Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struk
vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas Vaadeldes kas kogu maailma, mingit kindlat piirkonda või ühte kindlat riiki, saame alati rääkida: 1) looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud võib- olla isegi teadlik) ja 2) teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Nii nagu kogu maailma areng on olnud ebaühtlane, nii võib ka teadliku looduskaitse arengus esile tuua
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavu
Katse loodusteaduste põhilisi uurimismeetodeid. Keemiline degradatsioon viljaka mulla kahjustamine või hävitamine ebaõige väetamisega või mürkainete kasutamisega. Keskkond tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (nt. vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm. tegurid) kogum. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne. Keskkonnakaitse meetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema
Samuti olid mõjutatud loomad, linnud, taimed ja ka inimesed. 9. KESKKOND- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum. KESKKONNAKAITSE- Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. 10. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused (esteetilised, teaduslikud, maanduslikud, ressurssoloogilised). Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. a) eetilised kõige elava austamine, seotud religiooniga; b) esteetilised ilus silmale; c) teaduslikud räägib palju minevikust, geneetika toit;
· Roheline revolutsioon jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 19501975. Uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, ent see toimus ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga. · Keskkond on tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oluskeskkond, teisalt aga kõigi mõjutavate välistegurite kogum. · Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastmise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaiste on loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. · Ökoloogia on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet.
Iga g. jaotub kontsentrilisteks osadeks. G-dena käsitatakse ka biosfääri ja maastikusfääri, pedosfääri (muldkonda) ja fütogeosfääri (taimedega maastikusfääriosa). Geoökoloogia e. maastikuökoloogia ökoloogia ja maastikuteaduse piirteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoogu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. GMO geneetiliselt muundatud organism. GMO-taimedele on sisendatud geen, mida nad looduslikult omastada ei saaks. Globaalprobleemid nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. G-d on esmajärjekorras inimtegevuse ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg, näit. loodusvarade nappus, energiakriis, keskkonnakriis, nälg. Globaalökoloogia e
kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati Roheliseks revolutsiooniks. 6) Keskkond- tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond, teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite kogum. Keskkonnakaitse- meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused: a)esteetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga. b)esteetilised-ilus silmale. c)teaduslikud-teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika-toit. d)majanduslikud- mida me hakkame sööma, kaubandus. e)ressursilised- taastuvad ja taastumata maavarad. 7)Keskkonnakaitse fundamentaalteadused: ökoloogia ja biogeograafia. Keskkonnakaitse seos baas-ja rakendusteadustega:
Kõik kommentaarid