- Mõjutab taimede liigilist koosseisu 4. Mulla vanus 5. Loomad - Nt. vihmauss, putukate vastsed - väetavad ja õhutavad mulda 6. Mikroorganismid - Nt. seened, bakterid - lagundajad - lagundavad keerulised orgaanilised ühendid lihtsamateks 7. Taimed - On tähtsaim mullatekketegur - Loovad orgaanilist ainet, mis on aluseks mulla viljaka osa tekkimisele 8. Inimtegevus Muldade kahjustumine ja hävimine, mullakaitse 1. Kiirendatud erosioon - Erosioon on vooluvete poolt põhjustatud mulla ära kandmine - Jaguneb: - Looduslik - põhjustajad: nõlva kalle (mäed jms), lähtekivimi pudedus, löss (tõlkes kollane jõgi) 2. Kiirendatud eriosioon inimtegevuste tagajärjel - Põhjustajad: - Põldude rajamine künka või mäe nõlvale - Suurte põldude rajamine 1. Kaitse
See aga tähendab vajadust uute teede ja kommunikatsioonide järele, mis omakorda kahjustavad muldi. Maad tuleb harida mõistlikult. Nüüdisaja põllumajandusmasinad on küll tunduvalt kergemad kui paarkümmend aastat tagasi, kuid intensiivne mullaharimine võib mulla omadusi ja struktuuri halvendada. Tihenenud muld ei tähenda üksnes seda, et väheneb poorsus ja sellega koos niiskusolud ning õhustatus: ühtlasi hävib mulla õhulembene elustik ja toiteelementide sisaldus väheneb Mullakaitse vajab suuremat tähelepanu. Mulla väärtust ja selle kaitse vajadust on mõistetud ning selle üle küllalt palju arutletud . Paraku on mullakaitse õigusakte üritatud justkui katta teiste valdkondade normatiivaktidega. Ükskõik mitut tekki me üritame servapidi mulla kaitseks peale sikutada, jääb keskosa, st. muld ikka katmata ning ökosüsteemi kaitse tervikuna puudulikuks. Senini pole meil mullakaitseseadust, ehkki eeltöid selle tarbeks tehti juba 1997.
morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: Mullateadused mullagenees mullaareng muldade klassifitseerimine mullabioloogia mullamineroloogia murenemine mullageograafia paiknemine Rakenduslik mullateadus Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada) metsa maaparanduslik mullakaitse Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) õhk 25% vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mineraal Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99%
Rähksete gleimuldade kasutamine sõltub eelkõige huumuskatte väljakujunemise astmest ja rähksusest. Kuigi sellistel muldadel on üldiselt kõrge fütoproduktiivsus ning korraliku kuivendamise tagajärjel sobib muld põllukultuuride, näiteks kaera ja põldheina kavatamiseks, siis uuritava mulla künnihorisont on selle harimiseks liiga koreseline. [4][11] 7.1Muldade üldine kaitse 26 Mullakaitse on aktuaalne probleem juba ammu alates ajast, mil tekkis põllumajandustegevusest tingitud degradatsioon. Probleem on põllumajanduse intensiivistumise, maaharimise mehhaniseerimise, kemiseerimise ja maapinna suurema saastumisega aina süvenenud. Selle lahendamiseks on Euroopa Liidus koostatud ka vastav mullakaitse dirketiiv, vähendamaks viljaka põllu- ja metsakadu, takistamaks sooldumist, vee erosiooni jm
Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine. Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse. 3. Mulla faasid (osatähtsus). Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%); õhk 25%; vesi 25%. 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. 4. Tähtsamad ühendid maakoores. 4 vöödet: 20-80 km - SiAl vööde lisax veel (O,Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H); ca 900 km - SiMa vööde; vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu); maatuum. 5. Mis on kivim? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha
Inimese tervis ja heaolu 4. Õigusaktid ja kasu 5. Teadus kui keskkonnapoliitika tõendusbaas 6. Jätkusuutlikud investeeringud ja õiglased hinnad 7. Integreerimine – keskkonna lõimimine ja poliitika sidusus 8. Linnade säästvus 9. Koostöö tulemuslikkus – regionaalsed ja globaalsed keskkonnaprobleemi Keskkonnaõiguse teemavaldkonnad: Kliimamuutused Välisõhu kaitse Looduskaitse Vesi Merekeskkonna kaitse Mullakaitse Maapõu Metsandus Jäätmed Ohtlikud ained GMO Kiirgus Kalandus Jahindus Keskkonna õigused : Puhas keskkond Looduses peab valitsema tasakaal, seega ei tohi olla liiga plju ulukeid ja ka liiga vähe (nt) V valdkonnaüldsed teemad Keskkonnaseire Keskkonna planeerimine Tasud Keskkonnajärelvalve Igaühel on õigus puhtale keskkonnale ehk siis n
Maakasutuse intensiivistumine Põllumajanduslike monokultuuride kasvatamine Mineraalväetised Kündmine Pestitsiidid Saastumine Võõrliigid ja geenid Mulla bioloogilisel mitmekesisusel on äärmiselt oluline osa nii majandatavate kui looduslike maismaaökosüsteemide jätkusuutlikkuses. Mulla biomitmekesisuse komplekssuse ja funktsioonide uurimine on tähtis, kasulik samas suur väljakutse. 34. Mullaelustiku kaitse, mullakaitse direktiiv, konventsioonid, lepped. Mullaelustiku kaitse peamised ohud EL muldadele on erosioon, orgaanilise aine kadu, saastumine, sooldumine, tihenemine, BM kadu, pinnase katmine, maalihked ja üleujutused. Mullale tuleb tagada sama kaitse, mis on teistel keskkonna osadel. Mullakaitse peab saama keskkonnakaitse osaks. Mullakaitse direktiiv selle kohaselt tekiks kohustus hinnata mulla seisundit mõjutada võivate tegevuste korral
muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:mullagenees – mullaareng, muldade klassifitseerimine,mullabioloogia,mullamineroloogia – murenemine,mullageograafia – paiknemine.Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada), metsanduslik, maaparanduslik, mullakaitse. Pinnakate Klindi eelne (sinakashall karbonaadi vaene) – tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist.Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja-kivid, kristalsete kivimite mureng – materjalid. Kruusast savini. Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaadivaesem (5-30%) rähkmoreen. Dolomiitne, lubjakivi materjal
huumusesisaldus, lähtekivimi liik, lõimis, kuivendatus. 4. Põllumajandusliku tootmise suurimad riskid muldade omadustele ning võtted nende riskide vähendamiseks ning vältimiseks: mullakaitsepoliitika, muldade seire, peamised muldade kahjustajad (erosioon, deflatsioon, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, muldade tallamine,üleujutused, maalihked, ehitusdegradatsioon) ja nende vähendamine ning vältimine) Mullakaitse: Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine, metsa taandumine, põllumajandus, muu kulumine, ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon viljaka mulla kadu, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, maalihked.
mis peab tagama (1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Eestimaa loodus Looduskaitseväärtuste areng XIX sajand. Kriteeriumid: looduse ilu, esteetika, vaimsed. Samuti keelud seatud jahiloomadega, metsaga, vee- ja mullakaitse. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. KESKONNAKAITSE INSTITUTSIOONID Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonnakorraldusega tegelevad riigi-ja omavalitsusasutusedning valitsusvälised organisatsioone
alepõllundusega ja on istandused. Põllumajandus väga veekulukas Ülemäärane väetamine: Vihmametsade maha võtmine – suureneb o Araali meri – liigne tarbimine puuvilla o Järvede eutrofeerumine EROSIOON (nii tuule- kui ka vee-erosioon) kasvatamiseks Loomakasvatus – palju jäätmeid, toimub Mullakaitse o Vaja, kui looduslikust ülekarjatamine o Istutatakse Tuulekaitseribasid niisutussüsteemist ei piisa Ülepõllustamnie – o Venemaal suurimat toodangumahtu, kui seda Ekvatori
Muld on pindmine kiht kuni lähtekivimini välja. 6) mulla geograafia- uurib mula geografilise leviku seaduspärasusi. Muld ei kujune kunagi juhuslikult, vaid keskkonnatingimuste ja elusfaktorite kompleksis. 7)Mulla kartograafia- teadus muldade kaardistamise küsimustest (millises mõõtkavas, millistes ühikutes ja millise klassifikatsiooniga kaardistada). Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mullateaduse areng maailmas ja Eestis: · Woodward van Hellmant 1699 münt · Justus con Liebig 1840 taimede mineraaltoitumine · V.V. Dokutsajev 1846-1903 õpetus mullatekketeguritest · P.A. Kostõtsev 1845-1895 agronoomiline mullateadus · N.M. Sibirtsev 1860-1900 esimene geneetilise mullateaduse õpik · Anton Nõmmik- koostas Eesti kohta esimese agrogeoloogilise suunitlusega kaardi (1924)
N. eetsi mullad on keskmiselt 10 000a 5. Loomad Vihmauss, putukate vastsed, mutt 6. Mikroorganismid Seened, bakterid- lagundajad (lagundavad keemilised orgaanilised ühendid lihtsamateks) 7. Taimed On tähtsaim mullatekke tegur. Loovad orgaanilist ainet, mis on aluseks mulla viljaka osa tekkimisele. 8. Inimene Muldade degradeerumine ja mullakaitse. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse muldade degradatsiooniks. Mulla puhverduvõime on mulla vastupanuvõime välismõjutustele. Kui puhverdusvõime ületatakse, viib see mulla viljakuse taandarenguni. Kultuurmuldade puhverdusvõime on väga väike. MULDADE DEGRADATSIOONI PÕHJUSED I. Kiirendatud erosioon Erosioon on vooluvete poolt põhjustatud mulla ärakanne. Erosioon jaguneb: 1
puuduvad. Stataistika muldade kasutusest ja seisundist puudub. Keskkonnastrateegia- (aastani 2030) - Töötada välja poliitika, mis tagaks mulla keskkonnasõbralik kasutamine maakasutus ja – arendada mullaseire infosüsteemi, - maaomanike teadvustamine, et nad säilitaksid mullaviljakust ja boniteeti, - mulla säästvate soosustuste ja toetuste rakendamine. pinnase degradatsioon on probleemiks pea kogu maailmas. EL täätas välja ja võttis vastu mullakaitse strateegia ning kogutakse liikmesriikidelt infot pinnase seisundit iseloomustavaid näitajaid. Eesmärk on EL-is vastuvõtta mullakaitsedirektiiv, millega pannakse paika liikmesriikide kohutstused pinnase kaitse osas. Muldade seire- Eestis on teostatud alates 1983ndast aastast seireid saastunud aladel ja alates 2001 a.st ka põllumajandus kasutuses olevatelt aladelt.2002 toimu 7 seire. EL astumisega muutus kohustuslikuks: 2001,
13 pinnpinnakihile lähemal. Seadusandlik olukord: iseenesest palju seadusandlike regulatsioone välja antud (veekaitse, õhukaitse, loodusresursside kaitse jne). Mullakaitset kui sellist otseselt ei ole, mulda ennast kui sellist ei kaitsta, kuna Euroopas ühtset seadust pole. Sageli käsitletud vaid teiste seaduste all mõningal määral, näiteks veeseaduses on käsitletud kui vee reostajat. EL Mullakaitse strateegia välja töötatud, milles on määratletud kaheksa peamist degradeerumisprotsessi, mis ohustavad Euroopa Liidu muldasid erosioon, org.ainese kadu, saastumine, sooldumine, tihenemine, biloogilise mitmekesisuse vähenemine jne. Paljud teemad Eestis ka kasutatud. MAAKASUTUSE PLANEERIMINE, MAADE HINDAMINE (muldkeskne lähenemine) Jätkusuudlik maakasutus definitsioone palju erinevaid. Maakasutus, mis tagab tänapäeva ja tuleviku ühiskonna vajaduste rahuldamise
taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:mullagenees mullaareng, muldade klassifitseerimine,mullabioloogia,mullamineroloogia murenemine,mullageograafia paiknemine.Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada), metsanduslik, maaparanduslik, mullakaitse. Pinnakate Klindi eelne (sinakashall karbonaadi vaene) tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist.Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja-kivid, kristalsete kivimite mureng materjalid. Kruusast savini. Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaadivaesem (5-30%) rähkmoreen. Dolomiitne, lubjakivi materjal
happelisemaks. Selle tagajärjel intensiivistub toitainete väljakanne. Ulatuslikemaid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine. Seda põhjustavad kuiva kliimaga aladel (kõrbes, poolkõrbes, stepis ja savannis) nii looduslikud tegurid kui ka järjest tugevnev inimmõju. Mulda on vaja kaitsta. Mulla kaitse on keskkonna- ja looduskaitse osa, mille eesmärk on mulda kui loodusvara säilitada ja parandada. Mullakaitse on seotud vee-ja taimekaitsega. Mulla parim kaitse on selle õige kasutamine. ATMOSFÄÄR Maakera gaasilist kesta mis tiirleb koos maaga nim õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Puhta ja kuiva õhu koostis on maapinna läheduses kogu maakeral peaaegu ühesugune. Seevastu veeauru ja aerosoolide sisaldud õhus erineb piirkondlikult suuresti
Vee kaitse Veekaitse peamine eesmärk on tagada vee säästev kasutamine ja vee hea seisund. Seadusega piiratakse vee kaitsmiseks erinevates tegevusvaldkondades paljusid tegevusi. Näiteks on keelatud veekogude risustamine, reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada, veekogude läheduses ei tohi kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid, sõnnikut ei tohi laotada lumele või külmunud pinnasele, põllumajanduses piiratakse väetiste kasutamist jmt. Mullakaitse 1. ainerined suletakse 2. mulla puverdusvõime suurendamine orgaanilise väetisea 3. põldude optimaalsed suurused 10ha (20..25 liiga suured) 4. viljavahetus 5. maastiku planeerimine- st haljastus, mkaitse ja vaheribad. Parim kaitse muldadele on taimed. Taimestiku kaitse Taimeliikide kaitse eesmäärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesisse liigilise koosseisu säilitamine. Kaitsealused taimeliigid jagunevad kolme
kaitseribad, agrotehnika. 5. Sanitaar-tehnoloogilised meetodid on seotud eelnevatega, kuid jälgitakse infektsiooniaspektist, mikroobe. 6. Organisatsioonilised seadused, veeseisundi kontroll, saastenormid, load, maastiku kujundus, kaitseribad. Veekaitse meetmed loodusvee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks. Mullakaitse Maakera pindalast on 15 miljardit ha maismaad. Sellest 10% (1,5 miljardit ha) on hõivatud põllumajanduskultuuridega, 20% aasade ja künnimaaga, 20...25% produktiivsete tootmismetsadega. Teine pool maismaast on kaetud väheproduktiivsete polaaraladega, kõrbetega, mägedega, liigkiviste ja liivaste aga ka sooldunud muldadega. 80% inimese kasutatavast toidust annavad haritavad maad, 10% maismaa, 2% ookean.
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad
taimkatte hävimist või liikide kadumist, kuna ei suuda sellises keskkonnas hakkama saada. Jäätmed paisatakse ka veekogudesse, mis saastavad sealset elukeskkonda või muudavad selle elamiskõlbmatuks nii looma- kui ka taimeliikidele. Radioaktiivsed jäätmed võivad põhjustada mutatsioone, kuna võivad sisaldada mutageene, mis võivad elustikku äratundmatuseni muuta. Jäätmed eritavad ka ohtlikku gaasi metaani, mis saastab õhku. Mullakaitse 80% inimese kasutatavast toidust annavad haritavad maad, 10% maismaa, 2% ookean. Igal aastal muutub kasutukõlbmatuks 70 000 ruutkilomeetrit maismaad vale majandamise tõttu. Üle 10% maakera viljakandvast maast on viimase 50 aasta jooksul juba rikutud. Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine, metsa taandumine, põllumajandus, muu kulumine, ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga
ja muudavad ka muldi hapelisemaks selle tahgajärjel intensiivistub toiteainete väljakanne. Ulatuslike maid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine. Seda põhjustavad kuiva kliimaga aladel (kõrbes pool kõrbes stepis ja savannis) nii looduslikud tegurid kui ka järjest tugenev inimmõju. Mulda on vaja kaitsta mulla kaitse on keskkonna ja looduskaitse osa mille eesmärk on mulda kui loodusvara säilitada ja parandada. Mullakaitse on seotud vee-ja taimekaitsga ..... Mulla parim kaitse on selle õige kasutamine Atmosfäär maakera välisit gaasilist kesta mis pöörleb ja tiirleb koos maaga nimetatakse õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meterioloogiaks eristiatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku veeauru ja aerosoone puhta ja kuiva õhukoostis on maapinna läheduses kogumaakeral pea et ühesugune. Seevastu veeauru ja aerosoonide sisaldus õhus erineb piidkondlikult suuresti
vastastikusel toimel. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Mulla tüseduse määrab maakoore selle kihi sügavus, kuhu ulatuvad elutegevusest ja orgaanilisest ainest johtuvad muutused. Taimede loodud orgaaniline aine ja selle muundumissaadused tekitavad huumuse ning kujundavad mulla. Muldkate mullastik, mingi maa-ala muldade kogum. Mullakaitse meetmed mulla kui loodusvara säilitamiseks, parandamiseks, otstarbekamaks kasutamiseks, taastamiseks ning kaitseks hävitamise, degradatsiooni ja saastamise eest. Mullaökoloogia, pedoökoloogia on teadus muldkatte ja elusorganismide vastastikustest suhetest. Et muldkatte kui kasvukeskkonna omadused oleksid elukeskkonnaks sobivad, tuleb muldkatet kaitsta negatiivsete kõrvalmõjude eest. Mutatsioon s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus
morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: 1. mullagenees - mullaareng 2. muldade klassifitseerimine 3. mullabioloogia 4. mullamineroloogia - murenemine 5. mullageograafia - paiknemine Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ? 1 mm kores ja ? alla 1 mm peenes. Kores
︎Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) TIHE SEOS EL KESKKONNAÕIGUSEGA EL keskkonnapoliitika märksõnad: ranged keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks, majandus-, tööstus, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika peavad olema omavahel tihedalt seotud. KESKKKONNAÕIGUSE TEEMAVALDKONNAD Kliimamuutused, Välisõhu kaitse, ︎Looduskaitse, Vesi, ︎Merekeskkonna kaitse, Mullakaitse, Maapõu ︎Metsandus, ︎Jäätmed, ︎Ohtlikud ained, GMO, ︎Kiirus, ︎Kalandus, ︎Jahindus VALDKONNAÜLESED TEEMAD KESKKONNAALASED ÕIGUSED ︎Keskkonnaalased õigused Puhas keskkond Ruumiline planeerimine ︎Menetluslikud õigused: Keskkonnamõju hindamine (KMH) ︎ Juurdepääs keskkonnainfole,
6. Organisatsioonilised seadused, veeseisundi kontroll, saastenormid, load, maastiku kujundus, kaitseribad. Veekaitsevöönd vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Veekaitsevööndis on majandustegevus piiratud ja vöönd sätestatakse ranna ja kalda kaitse seadusega. 19 MULLA KAITSE Mullakaitseseadus ja ka -strateegia Eestis puuduvad ikka veel. Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030 on mullakaitse osa osaliselt kaetud teiste seadustega. Muldade saastamise vältimine: 1) "Puhta" väetise kasutamine. 2) Taimekaitsevahendite normikohane kasutamine. Orgaanilise aine kadu, toitainete sisalduse vähenemine 1) Sõnniku/läga kasutamine. 2) Järelkultuuride, haljasväetiskultuuride kasutamine. 3) Põhu sissekünd NB! N 4) Harimise minimeerimine. 5) Väetistega tagasi sama palju kui saagiga eemaldatakse. Mulla tallamise vältimiseks ning vähendamiseks:
o tihe seos Euroopa Liidu keskkonnaõigusega ranged keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks majandus-, tööstus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika peavad olema omavahel tihedalt seotud o teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad teemavaldkonnad: kliimamuutused, välisõhu kaitse, looduskaitse, vesi, merekeskkonna kaitse, mullakaitse, maapõu, metsandus, jäätmed, ohtlikud ained, GMO, kiirgus, kalandus, jahindus valdkonnaülesed teemad: keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnatasud, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire o terviklikkus mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema
Muld on tähtis loodusvara, mida tuleb hoida. Lisaks kasutamisele põllu- ja metsamajandamises on mullakiht esmane filter loodusliku kvaliteediga põhja- ja pinnavee kujunemisel. Viljakate muldade vähenemine kaasneb maavarade kaevandamisega, ehitiste, teede ja muu infrastruktuuri rajamisega, mulla orgaanilise aine sisalduse vähenemisega, mulla reostamisega, mulla tihenemisega, mullaelustiku vaesumisega. Eestis puudub seni mullakaitse seadus, sh on korraldamata ka mullaelustiku kaitse. Hea tava on säilitada viljakaid põllumaid kui rahvuslikku rikkust. Hea põllumajandustava aluseks muldade kasutamisel on oma muldade tundmine. Abivahendeiks on kõigile kättesaadav mullakaart ja vastav kirjandus. Mullakaardil olevad mullaliikide tähiste seletused on toodud Lisa 4 tabelis 1. Mullaviljakuse säilitamine ja taastootmine on väga oluline. Mullaviljakus on mulla võime varustada taimi toitainete ja
Taimed on ju orgaanilise aine tootjad ja päikeseenergia sidujad ja seda ainult mullast saadavale magneesiumile ja päikeseenergiale. Muld on tootmisvahendiks ka põllu ja metsamajandusele, olles seega esmatähtis loodusvara nagu seda on ka taime ja loomariik, maapõu, vesi ja õhk. Elu mitmekesisus on kattuv muldade mitmekesisusega. Uurides ja kaitstes loodust, ei ole võimalik eirata mulda ja mööda vaadata tema osast looduse saatuses ja arengus. 1989.aasta oli mullakaitse aasta, mille käigus võeti kokku muldade uurmises tehtu. Pöördeliste aastate jooksul ei jäänud eriti midagi sellest alles ja alles 2004.aasta 18 mail toimus Sakus Põllumajandusuuringute keskuses ettekannete päev "Muld ökosüsteemis, seire ja kaitse", kus võeti kokku viimastel aastatel tehtu. Väga olulised on mulla ja organismide vahelised suhted ja vastastikmõjud. Ei tohi samastada mulda ja pinnast ning mulda ei tohi käsitleda muutumatuna.
Kahkjad mullad on moodustunud kahekihilistel (saviliiv liivsavil ja savil) või raske lõimisega lähtekivimitel, kus perioodiliselt koguneb ülavett, see mõjutab mullaprotsesse. Selliseid muldi on peamiselt Lõuna-Eesti lavamaal, kuid ka Pandiveres ja voortel. Ajutine ülavesi segab mullaharimist ja saagikoristustöid, mistõttu põllumaana kasutamisel vajavad need mullad sügavkobestamist ning kohati ka drenaažkuivendust. Sügavkobestamine on mullakaitse seisukohalt oluline, sest ta suurendab aktiivveemahutavust, mulla õhusisaldust ja vastupanu rasketele masinatele. Gleistunud kahkjate muldade profiilis püsib ülavesi pikka aega ning nad vajavad nii drenaažkuivendust kui ka sügavkobestust. Leetunud muldi on lubjavaesel punakaspruunil moreenil Lõuna-Eestis ja liivadel kogu Eestis. Leetunud mullad ei suuda kinni pidada kuigi palju saasteaineid ega kaitsta põhja- ja pinnasevett
annaabi.ee 
