Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ökoloogia mõisted seletusega (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Abiootiline – elutu, eluta keskkonnaga seotud.
Aerotank – aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks.
Aineringe – ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht – iseloomustab aineringes osalevat ainehulka , a. kiirus – näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis , a. aeg – aineringe toimumise (uuenemise) aeg.
Albeedo – maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada.
Allelopaatia – eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu . On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses.
Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid – nii looduslikud kui inimtekkelised .
Antibioos – organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism.
Areaal e. levila – mingi taksoni või süntaksini esinemisala ( territoorium või akvatoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud idite leide ). Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida. Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon "– kõrbestumine, kõrbete laienemine looduslike tegurite toimel ning liiga intensiivse karjatamise ja ebaõige maa- ja veekasutamise tagajärjel."
Arvukus - on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal. Kui vaadeldakse mingi liigi arvukust oma areaali ulatuses, siis nimetatakse seda vastavalt liigi arvukuseks, populatsiooni puhul aga populatsiooni arvukuseks. Arvukust iseloomustavad asustustihedus , frekvents, ohtrus ja katvus.
Assimilatsiooni -efektiivsus -See on see protsent osa toidust mida hangitud toidust õnnestub omastada = hangitud toidu koguenergia väljutatud materjali energia.
Aridifikatsioon - protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine.
Atsidofiil- Atsidofiilne organism ehk happelembene organism (ladina sõnast acidus 'hapu' + vanakreeka sõnast philẹō ' armastan ') on happelist keskkonda (s.t väikest pH-d) eelistav organism[1]. Atsidofiile leidub nii bakterite, arhede kui ka eukarüootide seas (nt taimed). Atsidofiilidele vastandatakse basidofiile. Eestis on atsidofiilsed taimed nt väike oblikas (Rumex acetosella), kanarbik ja mõningad turbasamblad [1].
autogeenne suktsessioon – koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. A. s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku – kliimaksi – kujunemiseni. S-I tõukejõuks peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma.
Autotroof – organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid ( sahhariide , lipiide, valke, vitamiine) võivad ise lihtsaist ühendeist (süsinikdioksiidist, veest, mineraalsooladest, ammoniaagist) sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühendeist (näit. nitrifitseerivad bakterid ) või päikesekiirgusest (rohelised taimed, fotosünteesivad bakterid). Enamik taimi on autotroofid , samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas ( vetikad ).
Autökoloogia – organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv
ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse
järgi (näit. lindude autökoloogias eristatakse pesitsus - ja toitumisökoloogiat).
Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. Seega, mida pikem on mingi aine bioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Bioakumuleerumise näiteks on pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, mis mingi kontsentratsiooni juures hakkab negatiivselt mõjutama inimorganismi, ja mille lõpptulemusena inimene võib surra. Ehkki sageli mõistetakse mõisteid "bioakumulatsioon" ja "biokontsentratsioon" samatähenduslikena, siis viimast on defineeritud ka kui veekeskkonnas elava organismi metabolismi käigus veest võetavate ainete suurem kogus kui eritavate ainete kogus
Biogaas – orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv (0,4–0,5 m3/kg) peamiselt metaanist (2/3) ja süsinikdioksiidist koosnev gaas . Biogaasi saamiseks kääritatakse rohkesti orgaanilist ainet sisaldavat substraati ( reoveepuhastus setet, läga) kinnises anumas (metaanitankis, biogaasigeneraatoris) kindlal temperatuuril. B-i kütteväärtus on 20–25 Mj/m3 (4000–6000 kcal /m3). Endla Reintam , 2009/2010 1
Biogeograafia – on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid ) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine .
Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit . Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus , kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus.
Bioindikatsioon – keskkonnaseisundi ja - olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
Bioloogiline aineringe – b. aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine . Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe.
Bioloogiline (biokeemiline) hapnikutarve (BHT) – veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate
orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l.
Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast . Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia , mikrobioloogia , aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtüoloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika , biokeemia , morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid .
Biomass – laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2).
Biootiline – eluskekkond (elusolendisse puutuv).
Biosfäär – 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses – Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Ruumala 105–106 km3, elusainet 1013–1015 t. Noosfäär – biosfääri arengu kõrgeim aste, N-Ö mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks.
Biotoop - 1. Ökotoop – biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks . Selles võib eristada mulda (edafotoop), vee rezhiimi (hügrotoop), mineraalse toitumise režiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2. Sünökoloogias koosluse (eriti loomade) elupaik, suhteliselt ühesuguste keskkonnaoludega ala (näit. rabamännik). Tema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku – merotoope.
Biotsönoos (kooslus) elukooslus , ühesuguste keskkonnatingimustega ala (biotoobis) elavate organismide kogum (ökosüsteemi elusosa); mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. B-i organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s. moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem – biotsönootiline konneks, mis reguleerib liigilist koosseisu ja liigirohkuse korral tagab b-i säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. B-s eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme.
Deflatsioon - tuulekanne, pudeda sette (liiva, aleuriidi, savi) ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. D-i tagajärjel tekivad piklikud nõod. Stepi- ja metsavööndis põhjustab mullakihi ärakannet suurtelt aladelt .
Degradatsioon - mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine.
Demograafiline plahvatus - Rahvastikuplahvatus – demograafiline plahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid.
Demökoloogia – populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat.
Detridofaag -
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ökoloogia mõisted seletusega #1 Ökoloogia mõisted seletusega #2 Ökoloogia mõisted seletusega #3 Ökoloogia mõisted seletusega #4 Ökoloogia mõisted seletusega #5 Ökoloogia mõisted seletusega #6 Ökoloogia mõisted seletusega #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 140 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor leivo007 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (1)

minastennu profiilipilt
minastennu: Hästi
11:45 01-03-2015


Sarnased materjalid

90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
42
docx
Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine
18
docx
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal
30
docx
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam
9
docx
Põhimõisted
8
docx
Ökoloogia kõik mõisted ja seletused
29
doc
Mõistete seletav sõnastik-pikk
19
doc
Kordamisküsimuste vastused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun