7. LAEVAELU KORRALDUS 7.1. Laev, kui töö- ja elukoht 7.2. Vaht, töö ja öörahu 7.3. Toitlustamine ja kord messis ning puhkeruumides 7.4. Suitsetamine laeval 7.5. Alkohol ja narkootikumid 7.6. Viibimine laevaruumides 7.7. Meelelahutus 7.8. Külaliste kutsumine 7.9. Maaleminek ja naasmine laevale 7.10. Vara ja asjade laevast väljaviimise kord _________________________ 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Ml STAR (edaspidi - laev) töösisekorraeeskiri (edaspidi - eeskiri) määratleb laevapere töö- ja elukorralduse laeva pardal. Eeskirja eesmärgiks on reguleerida laeva ja selle ekspluatatsiooni eripärast tulenevaid iseärasusi töö- ja elukorralduses täiendavalt kollektiivlepingus, meretöölepingus, töölepingus, töövõtulepingus või käsunduses, tööandja töösisekorraeeskirjas, ametijuhendis ning teistes ohutu korraldamise süsteemi protseduurides sätestatule. 1.2
KURESAARE AMETIKOOLI ÕPILASTE SISEKORRAEESKIRI ÜLDSÄTTED Sisekorraeeskiri määrab ära kooli õpilaste käitumisreeglid ja muud tegutsemiskokkulepped koolis §1. Käitumine koolis ja selle territooriumil Õpilane 1. Suhtub õppetöösse kohusetundlikult. Võtab osa õppetundidest ja täidab õpetaja poolt antud ülesandeid. 2. Hoiab oma õpilaspiletit ja muid dokumente. 3. Hoiab ja kaitseb kooli ning valitud eriala mainet. 4. Hoiab kooli ja kaasõpilaste vara. 5
Niisugune tööandja võib töösisekorra määrata iseseisvalt, arvestades töö iseärasusi ja töösisekorrale harilikult esitatavaid nõudeid. 1. Tööandja juures töösisekorda määravaks keskseks dokumendiks on üldjuhul töösisekorraeeskirjad. Kuid töösisekorda määravad ka muud õigusaktid (seadused, määrused), ettenähtud korras kehtestatud juhendid, kollektiivlepingud jne. 2. Töösisekorraeeskiri on tööandja poolt kooskõlastatult tööandja asukoha-(elukoha) tööinspektoriga organisatsioonis kehtestatud õigusakt. Ta sisaldab üldnorme, millega on hõlmatud kõik organisatsiooni või tema allüksuse või teatud kutse(eri)ala töötajad või töötajate rühmad. 3. Kooskõlastamine tööinspektoriga tähendab tööinspektori eelkontrolli töösisekorraeeskirja kui õigusnorme sisaldava akti vastavuse üle kehtivatele seadustele, määrustele jt õigusaktidele
2. Nimeta asjaajamise korraldust reglementeerivad riiklikud normdokumendid! Arhiiviseadus; avaliku teabe seadus; digitaalallkirja seadus; keeleseadus; isikuandmete kaitseseadus; märgukirjale ja selgitustaotsusele vastamise seadus 3. Millised on ettevõtte asjaajamist reglementeerivad sisemised normdokumendid? Asjaajamisekord; dokumentide loetelu ja dokumendihalduse kord; töövoogude (tööprotsesside kirjeldused); arhivaalide loetelu; sisekorraeeskiri; ametijuhendid 4. Milline haldusdokument tuleb arhivaalide hävitamiseks koostada? 5. Kuidas kujundada õigesti kontaktandmeid kirjaplangil? Alumises veerus on soovitatav paigutada plokkidena 6. Mitmes eksemplaris allkirjastatakse ametikiri? 2eksemplaris:originaal ja ärakiri 7. Mitu allkirjastajat on käskkirjal? 1 v.a viisad 8. Millisel kujul kirjutatakse käskkirja kuupäev? Kahekohalisena ja käsitsi, kuu nimetus sõnaga. 9
Erialatutvustus Esmane mulje ainest erialatutvustus oli mul küllaltki teistsugune kui see aine tegelikult oli. Algul tundus mulle see kui hulk loenguid, kus räägitakse erinevatest kraadidest- mida pead nende saamiseks tegema, kuidas toimib kõrgharidus ja milline on kooli sisekorraeeskiri. Paraku eelloetletud asjad ei paku mulle just kõige suuremat huvi ja selle tõttu suhtusin erialatutvustusse mõnevõrra külmalt. Õnneks aga reaalsus osutus hoopis vastupidiseks palju huvitavamaks. Selles arutluses analüüsin erinevate loengute sisu, püüan leida erinevusi ja sarnasusi ning sinna hulka lisada ka oma arvamuse. Minule isiklikult tundus loeng ID-kaardist ja sertifitseerimiskeskusest kõige huvitavam. Olen
põhipalga. 14. Ametijuhendid. Ametijuhend on töökorralduslik dokument, mis reguleerib organisatsioonisisest tööjaotust. Ta on kirjalik dokument, mis on koostatud töö analüüsi tulemusena. Ametijuhend jaguneb kaheks: -Töökirjelduseks(esitatakse töötaja tööülesannete, õiguste ja vastutuse nõuded, nõuete profiilis aga nõuded töötajate kvalifikatsioonile) -Nõuete profiiliks(sisaldab nõudmisi töötajatele edukaks töötamiseks konkreetsel ametikohal) 15. Sisekorraeeskirjad Sisekorraeeskiri määrab töötajate käitumisreeglid töösuhetes, tööruumides ja territooriumil 16. Inimeste arendamine ja koolitus. Koolituskavad Inimeste arendamine on organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine ja koolitamine, nende teadmiste, oskuste ja võimete arendamine ning karjääri juhtimine. Inimeste koolitamine on töötajate plaanipärase ettevalmistamise ja arendamise süsteem, mille käigus täiendatakse töötajate teadmisi ja oskusi. Koolitamise eesmärgid on erinevad ja
kellele see on suunatud. Liikmesriikidel on aga vabadus valida eesmärkide saavutamise vorm ja viisid. So vajalik on siseriiklik ülevõtmisakt või rakendusmeede) Triin Roosve SKA lektor Sise- või välisõigus? • SKA üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend • Tartu Vangla kodukord (kinnitatud Tartu Vangla direktori käskkirjaga) • Vangla sisekorraeeskiri (kinnitatud justiitsministri määrusega) • Maksukorralduse seadus • Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri • Justiitsministeeriumi asjaajamiskord • Tartu linna põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/422022013004?leiaKehtiv ) • Kihnu valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord Materiaalne ja formaalne õigus MATERIAALNE FORMAALNE •sisuline •menetlusõigus
tööleasumise aeg, lepingu kestvus, ametinimetus ning tööülesanded (pikemalt lisas) töötegemise (geogr.) asukoht, palgatingimused, tööajanorm, puhkused, lõpetamise etteteatamise tähtaeg. Katseaeg: mõlema poole katsetamiseks, tähtaeg 4 kuud, avaliku teenistujatel max. 6 kuud, tuleb fikseerida töölepingus, võib pikendada 4 kuuni, katseagea ei kohaldata alaealistele ja invaliididele. Töö sisekord: üldised käitumisreeglid töösuhetes ja kohal, dokumendiks töö sisekorraeeskiri: tööaja algus ja lõpp, puhkeajad, palga maksmise aeg ja koht, tööalaste korralduste andmise kord, töökaitse ja tuleohutuse kohased nõuded, kas tohib viibida hiljem töökohas, väikesed puhkepausid on tööaeg, lõunapaus on isiklik aeg. 1.koostab tööandja ja esitab töötjatele 2. töötajal õigus teha muudatudi (ei pruugi arvestada) 3.saadetakse tööinspektsioonile ülevaatamiseks Töölähetus e komandeering: päevaraha, sõiduraha, ööbimisraha pluss palk. Max 30 päeva
................................................. 56 LISAD......................................................................................................................................61 LISA 1 Õiguskantsleri 1.06.2012 kiri nr 6-8/120785/1202671 ,,Justiitsminister_teabe küsimine".............................................................................................................................. 61 LISA 2 Justiitsministri 30. novembri 2000.a määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" muutmise määruse seletuskiri...............................................................................................69 SUMMARY.............................................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus
4 (20) Toompea lossis viibivate inimeste arv, kes ei ole võimelised iseseisvalt evakueeruma: üldjuhul on kõik lossis viibivad isikud võimelised iseseisvalt evakueeruma. Siiski on tõenäosus, et trauma, õnnetusjuhtumi või terviserikke tõttu mõni isik ei ole võimeline iseseisvalt evakueeruma. Ekskursioonigruppide puhul on ette teada nimetatud isikute arv (nt Puuetega Inimeste Koja ekskursioonigrupp). Samuti kohustab Riigikogu Kantselei sisekorraeeskiri teenistujat teavitama enda tervisehäirest. Tõenäoline arv on alla viie inimese. Andmed valveteenistuse olemasolu kohta: Toompea lossi administratiivala valvab ööpäevaringselt ja aasta läbi mehitatud valve (valveteenistus). Evakuatsiooniteed ja pääsud, hädaväljapääsud ning nende asukohad: Igal korpusel ja korrusel on vähemalt kaks üksteisest sõltumatut ja nõuetekohaselt märgistatud evakuatsiooniväljapääsu, mis suunavad tulekindlatesse trepikodadesse ja sealt otse välja
3. Dokumendihalduse valdkonna standardid: ISO 15489:2004 4. Kes on AvTS järgi teabenõudja? Teabenõudja võib olla eraisik või juriidiline isik. Teabenõudja võib olla iga isik kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevad seaduses sätestatud korras. 5. Kuidas võib teabenõude esitada? suuliselt ja kirjalikult 6. Sisemised dokumendihaldust reguleerivad normdokumendid asjaajamise kord, dokumentide loetelu, dokumendihalduse kord, ametijuhendid, struktuuriüksuste põhimäärused, sisekorraeeskiri, arvutite ja arvutivõrgu kasutamise kord, teabenõuete menetlemise kord 7. Üldjuhul kehtestatakse sisemised dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid asjaajamiskorda 8. Järjesta asjaajamisekorra kohustuslikud regulatsioonid *asutuse asjaajamisperiood või -perioodid (kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta, tegevusperiood) * dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; * asutuse dokumendiringluse kord või skeemid;
Üle 15 aasta, 15% ametipalgast juurde. Lisatasu võõrkeelte valdamise eest. Kolmanda võõrkeele valdamise eest makstakse 10% ametipalgale juurde. Niimoodi võib maksta kuni 30%. Lisatasu kraadi eest, magister 10% ja doktor 20%. Töötasu võib diferentseerida. 2. Puhkus: 35 kalendripäeva. Sellele lisandub 3 aasta pealt, saab 1 lisa puhkuse päeva juurde. Maksimum võib saada 10 päeva. 3. Teenistuskohustused on kirjas ametijuhendis. · Töö sisekorraeeskiri on kohustuslik töökohtades. · Ametnike ergutamine: 1. Tänu avaldamine. 2. Rahaline preemia. 3. Hinnalise kingituse andmine. 4. Kõrgemale palgaastmele üle viimine. · Ametnike karistused: 1. Oma tööülesannete süüline mittetäitmine. Joobununa tööl olek. 2. Varalise kahju tekitamine. 3. Vääritu tegu ametniku poolt. Väljaspool ametiasutust ka. · Distsiplinaar karistused: 1. Noomitus. Käskkirjaliselt 2. Rahatrahv maksimaalselt ametniku 10 päevapalka. 3. Töölt kõrvaldamine
korraldada vanglas jälitustegevust; koguda vangla tegevust kajastavaid statistilisi andmeid ja esitada asjakohaseid aruandeid; majandada vanglale vallata antud riigivara; täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid.8 2.3. Viru vangla töökorraldus Viru vangla põhiline tööd reguleeriv dokument on ,,Viru vangla kodukord", mille eesmärk on täpsustada vangistusseaduse (VangS), justiitsministri 30. 11. 2000. aasta määruse nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Viru Vanglas. Täpsustused hõlmavad eelnimetatud õigusaktidega täpsemalt reguleerimata sätteid. Kodukorda on kohustatud täitma kinnipeetavad, vahistatud, vangla teenistujad ja vanglas käivad isikud.9 Lisaks Viru vangla kodukorrale reguleerib Vangla teenistuajate tööd ka üksuse põhimäärus, ametijuhend, ametikoha juhend ja vanglateenistuja eetikakoodeks10. 2.4
[…] (2) Vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister määrusega. § 1051. Vanglateenistus (2) Vanglateenistusse kuuluvad: 1) Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad; 2) vanglad. § 106. Vangla direktor Vangla direktor juhib vangla tööd ja täidab teisi talle pandud ülesandeid. Vangla sisekorraeeskiri (justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72) § 17. Inspektori-kontaktisiku otsustuspädevus (1) Inspektori-kontaktisiku pädevuses on teha otsus vangistusseaduse § 24 lõike 1, § 25 lõigete 1 ja 2, § 30 lõike 2, § 31 lõike 2, § 63 lõike 4, § 64 lõike 4, § 65 lõike 2, § 651 lõike 4 ning § 93 lõigete 3 ja 7 alusel. 5 C
üldkorralduseks detailplaneering, konkreetne teos – üldkorralduseks otsus tunnistada teos pornograafilise sisuga teoseks, ehitis – üldkorralduseks otsus võtta ehitis muinsuskaitse alla). Seejuures tuleb silmas pidada, et asja õiguslik seisund võib olla omakorda aluseks isikute õigustele ja kohustustele ning seeläbi isikute reguleeritav tegevus peab seonduma konkreetse asjaga. Praktikas kõige levinumad üldkorraldused on detailplaneeringud, vangla sisekorraeeskiri, liiklusmärgid. II Määrus HMS § 88: „Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.” Loe: A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 449-466. III Haldusleping HMS § 95: „Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks.” Halduslepingute liikidest on olulisim haldusleping, millega üks avalik-õiguslikke
Arvutivõrgu olemasolu korral on otstarbekas dokumente tutvustada võimalikult võrgu kaudu. Erandi peavad moodustama ainult dokumendid, millega tutvumise kohta on nõutav allkiri. Kui käskkirjaga tutvumist on vaja kinnitada teenistuja allkirjaga (Avaliku teenistuse seadus nõuab seda real juhtudel), tehakse sellele tutvumismärge. Kui aga seadus on kehtestanud nõude tutvustada käskkirja kõigile teenistujatele (näit sisekorraeeskiri), on väga raske suures asutuses korraldada käskkirja originaalile kõigi teenistujate allkirjade kogumist. Sel juhul on otstarbekas kasutada tutvustamislehti, millele märgitakse käskkirja kuupäev, number ja pealkiri, teenistuja nimi, allkiri ja tutvumise kuupäev. 4.6. Dokumentide vormistamisel esinevaid olulisemaid vormivigu Pealkiri Üldreegel on, et kõigil dokumentidel peab olema pealkiri. Pealkirjata võivad olla lühikesed (kuni kümnerealised) kirjad,
vabaduse nimel võib piirata õigusi; PS-s sätestatud 3.2.1.3 0 pk- piirangud puuduvad (nt. inimväärikus) 3.2.2 Proportsionaalsus- sobivus (abinõu soodustab legitiimset eesmärki saavutada), vajalikkus (alternatiivsete meetmete kaalumine efektiivsuse ja proportsionaalsuse põhjal), mõõdukus 4. Järeldus- kas on PS-ga vastuolus või mitte II Seminar (3-4-1-3-09) 1. Vangla Sisekorraeeskiri §461 ja §50 lg3 2. PS §19 lg1 üldine vabaduspõhiõigus ja §26 eraelu puutumatus 2.1. Kaitseala 2.1.1. Miks ei olnud laulusõnad määruse mõttes kiri? See ei olnud erasõnum (laulusõnad on netist alla laetavad, seega on avalik teave. Kuna sisaldab mõtet, siis võiks olla erasõnum), postkaart ega foto. Esemeliselt kaitseb PS § 43 ükskõik millisel viisil kolmandate isikute edastatavaid ja vahendatavaid
· Puhkus ametnikel 35 kalendripäeva, alates 3dast tööaastast saab ametnik 1 lisapuhkuse päeva, max 10 päeva puhkust. Puhkuse tasu peab olema makstud vähemalt päev enne puhkusele minekut. Puhkuse preemiat võib maksta kuni tema kuu ametipalga ulatuses. · Preemiat makstakse ametiasutuses võrdsetel tingimustel. · Õppepuhkust antakse korra 5a. jooksul 3 kuud. Ametnike kohustused: - ametijuhend ametikoha kirjeldus. - Sisekorraeeskiri korraldus töökohalt, kehtestamine kohustuslik. - Kehtestamine: o Eeskirjad teeb valmis ametiasutuse juht o Tuleb anda töötajatele tutvustamiseks (2nädalat). Saavad teha omapoolseid ettepanekuid. o Tuleb saata tööinspektsioonile o Peab olema eeskirjas: tööaja alus ja lõpp, puhkeajad, puhkepäevadel asutuses viibimise kord, korralduste andmise kord, palga korraldus, töökaitse ja
vabastatuks, kuna pärast vabastamist ei saa ta lõplikult vabaks, vaid allub alati sarnaselt nö tavakaristusest tingimisi vabastamisega käitumiskontrolli nõuetele. Sellest tulenevalt on kõik karistusjärgsest kinnipidamisest vabastatud isikud vabastamise hetkest tingimisi vabastatu staatuses. 20 Vangistusseadus 14.06.2000.-RT I 2000, 58, 376; RT I 2009, 39, 262. 21 Eelnõu seletuskiri, lk 19. 22 Justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri". RTL 2000, 134, 2139; 2009, 59, 869. 10 asukohajärgne täitmiskohtunik ja mille teostamisel lähtutakse KarS-i §-s 87² toodud kriteeriumitest, milleks on süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja tingimused ning kuritegude toimepanemise asjaolud. Esimene kontroll toimub kohe peale karistuse lõppu, vahetult enne meetme rakendamist. Edaspidi teostatakse seda vähemalt korra kahe aasta
[…] (2) Vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister määrusega. VangS § 1051 . Vanglateenistus (2) Vanglateenistusse kuuluvad: 1) Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad; 2) vanglad. VangS § 106. Vangla direktor Vangla direktor juhib vangla tööd ja täidab teisi talle pandud ülesandeid. Vangla sisekorraeeskiri (justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72) § 17 . Inspektori-kontaktisiku otsustuspädevus (1) Inspektori-kontaktisiku pädevuses on teha otsus vangistusseaduse § 24 lõike 1, § 25 lõigete 1 ja 2, § 30 lõike 2, § 31 lõike 2, § 63 lõike 4, § 64 lõike 4, § 65 lõike 2, § 65 1 lõike 4 ning § 93 lõigete 3 ja 7 alusel. LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106)
asutuses vormistatavad dokumendid kuuluvad kooskõlastamisele, milliste ametiisikute poolt üks või teine dokument kooskõlastatakse ning kuidas vormistatakse kooskõlastusmärge; asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord: tuleb näidata, millised dokumendid milliste töötajateni peavad jõudma, mis kujul ja milliseid kanaleid pidi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata personalidokumentide ja regulatsioonide teatavaks tegemise nõuetele (nt sisekorraeeskiri, asjaajamiskord), mida tuleb tutvustada kõigile asutuse töötajatele. dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord: peab olema kirjeldatud, milline ametiisik ühele või teisele dokumendile alla kirjutab, kes seda teeb nimetatud ametniku puudumisel ning mitmes eksemplaris erinevad dokumendid alla kirjutatakse. Peab olema määratletud, milliseid dokumente asutus koostab ja allkirjastab digitaalselt, kellel on digitaalallkirja andmise õigus ning
lawmakers seadusetegijad judiciary kõik kohtunikud kokku canon law kanooniline-/kirikuõigus supersede, replace välja vahetama/tõrjuma impact, influence mõju challenge vaidlustama secular ilmalik section paragrahv (seaduses) põhiseaduses voib olla sectionite asemel article. Employment contract, employment agreement, labor contract töölevõtuleping By-law kõik, mis jääb allapoole seadust (määrused, ediktid jne) (usas sisekorraeeskiri) Pass/adopt (/enact) a act seadust vastu võtma Make/pass/enact legislation Update/amend legislation seadusandlust ? muutma Repeal law tühistama Instrument any legal document Pressure group - survegrupp Discharge kui oled teind kõik, mis oled lubanud (contract) To contest/challange (a decision)- vaidlustama Negative order keeld Positive order käsk Restraining order lähenemiskeeld Non-performance/non-fulfillment mittetäitmine (lepingu puhul)
üldised ja abstraktsed korraldused alluvatele ametiasutustele või juhi (ülemuse) korraldused alluvatele haldustöötajatele. Tegemist on ametiasutuse sisese töökorraldusega, mis on rajatud juhtimisfunktsiooni teostava instantsi pädevusele anda üksikuid või üldisi korraldusi e halduseeskirju. See on haldussiseõigus, mistõttu ei ole tegemist õigusnormidega ning välissuhete jaoks ei oma reeglina mingit tähendust. Näiteks:. sisekorraeeskiri, avalikkusega suhtlemise kord, ametijuhendid. VII teema 7. HALDUSMENETLUS ________________________________________________ 1. §1 Haldusmenetluse mõiste, põhimõtted ja liigid Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetluse põhimõtted a) seaduspärasus
annaabi.ee 
