Keskkonnategurid on organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskonna elemendid või protsessid: abiootilised, biootilised, antropogeensed. Nimeta abiootilised faktorid, mis mõjutavad toakärbest Temperatuur, niiskus, valgus Mis on ökoniss? Ökoniss on liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Näiteks kukkurloomad Austraalias. Mis või kes on bioindikaator? Nimeta mõni liik, kes sobiks! Bioindikaator on liik, mille taluvuspiir on kitsas või selgepiiriline. Rippuv habesamblik näiteks. Mis on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? Ökoloogia uurib aineringeid, organismide vahelisi suhteid, eluta keskkonna mõju elusloodusele. Uurimisprobleemid on organismi kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus. Piirav ehk limiteeriv tegur keskkonnategur, mis kõige
abiootiline-organisme ümbritseb eluta maailmast tulenevadökotegurid adaptatsioon-organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks,et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populats. suurenemise aerotankaeratsioonikamber,kus reovesi liitubaktiivmudagaalbeedo-maapinna või vee tagasipeegeldusvõime areaal-leviala mingi taksoni või süntaksoni esinemisala autökoloogia-organismiökoloogia,liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv harubakterimass-kõigi bakterite kogumass biogeograafia-bioloogia ja geograafia piirteadus,,mis käsitleb biosüsteemide levikutbiogeotsönooslooduslik kompleks,millesse kuuluvad elukooslus ja elutakeskkondbioindikatsioon-keskkonnaolude ja seisundite iselomustamine bioindikaator- võib olla isend,populatsioon,kooslusbioloogiline tort-Odum on kujutanud integratsiooni tordina,jagunebtaksonoomiliseks ja fundamentaalseks biomass-organismide mass või veekogu ja mai...
Bioloogia KT 2 Mõisted Populatsioon – Ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid nt ahvenad Kuremaa järves. Isend – Populatsioon – Kooslus (Ühes elupaigas elavate organismide kogum) – Ökosüsteem. (Kooslus + eluta loodus) – Biosfäär Kooslus – Ökosüsteemi biootiline osa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid (elus osa) Ökotoop – Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised (eluta) ökoloogilised tegurid Ökosüsteem – Isereguleeriv tervik, milles kooslus ja ökotoop on omavahel seotud energiavoo, toitumisahelate, aineringete ja produktsiooniprotsesside kaudu Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht, biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri Ökonišš – Liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnatingimuste kogum: liigi nõudmised keskkonnatingimuste osas Ökoloogiline amplituud – Teatud taluvusvõ...
Nende indikaatorliikide esinemine ja elujõulisus peegelduvad keskkonna (vee, mulla, õhu, lähtekivimi) omadusi. Mõned liigid peegeldavad ka keskkonnamuutusi, mida on põhjustanud inimtegevus. Sellel põhinebki bioindikatsioon-keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. Klassikaline bioindikaator on kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail ning on seega kõige otsesemalt seotud mulla tsingisisaldusega. Bioindikatsioon on kasutusel ka vee reostumise ja õhu saastatuse määramisel. Bioindikatsiooni meetod on üks tee keskkonnaseisundi hindamisel. Veekogu seisundi hindamisel loetakse headeks indikaatoriteks teatavaid vetikaid ja põhjaorganisme. Väga hea bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste
kvadraatide meetod.(tabel meetod) 6) Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 7) Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 14. LIIK Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. INDIVIID- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Lihhenoindikatsioon Harku järve metsas ja Ängelema rabas Uurimustöö Silvia Kimmel G1L Juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................................................3 2. Bioindikatsioon.......................................................................................................4 2.1 Mis on bioindikatsioon? 2.2 Bioindikatsiooni liigid 2.3 Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed. 3. Lihhenoindikatsioon................................................................................................5 3.1 Sambliku...
18. Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 19. Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse katseid. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse,ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul kakäitumise jm.) põhjal. 21. Bioindikaator Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. 22. Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Teise rühma kuuluva liigiga ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealsied vorme pole, või on väga vähe. 23. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. 24
inintegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. 35.Kes ja miks kuuluvad protistide riiki? Protistide hulka kuuluvad algloomad, vetikad ja mõned seened. Kuuluvad protistide riiki, sest teadased ei oska neid teistesse riikidesse panna. Nn Fagotsütoosi teel või keha pinnaga. 37.Seleta mõisted tsüst, kommensalism, kisklus, bioindikaator, parasiit, siirutaja. Tsüst- püsirakk, algloomade poolt ebasobivate elutingimuste üleelamiseks loodud püsirakk Kommensalism- elusorganismide vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele neutraalne. Kisklus- kiskja ja saaklooma vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjulik Bioindikaator- liik või ökorühm, mille järgi saab hinnata keskkonna seisundit
Tallinna Mustamäe Gümnaasium LIHHENOINDIKATSIOON Uurimustöö Koostaja: Terje Strazdins Juhendaja: Heli Stroom Klass: G2L Tallinn 2011 Sisukord: Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1. Bioindikatsioon ..............................................................................................................4 1.1. Bioindikatsiooni liigid .............................................................................................5 1.2. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed ..................................................5 2. Lihhenoindikatsioon ......................................................................................
on seostatud samblikud ja õhusaaste lihhenoindikatsiooni abil ning tehtud praktiline vaatlus. 3 1. Bioindikatsioon 1.1. Mis on bioindikatsioon Bioindikatsiooniga iseloomustatakse keskkonnaseisundi muutusi organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse jm.) põhjal. Eriti laialt on bioindikatsiooni rakendatud antropogeensete muutuste kindlakstegemisel. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus. Bioindikatsiooni kaudu määratakse mullastiku, vee, õhu ja lähtekivimi omadusi. Bioindikaatorite järgi eristatakse bakterio- (mikrobo-), müko-, algo-, lihheno-, brüo- ja fütoindikatsiooni. Bioindikatsioon annab õhu saastatuse pikaajaliste muutuste kohta tõesemat teavet kui mõõteaparaadid, sest õhus moodustuvate kompleksühendite mõju
· Analüüs seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 1)kvalitatiivne koosluse liigilise kooseisu tuvastamine; 2)kvantitatiivne liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikaator) ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1)otsene bioindikatsioon; 2)kaudne bioindikatsioon 14. Mõisted Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus(takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Tallinna Laagna Gümnaasium Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Referaat Teele Kuri 11b Klass Tallinn 2010 Keskkonnamürgid Keskkonnamürgid on ained, mis tekivad või vabanevad inimtegevuse tulemusena ning sattudes keskkonda mõjutavad otseselt elusorganisme või kahjustavad looduse üldist funktsioneerimist. Harilikult käsitletakse keskkonnamürkidena keemilisi aineid. Põhimõtteliselt on elu ise ka keemia: elutagevuse käigus kasutatakse paljusid ühendeid, nad tekivad ja lagunevad. Kuid paljud ühendid, mida kaasaegne inimkond kasutab, on elule kahjulikud. Olulise osa keskkonnamürkidest moodustavad põllumajanduskemikaalid. Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Põllumaj...
· Loendus on loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika aluse. Võib olla absoluutne ja suhtelin loendus. · Modelleerimine on tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. · Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, loomade puhul käitumise) põhjal. (otsene ja akudne) · Bioindikaator isend kooslus või populatsioon vms. · Indiviid on isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. · Liik on bioloogilise spstemaatika tähtsaim üksis, on niisugune väikseim organismirühm ,mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · tsönoos (biotsönoos) on eluskooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate
järgi. Seda, miks see nii on ja kuidas seda täpsemalt teha on kirjeldatudgi järgnevas uurimistöös. 2 2. Bioindikatsioon 2.1. Mis on bioindikatsioon Bioindikatsioon, keskkonnaseisundi ja oludemuutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, anatoomiline või füsioloogilis-bioloogiline tunnus. Bioindikatsiooni abil tuvastatakse eriti looduse antropogeenseid muutusi. [1] 2.2 Bioindikatsiooni liigid Bioindikatsiooni kaudu määratakse mullastiku (*pedoindikatsiion), vee (*hüdroindikatsioon), õhu (*atmoindikatsioon) ja lähtekivimi omadusi (*litoindikatsioon). Bioindikaatorite järgi eristatakse Bakterio- (mikrobo-), müko-
Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioloogiline aineringe b. aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe.
uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas (näiteks kliimamuutuste stsenaariumide modelleerimine), raske või eetiliselt lubamatu. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse , sageduse, loomade puhul ka käitumise jm) põhjal. 21. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näiteks indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 22. Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme
Selleks võib olla: 1) absoluutne- hõlmab uuritva kogumi kõik isendid 2) suhteline- hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega) Modelleerimine- tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja – olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikatsior) ja nende tunnetuse põhjal. Bioindikaator- Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1) otsene bioindikatsioon 2) kaudne bioindikatsioon Liik- bioloogilise süstemaatike tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest.Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid. · Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. · Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne · Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on
järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest. Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid.Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega. 24) Eurütoop-elupaika vähevaliv(organism). Eurübiont või ka kosmopoliit. Stenotoop-elupaigatruu, kindlattüübilist elupaika valiv, kindlas bitoobis elutsev (organism) e. stenobiont. 25) bioindikatsioon-keskkonnaseisundi ja olude muutumise isel. Organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste põhja. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon. A)otsene bioindikatsioon ehk otseindikatsioon B)kaudne bioindikatsioon ehk kaudindikatsioon. Bioindikatisoon- nim keskkonnamuutuste avastamist ja jälgimist organismide abil. Bioindikaatorid-väljendavad keskkonas toimuvaid muutusi ning aiotavad selgitada füüsikaliste ja keemiliste keskkonnamuutuste tähendust ökosüsteemides. Bioindikaatorid võivad olla keskkonnatingimustele tundlikud liigid, nt: samblad, samblikud, põhjaloomastik,
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT
Analüüs võib olla: a) kvalitatiivne analüüs koosluse liigilise koosseisu tuvastamine; b) kvantitatiivne analüüs liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine. Taimkattekirjelduse koostamist nim. geobotaaniliseks analüüsiks. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikatsioon jaguneb: a) otsene bioindikatsioon e. otseindikatsioon indikaator on otseses seoses indikatsiooni objektiga; nt. liudsamblik Lecanora conizaeoides kasvab ainult väävliühenditega saastatud õhus. Samblike olemasolu põhjal koostatakse õhusaastekaarte (enamus samblikke ei talu saastunud õhku, nt. habesamblik). b) kaudne bioindikatsioon e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
