Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogia eksami 1-4 vastused (0)

3 HALB
Punktid
4.variant
Allelopaatiaon eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht[1].
Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessioonide kulgu[1].
Allelopaatiliste mõjudega arvestamine võib olla oluline nt segakultuuride kasvatamisel
Omnivoorid- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga.
Inimene on omnivoorne liik vaatamata sellele, et mõned inimesed söövad ainult taimset toitu (vegetarianism) ja mõned loomset päritolu toitu (karnivoor). Üldiselt söövad inimesed võrreldes teiste primaatidega rohkem loomse päritoluga toitu.
RahvusparkRahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest.
Ökoloogia - (kr. oikos – maja, elamu, eluruum; logos – mõiste, õpetus, teadus) Otseses mõttes on ökoloogia seega teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus (logos) eluruumi (oikos) seaduspärasustest – elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest.
Aine ja energia liikumine ökosüsteemis - Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Aineringe liikumapanevaks jõuks on kõik organismid, kuivõrd enamik keemilisi reaktsioone ökosüsteemide aineringes toimuvad ensümaatiliselt, seega elusorganismide toimel. Peamisteks energiaallikateks on seejuures päikesekiirgus ja keemiliste sidemete energia.
Biosfääri tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed – süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, hapniku- ja väävliringe.
Energia (kr. energeia – tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Biosfääri jõudnud päikeseenergiast: a) 30% peegeldub; b) 46% muundub otseselt soojuseks; c) 23% kulub aurumisele ja sademetele; d) 0,2% läheb üle tuule- ja lainete energiaks;
e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus.
Ramsari konventsioon linnud , märgalad,Kirjutati alla 1971 . aastal Ramsaris, Iraanis , ja jõustus 1975.
2007 ühinenud 157 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele , mis on olulised veelindude elupaikadena. (veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu.
3.variant
Keskkonnakaitse - meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja
vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.
Autotroofid – e.produtsendid, organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid võivad ise lihtsaist ühendeist sünteesida.Selleks saavad nad energiat kas mineraalühendeist või päikesekiirgusest.
Loodusreservaat – on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala , kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Loodusreservaadis on keelatud: igasugune majandustegevus ning loodusvarade kasutamine; inimeste viibimine , v.a. järelvalve-, teadus- ja päästetöödel.
Sünökoloogia – populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru.
Lämmastikuringe - on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.
Põhiline osa (umbes 78%) maakera atmosfäärist koosneb lämmastikust. Atmosfäärne lämmastik on bioloogiliselt piiratud kasutusega, põhjustades lämmastiku vajakajäämist erinevates ökosüsteemides. Lämmastikuringe pakub erilist huvi ökoloogidele, sest lämmastiku kättesaadavus mõjutab ökosüsteemide võtmeprotsesse, hõlmates primaarproduktsiooni ja lagunemist. Inimtegevus, nagu fossiilsete kütuste põletamine, lämmastikväetiste kasutamine ja lämmastiku eraldumine heitvette, on suurel määral aidanud kaasa lämmastiku dünaamilisele ringlemisele.[1]
Õhus on vaba N2 (lämmastik) kättesaadav vähestele bakteritele (näiteks mügarbakterid), kes on võimelised redutseerima lämmastikku ammooniumiks.
Taimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsetest lämmastikuühenditest (põhiliselt nitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid . Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure kontsentratsiooni korral nitraadid bioakumuleeruvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele.
Kisklus - röövlus, epistism, predatsioon.Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, redaator) sööb teisi ( saakloom ). Kiskja ja saaklooma areng on vastandlikud: Kiskja areng lähendab neid saakloomaga – terav nägemine, kuulmine , haistmine, reageerimiskiirus. Saaklooma kohastumine viib kiskja võimalikule vältimisele – peitevärv, hoiatav ning ehmatav värv, väledad jalad.
Kokkusaamise korral Lahus elu korral
A B A B
+ - - 0
kommensalism - Kommensalism – kahe organismi (ka liigi,populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele
osalisele – kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele.
Kokkusaamise korral Lahus elu korral
A B A B
+ 0 - 0
Kisklus – röövlus, epistism, predatsioon.
Antagonismi iseloomulik juht; üks loom
(röövloom, predaator ) sööb teisi (saakloom).
Kokkusaamise korral Lahus elu korral
A B A B
+ - - 0
EL keskkonnakaitse põhimõtted – 1. Ära hoida on parem kui parandada.. 3. Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida.
5. Reostaja- maksab-printsiip, mis tähendab, et keskkonnakahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal. 6. Ettevõtlus ühes liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises. 7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve.
keskkonnakaitset . 9. Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus .
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel.
2.variant
Redutsendid – lagundajad, loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. R-de tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis.
roheline revolutsioon1960.aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nim.roheliseks revolutsiooniks.
autökoloogia – organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi.
inimekvalent – ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuse võrdlemiseks. Hindamisalus on BHT, 1 ie= 54g BHT5 / ööpäevas.
fosfori ring - on biogeokeemiline ringe , mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.[1] Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad .
Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluse käigus muutumatuks, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajaliku fosfori orgaanilistest ühenditest.[2]
Fosfor keskkonnas: Looduses esinevatest fosforiühenditest on kõige tavalisemad ja suurima tööstusliku tähtsusega fosfori mineraalid fosforiit ja apatiit. Osa fosforhappe soolasid, näiteks fosfaadid, lahustuvad vees hästi. Taimedes ja loomorganismides olevatest fosforiühenditest võib moodustuda nende lagunemisel (näiteks veekogude põhjas) fosfiin, kuid seda esineb vaid erandlikes tingimustes.
Õhusaastamine,atmosfäärimeetod.
Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline ).
Õhusaastel
Põllumajanduslikud
1.Kemikaalide kasutamine
2. Ebameeldiv lõhn
3. Tootmisjäägid
4. Tolm (põllu harimisel)
5. Õietolm
Mittepõllumajanduslikud
1. Autode heitgaasid
3. Fluoriidid
4. NOx (oranžid, punased g.)
6. Raskmetallid
7. Tolm, põlemisjäägid
8. Aerosoolid
Rahvusvaheline kostöö - Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on
1. Hädavajalik – rändliikide kaitse.
2. Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes
3. Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele
4. Aitab oluliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses.
Rahvusvahelises koostöös on oluline osa Tallinna Loomaaial ning Tallinna ja Tartu botaanikaaedadel
Washingtoni konventsioon - loomad,taimed müük.
Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki.
Sümbioos, parasitism .
Parasitism e. nugilisus – eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism – parasiit e. nugiline toitub teise organismi – peremehe – kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust.
Sümbioos, mutualism – mõlemale kasulik või vajalik
kooselu.
lubatud piirikontsentratsioon - vees, õhus,mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks
I variant
urbanisatsioon linnastumine , linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud. Loomade eluviisi ja käitumise muutumine linnas.
Jäätmed- tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks kõlblikud ained või materjal. Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka. on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
populatsioon asurkond , rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektiks moondustab populatsiooni amavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda.
heterotrof – organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Ainevahetuse üldtüübilt on h-d kemo- või fotoorganotroofid . H-d on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik baktereid.
bioloogiline hapnikutarve - kui veekogu üldseisundit iseloomustav parameeter . Veeheite koostises määratakse eelkõige järgmiste ainete heite piirväärtused: ... ained, mis mõjuvad halvasti hapnikubilansile ning mida on võimalik mõõta bioloogilise hapnikutarbe.
Veekogude saastumine
Reostus – reostatus, vee saastatus ( saastamine ),loodusliku veerežiimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks.
Veereostusel
Põllumajanduslikud
1. Töötleva tööstuse jäägid
2. Talud , farmid (pesu)
3. Väetised
4. Erosioon
5. Veterinaarravimid
Mittepõllumajanduslikud
1. Tööstuse heitveed
2. Olmereoveed
Veepuhastus
Veepuhastus on 3-etapiline:1. Mehhaaniline, 2. Keemiline, 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik puhastada .
lämmastiku/fosfori ringe
euroopaliidu keskkonnakaitse
BERNI KONVENTSIOON – Euroopa elupaigad ja metsik loodus Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid .
I - rangelt kaitstavad taimeliigid ;
II - rangelt kaitstavad loomaliigid ;
III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida.
mõisted:
konkurents – isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Tavalisimad on eluruumide- ja toidukonkurents. K. Võib olla liigisisene või liikidevaheline. Populatsioonitiheduse suurenedes k-i surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Organismirühmade erinevuse
vähenemine evolutsioonis organismide tunnuste sarnastumise tagajärjel.
Ökoloogia eksami 1-4 vastused #1 Ökoloogia eksami 1-4 vastused #2 Ökoloogia eksami 1-4 vastused #3 Ökoloogia eksami 1-4 vastused #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kriss20 Õppematerjali autor
Siit saab vastused ökoloogia eksami 1-4 varjantidele

Sarnased õppematerjalid

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam
30
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam

vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13–14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal
18
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal

vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist · Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet · Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega · Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13­14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. · Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga,

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused
19
docx

Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused

toimivad vastastikused suhted ja mõjutused. Maastikuhooldus ­ kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehnilistejms. võtetega. Maastikuarhitektuur­ arhitektuuri ja maastiku-planeerimise piirvaldkond, ka rakendus kunstiala. Sobitab tehis- ja looduslikke objekte maastikku, arvestades esteetika, ökonoomika ja ökoloogia nõudeid. Maastikukaitse­maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav (preventiivne) osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastike klassifitseerimist nimetatakse rajoneerimiseks e. maa-ala jagamine millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks:

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Ökoloogia
5
doc

Ökoloogia

Kordamisküsimused: Ökoloogia 1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene ­ sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3. Miks on liigiline mitmekesisus oluline? Liikide vähenemine avaldab negatiivset mõju keskkonna ja inimeste heaolule. Looduse ja keskkonna kaitsmine tagab selle, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. (Ökosüsteem on tasakaalus, kui kõik see, mida organismid valmistavad, samas ka kellegi poolt varem või h

Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides
Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine
42
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus (kordamisküsimuste põhine)

Looduskaitse ­ ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Ökoloogia ­ teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist. Otseses mõttes on see teadus organismidest nende enda kodus (kes kelle ära sööb või välja sööb). Üldistatult on ökoloogia õpetus eluruumi seaduspärasustest ­ elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. Aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega. 1 Autökoloogia ­ organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. Jaotatakse uurivate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalituse järgi.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Materjal tööks
2
docx

Materjal tööks

2)Energia ökosüsteemides:Energia (kr. energeia ­ tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse:1) kineetilist energiat ­ väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv: ­ valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia; 2) potentsiaalset energiat ­ kasutamata töövaru ­ bensiin, pingul kumm jne. Avatud ja suletud ringe Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vahem vordsed ­ tegemist on nn. suletud aineringega (1). Agrookosusteemides viiakse toitaineid tihti rohkem ara kui tagastatakse ­ tegemist on nn. Avatud aineringega (2). Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodus

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
bioloogia kontrolltöö ökoloogia
9
docx

bioloogia kontrolltöö ökoloogia

Ökoloogia fundamentaalteadusena 1. Ökoloogia mõiste. Ökoloogilised tegurid ja näited nende mõjudest erinevatele liikidele (biootilised, abiootilised, antropogeensed tegurid). ÖKOLOOGIA- teadus organismide ja eluta keskkonna (abiootilised tegurid) ning oranismide omavahelistest suhetest (biootilised tegurid). KESKKONNATEGUR ehk ökoloogiline faktor: aine, energia või info voog keskkonnast. Organiseerituse tasemed ja ökoloogia harud: ❏ molekul ❏ rakk, kude, elund, elundkond/ökofüsioloogia ❏ organism/autökoloogia ❏ populatsioon- ühte liiki organismide kogum teatud maa-alal/demökoloogia ❏ ökosüsteem- eluskooslus (biotsönoos) koos eluta loodusega (biotoop/ökotoop)/ sünökoloogia ❏ bioom- ühe taimkattevööndi elustik (tundra, taiga jne) ❏ biosfäär- kogu maa elustik/globaalökoloogia Abiootilised tegurid- päikesevalgus, temperatuur, sademed

ökoloogia
Ökoloogia - kordamisküsimuste vastused
8
docx

Ökoloogia - kordamisküsimuste vastused

2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe ­ see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. ENERG

Ökoloogia ja keskkonnakaitse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun