EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. ...
Praktiline töö nr. 1 Maastiku loodusteaduslikud käsitlused Viivi Luik on maastiku käsitlemisel kasutanud sõnu valgus, taevas ja vari. Maastik on nii meie ümber kui ka sees ning me hingame seda maastikku ning oleme vereringe kaudu maastikuga ühendatud. Samuti puutub inimene maastikuga kokku väljaspool elu- ja tööruumi seinu. Maastikku kuuluvad ka tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad ja kõrgepingeliinid. Maastikusse kuuluvad ka linnud, loomad, taimed ja kivid, nii palju või vähe kui neid on. Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001). Minu arvates on see üks parimaid maastikukäsitlusi, kuna maastik on väga hästi lahti sõnastatud ning autor jagab teistega oma mõtteid. Samuti on selline maastikukäsitlus mõistetav ka tavainimesele. Maastik on teatud maa-ala, millel on selged teistest aladest eraldavad piirid ja mille piires maastikukomponendid (pinnamood, ...
Georg Kuphaldt oli saksa maastikuaednik. Oli Riias aednik. Kujundas näiteks Kadrioru ja Riia Keisriaia. 11. Maastike areng läbi ajaloo. Arengutrendid Eestis ja mujal maailmas. Arengutrendid Eestis ja mujal: VÕÕRANDUMINE - globaliseerumine on viinud ja viimas meid üha kaugemale traditsioonilisest looduskeskkonnast. Eesti ja eestlaste jaoks on oluline on tunnetada maastikku oma kohanimede ja ajalooga, teadvustada, et maastikuhooldus on elustiil ja ressurss. Võõrandumine on maastiku subjektiivse osa kadu. URBANISEERUMINE Linnastumine - linnad kasvavad pindalaliselt, tungides peale maastikule. • rahvas lahkub maalt linna, • maa ise linnastub. Tekkib nähtus, mida inglise keeles kutsutakse rurban landscape - elatakse maal, käiakse linna tööle. Trendid Eestis: HALDUSSUUTLIKKUSE NÕRKUS Tihti puudub kontroll oma loodusressursi suunamise üle, mis võimaldab ametnikel teha loodust kahjustavaid otsuseid.
● Mõisapargid (rekonstrueerimiskava, hoolduskava) ● Puhkealad ja nende kujundamine ● Karjääride rekultiveerimine ● Planeeringud ● Ruumilised keskkonnameetmed jne Maastikuhoolduse eesmärgid ● Väärtuste säilitamine ja taastamine ● Probleemide leevendamine ja kaotamine ● Uute väärtuste loomine (ökosüsteemsete teenuste parandamine) ● Väärtuslik elukeskkond jne Maastikuhooldus ● Maastikuhooldus põllumajandusmaastikus – maastikuelementide säilitamine, lisamine (maastikutaastamine) või eemaldamine ● Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad ● Juhttegurite suunamine (poliitika) – teadlikkus, toetused, valdkondlikud poliitikad, maapoliitika jne) ● jne Maastikuhoolduse üldlähenemine ● Väärtuslikud maastikud ○ Kogu maastik ○ Väärtustatud maastik ○ Väärtuslikud elemendid jne
*tuule jm. loodusprotsessi koridor Mosaiiksus * mustrid Uuritavuse jaotus: 1. Üksikobjektide uurimine 2. Objektide klassi uurimine 3. Tervikliku ala uurimine 19. Maastikuseire Eestis: mida ja miks. Maastiku seire jaguneb 3 allprojektiks: 6.1. Maastike kaugseire (1996) 6.2. Rannikumaastike seire (1996) 6.3. Põllumajandusmaastike seire Seega: seiratakse neid maastikke, mis on lähiminevikus, praegu ja lähitulevikus kõige kiiremini muutuvad. 20. Maastikuhooldus ja -kaitse. Milleks vaja ja mida sisaldab. Kaitsealad. Maastikuhooldus kitsamas tähenduses: kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastiku- arhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jne. võtetega. Maastikuhooldus laiemas tähenduses on kompleksne loodus-kaitsevaldkond, mille eesmärgiks on kujundada kultuurmaastik, mis on: • suure tootlikkusega • suure esteetilise väärtusega • stabiilsusega • mitmekesine
ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja keskonna objekte. Maastiku puhul eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset. Maastikuloodus on laiemas tähenduses kompleksne looduskaitsevaldkond mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure eetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovitamute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimise, reguleerimises ja pptimeerimises, selles rakendatakse klassikalise loodukaitse, otstarbeka looduskasutuse ja keskonnakaitse abinõusid. Maastikukaitse on maasikukujundamise ja hooldamine abinõud, maastikuhoolduse ennetev osa. Maastikukaitse kujunev määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleks arvestada Eestis oleks kasvukotade ning
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seo...
I Ökoloogiline taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduktsio...
Elukeskkonna moodustavad: õhk, vesi, muld, maapõu ja nende kaitsega tegeleb keskkonnakaitse. Looduskaitses 4 põhisuunda: 1. Loodusharulduste ja loodusliku mitmekesisuse säilitamine (klassikaline looduskaitse). 2. Loodusvarade otstarbekas ja säästlik kasutamine ressursuloogiline looduskaitse e. Looduskasutus). 3. Inimesele soodsa elukeskkonna tegemine? (Tagamine). (s.o. kahjulike mõjude ennetamine, vältimine KESKKONNAKAITSE). 4. Kultuurmaastike kujundamine maastikuhooldus. Looduskaitse ja keskkonnakaitse ülesandeks on: 1. Looduslike koosluste säilitamine ja mitmekesisuse tagamine 2. Maastike kaitse ja hooldus, kultuurmaastike ökoloogilise mitmekesisuse ja stabiilsuse tagamine 3. Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine (õhk, vesi, mullastik) 4. Puhkevõimaluste organiseerimine looduses 5. Taastuvate loodusvarade ratsionaalne alalhoidlik kasutamine ja kaitse. Maastikuhooldus Inimese maj. tegevuse tagajärjel kujunevad tehnogeensed maastikud ja tehiskeskkond
11.5.1 Käivitusperioodi kulud eurodes perioodil 01.01. 30.06. 2012.a. Jrk.nr. Kulutoimingu sisu Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni 1 Ettevõtte registreerimine 200 2 Müügiload 200 3 Peahoone remont, viimistlus 8000 4 Interjööri, stiili kujundus 1000 500 5 Maastikuhooldus, haljastus 500 6 Lisahoonete ehitus: 6.1 Saunamaja kompleks 3000 6.2 Kämpingud 10tk 4000 6.3 Lõkkeplatsid 5tk 1000 6.4 Varjualused 5tk 1500 6.5 Välikäimla 1tk 500 6
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA- JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääa...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL THE TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING ÄRIPLAAN PÄHKLIMETSA PUHKEKESKUS Transporditeaduskond Õpperühm: Li-51a Üliõpilane: Ronald Vaet Kontrollis: Marko Müürisepp Tallinn 2008 Tallinna Tehnikakõrgkool Sisukord: ÄRIPLAAN................................................................................................................................................... 1 Transporditeaduskond................................................................................................................................1 Õpperühm: Li-51a......................................................................................................................................1 Üliõpilane: Ronald Vaet............................................................................
Maastike jaotamine- eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset · Maastikuhooldus-1)laiemas tähenduses on kompleksne looduskaistevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine;teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimises,reguleerimises ja optimeerimises, selles rakendatakse klassikalise looduskaitse,otstarbeka looduskasutuse ja keskkonnakaitse abinõusid. 2)kitsamas tähenduses kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhidektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jms.võtetega. · Maastikukaitse- maastiku hooldamise ja kujundamise abinõud maastikuhoolduse ennetav osa.
Lindnimestikest olulise teabe valimine Heli- ja videosalvestiste litereerimine – kirjutatakse sõna-sõnalt välja. Litereeringute sisestamine andmekogusse, sidumine erinevate tunnustega Järeltööd Andmestiku analüüs Paiga teabekogumiku koostamine, puuduste kirjeldamine Vajadusel täiendav andmete kogumine ja välitööd Paiga lõplik piiritlemine, kaitse eesmärgi ja soovitava kaitsekorralduse määratlemine Paiga kaitse alla esitamine Pühapaikade haldamine ja maastikuhooldus Haldamise eesmärk Tagada väärtuste säilimine või nende seisundi paranemine: Vaimne pärand Aineline pärand Looduspärand Elukeskkond Põllumajanduskeskkond Usuvabadus Pühapaikade haldajad Põlisrahvas, selle ühendused (eeskostjad) – põhilised haldajad, kuna nemad on teatud kohad maastikul mõtestanud, neid kaitsnud ning järginud oma tavasid seal. Keskkonnaamet / RMK Muinsuskaitseamet Omavalitsused Maaomanikud EV senise halduspraktika puudused
omapärased, lihtsalt ilusad maastikud); looduslik väärtus (raietest puutumata vanad metsad, looduslikud rohumaad); rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus (nt põlismets, või kultuurmaastik, väärtust tõstab lähedal olev meri, järv, vms; kergesti ligipääsetav); identiteediväärtus (alad või objektid mis kohalike elanike jaoks tähtsad või kõrgelt hinnatud). 52. Maastikuhooldus kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Eesmärgid: · säilitada traditsioonilisi elemente, nende omavahelisi suhteid ja maakasutust · säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja veeteid väärtuslikele elementidele
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
tammide kõrvaldamine või läbipääsuteed. o Selgroogsete ja kahepaiksete kaitse Kaitse põhimõtted langevad kokkuloomastiku üldise kaitse põhimõtetega. o Maastike kaitse Maastik ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastik on mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused. Maastikuhooldus kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehnilistejms. võtetega. Maastikuarhitektuur arhitektuuri ja maastiku-planeerimise piirvaldkond, ka rakendus kunstiala. Sobitab tehis- ja looduslikke objekte maastikku, arvestades esteetika, ökonoomika ja ökoloogia nõudeid. Maastikukaitsemaastiku kujundamise ja hooldamise abinõud,
püstitatud majanduslikud ülesanded 3. külvikord peab looma eeldused ja tingimused mulla füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste omaduste paranemiseks ja tervikuna mullaviljakuse tõusuks Õpik lk. 39 1. Tooge näiteid liike ohustavast inimtegevusest Eestis. Lageraie, karjäärid, tööstushooned ja nende rajamine 2. Nimetage looduskaitse tegevusvaldkondi. 1. klassikaline looduskaitse 2. maastikuhooldus, 3. loodusvarade kasutus ja kaitse 4. keskkonnakaitse 5. ökosüsteemide kaitse 6. koosluste 7. mitmekesisuse kaitse 8. liigikaitse 9. loodusobjektide kaitse 3. Mis on kekkonnakaitse peamised tegevusvaldkonnad? Heitmed ja nende klassifikatsioon; jäätmehooldus Keskkonnatervis(õhu- ja veekaitse, keskkonnamürgid, toidulisandid; virgestus) Loodusvarade säästlik kasutamine (taastumisvõimega loodusvarad, väga aeglase
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Maastike puhul eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset. Maastikuhooldus (1) laiemas tähenduses on kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimises, reguleerimises ja optimeerimises, selles rakendatakse klassikalise looduskaitse, otstarbeka looduskasutuse ja keskkonnakaitse abinõusid. (2) Kitsamas tähenduses kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jms. võtetega. Maastikuarhitektuur arhitektuuri ja maastikuplaneerimise piirvaldkond, ka rakenduskunstiala.
töökohtade loomisele. Iga konventsiooni heaks kiitnud riik kohustub kindlustama maastike kaitset, korraldust ja planeerimist, kasutades riiklikke meetmeid ja Euroopa koostööd. Oma riiklikus süsteemis peab iga osapool määrama parima territoriaalse tasandi konventsiooni rakendamiseks, lähtudes kohalike omavalitsuste Euroopa hartast. Euroopa maastikud moodustavad ühise varamu, mille kaitseks, majandamiseks ja planeerimiseks peavad riigi koostööd tegema. 172. Maastikuhooldus ja selle vajadus Maastikuhooldus – kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Seisneb maastike muutuste planeerimises, reguleerimises ja optimeerimises. Et väärtuslikud elemendid ja omapära säiliksid ja keskkond oleks võimalikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
