Ökoloogia mõisted Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest (kliimategurid, elukeskkond) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm Endosümbioos üks organism elab t...
Kahanevas popul.s on suremus suurem kui sündivus. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab org arengule kõige soodsamat toimet nim optimumiks. Ökosüsteem on iseregulaaruv süsteem, millesse kuuluvate popul arvukus ja koosseis säilivad pikema aja jooksul stabiilsetena. Org vastastikku kasulik kooselu nim sümbioosiks. Ökosüsteemi elusosa nim biotsönoos, eluta osa ökotoop Nii taimedest kui loomadest toituvaid org nim omnivoor. Parasitism on org kooseluvorm, mille üht osapoolt nim parasiit ja teist peremees. Ühe ökosüsteemi toiduahelast mood toiduvõrk. Kui suremus on väiksem kui sündivus, siis nim seda populatsiooni kahanemiseks
Mägimetsad Eelistavad elada puudeotsad ELUPAIK Pesa puudeotsas Ehitatakse tihedalt uusi pesi Koristavad tihti Igal oma isiklik pesa Pojad elavad ema juures kuni kümme aastat HARJUMUSED Liiguvad neljakäpuli Puudel liiguvad rippudes Tegutsevad rühmadena Elavad karjadena Sallivad HARJUMUSED Suhtlevad häälitsuste ja zestide abil. Nutavad valjuhäälselt On omad tervitus ja leppimis märguanded Magavad pesades kindlates asendites TOITUMINE Omnivoor Puuviljad Lehed Putukad Joob vett INTELLIGENTSUS Tunneb ära ennast peeglist Näitavad üles vanemliku hoolt Oskavad viipekeelt Väljendavad meeleolusid. Kasutavad lihtsaid tööriistu KASUTATUD KIRJANDUS www.miksike.ee/docs/.../loomade_kaitumine_ppt_ martinkulvik.ppt http://www.kidsplanet.org/factsheets/chimpanzee. html http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0impans_ %28perekond%29 http://www.annaabi.com/materjal26511 geograafiareferaatl%C3%B5unaameerika loomad
populatsiooni isendid vastastikku kasulik lagundajad. reastatud organismid. elavad kooselu. DESTRUENDID TOIDUAHEL AREAAL SÜMBIOOS Orgaanilise aine Taimtoiduline loom. Organismide kogumass. Segatoiduline loom. tarbijad. KONSUMENDID HERBIVOOR BIOMASS OMNIVOOR Ökosüsteemi eluta osa. Orgaanilise aine tootjad. Ökosüsteemi elusosa. ÖKOTOOP BINGO PRODUTSENDID ELUKOOSLUS Inimtegevusest Ühisel terriotooriumil Lihatoiduline loom, kiskja. Organismidele mõju tulenevad tegurid, mis elavad ühe ja sama avaldavad eluta looduse avaldavad mõju liigi isendid KARNIVOOR tegurid.
Levik • Levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas • Aasias- Siber, Kamtšatka, Kaug-Ida, Hiina, Iraan, India, Pakistan, Jaapan • Ameerika- Alaska ja Lääne-Kanada • Arvukus viimasel ajal suhteliselt stabiilne (2008- 620 isendit) • Enim Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Ida-Virumaal • 2008 kütiti 39 karu Elupaik • Raba- ja laanemetsad • Tuulemurd ja tihe metsaalune • Taliuinak Toitumine • Segatoiduline- omnivoor • Erinevad putukad, vaglad, sipelgad • Suurulukeid muurab harva. Eelistab süüa korjuseid. • Kevadel mullused marjad. Suvel lopsakad rohelised taimed (naat, võilill, puulehed ja -võrsed, õunad, erinevad marjad) Paljunemine • Jooksuaeg mai-juuni • Tiinus vältab 195-225 päeva • Pojad sünnivad jaanuaris (ca 500 g) • Enamasti 1-2 poega, harva 3-5 • Ema kõrval veedavad 2-3 aastat • Suguküpsed 3-5 aastaselt HUNT Liigikirjeldus
Looduse referaat Metssiga Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Välimus 3.Eluiga 4.Elumood 5.Levik 6.Toitumine 7.Sigimine 8.Vaenlased 9.Metssiga Eestis 10.Kaitsestaatus 11.Allikad 1.Sissejuhatus Metssiga on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom. Metssiga on omnivoor nagu kodusigagi. Ta on pärismaine Kesk-Euroopas, Vahemere piirkonnas (kaasa arvatud Atlase mägedes), Põhja-Aafrikas ja enamikus Aasias, ulatudes lõunasse Indoneesiani välja. Hiljem on teda sisse toodud paljudesse kohtadesse. Arvatakse, et kodusiga on aretatud metsseast umbes 7000 aastat eKr Lähis-Idas ning umbes samal ajal sõltumatult ka Hiinas. Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu. Isane metssiga on kult, emane siga on emis ja noori järeltulijaid kutsutakse põrsasteks.
organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks.ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kane...
Mineraalained o Konservandid o Maitseained · Toiteväärtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab täielikul osüdatsioonil · Tähtis on toidu tasakaalusus · Näited o Süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg o Rasvad ~39 MJ/kg · Vajadus o Vaime töö 12MJ (2900 kcal) päevas o Füüsiline töö 19MJ (4550 kcal) päevas Inimese toidukaart Inime on omnivoor kõigesööja Üks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompeseerida Varud akumuleeruvad kas rasvkoena või glükogeenina Rasvad Taimed (õlid) ja loomsed rasvad Küllastunud ja küllastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster Küllastumata rasvad on olulised närvitalituse jaoks Süsivesikud eehk sahhariidid · Põhiline organismi energiaallikas
Hingamiselundkond Hingavad hästi arenenud trahheede abi Närvisüsteem Põhiosa paikneb pearindmikus, pikka närviketti pole Meeleelundid Hästi on arenenud kompimismeel(jalgadega,lõugkobijatega) Nägemine on nõrgalt areneud(2 kesksilma) Seedeelundkond Toidu närimine toimub lõugkobijate ja eesjalgade mälumisjätkete abil Erituselundkond Vinanääre pearindmikul Sigimiselundkond Neil esineb kopulatsioon, isasel sugti, emasel muneti Käitumine Toidu otsimine Omnivoor, saaki püüavad varitsemise meetodil Sigimiskäitumine Esineb võitlus isaste vahel, puudub pulmatants. Kuni 600 muna munetakse pinnasesse. Munast kooruvad valmikud on moondeta. Üheaastane elutsükkel. Kaitsemehhanismid Vaenlasteks on linnud, konnad, imetajad, putukad. Kaitse maskeeringuga, surnut teesklemine, jäsemete hülgamine Eluviis Kõige aktiivsem hämarikus ja öö esimesel poolel Levik ja elupaik Elab niitudel, metsas, elamute läheduses, seintel, plankudel
Ökoloogilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, m...
mõlemad vanemad - Seksuaalne aktiivsus aastaringi - Naise ,,varjatud ovulatsioon" hoiab mehe kogu aeg naise lähedal - Mehel puudub sugutiluu - Meeste suguti oluliselt suurem, kui teistel - Oskus kasutada tehnikat, valmistada keerukaid tööriistu - Kõigesööja ehk omnivoor BIOLOOGID ÜKSMEELEL.... - Inimene bioloogilisel teel eristunud loomariigist - Inimlased lahknenud mingist inimahvide tüvinormist - Inimene vähemalt 2 milj.aastat vana - Inimlased, inimesed pärinevad Aafrikast - Püstine inimene (Homo Erectus) esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändal ja Euraasia asustas - Nüüdisinimene (Homo sapiens sapiens) asustas praktiliselt kogu vana maailma 40- 50 tuhat aastat tagasi VAIELDAKSE
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Karnivoor (kiskja) loomtoi...
sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. kisklus - röövlooma toitumissuhe saaklooma-ga. herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. omnivoor (segatoiduline) - loomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. areaal (levila) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala. populatsioon - ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. populatsiooni arvukus - ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. populatsiooni tihedus - ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. biotsönoos (elukooslus) - ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid
*Autotroof: sünteesivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest.(taim) *Heterotroof: kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teist organismide poolt sünteesitud org.ainet. (inimene) herbivoor-taime, karnivoor-liha, omnivoor-mõlemat. *Miksotroof: Nii autotroof kui ka heterodroof.(protist) *Kemotroof: keemilistest ainetest energia. (bakter) *Fototroof: energia fotosünteesides valgust.(taim) *Saprotroof: toitub surnud organismidest. (seen) *Biotroof: elusatest org. toitub. *Litotroof: anorg. ainete tarbija. *Organotroof: org. ainete tarbija. Assimilatsioon: organismis toimuvad sünteesi protsessid, mille käigus saadakse: sahhariide, valke, lipiide, nukleiinhappeid jne. Lähteained: ensüümid, täiendav makroenergia. Näiteks: fotosüntees, DNA süntees. Dissimilatsioon: organismis toimuvad lagunemisprotsessid. Toiduga saadavad või oraganismis sünteesitud oraanilised ühendid lõhustatak...
Abiootiline tegur organismide elutegevust mjutavad eluta looduse tegurid ( hk,muld,vesi); eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mju organismide elutegevusele. Areaal he sstemaatikaksuse asuala( nt populatsioon, liik, perekond) Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja rvloomadest moodustunud toiduahel Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkuren...
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt ta...
BIOLOOGIA 1. Nimeta kolme tüüpi ökotegureid. * Produtsent (esimene troofiline tase) ehk tootja. Toodavad endale ise orgaanilist ainet. * Konsumendid (teine troofiline tase). Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. * Destruendid (kolmas troofiline tase) ehk lagundajad. Tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Või siis Abiootilised (tegurid elutaloodusest [õhk, muld, vesi, temperatuur]), biootilised (tegurid elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootil...
* LAGUAEHEL * Algab alati surnud orgaanilisest ainest (leht). * Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajates. * Lõppeb alati DESTRUENDI e. lagundajatega (seened ja bakterid) * Kõdunenud lehed vihmauss lestad bakterid ja mikroseened * * * * TROOFILISED TASEMED e. * toiduahela lüli. Troofiline tase reguleerib eelneva lüli ARVUKUST JA SÕLTUB SELLEST * esimese troofilise taseme mood. PRODUTSENDID e. orgaaniliste ainete TOOTJAD. * Produtsendid - herbivoor- omnivoor (sööb taimi kui ka loomi) kiskja destruendid (lagundaja) * Aineringe moodustavad PRODUTSENDID, KONSUMENDID ja DESTRUENDID * Igas järgmises tasemes talletub 10 % eelmise troofilise taseme energiast. (Fütoplankton 15000kg ahven 1500 kg haug 150 kg * LIIGIRIKKAD ÖKOSÜSTEEMID (troopiline vihmamets / Eesti salu- ja segametsad) * LIIGIVAESED (kõrb / raba) ÖKOLOOGILINE TASAKAAL : * LOODUSLIK TASAKAAL = kui ökosüsteem suudab ise reguleerida ennast * MÕJUTAJAD :
mis on seotud nende kohastumusega elada üle talvine toiduvaene periood Eestis jäävad karud taliuinakusse tavaliselt novembris ning väljuvad talipesadest järgmise aasta märtsist maini. Talipesad hülgavad esimestena täiskasvanud isakarud ning viimasena sama-aastaste poegadega emakarud. Emakarud sünnitavad talipesades pojad ning veedavad nendega reeglina koos ka järgmise talve. Karu on sõltumata kuuluvusest kiskjaliste seltsi omnivoor nii oma toiduvaliku kui ka hammastiku ja seedekulgla ehituse poolest. Eestis on vanemate, kui aastaste karude peamiseks suremusteguriks küttimine. ILVES Euraasia ilves (Lynx lynx) kuulub kiskjate seltsi kaslaste sugukonda. Eestis elab Euraasia ilves kõikides metsaga seotud elupaikades Emased ilvesed valivad oma kodupiirkonna sobiva elupaigatüübi ning toidubaasi järgi, mis võimaldaks neil üles kasvatada oma järeltulijad
värvus (kaitse-või varjevärvus, segavärvus näiteks zebral), ehituslikud iseärasused (kiired jalad, kilp, hais, elekter, okkad, tint, sarved), elupaik (org), koloniaalne eluviis. Kiskluse näited: toakärbes ja ristämblik, nirk ja uruhiir. 6. Taimtoidulisus ehk herbiooria taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe. Loom saab kasu ning taim kahju. Herbivoor taimtoiduline loom, nt: putukad; karnivoor lihasööja, nt: rebane, hunt; omnivoor nii taim- kui lihasööja loom, nt: siga, karu. Herbivoorid jagunevad: Söövad kindlat liiki taimi (koaala, panda, kartulimardikas) Söövad eri liiki taimi (jänes, põder) Söövad kindlat taime osa (käbilind, lehetäi) Ühe liigi isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine, moodustavad populatsiooni. Näiteks ahvenad tiigis.
Toitumissuhted ökosüsteemis Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine · Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: organismid e. biootiline osa eluta osa e. abiootilised osa · Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks: 1.muld 2.veereziim 3.mineraaltoitumise reziim 4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid · autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad; redutsendid e. lagundajad. Konsumendid · Vastavalt toidu allikale: Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid organismid, kes toituvad ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: ...
-) Produtsendid toodavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Destruendid lagundajad, kes lagundavad surnud orgaanilisi ühendeid. -) Anaeroone glükolüüs ilma hapnikuta toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Aeroobne glükolüüs hapnikuga toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Metabolism organismi aine- ja energiavahetus. -) Makroergiline ühend energiarikas ühend, mis talletab energiat. -) Herbivoor taimtoiduline tarbija. -) Omnivoor segatoiduline tarbija. -) Karnivoor lihatoidumine tarbija. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid ei sõltu valgusest/toimuvad päevasel kui ka öisel ajal. -) Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid on sõltuvuses valgusest/toimuvad päevasel ajal. -) Assimilatsioonireaktsioonideks vajab organism ATP-d. -) Fermentatsiooni lõpp-produktiks on etanool või piimhape.
5. Biosfäär Maad ümbritsev elusloodus (hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri). 4. Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslusest (ökosüsteemi elus osa) ja ökotoobist (ökosüsteemi eluta osa). 19. selgita mõisted; tootjad e autotroofid, tarbijad ehk heterotroofid, produtsent, konsument, destruent, herbivoor, omnivoor. Tootjad e. autotroofid organismid, kes toodavad vajaliku orgaanilise aine ise nt taimed Tarbijad e. heterotroofid organismid, kes saavad vajaliku orgaanilise aine väliskeskkonnast toiduga nt inimene Produtsent tootjad nt taimed Konsument tarbijad nt inimesed Destruent lagundajad nt bakterid, seened Herbivoor rohusööja (I astme tarbija) Omnivoor kõigesööja (II astme tarbija)
Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündi...
Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metsk...
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
3)nugiahel ehk parasiittoiduahel Toiduahelad ökosüsteemis põimuvad omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku ehk toitumissuhete võrgustiku ehk konneksi. Troofiline tase 1 tootjad e taimed Troofiline tase2 esimese astme tarbija(loom, kes sööb ära taime) ehk herbivoorid (võib olla ka omnivoor) Troofiline tase3 teise astme tarbija ehk karnivoorid või omnivoorid Troofiline tase4 kolmanda astme tarbija(tippkiskja, temale enam jahti ei peeta) ehk karnivoor või omnivoor Produktiivsus - energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus. Produktsioon bruto ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. neto ökoloogilise süsteemia puhastoodang. Sünteesiprottsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud(respireeritud) energia vahe. bio aja jooksul kogunenud orgaaniline aine. primaar troofilise 1.astme toodang
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse ...
Kooli nimi Parasvööde Referaat 8.b klass Võru 2008 Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama mm-ni aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, üleminekuline paraskliima, mandriline paraskliima ja mussoonparaskliima. Paraskliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika keskosa, Lõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel....
· Ökoloogia uurib oranismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. · Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. · Ökoloogilised tegurid jagunevad: o Abiootilised ökoloogilised tegurid- tulenevad eluta loodusest, nt valgus, õhk, temp o Biootilised ökoloogilised tegurid- pärit elusloodusest, nt liigikaaslased · Abiootilised ja biootilised tegurid ka soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. · Nad mõjutavad ka organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Valguse mõju organismidele · Nähtav valgus jääb vahemikku 380nm-760nm ning on vajalik roheliste taimede fotosünteesiks. · Fotoperiodism- organismide reageerimine ööpäevasele valgus-ja pimedusperioodi muutustele. Jagab taimed kolme rühma (pikapäevataimed, lühipäevataimed, päevaneutraalsed taimed) o Pikapäevataimed vaja...
hammaste struktuur, keeruka aju progresseeruv areng) inimlaadsete ülemsugukonda inimlaste sugukonda inimeste perekonda liik: inimene 2. Inimahvid: orangutangid, gorillad, simpansid, bonobod 3. Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas 4. Inimesele iseloomulikud tunnused: Väga suur ajumaht (~1400cm3) Püstine kehahoiak ja kahel jalal liikumine Aeglane areng, mittesessoonne sigimine (ei sõltu aastaajast) Inimene on omnivoor (kõigesööja); toitu töödeldakse, varutakse, transporditakse ja jagatakse omavahel. Keerukas kultuuriline käitumine (sh artikuleeritud kõne) Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad pikaaegset hoolitsust Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiat; sõltuvus asjades Elamine tavaliselt lagedal maal, metsast väljas; kogukondadena laagrites või asulates 5. Koed
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1...
4) taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid ( grazers) elusaist taimeosadest ja seentest toituvad loomad, algo-, mütseto-, lihheno-, ksülofaagid (e lignivoorid), füllofaagid ning fruktivoorid. Lähtume traditsioonist, mida on järginud ka Eesti ökoloogid, ja jaotame heterotroofid järgmiselt: lagundajad, nugilised, taimtoidulised, loomtoidulised ja omnivoorid. Omnivoor loom, kes sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Karnivoor lihatoiduline; kitsas tähenduses kiskjaliste seltsi (Carnivora) kuuluv loom 13. Heterotroofe mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Heterotroofide puhul -( Loomad, seened, enamusbaktereid) Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi, pH, O2 Heterotroofide puhul, kelleks on loomad, seened & enamus baktereid toit,
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojaste...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aa...
Ümarmudil on hea söögikala, mida sobib kasutada nii kodusel söögilaual kui ka kalatööstuse toorainena.[16] Kõige uuem võõrliik Eestis, kellest ka ajakrijanduses ja meedias palju räägitud on, on šaakal (Canis aureus). Šaakali tavaline levikuala on Põhja-Aafrikast ja Kagu-Euroopast LõunaAasiani. Meile lähimad püsiasustusalad on vähemalt 1000 km kaugusel Ukrainas ja Ungaris. Tema mõju meie elurikkusele pole veel teada. Teame et ta on omnivoor ehk kõigesööja, kes toitub nii taimsetest kui loomsetest objektidest. Šaakali dieet konkureerib rebase ja tõenäoliselt veel suuremas osas kähriku omaga. Kõige suurem kahju meie tänasele elurikkusele tuleneb sellest, et šaakal on veel üks maaspesitsevate lindude tarbija. Šaakal on ametlikult nimetatud võõrliigiks, keda tuleks hakata tõrjuma väljaküttimise teel. Käesolevast hooajast on šaakal lisatud Eesti kütitavate ulukite nimistusse. [21]
organismid(bakterid, seened) · Parasiit on nugiline, kes toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. · Detridofaag - surnud taimede ja loomade jäänuste peale orienteerunud organismid · Detriit on taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, hukkunud taimed jne · Karnivoor on loomtoiduline loom ,eks toitub teistest loomadest. · Herbivoor taimetoiduline loom. · Omnivoor on segatoiduline loom, kes sööb nii liha kui taimetoitu. · Kiskja on röövloom, kes peab jahti teistele loomadele · Ohver on kiskja saak. · Toiduahel on organismidevaheline toitumissuhtestik · Toiduvõrk on põimunud erinevad toiduahelad · ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis. Alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad konsumendid · Biomass on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust.
ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene on ainus olend imetajate seas, kellele on iseloomulik sotsiaalsus. Vale; Paljutel imetajatel on sotsiaalne eluviis üsna tavaline. e) Kui toidust on kõrvaldatud teatud allergiat põhjustavad valgud( näiteks riisist) saadakse transgeenne toit Õige 4. Nimeta 3 olulisimat bioloogilist erinevust inimese ja teiste loomade vahel: 4.1. Kahel jalal liikumine 4.2. oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid 4.3 Segatoiduline ehk omnivoor. 5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas? a) Transpordib aineid b) Immuunsuse tagamine c) Täidab kaitsefunktsiooni 6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude
Mis on loodusvööndid? · Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivd suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. · Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja eannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Ekvatoriaalne Vihmamets. · Ekvaatorilägedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu Aasias. · Iseloomustavad suurusi: 1. Kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. · Ööpäeva keskmine tem...
juhul on hammaste pesemine näidustatud. Hambakivi teke oleneb ka sülje koostisest ja toidust. Hambapasta rohkem maitse pärast, harjamine on tähtsam. Võib lahendada ka nii, et perioodiliselt toimub narkoosi all hambakivi puhastamine igapäevase harjamise asemel. 3 3. SÖÖTMINE Vaata söödaarvutused vihikust! Koer kui prügitoiduline omnivoor. Kodustatud koeral arenenud ensüümid, mis lasevad seedida tärklist. Koera hambad on väiksemad ja lamedamad kui hundil – on toimunud muutus, kuid siiski meenutavad kiskja hambaid. 3.1. Energia Vaja on energiat ja vett. Energiat saab SV, R, V – 50-80% toidu kuivainest kasutatakse energia saamiseks. Energiat vaja ioonide pumpamiseks, molekulide sünteesiks ja lihaste kontraktsiooniks.
ligi 3x väiksem. d) Inimene on ainus olend imetajate seas, kellele on iseloomulik sotsiaalsus. Vale; Paljutel imetajatel on sotsiaalne eluviis üsna tavaline. e) Kui toidust on kõrvaldatud teatud allergiat põhjustavad valgud( näiteks riisist) saadakse transgeenne toit Õige 4. Nimeta 3 olulisimat bioloogilist erinevust inimese ja teiste loomade vahel: 4.1. Kahel jalal liikumine 4.2. oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid 4.3 Segatoiduline ehk omnivoor. 5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas? a) Transpordib aineid b) Immuunsuse tagamine c) Täidab kaitsefunktsiooni 6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude
Toiduained: värvained, lõhnained, konservandid, maitseained, toitained (valgud, rasvad, vitamiinid, süsivesikud, mineraalained). TOIDU TOITEVÄÄRTUS EHK KALORSUS Toiteväärtus ehk kalorsus on soojushulk, mille toit annab täielikul oksüdatsioonil. Tähtis on ka see, et toit oleks tasakaalus. Näited: süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg, rasvad ~39 MJ/kg Vajadused: vaimse töö korral 12 MJ(2900 kcal) päevas, füüsilise töö korral 19 MJ(4550 kcal) päevas. INIMESE TOIDUKAART Inimene on omnivoor kõigesööja. Üks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompenseerida. Valgud akumuleeruvad kas rasvkoena või glükgeenina. Üleliigsed toitained väljastatakse organismist. RASVAD Taimsed (õlid) ja loomsed rasvad. Küllastunud ja küllastumata rasvad. Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster. Küllastumata rasvad on olulised närvitalituse seisukohalt. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Põhiline organismi energiaallikas.
Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse detridofaagid esmasteks- toituvad otseselt Detroidist ja teisteks jne. 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näiteks mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. 47. Karnivoor ehk kiskjad ehk röövimetajad on imetajate klassi lihatoidulised loomad 48. Herbivoor ehk taimetoiduline loom 49. Omnivoor ehk kõigetoidulised loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui loomset) toitu (nt metssiga, pruunkaru, hallvares) 50. Kiskja ehk karnivoor ehk röövimetaja on imetajate klassi lihatoiduline loom 51. Ohver kellegi tõttu, millegi läbi kannatanu, kahjustatu v. hukkunu. 52. Toiduahel on jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. 53
madal bioproduktsioon. Tüüpilised oligotroofsed ökosüsteemid on rabad ja oligotroofsed järved. Olmedegradatsioon - on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine olmejäätmetega (igapäevase elu tegemistega viljaka mulla kahjustamine) Olmejäätmed - on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Omnivoor - ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Ontogenees - on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani. Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast.
44. Parasiit nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. 45. Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jne). 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, fekaalid.. 47. Karnivoor imetajate klassi lihatoiduline loom, loomtoiduline. 48. Herbivoor taimtoiduline loom 49. Omnivoor segatoidulised, kõigetoidulised loomad. 50. Kiskja röövloom, kes peab jahti saakloomadele. 51. Ohver saakloom 52. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 53. Toiduvõrk toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. 54. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise strukuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised astmed. Astme maht on võrdeline troofilise taseme organismide
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Lo...
vaenlasel väga raske teda ära tappa. Kärsa abil saab suuri kive veeretada. Kärss on ülitundlik ja metsseal on väga hea haistmine. Emasloomal on 6 paari nisasid, kuid toitumine on neil kõigil erinev. Toitumine 5 Suure osa oma toidust saab kätte songides. Sööb vilja, kartuleid ja paljusid põllukultuure. Metssiga on omnivoor. Rohelised taimed, puuvõrsed (väike osa); teisalt taimede maa-alused osad (suur osa) – juured, risoomid (pilliroo risoomid); edasi loomne toit (putukad, vihmaussid, tõugud); kõige rohkem mõjutavad viljad (tammetõrud, pöögiseemned ja pähklid). Kõige olulisem toidufaas on viljad (eriti nisu). Metssiga on ka raipetoiduline. Levik Väga laialt levinud. Kanadasse ja Austraaliasse on metssiga inimeste poolt viidud.
Bioloogia 12. klass Kai Mänd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju tal...
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
