jäid nende järglased elama Tallinna piirkonda. 1807. aastal ehitati Tallinnasse vanausuliste palvemaja. 18. sajandi algul tegutses Räpinas mõnda aega vanausuliste klooster, mis aga hävitati 1722. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Aastast 1740. on andmeid vanausuliste palvemaja avamisest Kükital, andmeid on veel palvemajadest 19. sajandi alguses: Kasepääl, Kallastel, Mustvees, Varnjal, Piirissaarel ja Kolkjal. Vanausulised ei tunnistanud Vene Keisririigi ametlikku riiklikku õigeusku. 18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Ehitati mitmeid palvemaju. Novgorodist Eestisse põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati.
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hundin ui.htm Hundinuia tõlvik ISASÕIE D EMASÕIE D Pilliroog • Moodustavad suuri roostikke. • Meie suurim kõrreline. PIIRISSAARE ROOSTIK Autori fotod Roostik on heaks pesitsus- ja varjupaigaks Autori fotod Juveniilne (nooruk) Kühmnokk-luiged Piirissaarel naerukajakas ROOSTIKUS PESITSEVAD NÄITEKS: 1.Kühmnokk-luik 2.Roo-loorkull 3.Lauk 4. Kajakad (naeru- ja väike-) ka viired 5. Pardid ja vardid Ülesanne: milleks on pilliroog vajalik? PILLIROO TÄHTSUS TEISTELE LOOMADELE INIMESELE TAIMEDELE Soovõhk ja järvekaisel • Järvkaislit kutsutakse rahvasuus ka kõrkjaks. 2.3. Ujutaimed
· Kahepaiksed hingavad nii kopsude kui naha kaudu. · Vees hingavad nad naha kaudu, kuid aktiivselt vees liikudes vajavad nad rohkem hapnikku ning seega peavad vahel veepinnal hingamas käima. · Kõik konnakullused hingavad lõpustega. Keskkonnaameti pilt Mudakonn on üks haruldasemaid kahepaikseid Eestis. Teda leidub veel vaid Ida-Eestis, suurim asurkond asub Piirissaarel. Mudakonnal on eriliselt suured kullesed. 4. Kuidas veeimetajad hingavad? · Kõik imetajad hingavad kopsudega. · Veest kopsudega hapnikku kätte ei saa (seda on seal lihtsalt palju vähem). · Veeimetajad peavad aeg-ajalt veepeal hingamas käima. · Neil talletub hapnik paremini ning seega peavad nad veeall kauem vastu kui meie. Hallhüljes 5. Kuidas kalad vees liiguvad? · Kaladel on mitmesuguseid kohastumusi vees
Peipsi järv on küllaltki sarnane Võrtsjärvega, paljud liigid on mõlemas järves samad. Haruldasi liike esineb Peipsis aga mõnevõrra rohkem. (http://loodus.keskkonnainfo.ee, 26.03.2012) Peipsi järve taimestiku piiritlemine pole aga lihtne. Kõrgematel liivakallastel on iseloomulikud mereluidetelt tuttavad liigid liiv-vareskaer ja villane katkujuur. Vahel harva leiame teisigi mereliste alade taimi, nagu rand-seahernes Suurjärve idarannikul ja lääne- mõõkrohi Piirissaarel. Ilma järveta neid taimi seal ei kasvaks. Ühtekokku on Peipsi suurtaimede uusimas nimistus kohatud 122 (1997-2006) kõrgemate taimede liiki; määratud on nitellopsis, üks mändvetika- ja kuus suurte niitrohevetikate liiki ning üks punavetikas. Huvitav on see, et suurvetikategi hulgas on sääraseid, mida oli seni Eestis leitud vaid riimveest: rohevetikas ja punavetikas. Taimeliikidest, mille esinemissagedus uuritud 77 Suurjärve ja Lämmijärve punktis oli 5%,
see aasta. K. Salve on kalastusmaagilist puude tuppakandmise kommet pidanud liivlaste erijooneks. Uue kalastushooaja avamise puhul võeti ette toiming, mida on nimetatud ka kuiva havi söömiseks (Iisaku). Koos soomustega kuivatatud ning tervena alles hoitud suur haug leotati pehmeks ning valmistati toiduks. Nii võidi küpsetada ka esimesena püütud haug nimelt paastumaarjapäeval. Sellekohaseid teateid on Eestimaa idapoolsest osast, sh Setust. Piirissaarel küpsetati sel päeval haugimarjast pirukas. Analoogne on jõululeiva küpsetamise komme aastavahetusel, selleks et leib püsiks laual ka järgmisel aastal. Samuti loodeti kalaõnne püsimist. Kui haugid juba enne jäälagunemist kudema tulid, arvati, et tuleb varane kevad (TartuMaarja); keskmisest varasema kudemisrände puhul peeti otstarbekaks külvitöödegagi varem alustada (Saarde); kui haug eelistas kudeda madalas vees, oli oodata kehva viljaaastat (Põlva)
Eestis kahepaikseid toiduks ei tarvitata. Inimesele toovad nad kasu hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes. Millised tegurid mõjutavad Eesti kahepaikseid? Eesti kahepaiksete arvukus on saartel suurem kui mandril. See on ilmselt tingitud asjaolust, et saartel pole kunagi arendatud suurpõllundust ning enamasti on piirdutud vaid orgaaniliste väetiste kasutamisega. Näiteks Peipsi järves asuval pisikesel Piirissaarel on leitud kuni 40 kg kahepaikseid hektaril. Kemikaalide rohke kasutamine tapab eelkõige kahepaiksete noorjärke. Ka intensiivselt majandatavatel maastikel võib leiduda kahepaiksetele häid elutingimusi. Selleks oleks oluline jätta suuremate põldude keskele väikesi metsatukki või veesilmi, mis ei oleks üksteisest kaugemal kui 1 km. Enamiku kahepaiksete liikumisraadius oma kudemisveekogu ümber on nimelt 0,6...1 km. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all
Piirissaare vald asub Peipsi järves samanimelisel saarel. Rahavapärimuse kohaselt tekkis saar heinasületäiest, mille Kalevipoeg oma pea alla pani kui kaldal Venemaa-reisi väsimust välja puhkas, kuid mille sorts ta pea alt ära tõmbas ja järve heitis. Lained katsid heina liivaga ja nii tekkiski saar. Lisaks huvitavale tekkeloole on saar ka ise oma küladega eriline. Saare elanikud peavad tunnistama looduse vägevust ja seadma oma elud järve tegevuse järgi. Kui kunagi oli Piirissaarel 5 küla, siis tänaseks on Suurjärv kaks küla enda alla tagasi võtnud. Varakevadeti ja hilissügiseti on elanike pääs maismaale raskendatud ning sõltub suuresti valitsevatest jääoludest (Kalla, 2008). Ajaloolised tegevusalad, milleks on sibalakasvatus ja kalapüük ei võimalda tänapäevasel majandusmaastikul saareelanikel hakkama saada. Selle tõttu on elanike arv saja aastaga kahanenud 700-lt saja inimeseni (Piirissaare vald, 2010). Elanikkond on läbi ajaloo olnu mitmekesine
merekaladele. Kudemiskohtades tuleks tagada puhas vesi, sinna juurdepääs st. tammide kõrvaldamine või läbipääsuteed. Forelli ja lõhe veetundlikkus on üle 100 km ja neid on seetõttu võrreldud mullamutiga, kes tunneb vihmaussi 200 m pealt. Selgroogsete ja kahepaiksete kaitse: Kaitse põhimõtted langevad kokku loomastiku üldise kaitse põhimõtetega. Eestis on hävitatud kärnkonni kui nõialoomi jne. Keskmiselt tuleb 1 kg konni ha kohta. Piirissaarel 40 kg/ha. SAASTUMINE Põhjus: Soovimatu tahke, vedel, tolmjas, tahmane või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Aerosoolgaasilised jäätmed kõik, mis heidetakse välja korstnatest ja ventilatsiooniaparaatidest. Nafta, keedusool, toidurasvad, orgaanilised jäätmed, süsivesikud, valgud. Kõige ohtlikumateks on saasteained kus püsivus on ühendatud toksilisusega radioaktiivsed jäägid, kroomi ühendid. Õhusaaste allikad:
vaenlaste hulka. Paljud neist ei ole aga iseenesest ohtlikud, kui inimene neid ei ohusta või on tähelepanelik. Madude mürgist tehakse arstirohtu. Eestis on ainult üks liik mürgine rästik; nastik ei ole mürgine. Kahepaiksete seas meil mürgiseid ei ole. Paljud neist on dekoratiivsed. Kahju neile teha ei tohi. Eestis on hävitatud kärnkonni kui nõialoomi jne. Keskmiselt tuleb 1 kg konni ha kohta. Piirissaarel 40 kg/ha. Loomade ja lindude kaitset propageerivad ka rahvusloomad ja -linnud. Selle aasta puu Eestis on pärn, aasta lind varblane; rahvuslind suitsupääsuke. Rahvuslinnud USA-s valgepea-merikotkas, Jaapanis faasan, Taanis põldlõoke, Soomes leevike, Saksamaal valge toonekurg. Punane raamat Mis on Punane Raamat ja milleks seda koostatakse? Algatus tuli Sveitsist Rahvusvaheliselt Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidult (alates 1994
annaabi.ee 
