Legaaldefinitsioon puudub. Riigi- ja omavalitsusorganites teenistusse määramise käskkirjad. Valdavalt on käskkirjad internsed õigusaktid, st reguleerivad konkreetse asutuse või ametkonna seesmist tegevust. Juhend/instruktsioon/eeskiri jne. juriidiline jõud omistatakse käskkirjaga. Õigusaktide hierarhia printsiip on selles, et kõik madalamal seisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate ülimusliku jõuga õigusaktidega (korrespondeeruma). Delegatsiooninorm e. volitusnorm on selline, millisega õigusakti andja delegeerib (volitab) teisele institutsioonile mingi õigusakti väljaandmise õiguse. Näit.: Ettevõtja tegutsemisloa annab välja kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Õigusakti kehtivus tähendab, et see akt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõikidele keda see puudutab. Kehtivuse eeltingimuseks on selle akti teatavakstegemine, st avaldamine
siseauditi osakonna juhataja ja iseseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamiseks ning vabastamiseks, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks; 7) Eesti Panga eelarve kinnitamine. 1.3) 1 kollisiooninorm Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 129 Kui Eesti välislepingus on tsiviilseadustiku üldosa seadusest erinevad sätted, kohaldatakse välislepingu sätteid. 1.4) 1 volitus- e delegatsiooninorm Riikliku pensionikindlustuse seadus § 32 lg 1 Riikliku pensioni määrab elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juht või tema asetäitja, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud juhul. 2. Loo õiguslaused, millel on järgmised tunnused 2.1. lause: a) regulatiivne, b) alternatiivse abstraktse faktilise koosseisuga,
2) sekundaarnorm Moodsa õiguse normitüübid (moodsad normitüübid Aarnio lk 67): 1) kaalutlusnorm 2) kokkuleppenorm 3) eesmärginorm 4) ressursinorm D. LOENGUMAPI (J.LIVENTAAL) (LM II lk 20 - 21, vt ka lk 23): 1) regulatiivne 2) õigustkaitsev 1) õigustav 2) kohustav 3) keelav 1) üldsubjektne 2) erisubjektne 1) imperatiivne 2) dispositiivne 3) soovitav/juhendav 1) delegatsiooninorm 2) definitsiooninorm (legaaldefinitsioon) 3) õigusnormid õiguse põhivaldkondade (avalik õigus, eraõigus), õigusharude ja õiguse instituutide järgi Lisaks: 1) lihtnorm 2) liitnorm Ius scriptum / ius non scriptum Ius distributiva / ius commutativa I, II või III samba õigus (Laffranque) Formaalne või mitteformaalne sanktsioon Tavaõigus, kanooniline, positiivne, pretsedendiõigus, leping, õigusteadlaste arvamused, väärtused, õiguse üldpõhimõtted
määrusele ei anna, ei ole määrus kehtiv (§ 96 lg 3). (Teadmiseks: Peaminister võib Vabariigi Presidendile teha ettepaneku nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi. Pärast PS jõustumist on valitsuses olnud üldjuhul kaks portfellita ministrit. Nende ministrite ülesanded määrab kindlaks peaminister. Portfellita ministritel ei ole samu õigusi nagu ministritel, kes juhivad ministeeriumi. Nii näiteks ei ole neil õigust anda määrusi.) 83. Mis on delegatsiooninorm? Delegeeritakse volitus. Delegatsiooninorm näitab ära määrusandliku volituse eesmärgi, sisu. 22 84. Milliste küsimuste reguleerimist ei saa Riigikogu delegeerida valitsusele? Riigikogu ei saa delegeerida valitsusele seda, mis põhiseadusega on pandud Riigikogule. 85. Määruse andmise tingimused – mida tähendab, et valitsus tohib anda määrust „seaduse alusel ja täitmiseks“?
(Teadmiseks: Peaminister võib Vabariigi Presidendile teha ettepaneku nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi. Pärast PS jõustumist on valitsuses olnud üldjuhul kaks portfellita ministrit. Nende ministrite ülesanded määrab kindlaks peaminister. Portfellita ministritel ei ole samu õigusi nagu ministritel, kes juhivad ministeeriumi. Nii näiteks ei ole neil õigust anda määrusi.) 22 83. Mis on delegatsiooninorm? Delegeeritakse volitus. Delegatsiooninorm näitab ära määrusandliku volituse eesmärgi, sisu. 84. Milliste küsimuste reguleerimist ei saa Riigikogu delegeerida valitsusele? Riigikogu ei saa delegeerida valitsusele seda, mis põhiseadusega on pandud Riigikogule. 85. Määruse andmise tingimused mida tähendab, et valitsus tohib anda määrust ,,seaduse alusel ja täitmiseks"? Vabariigi Valitsus annab põhiseaduse § 87 p 6 kohaselt seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja
Valitsuse määruse sellekohasele sättele. 82. Mis on määrusandluse eesmärk? Määrusi andes teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Määrusandlusõiguse eesmärgiks on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine üle valitsusele, et tagada seeläbi paindlik haldustegevus ning vältida seaduste ülekoormamist tarbetute üksikregulatsioonidega 83. Mis on delegatsiooninorm? Õiguse teooria kohaselt peab täitevvõimu üldakti andmiseks olema seaduses vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus. Peale selle võib seaduse delegatsioonisäte kehtestada ka muid norme täitevvõimu kohustamiseks või tema legislatiivfunktsiooni piiramiseks. Volituse eesmärgi, sisu ja ulatuse sätestamine seaduses on vajalik
A.Aarnio liigitus 1) Primaarnorm 2) Sekundaarnom Moodsa õiguse normitüübid: 1) Kaalutlusnorm 2) Kokkuleppenorm 3) Eesmärginorm 4) Ressursinorm 4. Loengumapi liigitus 1) Regulatiivne 2) Õigustkaitsev Regulatiivsed: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 1) Üldsubjektne 2) Erisubjektne 1) Imperatiivne 2) Dispositiivne 3) Soovitav/juhendav/lubav 1) Delegatsiooninorm 2) Definitsiooninorm 3) Õigusharu norm 1) Lihtnorm 2) Liitnorm Regulatiivsed – faktiline koosseis T ehk hüpotees ja õiguslik tagajärg R ehk dispositsioon; iseloomulik H-D struktuur. Dispositsioon väljendub kohustuse, õigustuse või keeluna. Õigustkaitsvad – eesmärk tegude keelamine/ keelatud teo sooritamisest hoidumine. R= sanktsioon. H-S struktuur. Primaarnorm – regulatiivne Sekundaarnorm – õigustkaitsev. Kuidas ametiisik peab käituma,
seaduses on volitusnorm olemas. On kaks volituse liiki: a) üldvolitus (generaaldelegatsioon) kujutab endast üldiselt määratletud volitust määruste andmiseks, mis võib olla sätestatud PS-s või seadustes. See on pädevus kestvaks teostamiseks (vt KOKS § 7 lg 1); b) erivolitus (spetsiaaldelegatsioon) ühekordne volitus määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Õigusriigi ideele vastab kõige paremini erivolitus. Volitusnorm (delegatsiooninorm) on oma olemuselt suunatud tulevikku ja ei saa sanktsioneerida varem antud haldusakte. Volitusnorm on ühtlasi ka korraldus anda määrus, mis on vajalik seaduse rakendamiseks. Siiski võib volitusnormi sõnastusest tuleneda ka õigus (mitte kohustus) määruse kehtestamiseks. Volitusnormi kehtivus sõltub ka määruse kehtivuse alg- ja lõpphetk (erandiks on HMS § 92 lg 2 fikseeritud võimalus anda määrus kohaliku elu küsimuses ilma volitusnormita, kui seaduses seda ei sisaldu).
Teatud küsimusi on aga otstarbekusest lähtudes mõistlik lahendada täitevvõimu aktidega. Täitevvõimu aktide kasutamine sõltub riigi ajaloolistest traditsioonidest, õiguslikust struktuurist ja situatsioonist. Normaalses olukorras on nõutav, et täitevvõim saab riigiõiguslikke, seaduse jõuga üldakte anda ainult siis, kui põhiseadus seda selgesõnaliselt lubab, s.t. põhiseaduses peab olema vastav delegatsiooninorm. See norm peaks täpsustama ka seda, mis küsimustes täitevvõim tohib/ei tohi anda üldakte. Eesti põhiseaduses sisaldub presidendi jaoks vastav üldnorm keeluna §-s 104. See keeld välistab presidendi poolt seaduste andmist kõige olulisemates riigiolu küsimustes ja nähtavasti viib presidendi võimaluse anda riigiõiguse norme sisaldavaid seadusi miinimumini. Prantsuse põhiseaduse kohaselt saab president anda seadustega võrdse jõuga ordonantse, nt
See on pädevus kestvaks teostamiseks. Spetsiaalvolituse - ühekordne volitus määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Edasivolitamine pole üldiselt lubatud (v.a expressis verbs korral). Intra legem määrused seaduse alusel seaduse rakendamiseks Praeter legem määrused asnedavad seadust. Kooskõlas ligilähedaste seadustega. Contra legem määrused muudetakse seadust erandid. Nt korramäärused. Seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, et administratsioon hakkab oma määrustega üht või teist küsimust reguleerima, samuti see, millise ulatuse ja sisuga see regulatsioon olla võib. KOV määrused - ei pea olema kooskõlas kõrgemate riigihaldusorganite määrustega - praeter legem määruste liik.
on sätestatud konkreetses seaduses. Edasivolitamine pole üldiselt lubatud (v.a expressis verbs korral). määrused intra legem seaduse alusel seaduse rakendamiseks määrused praeter legem asnedavad seadust. Kooskõlas ligilähedaste seadustega. määrused contra legem seadusega vastuolus olevad, seadust muutvad määrused. Nt korramäärused. Eesti õigussüsteemis ei esine. Seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, et administratsioon hakkab oma määrustega üht või teist küsimust reguleerima, samuti see, millise ulatuse ja sisuga see regulatsioon olla võib. KOV määrused ei pea olema kooskõlas kõrgemate riigihaldusorganite määrustega praeter legem määruste liik.
E3.C.b. 1) õigustav; 1) aktiivne; 2) kohustav; 2) passiivne; 3) keelav; E3.C.c. 1) üldsubjektne; 1) lihtõigussuhe; 2) erisubjektne; 2) liitõigussuhe. E3.C.d. 1) imperatiivne; 2) dispositiivne; 3) soovitav/juhendav/lubav; E3.C.e. 1) delegatsiooninorm; 2) definitsiooninorm (legaaldefinitsioon); 3) õigusharu norm; E3.C.f. 1) lihtnorm; 2) liitnorm. PROF R.NARITSA ÕIGUSNORMIDE LIIGITUSE KOHASELT (ÕE): - VT mappi joonte tõmbamise osas!! 1) regulatiivne (nn käitumisnorm); 2) õigustkaitsev; 1) õigustav; 2) kohustav; 3) keelav; 4) ergutusnorm; 1) täielik; 2) mittetäielik, sh: a) seletav; b) viitav; c) kitsendav. PROF R
See on pädevus kestvaks teostamiseks. Spetsiaalvolituse - ühekordne volitus määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Edasivolitamine pole üldiselt lubatud (v.a expressis verbs korral). Intra legem määrused seaduse alusel seaduse rakendamiseks Praeter legem määrused asnedavad seadust. Kooskõlas ligilähedaste seadustega. Contra legem määrused muudetakse seadust erandid. Nt korramäärused. Seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, et administratsioon hakkab oma määrustega üht või teist küsimust reguleerima, samuti see, millise ulatuse ja sisuga see regulatsioon olla võib. KOV määrused - ei pea olema kooskõlas kõrgemate riigihaldusorganite määrustega - praeter legem määruste liik.
üksuste volikogudel (vt PS § 157), mida kohaliku omavalitsuse üksuse volikogud saavad teha oma määrusega. Siiski ei saa kohaliku omavalitsuse üksuse määrusi panna samale pulgale riigiorganite antud määrustega. Seda põhjusel, et kohaliku omavalitsuse üksus ja selle organ (volikogu) ei ole riigiorganid. Määrused on funktsionaalselt seadusandlikud aktid ja formaalselt haldusaktid. Seadustes tuleb anda selge määrusandluseks selge volitus. Seega delegatsiooninorm peab sisalduma seaduses. Kui delegatsiooninormi seadusest ei tulene, ei ole täitevorganitel õigust määrusandlusega materiaalõigust luua. 20 Õiguse'allikad'(3)' Õiguse'allikate'ver2kaalne' Põhiseadus' Rahvusvaheline' õigus'(EL'õigus)' jaotus'
See tuleneb ka põhiseaduse § 3 sõnast ja mõttest - riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Problemaatiline on küsimus, kas piisab üksnes olemasolevast seadusest, mis ei sisalda konkreetseid või konkreetset delegatsiooninormi, et asuda teda määrustega täitma. Õigusteoorias, samuti demokraatlike riikide õiguspraktikas on asutud üldjuhul seisukohale, et seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, et administratsioon hakkab oma määrustega üht või teist küsimust reguleerima, samuti see, millise ulatuse ja sisuga see regulatsioon olla võib. Mida regulatiivsem on seadus, seda suurema tõenäosusega tagatakse halduse legaalsus, ehk, täpsemini öeldes, eeldab legaalsuse printsiip seaduse põhjalikku regulatiivsust, mis võimaldab vältida
See tuleneb ka põhiseaduse § 3 sõnast ja mõttest - riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Problemaatiline on küsimus, kas piisab üksnes olemasolevast seadusest, mis ei sisalda konkreetseid või konkreetset delegatsiooninormi, et asuda teda määrustega täitma. Õigusteoorias, samuti demokraatlike riikide õiguspraktikas on asutud üldjuhul seisukohale, et seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, et administratsioon hakkab oma määrustega üht või teist küsimust reguleerima, samuti see, millise ulatuse ja sisuga see regulatsioon olla võib. Mida regulatiivsem on seadus, seda suurema tõenäosusega tagatakse halduse legaalsus, ehk, täpsemini öeldes, eeldab legaalsuse printsiip seaduse põhjalikku regulatiivsust, mis võimaldab vältida
Delegatsiooni edasivolitamine ehk nn. subdelegatsioon määruste andmiseks ei ole üldreeglina lubatud, välja arvatud juhud, kui seadus seda expressis verbis lubab. Määrusandlusõigust volitavaks organiks saab olla üksnes seadusandlik organ. Edasivolitamisõigus peaks olema üldvolituses sees. Haldusmenetluse seadus ei ütle selle kohta midagi, kuid ütleb, et subdelegatsiooni võib haldusekandja edasi volitada. Selles osas puudub ka kohtupraktika. Seaduses peab olema vastav: delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, o et administratsioon hakkab oma määrustega üht või teist küsimust reguleerima, o samuti see, millise ulatuse ja sisuga see regulatsioon olla võib. Mida regulatiivsem on seadus, seda suurema tõenäosusega tagatakse halduse legaalsus, ehk, täpsemini öeldes, eeldab legaalsuse printsiip seaduse põhjalikku regulatiivsust, mis
hoiduda. 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid ; 3) era- ja avaliku õiguse normid; 4) normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Legaaldefinitsioon on nt KrK § 7 lg 1 norm (kuriteo mõiste): kuritegu on käesolevas koodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu - tegevus või tegevusetus. Delegatsiooninorm on nt kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) § 44 lg 2 norm: volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. Avaliku õiguse normid on nt kriminaalkoodeksi normid, samas on need ka kriminaalõiguse haru normid; era- ehk tsiviilõiguse normid on nt tsiviilseadustiku üldosa seaduse normid. P.4
annaabi.ee 
