatlusi.„ • Õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrolli eristamine: kas akt  on lisaks õiguspärasusele ja sisult õige, hea, halb (toetus 10  eurot on küll õiguspärane, aga kas see on ka piisav+)


14 Vaide kontrollimise skeem
• Kõigepealt tuleb leida vastus küsimusele, kas:  1. haldusakt või toiming on õigusvastane;
2. seejärel, kas vaidlustatud haldusakt või toiming rikub vaide esitaja  õigusi;
3. ning viimasena, kui vastused neile küsimustele on eitavad ja isiku  õigusi on piiratud õiguspäraselt, tuleb kontrollida, kas vaidlustatud  haldusakt või toiming on ebaotstarbekas.  Õigusvastase või õiguspärase tegevusega tekitatud kahju.


15 1. Vaide õigusvastasuse kontroll
• Kontrollida tuleb: - nii asja formaalset (vormilist ja menetlusõiguslikku) kui ka 
- materiaalõiguslikku ehk sisulist poolt. - Meenutus: HMS § 54 - Vaie eriolukorras: raamatukogud suletud, ei saa tasuta kasutada  elektroonilist Riigi Teatajat. Vaie küll valitsusele, aga …


• Kellel ja kuidas oli õigus mereäärsete külateedele liiklusmärke paigaldada? 1. Haljala, Jõelähtme:  Avalikus dokumendiregistrist haldusakti ei nähtu. 2. Österby sadama sulgemine I Formaalne õiguspärasus  1) Haldusakti andnud haldusorgani pädevus (tuleneb eriseadusest koos HMS § 8; 9) 
2) Menetlusnormidest kinnipidamine: 
a) Menetlusosaliste kaasamine (HMS § 11) ja teavitamine (HMS § 35) 
b) Taandamine (HMS § 10) 
c) Informatsiooniõigused (HMS §-d 36 -37) 
d) Ärakuulamine (HMS 40) 
e) Teiste haldusorganite osalemine (kooskõlastused jms), kui see on nõutav) HMS § 16 
f) Piisav asjaolude uurimine, tõendite kogumine (HMS § 38, 39, § 6) 
g) Menetlustähtaegade järgimine (HMS § 5 lg 4, §-d 33, 34, 41) 
h) Menetluse avalikkus: HMS §-d 7, 37 
3) Vorminõuete järgimine, selgus, määratletus (HMS § 55 lg 1, 2, 4 ) 
4) Haldusakti põhjendamine (ehk motiveerimine) (HMS § 56) 
5) Teatavaks tegemine (HMS § 62)  16


II Materiaalne õiguspärasus  1) Haldusakti andmise õiguslik alus (PS § 3, HMS § 54 koos § 3 lg1) 
a) Kehtiv alus on olemas
b) Õigusliku aluse faktilise koosseisu tunnused on täidetud
2) Haldusakt vastab proportsionaalsuse põhimõttele (HMS § 54 koos § 3 lõikega 2) 
- kohane 
- vajalik 
- proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes 
3) Kaalutlusõiguse olemasolu korral kaalutlusvigade puudumine (HMS § 54 koos § 4) 
- diskretsiooni on kasutatud 
- diskretsiooni piiridest on kinni peetud
- diskretsiooni teostamisel on lähtutud õigetest eesmärgipärastest kaalutlustest (sealh  oluliste asjaoludega arvestamine ja asjassepuutumatute asjaoludega mittearvestamine ja  isikute põhjendatud huvide kaalumine) 
4) Kooskõla kõrgema astme õigusega (sh teiste seadustega), eriti põhiõiguste ja õiguse  üldpõhimõtetega (õiguspärane ootus, võrdse kohtlemise põhimõte)  17


18 2. Otstarbekuse kontroll
• Hinnatakse haldusakti või toimingu tagajärgi, st selle sisulist õiglust, mitte  õiguspärasust.  • Nt rikuti proportsionaalsuse põhimõtet • Nt liiklusmärgid eriolukorra ajal • Luba andes või liikluspiirangut kehtestades peab olema eelnevalt hinnatud  ja kindlaks määratud, kas sellel on oluline mõju või mitte (elanikele ja  nendele, kes tahaksid teed kasutada) ning kas piirangut tingisid  erakorralised asjaolud või mitte, miks ei piisa juba olemas olevast 2+2  nõudest. Kõik need sõnad ja asjaolud tuleb sisustada konkreetse koha,  probleemi, vajaduse jm asjaolude kontekstis. • Nii nagu on mõistetav kohalike elanike soov, et nende küladesse ei tulda,  nii on mõistetav nende inimeste soov looduses liikuda ja kasutada selleks  avalikuks kasutamiseks mõeldud teed. Küllap viimased arvestavad  omakorda võimalusega, et pole välistatud saada viirus just sellest  kohalikust toidupoest (seetõttu kas sinna ei minda või siis järgitakse kõiki  desinfitseerimise ja 2+2 nõudeid).  


19 VAIDE LÄBIVAATAMISE TÄHTAEG
• HMS § 84. Vaide läbivaatamise tähtaeg (1) Kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse vaie 10  päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale  haldusorganile. (2) Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet  läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega  pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamise teade  edastatakse vaide esitajale posti teel.


20 VAIDEOTSUS
• § 85. Haldusorgani volitused vaide läbivaatamisel Vaiet sisuliselt lahendades on haldusorganil õigus  vaideotsusega: 1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult  või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised  tagajärjed; 2) teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu  sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks; 3) teha ettekirjutus toimingu tagasitäitmiseks; 4) jätta vaie rahuldamata.


21 VAIDEOTSUSE VORM
§ 86. Vaideotsus (1) Vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja selles  märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus  toimetatakse vaide esitajale ja kolmandale isikule kätte. (2) Vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus lisaks  käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele olema  põhjendatud ja sisaldama selgituse halduskohtule kaebuse  esitamise kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt  vormistatakse ka vaide tagastamine haldusorgani poolt.


22 • Kui vaie rahuldatakse ning vaideorganiks on lähteorgan, siis  peab juhtudel, kui taotleti haldusakti andmist, andma  lähteorgan: • ühes, vaideotsuses, konstateeritakse, et isiku vaie  rahuldatakse.  • teise haldusaktina antakse soovitud haldusakt.  • Võimalik on ka kahe akti andmine ühes dokumendis  (formaalses mõttes vaideotsuses sisalduvad nii vaideotsus kui  soovitud haldusakt). 


23 Menetlus Haldusakti andmine/toimingu sooritamine ↓ Vaide esitamine 30 päeva jooksul nn lähteorganile, kes haldusakti andis või toimingu sooritas ↓ Lähteorgani ettevalmistav menetlus: 1. kas vastab nõuetele? 2. kas on põhjendatud?


24 ↓ Kui vastab nõuetele ning ei ole lähteorgani arvates  põhjendatud: edastamine 7 päeva jooksul nn  vaideorganile.  Kui ei vasta nõuetele – vaide tagastamine (§ 79).  Kui on põhjendatud – vaide rahuldamine (§ 80 lg 2).  ↓ Vaideorgan:  1. võib kohaldada esialgset õiguskaitset; 2. vaatab vaide läbi: viib läbi haldusmenetluse ja sooritab  selleks vajalikud toimingud; 3. vaide läbivaatamiseks 10 päeva edastamisest (võib  pikendada 30 päeva võrra). ↓ Vaideotsuse tegemine.


25 HALDUSE KONTROLL
• Halduse kontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille  eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel  nende parandamine ning see kujutab endast erinevate vormide ja  institutsioonide ning meetodite kogumit  • Õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollil on erinev sisu ja maht: - vastavus kehtivale õiguskorrale (objektiivne kontroll), - kas tegevus on toimunud kõige paremal võimalikul (tõhusamal) viisil (sh kas  lõpptulemus on sisult hea või halb). • Eriolukorra piirangud: vaie, kohus, õiguskantsler, ministeeriumid, avalikkus • Miks Terviseamet eriolukorra alguses midagi ei teinud?


Haldusväliste isikute huvist lähtuvalt: - kaitse halduse omavoli ja õiguste rikkumise eest; - maksumaksja raha ökonoomne ja õiguspärane kasutamine.  Halduse huvist lähtuvalt: - tagasiside saamine (kinnitus oma tegevuse õiguspärasuse  kohta või teave, et vastavat käitumist tuleb parandada); - usalduse hoidmine ja kasvatamine halduse tegevuse suhtes  (positiivne teadmine, et otsuseid on võimalik vaidlustada ja  efektiivselt kontrollida).  HALDUSE KONTROLLI EESMÄRGID


Vastavalt sellele, kas halduse üle teostatakse kontrolli  haldusorganisatsioonis eneses või väljaspool seda, tehakse vahet sisemise  ja välise kontrolli vahel.  Sisest ehk internset kontrolli teostavad haldusekandja sees tema enda  organid, asutused ja isikud.  Välist ehk eksternset kontrolli teostavad väljaspool haldusekandjat asuvad  ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. 


28 1. Internne ehk sisemine kontroll: 
- teenistuslik järelevalve (haldusekandja sees tema enda ametnike või 
organite korraldatud kontroll) ;  - haldusjärelevalve; 
- enesekontroll.  2. Eksternne ehk väline kontroll: 
- poliitiline kontroll; 
- arvestuskontroll; 
- õiguskantsleri järelevalve 
- kohtukontroll. 


29 1. Internne kontroll 1) Teenistuslik järelevalve:  • subordinatsioon  • õiguspärasus + otstarbekus 2) Haldusjärelevalve:  • koordinatsioon  • Õiguspärasus Haldusjärelevalve on haldusesisene asutuste omavaheline  kontroll, mis ei ole teenistuslik jv Justiitsministeerium kontrollis eriolukorra liiklusmärkide  lubatavust


Haldusekandjast väljaspool seisvate haldusorganite teostatav järelevalve jaguneb selle teostamise ulatusest lähtuvalt: - (vaid) õiguspärasuse järelevalve – kas tegevus on kooskõlas kehtiva  õigusega. Nt ministeeriumi järelevalve KOV üksikaktide üle (v.a riigivara  kasutamine). - valdkonna järelevalve – õiguspärasuse, efektiivsuse ja kvaliteedi üle. On  seotud eelkõige riiklike ülesannete täitmise tulemuslikkuse ning riigivara  kasutamise kontrolliga.  Järelevalve selle objektist lähtuvalt: - õigusaktide suhtes teostatav kontroll – näiteks ministeerium kohaliku  omavalitsuse üksikaktide suhtes; - kontroll faktilise tegevuse üle – nt Andmekaitse Inspektsioon teiste  valitsusasutuste poolt isikuandmete töötlemise suhtes.  HALDUSJÄRELEVALVE


Ametite, inspektsioonide ja ministeeriumi haldusjärelevalve ametnike pädevus ja volitused haldusjärelevalve teostamisel ning riikliku sunni  kohaldamisel tuleneb üldnormina Vabariigi Valitsuse seadusest ( §-d 75.1 ja § 75.2), konkreetsed ülesanded aga vastavatest eriseadustest. Riigi keskvõimu kui ühe halduskandja kontroll KOV kui teise halduskandja   üle.  Võimalik teha ettekirjutus ja määrata sunniraha.  Nt maavanema, Andmekaitseinspektsiooni, Päästeameti kontroll KOV  asutuste üle. Kui seadus näeb ette, siis kontrollitakse õiguspärasuse kõrval ka  otstarbekust


§ 753. Haldusjärelevalve omavalitsusüksuste tegevuse üle (1) Justiitsministeerium teostab haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle ning Rahandusministeerium seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kohaliku omavalitsuse üksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. (2) Justiitsministeeriumil on õigus kaasata haldusjärelevalve teostamisse ministeerium, kelle valdkonda kuulub järelevalvatava kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt. (4) Kui valdkonna eest vastutav minister leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja. (5) Kui valdkonna eest vastutav minister leiab, et kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastased tagajärjed rikuvad avalikku huvi, võib ta kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates teha kirjaliku ettepaneku kõrvaldada haldusakti tagajärjed. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ettepaneku võib esitada ka koos ettepanekuga tühistada haldusakt, mis tagajärjed tekitas. Vabariigi Valitsuse seadus


(8) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole 30 tööpäeva jooksul pärast valdkonna eest vastutava ministri kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib valdkonna eest vastutav minister esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. (10) Kui valdkonna eest vastutav minister avastab, et kohaliku omavalitsuse üksus on vallanud, kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt, teeb ta Riigikontrollile, uurimis- või muule pädevale asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid ja muud materjalid. (11) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kontrollida seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt halduslepinguga võetud riikliku ülesande täitmist.


34 3) Enesekontroll: VVS § 921 lg 1: Sisekontrolli süsteem on valitsusasutuse ja  valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatav  seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik  abinõude kompleks, mis võimaldab tagada: 1. õigusaktidest kinnipidamise; 2. vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest,  ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud  kahju eest; 3. asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel; 4. asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse  informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise. 


35 2. Eksternne kontroll 1. Poliitiline kontroll Nt PS § 74: Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi  Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti  Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe  juhataja või ülemjuhataja poole. PS § 65 p 13: Riigikogu otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi  Valitsusele, peaministrile või ministrile. PS § 44 lg 2: Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende  ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti  kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja  arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja  eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. 


36 2. Arvestuskontroll
§ 132. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli  teostav riigiorgan.  § 133. Riigikontroll kontrollib: 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike  organisatsioonide majandustegevust; 2) riigi vara kasutamist ja säilimist; 3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja  käsutamist; 4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole  osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või  lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. 


Majandusliku tegevuse nii õiguspärasuse kui ka otstarbekuse  kontroll haldusorganisatsioonist väljaspool asuva organi poolt.  Põhiseaduse XI pt - Eestis teostab arvestuskontrolli  Riigikontroll, kes on oma tegevuses sõltumatu  majanduskontrolli teostav riigiorgan.  Nii õiguspärasuse (tehingute kontroll) kui ka tulemuslikkuse  (ressursside kasutamise säästlikkuse, tõhususe, efektiivsuse)  kontroll. Riigikontrolli seadus - §-d 6 ja 7.


" § 6. Majanduskontroll (audit) (1) Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit).  (2) Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust.  (3) Tulemuslikkust hindab Riigikontroll lähtuvalt kontrollitavatele õigusaktidega  pandud ülesannetest, riiklike programmide ja arengukavadega püstitatud  eesmärkidest, heast juhtimistavast ning järgmistest kriteeriumidest: 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste  minimeerimist; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.  […] § 7. Kontrollitavad


39 3. Õiguskantsleri järelevalve Põhiseadus § 139. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes  teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku  omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse  üle. 
Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise  ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse  korral Riigikogule ettekande.  Normikontroll + haldusjärelevalve (ombudsman). Järelevalve KOV õigustloovate aktide ehk üldaktide (määrused)  ning sõlmitud välislepingute põhiseadusele ja seadustele vastavuse  üle. Nn ombudsmani kontroll – kas KOV asutus, organ või KOV poolt  üleantud avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik  juriidiline isik järgib isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning hea halduse  tava. 


40 4. Halduse üle teostatav kohtu kontroll
Eristatakse:
1. üldaktide üle teostatav kontroll – reguleerib põhiseaduslikkuse  järelevalve kohtumenetluse seadustik; 2. haldusaktide, toimingute ja halduslepingute üle teostatav  kontroll – reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. PS § 15 lg 1 lause 1: "Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja  vabaduste rikkumise korral kohtusse."


41 Halduskohtu pädevus Avalik-õiguslike vaidluste lahendamine ning haldustoiminguks loa  andmine.  Reguleerib halduskohtumenetluse seadustik (HKMS).


42 Eeskätt vaidlused isik versus haldusorgan. Kaebus (esitab isik) ja protest (esitab seaduses sätestatud  juhtudel teine asutus või ametnik). HKMS § 5 (1) Kaebuse rahuldamisel on kohtul otsuse resolutsioonis õigus: 1) tühistada haldusakt osaliselt või täielikult; 2) kohustada haldusakti andma või toimingut tegema; 3) keelata haldusakti andmine või toimingu tegemine; 4) mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju  eest; 5) teha ettekirjutus haldusakti või toimingu tagajärgede  kõrvaldamise kohta; 6) teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu  õigusvastasus või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav  faktiline asjaolu.


43 Kaebuse liigid: tühistamis-, kohustamis- ja  tuvastuskaebus. Tühistamis- ja kohustamiskaebus  Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes  leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema  õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik- õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või  haldusakti või toimingu õigusvastasuse  kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks  põhjendatud huvi. Tuvastuskaebus: Kaebuse avalik-õigusliku suhte  olemasolu või selle puudumise või haldusakti või  toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib  esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.


44 Kohtualluvus: reeglina asutuse, ametniku või muu isiku asu- või  teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse  või protestitakse. Kaebetähtaeg: tühistamis- ja kohustamiskaebuse puhul üldreegel 30  päeva; ÕV tunnistamine 3 a, kahju hüvitamine 3 a (max 10 a). Tähtaja ennistamise võimalus "mõjuval põhjusel“.


45 Halduskohtu volitused:
1. tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt  ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti  tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi;  2. teha ettekirjutus õigusvastaselt peatatud haldusakti  täitmiseks, välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks või  sooritamata toimingu sooritamiseks;  3. tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse  või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses  või protestis väljendatud põhjendatud huvi;  4. mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju  eest;  5. tunnistada avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle  puudumist;  6. jätta kaebus või protest rahuldamata.


• Tänaseks kõik. • Hoidke ennast, eks. • Kohtumiseni! 46


HALDUSTÄITEMENETLUS.  29.04.2020 1


 Menetluse algus  Menetlusse kaasamine  Asjaolude uurimine  Õiguste selgitamine, dokumentide tutvustamine  ja arvamuse ärakuulamine  Otsuse langetamine  Otsuse vormistamine  Otsuse teatavaks tegemine  Otsuse vaidlustamine  Otsuse täitmine  Otsuse muutmine 2


I HALDUSTÄITEMENETLUS
“Pärnu linn käsib hotelli omavolilise juurdeehituse lammutada 24.09.2007 17:28 Pärnu Postimees  Pärnu linnavalitsus võttis täna vastu sunniraha ja asendustäitmise  kohaldamise hoiatuse, mis kohustab aktsiaseltsi Pärna hotell  Delfine omavolilise juurdeehitise lammutama. Linn nõuab Supeluse tänaval asuva hotell Delfine omavolilise  juurdeehituse lammutamist.  Kui omavoliline ehitis 10. detsembriks lammutatud pole, rakendab  linnavalitsus 7000 krooni sunniraha. Kui omavoliline ehitis 10. jaanuaril alles on, rakendab linnavalitsus  10 000 krooni sunniraha. Kui 10. veebruariks pole ettekirjutist täidetud, tellib linn hoone  lammutamise ise ja nõuab kulud ettevõtjalt sisse. Linnavalitsuse hinnangul võib lammutamiseks kuluda 433 650 krooni.”
http://wwx.tarbija24.ee/060108/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kinnisv ara/284997.php 3


4


Delfine hotelli ebaseadusliku osa lammutustööd on lõppenud
 Pressiteade 30.05.2008 Eile lõppesid hotell Delfine ebaseadusliku hooneosa lammutustööd.  Ilmastikukahjude vältimiseks tõsteti ajutiselt tagasi hotelli  katusekonstruktsioonid ja need kaeti kilega. Uue katuse ehitamise  kohustus on hotelli omanikul. Linnavalitsuse lepingupartner Vändra MP on taastanud kogu  hotelliümbruse algse olukorra. Ehitustööde käigus eemaldati  Sanatoorium Estonia piirdeaed mis nüüdseks on uuesti paigaldatud.  Samuti tuli lammutustööde käigus välja juurida mõned ilupuud, mis  istutatakse peatselt tagasi. Taastatud on ka kraana poolt rikutud  Delfine õue kivisillutise osad. Lammutustööde käigus tekkinud  võimalike pretensioonidega on hotelli omanikul õigus pöörduda  ehitusfirma Vändra MP poole, kes on kahjunõuete osas kindlustatud. 5


Lepingujärgselt plaaniti lammutustöödele viis nädalat, mis  venis pikemaks. Kokku kestis lammutusperiood kuus  nädalat, kuna seinte ja lagede konstruktsioonid lõigati  tükkideks teemantlõikega, mis osutus planeeritust  aeganõudvamaks. Esmaspäeval allkirjastab linn  ehitusfirmaga tööde teostamise ja vastuvõtu akti,  tõendamaks lammutustööde lepingu täitmist. Kõik  lammutusega seotud kulud nõutakse asendustäitmise ja  sunniraha seaduse alusel sisse hoone oma nikult,  Bluewater OÜlt. Lammutamisega kaasnenud lõplikud  kulud selguvad järgmisel nädalal.” http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=6066&print=1 “ Tallinna halduskohus jättis rahuldamata AS Pärna ja OÜ  Bluewateri kaebuse tühistamaks Pärnu linnavalitsuse  nõue Delfine hotelli lammutamise asendustäitmise kulude  maksmiseks, asendustäitmise kulud olid 997 374 krooni.” http://www.parnupostimees.ee/150491/kohus-jattis-delfine-lammutamise-kulud-omaniku-maksta/ 6


“Vald võtab loomaparki rajada tahtnud naiselt loomad ära   08.01.2010  Saaremaal võõrale maale loomapargi loomise ideega kuulsust kogunud  Olena Voolu kariloomad anti detsembri alguses veterinaar- ja  toiduameti täitekorralduse alusel üle Kaarma vallale, kuna loomade  hoiutingimused ei vastanud nõuetele. Kolm koera ja kaks kitse on praegu ainsad Olena Voolu välitingimustes  elavad loomad, aga kokku enam kui kümmekond karilooma - hobust,  kitse ja lammast - viis Kaarma vald lähedalt karjamaalt detsembri  alguses asendustäitmise korras ära, kuna loomapidamistingimused ei  vastanud nõuetele, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat». Olena Vool on teinud avalduse, et ta loomad tagasi saaks, kuid Toivo  Jürisson Saaremaa veterinaar- ja toiduametist kinnitab, et see pole  paraku võimalik, sest loomapidamiseks pole ka tänaseks päevaks  tingimusi loodud. Olena Vool arvab aga ise, et tema poolt kilega  kaetud varjualune oleks näiteks hobustele sobilik elupaik . Suure tõenäosusega lähevad praegu neljas asenduslaudas olevad Voolu  loomad müüki, kuid kuigi Kaarma vald on Olena Voolu haigete  loomade raviks ja ülalpidamiseks kulutanud juba üle 10 000 krooni,  ei pruugi omavalitsus seda raha loomade müügiga tagasi teenida.” http://www.postimees.ee/209690/vald-votab-loomaparki-rajada-tahtnud-naiselt-loomad-ara/ 7


“Transpordiamet algatas Randvere teed ehitanud firma suhtes  väärteomenetluse  Toimetas Marge Sillaots 18. august 2011 Seoses Randvere tee rekonstrueerimisel liikluse nõuetekohase  korraldamata jätmise tõttu, alustas Tallinna Transpordiamet  ASi Teede REV-2 suhtes väärteomenetluse. Samuti hoiatati ASi Teede REV-2, et mõistliku aja jooksul puuduste  kõrvaldamata jätmisel määratakse ettevõttele sunniraha ning  rakendatakse asendustäitmist nõuetekohasekohase liikluskorralduse  tagamiseks ettevõtte kulul, teatas Raepress. Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa  sõnul jättis AS Teede REV-2 paigaldamata osa ümbersõite ja tänavate  sulgemistest informeerivaid liikluskorraldusvahendeid, mis tekitas  kohalikele elanikele ebameeldivusi ning segadust kõigile liiklejaile.  "Tänavate rekonstrueerimistöödega kaasnev liiklusskeem  kinnitatakse transpordiametis ja liikluskorraldusvahendite  nõuetekohane paigaldamine on töövõtja kohustus."  http://www.ohtuleht.ee/439860 8


Menetluse algatamine  (ettevalmistusetapp) ↓ Asjaolude tuvastamine ↓ Otsustuse tegemine (HA  andmine) ↓ Täitmismenetlus  haldusmenetlus (HMS) AtSS 9


Kui tegu on kohustava ehk koormava  haldusaktiga, siis tuleb see isikul ka täita, et 
saavutada taotletav eesmärk.  Võimalikud on kaks varianti:  isik täidab kohustuse vabatahtlikult;  isik ei täida kohustust: ka siis 2 võimalust: - haldusorgan ei reageeri üldse, - isikut karistatakse või - kohaldatakse mittekaristuslikku mõjutusvahendit Asendustäitmine              Sunniraha 10


ATSS REGULEERIMISALA JA
SUNNIVAHENDI MÕISTED  Asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS)  sätestab sunnivahendi kahe liigi – asendustäitmise ja  sunniraha – mõisted ning reguleerib sunnivahendi  rakendamise menetlust.   Tegu on üldseadusega.   Konkreetsel juhul lähtutakse korrakaitseseaduse §-st  28:  Lg 2 – „Kui avaliku korra eest vastutav isik ei täida  tähtaegselt [---] ettekirjutust, võib selle täita  asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud  vahenditega ja korras. [---] Sunniraha igakordse  kohaldamise ülemmäär sätestatakse riikliku  järelevalve eriseaduses. Seaduses sätestamata juhul  on sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär  9600 eurot.“ 11


 Sunniraha – hoiatuses kindlaksmääratud 
summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta 
ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses  märgitud tähtaja jooksul ei täida (§ 10 lg 1).  Asendustäitmine – kui adressaat hoiatuses 
ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle 
ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole 
temaga lahutamatult seotud, võib pädev  haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või 
korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (§ 11 lg 1). 12


ATSS-s sätestatud sunnivahendit ei rakendata:  kohtulahendite täitmise puhul;  teenistusliku järelevalve läbiviimisel (§ 2 lg 3);  haldusorgani ettekirjutuste täitmisele, millega 
kohustatakse isikut maksma raha (§ 2 lg 4);  kui ettekirjutuse adressaat on riigiasutus (§ 5 lg 
1). 13


PÕHIMÕTTED 1. Mittekaristuslikkus
 AtSS § 3 lg 2: “Sunnivahendi rakendamist ei  käsitata karistusena.”  Sunnivahendi kohaldamise eesmärgiks on isiku  sundimine kohustuse täitmisele.   AtSS § 2 lg 2: “Sunnivahendit võib kuni  ettekirjutusega taotletava eesmärgi  saavutamiseni korduvalt rakendada.  Sunnivahendit võib muuta.”  RKHKo 22. aprill 2015, 3-3-1-72-14, p 27: „Sunnivahendit ei tohi rakendada  karistusena. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult  vähe kahjustades sunnib teda ettekirjutust täitma (AtSS § 3 lg-d 2 ja 3;  Riigikohtu üldkogu 17. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-4-13, p 42).  Proportsionaalsuse hindamisel võib arvesse võtta ka ettekirjutuse olulisust,  rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit.“ 14


“RAHVALOENDUSEL MITTEOSALEJA PEAB
MAKSMA SUNNIRAHA 09. JAANUAR 2012   Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik ning mitteosalenu suhtes võidakse  kohaldada sunniraha. Ülemmäär on kuni 2000 eurot, selgitas statistikaamet.  Sunniraha on aga päris viimane abinõu, mida loendusmeeskond väga loodab,  et kasutama ei pea. Oluline on, et Eesti rahvas saaks kirja. Just selleks on  loodud ka e-loenduse võimalus, et igaüks saaks rahvaloendusel osaleda talle  sobival ajal ja kohas.  Kui inimene e-loendusel ei osale, tuleb teda külastama rahvaloendaja. Kui ta ka  rahvaloendajale vastamisest keeldub, siis rahvaloendaja kõigepealt selgitab,  miks loendusel osalemine on vajalik. Kui inimene siiski lõplikult keeldub, alles  siis rakendatakse seadusega ette nähtud abinõusid. Rahva ja eluruumide loendust korraldatakse vastavalt riikliku statistika  seaduses (RT I 2010, 41, 241) ja Euroopa parlamendi ja nõukogu määruses  ((EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008) rahva ja eluruumide loenduste kohta  sätestatule. Riikliku statistika seaduse §23 paneb isikutele kohustuse rahva ja  eluruumide loendusel osaleda. Riikliku statistika seaduse §39 sätestab ettekirjutuse tegemise andmete  esitamata jätmise korral. Sel juhul võib riikliku statistika tegija kohaldada  sunniraha, mille ülemmäär on kuni 2000 eurot.” http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaloendusel-mitteosaleja-peab-maksma- sunniraha.d?id=63742504 15


“VAHETAMATA AKNAD TÕID LINNALE
SUNNIRAHA NÕUDE 01. november 2007  Erik Rand
Tervisekaitseinspektsioon rakendas Kuressaare  linnavalitsusele 10 000-kroonist sunniraha nõuet, kuna  Kuressaare 5. lasteaia aknad jäid määratud tähtajaks  vahetamata.  Tervisekaitsetalituse Saaremaa osakonna juhataja  kohusetäitja Inge Balin kinnitas, et olukord lasteaias on  tõepoolest trööstitu ja nad on teinud akende osas linnale  ettekirjutusi juba 2004. aastast alates, kirjutab Oma Saar. Möödunud talvel oli kaheksas ruumis temperatuur alla  normi, minimaalne fikseeritud temperatuur oli 14,5 kraadi. [...] 
Balini sõnul ei ole probleemiks ainult temperatuur, mis  eelmisel talvel oli osa ruumides koguni 14 kraadi, ent  logisevad aknad võivad lastele ka kaela kukkuda. Samuti  ei saa rühmaruume korralikult tuulutada.” http://www.epl.ee/news/eesti/vahetamata-aknad-toid-linnale-sunniraha- noude.d?id=51107067 16


2. Proportsionaalsus
AtSS § 3 lg 3: “Kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse  leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt  on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi,  mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda  täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.”  RKHKo 22. aprill 2015, 3-3-1-72-14, p 14: „Hoiatus ei ole lõplik ja siduv  otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani  kaalutlusõiguse. Haldusorgan võib sunniraha rakendada ka hoiatuses märgitust  väiksemas määras. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse  põhimõttega. Sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele  kallutamiseks (HMS § 107 lg 2, AtSS § 3 lg-d 2 ja 3). Enne sunniraha  sissenõudmist (AtSS § 15) peab haldusorgan kontrollima sunniraha rakendamise  eeldusi, sh tuvastama ettekirjutuse täitmata jätmise ja muud sunniraha  rakendamist mõjutavad asjaolud (AtSS 8). Kõiki sunniraha rakendamist  mõjutavaid asjaolusid ei ole haldusorganil võimalik prognoosida ettekirjutuse ja  hoiatuse tegemise ajal. Samuti ei ole haldusorganil võimalik ette ära otsustada  sunniraha korduvat rakendamist.“ 17


3. Kaalutlusõiguse õiguspärane teostamine HMS § 4 lg 2: "Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas  volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse  üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning  kaaludes põhjendatud huve."  Oluline:
 sunnivahendi valikul;  sunnimäära valikul;  vabatahtlikuks täitmiseks antav tähtaja määramisel  (ATSS § 7 lg 3: "[…] vabatahtlikuks täitmiseks antud  tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil  kohustus täita");  sunnivahendi rakendamise edasilükkamise otsustamisel  (ATSS § 8 lg 2). 18


SUNNIVAHENDI RAKENDAMISE LUBATAVUS AtSS § 8 lg 1 ls 1: “Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui  adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, 
ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul 
täidetud.” 1. Kohustava ettekirjutuse olemasolu
2. Ettekirjutuse teatavaks tegemine
3. Ettekirjutuse kehtivus
4. Hoiatus (ATSS § 7)
5. Kohustust ei ole vabatahtlikult täidetud
6. Puudub alus erandi tegemiseks 19


1. Kohustava ettekirjutuse olemasolu
ATSS § 4 lg 1: "Ettekirjutus käesoleva seaduse tähenduses on  haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või  hoiduda keelatud teost." 2. Ettekirjutuse teatavaks tegemine
HMS § 61 lg 1: "Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks  tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei  ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei  ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud  haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist.„ 3. Ettekirjutuse kehtivus
Haldusakt omandab kehtivuse teatavaks tegemisest ning  kehtivus lõppeb kehtetuks tunnistamise, kehtivusaja  lõppemise, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimise  või kohustuse täitmisega. 20


4. Hoiatus (ATSS § 7)  Õiguslik luba sunnivahendi rakendamiseks.   Oluline täpselt järgida vorminõudeid:  - kirjalikkus; - võib olla vormistatud nii ettekirjutuses endas kui  ka eraldi teatena; - peab olema teatavaks tehtud. 21


- kohustuslikud andmed:  1) adressaadi ees- ja perekonnanimi ning aadress või  juriidilise isiku nimi ja postiaadress; 2) viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse; 3) kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult  täita (kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost  hoiduda, ei ole kuupäeva vaja märkida), (kuupäeva võib ka  edasi lükata);  4) sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata  jätmise korral (isik peab täpselt aru saama, mida ja mil  määral tehakse); konkreetne sunniraha summa,  asendustäitmise kulude eeldatav suurus;
5) hoiatuse teinud haldusorgani nimetus; 6) hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku  allkiri; 7) hoiatuse koostamise kuupäev. 22


5. Kohustust ei ole vabatahtlikult täidetud
See tuleb haldusorganil endal kindlaks teha. 6. Puudub alus erandi tegemiseks
Sunnivahendit ei tohi rakendada, kui (ATSS § 8 lg 3):
- ATSS § 8 lõikes 1 sätestatud sunni rakendamise  alused on ära langenud (nt ettekirjutus on kaotanud  kehtivuse, ettekirjutuses sisalduv kohustus on  täidetud); - ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud  kehtetuks; - sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; - halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise  halduskohtumenetluse seadustikus  ettenähtud  korras. 23


TÄITMISMENETLUS
1) Hoiatuse tegemine ehk meeldetuletus isikule, et ta kohustuse  täidaks ning ühtlasi teavitatakse teda tagajärgedest, mis saab, kui  kohustust siiski ei täideta. 2) Järgneb haldusesisene menetlustoiming – täitekorralduse  andmine (ATSS § 9), mis halduse väliselt legitimeerib konkreetse  isiku menetlustoiminguid sunnivahendi adressaadi suhtes. Eriti  oluline on see juhtudel, kui sunnivahendit määrav haldusorgan ja  konkreetne sunnivahendit rakendav haldusorgan ei lange kokku.  (meenuta loengu alguse näiteid). 3) Edasi toimub konkreetne sunnivahendi rakendamine.
4) Viimaseks menetluslikuks sammuks on asendustäitmise kulude ja  sunniraha sissenõudmine.  Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest  tulenev rahaline nõue, kus võlgnikuks on adressaat ja sissenõudjaks  sunnivahendit rakendanud haldusorgan (ATSS § 15 lg 1).  Haldusorgan saadab täitekorralduse (sissenõudja avalduse) ja  haldusakti (täitedokumendi) adressaadi elu- või asukohajärgsele  täiturile. Tegelikult kantud kulud (seda ka siis, kui nad ületavad hoiatuses  märgitud eeldatava summa). 24


Asendustäitmise lubatavus erijuhtudel (ATSS § 12):
(1) Asendustäitmist on lubatud rakendada ettekirjutuse,  hoiatuse ja täitekorralduseta, kui vahetu oht avalikule  julgeolekule või korrale tuleb kõrvaldada viivitamata. (2) Asendustäitmist võib ettekirjutuseta rakendada ka juhul, kui  adressaadile ei ole võimalik ettekirjutust õigel ajal teha. (3) Ettekirjutuses näidatud kohustuse täitmiseks võib  rakendada asendustäitmist hoiatuse ja täitekorralduseta, kui  vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale tingib  ettekirjutuse kiirendatud täitmise. KorS § 28 
(4) Kui asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 12 lõigetes 1–3  või käesoleva seaduse § 76 lõikes 2 või § 78 lõikes 4 sätestatud  eeldused on täidetud, võib ohu tõrjuda või korrarikkumise  kõrvaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud  korras ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud  ettekirjutust andmata, hoiatust ja täitekorraldust tegemata. 25


21.09.2007 “EKSKAVAATOR LÕI OMA TERASLÕUAD NELI AASTAT
TAGASI KÖLERI TÄNAVALE KERKIMA HAKANUD MAJA SEINA” HTTP ://WWW.EURO.POSTIMEES.EE/200907/ESILEHT/SISEUUDISED/TALLINN/282216.PHP  2004. aastal hakkas Haveli Invest Köleri 2 
krundile ehitama kuuekorruselist betoonmaja, 
ehkki linnavalitsus oli loa andnud vaid  ühekorruselise puumaja ümberehitamiseks.
Naabermajade elanikud, kelle arvates ehitatav  maja ümbruskonda ei sobinud, andsid asja 
kohtusse.
Riigikohtusse välja jõudnud vaidluse võitnud  linnavalitsus tegi kevadel Haveli Investile
korralduse maja 1. juuniks lammutada, kuid  käsku ei täidetud. 26


 Köleri 2 ehituse ja lammutamise saaga 2000. aasta detsember •• Linnaplaneerimisamet väljastas ehitusloa Köleri 2A hoone renoveerimiseks ja 2B hoone  rekonstrueerimiseks. 2004. aasta aprill •• Kõrvalmajade elanikud vaidlustasid ehitusloa  halduskohtus. 2005. aasta detsember •• Halduskohus tühistas ehitusloa Köleri 2B osas ja  tegi ettekirjutuse haldusakti andmiseks, millega  otsustatakse hoone lammutamine või ümberehitus. 2006. aasta oktoober •• Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse osa,  mis puudutas linnavalitsusele ettekirjutuse tegemise  nõuet, ja tegi uue otsuse, kohustades  linnaplaneerimisametit nõudma Köleri 2B hoone  täielikku lammutamist. 2006. aasta detsember •• Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse lõplikult  jõusse, keeldudes osaühingu Haveli Invest vaidlustust menetlemast. 27


Riigivastutus 06.05.2020


• Põhiseadus § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja  kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
§ 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma  kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.
§ 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja  vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste  inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.
§ 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud  moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.


Riigivastutuse seaduse peamised eesmärgid on: - tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju  hüvitamise kaudu, aga ka - kaitsta riiki põhjendamatult suurte nõuete vastu, mis võiksid  hakata riigi "rahakotti" liialt koormama.  - Kaitse tegelik ja õiglane


§ 9. Mittevaralise kahju hüvitamine (1) Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt  väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu  puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. (2) Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega  ning arvestades süü vormi ja raskust. EIK artikkel Artikkel 13
Igaühel, kelle käesolevas konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud,  on õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise  pani toime ametiisik. Millisel moel õigust tõlgendades saab anda § 9 lõikele 1 teistsuguse sisu?


• Euroopa Inimõiguste Kohtu 02.07.2009 otsus Kochetkov  vs. Eesti  (kaebus nr 41653/05). Antud juhtumi puhul leidis kohus, et Eesti  Vabariik rikkus konventsiooni artikleid 3 ja 13.  • Artikli 3 kohaselt ei või kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt  kohelda ega karistada.  • Artikli 13 järgi on igaühel õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks. • 1 000 (üks tuhat) eurot mittevaralise kahju eest  5


8. Pärast seda viidi kaebaja neljale inimesele mõeldud kinnipidamiskambrisse. Sellele vaatamata oli kaebaja kõnealuses kambris kaheksas kinnipeetav ning pidi magama külmal ja puhastamata põrandal.
Talle võimaldati voodilinad ja padjapüür, kuid madratsit, patja ega tekki kaebajale ei antud. Veelgi enam, kaebaja oli sunnitud pidevalt istuma, sest jalutamiseks või enda sirutamiseks ei olnud ruumi, kuna tualetinurk, kraanikauss, laud, pingid ja kinnipeetavate isiklike asjade jaoks mõeldud  panipaik hõivasid osa põrandapinnast. Kambris olid ebasanitaarsed tingimused – seintelt tilkus  kondensatsioonivett ja valitses hapnikupuudus, kuna kamber oli täis sigaretisuitsu. Puudus riiete pesemise või kuivatamise võimalus. Kolme kinnipeetava kohta oli üks taldrik ja üks lusikas; tee või vee joomiseks pidi tassi asemel kasutama plastikust jogurtitopse. Pidevalt tuli seista kas kraanikausi või tualeti kasutamise järjekorras. Tualett ei olnud ülejäänud kambrist eraldatud. Nimetatud  tingimustes kujunes kaebaja tavalisest külmetusest pikaajaline haigus.
9. 20. aprillil 2005 vaatas õde kaebaja läbi ja avastas tal kurgupaistetuse. Kaebajale anti Biseptoli tabletid. Kaebaja palvele saada konsultatsiooni ka vanglaväliselt arstilt vastati eitavalt, põhjendades seda kulukuse ja pikkade arsti vastuvõtujärjekordadega.
10. Kaebaja esitas Narva arestimaja direktorile kinnipidamise tingimuste kohta mitu kaebust, kuid ei  saanud mingit vastust. Ta kirjutas samuti Justiitsministeeriumile ja Politseiametile, kes vastasid kaebajale, et nad on olukorrast teadlikud.  6


• Riigisisesed kohtud tuvastasid, et arestimaja tingimused ei vastanud  kohaldatavates õigusaktides kehtestatud nõuetele. Siiski leidsid nad, et  riigivastutuse seaduse kohaselt saab mittevaralise kahju eest mõista  rahalise hüvitise välja ainult juhul, kui on tehtud kindlaks, et konkreetsed  ametnikud on süüliselt paigutanud kaebaja alandavatesse tingimustesse või  rakendanud meetmeid alandamise või piinamise eesmärgil.  • Inimõiguste Kohus leidis, et riigisisesed kohtud asusid käesoleva kohtuasjas  seadust tõlgendades ja kohaldades sellisele seisukohale, mis ei  võimaldanud neil kaebajale tõhusat õiguskaitsevahendit pakkuda. Kohtud  leidsid sisuliselt, et kaebajale ei ole võimalik hüvitist välja mõista, kuna  asjaomastel ametnikel puudus igasugune süü või tahtlus kaebajat  alandada. • Inimõiguste Kohtu arvates on selline lähenemine liiga piirav. Nii leidis  Kohus, et käesolevas kohtuasjas on rikutud konventsiooni artiklit 13. 7


Kui lai või kitsas on riigivõim? 8 • Kas eraõiguslik ülikool tegutseb avaliku või eraõiguse normide alusel?  Erakooliseaduse (EKS § 13) • Kas selle eest, kui erivajadusega last vedava bussi bussijuht on purjus ja teeb avarii, vastutab riik või bussijuht ise? Haldusmenetluse seadus  § 8.  Haldusorgan
(1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga  avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.” (Konkreetne asutus või isik)
(2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses  haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Kas ülikool on haldusorgan? Aga kohtutäitur? Aga Riigikogu? Aga kohus? Aga  ülikooli õppejõud? Aga gümnaasium?


• "Sõiduki teisaldamine kui haldusülesande täitmine tuleb tervikuna  omistada teisaldamisakti teinud avaliku võimu kandjale, antud juhul  Tallinna linnale. See, et Tallinna linn kasutab antud haldusülesande  täitmisel allhanke korras erafirmade abi, ei mõjuta linna ja  sõidukiomaniku vahelisi õigussuhteid.  • Sõidukiomanikult teisaldamistasu võttes tegutses parkimiskorraldaja  Tallinna linna nimel."RKEKm 3-3-4-7-02, p 10: 


Näide 1. Saamata jäänud tulu
• RKHKo 4. aprill 2006 3-3-1-13-06 X AS omandas 2000. aasta aprillis P linnas yy-
kinnistu hoonestusõiguse eesmärgiga rajada sinna kütuse automaattankla.  Alates 2000. aasta septembrist taotles aktsiaselts P Linnavalitsuselt  ehitusluba. P Linnavalitsuse 6. juuni 2001. a korraldusega nr 161 ja 27. mai  2003. a korraldusega nr 194 keelduti ehitusloa andmisest. 27. mai 2003. a  korralduse peale esitas X AS vaide. Linnavalitsuse 25. juuni 2003. a  korraldusega nr 230 jäeti vaie rahuldamata. Järgnevalt vaidlustas kaebuse  esitaja 27. mai ja 25. juuni 2003. a korraldused halduskohtus. Linnavalitsus  tunnistas vaidlustatud korraldused 14. oktoobri 2003. a korraldusega  nr 361 kohtumenetluse ajal kehtetuks ja andis ehitusloa. Kohtumenetlus  lõpetati. 10


• X AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus P linnalt  mõista saamata jäänud tulu eest välja hüvitis 1 690 022,16 kr.  Kaebuse esitaja leidis, et vastustaja tegevusetuse ja õigusvastaste  haldusaktide tõttu pidi ta ootama ehitusluba kolm aastat. Viivituse  tõttu ehitusloa väljastamisel ei saanud kaebuse esitaja õigeaegselt  alustada planeeritud kütusetankla ehitamist ega ellu viia äriplaani,  sest vahepeal püstitas naaberkinnistule tankla XX AS. 11


• Kohus “.. Asjas ei ole tuvastatud, et ehitusloa andmise ajaks oktoobris 2003 olid  toimunud mingid muutused õiguslikus või faktilises olustikus, mis takistasid  ehitusloa andmist varem. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et ehitusloa  oleks saanud anda ka varem. […] Ehitusluba annab isikule õiguse üksnes ehitamiseks, mitte selle ehitise  kasutuselevõtmiseks või selles majandustegevuse alustamiseks. Samas  saab tõenäoliseks pidada seda, et X AS, kes on tanklaid rajanud ja  kasutusele võtnud üle Eesti ka varem, oleks tankla valmisehitamise järel  saavutanud ka tankla töö alustamiseks nõutavate lubade andmise. Ilma  vajaliku ehitiseta ei ole aga tankla tegevuse alustamine võimalik. Seega oli  ehitusloa andmisega viivitamine põhjuseks, mis viis X AS-i jaoks kahju  tekkimiseni. 12


• Kuna ehitusloa väljastamisega viivitamine on põhjuslikus seoses X AS-le kahju  tekitamisega, on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et rikutud ehitusloa väljastamist  reguleerivate normide eesmärk oli antud juhul muuhulgas ka X AS-i kaitsmine kahju eest,  mis tekiks juhul, kui ta õigeaegselt tanklat ehitada ja järelikult ka kasutusele võtta ei  saaks. Seega käitus P Linnavalitsus X AS-i ehitusloa menetlemisel õigusvastaselt VÕS  § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 tähenduses, mis toob endaga kaasa kahju hüvitamise kohustuse. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele,  eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju  hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda  ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kaebaja seletuste kohaselt oleks kavandatud tanklast saanud P ainus bensiinijaam.  Kolleegiumi arvates ei ole alust kahelda selles, et niisuguses olukorras oleks tankla  suutnud kaubelda vähemalt sama kasumlikult kui X AS-i teised tanklad. Järelikult on  tõenäoline, et tanklale ehitusloa mitteväljastamise tõttu on X AS-le tekkinud kahju. 13


Käesolevas asjas ei ole saamata jäänud tulu suurust võimalik täpselt kindlaks teha.  Majandustegevuses saamata jäänud tulu hindamine ongi reeglina  komplitseeritud, kuna kõiki asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks ettevõtte  kasumlikkust mõjutada, on tagantjärgi ülimalt keeruline või lausa võimatu  tuvastada. See aga ei tähenda, et kahjuhüvitis tuleks sellepärast jätta välja  mõistmata. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud,  kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Ringkonnakohus on määranud hüvitise suuruseks 250 000 krooni. Kohus  põhjendas valitud summat sellega, et  P linna tankla müügimahtude, X AS-i poolt  välja toodud kasumimarginaali ning tanklaga seotud kulutuste põhjal arvutatava  kahju suuruseks oleks 423 944,76 krooni. Seda summat pidas ringkonnakohus  õiglaseks vähendada veel kuni 250 000 kroonini, kuna vabaks jäänud rahalisi  vahendeid oli X AS-l võimalik muul moel kasumlikult kasutada, võtmata jäi  pangalaen ja maksmata intressid, välistatud polnud konkurentsi tekkimine ja  puudus selgus reklaami ja kindlustuskulude osas. […] 14


• Halduskolleegium ei jaga X AS-i seisukohta, et vastustajat on  põhjendamatult soositud ja et hüvitise väljamõistmisel tuleb  arvestada vastustaja õigusvastase ja pahauskse käitumisega ning anda  võimalikult suure hüvitise määramisega õiglane hinnang vastustaja  käitumisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et  kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole  karistamine (tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas  nr 3-2-1-137-05). Halduskolleegiumi hinnangul kehtib sama põhimõte  ka avalikus õiguses.” 15


RIIGIVASTUTUSE OLEMUS • RVastS annab aluse riigi, kohaliku omavalitsusüksuse või muu avaliku  võimu kandja poolt isikule tema õiguste rikkumisega tekitatud kahju  hüvitamiseks isiku õigusi taastaval, kuid avalikke ressursse mitte liialt  koormaval viisil. • Riigi kohustusega hüvitada kodanikule tekitatud kahju kaasneb riigi  õigus esitada regressinõue kahju tekkimises süüdi olevale ametnikule  või muule isikule, kes kahju tekitas.  • RVastS annab vastuse küsimusele, milliseid nõudeid ja millistel  tingimustel saab isik esitada (§ 2 lõikes 1); menetlusliku korra  sätestab valdavalt HKMS ja HMS. Lisaks VÕS. 16


Riigivastutuse mõiste § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja  muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). “Riigi-”: täidesaatev võim, õigusloome, õigusemõistmine. “-vastutus”: õigusvastane tegevus, õiguspärane tegevus, alusetu  rikastumine. Ennetamine, ärahoidmine, tõrjumine, taastamine, heastamine


• Riigivastutus tähendab kõige laiemalt vastutust avaliku võimu  teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ehk ebaõigluse kõrvaldamise  kohustust.  • Lisaks õigusvastasele kahjule ka avaliku võimu õiguspärase tegevusega  kaasnenud kahju, kui tagajärgede jätmine üksikisiku kanda oleks  vastuolus proportsionaalsuse ja võrdsuse põhimõttega (nn  ohverdusnõuded erakorralise õiguste piiramise korral: nt õigus  hüvitisele sundvõõrandamise eest, õigus eriolukorra piiranguteka tekitatud kahju hüvitamisele). • Samuti avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tekkivad  nõuded, kuna ka need on suunatud ebaõiglaselt saadu tagastamisele. 18


• Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid üksikisiku seisukohast  ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. See võib seisneda  varalises kahjus, haldusakti andmisega viivitamises, asja alusetult  äravõtmises või selle kasutamise takistamises, ebaõigete andmete  avaldamises või muudes kahjulikes tagajärgedes.  • Riigivastutusõiguse raskuspunkt ei ole mitte kahju rahaline  hüvitamine, vaid eelkõige õiguste rikkumise kõrvaldamine  haldusaktide andmise või toimingu sooritamisega ehk nn esmastele  nõuetele. • Riigivastutuse seaduse eelnõu seletuskiri  19


Riigivastutuse põhiteesid 1. Riik peab üldjuhul vastutama ametniku poolt kodanikule tekitatud  kahju eest. Riigile jääb võimalus nõuda kodanikule hüvitatud kahju  süüliselt teenistuskohustusi rikkunud ametnikult tagasi. 2. Avaliku võimu teostamisel ei ole riigi vastutus reeglina piiratud  juhtumitega, mil ametnik on õiguste rikkumises süüdi. 3. Riik vastutab ainult selle kahju eest, mis tüüpiliselt kaasneb vastava  õiguste rikkumisega, mitte aga juhuslike asjaolude tõttu tekkinud  kahju eest. 4. Riik vastutab üksnes isiku ees, kelle õigusi on rikutud. Hüvitust pole  õigust nõuda isikul, kes oleks juhuslikult oleks soodsamas seisundis,  kui riik oleks tegutsenud õiguspäraselt. 20


5. Rahalist hüvitust riigi poolt tekitatud kahju eest ei saa nõuda, kui kahju  oleks tunduvalt odavamalt võimalik kõrvaldada muude  õiguskaitsevahenditega, eelkõige haldusaktide ja toimingutega. 6. Õigusvastase kahju tekitamise kõrval tuleb õiglases ulatuses hüvitada ka  õiguspärase, kuid ebavõrdselt koormava sekkumisega kaasnev erakorraline  kahju. 7. Riigi vastutuse sisuks olevate nõuete üle otsustatakse haldusmenetluses  haldusaktiga, selle vaidlustamiseks on võimalus pöörduda halduskohtusse. 8. Kui võimu teostamise eripära ei too kaasa põhjendatud vajadust  reguleerida vastutust teisiti, peab riigi vastutus vastama tsiviilõiguse  (võlaõigusseaduse eelnõu) kahju hüvitamise põhimõtetele. 21


Kahju hüvitamise eeldused • RVastS § 7 lg 1: "Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja  õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi  kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei  olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva  seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või  taastamisega." • RVastS § 7 lg 2: "Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib  nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming  õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi." 22


Teisisõnu: 
- esiteks peavad olemas olema vastutuse ja kahju hüvitamise alused;
- teiseks on isikul võimalik nõuda kahju hüvitamist alles siis, kui ta on  esitanud esmase ehk primaarnõude (kui sellise nõude esitamine oli  võimalik), kuid sellest hoolimata on tekkinud kahju.  Seega lasub isikul samuti kohustus võtta tarvitusele abinõud ja  tegutseda aktiivselt enda õiguste ja huvide kaitsel. Kui isik pole  tegutsenud aktiivselt, siis selles ulatuses ei saa ta kahju hüvitamist  nõuda. 23


• „1. Hädaolukorra seaduse § 31 lõigete 1 ja 3 alusel kehtestada isikutele  liikumisvabaduse piirang ja viibimiskeeld kaubanduskeskustes, sest  rahvarohketes kohtades on viiruse leviku risk väga kõrge ja seetõttu on  praeguses suure nakatunute arvuga olukorras proportsionaalne piirata  nimetatud kohtades isikute liikumist ja koosviibimist. Liikumisvabaduse  piirang on vajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi  kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut. • … • Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette  nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest  teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust  vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse  seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse  teatavaks tegemisest.“


1.1. Vastutuse alused 1) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine "Isik, kelle õigusi…on rikkunud  …" (erand: kahju hüvitamine kolmandale isikule – RVastS § 10). 2) isiku õigusi rikkus avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik- õiguslikus suhtes "…avaliku võimu kandja … avalik-õiguslikus suhtes  …"; • Avaliku võimu kandja mõiste – RVastS § 2 lg 1: "Käesoleva seaduse  alusel võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik- õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik- õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku  võimu kandjalt) nõuda …";  25


• RVastS § 12 lg 2: "Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse  igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku  poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti  teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes  nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta  teisiti.“ Nt maavalitsuse hallatava asutuse töölepinguline töötaja. Vt Riigikohtu otsus  3-1-1-136-04. “lõpuks ei välista avaliku võimu kandja vastutust iseenesest  seegi, kui tema ülesandeid täitnud füüsiline isik ületas kahju tekitades  teatud määral oma volitusi. Siinkohal on otsustav asjaolu, et ilma avaliku  võimu kandja antud pädevuseta puuduks ametnikul (töötajal) võimalus  oma võimu kasutades kahju tekitada.” 26


• 3) tegevuse õigusvastasus "…õigusvastase tegevusega…"; • Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui eksisteerib õigusaktist tulenev  kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes (nt politseil kuriteo  puhul). 27


4) põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel; • Nn adekvaatsuse teooria: milline oleks olukord ja kas kahju oleks tekkinud siis, kui  ametnik oleks oma kohustuse täitnud, käitunud õiguspäraselt. • VÕS § 127 lg 4: Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema  vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle  asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).  • RKTK 3-2-1-78-06 : ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse  põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust  toimunud.  • RKHK 3-3-1-56-06 : "[…] tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldiselt  teadaolevaks. Seda, et hingelisest erutusest tõuseb isegi terve inimese vererõhk,  tuleb kolleegiumi arvates lugeda üldtuntud asjaoluks TsMS § 94 lg 1 mõttes. …   rahuldati kaebus osaliselt ja Eesti Vabariigilt Siseministeeriumi kaudu mõisteti  kaebaja kasuks välja 7500 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks ning 875  krooni kohtukulusid.“ 28


• „[s]aada vangla hooletu käitumise tõttu tekkinud kahju eest 20 000 eurot  hüvitist. Varalise kahju tekkimist põhjendas kaebaja sellega, et torkehaavade  tõttu ei liigu enam tema vasaku käe sõrmed ning seetõttu väheneb edaspidi  tema majanduslik tulu. Mittevaralist kahju põhjustavad kaebajale  õudusunenäod, mida ta pärast rünnet on näinud, ning pidev hirm uute rünnakute  ees. • [k]inni peetav isik otsitakse pärast osakonnast väljumist ja enne sinna sisenemist läbi. Läbi otsimata jätmine oli kolleegiumi hinnangul õigusvastane. • [T]ulenevalt asjaolust, et vastustajapoolne kohustuste rikkumine A. T.  läbiotsimata jätmisel võimaldas kaebaja vastu toimunud ründe just sellise  ründerelva ja vastavate vigastustega, on vangla tegevuse ja kaebajale tekitatud  kahju vahel põhjuslik seos. [k]innipeetava A. T. läbi otsimata jätmine, mis  võimaldas tuua eluosakonda käärid, on vastustaja raskeks hooletuseks (VÕS § 104 lg 4) ning toob endaga kaasa vastutuse kaebajale tekitatud kahju eest.“  RKHKo 3-3-1-64-14


5) kahju tekkimine kannatanul "…tekitatud kahju hüvitamist…";
• Kahju on iga kaotus, mida isik kannab mingi hüve (tervis, kehaline  puutumatus, au, väärikus) või vara suhtes. RVastS näeb ette:  • varalise kahju hüvitamise (RVastS § 8), mis jaguneb otseseks varaliseks kahjuks  ja saamata jäänud tuluks (RVastS § 7 lg 3, § 13 lg 2),  • mittevaralise kahju hüvitamise (RVastS § 9),  • tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise (RVastS  § 10), • tagajärgede kõrvaldamise (RVastS § 12). • 30


6) süü – süü ei ole üldjuhul nõutav.  Süü olemasolu arvestatakse vaid moraalse (mittevaralise) kahju korral  (§ 9 lg 2), saamata jäänud tulu hüvitamisel (§ 13 lg 2) ning  regressnõude esitamisel ametniku vastu (§ 19 lg 3). „mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure,  kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Süü puudumise  tõendamiskoormis lasub avaliku võimu kandjal. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest üksnes siis, kui ta  tõendab, et ta ei olnud mittevaralise kahju tekitamises süüdi“ (vt halduskolleegiumi 6. juuni 2002. a otsus  asjas nr 3-3-1-27-02, p 14). Süüst vabanemiseks piisaks, kui vastustaja selles asjas tõendaks, et ta ei olnud  hooletu.“RKHKo 3-3-1-64-14 Euroopa Inimõiguste Kohtu 02.07.2009 otsuse Kochetkov vs. Eesti (kaebus nr 41653/05) mõju riigivastutuse  seadusele. 31


2.2. Esmaste ehk primaarnõuete esitamise kohustus 1. Haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue 2. Toimingu lõpetamise nõue 3. Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue 4. § 5: Haldusaktist või toimingust hoidumise nõue (NB! Selle nõude mitteesitamine ei  ole aluseks hilisema kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisele)  • Esmased nõuded – tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks on isikul aega vaid 30  päeva (HKMS § 9 lg 1 ja 2). Kahju hüvitamise nõue (ja tuvastusnõue) – isikul on aega  selleks 3 aastat päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai  või pidi teada saama (max 10 a). 32


Kahju Varaline kahju: otsene kahju, saamata jäänud tulu
RVastS § 8 lg 1: “Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua  varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks  rikutud.” Mittevaraline kahju
RVastS § 9 lg 1: “Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist  hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,  vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse  rikkumise, au või hea nime teotamise korral.” 33


KAHJU Kolmandale isikule – RVastS § 10: surma põhjustamisel,  kehavigastuse  tekitamisel, tervise kahjustamisel. • Saab nõuda a) sellega seoses kantud kulutuste, b)ära langenud  ülalpidamise (ei saa nõuda ulatuses, milles kolmandal isikul tekkis  surma põhjustamisest tulenevalt õigus saada toitjakaotuspensioni) ja  c) mittevaralise kahju hüvitamist. Tagajärgede kõrvaldamine
RVastS § 11 lg 1: kannatanu võib nõuda
RVastS § 11 lg 3: avaliku võimu kandja võib kõrvaldada sõltumata  kannatanu tahtest. 34


Kahju hüvitamise kord • RVastS ametnik ei vastuta vahetult kannatanu ees.  • See tähendab, et kaitsmaks kannatanu õigusi ja tagamaks  maksevõimelise võlgniku, on kahju hüvitama kohustatud avaliku  võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega  tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes  jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. (§ 12  lg 1)  • Regressi õigus konkreetse ametniku/töötaja vastu. 35


Avaliku võimu kandja – Ametnik
Ametnik kohustatud hüvitama riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, kelle asutuses ta kahju tekitamise ajal töötas, üksnes  süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju.  Avaliku teenistuse seaduse § 80
(1) Kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju  hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud ulatuses. (2) Kui kahju on tekitanud mitu ametnikku ühiselt, vastutab iga ametnik oma süüle vastavas ulatuses.
(3) Kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud tahtlikult, vastutab ta tekkinud kahju eest täies ulatuses.
(4) Kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud hooletuse või raske hooletuse tõttu, vastutab ta tekkinud kahju eest ulatuses, mille  määramisel arvestatakse: 1) ametniku teenistusülesandeid; 2) süü vormi; 3) talle antud juhiseid; 4) töötingimusi: 5) põhipalka; 6) töö iseloomust tulenevat riski; 7) teenistussuhte kestust ametiasutuses; 8) ametniku eelnevat teenistusalast käitumist; 9) ametiasutuse võimalusi kahjusid vältida; 10) ametniku teadmisi ja oskusi.
(5) Kui kahju pole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada ametniku kuuekordset põhipalka. 36


• Riigivastutuse erijuhud: • Õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise nõue (RVastS § 14) • Õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamise nõue (RVastS § 15) • Õiguspärase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõue  (RVastS § 16 lg 1)


• NÜÜD ON KÜLL KÕIK! • Aitäh teie heade küsimuste ja mõtete eest. • Loodetavasti hakkasite teie ka Eesti haldusõigust armastama. 38


 
 
  Haldusakti õiguspärasuse kontroll  HMS § 54  I   Formaalne õiguspärasus  1)  Haldusakti andnud haldusorgani pädevus (tuleneb eriseadusest koos HMS § 8; 9) 
2)  Menetlusnormidest kinnipidamine:  a)  Menetlusosaliste kaasamine (HMS § 11) ja teavitamine (HMS § 35) 
b)  Taandamine (HMS § 10) 
c)  Informatsiooniõigused (HMS §-d 36 -37) 
d)  Ärakuulamine (HMS 40) 
e)  Teiste haldusorganite osalemine (kooskõlastused jms), kui see on nõutav) HMS § 16 
f)  Piisav asjaolude uurimine, tõendite kogumine (HMS § 38, 39, § 6) 
g)  Menetlustähtaegade järgimine (HMS § 5 lg 4, §-d 33, 34, 41) 
h)  Menetluse avalikkus: HMS §-d 7, 37  3)  Vorminõuete järgimine, selgus, määratletus (HMS § 55 lg 1, 2, 4 ) 
4)  Haldusakti põhjendamine (ehk motiveerimine) (HMS  § 56) 
5)  Teatavaks tegemine (HMS § 62) 
  II   Materiaalne õiguspärasus  1)  Haldusakti andmise õiguslik alus (PS § 3, HMS § 54 koos § 3 lg1) 
a)  Kehtiv alus on olemas 
b)  Õigusliku aluse faktilise koosseisu tunnused on täidetud  2)  Haldusakt vastab proportsionaalsuse põhimõttele (HMS  § 54 koos § 3 lõikega 2)  -  kohane 
-  vajalik 
-  proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes  3)  Kaalutlusõiguse olemasolu korral kaalutlusvigade puudumine (HMS § 54 koos § 4)  -  diskretsiooni on kasutatud 
-  diskretsiooni piiridest on kinni peetud 
-  diskretsiooni teostamisel on lähtutud õigetest eesmärgipärastest  kaalutlustest (sealh oluliste asjaoludega arvestamine ja 
asjassepuutumatute asjaoludega mittearvestamine ja isikute põhjendatud 
huvide kaalumine)  5) Kooskõla kõrgema astme õigusega (sh teiste seadustega), eriti põhiõiguste ja õiguse 
üldpõhimõtetega (õiguspärane ootus, võrdse kohtlemise põhimõte)