/samal ajal samas kohas) Ökosuhted ehk ökoloogilised suhted on organismide suhted üksteisega ja keskkonnaga Sünökoloogia uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Ökosuhted: Ainult ühele osalisele kasulik/kahjulik: Kommensalism, amensalism, antibioos, kisklus, parasitism Mõlemale kasulik: Sümbioos, protokooperatsioon, mutualism Mõlemale kahjulik: Konkurents Mõlemale neutraalsed: Neutralism 1. Mõlemale osalisele neutraalsed suhted (0/0): ei mõjuta üksteist ei pos ega neg. Ei vaja teineteist. Näiteks jänes ja seen. Neutralism 2. Mõlemale osalisele kahjulikud suhted (-/-): Antibioos üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Bakterid.
toitained. Asümmeetriline liigisisene konkurents - ühe osapoole väike algedu viib suure vôiduni, nt. valgus. 16. Populatsioonide vaheliste ineraktsioonide liigitus. 1) Neutralism e. 00 interaktsioon - kumbki osapool ei saa kahju ega kasu. 2) Konkurents e. -,- interaktsioon - vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju. 3) Kisklus, parasitism ja herbivooria e. +- interaktsioon - üks kasu, teine kahju. 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. ++ interaktsioon. 5) Kommensalism e. +0 interaktsioon - üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. -0 interaktsioon - üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 17. Konkurents. Konkurents - populatsioonide vaheline vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju; on liikide leviku määraja. Gause reegel - kaks liiki, mille nôudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad ei saa pikemat aega koos eksisteerida
3) Kisklus, parasitism, parasitoid ja (herbivooria) ehk näkitsemine e. +, - interaktsioon (tarbimine) üks kasu, teine kahju. a) kisklus saakloom tapetakse 1. katsel ja temast toitutakse +, - b) näksimine saakorganism sööb taimi +, - c) parasitism tarbija on seotud saakorganismiga intiimsest seotud ja on seotud ühega või kahega +, - d) parasitoid munetakse oma munad teise organismi munasse +, - 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. + + interaktsioon mõlemad saavad kasu. a) Mutualism., kui käitumislik kohastumine b) Põllumajandus c) Seemne levik ja tolmendumisega seotud mutualism. d) Sümbiontne mutualism 5) Kommensalism e. + 0 interaktsioon üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. 0 interaktsioon üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 17. Konkurents. Konkurents populatsioonide vaheline vastasmõju, kus mõlemad osapooled saavad kahju; on liikide leviku määraja.
Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Parasitism e. nugilisus eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Sümbioos, mutualism mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Neutralism koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. 4) Atmosfääri kaitse meetmed 1. Haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2...3 korda efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades. 2. Saasteallikate likvideerimine 3. Õhupuhastid 4. Maastiku rajoneerimine tööstuskvartalid magalatest eraldi 5
Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osald hävinud elustikuga kasvukoht. Homöostaas – bioloogiliste süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Fluktuatsiooni - populatsiooni arvukuse muutused mõne kuni kümne aasta jooksul. Allelopaatia – eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Kommensalism – kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele osalisele kuid kasutu teisele. Protokooperatsioon – kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise. Degradatsioon – viljaka mulla kahjustamine või hävimine inimtegevuse tagajärjel. Permakultuur - inimasustuse ja põllumajanduse kavandamise viis, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid. See põhineb pigem asjade omavahelisel suhestumisel ja ökoloogial, kui rangetel bioloogilistel kaalutlustel, mis on tänapäeva põllumajanduse aluseks. Koaktsiad – organismide vastastikused suhted.
Ühele liigile kasulik, teisele Kahjulik taimed Parasitism + - Üks saab kasu, teine kahju Amensalism 0 - 1 liik takistab või pidurdab Teise liiki, aga ise sellest Kasu ei saa Mõlemale osalisele kasulikud suhted Sümbioos + + Mõlemale kasulik ja vajalik Protokooperatsioon + + Mõlemale kasulik, aga (mitte vajalik) ajutine Mõlemale osalisele kahjulikud suhted Konkurents - - Mõlemale osalisele neutraalsed suhted Neutrlism 0 0 Ei mõjuta üksteist ei positiivselt ega negatiivselt Koosluse mitmekesisus Koosluste mitmekesisus: * Liigiline mitmekesisus * Struktuurne mitmekesisus
Amensalism Populatsiooni ohustav Populatsiooni ei mõjuta Parasitism (A- parasiit) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Kommensalism (A-kommensaal) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ei mõjuta Kisklus (A- kiskja) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Sümbioos (mutualism) Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik Protokooperatsioon Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik · Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Näieks: mistahes samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid. · Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele neutraalne. Kommensaalid on koid linnupesades ja putukad sipelgapesades. · Parasitism
rohusööjad imetajad ja tselluloosi lagundavad mikroorganismid nendeseedekulglas magude süsteemis toimub tselluloosi lagundamine energia ja ainete saamiseks, mikroorganismidele tagatud püsivad keskkonnatingimused - Vähem püsiv suhe ehk protokooperatsioon: streptokokkide ja laktopatsillide koostöö piimhapnemisel üks toodab kasvustimulante teisele, sipelgad ja lehetäid Positiivne negatiivne Kisklus kummalgi osapoolel on omad kohastumused nii saakloomal kui ka kiskjatel, nt. Täpne keelepüük kahepaiksed,
Amensalism Populatsiooni ohustav Populatsiooni ei mõjuta Parasitism (A- parasiit) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Kommensalism (A- Populatsioonile kasulik Populatsiooni ei mõjuta kommensaal) Kisklus (A- kiskja) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Sümbioos (mutualism) Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik Protokooperatsioon Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik · Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Näieks: mistahes samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid. · Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele neutraalne. Kommensaalid on koid linnupesades ja putukad sipelgapesades. · Parasitism
Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi
Amensalism popul suhe, kus üks - 0 populatsioon kahjustab teist, kuid ise ei tunneta neg mõju Parasitism (a-parasiit) + - Kommensalism (a-kommensaal) ühele + 0 liigile kasulik, teisel pole sellest kooselust kasu ega kahju Kisklus (a-kiskja) + - Sümbioos (mutualism) on erinevate liiki + + isendite kasulik kooselu Protokooperatsioon on kahe popul suhe, + + mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik 13. Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage) Rahvastiku põhinäitajad: arvukus, sündimus, suremus, keskmine eluiga, populatsiooni kasvukiirus, populatsiooni vanusegruppide struktuur. 14. Intensiivne- ja mahepõllundus (erinevused ja sarnasused)
(heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele(tootjad, tarbijad, lagundajad) · Kooselavate liikide vahelised suhted · Neutralism 0 0 · Konkurents - - · Amensalism - 0 · Parasitism (A- parasiit) + - · Kommensalism (Akommensaal) + 0 · Kisklus (A- kiskja) + - · Sümbioos (mutualism) + + · Protokooperatsioon + + · Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage) · Nimetage alternatiivsed energia allikad (nende eelised ja puudused) Fossiilkütustele võivad olla alternatiiviks:
kasu ega kahju. Üldtuntud on parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid ühele neist võib suhe osutuda hukatuslikuks. Protokooperatsioon on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. Ammensalism on selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise ei tunneta negatiivset mõju. o Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur. Majanduslikud tegurid (sissetulek, elukallidus jne) Sotsiaalsed tegurid (toetused, laste saamist soodustavate tegurite olemasolu jne) Migratsioon
Amensalism Populatsiooni ohustav Populatsiooni ei mõjuta Parasitism (A- parasiit) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Kommensalism (A- Populatsioonile kasulik Populatsiooni ei mõjuta kommensaal) Kisklus (A- kiskja) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Sümbioos (mutualism) Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik Protokooperatsioon Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik ► Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage). Arengumaades on sündimus kõrge, kuna naise peamine roll on lapsi saada. Samuti on puudus ka rasestumisvastastest vahenditest. Samas on suremus kõrge,
· Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav. · Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega · sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. · Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). · Protokooperatsioon · Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. · Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. · Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel.
suhe ökosüsteemis. Nt Meriroos ja erakvähk, samblik ja seen KONKURENTS isendite negatiivne vastastikku piirav kooselu vorm. Ilmneb juhul kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Nt ilves ja hunt söövad mõlemad jänest ja slp on neil konkurents. MUTUALISM on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada PROTOKOOPERATSIOON kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise kuid pole obligaatne. Nt ristik ja mesilane, lehetäi ja sipelgas NEUTRALISM on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Nt hunt ja arukased _________________________________________________ 4. 1) JÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE · ainete väljauhtumine ja põhjaveereostus, eriti mürgised filtraadid
Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele (tootjad, tarbijad, lagundajad) Kooselavate liikide vahelised suhted. Neutralism 0 0 Konkurents - - Amensalism - 0 Parasitism (A- parasiit) + - Kommensalism (Akommensaal) + 0 Kisklus (A- kiskja) + - Sümbioos (mutualism) + + Protokooperatsioon + + Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage). Arengumaade rahvastiku struktuur: Sündimus on suur, kuna naiste rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist ning rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Samas on aga laste suremus kõrge. Inimeste keskmine eluiga on väga madal, kuna arengumaades on palju haigusi, kuid ravivõimalused peaaegu puuduvad.
Vt. ka parasiitide liigitelu. morfoloogiline adaptatsioon (kr. morphe -- vorm + logos -- mõiste, käsitlus; adaptatsioon). Parasiitide kehaehituse kohastumine nugieluviisile. Jagatakse regressiivseks arenguks ja progressiivseks arenguks. mutualism (ld. mutuus -- vastastikune). Kasulik interaktsioon liikide vahel. Mõlemapoolselt kasulikud sümbioosi suhted liikide vahel, mis on muutunud obligatoorseteks. Mutualistlike suhetega seotud liigid ei saa teineteiseta eksisteerida. Vrd. protokooperatsioon. nakkusallikad. Nakkusallikast saavad loomad parasiitide invasiooni. Parasitooside korral eristatakse primaarseid nakkusallikaid ja sekundaarseid nakkusallikaid. nakkushaigused. Spetsiifiliste haigustekitajate poolt põhjustatud haigused, mis levivad haigustekitaja edastumisel nakatunud organismilt vastuvõtlikule organismile. Nakkushaigused jagatakse infektsioonhaigusteks ja parasitoosideks ehk invasioonihaigusteks. nakkusteed
Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus + - (herbivoorlus) Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid Koosluse mitmekesisus Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid) Struktuurne mitmekesisus - suuruseline - funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus) - ajaline (ööpäeva- ja aastarütmid)
Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad. - Sümbioos (mutualism) on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näiteks, mistahes samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse taimekeha. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid. Protokooperatsioon kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage) Majanduslikud tegurid (sissetulek, elukallidus jne) Sotsiaalsed tegurid (toetused, laste saamist soodustavate tegurite olemasolu jne) Migratsioon Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ning seksuaalne haritus Haigused Sõjad
talle kahju. (Näiteks paeluss koera soolestikus.) 4. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad. 5. Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid ühele neist võib osutada suhe hukatuslikuks. 6. Protokooperatsioon on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. 7. Amensalism on selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise negatiivset mõju ei tunneta. Õkoloogile niss näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. 13. Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage). Arengumaades on nii suremus kui ka sündimus suur
57. Eeldame, et kahe ristuva isendi geneetiline distants on positiivselt seotud isendite vahemaaga ruumis. Kas sel juhul on reproduktiivne edukus maksimaalne: A. Võimalikult väikese levimiskauguse korral? B. Võimalikult suure levimiskauguse korral? C. Optimaalse (mingi vahepealse) levimiskauguse korral? D. Väikese või suure (aga mitte vahepealse) levimiskauguse korral? 58. Populatsioonidevahelise nn pluss-null interaktsiooni nimetus on? A. Protokooperatsioon B. Amensialism C. kommensalism 59. Populatsioonidevahelise nn miinus-null interaktsiooni nimetus on? A. Protokooperatsioon B. Amensialism C. Kommensalism 60. Mida tähendab kaudne e. näiv konkurents? A. Interaktsioon toimub ühise vaenlase kaudu B. konkureerivad populatsioonid on ruumiliselt eraldatud C. ühe populatsiooni tihedust mõjutavad faktorid on tihedas korrelatsioonis teise populatsiooni tihedust mõjutavate faktoritega 61
Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Protokooperatsioon kahe liigi vaheline ajutine ja fakultatiivne suhe, mis on mõlemale osapoolele kasulik Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid
Primaarne suktsessioon - see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine) Produktsiooniefektiivsus - ehk energeetiline efektiivsus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe Produtsent - ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks Protokooperatsioon - on kahe liigi vaheline ajutine ja fakultatiivne suhe, mis on mõlemale osapoolele kasulik. Prügila - on rajatis, kuhu ladestatakse kasutamata jäätmed maa peale või maa alla, et vältida negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale.[1] Prügila on ka jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmed kuhjatakse kohapeal. Punane raamat - on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas
Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). · Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). · Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada
ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid – orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma
Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi
Seejärel mingil kindlal tasandil saavutatakse juurdekasvu ja keskkonnatingimuse vahel tasakaal ning populatsiooni arvukus jääb kõikuma mingi kindla tasandi ümber. See saavutatakse momendil kui populatsiooni arvukus saab vastavusse keskkonna ressurssidega. 25. Interaktsioon võib olla kasulik(+), kahjulik(-) või neutraalne(0). Kui on 0:0 mõju, siis on neutralism. Kui on +:- mõju siis kisklus(sh parasitism ja herbivooria). Kui on +:0 siis kommensialism. Kui +:+ siis mutualism või protokooperatsioon(sümbioos siia alla ei käi kuna on laiem mõiste) Kui mõju on 0:-, siis on amensialism. Kui on -:- siis on tegu konkurentsiga. 26. Kuidas on omavahel seotud (reaalsed) kiskja ja saaklooma populatsioonide dünaamikad? Saaklooma populatsiooni vähenemisel väheneb ka kiskja populatsioon. Saaklooma populatsiooni suurenemisel suureneb ka kiskja populatsioon. 27. Millised on saaklooma kohastumused? Varjevärvus ja segav värvus, ehmatav värvus, hoiatav värvus
saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe. Parasitism eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt või perioodiliselt kogu elu vältel ning kahjustab teda, põhjustades nakkushaigusi ja vaevusi. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumised (nt vähk) Sümbioos mõlemale vajalik ja kasulik kooselu. Esineb ka samblikes seene ja vetika partnerlus. Neutralism koaktsioonide puudumine koos elavata eri liikide populatsioonide vahel Mutualism sümbioos
Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi
Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid • Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. – taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi
pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. 104. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. 105. Sümbioos kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. 106. Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. 107. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. 108. Mutualism vt sümbioos 109. Neutralism koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. 110. Mükokriisa kõrgemate taimede ja seente kooselu seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. 111. Kontiinum pidevus. Topograafiline kontiinum väljendub selles, et taimekoosluste
toimub kas ümberkohanemine või ühe osapoole välja suremine. Darvinliku evolutsiooniteooria järgi on liikidevahelisel ja liigisiseseel konkurentsil oluline roll looduslikus valikus. Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline niss, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist konkurentidest üks sureb välja, kusjuures kumb, on juhuse määrata. Mutualism (+protokooperatsioon, sümbioos), mutualismi liigid, mükoriisa, samblikud e. jägalad (konspekt, Begon et al. 13.5-13.11) Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (nt suureneb nendde ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne- ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. Sarnane organismidevaheline suhe on ka protokooperatsioon, kus liikidevaheline suhe on ajutine ja fakultatiivne (st vabatahtlik)
kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). PROTOKOOPERATSIOON- MUTUALISM- 50. Konsortsium 51. Ökoloogilised reeglid (Alleni, Bergmani, Glogeri, Aljohini ja Walteri reeglid) 52. KASVUKOHT- ÖKOLOOGILINE NISS- MUUTLIKKUS POPULATSIOONIDES- MUTUATSIOONID- VABA RISTUMINE- MUTUATSIOONID- KUNSTLIK VALIK- LOODUSLIK VALIK- ADAPTATSIOON- KOHANEMINE- KOHASTUMINE- OLNTOGENEES- 53. Fütotsönnoosi morfoloogiline struktuur vertikaalne, horisontaalne. Rindelisus
(üldarv või tihedus), mis on olemasolevate ressursside juures võimalik. 17. Populatsioonide (ka isendite) interaktsioonid 1)Neutralism e. 00 interaktsioon kumbki osapool ei saa kahju ega kasu. 2) Konkurents e. , interaktsioon vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju. 3) Kisklus, parasitism ja herbivooria e. +- interaktsioon üks kasu, teine kahju. 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. ++ interaktsioon. 5) Kommensalism e. +0 interaktsioon üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. 0 interaktsioon üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 18. Millised on saaklooma kohastumused kiskluse vastu? Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1) Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad) 2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad). Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju):
(Ektosümbioos puiduüraskid ja ambroosia sümbioos. Endosümbioos üks organism elab teise kehas, nt tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides.) Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. See väldib nt ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogumist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme. 7 Mutualism e sümbioos. Liikidevaheliste suhete vorm, kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Võib piirduda mõne vajaduse vastastikuse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. Neutralism 1) koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel
A B A B + 0 - 0 Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Eristatakse: ektokommensalismorhideed,samblikud endokommensalismi bakterid, algloomad mere- ja maismaa loomade seede kulglas o protokooperatsioon, kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + + 0 0 Mikroobidel põhineb metabolismiseostelvõi avaldub
kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Produktsiooniefektiivsus- ehk energeetiline efektiivsus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Produtsendid tootev organism) tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme: Kokkusaamise korral (A+ B+) Lahus elu korral (A0 B0) .Mikroobidel põhineb metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia) ristik ja mesilane; lehetäi ja sipelgas). Prügila- prügimägi, pms. tahkete heitmete kaadamispaik.
kõrgend, süvend või tasand. Eesti pinnavormide tavapärane suurusjaotus on pisi- (suhteline kõrgus või sügavus alla 2 m), väike- (210 m), kesk- (1025 m), suur- (2550 m) ja hiidvormid (üle 50m). Pioneerliik taimestumata alade esmaasustaja (taimeliik). Plastilisus ökoloogiline plastilisus, organismi võime keskkonna muutudes morfoloogiliselt, füsioloogiliselt või etoloogiliselt muutuda; ka selle võime määr. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). Põllumajandusökoloogia ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. Tähtsaim väljund on mahepõllunduse põhjendamine.
organismide ühendus, millel on sühteliselt ei saa areneda). püsiv aine- ja energiaringe. Biogeotsönoos- · Mutualism- ei saa elada võetakse arvesse ka substraat. Mida teineteiseta (sümbiontsed vetikad keerulisem on süsteem, seda vähem on ainuraksetes, käsnades, rõõneskarbis. temas korrapäratust e. ENTROOPIAT, Protokooperatsioon- kui saavad rohkem aga infot. Aine ja energia liiguvad teineteiseta läbi (kalade maimud ja muunduvad toiduahelate kaudu. Aine ja meduuside kombitsate vahel). energia muundamise astmete arv- troofilised tasemed. Igal üleminekul · Pelagiaalis elavatel organismidel kõrgemale tasemele vähenevad nii arvukus tavaliselt erikaal veest suurem, seega kui biomass
J.Weiner & viljakülvi teema kõige kasulikum on külvata suvaliselt (juhuslikult), mitte reas. Siis ei ole viljataimede vahel nii tihedat konkurentsi ja umbrohi lämmatatakse kiiremini ja efektiivsemalt. 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 1) [O O] Neutralism, interaktsioon puudub. 2) [ - - ] Konkurents, mõlemad saavad kahju. 3) [ + + ] Mutualism, kaks populatsiooni abistavad üksteist. Palju esinemisvorme ja alatüüpe. Protokooperatsioon nõrk ja fakultatiivne (mittevajalik) (inimene ja siga). Mutualistlik sümbioos mutualismi alaliik, mis tähendab kahe organismi pidevat intiimset kooselu, see pole mutualismi sünonüüm ja see ei pea olema alati mõlemale kasulik. 4) [ + - ] Tarbimine: kisklus, herbivooria, parasitism, ühte tarbitakse ja teine on tarbija. 5) [ + o] Kommensalism, ühele kasulik ja teisele olulist kahju ei too (laguahel).
kasulikud või kahjulikud suhted kommensalism + 0 - 0 antibioos (B eritab A-le - 0 0 0 ohtlikke aineid) epistism e. kisklus e. röövlus + - - 0 (A on kiskja, B on saak) parasitism e. nugilisus (A on + - - 0 parasiit, B on peremees) Mõlemale osalisele kasulikud suhted protokooperatsioon e. ajutine + + 0 0 koostegevus sümbioos, mutualism + + - - Mõlemale osalisele kahjulikud suhted konkurents - - 0 0 Mõlemale osalisele indiferentsed suhted neutralism 0 0 0 0 segakultuuride puhul taimekasvatuses. Kisklus röövlus, epistism, predatsioon
Ei saa olla liikide diferentseerumist – paradox Paradigma – teadusloos mindite vaadete/mõistete süsteem, mida pole vaja tõestada, võetakse tõepähe 47 2) MUTUALISM (+,+) – kahepoolselt kasulik Esineb sagedamini kui konkurents. Kõikidel hulkraksetel on oma mutualistid. Mutualism on: Oblikatoorne – hädavajalik Fakultatiivne – protokooperatsioon Mutualismi ligiid: 1. MUTUALISM KUI HÄDAVAJALIK KOHASTUMUS - Seotud evolutsiooniga nt: meemäger. Võib sandistada kariloomi. Ründab isaste põllumajandusloomade munandeid ja sööb ära ning jätab looma surema. On sõber meenäitajaga (lind). Mõlemaid huvitavad mesilased. Meemäger tahab vastseid ja mett kuid ei leia taru üles, meenäitaja aga tahab vaha kuid ei saa üksi mesilaste vastu. Nii leiabki lind pesa, mäger kisub pesa alla ja mõlemad saavad oma osa.
kommansaalidena. Kommensaalide neutraalses mõjus on ka mõningaid kahtlusi. Vahel harva võivad kommensaalid muutuda haigustekitajateks. Tuntud näide on bakterist Streptococcus mutans, kes põhjustab oma elutegevusega (mitte siis sihilikult) hambakaariest. Selle bakteri kahjulikkus voi neutraalsus sõltub inimese toitumisest. Suhkrutevaese toidu puhul on tegemist küllaltki kahjutu liigiga. 64. Organismide vastasmõjud: protokooperatsioon Protokooperatsiooni puhul on liikidevaheline suhe ajutine ning vabatahtlik. See annab mõlemale organismile eelise, kuid pole vältimatu. Nt aeroobne heterotroof produtseerib vetika jaoks CO2, saades viimaselt vastu O2. 65. Organismide vastasmõjud: mutualism Mutualism on mõlemale osapoolele kasulik kooselu vorm, seda vaadeldakse ka kui vastastikust pärasitismi. Kumbki mutualismi osapooltest proovib oma kasu suurendada, milleks kasutatakse ebaõiglasi võtteid
produtseerivad suhteliselt vähe järglaskonda, kellel on ellujäämise väljavaated head. Enamus populatsioone ei ole otseselt ei r- ega ka K-valikuga, vaid midagi vahepealset. r-valiku ja K-valiku määr võib populatsioonis muutuda aja jooksul, sõltuvalt keskkonnast, see näitab, kui tihedalt on elustrateegiad omavahel seotud. 122. Liikidevahelised suhted koosluses: konkurents, kisklus (herbivoorlus), neutralism, amensalism, parasitism, kommensalism, protokooperatsioon, mutualism (sümbioos) Liikidevahelised suhted Ökoloogiline konkurents tekib seal, kus osapooled kasutavad üht toitu või eluruumi ja mõjutavad seetõttu üksteise elutingimusi. Konkurents ei soodusta tavaliselt kumbagi osapoolt, tarbimine ja parasitism soodustavad seevastu ühte osalist teise arvel. Tarbimine - üks organism elatub teisest. Parasitism - üks organism elatub teisest ja tema piir tarbimisega on ebaselge (paeluss, kirp, voodilutikas).
annaabi.ee 
