anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Albeedo - on pinna peegeldumisnäitaja. Allelopaatia - on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega allogeenne suktsessioon - mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu; Antibioos - on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav. Areaal - on mingi liigi isendite esinemisala. Aridifikatsioon - Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Arvukus - on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal. Kui vaadeldakse mingi liigi arvukust oma areaali ulatuses, siis nimetatakse seda vastavalt liigi arvukuseks, populatsiooni puhul aga populatsiooni arvukuseks. Assimilatsiooniefektiivsus - See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust
suurte territooriumite põllustamine. LAHENDUSED Rohkem taimi kasvatada, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks e terassideks. Künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Istutada metsakaitse ribasid. Ei tohi korraga palju maad üles harida. MIS ON KÕRBESTUMINE? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetmisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee-erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ja hakkab liikuma.
KÕRBESTUMINE ANNI RUUGLA XI KLASS DEFINITSIOON Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks ehk teisisõnu toimub muldade hävinemine. Kõrbestumise protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga loodusmaastik, kus on hõre ja liigivaene taimkate või puudub see üldse Kõrbekliimale on iseloomulikud: temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul kõrge õhutemperatuur (absoluutne maksimum 59 °C),
Pilt [1] Kõrbestumine Sahelis Hugo Treffneri Gümnaasium Julia Shashkina Tartu 2013 Kõrbestumine · kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon · viljaka maapinna hävimise protsess · langeb mulla toitainesisaldus · suureneb erosioonitundlikkus · aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate · Pilt [2] Põhjused Inimtegurid: Looduslikud tegurid: 1.Metsaraie 1.Põuad 2.Liigkarjatamine 2.Globaalne soojenemine 3.Liigne 3.Paduvihmad, põlluharimine üleujutused - 4.Ehitustegevus erosioon 5
tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. KÕRBESTUMINE Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Kõrbestuvates maades ei ole tavaliselt probleemiks sademete hulk, vaid nende kiire aurumine
setetega ning toitaineterikaste pindade kadumist. Tuul ja vesi põhjustavad kõige ulatuslikumat erosiooni. Inimtegevustest mõjutavad erosiooni põllumajandus, metsatustumine, teede ehitus, linnastumine ja inimeste tekitatud kliimamuutused. Inimtegevused nagu linnastumine, põllumajandus ja metsade maharaiumine on kiirendanud tuuleerosiooni. Kõrbestumine – desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust
muldade tallamine,üleujutused, maalihked, ehitusdegradatsioon) ja nende vähendamine ning vältimine) Mullakaitse: Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine, metsa taandumine, põllumajandus, muu kulumine, ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon viljaka mulla kadu, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, maalihked. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed.
Tuareegid kõnelevad tuareegi keelt, mille kohta puudub kindel seisukoht, kas tegemist on ühe mitmete dialektidega keelega või omavahel tihedalt seotud keelte perekonnaga. Nad tunnistavad islami usku, mis on segunenud nende vanade animistlike uskumuste ja tavadega. 8. . Mis on kõrbestumine? Mis seda põhjustab, kas see on hea või halb? Kuidas seda protsessi saaks takistada? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine.Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga.Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest
eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon · aerotank ehk õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist · erosioon on voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda · deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega · aridifikatsioon on kõrbestumine · olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega · ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga · masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine · keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid, mis katavad mullapinna üha paksema kihina · maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sültuvad pinnavormid,
Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud idite leide). Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida. Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon " kõrbestumine, kõrbete laienemine looduslike tegurite toimel ning liiga intensiivse karjatamise ja ebaõige maa- ja veekasutamise tagajärjel." Arvukus - on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal. Kui vaadeldakse mingi liigi arvukust oma areaali ulatuses, siis nimetatakse seda vastavalt liigi arvukuseks, populatsiooni puhul aga populatsiooni arvukuseks. Arvukust iseloomustavad asustustihedus, frekvents, ohtrus ja katvus.
kohast teise.Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja. · Deflatsioon-Tuulekanne on protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti. · Aridifikatsioon- Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine · Olmedegradatsioon- · Ehitusdegradatsioon- · Masindegradatsioon- · Keemiline degradatsioon- · Maastik-1)komplitseeritud kogum ökosüsteemidest, mille primaarne produktiivsus on sõltuv muldade produktsioonivõimest ning mullaprotsesside ajalis-ruumilisest dünaamikast. Viimase diagnostiline olemus kajastub mullaprofiilide diferentseerumises
kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja. Deflatsioon-Tuulekanne on protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti. Aridifikatsioon- Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine Maastik-1)komplitseeritud kogum ökosüsteemidest, mille primaarne produktiivsus on sõltuv muldade produktsioonivõimest ning mullaprotsesside ajalis-ruumilisest dünaamikast. Viimase diagnostiline olemus kajastub mullaprofiilide diferentseerumises. 2)ala, kus
Koostis või füüs. Omadused on esialgsetega võrreldes muutunud 169. Reovee-sete reoveest füüsikaliste, bioloogilist või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon 170. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide massiga 171. Erosioon voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära mulda, kivimeid ja setteid 172. Deflatsioon tuuleerosioon, mulla ärakandmine tuulega 173. Aridifikatsioon kõrbestumine 174. Olmedegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine olmejäätmete või materjalidega, mida kasut. olmes 175. Ehitusdegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel 176. Masindegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel 177. Keemiline degradatsioon mulla viljakuse kahjustumine milegi puuduses või liiuses 178
mikroorganismide biomassiga. 69. Veeerosioon algan nn tilkeerosioonist st. lagunevate vihmapiiskade mõju mullaagregaatide lagunemisel. Tuuleerosioon deflatsioon, muldade ärakanne tuulega. Erosiooni põhjustavad: kündmine; karjatamine; metsade raie; niisutamine, sooldumine, kõrbestumine. Erosiooni pidurdavad: kontuurkünd, lihtkülv, põllukaiseribad, terrassitamine, (karjatamise piiramine, metsade istutamine). 70. Kõrbestumine ehk aridifikatsioon. Põhjused: inimtegevus liigne karjatamine, vale viljelustehnoloogia, intensiivne ja üleliigne harimine; looduslikud periooditi esinevad põuad. Tagajärjed: taimkatte hävimine, mullastruktuuri muutus, ala muutumine viljatuks kõrbeks. 71. Sooldumine Põhjused:
puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon Aerotank ehk õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist Erosioon on voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda Deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega Aridifikatsioon on kõrbestumine Olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega Ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga Masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine Keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid, mis katavad mullapinna üha paksema kihina
Üle 10% maakera viljakandvast maast on viimase 50 aasta jooksul juba rikutud. Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine, metsa taandumine, põllumajandus, muu kulumine, ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. Taimestiku kaitse Roheline taim on toodang kõigile loomadele, inimestele, tööstusele. Roheline taime tagab
orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Erosioon mullaosakeste ärakanne vee ja tuulega. Uuristus, voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid, mulda. Intensiivsus sõltub vee hulgast, voolu kiirusest, vees oleva sette hulgast ja lõimisest, uuristatava kivimi kõvadusest jms. Deflatsioon tuuleerosioon. Tuulekanne, pudeda sette ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. Selle tagajärjel tekivad piklikud nõod. Aridifikatsioon e kõrbestumine. Kuivusest tingitud saagikadu ja kõrbete pealetung. Olmedegradatsioon muldade katmine. Ehitusdegradatsioon muldade katmine. Masindegradatsioon mulla tallamine. Keemiline degradatsioon muldade saastumine. Maastik 1) ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (nt Pandivere kõrgustik). 2) mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum,
deflatsioon, degradatsioon). Endla Reintam, 2008/2009 74 Kivimite murendist saab aga muld pärast murendi asustamist taimedega, mil algab mullateke, org. aine kogunemine. Muldade kahjustamine 1. Erosioon voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. 2. Deflatsioon tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega. 3. Aridifikatsioon kõrbestumine. 4. Soostumine liigveest tingitud. 5. Sooldumine ülemäärane soolade kontsentratsioon. 6. Degradatsioon viljaka mulla kadu. Erosioon mullaosakeste ärakanne vee ja tuulega. Kõige suuremat kahju muldadele põhjustab mullaosakeste erosioon. Erosioon võib olla aeglane nt. tasapisi tuulega, kuid ka katastroofiliselt suur suurte sadude puhul kallakulistel aladel. Seda eriti sellistel aladel kus puudub kaitsev taimkate.
annaabi.ee 
