loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud- Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu.
3) teadusliku baasi loomine bioloogiliste ressursside ratsionaalseks kasutamiseks; 4) inimtegevuse mõjul looduses toimuvate muutuste prognoosimine. Ökoloogia jaotusi Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Vegetatiivselt paljunevail taimedel, kännistena elavail ainuõõsseil jts. organismidel on indiviide raske eristada. Liik (species), bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast
levila ja ühtne põlvnemine. Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väiksem organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik 2 selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Vegetatiivselt paljunevail taimedel, kännistena elavail ainuõõsseil jts organismidel on indiviide raske eristada. Biotsönoos elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum (ökosüsteemi elusosa); mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest koosnev kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi
· Keskkonnaökoloogia ja keemia ökotoksikoloogia mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni · Maastikuökoloogia maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes · Looduskaitse Ökoloogia liigendus põhineb looduse organisatsioonitasemetel ökosfäär ökosüsteem Elukooslus populatsioon organism (isend) elundkond organ kude rakk rakuorganell molekul
b) geneetilis-evolutsioonilisest aspektist populatsioon on omavahel vabalt ristuvate ühe liigi isendite kogum, mis on teisest samasugustest isendikogumitest sel määral isoleerunud, et nad võivad geneetiliselt lahkneda; a) territoriaalsest aspektist populatsioon on üheliigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Populatsiooni omadused 1) bioloogilised omadused populatsioon nagu iga üksik organism kasvab, diferentseerub ja kaitseb ennast; populatsioon omab kindlat organiseerituse astet ja struktuuri, mida on võimalik kirjeldada. 2) grupilised omadused: sündimus, suremus, vanuseline struktuur. Populatsiooni vanuseline koosseis, vanusepüramiid Populatsioonis eristatakse kolm ökoloogilist vanusegruppi (perioodi):preproduktiivne, postreproduktiivne vanusegrupp, reproduktiivne (taastav, taastekitav) 1) kasvav e. invasiooniline populatsioon sellise populatsiooni iive (arvukuse muutumine
areneda väga ekstreemsetes tingimustes = kaljudel, puutüvedel, kus teised organismid ellu ei jää. Eristatakse: a) ektosümbioosi kahe vabalt elava organismi kasulik kooselu. Näiteks puiduüraskite ja ambroosia kooselu. Üraskid õõnestavad puitu käike ja ambroosia on selles elav seenestik (enamasti kaks kottseene liiki koos). Sipelgad kes kaitsevad lehetäisid, saavad neilt vastu mesinestet, kuid nad saaksid hakkama ka lehetäideta. b) endosümbioos üks organism elab teise kehas (putuka seedekulglas elav tselluloosi seediv mikroob. Sümbioos võib rajaneda vaid mõne vajaduse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. 1.1 Organismid Kommensalism on kahe organismi aga ka populatsiooni suhete vorm, mis on ühele poolele kasulik (kommensaalile), teisele aga kahjutu ja kasutu. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, sest see väldib ühe populatsioon ainevahetuse saaduste või toidujääkide kogunemist
sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. · Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne · Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. · Tsönoos (biotsönoos)- Elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum · Populatsioon- asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisi
Kõik kommentaarid