Põssapossa, Muud õpetajad, Marge, Dursleyd, Muud õpilased. Kirjeldus: Harry veeetis suve sugulaste juures. Suve lõpul tuli neile külla tädi Marge, kelle jutt tüütas Harryt ära ning ta lasi Marege´i õhku. Kuna Harry oli kasutanud võlujõudu väljaspool kooli, kartis ta, et ta visatakse koolist väla, põgenes ta sugulaste juurest. Harry sai minna rahulikult sigatüüka kooli 3. Klassi kuid teepeal kuulis ta, et Azkabanist on põgenenud Sirius Black, kes kuulujuttude põhjal jahib just teda. Selle hirmus pandi koolile kaitse ümber demetoris, kes muudavad enda ümber kõik negatiivseks. Iga kord kui Harry nendega kokku puutus, kaotas ta teadvuse või muutus väga nõrgaks. Kooli oli tulnud uus mustade jõudude õpetaja Remus Lupin, kes õpetas Harryle, kuidas Dementoreid eemale tõrjuda. Sirius Blackil õnnestus kooli tungida, kuid teda märgati ning ta pidi kiirelt põgenema. Harry saab teada, miks Sirius teda otsib, nimelt on Sirius tema ristiisa.
Must mamba (Dendroaspis polylepis) Ingrid mölder 7.a Klassifikatsioon Loomad Keelikloomad Roomajad Soomuselised Mürknastikalised Mambad Must mamba Joonis 3 Välimus Madu Iseloomuliku musta suusisemusega, mille järgi on must mamba oma nime saanud Hallika kehaga Umbes 2,5 meetrit pikk joonis 1 Toitumine Must mamba sööb peamiselt: Närilisi Väikeseid linde Must mamba on surmavalt mürgine. Joonis 2 Jahib, salvates saaki ühe korra ja oodates, kuni mürk teeb oma töö. Jahib vahel puude otsas. Elukoht Mustad mambad elavad Kesk-Aafrikas. Nad elavad savannides. Mustad mambad vajavad soojust. Joonis 4 Mürk ja kiirus Musta mambat peetakse üheks maaima mürgiseimaks maoks. Must mamba on ka maaima kiiremaid madusid. Mao mürk on neurotoksiline ja võib tappa 30-60 minutiga. Must mamba võib liik...
Talle hakkas meeldima see raamat nii väga, et hakkas uurima selle kirjaniku tausta, et teada saada tema teiste teoste kohta ja et kas kirjanik kirjutas teised oma romaanid hispaania või prantsuse keeles. Kogu selle uurimise käigus viib see info teda Barcelonas elanud võimsate perekondade saatuste keerisesse, et mis toimus enne kodusõda, kodusõja ajal kuni raamat tänapäaevani välja. Daniel läheb uurimisega nii kaugele, et kaasab ka oma lähikondsed ja samal ajal jahib seda raamatut salapärane tegelane, kes hoiab ta tegemistel silma peal.
MERISK 6.C Hanna-Liisa Kuusik Rando Kleiman Välimus • Pea, saba ja selg, koos tiibadega on mustad, kõhualune ja tiiva ääred on valged. • Merisk on kiivitajast veidi suurem, pikkus 40–45 cm ja tiibade siruulatus 80–86 cm. • Pikk, kinaveripunane nokk. • Jalad punakaspruunid. • Kaalub 470-560 grammi. Toitumine • Merisk toitub selgrootutest loomadest, ta jahib neid madalas vees või siis nopib neid adruvallidest. • Limustest ning vähkidest keda ta rannalt või madalast veest oma pika nokaga korjab. Paljunemine • Pesa ehitab merisk klibule. Pesa põhi vooderdatakse ühesuurusega väikestest kivikestest. • Pesas on mai alguses 3, harva 4 karedakoorelist hallikaskollast hallide laikude ja mustade tähnide või kriipsukestega kirjut muna. • Pojad lahkuvad pesast umbes 40 päevaselt. Ränded
jõeorgude ja soodega. Pesapaigad asuvad metsade servaaladel, enamasti vanades kuuserohketes puistutes. Väike-konnakotkas pesitseb nii okas, leht- kui segametsades, kuid reeglina väldib männikuid. Peapuuliigiks on kahel kolmandikul pesapaikadest kuusk. Jahti eelistatakse pidada niitudel, samuti jahitakse luhtadel ja põldudel. Enamiku toidust moodustavad väikesed imetajad, peamisteks saakloomadeks on uruhiired, mutid, konnad, linnud, maod ja suuremad putukad. Väike-konnakotkas jahib saaki enamasti väheintensiivselt majandatavatel rohumaadel, aga ka märgaladel, põldudel ja teistel avamaastikel ning vähesel määral metsas. Saaki jahitakse lennul, konnakotkastele iseloomulikuks võib pidada saagi otsimist maas kõndides. Tihti varitsetakse ka puudel. Peamiseks ohuteguriks Eestis on pesapaikade hävimine. Tähtsad on ka pesitsusaegne häirimine, saagijahiks sobilike alade kadumine või nende kvaliteedi langus. Väike-konnakotkas kuulub meil kõige rangemini
• Väga tihti tapab vanem tibu noorema • Esimestel päevadel on tibu täiesti valge, pärast 9-15 päeva muutuvad suled tumedamaks ja tugevamaks Jahtimine • Kaljukotkad tavaliselt jahivad avatud või pool avatud maastikel • Nad lendavad maapinna lähedal ja tihedalt üle küngaste ning proovivad oma saaki üllatada • Nad tapavad oma saaki kasutades tugevaid küüniseid • Suured saakloomad võivad olla ka näiteks kaljukits • Harva ta jahib ka vabas õhuruumis • Nad ei saa saakloomi kanda mis on nende enda kehakaalust raskemad – sel juhul teevad saagi tükkideks või nad tulevad mitu päeva järjest tagasi Eluiga • Vabalt elavatel kotkastel on väga raske vanust määrata • Juba mitmekümnendaid aastaid uuritakse kotka eluiga rõngastega • Šveitsis leiti kotkas kes sai 26 aastaseks ja Rootsis üks 32a • Mitte vabalt elavatel kotkastel (nt loomapargis) on eluiga tunduvalt pikem ja võib ulatuda 40 aastaseks
Originaallaulu ja helimontaazi auhinna võitnud Bondi-filmi tegemiseks kulus 200 miljonit dollarit. Film teenis üle 1 miljardi dollari kasumit. Film on võitnud Parima Märulifilmi auhinna, Oscari, Kuldse Gloobuse ja palju muid. Filmist lähemalt Skyfall oli 23. James Bondi film. Filmis näeb kahte varematest filmidest tuntud Q'd, keda mängib Ben Whishawi ja Moneypennyt, keda mängib Naomie Harris. Filmi alguses jahib Bond pearahakütti, kes varastas kõvaketta, mis sisaldas katte all olevate agentide informatsiooni. Moneypenny peab tulistama pearahakütti, aga laseb Bondi. Kuna agentide töö ei too enam tulemusi, tahab riik, et MI6 sulgetaks. Treiler https://www.youtube.com/watch?v=iGng9NLo37Y Helilooja Thomas Montgomery Newman sündis 1955. aastal Ameerikas. Thomas Newman on kirjutanud muusika sellistele filmidele nagu "Kalapoeg
Sürgavere 2013 Sissejuhatus Meie räägime tiigritest. Kõik tiigrid on kiskjad ja söövad liha. Tiigreid on palju ja väga erinevaid liike ja me räägime täna mõndadest neist liikidest. Amuuri tiiger Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On täheldatud juhtum, kus isane amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammustusega läbi selgroo. Siiski moodustavad suured sõralised põder ja metssiga amuuri tiigri toidust 85%, mistõttu tema
Vastu suve lastakse jälle üks lend vabaks. Kas 71. lennule on koolis kasvatatud tiivad, et saaks kõrgustesse püüelda? Usun, et on. 12 aastat õppimist on möödas ja olen kindel, et oleme valmis koolist saadud teadmisi elus- töös-kodus edasi arendama. 12 aastat tarkuse otsimist on loomulikult liiga lühike aeg, et seda kinni püüda. Kuid eks me kõik ole vähemalt jäljed üles leidnud. Oleme koos jaganud nuttu ja naeru. Teinud koos uskumatuid tegusid. Ning paljude õpetajate närvid ühisel jõul ära söönud. Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda ,,me saime sellega hakkama", sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada. Suur-suur aitäh teile selle eest. Aga ma usun, et vaatamata kõigele, peab iga õpetaja tunnistama, et me ei olnudki nii halb lend, pigem meeldejääv. Kuid kõik muutub ja me anname täna teatepulga üle teistele uskumatutele klas...
PAMPAD PAMPAD Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna- Ameerikas Argentiina, Brasiilia, Urugay territooriumil. Idaosasse jäävad humiidsed e. niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Humiidsest pampast Andideni jääb kuiv pampa vähem asustatud ala, kus karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. TAIMED Silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavasse perekonda, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kasvatakse maisi ja nisu, vähemviljakaid maid kasutatakse karjamaadena. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsad. MÄGIVISKATSAD Tihe karvastik, mis hoiab kehasoojust. Pikad, ümarate otstega kõrvad, täielikult karvadega kaetud. Hea kuulmine. Käpad ...
Vastu suve lastakse jälle üks lend vabaks. Kas 71. lennule on koolis kasvatatud tiivad, et saaks kõrgustesse püüelda? Usun, et on. 12 aastat õppimist on möödas ja olen kindel, et oleme valmis koolist saadud teadmisi elus-töös-kodus edasi arendama. 12 aastat tarkuse otsimist on loomulikult liiga lühike aeg, et seda kinni püüda. Kuid eks me kõik ole vähemalt jäljed üles leidnud. Oleme koos jaganud nuttu ja naeru. Teinud koos uskumatuid tegusid. Ning paljude õpetajate närvid ühisel jõul ära söönud. Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda „me saime sellega hakkama“, sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada. Suur-suur aitäh teile selle eest. Aga ma usun, et vaatamata kõigele, peab iga õpetaja tunnistama, et me ei olnudki nii halb lend, pigem meeldejääv. Kuid kõik muutub ja me anname täna teatepulga üle teistele uskumatutele klassi...
Kõrvukräts (Asio otus) Kõrvukräts (varem ka kõrvukas räts) on Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas elav kakuline. Kirjeldus Kõrvukräts on hakist veidi suurem pruunikaskollane lind. Linnu saba on sama pikk, kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Linnu pead ehivad sulgedest kõrvad, mis linnu rahulikus olekus on langetatud ja seetõttu raskesti märgatavad. Linnu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, silmad ise on oranzpunased. Kõrvukrätsu nokk on must nagu küünedki. Kõrvukrätsu keskmine kaal on 290 g ja tiibade siruulatus 84-95 sentimeetrit. Elupaik ja pesitsemine Kõrvukräts on kultuurmaastiku lind, kes pesitseb põldudevahelistes metsatukkades, taluparkides ja kõrgetes kuusehekkides, sageli ka aedlinnades ja linnaparkides. Kõrvukräts on avaspesitseja tehes oma pesa kaelustuvi, vareslaste või orava mahajäetud pesadesse. Pesas on 3-7 valget muna. Eestimaal on täiskurni leitud alates mä...
maksta ja on ettevõttele seega vähem väärtuslikud. See vabastab inimressurssi, et pakkuda personaalset teenindust neile, kes väärivad ja väärtustavad paindlikku teenindust ehk maksavad selle eest. Madalat hinda jahtiv klient tahab panna teenindajat rohkem lubama, kui viimasele jõukohane. Sageli tõuseb klient kuningaks teenindaja arvelt. See tähendab, et teenuseosutajad rahuldavad kliendi vajadusi üle oma tegelike võimaluste. Lõviosa klientidest jahib madalat hinda, sundides teenuseosutajaid tihedas konkurentsis aeg-ajalt üle oma jõu pingutama. Kui väikettevõtted tulevad vaevalt ots osaga kokku, ei saa nad väärilist palka maksta ka oma töötajatele ehk teenindajatele. Teenindajad, nagu teisigi ameteid pidavad inimesed ootavad, et nendega arvestataks ja nende head tööd tunnustataks. Samuti tahavad nad oma töödel ja tegemistel mingit arenguperspektiivi näha. Kliendihaldustarkvara
Välimus Niiluse krokodill on Aafrika suurim krokodill. Ta võib kasvada isegi kuni kuue meetri pikkuseks ja kaalub sageli 700 kilogrammi. Tal on hirmuäratavalt teravad hambad. Selg on Niiluse krokodillil tumeroheline, väikeste mustade laikudega, kõht määrdunud kollane. Niiluse krokodill saab vee all elada, kuna silmad, ninasõõrmed ja kõrvad asuvad pea ülaosas. Nii saab loom vees olles näha, kuulda, nuusutada ning ka hingata. Toit Niiluse krokodill jahib jõe või järve äärde tulevaid loomi. Ta püüab gaselle, pühvleid, metsikuid koeri ja ka lõvisid. Ohvri ilmudes ründab krokodill ohvrit välkkiirelt ja tirib vee alla, haarates ta tugevalt lõugade vahele. Tema ohvriks võib langeda ka inimene. Krokodillid lebavad madalas vees, pistes vee alt välja vaid ninasõõrmed ja silmad. Krokodill pole võimeline mäluma ja sellepärast ei söö nad saaki kohapeal. Ta viib ohvri tihnikusse, kuhu jätab ta mitmeks päevaks kõdunema.
Laenamine ja säästmine Mis on säästud? – Ülejääv raha, vaba raha Intress on tasu raha kasutamise andmise eest / laenu hind Raha ajaväärtus – raha maksab täna alati rohkem kui homme Raha väärtus võib muutuda Inflatsioon Inflatsioon – raha ostujõu langus, mida iseloomustab hindade üldine tõus Mis seda põhjustab? Nõudlusinflatsioon – ’’Liiga palju raha jahib piiratud hulgal kaupu’’. Nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine. Kuluinflatsioon – Tootmiskulude kasvust põhjustatud hinnatõus Kes saavad inflatsioonist kahju: Kindlate tuludega inimesed Hoiustajad Laenuandjad Ettevõtlus Kes saavad inflatsioonist kasu: Kellel on kerge oma tulusid suurendada Laenuvõtjad
juba kuu vanuselt. Suguküpsus saabub küll 16-18 kuu vanuselt, kuid füüsiline küpsus alles 4. aastaselt. Vasikate eest hoolitseb ainult emasloom. Toidulaud. Tähnikhirve maiuspaladeks on kõrrelised ja tarnad, kuid ta sööb ka noori lehti ja võrseid (eriti luuderohi, astelpõõsas, okaspuud, kanarbik), tammetõrusid, puukoort ja seeni. Väidetavalt suudab ta punahirvest paremini seedida madala kvalikteediga kiudainerikast toitu. Vaenlased. Suuremad kiskjad ja inimene, kes jahib ilusat looma põhiliselt liha ning tema pead kaunistava sarvepaari pärast. Huvitavaid tähelepanekuid. Võib põhjustada metsades majanduslikku kahju. Elu jooksul suureneb nii sarvede suurus kui ka harude arv. Eestis on tabatud üksikuid isendeid.
Intervjuu vampiiriga Poisi ja 200aastase vampiiri kohtumine Intervjuu algab: poiss küsib, vampiir vastab, jutustab oma elulugu esimene kord kellelegi teisele Lestat' ja Louis' kohtumine Lestat teeb Louis'st vampiiri, toob tolle mõisa oma vana isa, kellele Louis lähedasemaks saab kui tolle lihane poeg Kirstuküsimus: Louis ei soovi enam Lestat'ga koos olla ega talle alluda ta tahab iseseisvuda, aga ei leia ettekäänet Esimene osa Lestat saadab korda koledaid tegusid: jahib inimesi, piinab noori naisi ta on tõeline moraalitu koletis, ja see ei meeldi Louis'le Lestat viib Louis'i väikese haige tüdruku Claudia juurde, kellest vampiiri teeb Louis kiindub Claudiasse väga, ka tema hakkab ajapikku pigem Louis'i eelistama Nad põgenevad, Louis üritab Lestat tappa ja jätab ta surema Claudia ja Louis seilavad kodukohast, New Orleansist, ära Claudia hakkab muutuma: kuigi ta on endiselt lapsvampiir, kes enam eal
jõeorge ning luhtasid. Tavaliselt rabapistrik ise pesa ei ehita, vaid kasutab teiste lindude sobiva suurusega pesi vanade kõrgete puude otsas. Maapinnal või kaljudel pesitsedes piirdub ta vaid primitiivse alusvooderdise rajamisega. Viimastel aastakümnetel on rabapistrik asunud elama ka linnadesse, kus ta ehitab pesa tornide, kõrghoonete ja -rajatiste parapettidesse, tuulekastidesse, karniisidesse jm analoogsetesse kohtadesse. Rabapistrik jahib toitu õhust rabade, heinamaade ning luhtade kohal. Pereelu. Rabapistrik on monogaamne liik, moodustades paare kogu eluks. Pärast paaritumist muneb emane märtsis-aprillis 2-6 punakaspruuni tähnilist muna. Haudumine algab pärast viimase muna munemist ja kestab 28 päeva. Hauvad mõlemad vanemad (peamiselt emane). Pojad lennuvõimestuvad 35-40 päeva vanuselt, kuid jäävad veel pikaks ajaks vanemate juurde. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad
Valge tiiger Jahipidamine Varitsedes läheneb tiiger saagile allatuult ning vahemaa, mille läbimiseks kuluks normaaloludes minut, läbitakse paarikümne minutiga. Tihti peatusi tehes, hindab tiiger vahemaad saagini, enne kui teeb otsustava sööstu. Tiigrid on liiga suured ja rasked, et jälitada avalikult saaki pikal distantsil. Nad peavad jahti hiilides ja varitsedes ning sööstavad saagile kallale siis, kui nad on jõudnud nii lähedale kui võimalik. Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks. Välimus Tiigrite kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud. Nad näevad pimedas kuus korda paremini kui inimesed. Tiigritel on ümmargused pupillid...
Sügisel söövad grislid palju, et koguda rasva talvekuudeks, kuna nad magavad talveund. Päikeselistel päevadel ärkavad nad üles ja hakkavad jahti pidama . Talveuneks lähevad nad koopasse, kaljulõhedesse või kaevavad maa sisse koopa. Kohe pärast koopast väljumist vajavad nad toitu. Karu sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Samuti on nad võimelised tundma ära korjuse lõhna ligi 25 km kauguselt. Suuri loomi jahib ta ainult siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Isasloom saab suguküpseks 4-aastaselt ja emane 3-aastaselt. Nad ühinevad paaridesse juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva. Pojad on sündides umbes 20 cm pikkused, pimedad, hambutud, peaaegu paljad ja kaaluvad umbes 450-700 grammi. Karupojad lahkuvad peale kuue kuu möödumist koopast. Siis ei anna ema neile enam piima, vaid õpetab neid jahti pidama.
rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel; Tavaliselt munevad 1-3 muna, märtsi teisel poolel. MADUKOTKAS Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg; Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun; Toitumine: põhi toiduks on roomajad, enamasti rästikud ja arusisalikud; Saaki jahib avamaastikul lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes; Pesitsemine: suhteliselt väike pesa männi ladvaosas; Pessa munetakse ainult 1 muna mai keskel, haudumine poolteist kuud; Pesitseb Eestis peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis; Võib kohata eeskätt suuremate rabade ja käänuliste jõgede ümruses. KONNAKOTKAD Suur- ja väike-konnakotkas on välimuselt sarnased; Tiibade siruulatus 130-180 cm;
Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist. Kunst on Maa ülim väärtus. Vähesed on võimelised looma nii salapärast ilu, mis just kui pikselöök tabab meid lagipähe, läbistab juuksekarvast varba otsani ning sealjuures pakub ka esteetilist naudingut. Inimkond jahib neid tundmusi, ta on alati otsinud tõde. Kunst pakubki tõde. Ta avab meie silmad, muudab maailmavaateid ja mina avastan iseennast ning maailma. Paulo Coelho kirjutab ,,Alkeemikus" Maailma Hingest. See on reaalsus, mida ei saa meeltega tajuda, ning ta sisaldab ka universumit. Kui loen fantastilisi, maagilisi teoseid, siis tunnetan, nagu avastaksin saladusi, mida isegi õpetlased ei ole suutnud lahendada. Nad avanevad minu ees kui raamatud
looduses. Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423 kg (lõvi 366 kg). Saba pikkus kuni 100 cm ja kõrgus 105 110 cm. Pikkus on isastel 2,7 3,5 meetrit ja emasted on väiksemad. Söök Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100 200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On täheldatud juhtum, kus isane amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammustusega läbi selgroo. Siiski moodustavad suured sõralised põder ja metssiga amuuri tiigri toidust 85%, mistõttu
pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe, talvel aga soojem kui väljas. Mõned rottkängurud elavad urgudes seltsingutena. Kukruga kiskjad Enamik lihatoidulisi kukkurloomi kuulub kukkurkärplaste sugukonda, kes asustab Austraaliat ja lähedal asuvaid saari. Suurem osa kukkurkärplasi on väikesed hiiretaolised loomad, kes söövad putukaid ja teisi selgrootuid, kuid püüavad mõnikord ka tillukesi sisalikke ja imetajaid. Kukkurkurat on suur kukkurkärplane , kes jahib roomajaid ja imetajaid ning sööb korjuseid, sealhulgas surnud lambaid ja känguruid. Ta pistab kinni kogu saagi koos naha ja luudega. Kasutatud kirjandus Looduse entsüklopeedia lk 236-237 Eesti Entsüklopeedia 5 lk 187 Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 61, 161 http://vana.miksike.ee/referaadid/kukkurloomad.htm Kukkurloomad Sissejuhatus Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki, kes elavad Austraalias, Uus- Guineas ja selle lähedastel saartel ning Lõuna-Ameerikas
madukotkal kollakas-oranzid. Tiivad on laiad ja küllaltki paindlikud ja saba kitsa tugeva tagaservaga ja küllaltki kokkusurutud. Värvuselt on madukotkas heledates toonides, pealt hallikaspruun ja alt on peaaegu valge ja tumeda tähnilise mustriga. Pea ja puguala on reeglina tumedamad. [ 1; 2009, 11, 17. ] · Toitumine Madukotka põhitoiduks on roomajad Eestis enamasti rästikud ja arusisalikud. Saaki jahib ta avamaastiku lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes. Päevane toituvajadus on 1-2 madu, pesapoeg vajab päevas 120-150 grammi toitu. [ 2; 2009, 11, 17. ] [ 3; 2009, 11, 17. ] · Pesitsemine Erinevalt teistest meie kotkastest ei pesitse madukotkas tavaliselt mitu aastat ühes pesas. Iga aastal ehitatakse uus, suhteliselt väike pesa männi ladvaossa,
ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: esimese astme kiskja fütofaagi sööja teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja tippkiskja see, kes asub sööjate rivi lõpus. · Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. · Juhul kui üks loom jahib teist ja lõpuks ta tapab ning ära sööb, siis esimest nimetatakse kiskjaks ja teist ohvriks. · Parasiididnugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis-või toitaineid. · Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma (sooleussid) · Fakultatiivparasiidid parasiteerivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt (voodilutikas)
aksikhirv, sambarhirv, gaur ehk india piison , nilgai, metssiga ja vähemal määral jahivad nad ka vesipühveleid ja antiloope. Väiksemad loomad nagu jänesed, okassead ning paabulinnud moodustavad väga väikese osa tiigri toidust. Väiksemaid loomi jahivad nad siis, kui tavalist saaki on vähe. On olnud juhtumeid, kus tiiger ründab isegi elevanti või ninasarvikut. Inimeste pealetungist tingitult on nad hakanud jahtima ka koduloomi. Tiiger jahib põhiliselt üksi ja öösel, kui suuremad sõralised on aktiivsed. Ühe korraga võib tiiger süüa 18–40 kg liha. Tavaliselt läheneb tiiger saagile külje pealt või tagant ning haarab ohvril kõrist, et teda tappa. Seejärel tirib ta saagi varju, et seda süüa. Kui vajalik, siis võib ta saaki vedada üle mitmesaja meetri. Elutsükkel. Tiigril ei ole kindlat paaritumishooaega, kuid paaritumine on kõige sagedam novembri lõpust kuni aprilli esimese pooleni
emaga jahil käima. Kuni viiest kutsikast, kes maikuus sünnivad, jääb sügiseks ellu üks-kaks, kes siis paar aastat emaga koos elavad ja toimetulekut õpivad. Ilvesed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Üks täiskasvanud ilves sööb päevas ära kaks kilo liha ja võib selle peale ka paar päeva nädalas nälgida. Ilvese lemmikroog on jänes. Ent jäneseid ei leidu nii palju, et ilvesel hing sees püsiks. Sellepärast jahib ilves metskitsi. Mida rohkem leidub kitsesid, seda parem elu ilvesel on. Hunt on metsas ilvese ainus tõsine vaenlane. Ilvesed elavad paarikümne aasta vanuseks. Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil isegi lubatud neid küttida. Petta ilvest looduses, et teda pildistada, nagu petetakse ära linde, peitudes
hüviste hulk. Inflatsioon Inflatsioon on majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine tõus. Deflatsioon Deflatsioon on üldine hinnataseme alanemine. Tarbijahinnaindeks Tarbijahinnaindeks saadakse teatavate ostukorvi (THI) kuuluvate kaubagruppide hindade muutuse võrdlemisel teise perioodiga. Mis põhjustab 1. nõudlusinflatsioon liiga palju raha jahib inflatsiooni piiratud hulka kaupu. 2. kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus. Kes saab kahju 1. suhteliselt kindlate tuludega inimesed inflatsioonist 2. hoiustajad 3. laenuandjad 4. ettevõtlus Kes saab kasu 1. need, kellel on kerge oma tulusid suurendada inflatsioonist 2. laenuvõtjad
leitud mesilastele. Vapsik paneb mesilastaru kohal paika oma jahiterritooriumi ning ründab kõiki rivaale. Kui üks vapsik on mesilase kätte saanud, tuleb teine kohe tema asemele „valvepostile“. Nad jätkavad oma tegevust seni, kuni mesilaspere on hävitatud. • Kuigi aasia vapsikud pole üldiselt inimese vastu agressiivsed, ründavad nad suure grupina koheselt, kui tunnevad, et nende pesa on ohus. KAHJULIKKUS MESINIKELE • Oma põlisel levialal jahib Vespa velutina põhiliselt Apis cerana’t, india mesilast, kes on kohastunud ja välja töötanud strateegia aasia vapsiku vastu. Kuid euroopa meemesilane, Apis mellifera, on võõrliigina sisse rännanud aasia vapsiku ees kaitsetu. Euroopa meemesilane läheneb tarule aeglasemalt ja reageerib rahulikumalt, märgates vapsikut. Kuigi nad kasutavad sarnast ründetehnikat vapsikute vastu, pole see nii efektiivne ja osav kui india mesilasel.
Kaljukotka valge sabatüvik ja tiivalaigud asenduvad vanemaks saades pruunide sulgedega. Tema tiibade siruulatus ületab kaks meetrit. Emaslind on suurem, kuna peab toime tulema haudumise ja pesakaitsmisega, isaslinnu ülesanne on pesitsemise ajal peret toita. Kaljukotka vanalinnu laup on tumepruun ja lagipea ning kukal kuldpruun – siit tuleb ka tema ingliskeelne nimetus Golden Eagle. Noorlindudel on valged tiivalaigud ja sabatüvik ning jalas valged püksid. Toitumine. Kaljukotkas jahib saaki kas madalal maapinna kohal lennates või kõrgemalt pikeerides. Mõlemal juhul on eesmärk saakobjekti üllatada. Kaljukotkas sööb Eestis peamiselt keskmise suurusega imetajaid, nagu metsnugis, jänesed, kährik ja rebane, kuid on võimeline maha murdma ka suuremaid loomi, nagu metskits. Sageli peab ta jahti ka lindudele, nagu teder, sookurg ja teised rabas elavad liigid. Tänu oma teravale nägemisele märkab ta saaki juba enam kui kilomeetri kauguselt.
Munad on punakaspruunide tähnide ja kriipsudega. Emaslind muneb iga 2-3 päeva tagant. Pojad kooruvad alles 33-34 päeva pärast. Alguses toob toitu isaslind, kuid siis, kui pojad on suuremad, peavad mõlemad toitu tooma. Kuu vanuselt suudavad pojad juba ise peassa toodud toitu süüa. Umbes 45 päeva pärast on nad lennuvõimelised ja valmis pesast lahkuma. Vanemad hoolitsevad poegade eest veel umbes 8 nädalat. 4. Toitumine Hiireviu on röövlind. Oma toidu jahib ta edale ise. Ta sööb närilistest hiiri, mutte, mügrisid, teisi linnupoegi, konni, jäneseid ja vahest ka kodukana. Hiireviu võib süüa ka korjuseid. Põhiliselt käib ta toitu otsimas põldudel. Oma saaki varitseb ta õhus tiireldes või kusagil vaatluspostil ümbrust jälgides, vahel ka maapinnal kõndides. Saagi leidmiseks kasutab viu peamiselt silmi, kuid vajadusel ka kõrvu, sest linnul on väga hea kuulmine. 5. Levik ja arvukus
A hakkab tunduma et asjaga on seotud keegi veel, kes on nende mõrvadega seotud. Kuna advokaat oli seinalt maha võtnud Mashale päranduseks määratud maali otsustab A viia need maalid oma tuttava kunstiteadlase kätte- tuleb välja et Masha tädimees omandas need maalid II MS ajal Saksamaalt ja maalis ise need üle. Maalid on kuulsa kunstniku Watteau kolm tundmatut maali, Mashale kuulub mitmemiljoniline varandus. A saab aru et see kes tappis advokaadi ja Lizaveta jahib just neid maale. Pärast Rasuli abi saavad nad aru ,et tegelik mõrvar on samas majas elav, rõõmus ja korralik pensionär. Tolle naine käis Lizaveta juures abiks ja sattus lugema päevikut, kus oli kirjas maalide kohta. Kuna Lizavetal oli südamega probleeme korraldasid nad nii et Lizaveta suri. Nad lubasid aidata sektil korter kätte saada, kui sekt annab neile kolm maali. Advokaat hakkas hiljem kahtlustama ja seetõttu tuli ka tema ära tappa.
jääb alati nooreks ja ilusaks, kuid tema füüsiline keha hakkab vananema. Ta oli selle eest nõus andma oma hinge, et portree vananeks ning tema ise jääks alati nooreks. Lord Henry üritab Doriani viia väga teisele teele, kui see, kus noormees enne oli käinud. Lord Henry võtab seda ise kui uurimist ning uudishimust proovib ta teada saada, kas Doriani on võimalik muuta. Gray hakkab üsna pea elama kohustuteta elu, järgib oma süda ja hinge, jahib ilu ning tema elu hakkavad valitsema ainult rõõmud ja naudingud. Dorian satub ühte teatrisse, kus mängitakse Shakespeare'i. Ta oma lummatud näitlejanna Sibyl Vane'ist, kes mängis Julia rolli. Loomulikult soovis ta jagada ka oma sõpradega seda kogemust, kuid kui Basil ja Henry näitasid välja oma pettumust ja leidsid, et tüdruk on andetu, jättis Dorian tütarlapse maha. Koju jõudes märkab ta, et portree on muutunud, kuid ei süvene sellesse liialt
Üsna hääleka madukotka pea on suur nagu kakkudel, silmad suured ja kollakas-oranzid. Lennupildis on ta kergesti äratuntav heleda alapoole järgi, kus puuduvad tumedad kontrastsed laigud (samamoodi heleda alapoolega kalakotkal ja hiireviu heledal vormil on tiivanukkidel hästi märgatavad tumedad laigud). Üsna pikal sabal on 34 tumedat vööti, tiivad on laiad ja paindlikud. Toitumine Madukotka põhitoiduks on roomajad Eestis enamasti rästikud ja arusisalikud. Saaki jahib ta avamaastiku lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes. Pesitsemine Erinevalt teistest meie kotkastest ei pesitse madukotkas tavaliselt mitu aastat ühes pesas. Iga aastal ehitatakse uus, suhteliselt väike pesa männi ladvaossa, kuhu mai keskel munetakse ainult üks valkjas muna. Haudumine vältab poolteist kuud ning poeg veedab pesas kaks ja pool kuud seega on keskmine Eesti suvi
kindlat vormi, ega erinenud oluliselt canzonist. Motett- 3-häälne mitmehäälsuse vorm, mis oli kahes keeles(pr. Ning ladina). Aluseks oli laenatud põhimeloodiad. Madrigal- 14. Sajandil tekkinud madrigal. Olulisim itaalia lauluvorm. Enamasti olid 2- häälsed. Alumine hääl oli lihtsam, ülemine kaunistusterikas ning liikuv. Caccia- Oli teine tähtis põhivorm. Oli 3-häälne, rahulik instrumentaalne hääl toetab kahte ülemist liikuvat (hääled liiguvad sarnaselt kaanonile üks hääl jahib teist) Prantsusen Sanson- harmooniline ilmalik polüfooniline armastuslaul. Aluse panid Guillame Dufay, Gulles Binchois'. Frottala- korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Ühisjooneks oli lihtsas vormis stroofiline tekst ning korduv refrään. (NT: kordub vahel vastavalt laulu pealkirjale olev sõna). Laadis domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled (võis asendada ka pillidega) . Algas Firenzes 15.saj. Villanella- matkis veelgi rohkem rahvamuusikat kui frottala
hiiglaslikku kaljurahnu mäetippu, see veereb alla tagasi. Sisyphos alustab uuesti. (Inimelu võrdkuju) Tantalose piinad see, mida ihaldatakse näib olevat käeulatuses, kuid jääb ometi kättesaamatuks. Orpheus ja Eurydike armastus võib võita isegi surma, Orpheus pääseb Hadesesse, kuid kahtlemine armastuses (Orpheus vaatab tagasi) hävitab kõik. Paan (Faun) jahimeeste, karjuste, metsaelanike jumal. (Sarved peas, karvased saku jalad, mängib flööti, jahib nümfe, karjatab, tekitab paanikat.) Ariadne lõng juhtnöör Prometheus kinkis inimestele tule, mõtlemisvõime, teadmisi, oskusi sattus seetõttu Zeusi viha alla. Aheldati Kaukasuse mäe külge, iga päev nokkis kotkas ta maksa. (Herakles päästis ta.) Prometheus titaan Pandora laegas Pandora päästis laekast välja kõik inimlikud puudused ja inimkonna hädad ning mured (haigused, sõjad, kuriteod jne), laekas oli ka lootus, tänu sellele suudavad inimesed edasi elada.
vaid need, kes on mugupritolu! Kuid kes on nende tegude taga? Draco Malfoy? Legend kneleb, et neid tegusid teeb Slytherini prija ja tal on saladuste kamber. Koolis hakatakse arvama, et seda teeb Harry ja kik vaid he tobeda klubi prast. Raamatu lpus lheb Harry saladuste kambrisse ja pstab sealt Ginny. Harry Potter ja Azkabani vang: Kaksteist aastat on hoitud Azkabanis, vlurite vanglas kohutavat vangi nimega Sirius Black. Kik arvavad, et see mees jahib Harryt ja ta oli Voldemorti ksilane ja soovib teda les otsida. Harryt hakatakse hoidma nagu pilpa peal, kuid Harry rikub siiski reegleid, nt tulles salaja Siganurme, vlurite klla. Lossi mber pannakse dementorid, Azkabani valvurid. Need olendid on kohutavad pimeduse olendid. Harry kohtub Sirius Blackiga ja kik osutub ldse teistsuguseks kui paistis. Harry Potter ja Tulepeeker: Harry kib Weasleydega Lendluudpalli Karikaturiiril ja sael manatakse esile Must Mrk ehk Voldemorti mrk
Samas on see südamelähedane kõigile ameeriklastele ning kindel on, et see toob kassadesse raha. Veel üheks heaks näiteks on ühe inimese figuuri vägivaldne toppimine ulme ning fantaasiazanrisse ,,Abraham Lincoln:Vampire Hunter" on film, mis võiks jääda tulemata. Kas on ikka sobilik (isegi meelelahutuse eesmärgil) panna filmi Ameerika ajaloo üks olulisemaid figuure president Abraham Lincoln ning teha temast vampiirikütt, kes jahib ja tapab vampiire. Hollywoodi filmide pigem suuremaks probleemiks on just sellise eetilise piiri leidmine ning säilitamine.
Kõrberebane e. fennek peitub päeval palavaga oma maa-alusesse urgu ja õhtuhämaruses alustab jahti. Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui teistel rebastel. Suured kõrvad aitavad paremini kehatemperatuuri reguleerida (Tartu Ülikool, 2018) 4 Skorpion on ämblikulaadne lülijalgne. Keha on lüliline ja koosneb peast, kehast ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion tegutseb öösel. Tema jahib ämblikke ja putukaid. Saagi tapab skorpion mürgitades. Saba otsas on tal astel, kust väljub mürk, mis võib tappa isegi inimese. Tavaliselt kasutab ta seda siiski saagi, mitte vaenlase või inimese peal. Skorpionid ei joo, kuna saavad kogu vajaliku vee toidust kätte. Kõrbepalavuse vastu poevad skorpionid kivi alla peitu. Kuumenemist vähendab ka läikiv ning koorikuline keha pind (Miksike, 2017) Kilpkonna pea ja jalad sulavad liivaga väga hästi ühte
ülimat hüve. Pealegi õiglus on pigem võõrale kuuluv ehk see on suunatud teistele. Et õiglust poolte vahel rakendada on vaja teada asjade väärtust. Seega tulid rahatähed, mis panid erinevatele asjadele väärtuse-et nüüd saaks jagada,müüa, anda ja võtta võrdselt. Ebaõiglust ei saa teostada iseenda vastu, sest iseennast ei taha ju keegi kahjustada. Kui keegi ongi enesele halba teinud siis on see suunatud pigem riigi vastu või jahib siis teisi hüvesid nagu näiteks kuulsus. Samuti peab ebaõiglus olema vabatahtlik. Teadmatusest või hetke seisust nagu nt: viha ei olda ebaõiglane, sest algatajaks ei olnud mitte viha mõjul tegutseja vaid viha põhjustaja. Aga ebaõigluse all kannataja Õiglane vajab enese kõrvale veel ka korralikkust, sest kumbki neist pole head kui nad lähevad lahku. Korralikkuse olemus seisneb seaduse paradamises seal kus üldine läheb lahku üksikust
Ämblikud Grete Veskiväli (Ettekanne koos pildimaterjaliga, vt lõpus) *Ämblikud ehk täpsema seltsi nimetusega ämblikulised on kohastumise poolest ühed maailmaimed, sest nad elavad igal pool meie ümber, isegi arktilises kliimas. Enamus ämblikke on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga. *Ämblikud kuuluvad ämblikulaadsete ehk arahniidide hulka. Ämblikulaadsed kuuluvad arvatavasti vanimate maismaaloomade hulka, sest skorpione on leitud juba ülemsilurist ehk umbes 400 miljonit aastat tagasi. Ämblikulaadsed on näiteks skorpionid, puugid, lestad. Nad on eranditult röövtoidulised ja neil toimub kehaväline seedimine. Nad hingavad kopsudega. Harilikult koosneb nende keha pearindmikust ja tagakehast. Nende tagakeha on kõigil jalutu. *Koibikulised: Keha on kompaktne, ei jagune selgelt pearindmikuks ja tagakehaks nagu ämblikel. toituvad väikestest nii elusatest kui surnud putukatest, öise ...
juhib kõrvale hobusekaarik. Bandiit peatab kaariku ning leiab leiab sealt seest surnud mehed ning raskelt haavatud ja jõuetu Bill Carsoni. Bill Carson lubab Tucole avaldada koha, kuhu on peidetud 200 000 dollarit, kui Tuco talle vett annab. Tuco saabki teada surnuaia nime, kuid vett tooma joostes, Carson sureb. Blondiel aga õnnestus teada saada haual olev nimi. Kuna mõlemad mehed teavad ainult poolt saladust, algab uuesti nende vaheline koostöö. Samal ajal jahib Inglisilm („The Bad“) Bill Carsonit, kuna ka teda huvitab peidetud 200 000 dollari asukoht. Saatus viib aga kolm meest kokku, kuna Blondie ja Tuco satuvad vanglasse ning vanglaseersandiks ongi Inglisilm. Tuco äratab seersandi tähelepanu, kuna bandiit on oma vale nimeks võtnud Bill Carsoni nime. Pärast Tuco läbipeksmist on Inglisilmal pool infot käes ning ta sõlmib Blondiega lepingu, et kui Blondie on nõus tegema koostööd, saab ta pool kullast endale. Blondie nõustub ettepanekuga.
Välimuselt sarnaneb pampakass kodukassile, kuid ta on veide suurem. Ta elab Argentiinas, Peruus, Tsiilis, Equadoris ja Peruus. Neil on väga paks roostepruun või helepruun karv, mida kaunistavad mustad vöödid. Leidub ka musta karvkattega isendeid. Karva paksus võib olla kuni 7 sentimeetrit. Võrreldes kehaga on kassi pea küllaltki väikene. Tema pikkus ei ületa 60 sentimeetri. Pampakassi levikuala on suur, ta elutseb rohumaadel, metsamaadel, metsades ja mägedes. Peab jahti öösiti, jahib väikeseid imetajaid ja linde. Metsikutes tingimustes on selle liigi sigimisaeg teadamata, tiinus kestab emastel 80-85 päeva. Ühes pesakonnas on 1-3 kassipoega. Colocolo ( Leopardus colocolo) Colocolo on väikesekasvuline kaslane, kelle elupaigaks on Tsiili. Selle kaslase kasv jääb 43-75 sentimeetri vahele, sabapikkus on kuni 33 sentimeetrit. Kaslase kaal jääb tavaliselt 3-7 kilogrammi vahele
Suuruselt unikaalne usaldusväärselt mõõdetud isend Ida-Kolumbiast oli 11m 43 cm pikk. Anakonda kere põhivärvus on hallikasroheline, suurte tumepunaste ümmarguste või piklike laikudega, mis paiknevad malelaua ruutudena. Kere külgedel kulgeb rida väikesi heledaid laike, mida ümbritseb must rõngas. Selline värvus varjab suurepäraselt anakondat, kui ta peitub, lebades vaikses jõekäärus, kus hallikasrohelises vees ujuvad pruunid lehed ja vetikapuhmad. Oma saakloomi jahib ta luurates tagasihoidlikes nurgakestes. Tema saakloomad on mitmesugused imetajad, kes tulevad joomiskohtadesse, veelinnud, mõnikord ka kilponnad ja noores kaimanid. Anakonda ohvirks langevad ka kodusead, koerad, kanad, pardid , kui nad tulevad vee äärde. Anakonda on munaspoegija, emane toob ilmale 28 kuni 43 järglast, kes on 50 kuni 80 cm pikkused, mõnikord aga võib muneda. (Bannikov et al, 1985.) Kokkuvõte
Intensiivse küttimise tagajärjel jääb sügiseks alles kaks-kolm isendit. Kõige rohkem on registreeritud nelja kuni seitsme liikmelisi karju. Hundikarja suurus sõltub eelkõige jahisaagist. Hunt on karjaloom. Koos karjalise eluviisiga on sel liigil välja kujunenud väga keerukas ja selgete alluvsuhetega käitumine ning liigile omase valdusala hoidmiseks vajalik suhtlus. Territoriaalne ja omalaadne sotsiaalne eluviis on süvenenud ajapikku toidu hankimisega - hunt jahib enamasti suuri saakloomi, kellest ta üksi jagu ei saaks. Karja suurenemisel on kindel piir, kui see ületatakse, siis peab madalamal tasemel isend lahkuma. Isased lahkuvad ise, aga madalama taseme emased ajab minema karjas valitsev alfa-ema. 9 Küttimine innaperioodil või pärast seda võib põhjustada sigivate paaride ja karjade lagunemist, suurendades üksikult elavate huntide osakaalu
tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. NB! Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga! caccia it muus 2häälne kaanon 14.-16. saj Itaalias it. k `jaht', tavaliselt kolmehäälne, kus rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaht elavalt liikuvat ja teineteist kaanonina imiteerivat ülahäält (üks hääl jahib teist). Trecento esindaja Francesco Landini Francesco Landino (1325/35-1397) oli pime muusik ja trecento suurkuju. Oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muus.teoreetik Itaalias. Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, enamik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 14. Saj Prantsusmaal ARS NOVA
30m pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe, talvel aga soojem kui väljas. Mõned rottkängurud elavad urgudes seltsingutena. Enamik lihatoidulisi kukkurloomi kuulub kukkurkärplaste sugukonda, kes asustab Austraaliat ja lähedal asuvaid saari. Suurem osa kukkurkärplasi on väikesed hiiretaolised loomad, kes söövad putukaid ja teisi selgrootuid, kuid püüavad mõnikord ka tillukesi sisalikke ja imetajaid. Kukkurkurat on suur kukkurkärplane , kes jahib roomajaid ja imetajaid ning sööb korjuseid, sealhulgas surnud lambaid ja känguruid. Ta pistab kinni kogu saagi koos naha ja luudega. Känguru Kängurud kuuluvad kukruliste seltsi. Nad elavad Austraalias, Tasmaanial, Uus- Guineas ja veel mitme selle piirkonna väiksematel saartel. Kängurud on 3m pikkused, neil on tugevad tagajalad, lühikesed esijalad ja võimas saba. Liiguvad enamasti hüpeldes, saba toimib hüppel tüürina ja seistes toena. Kukkur on ees, ava ülespoole
Dorian Gray portree 1891 Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde (16 October 1854 30 November 1900) Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde sündis 1854. aastal Dublinis ja suri 46 aastat hiljem Pariisis. Kirjanik läks ajalukku rafineeritud maitsega homoseksuaalina, kes istus oma eripära tõttu koguni kaks aastat kinni. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Wilde'i nõrkus meeste vastu lahvatas kireks, kui ta puutus kokku Robert Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema sulest sündinud suurepärane romaan, näidendeid ning jutustusi. Oscar Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Jõukas intelligendiperes üles kasvanud Wilde õppis Trinity ja Magdalena k...
Kui rebasel parajasti poegi ei ole, siis ta ei puhka urus, vaid lagedal maal rohus või võsas, et saaks märgata kiskja lähenemist.Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Rebase vaenlased Rebase põhiline vaenlane on inimene, kes jahib teda meelelahutuseks ja karusnaha saamiseks. Maal tapetakse rebaseid kui kanavargaid ning paljud rebased jäävad ka auto alla. Rebastele peavad jahti ka ilvesed, pantrid ja hundid, kuid neid ei ole palju alles jäänud. Rebase kasulikkus Rebane hoiab tasakaalus pisinäriliste ja putukate arvu. Rebane on ka tähtis karusloom, keda 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
