nõudlust kõige vähem. -) Nekton ujum ehk veel liikuv aktiivne loom. -) Populatsioon ehk asurkond on ühe liigi kogum teatud territooriumil, mille piirkonnas on võimalik vaba ristumine. -) Stenofaag liik, kes on toidu suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga. -) Stenohaliin liik, kes on soolsuse suhtes kitsa ökoloogilise emplituudiga. -) Stenoterm liik, kes on temperatuuri suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga. -) Stenotoop kitsa ökoloogilise amplituudiga liik. -) Suktsessioon erinevate koosluste vahetumine ajas, mis jaguneb sekundaarseks ja primaarseks. -) Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. -) Taimtoidulisus suhe taime ja taimtoidulise looma vahel. -) Ökolooiga teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid/suhteid. -) Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes.
surmab 50% katseloomade isenditest · Sünergism on keskkonnamuutuste erinevate tingimuste koosmõju · taluvusala(piirid) on erinevate liikide talumine füüsikalisi ja keemilisi muutusi · optimaalala e taluvusala · ökoamplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. · Eurütoop on elupaika vähevaliv organism · Stenotoop on elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism · Atsidofiil happelembeline taim · Kaltsifiil neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikkail muldadel kasvavad taimeb · Oligotroofne on vöhetoiteline, toitevaene(veekogu või soo) · Eutroofneon rohketoiteline veekogu, elustikult rikkad, väga produktiivsed. · Mesotroofne on kesktoiteline veekogu, taimedele omastatavaid toitaineid on piisavas koguses · Energiavoog on päikeseenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja
elada, kasvada ja paljuneda (ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele). Autökoloogiline amplituud hõlmab kogu parameetri piirkonna, mille taksoni isendite elu on mõeldav, sünökoloogiline amplituud ainult selle piirkonna osa, kus taksoni isendid tegelikult elavad, st kus teised organismid neid välja ei tõrju. 65. Eurütoop elupaika vähevaliv organism. 66. Stenotoop kindlatüübilist elupaika valiv organism 67. Atsidofiil happelembene 68. Kaltsifiil ehk kaltsikool on lubjalembeline liik ehk organism, mis eelistab elutseda lubjarikkas keskkonnas. 69. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo) 70. Eutroofne rohketoiteline ( veekogu ). Eutroofsed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. 71
võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sekundaarne suktsessioon - see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. Sihtkaitsevöönd - on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Stenotoop - kindlatüübilist elupaika valiv organism Suktsessioon - on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Suremus - on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas). Sümbioos - on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu. Sündimus - ehk fertiilsus on sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas). Tavaliselt
Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. 6 7 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. 8 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus kui ökoloogilised faktorid. 1 26. Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile. 2 27. Liebigi miinimumseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. 3 28. Eurütoop, stenotoop. 4 29. Bioindikatsioon. Bioindikaator, atsidofiil, kaltsifiil, oligotroofid, eutroofid, mesotroofid. Eutrofeerumine. 5 30. Õhu seisundi, keskkonna happesuse, niiskuse ja mulla mehhaanilise koostise monitooring bioindikaatorite abiga. Ja nyyd ss vastused 27) Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim.
ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda. 65. Optimaalala ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam. 66. Ökoamplituud mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. 67. Eurütoop mittenõudlik organism elupaiga suhtes. 68. Stenotoop elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis tegutsev. 69. Atsidofiil happelembeline taim 70. Kaltsifiil lubjalembelised liigid 71. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo) 72. Eutroofne rohketoiteline (veekogu). Harilikult on elustikult rikkalikud, mitmekesised ning väga produktiivsed. 73. Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. 74
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
Loeng 23.03.09. Kristjan Zobel Ökoloogia Ernst Haeckel 1866 (oikos) võttis kasutusele termini Ecology teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest. Põhirõhk on keskkonnal. Sõna keskkond tuleb mõista siin väga laialt. Biootiline ja abiootiline keskkond. Rohkem rõhku biootilisele. Ökoloogia põhimõistete kordamine: Ökoloogia jaoks olulised eluslooduse struktuuritasemed. Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline pop...
ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda. Optimaalala (optimum)- ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam. Ökoamplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Eurütoop on elupaika vähevaliv organism Stenotoop on elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism Atsidofiil happelembeline taim Kaltsifiil neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikkail muldadel kasvavad taimeb Oligotroofne on vöhetoiteline, toitevaene(veekogu või soo) Eutroofne on rohketoiteline veekogu, elustikult rikkad, väga produktiivsed. Mesotroofne on kesktoiteline veekogu, taimedele omastatavaid toitaineid on piisavas koguses
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...