VAALAD S I N I VAA L Sisukord 1.Sissejuhatus lk. 3 2.Sinivaal lk. 4 - 5 3.Pildid sinivaalast lk. 6 4.Pildid sinivaalast lk. 7 5.Kasutatud kirjandus lk. 8 Sissejuhatus Esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Kuidas ja miks vaalade esivanemad merre kolisid, ei ole ikka veel selge.Umbes 55 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm kaladest kihavad jõesuudmed. Aastatuhandete vältel nad järkjärgult muutusid, et paremini sobida oma märja koduga.Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha. Kujunes välja tugev sabauim. Esikäpad muutusid uimedeks, millega tüürida ning tagajäsemed kadusid pikkamisi
● Maht 292,131,000 km³ ● Moodustab 20% hüdrosfäärist ● Keskmine sügavus 3890 m ● Sügavaim koht Sunda süvik 7729 m allpool merepinda ● Kogu pindala 73,556,000 km² Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi. ● Vee ja kivimite reaktsioonides hulgaliselt sooli. ● Looduslik ● Ookean Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all – Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett
Antarktise pindala koos selfiliustikega on 13 918 000 km2, rannajoone pikkus on umbes 32 000 km. A. on maakera kõrgeim manner (keskm. 2040 m). Maht on umbes 25 mln. km3 (90% Maa jääst). Jäävabu alasid (nn. oaasid) on 332 000 km2 Lääne-Arktikas asub mandri kõrgeim tipp -- Vinson (5140 m) Jaheda vee pärast on A. loomastik liigivaene, kuid väga isendirohke. Planktonikülluse pärast elab seal palju vaalu, kalmaare, hülgeid ja linde; A. on maailma tähtsaim vaalapüügipiirkond. Vaalade arvu vähenemise tõttu on kiiresti paljunenud *krill (peamine vaalatoit)." Kergueleni saarel on registreeritud tugevaim ookeanituul (75 m/s) (aasta keskm. t° --45 kuni -- 55 °C) Merilõvid Antarktika merilõvil on vooljas keha, mida katab pruunikaspunane karv. Isasloomad on suuremad kui emasloomad, nad võivad kasvada kuni 4 meetri pikkuseks. Nende kaela ümbritseb pikkadest karvadest koosnev lakk. Kõik merilõviliigid elavad suurte
haugates. Pannes lõuad poolkinni, pumpab vaal vee välja ning hoiab planktonit plaatide kiustes kinni. SINIVAAL JA INIMESED Oma hiiglaslike mõõtmete tõttu on sinivaal olnud vaalapüüdjate põhieesmärgiks. Tema suur kere töödeldi ümber rasvaks ning tema kiusplaate aga kasutati korsettide valmistamiseks. 1930.-31. aasta püügihooajal tapsid vaalapüüdjad Antarktika lähistel ligikaudu 30 000 vaala. Kaasajal nende arvukus kasvab, kuigi neid on järel veel vaid 10 000. Vaalade ning teiste vaalaliste kaitsele pühendavad tänapäeval suurt tähelepanu ka maailma mõjukaimad looduskaitseorganisatsioonid. KAITSE Alates 1986. aastast on vaalaliste püük oluliselt vähenenud. Üha sagedamini täheldatakse sinivaalade paljunemise kasvu. Selle imetaja kaitse peab siiski kestma veel vähemalt sajandi, et võiks kindel olla selle liigi säilimises. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Eristatakse sinivaala kolme alamliiki- põhja-, lõuna- ja pisi-sinivaala. Viimane
· Vesi ei külmu sest, seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra meres elavad taimed/loomad 1/2 · Loomad: · Vaalad: on vaalaliste (Odontoceti) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta ka näiteks mõõkvaala (Orcinus orca), kes taksonoomilises mõttes kuulub delfiinlaste sekka. · Mõnikord mõeldakse vaalade all kõiki vaalalisi või siis üksnes suuremate mõõtmetega vaalalisi. Norra meres elavad taimed/loomad 2/2 · Taimed: · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Vaala pilt Rohevetikas Norramere võrdlus · Norra meri on suurem kui Lääne meri · Norra mere soolsus on suurem Lääne mere omast Mere tähtsus · Mere ääres on nafta puuraudud · Meretee kust saab sõita laevaga
Mõndade väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit. Isasloom on väiksem kui emasloom. See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest. Sinivaal on hävimisohus. Keskkond: Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest.Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Suguküpseks saavad nad 4-5 aastaselt
Ta joob päevas ära üle 600 liitri piima, teda toidetakse aga seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15 meetri pikkuseks. Oma hiiglaslike mõõtmete tõttu on sinivaal olnud vaalapüüdjate põhieesmärgiks. Tema suur kere töödeldi ümber rasvaks, tema kiusplaate aga kasutati korsettide valmistamiseks. 1930.-31. aasta püügihooajal tapsid vaalapüüdjad Antarktika lähistel ligikaudu 30 000 vaala. Kaasajal nende arvukus kasvab, kuigi neid on järel veel vaid 10 000. Vaalade ning teiste vaalaliste kaitsele pühendavad tänapäeval suurt tähelepanu ka maailma mõjukaimad looduskaitseorganisatsioonid. Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes. Allikad: http://www.annaabi.com/sinivaal-m43802.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/sinivaal.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Sinivaal bioloogia vihik.
Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid aastaid tagasi vette need loomad toidurohkus. See sundis neid kohanema uute elutingimustega. Vaalalised saavad meres vabalt ringi liikuda. Nad esinevad kõigis ookeanides, kuid kõige rohkem esineb neid Arktika ja Antarktika lähistel. Seal on vaalade jaoks palju planktonit. Kui planktonit ei ole palju, elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes rühmades. Tavaliselt on rühmas 2-4 isendit. Suurematesse paaridesse lähevad nad toidujahil või paljunemisel. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes. Seal sünnivad ka pojad. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad nii ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni!
maailma kõrgemate hulka. Vaatamisväärsused ja turism Islandi peamiseks turismiväärtuseks on eelkõige loodus. Maailmas pole selliseid kohti palju, kus suhteliselt väikesel territooriumil on võimalik näha vulkaane, kuumaveeallikaid, geisreid, jääliustikke, koski, fjorde, laavavälju ja nii edasi. Saare vaatamisväärsustega tutvumiseks on kasulik sõita täisring ümber saare ning kindlasti külastada ka asustamata sisemaad. Lisaks loodusvaadete nautimisele on Island hea paik vaalade ja lindude vaatamiseks, ratsutamiseks, liustikul mootorsaaniga sõitmiseks, raftinguks. Info http://wiki.gomaailm.ee/wiki/island/ http://et.wikipedia.org/wiki/Island
Pea, rindmik ja tagakeha. Lülidele on kinnitunud paari kaupa lülilised jätked. Eesmised jäsemed on paljudel muundunud sõrgadeks. Kaks paari tundlaid. Liitsilmad on painduva varrekese otsas. Kõva kitiinkest, mis moodustab kaitsva kooriku. Kasvavad kogu elu ja kestuvad palju kordi. Tähtsus Veekogude toiduahelates on nad peamised taimhõljumist toitujad ja paljude kalade ning vaalade põhitoit. Hoiavad veekogude puhtust. Toituvad surnud orgaanilisest ainest. Palju vähke kasutatakse ka inimese toiduna. Ämblikulaadsed Ämblikulaadsete hulka kuuluvad lisaks ämblikele veel skorpionid, puugid, lestad, koibikud jt. Enamik elavad maismaal. Mõni liik elaab ka vees. Suurimad kuuluvad tarantlite hulka. Skorpionilised * Lestalised * Puugid Skorpionid on röövtoidulised.
Turism Kõrgelt arenenud hotellindus ja toitlustus. Põhilised külastajad on Euroopa Liidust (Saksamaalt, Skandinaaviast). Hotellide hõivatus on kõrgeim aprillis ja märtsis ületades 70%. Turism moodustab 20% SKP-st. Mida teha? Igal aastal toimuvad karneval, kevadel lillefestival ja sügisel veinifestival. Madeiral on umbes 40 kirikut, üle 20 mälestusmärgi, ja 18 muuseumit, nt fotograafiamuuseum ja mitmed kunstimuuseumid. Matkata ja veemõnusid nautida: veesport, sukeldumine, vaalade vaatamine. Kirev ööelu. Kuulsamad paigad Funchali aiad pargid, eraaiad ja botaanikaaiad. Santana teemapark vabaõhumuuseum, mis tutvustab Madeira ajalugu. São Vicente asub vulkaanikoobas ja vulkanoloogiamuuseum. Porto Moniz omapärased looduslikud mereveebasseinid, supelkeskus. Varia Nimi portugali keelest "Ilha de Madeira", mis tähendab "Puidu Saar". Moto: "Kõikidest saartest kõige vabam ja ilusam." Madeiralt on pärit nt kuulus jalgpallur Christiano Ronaldo.
Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki loodus- kaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd. Rahvusvaheline koostöö on vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes ning aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Näiteks osalevad vaalade kaitsel väga paljud riigid, isegi need, kelle vetes vaalu ei esine. Tugev rahvusvaheline surve on andnud tulemusi. Vaalajaht on enamikus riikides lõpetatud. Rahvusvaheline koostöö aitab oluliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses. Riikidevahelist looduskaitsealast koostööd reguleerivad mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepool- sed koostõõlepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme
surnud. Herkules leidis paadi, millega nad ka lõpuks pääsesid. Nad kohtasid sõbralikke portugali kaupmehi ja nad pääsesid minema. Dick lõpetas merekooli ja asus juhtima üht James Weldoni laevadest. Ta jõudis nii kaugele tänu oma püüdlikkusele ja töökusele. Tänu korrespondentidele, keda rikas ettevõtja omas üle terve maailma, õnnestus neil leida teised kaaslased. Nad osteti välja ja nüüd olid kõik koos, puudus ainult Nan ja Dingo. Mulle pakkus huvi see, et miks on vaalade söögi alade juures punased väljad. Miks kapten Hull oli nii hull. Ning, miks Negorol selline vimm Dick Sandi vastu oli. Mind pani mõtlema see, et kas tõesti toodi Aafrikast välja nii palju orjasid. Ning kus kasutatakse ära 560 tuhat orja. Kui ühe orja hind oli nii kõrge nagu ta oli, miks juba kõik ei läinud niisama ja ei võtnud sealt pihu täis neegreid kaasa. Tõin kõik oma küsimused juba eelnevates punkitdes ära. Soovtitan seda raamatut, sest see oli huvitav
mõõkvaala Willyga ning sellest hakkab arenema nende suur sõprus. Päästke Willy 2 Seiklusfilm vaalast ja poisist, kes ta vabadusse aitas. Jesse elab juba kaheksandat aastat kasuvanemate juurest, kui ühel päeval ilmub tema ellu poiss, kes nimetab end ta vennaks. Elvis ja Jesse peavad teineteist tundma õppima ja nii lähevad nad matkama. Päästke Willy 2 Retk saab aga hoopis uue mõtte, kui nad kuulevad, et õlilaev on karile jooksnud ja vaalade, sealhulgas Willy, elud on ohus. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_filmide_loend http://etv.err.ee/index.php?0533416 http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film) http://www.minaolinsiin.ee/ http://dwikisetiyawan.files.wordpress.com/2009/07/keluarga-_von_ http://www.filmiveeb.ee/filmid/900/Helisev-muusika/ http://www.filmiveeb.ee/filmid/4281/Pohmakas/ http://www.filmiveeb.ee/filmid/97/%C3%9Cksinda-kodus/ http://www
survega välja, et tekkinud purskkaev ulatub kuue meetrini. Keskkond Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu varutud paksule rasvakihile. Paljunemine Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevatest rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Siginemine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad.
- reguleerib mereahvena ja makrelli väljapüüki, laiendab kvootide kehtestamist merilutsule, moivale jmt Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) piirab kilu, tursa, lõhe väljapüügimahtu Läänemere avaosas, Soome lahes. Räime püüki ka Liivi lahes. Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon (IWC) 1868 1986 a püüti üle kahe miljoni vaala 1962a püüti 66 000 vaala 1986a keelustati IWC poolt vaalade töönduslik küttimine Vaalu võib püüda vaid teaduslikul eesmärgil Vaaladel on 2 suurt Piirangud soovituslikud kaitseala - India Vaalu kütitakse jätkuvalt ookeanis ja Antarktika ümbruses ( Nt. 1993 a-st on Norra liha saamise eesmärgil igal aastal püüdnud 600 vaala) Kalandus Euroopa Liidus Kalandus moodustab EL liikmeriikide SKT-st alla 1% Eesmärgid: kalavarude kasutamine ja kaitse,
möirates minema. Isane kaalub 4000kg. Merileopard neelab väikese pingviini tervelt alla, suurema raputab tükkideks. Ta tagahammastel on 3 teravat tippu, mis toimivad nii pistodadena kui hiilgevähkide väljasõelujana. Kiusvaalad – maailma suurimad vaalad, kelle suus on kiusplaadid, mis jooksevad pikineelu alla. Vaal ujub hiilgevähi sülemist lahtise suuga läbi ning filtreerib vähid välja. Küürvaal liigub 200 km päevas. Lõuna- Jäämeri on vaalade kaitseala. Patagoonia änn on kõvera nokaga agressiivne lind, kes varastab pingviinimune ja sööb ära vastkoorunud pingviinipoegi. Toitub loomade jäänustest, kasutades oma kõverat nokka hüljeste ja vaalade kehade lõhkirebimiseks. Elavad pingviinikolooniate läheduses. Talve veedavad lõunapooluse meredel, et kevadel Antarktikasse naasta. Antarktika termatoom on kala, kes elab merevee külmumuspunkti lähedasel temperatuuril( 1, 9 kraadi C). Ta veri sisaldab antifriisi ja
Kordamisküsimused: Mõtlemine 1. Milliseid representatsioone kasutate, kirjeldades filmi vaalade elust? 2. Milliseid mõtlemise elemente kasutatakse ulmejuttude lugemisel? 3. Miks esineb laste hulgas eideetilist kujutlemist (fotograafilist mälu) rohkem kui täiskasvanutel? Laps kasutab vähem mõisteid, ei lähe mõttesse nii sügavuti sisse kui täiskasvanud- fotograafiline mälu on u 5% lastest, täiskasvanutel on see alla 5%. 4. Kumb linn asub Pärnust kaugemal kas Jõhvi või Petseri? Mida teete siis, kui
kvoodid; korraldatakse kalakasvatust; teised riigid püüavad kala, teistavad uurimistöid teise riigi loal; maavarad kuuluvad riigile. avaookean maailmamere osa, mis ulatub majandusvetest kaugemale ning kus ei tegeleta kalandusega. 2) Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kalade alammõõdud, kehtestatakse teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse. Näiteks vallapüük, keelustati vaalade töönduslik küttimine. 3) Röövpüük teatud liikide massiline väljapüük nii, et ei jälgita järelkasvu ja seetõttu liik hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres. 4) Kalarikkamad vee. 1. Külmas vees( külmad hoovused, parasvööde, lähispolaarse vöötme veed) on rohkem planktonit ja hapnikku. 2. Jõgede suudme alad jõed toovad sisemaalt kaasa toiduaineid. 3. Ääremered toitu rohkem- 5) Kalarikkamad ookeanid.
edasi vaid lainetuse ja hoovuste mõjul. On ka liike, kes on võimelised iseseisvalt liikuma ning võivad ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu meetreid, kuid horisontaalselt määravad nende liikumist siiski hoovused. (1) Planktonil on oluline osa veekogu aineringetes ning gaasirežiimi ja mineralisatsiooni kujunemisel. (2) Samuti on planktonil väga tähtis roll suuremate veeorganismide, näiteks kalade ja vaalade toiduna. (1) 2.Fütoplankton Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis, sest tegemist on fotosünteesivate organismidega. (3) Fütoplankton on põhiline orgaanilise aine tootja veekogus, olles otseselt või kaudselt toidubaasiks kõikidele teistele veeorganismidele. Fotosünteesil tekkiv hapnik on oluline veeorganismide ainevahetusprotsessides ning
rannikumeres ja troopilistes vetes. Esineb laialipillutatud aladel kogu maailmas, peamiselt Arktika ja Antarktika vetes. Eristatakse sinivaala kolme alamliiki: põhja, lõuna ja pisisinivaala. Viimane elutseb India ookeani lõunaosas ning on teistest alamliikidest umbes 3 meetri võrra lühem Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu planktonit. 3 KEHAKUJU KOHASTUMINE ELUKS VEES Sinivaal on maailma suurim imetaja. Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega.
Vetikate kasvatamine kultuuris Pruunvetikaid on suhteliselt kerge kasvatada. Punavetikad, need millest saab agarit, alginiini jt tööstuses vajalikke aineid, on väga raske või peaaegu võimatu kasvatada. 3.4 Imetajad Vaalapüük Vaalaliha kasutatakse inimese ja loomade toiduks, ka toiduainete ja kosmeetika tööstuses. Ülemöödunud sajandil kandsid naised korsette, mida pidasid püsti vaalaluud. Alates 1988a on vaalapüük range rahvusvahelise kontrolli all ja püütud vaalade hulk on tunduvalt kahanenud. Tegelikult käib võitlus looduskaitsjate ja vaalapüüdjate ja -töösturite vahel edasi. Loivalised (hülged, merilõvid) Hüljeste ja merilõvide nahka on peetud heaks karusnahaks ei karda vett. Meie esivanemad kasutasid hülge liha ja rasva söögiks. Hülgenahast tehti kasukaid ja mütse eriti väärtuslikud oli hülgepoegade nahk. Nüüd on Läänemeres kõik hülged kaitse all.
Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki looduskaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd. Rahvusvaheline koostöö on vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes ning aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Näiteks osalevad vaalade kaitsel väga paljud riigid, isegi need, kelle vetes vaalu ei esine. Riikidevahelist looduskaitsealast koostööd reguleerivad mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega
pärit isenditega mitte. Seega on olemas optimaalne (mingi keskmine) levimiskaugus. Seda teadsid muida juba vanad eestlasedki, kes võimaluse korral ikka võõrsilt, aga mitte liiga kaugelt, omale naise röövisid. Natuke võõras (geneetiliselt optimaalselt kauge) on seetõttu enamasti sugulise valiku käigus ka kõige atraktiivsem (seksikam). Migratsioon Migratsiooni on kolme liiki (kui mitte arvestada aeg-ajalt ette tulevaid nn. enesetapumigratsioone, näiteks vaalade juures). Nimetetekse neid, kasutades raudteeterminoloogiat. 1. Mitmekordse kasutusega pilet (kuupilet, aastapilet, vms.). Migreerutakse kord aastas toitumispaika ja kord aastas paljunemispaika. See on väga levinud migratsioonitüüp iteropaarsetel liikidel. Näiteks rändlinnud, kärnkonnad, siirdekalad (särg ja teib meie rannikualadel), keiserpingviinid, jne. 2. Edasi-tagasi pilet. Migreerutakse kord elus toitumispaika ja kord elus paljunemispaika
Lõunapooluse vallutamine Lõunapoolus on Maa pöörlemistelje ja maa kera pinna lõikepunkt, mis asub Antarktise keskosas. Esimesena jõudis lõunapoolusele Norra maadeuurija Roald Amundsen. Mandri avastamine tõmbas endale kohe teiste maade teadlaste ja meresõitjate tähelepanu. 20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt. See referaat on Roald Amundseni ajaloolusest retkest lõunapoolusele. Tutvustus: Roald Amundsen sündis 16. juulil 1872 ja suri 18.juunil 1928. Ta sündis Oslo lähistel Borges. Ta oli pärit merekaptenite perekonnast ja teda peeti ka viimaseks viikingiks. Tema pärisnimi oli Roald Engebreth Gravning Amundsen. Tema seiklejakarjäär sai alguse, kui ta oli 15 aastane. Roald loobus meditsiiniõpingutest, et minna merele. 9 aastat veetis ta ka sõjaväes. Retkeks valmistumine: Amundsen plaanis ja lasi ehitada "Frami" nimelise laeva. See laev oli...
Grööni vaal (kiusvaal) Joon.1. Suurimate hammas-ja kiusvaalade suuruse võrdlus. Sinivaal (kiusvaal) Sinivaal Suurim loom maakeral Planktontoidulised vaalad on üldjuhul suured loomad. Igas keeles tähendab sõna ,,vaal" - suur. Suurte vaalade mõõtmed ülitavad ükskõik millise senieksisteerinud looma omad. Kunagise hiiglase dinosauruse kaal oli vähem kui veerand tänapäevase sinivaala omast. Suurim teadaolev sinivaal oli 33 m pikk, seega sama pikk kui tänapäeva reisilennuk Boeing 737. Kaal arvatakse sinivaala olevat 150-200 tonni, see on rohkem kui 30-nel aafrika elevandil, kes on suurim tänapäeva maismaaloom. Süda kaalub tal üle poole tonni, südame veresoonte läbimõõt on umbes 30cm, aordid on nagu vihmaveetorud
kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki looduskaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd. Rahvusvaheline koostöö on vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes ning aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Näiteks osalevad vaalade kaitsel väga paljud riigid, isegi need, kelle vetes vaalu ei esine. Riikidevahelist looduskaitsealast koostööd reguleerivad mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega
Osad maismaal, Eetis keldrikand Enesekaitse: erakvähid poevad karbid kodadesse tühjadesse, mõned elavad sümbioosis sellega, kes kaitsevad(meriroosidega, käsnad koorikul, käsnade õõnsuses) Tähtsus: toiduahel: moodustava loomhõljumi, suuremad kaladele ja lindudele toiduks, osa söövad teisi kalu, usse, limuseid Aitavad hoida veekogu puhas, toitudes surnud setetest, tõõtades ümber surnud orgaanislist ainet, mis läheb ringesse Inimesed: söök, koduloom Krillid, arvukaimad, vaalade, hüljeste, kalade toiduks Toiduahel: taimhõljum-krill-kilu-lõhe-hüljes-jääkaru Taimhõljum-krill-vaal
maavarad kuuluvad riigile. Avaookean maailmamere osa, mis ulatub majandusvetest kaugemale ning kus ei tegeleta kalandusega. Röövpüük teatud liikide massiline väljapüük nii, et ei jälgita järelkasvu ja seetõttu liik hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kalade alammõõdud, kehtestatakse teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse. Näiteks vallapüük, keelustati vaalade töönduslik küttimine. Kalarikkamad veed: 1.Külmas vees( külmad hoovused, parasvööde, lähispolaarse vöötme veed) on rohkem planktonit ja hapnikku. 2. Jõgede suudme alad jõed toovad sisemaalt kaasa toiduaineid. 3. Ääremered toitu rohkem Kalarikkamad ookeanid: 1)vaikne ookean üle poole kalapüügist.( loode ala venemaa, jaapan, hiina; kirde ala
Kuressaare Gümnaasium DEBORA VAARANDI Luulereferaat Liinu Tuust XIIf klass Kuressaare 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Luuletaja elulugu.............................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................................6 Luuleanalüüs....................................................................................................................................7 Enim meeldinud luuletus.................................................................................................................9 Kokkuvõte...................................
Glatzmaier. Magnetilise põhja- ja lõunapooluse vahel toimivad nähtamatud jõud, mille olemasolu on võimalik kompassi abil kindlaks teha. Inimene saab oma asendi kindlaksmääramisel seda seadet kasutada, ent tuleb välja, et ka loomadel on sarnased võimalused ning ka nemad kasutavad orienteerumisel Maa magnetvälja. Teadlased arvavad, et niiviisi teevad näiteks vaalalised, millega võib seletada nende sattumist randadele ja rannikualadele, mis vaalade teele ette jäävad. Maa magnetvälja abil orienteerumist kasutavad kõige sagedamini siiski ilmselt linnud. Pimedatel öödel pilvise taevaga, kui pole näha ei tähti ega maapealseid optilisi orientiire (näiteks mäestikke või jõgesid) ning ükski valgus neile teed ei näita, on nad siiski suutelised leidma ja püsima õigel suunal. Keiserpingviinide paar läheb toitu hankides lahku ning rändab mööda lumiseid alasid
ühe kilomeetri sügavusel või sügavamalgi. Osapoolteks nendes võitlustes on kaselott ja hiidkalmaar. Võitjaks osutub tavaliselt kaselott, kes haaranud kalmaari kinni, tirib selle sügavusest pinnale. Kuna aga peajalgne pole võimeline oma keha siserõhku nii kiiresti reguleerima kui kaselott, kaotab kalmaar võitlusvõime ning vaal pistab ta nahka. Kuid enne lõpplahendust leiavad vetesügavuses aset dramaatilised sündmused, millest annavad tunnistust vaalade kehale, eriti pea ümbrusse jäänud haavad. Vabal tahtel ei tõuse hiidkalmaarid kunagi mere pinnakihtidesse, sest süvamereloomadena ei talu nad madalat rõhku. Ent kui mõnede meremeeste jutud paika peavad, olla 3.juulil 1874.a. hiidkalmaar rünnanud India ookeanis tuulevaikuse kätte jäänud 150-tonnise veeväljasurvega purjelaeva "Perle". Nimelt märganud keegi madrustest eemal kobrutavat vett, läkitanud sellesse kohta harpuuni, mis tabanud hiigelsuurt looma
Trail'i (Kanada) sulatusahjude juhtum: Tegutses alates 1896 Suured korstnad 1925-1927, väävli emissioon õhku, mõjud Washingtonis, USA's. 1928-1931 USA-Kanada ühiskomisjon: Emissiooni vähendada ja kahjutasu USA'le. 1941 otsus: Ükski riik ei tohi kasutada OMA territooriumi nii, et see tooks kahju TEISE riigi territooriumile. Varajased lepingud keskendusid eelkõige looduskaitsega seotud teemale, näiteks: 1911 hüljeste küttimine ja kaitse 1931 vaalade küttimist puudutav konventsioon Hiljem lisandusid ka muud teemad: 1954 naftasaaste vähendamine meredes 1956 rahvusvaheline aatomienergia agentuur 1967 kosmose uurimist ja kasutamist puudutavad kokkulepped Suurem osa olulistest konventsioonidest on vastuvõetud alates 1960ndatest. Rahvusvahelise koostöö olulisemad sündmused: Konverentsid: 1972 ÜRO inimkeskkonnakonverents, Stockholm 1992 Keskkonna- ja arengukonverents, Rio de Janeiro
Suur osa Angra linnast rekonstrueeriti ning linn kuulub nüüd UNESCO maailmapärandi nimekirja. 5 Pico Pico on üks ilusamaid Assooride saari oma kauni looduse tõttu. Saare suurus on 433 ruutkilomeetrit. Pico saare vulkaanipursked lõppesid 300 aastat tagasi. Uinunud vulkaan lisab saarele salapära ning tõmbab ligi teadlasi. Pico turismimagnetiks on eelkõige vaala- ja delfiinivaatlused. Sajandeid tagasi tegelesid Pico saare elanikud ka vaalade küttimisega, kuid nüüd uuritakse neid teaduslikult. Saare maastik on kaetud eksootiliste taimedega, üldpilt muutub pidevalt hõreda asustuse tõttu. Picole tulid esimesed elanikud 1460. aastal. Kasvatati nisu, sinerõigast, hiljem liitusid ka karja- ja viinamarjakasvatus. Viinamarjaistanduste ja viljapuuaedade loomine oli raske vulkaanilise pinnase tõttu. Pico saare veinid kogusid kiiresti populaarsust ning olid tuntud 200 aastat.
Savann Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Savannis elavad loomad Lõvi Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste tüvepikkus on 180240 cm, saba pikkus 6090 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on ...
7 Näiteks hülged ja saarmad, kes on sattunud naftaloiku, hakkavad hiljem automaatselt end lakkuma, et proovida puhastada oma karvkatet ebameeldivast ja segavast õlist. Nii satuvad aga nende elundkondadesse toksilised kemikaalid, mis tekitavad tõsiseid kahjustusi seedesüsteemile ja siseorganitele. Paks viskoosne ja kleepuv õli ummistab ühtlasi ka delfiinide ja vaalade hingamisavasid, mistõttu jäävad loomad lämbuma. Pikemas perspektiivis mõjutab naftareostus loomade elupaiku, mistõttu on raskendatud imetajate ja ka kalade reproduktsioon. (Good, 2014) Õlil on omadus püsida kekskkonnas veel kaua peale vette sattumist, näiteks on tuvastatud vastava õli sisaldava sette vanuseks ligi 30 aastat. Nafta võib imenduda sügavale setetesse, liiva, ka mudastesse põhjadesse. Nii mõjutab see veel kaua elusloodust kui elupaika. (Nomack, 2010)
Filosoofi as eristatakse kaht põhisuunda → Filosoofi as on kaks põhisuunda eritlema- analüüsima, osadeks lahutades uurima. Kirjutises on eritletud eesti kohakäänete funktsioone eritama- endast välja eraldama. Puu eritab vaiku. Inimene tarvitab hapnikku ja eritab süsihappegaasi Taimed eritavad hingamisel süsihappegaasi. Kirjutises on eritletud mitmesuguseid erinevaid karistusviise. Haiged eraldati tervetest, et nakkus ei leviks. Inimese kõrv suudab eristada vaid üksikuid toone vaalade laulust. haigestumine- haigeks jääma, haigestus grippi, leetritesse v leetreisse, kukkumise tagajärjel.Haigestunud loomad, haigestumus- haigestunute suhtarv, haigestumisjuhtude arv elanike arvu kohta mingis ajavahemikus. Suur, väike haigestumus. Haigestumus difteeriasse = difteeria+haigestumus on suurenenud.Gripi+haigestumus, kutse+haigestumus Haigestumine tuberkuloosi on sagenenud. Tütarlaste haigestumus selles vanuserühmas ületas poiste haigestumuse
Suurimad neist on Te Anau(mille pindala on 342km`), Manapauri, Pukake, Tekapo, Uanaka. Enamus Lõunasaare jõgesid voolavad Lõuna Alpides. Lõunasaare pikimaks jõeks on Clutha(mille pikkus on 338km), suuremad on veel Waitake ja Wairau jõed. Tänu suurtele veekogudele on Uus-Meremaal palju erinevaid kalaliike, mida püütakse nii järvedest, jõgedest kui ka ookeanidest. Vanasti kütiti palju vaalasid ja varsti oli oht nendest ilma jääda, tänu tõhusale kaitsele on vaalade populatsioon kasvanud. Väikestes lahesoppides võib tihti näha hullavaid vaala perekondasid, nad on muutunud inimestega sõbralikemaks. Mineraalsed -ja energiavarad Mineraalsed varade poolest pole Uus-Meremaa rikas. Sütt kaevandatakse nii Põhja- kui ka Lõunasaarel. Rauamaaki leidud Põhjasaare läänepoolses osas, kus teda toodetakse nii ekspordiks kui ka ümber töötamiseks rauaks Aucklandisse. Maagaasi on leitud Taranaki
Pargis korraldatakse alatasa etendusi nende kirjute sulelistega. Siinsed dresseeritud papagoid oskavad lugeda, arvutada ja mitmesuguseid põnevaid trikke teha. Reisijate huvi on alati köitnud parki rajatud hiiglaslik hai-akvaarium. Inimeste tarvis on akvaariumi põhja ehitatud 18 meetri pikkune klaastunnel, mida mööda käies võib haisid enda pea kohal või suisa kõrval ujumas näha. Loro pargis on suur pingvinaarium, lisaks toimuvad siin etendused dresseeritud vaalade, delfiinide ja merilõvidega.Siinses hiiglaslikus akvaariumis on 15 000 mereelukat tervest maailmast, samuti ligikaudu 40 liiki koralle. Loro pargis on suurel hulgal eksootilisi taimi: kaktuseid, palme ja teisi. Vee ääres tukuvad troopikataimede varjus krokodillid, pelikanid peavad jahti kaladele, puudel ronivad simpansid. Mõne aasta eest mitmetest Euroopa loomaaedadest Tenerifele toodud gorillad saavad hästi läbi nii siinse lopsaka troopikataimestiku kui ka üksteisega
nahakasvaja ehk lümfosarkoom. Üheks põhjuseks havi nahakasvaja tekkele arvatakse olevat havis sisalduvad kantserogeensed ained, eelkõige raskemetall elavhõbe. kõik elavhõbeda ühendid on suuresti toksilised vee-taimestikule, nende juuresolekul toimub kasvu aeglustumine. Kõrged Hg kontsentratsioonid mõjutavad ka makrovetikaid, vähendades nende idanemisvõimet. Viimase 25 aasta jooksul on Arktika vetes olevate hüljeste ning beluuga vaalade Hg kontsentratsioon tõusnud 2 kuni 4 korda. Ka soojemates vetes elavad mereimetajad on riski all, näiteks Hong Kongi lähedal elutsev delfiinide liik. Püsivad orgaanilised saasteained toidus Arvatakse, et Euroopas saavad inimesed püsivaid saasteaineid 41,6% kalast, 27,7% piimatoodetega, 11,3% rasvadega, 10,4% lihaga, 6.8% puu-ja juurviljadega jne. Tänapäeval ei saa ükski riik, mis on spetsialiseerunud puu-ja köögivilja suurtootmisele, läbi ilma taimkaitsevahenditeta
PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid · Ilmuvad seened · E...
sügavusel või sügavamalgi. Osapoolteks nendes võitlustes on kaselott ja hiidkalmaar. Võitjaks osutub tavaliselt kaselott, kes haaranud kalmaari kinni, tirib selle sügavusest pinnale. Kuna aga peajalgne pole võimeline oma keha siserõhku nii kiiresti reguleerima kui kaselott, kaotab kalmaar võitlusvõime ning vaal pistab ta nahka. Kuid enne lõpplahendust leiavad vetesügavuses aset dramaatilised sündmused, millest annavad tunnistust vaalade kehale, eriti pea ümbrusse jäänud haavad. Kaheksajalad on kehvad ujujad. Nemad varitsevad oma saaki merepõhjas. Et nad merepõhjast silma ei paistaks, on nad värvunud sarnaselt merepõhjale. Kaheksajalgade kohta öeldakse ka kaheksahaarmelised. Neil on suu ümber kaheksa ühepikkust kombitsat. Nende suu on suunatud vastu merepõhja ning kombitsate vahel on nahakurd, mis hõlbustab saagi püüdmist. Kaheksajalad
Loomsete lõhnaainete kasutamine väheneb, kuna neid lõhnaaineid saab haruldastelt ja raskesti püütavatelt loomadelt. Üldiselt peetakse neid seksuaalselt erutavateks lõhnadeks. Loomseid lõhnaaineid valmistatakse ka sünteetiliselt. Loomseid lõhnaaineid kasutatakse parfümeeriatööstuses fiksatiividena ehk teisi sõnu ainetena, mille ülesanne on muuta lõhnad püsivaks. Ambra AMBERGRIS EXTRACT Ambra on kaseloti vaalade soolestikus moodustuv halli värvi, poorne ja rasvataoline eritis. Kuna kaselottvaalad on looduskaitse all, on ambra saamine keeruline. Seetõttu valmistatakse tänapäeval ambrat sünteetiliselt. Ambral, mida peetakse üheks parimaks fiksatiiviks, on seksikas, aistinguid erutav lõhn, mis muudab teised lõhnad sügavamaks ja soojemaks. Parimaks peetakse nn halli ambrat (gray amber). Muskus MUSK R1/ Muskusroti muskus
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus.................
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
Nt kärbse ja linnu tiivad ehituselt erinevad, kuid ülesanne sama = ei ole omavahel suguluses - Mandunud organid ehk vestiigiumid ehk rudimendid esialgse ülesande kaotanud elundid, mis sarnastel liikidel võivad funktsioneerida. - Näiteks: Inimesel õndraluu, osaline karvkate, silmahambad, tarkusehambad, karvapüstitajalihased, pimesoole ussripik, kolmas silmalaug. Loomadel: madude ja vaalade jalgade taandareng - Lootelise arengu võrdlemine organismid läbivad lootelise arengu jooksul oma eellaste ambrüonaalse arengu etappe. - Molekulaarbioloogia DNA struktuuri ja valkude aminohappelise järjestuse alusel saab koostada täpseid sugupuid - mida sarasem DNA nukleotiidide järjestus, seda lähem sugulusaste liikide vahel - Biogeograafia teadusharu, mis uurib organismide ja nende koosluste levimist maakeral ajas ja ruumis
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 ...
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Ki...
Õhu kaudu. Laevaliiklusega Uputatud merre tahtlikult (dumping). 26 Dumping heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat. Tagajärg: Miljonite merelindude, vaalade, hülgete ja delfiinide hukkumine; plastmassi satub seedetrakti või siis takerdub loom plastmassi ja hukkub. Vetikate "õitsemised" põhjuseks reovee väävli-, lämmastiku- ja fosforiühendid. Kui merevee temperatuur on pidevalt alla +5ºC, võib merre sattunud naftat pidada "igaveseks saastaks". Nafta lagunemine lendumise, oksüdeerumise või muude keemiliste protsesside kaudu on peaaegu olematu. Põhjustab lindude surma. VEE RAISKAMINE Põhjus:
a)kvalitatiivsed (vanuseline ja liigiline koosseis) b)kvantitatiivsed (arvukuse, biomassi või energiahulga hindamine kindlalt pindalalt või ruumalast) Kohtamus: kui paljudes proovides esineb (% kõigi proovide arvust). Batomeeter- tööriist pelagiaalis vee ja planktoni kogumiseks. Planktonvõrk. Traal Bentaalis- põhjaammutid, põhjaloomade kahv, sõel ja purgid. Hüdrobioloogia ajaloost: Teaduse tähenduses alles 19. saj lõpust. Põhjused: *kalade ja vaalade tööndusliku varude vähenemine põhjapoolkeral *veekogude reostumine (solk kallati linnades otse jõkke) 1872- Napoli merebioloogiajaam 1876- Newport merebioloogiajaam USA-s 1890- Järvedele Plönis (Saksamaa) Eesti hüdrobioloogia rajajad: Max von zur Mühlen (1850-1918). Uurinud pangodi, Keeri, Saadjärve, Rõuge järvi. 1905- LUSi juures järvekomisjon jne. Guido Schneider (1866-1948). Uurinud kalade anatoomiat ja kalandust. Heinrich Riikoja (1891-1988)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
