surra. Ehkki sageli mõistetakse mõisteid "bioakumulatsioon" ja "biokontsentratsioon" samatähenduslikena, siis viimast on defineeritud ka kui veekeskkonnas elava organismi metabolismi käigus veest võetavate ainete suurem kogus kui eritavate ainete kogus Biogaas orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv (0,40,5 m3/kg) peamiselt metaanist (2/3) ja süsinikdioksiidist koosnev gaas. Biogaasi saamiseks kääritatakse rohkesti orgaanilist ainet sisaldavat substraati (reoveepuhastus setet, läga) kinnises anumas (metaanitankis, biogaasigeneraatoris) kindlal temperatuuril. B-i kütteväärtus on 2025 Mj/m3 (40006000 kcal/m3). Endla Reintam, 2009/2010 1 Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks
järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest. Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid.Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev
Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest.Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid. · Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. · Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne · Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Biosfääri jõudnud päikeseenergiast: a) 30% peegeldub; b) 46% muundub otseselt soojuseks; c) 23% kulub aurumisele ja sademetele; d) 0,2% läheb üle tuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus. Ramsari konventsioon linnud, märgalad, Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975. 2007 ühinenud 157 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. (veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine
(zoofaagid). Vastand on saprofaagid. Biofillter reovee bioloogilise puhastamise seade (kasut. a-st 1893), kus orgaanilist ainet lagundavad mikroobid, kes elavad (pms. raudbetoonist) mahutisse paigutatud poorsele täidisele kinnitunult, moodustades biokile. Biogaas orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv (0,40,5 m 3/kg) peamiselt metaanist (2/3) ja süsinikdioksiidist koosnev gaas. Biogaasi saamiseks kääritatakse rohkesti orgaanilist ainet sisaldavat substraati (reoveepuhastussetet, läga) kinnises anumas (metaanitankis, biogaasigeneraatoris) kindlal temperatuuril. B-i kütteväärtus on 2025 Mj/m3 (40006000 kcal/m3). Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab
Kalade kaitse on seotud veekaitsega, kuna kalad elavad vees ja vajavad puhast vett. Esimene etapp on vete seisundi standardiseerimine, mis on erinev mageveekaladele ja merekaladele. Kudemiskohtades tuleks tagada puhas vesi, sinna juurdepääs st. tammide kõrvaldamine või läbipääsuteed. o Selgroogsete ja kahepaiksete kaitse Kaitse põhimõtted langevad kokkuloomastiku üldise kaitse põhimõtetega. o Maastike kaitse Maastik ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastik on mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused. Maastikuhooldus kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehnilistejms. võtetega.
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
koha) hõivamist. Sekundaarne s. on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused). Suktsessioonirida koosluste rida kliimaksi kujunemiseni. Populatsioon asukond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad ühel ajal samagas paigas. a) funktsionaalsest aspektist populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, st. isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust; b) geneetilis-evolutsioonilisest aspektist populatsioon on omavahel vabalt ristuvate ühe liigi isendite kogum, mis on teisest samasugustest isendikogumitest sel määral isoleerunud, et nad võivad geneetiliselt lahkneda;
jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Raiskamine: 1. igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse - tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine - igapäevaselt vähem tarbida 2. avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad remontida trahvida. Vete risustamine: Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne. Kõik ülejäänud nn. kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud klaaspudel, osa metalle, mõnikord ka puit. 2. veele ohtlikud - tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. Tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. Veepuhastus
Inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. 6. Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. 7. Keskkond tingimuste kompleks milles biosfäär asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (vesi, muld jt), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm) kogum. 8. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne. 9
revolutsiooniga käib kaasas tehnokraatia-tehnika ja tehnikateadlaste võim. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. 5) Toiduprobleemid maakreal on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsu. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon- viljakas muld uhutakse ära. 1960a aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati Roheliseks revolutsiooniks. 6) Keskkond- tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond, teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite kogum. Keskkonnakaitse- meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja
Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu. Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m2. Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2 Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt
arvestamist keskkonnakaitses. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika, mitte tehnika inimese jaoks. Roheline revolutsioon- 1960ndal aastal täna saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, niiskus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Kekskkond- tingi muste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt aineline oleluskeskkond (vesi, muld, teise oranismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteroloogilised, edaafilised, biootilised jm tegurid) kogum. Keskkonnakaitse- meetmete kompleksi inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, ttaastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna
Niikaua kui liigitekke kiirus on võrdne või suurem väljasuremise kiirusest, jääb bioloogiline mitmekesisus konstantseks või kasvab. 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused - Otsesed põhjused: a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid, ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses. b) Fragmenteerumine - killustumine - Kaudsed põhjused: Kui populatsioon on fragmenteerunud, võivad teda ohustada mitmed tegurid: a) Demograafiline stohhastilisus e. juhuslikkus (ei leia partnerit, kiskja rünnak jt.) b) Keskkonna stohhastlisus (ilmastiku varieeruvus), kliima muutused c) Geneetlised põhjused, kasvav homosügootsus d) Looduslikud katastroofid 8. Kohastumise mõiste Protsess, mis algab muutustega üksikute isendite nukleiinhapete struktuuris ning
Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksamaal). 1840 I loomakaitseseltsid Saksamaal, 1875 I looduskaitseline org. Saksa Linnukaitsjate Ühing, 1888 I looduskaitseline seadus Saksa linnukaitseseadus; E. Rudoff võttis I kasutusele Euroopas mõiste "looduskaitse"
elujõuetus, viljatus või võimetus keskkonnaga kohaneda. Haruldastel liikidel kaasneb kaugristumisega vähesem ristumine oma liigi esindajatega, mis omakorda vähendab populatsiooni järgmise põlvkonna arvukust. Populatsiooni elujõulisuse analüüs demograafiline populatsiooni riskianalüüs, mis ennustab matemaatilistele ja statistilistele meetoditele tiginedes, kui suur on tõenäosys, et populatsioon jääb praeguste keskkonnatingimuste (sh inimmõju) juures mingi tulevase perioodi jooksul püsima. Minimaalne elujõuline populatsioon isoleeritud vähim suurus, mille juures populatsioon teatud aja jooksul tõenäoliselt säilib, vaatamata ettenähtavas ulatuses toimivale geneetilisele, demograafilisele ja keskkonna stohhastilisusele ning looduskatastroofidele. Minimaalne sobiva elupaiga suurus sobiva elupaiga väikseim suurus, mis tagab minimaalse elujõulise populatsiooni säilimise
sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju. Liigitatakse abiootilisteks (ehk eluta loodus: muld, õhk, vesi, temp, niiskus, valgus, pH-tase jm) ja biootilisteks teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Kirjeldatakse alumise ja ülemise tolarantsuspiiriga ja järgnevatega: OPTIMUM ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsmalt
erinevaid populatsioone. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid) Kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits) Stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem. *Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus). *Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised
Tehnilise progressi kahjulikud kaasnähud ja nende mõju loodusele. Algas 8000 aastat tagasi kui hakati loomakasvatuse tarbeks karjamaid rajama ja seetõttu hävitati metsa. Metsade hävitamine sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutusele, kasulike taimede ja loomade hukule. Nafta, gaasi ja vedelkütuse kasutamise mõjul hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ei suutnud enam ise toime tulla sellise koguse mürgiste ainetega, seetõttu reostusid vesi, muld ja õhk. Samuti olid mõjutatud loomad, linnud, taimed ja ka inimesed. 9. KESKKOND- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum. KESKKONNAKAITSE- Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. 10
populatsioon ehk asurkond rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitlevad emahirve pärast kaudne oleluvõitlus isendid konkureerivad sama ressursi nimel nt. Lõvid ja gepardid toituvad
Skaala: globaalsed mõjud, taksonoomiliselt lai, kiire Masshävingule järgneb vähemalt mõne aja möödudes ellujäänute levik ja uute liikide teke. 6. Liikide väljasuremine ajaloolisel ajal 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused Otsesed põhjused a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses. b) Fragmenteerumine 1 suur populatsioon on parem demograafilise juhuslikkuse puhuks, väiksed katastroofiliste sündmuste (tulekahju, haigused) puhuks. Kaudsed põhjused Kui populatsioon on fragmenteerunud, võivad teda ohustada mitmed tegurid: Demograafiline stohhastilisus e. juhuslikkus (ei leia partnerit, kiskja rünnak jt.) Keskkonna stohhastlisus (ilmastiku varieeruvus), kliima muutused Geneetlised põhjused, kasvav homosügootsus Looduslikud katastroofid
(haigustekitajad, kisklus) nt Alutaguse metsas elab 40 hunti. Populatsioonide tihedus populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta, sõltub sündimusest, suremusest, toidust, parasiitidest, vaenlastest, haigustest. Populatsiooni tihedus on eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlusest keskkonnategurite suhtes nt 4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti seega 40/4 = 10 isendit/ha. 12. Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näiteid. Kasvav populatsioon sündimus ületab suremust, arvukus suureneb. Kahanev populatsioon suremus ületab sündimuse, isendite arvukus väheneb, põhjuseks võib olla kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimmõju. Stabiilne populatsioon vanade ja noorte isendite arv püsib tasakaalus, pika ajavahemiku jooksul arvukus oluliselt ei muutu. 13. Ellujäämuskõver.
Ümberasustamine - isendite looduses ühest elupaigast teise üleviimine ehk terve populatsiooni ümberkolimine. Haruldus – looduslikult väike levila. in situ kaitse – koosluste ja populatsioonide säilitamine otse looduses ehk kohapeal, see on parimaks elurikkuse pikaajalise kaitse strateegiaks. ex situ kaitse - liigi kaitsmine inimese järelvalve all kontrollitavates tehistingimustes. Seda kaitsemeetodit rakendatakse juhul, kui haruldase või ohustatud liigi allesjäänud populatsioon on liigi allesjäämiseks liiga väike või kahaneb looduskaitselistele jõupingutustele vaatamata edasi Metapopulatsioon – „populatsioonide populatsioon“ ehk rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. Dominantliik – katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aneringes kõige tähtsam liik. Indikaatorliik – bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes.
· Loendus on loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika aluse. Võib olla absoluutne ja suhtelin loendus. · Modelleerimine on tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. · Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, loomade puhul käitumise) põhjal. (otsene ja akudne) · Bioindikaator isend kooslus või populatsioon vms. · Indiviid on isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. · Liik on bioloogilise spstemaatika tähtsaim üksis, on niisugune väikseim organismirühm ,mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · tsönoos (biotsönoos) on eluskooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
Geenil võib populatsiooni genofondis olla üks, kaks või mitu alleeli. Igas gameedis üks alleel (haploidsus). Vanemate gameetide liitumisel sügoodiks moodustub järglase genotüüp. Võimalike genotüüpide arv geenis: k(k+1)/2 (k alleelid). Populatsiooni geneetiline struktuur: eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe (suhteline sagedus). Hardy ja Weinberg tõestasid 1908, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks, kui: · Populatsioon on väga suur · Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud (sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · Mutagenees puudub (ei teki uusi mutatsioone) · Populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool e immigratsioon teistest populatsioonidest). · Puudub looduslik valik ehk kõik genotüübid on võrdse kohasusega.
kontinendil) koos eksisteerivad liigid omavahel suguluses. Kui liigid on lähisugulased, on tegemist väikese fülogeneetilise mitmekesisusega ehk fülogeneetilise klasterdumisega. Kui liigid on omavahel kaugelt suguluses, on fülogeneetiline mitmekesisus suur ehk fülogeneetiline struktuur on hajutunud. Funktsionaalne mitmekesisus - süsteemid koosnevad väga erinevatest algosadest, milleks ökosüsteemi puhul on mingi populatsioon või isend, kõik nad täidavad mingit rolli. Liigifond - Kooslusesse saavad sisse levida vaid need liigid, mis suudavad selles koosluses elada, neile on sobivad keskkonnatingimused ning nad on ümberkaudu olemas ja nende teel pole ruumilisi takistusi. Sellised liigid moodustavad liigifondi. Elupaiga ja liigi soodne seisund (1) Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle
komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 – Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: ● IUCN (Maailma Looduskaitseliit) – punane nimestik ● WWF ● BirdLife International ● CITES e loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon Euroopa: ● Europarc ● Loodus- ja linnudirektiiv Eesti: ● Eestimaa Looduse Fond ● Eesti Roheline Liikumine ● Eesti Ornitoloogiaühing ● Eesti Looduskaitse Selts Olulisemad konventsioonid, mis meie looduskaitsega seonduvad. ● Ramsari konventsioon (1971) ● Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon – kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu
ümberasustamine (translocation) – isendite (populatsiooni) üleviimine looduses ühest elupaigast teise Elupaikade killustumine - ühtlase/sidusa kasvukoha või elupaiga jaotumine väiksemateks osadeks. Killustumist põhjustavad peamiselt põllumajandus, metsandus, maakasutus elamumaana. Servaefekt - Elupaiga killustumusel väheneb algse elupaiga pindala ning suureneb allesjäänud fragmentide isoleeritus üksteisest. Allesjäänud fragmente tihti eraldab üksteisest tugevasti muutunud maastik, samuti on muutunud fragmentide servade keskkond. Fragmentide servade keskkonnamuutust nimetatakse serva-efektiks. in situ kaitse – liikide kaitse nende looduslikus elupaigas (arenevates ökosüsteemides, keset looduslikke protsesse) ex situ kaitse – liikide kaitse kunstlikes tingimustes Ex situ kaitse toimub: näiteks loomaiad, botaanikaaiad, geenipangad, seemnepangad, geenipangad, seemne- ja munarakkude pangad
· Bioloogilises mitmekesisuses toimunud muutused on viimase 50 aasta jooksul olnud suuremad kui kunagi varem inimkonna ajaloos. · Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. · Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine jätkub või isegi kiireneb. LK 41-44 1.Põhjendage säästva arengu vajalikkust. 2.Mis on Agenda 21 eesmärgid? 4.Millised õigused annab Eesti elanikkonnale Arhusi konventsioon? 5.Milles seisneb Eesti keskkonnapoliitika? 6.Milles seisneb elanikkonna roll Eesti keskkonnastrateegia 2010 rakendamisel? 7.Milliste valdkondade arengut käsitleb Säästev Eesti 21? ___________________________________________________________________________ _______ EVOLUTSIOON ELU TEKE JA ESIALGNE ARENG ELUSLOODUSE AJALOOLINE ARENG Evolutsioonivormid
on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühenditeoksüdeerimisest. Autökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Biogaas - käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad Biogeograafia - on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas ja ruumis. Bioindikatsioon - ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit.
Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: IUCN (Maailma Looduskaitseliit) punane nimestik WWF BirdLife International CITES e loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon Euroopa: Europarc Loodus- ja linnudirektiiv Eesti: Eesti Roheline Liikumine Eestimaa Looduse Fond Eesti Ornitoloogiaühing Eesti Looduskaitse Selts Olulisemad konventsioonid, mis meie looduskaitsega seonduvad. Ramsari konventsioon (1971) Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu
putukad 22. Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Kuumad punktid on piirkonnad, kuna on suur liigirikkus ja suur endeemide rohkus. Nt: Himaalaja, Sri Lanka, Tansaania, Amazonase vihmametsad, Hawaii. 23. Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Stabiilses keskkonnas suureneb populatsiooni arvukus tavaliselt kuni keskkonna kandevõime piirini, pärast seda tasandub keskmine sündimus võrdseks keskmise suremusega ning populatsioon enam ei kasva. Reaalses populatsioonis aga ei anna iga isend keskmise sündimuse tasemega võrdselt hulgal järglasi – ta ei pruugi neid üldse saada või saab vähem või rohkem. Demograafilised muutused hakkavad liigile märgatavat mõju avaldama, kui populatsioon langeb alla 50 isendi. Kui arvukus mingil aastal suure suremuse või väikese sündimuse tõttu langeb, on väiksemaks jäänud populatsioon järgnevatel aastatel demograafiliste kõikumiste suhtes veelgi tundlikum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
