Keskkonna mõisted (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Põhimõisted:

Demograafiline plahvatus - rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul
Urbanisatsioon- linnastumine , linnade pidurdamatu kasv.
Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule.
Teaduslik-tehniline revolutsioon - algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio , televiisor, arvutid , laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud.
Tehnokraatia - tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika, mitte tehnika inimese jaoks.
Roheline revolutsioon- 1960ndal aastal täna saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele ( väetised , niiskus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut.
Kekskkond- tingi muste kompleks , milles biosüsteem asub. Ühelt poolt aineline oleluskeskkond (vesi, muld , teise oranismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteroloogilised, edaafilised, biootilised jm tegurid) kogum.
Keskkonnakaitse - meetmete kompleksi inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.
Looduskaitse- ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, ttaastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise.
Ökoloogia- õpetus eluruumi seaduspärasustest- elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelises suhetest.
Autökoloogia- uurib üksikorganismide ja keskkonna vahelisi seoseid .
Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna vahelisi seoseid.
Sünökoloogia tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.
Bioloogiline tort- põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja funsamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulike looduslikke gruppe nende välimuse geograafia, evolutsiooni jne seisukohast . Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia , mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud . Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia , morfoloogia,
Monitooring e seire- plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud montiooringujaamades. Üheks liigiks on kaugseire - mis on maa pinna distantsuurimine, mille eesmärgiks võib olla nt taimkatte produktiivsuse ja saagi ennustamine .
Katse- loodusteaduste põhiline uurimismeetod.
Vaatlus - jälgimine
Loendus- loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. Selleks võib olla: 1) absoluutne- hõlmab uuritva kogumi kõik isendid 2) suhteline- hõlmab tervikust mingi juhusliku osa ( hiirte väljapüük lõksudega)
Modelleerimine- tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises.
Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi ja – olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikatsior) ja nende tunnetuse põhjal.
Bioindikaator - Bioindikaator võib olla isend , kooslus , populatsioon jne. Jaguneb: 1) otsene bioindikatsioon 2) kaudne bioindikatsioon
Liik- bioloogilise süstemaatike tähtsaim üksus ( takson ), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi.
Indiviid- isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Tsönoos ( biotsönoos )- eluskooslus, ühesugune keskkonnatingimustega alal elevate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite ppulatsioonidest moodustuv kogum. Biotsönoosi organismid sõtuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest.
Populatsioon- ehk asundkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu- sigimis - ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda.
Kohanemine - pöörduv ontogeneetiline (ontogenies- üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljasatud munast kuni loomuliku surmani)- isendiline- adapsioonn; seisneb mittepärilikess reaktsiooninormi piires toimuvaid muutustes tagajärg on kohanemus.
Kohastumine- pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon . Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. Kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks.
Ontogenees- organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismi eraldumisest surmani.
Ökosüsteem - 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos kskkonnatingimuste kompleksidea moodustavad isereguleeruva arengukava terviku. (üldine mõiste) 2) Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi.
Ökotoop - taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. Biotoop) kompleks.
Biotoop- 1) Ökotoop- biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Sellest võib eristada mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraalse toitumise režiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2) sünökoloogias koosluse (eriti loomade) elupaik, suhteliselt üesuguste keskkonnaoludega ala (nt rabamännik ). Ema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku- merotoope.
Ökoton - kahe järsult eineva masstikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liiirikkam kui kumbki neist ( servaeffekt ). Kultuurmaius on ökotonid (nt metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid.
Biosfäär - maad ümbritsev elu sisaldav kiht
Biogeograafia - teadusharu, mis käsitleb eluslooduse ja selle alaüksuste levikut Maal
Integratsioon - kokku sulandumine
Süsteem- koos tegutsevate elementide kogum, mis täidab mingit ülesannet. Võib olla isetekkeline või tehislik.
Biootiline- elus osa sellest-taimed, loomad ja mud elusorganismid
Abiootline- eluta osa sellest- tuul, päike, vesi jnejne.
Produtsent- orgaaniliste ainete tootja nt taimed, autotroofsed bakterid
Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest. Selleks vajaminevat energiat saadakse päkesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest.
Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Need ogaanilised ühendid on valmistatud autotroofid.
Konsument - ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest. Konsumentidele vastanduvad produtsendid ehk tootjad. Kõik heterotroofsed organismid on konsumendid .
Redutsent- ehk lagundaja
Parasiit- ehk nugilsed organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis või toitaineid.
Detridofaag- detriidist toiduvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.) Jaotatakse: esmasteks – toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne.
Detriit - surnud taimsed ja loomsed jäänued nt mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt.
Karnivoor – kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: - esimese astme kiskja – fütofaagi sööja - teise astme kiskja – fütofaagi sööja sööja - kolmanda astme kiskja – fütofaagi sööja sööja sööja - tippkiskja – see, kes asub sööjate rivi lõpus
Herbivoor - ainult taimedest toituvad organismid
Omnivoor- kõigesööjad
Kiskja- juhul kui üks loom jahub teist
Ohver- loom keda jahitakse
Toiduahel - jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine.
Toiduvõrk- ökosüsteemides põimuvad toiduahelad .
Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed .
Biomass - (e. elusaine )- laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusainete hulk massi (g/m2; t/ha) või energiaühikus ( kcal /m2). Peamised elemendid, millest kosneb on H, C, O, P, N, S (neid nimetatakse biogeenseteks elementideks). Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse eluskoosluse produktiivsust.
Füromass- taimne biomass
Zoomass- loomne biomass
Energia- skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Arvukus- on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal
Ökotoksikoloogia- teadus, mis tegeleb mürkidega muutumise ja mõjuga, kutsutakse toksikoloogiaks. Et aru saada, kuidas mürgid looduses muutuvad ja levivad, on vaja ökoloogilisi teadmisi. Ökotoksikoliigia on nende küsimustega tegelev toksikoloogia aru. Mürgid jõuavad looma või inimese kudedeni erinevaid teid pidi. Suurema osa same toidu kaudu, aga mürgid võivad kopsudeni ja sealt verre jõuda ka sissehingatud õhuga või pääseda organismi läbi naha.
Bioakumulatsioon - organismide ainevahetusprotsesside ning keskkonnas olevate ainete kosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad teatud organismidesse või nende osadesse. Bioakumulatsioon võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolu ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike. Nt võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii joogivees, toidus kui ka selles piirkonnas elevate inimeste organismides püsiva MTBE (bensiinilisandina kasutatava antidetonaatori) sisalduse ning tekitada mitmesuguseid ainevahetuse ning nävisüsteemi talitluse häireid .
DL50 standardne viis märkida aine mürgisust
Sünergism- on erinevate keskkonnatingimuste kooosmõju (mitme mõjuri koostoime)
Taluvusala (piirid)- ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda.
Optimaalala (optimum)- ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam.
Ökoamplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda.
Eurütoop on elupaika vähevaliv organism
Stenotoop on elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism
Atsidofiil happelembeline taim
Kaltsifiil neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikkail muldadel kasvavad taimeb
Oligotroofne on vöhetoiteline, toitevaene(veekogu või soo)
Eutroofne on rohketoiteline veekogu, elustikult rikkad, väga produktiivsed .
Mesotroofne on kesktoiteline veekogu, taimedele omastatavaid toitaineid on piisavas koguses
Energiavoog on päikeseenergia järk- järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks.
Energeetiline efektiivsus on energia ülekanne troofiliste tasemete vahel
Produktsiooniefektiivsus selle saab arvutada kui enegeetiline proktsiooni efektiivsus jagada elutegevuse energiaga mis on kokku liidetud protuktsioonienergiaga
Assimilatsiooniefektiivsus selle saab arvutada jagates assimileeritud aine massi söödud toidu massiga.
Albeedo on maapinna võime peegeldada tagasi päikesekiirgust
Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine
Suktsessioon on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus.
Primaarne suktsessioon see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine )
Sekundaarne suktsessioon see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu.
Autogeenne suktsessioon mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis.
Allogeenne suktsessioon mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu
Kliimaks on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda.
Fluktuatsioonid on populatsiooni arvukuse muutused
Kahjustamine millegile kahjulikku , negatiivset mõju omama, tekitama
Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringis tähtsaim liik
Koaktsiad on orgamismide suhted
Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks.
Kisklus on röövlus, predatsioon, üks loom sööb teisi
Parasitism kahe organismi kooslus, kus üks organism kasutab teist ära oma elutegevuseks, põhjustades kahju peremeesorganismile
Antibioos on bioloogiline interaktsioon , mis on ühele osapoolele surmav .
Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega
Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis.
Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu , erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu).
Protokooperatsioon kahe liigi vaheline ajutine ja fakultatiivne suhe, mis on mõlemale osapoolele kasulik
Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada.
Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt.
Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel.
Kontiinum e pidevus
Diskreetsus vastand kontiinumile, taimkatte katkevus
Mitmekesisus on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus
Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus
Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel
Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus
Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise
Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad
Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise
Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis
Elumus on mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku
Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul
Keskkonnamahutavus on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad
Ökoloogiline nišš on populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurtite olemasolu
Fundamentaalne põhinišš tavilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks
Tegelik nišš on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks
Mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur.
Kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata
Looduslik valik tugevam jääb ellu, iseeneslik valik.
Areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal
Endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga
Neoendeemidel pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi
Paleoendeemidel on levila ahenenud
Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal
Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega
Levik liigi territoriaalne paiknemus.
Taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema
Taastumatu loodusvarad on bioloogilised varad, mis ei ole võimelised uuenema
Maavara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Saastumine on reostumine , mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda
Saasteaine soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine
Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk
Reostajad on vales kohas olevad ained (nt nafta tsisternis onhea asi, aga jões on ta reosaja)
Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteetipuhtust
Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena
Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine )
Punktreostus on koldeline reostus , nt asulais, farmides moodustatav reostus
Hajureostus on suuri alasid hõlmav, põllul jne väetised, mürkkemikaalid, õhusaaste
Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud konsentratsioon , milleületamise korral vesi jne loetakse reostatuks
Lubatud piirheide (LPH) on hetiveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir
Bioloogiline hapnikutarve (BHT) on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. Selle järgi hinnatakse vee reostatust
Inimekvivalent on ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas
Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valaja on kasutusest kõrvaldanus, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema
Olmejäätmed on inimese elutegevuses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või jäägid, kõik majapidamses tekkivad jäätmed, ka ohtlikud
Tööstusjäätmed on toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinudjäägid, mis oma tekkekohas kaotanud oma algsed tarbimisomadused
Ohtlikud jäätmed on oma omadustelt inimesele ja keskkonnaöe kahjulikud ja nõuavad erikäitlust
Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine
Prügila koht kuhu paigutatakse orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme-, tootmis-, ehitus-, tänava- jm. heitmed
Biogaas on suure metaanisisaldusega gaas , mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes[
Happevihmaks nimetatakse sademeid, mille pH on normist madalam
Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.
Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli
Reovesi on olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemliline koostis või füüsikalised omadused on esialgsega võrreldes muutunud.
Reovee -sete on reoveest fppsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon
Aerotank ehk õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist
Erosioon on voolava vee kulutus , mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda
Deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega
Aridifikatsioon on kõrbestumine
Olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega
Ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga
Masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine
Keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid , mis katavad mullapinna üha paksema kihina
Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sültuvad pinnavormid , mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused
Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud
Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
Looduspark looduslikult mitmekesine ja esteetilise väärtusega rahvuspargiga samanev kaitsealune territoorium kultuurmaisust, puhke -ja kompensatsiooniala
Maastikukaitseala on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
Looduskaitseala on kaitseala, mis on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks
Reservaat mitmes Ameerika riigis maa-ala, kuhu on tõrjutud elama pärismaalased ( indiaanlased , aborigeenid jne).
Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist.
Piiranguvöönd- selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud.
Hoiuala on kaitsealune loodusobjekt , kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit .
Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine
Globaalne väljasuremine liik kaob kogu levilast,lõplik.
Lokaalne väljasuremine liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades
Punane raamat on eluslooduse kaitseks koostatud raamat
Commoneri seadus – kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige premini, mitte midagi ei anta niisama
Liebigi e miinimumi reegel – seaduspärasus , mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrrekdes väikseim
Shelfordi reegel- seaduspärasus, mille khaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes
Mitscherlichi reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiidse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdne teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega
Aljohhini reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline kosseis oleneb mesoreljeefsist
Bergmani reegel – seaduspärasus, mille kohaselt põsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindaala suhteliselt vähem
Glogeri reegel – ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased
Allleni reegel – seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail
Walteri reegel – kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha, milleskohalikud tegurid kliima muutused korvavad

2. Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise.
Eristatakse:

Väike geoloogiline aineringe – see hõlmab:

Maa pinna kivimite murenemist;

Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumist tuule ja veega veekogudesse, kus

Murenemissaadused settivad, tihenevad ja kivistuvad settekivimiteks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad.

Suures geoloogilises aineringes satuvad settekivimid , mis on moodustunud Maa pinnal murenenud tard - ja moondekivimitest, maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal. Moondekivimid aga satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad.

Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks ja muudeks aineteks , millest hiljem tekib uus elusaine.

Inimese mõju aine ja energia liikumisele

Inimene mõjutab oma tegevusega looduslikke aine ja energia liikumise teid. Kasvuhoonegaaside paiskamine atmosfääri ei lase soojusenergial atmosfääri hajuda, aurumist ja muldade aineringet mõjutab veerežiimi muutmine, keemiliste ühendite ja tolmu õhku paiskamine muudab otseselt õhu koostist kuid ka kaudselt nii mulla kui ka vee koostist, sest need keemilised ained kas vajuvad raskuse tõttu või sajavad alla vihma abil nii mulda kui ka vette.
AVATUD JA SULETUD AINERINGED
Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vähem võrdsed – tegemist on nn suletud aineringega.
Agroökosüsteemides viiakse toitained tihti rohkem ära kui tagastatakse – tegemist on nn avatud aineringega.
ENERGIAVOOG
Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. Vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda.
SÜSINIKURINGE on biosfääris üks olulisemaid aineringeid. Lihtsalt öeldes vastutab süsinikuringe kõigi elusorganismide poolt eritatava CO2 taaskasutamise eest.
Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine . Fotosünteesi käigus võtavad taimed õhust süsihappegaasi ja muudavad selle päikeseenergia mõjul süsivesikuteks, ehk anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks. Hingamisel aga orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina. Seega on süsinikuringe produktid orgaanilised molekulid ja hapnik. Inimtegevus mõjutab süsinikuringet peamiselt fossiilsete kütuste põletamise teel, mille käigus tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde. Samuti mõjutab muldade kuivendamine ja õhustamine.
LÄMMASTIKURINGE – lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastikuringe käigus muudetakse N2 (vaba lämmastik ) lämmastiku ühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba N2. Õhulämmastik seotakse mullabakterite ja sinivetikate poolt ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks. Taimed sünteesivad lämmastiku ühenditest valke, taimseid valke söövad ja omastavad loomad. Seda nimetatakse denitrifikatsiooniks. Surnud taimede ja loomorganismide lagunemisel toimub ammonifikatsioon. Selle käigus eraldub surnud organismi valkudest ammoniaak . Lämmastikuringe on üks peamisi looduse aineringeid, mida inimene oma huvides mõjutab. Lämmastik on taimede tähtis toitaine. Põllumajanduses kasutatakse taimede kasvatamiseks lämmastiku peamise allikana mineraalväetisi ja sõnnikut. Lämmastikuringe tasakaalu rikub lämmastikväetiste järjest suurenev tootmine ja kasutamine, selle tagajärjel väheneb lämmastiku tagasipöördumine atmosfääri. Taimekatteta aladelt on väetiste leostumine ja väljapesemine suurem.
FOSFORIRINGE on biokeemiline ringe, mille käigus fosfor ringleb keskkonnas. Fosfor ja selle ühendid on tavaliselt tahked ning ei lendu. Fosfori ühendite lõhustamisest võtavad osa Pseudomonas spp. ja Bacillus spp. Fosforiühendid jõuavad mulda kas taimsete ja loomsete jäänustena või keemiliste ühenditena ( väetis ). Mikroorganismid peavad orgaanilise aine lõhustama ja viima selle anorgaanilisse vormi. Põhiline osa fosforist on orgaaniliste ühenditena loomsetes või taimsetes kudedes. Inimtegevuse mõju fosforiringele on tingitud liigsest fosforit sisaldavate väetiste kasutamisest, see põhjustab veekogudes akumulatsiooni.
VEERINGE – vee pidev ringlemine Maal, see on võimalik tänu Päikse energia ja raskusjõule, samuti aitavad sellele kaasa ka organismid. Väike ehk ookeaniline veeringe – enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademetena merre tagasi. Ülejäänud kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademetena maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa filtreerub mulda. Mullast aga satub osa põhjavette ning osa aurustub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik ( transpiratsioon ). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe.
MÜRKIDE LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS
Raskemetallid – Ag, As, Au, Bi, Cd, Co, Cu, Cr, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, No, Pb, Pt, Sb, Sn, Ti, Tl, U, V, Zn, Zr (kokku 24)
Keskonnasuhtes on ohtlikumad - As, Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, V, Cu (kokku 9)
Raskemetallid satuvad õhku põletamise teel ( põlevkivi , kivisöe, turba, puitkütuse, raske kütteõli põletamisel).
Raskemetallide heitkoguseid on võimalik vähendada suitsugaaside puhastamisega nt multitsüklonites.
Bioakumulatsioon – on nähtus, mille käigus kogunevad organismi toksilised ained palju suurema kiirusega kui neid eritatakse metabolismi käigus. Maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas umbes 10 korda, vees 3-5 korda.
Mürgid liiguvad söömisega. Nt üks organism on mürki saanud ja teine sööb selle mürgise organismi ära jne.
Dioksiinid – on keemilised ühendid, mis satuvad õhku põlemisel, nt laeva kütuse põletamisel. Kuna dioksiinid on õhust raskemad , siis langevad need vette ja sisenevad seeläbi toiduahelasse.
DDT – on keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Juba väike kogus DDT-d on putukale mürgine. Põllumajanduses seda üldiselt enam ei kasutata, kuid kasutatakse endiselt nt malaariatõrjes.
Taimekaitsevahendeid kasutades hävitame taimi kaudselt. Nt mõne taimeliigi tolmlemisel osalevad kindlad putukad, kui aga putukad peaksid hävima, on ohus ka see sama taimeliik . Taimeliik hävibki nii – kui tolmlemist ei toimu, siis seemned ei valmi ja nii see liik kaobki.
TOIDUAHELAD JA TOIDUVÕRGUD
Vaadeldes ökosüsteemi eluosa , märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks.
Toiduahel – organismidevaheline toitumissuhe e toiduvõrgustik .
Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid.
Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid, esmased konsumendid, teisesed konsumendid jne. moodustavad igaüks erinevaid tasemeid selles süsteemis, ning neid tasemeid nimetatakse troofilisteks tasemeteks. Tõlkes tähendab see toitumuslikku.
Toiduahela I tase – autotroofid ; (bakterid)
II tase – fütofaagid ; (taimed)
III tase ja järgnevad tasemed – zoofaagid. (loomad)
Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse. Laguahel on toiduahel mis algab orgaanilise aine esimesest tarbijast ja lagundajast ning lõpeb mikroobidega, kes orgaanilise aine lagundavad mineraliseerumiseni. Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle 3-4. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 1-10% eelneva taseme energiast või biomassist.
Põhjus-tagajärg seosed. Kõigel, mida muudetakse algupärasest seisundist, on tagajärg. See ei pea avalduma kohe vaid võib olla ka pikema ajalise avaldumisega. Ühesõnaga kõikidel tegudel on tagajärg, olgu see tegu nii väike või suur kui tahes.
3. Toitumissuhted
Liigisisesed, s. o. üheliigi isendirühmade suhted: ruumilised e territoriaalsedsuhted, funktsionaalsed suhted – nt. tööjaotus , konkurents, kannibalism , sugulussuhted
Liikidevahelised: otsesed (biootilised), keskkonnakaudsed (transabiootilised suhted)
KOMMENSALISM- kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab. Või siis samblik ja puu.
ANTIBIOOS – mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel.
ALLELOPAATIA on antibioosi vorm. Eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. On oluline taimekasvatuses segakultuuride puhul.
KISKLUS – on suhete vorm kahe organismi vahel, kus üks nendest (kiskja) hävitab teise – saaklooma. Näiteks ilves ja valgejänes .
PARASITISM – eri liiki organismide toitumissuhe, kus üks organism kasutab teist oma elutegevuseks ära, põhjustades peremeesorganismile kahju. Nt Leht ja lehetäi , inimene ja puuk .
SÜMBIOOS on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku kasulik suhe ökosüsteemis. Nt Meriroos ja erakvähk, samblik ja seen .
KONKURENTS – suhe (võitlus) isendite vahel, kes kasutavad ühte ja sama toitu või elupaika. Nt ilves ja hunt söövad mõlemad jänest ja seetõttu on nende vahel konkurents. Sellele, kes jänese kinni püüab, tähendab see edu, teisele aga ebaedu .
MUTUALISM on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada.
PROTOKOOPERATSIOON – kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise kuid pole obligaatne. Nt ristik ja mesilane, lehetäi ja sipelgas
NEUTRALISM on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille puhul ei ole tegemist ei kahju ega kasuga, seega mõlemad pooled on teineteise suhtes neutraalsed. Nt hunt ja arukased
MÜKORIISA - seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen oma "peremehe" – taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt).

4. Atmosfäärikaitse

Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille konsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest: nt vulkaaniline tegevus, metsatulekahjud, liivatormid, tolmutormid. Inimtekkelised saasteallikad: kõikvõimalikud inimese tegeveused, mille tulemusena satub õhku midagi liiga palju, mis muudab õhu koostist või funktsiooni.
Kaitsemeetmed:
1. Haljastus - õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2..3 korda efektiivsem, kõrghalljastus 8.9 korda, eriti tähtis linnades.
2. Saasteallikate likvideerimine
3. Õhupuhastid
4. Maastiku rajoneerimine- tööstuskvartalid magalatest eraldi
5. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine

Vee kaitse

Veekaitse peamine eesmärk on tagada vee säästev kasutamine ja vee hea seisund. Seadusega piiratakse vee kaitsmiseks erinevates tegevusvaldkondades paljusid tegevusi. Näiteks on keelatud veekogude risustamine, reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada , veekogude läheduses ei tohi kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid, sõnnikut ei tohi laotada lumele või külmunud pinnasele , põllumajanduses piiratakse väetiste kasutamist jmt.

Mullakaitse

1. ainerined suletakse
2. mulla puverdusvõime suurendamine orgaanilise väetisea
3. põldude optimaalsed suurused 10ha (20..25 liiga suured)
4. viljavahetus
5. maastiku planeerimine - st haljastus, mkaitse ja vaheribad.
Parim kaitse muldadele on taimed.

Taimestiku kaitse

Taimeliikide kaitse eesmäärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesisse liigilise koosseisu säilitamine. Kaitsealused taimeliigid jagunevad kolme katisekategooriuasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus, III kategooria liigid aga keskkonnaminister. Taimede kaitse alla võtmisel ja kaitsekategooria määramisel arvestati järgmisi tähtsamaid põhimõtteid: teaduslik väärtus; harulduse aste; dekoratiivsus; inimtegevusega kaasnevad ohud; liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused.

Loomastiku kaitse

Vastavalt seadusele jagunevad loomaliigid oma harulduse, ohustatuse astme, teadusliku väärtuse või biolooilise ja ökolooilise iseärasuse tõttu kolme kaitsekategooriasse.
I kaitsekategooria: 10 liiki, kaitstakse igat indiviidi
II kaitsekategooria: Eestis haruldased liigid; sagely massiliselt läbirändavad kuid meil mittepesitsevad või väiksearulised haudelinnud; Eestis suhteliselt arvukalt esinevad, kuid mujal Euroopas hävimisohus olevad liigid.
III kaitsekategooria: liigid mis esinevad Eestis arvukalt, kuid mujal Euroopas on ohustatud;liigid mis oma ilusa välimuse tõttu võivad saada kahjustada kollektsioneerimise läbi; liigid mis on Eestis ratifitseeritud rahvusvaheliste kokkulepete objektiks ja nn ‘kasulikud’ liigid.

Maasike kaitse

Maastikukaitse on looduskaitse osa, mis hõlmab maastiku säilimise, kujundamise ja hoolduse abinõud. Tema ülesandeks on kindlustada või luua ökoloogiliselt mitmekülgne, taastootev ja inimesele eluterve maastik. Maastikukaitse sisaldab endas nii säästvat looduskasutust kui ka teoreetiliselt igakülgset loodushoiupropagandat ja -haridust. Kitsamas ja esialgsemas tähenduses mõeldakse maastikukaitse all kaunite või ainukordsete või piirkonnale eriti tüüpiliste alade kaitset ja säilitamist, mis teostub tavaliselt mitmesuguste kaitsealade kaudu. Nüüdisajal hõlmab maastikukaitse neile lisaks ka maastikuplaneerimist, maastikuhooldust, ruumilist planeerimist ja maastikuanalüüsi. Osa maailma looduskaitseteoreetikuid on samastanud maastikukaitset kogu looduskaitsega.

Jäätmete mõju keskkonnale.

Jäätmed mõjuvad keskkonnale laastavalt. Prügilates maapinda imbuvad vedelad ained jõuavad läbi maapinna põhjavette, mis muudavad selle kasutuskõlbmatuks. Jäätmete mahapanek mitteettenähtud kohtades, nagu mets ja muud ökotoobid , võib põhjustada taimkatte hävimist või liikide kadumist, kuna ei suuda sellises keskkonnas hakkama saada. Jäätmed paisatakse ka veekogudesse, mis saastavad sealset elukeskkonda või muudavad selle elamiskõlbmatuks nii looma- kui ka taimeliikidele. Radioaktiivsed jäätmed võivad põhjustada mutatsioone, kuna võivad sisaldada mutageene, mis võivad elustikku äratundmatuseni muuta. Jäätmed eritavad ka ohtlikku gaasi – metaani, mis saastab õhku.

Põllumajanduslikud, mittepõllumajanduslikud saastajad.

Põllumajanduslikeks on biokeemiliste väetiste ulatuslik kasutamine suurtel põldudel ja istandustel, mis paiskavad õhku metaani. Samuti ka kariloomad, kes paiskavad õhku saasteaineid nt lämmastik. Põllumajandusmasinad on samuti suurteks saastajateks, kuna nad töötavad kütuste põhjal.
Mittepõllumajanduslikeks saastajateks on tööstuste reoveed , radioaktiivsed ained, heitgaasid, laevad, transport, mitmesugused jäätmed.

Lokaalsed ja globaalsed probleemid.

Lokaalsed probleemid on teadud ala piires olevad keskkonnakavliteeti halvendavad tegurid. Globaalsed aga ülemaailmsed, mis hõlmavad tervet Maad. Lokaalsed nt põlevkivitöötlustehase saasteainete paiskamine õhku. Globaalsed nt. Globaalne soojenemine või merevee saaste

Saastumine

reostumine, mistahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse.

Osooni augud Osoonikihi osa, milles osooni konsentratsioon on vähenenud.

Kasvuhoneefekt Temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist ( soojus -) kiirgust ega veeauru.
Happevihmad Gaasiliste väävel - ja lämmastikoksiidide veepiiskades lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga seadmed .
Müra

Ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud . Esinevad enamasti suurtes linnades ja tööstuspiirkondades.

Kiirgus

Seda spektri osa, mis peaaegu langeb kokku nähtava valgusega , nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks.

Ookeanide reostumine

Ookeane saastavad enamasti meredest tulnud veed , nt. Läänemerest, Vahemerest jne kuna seal on kõrgelt arenenud tööstus, kust tehakse Dumpingut ehk heitmete kaadamist merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Arvestuse kohaselt umber 45% merereostustest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaugu 12% laevastikuga ja 10% on merre tahtlikult uputatud. Mered on ühendatud ookeanidega ning vesi liigub ookeanidesse, mis omakorda reostavad ookeane. Samuti on reostuallikateks ookeanidesse suubuvad jõed.

Vete risustumine

Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel – oksad , kallaste muld jne
Kõik ülejäänud nn. Kunstlikud jaotatakse: Veele ohtlikud ja ohutud

Reostumine

Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest:
1. Sanitaatoksiline aspekt – hinnatakse vett joogiks ja söögiks
2. Üldsanitaarne aspekt – hinnatakse vett ujumiseks ja pesemiseks
3. Organoleptiliselt – hinatakse vee läbipaistvust, lõhna, maitset .
4. Kalamajanduslikust aspektist

Raiskamine

Ressursside nagu vesi, õhk ja maavarade ülearune kasutamine nt tööstusettevõttetes, kuna saaks hakkama ka väiksemate kogustega kui parasjagu kastutatakse.

Muldade degradatsioon- põhjused, mõju tagajärjed

Mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Jaguneb neljaks :
Olmedegradatsioon – mulla viljakuse kahjustamine olmejäätmete või materjalidega, mida kasut. olmes
Ehitusdegradatsioon – mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel
Masindegradatsioon – mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel
Keemiline degradatsioon – mulla viljakuse kahjustumine millegi puududes või liigsuses

Taimestikku ja loomastikku ohustavad tegurid ja kaitsevõtted

Taimestikku ohustavateks teguriteks on urbaniseerumine ja tööstuslinnakute pealeehitamine, mis hävitab taimkatte. Samuti ka suurte põldude rajamine ning ulatuslikud metsaraied. Väljasuremisäärel olevate taimede kaitseks on loodud kaitsealad , kus on riigi poolt sätestatud, et inimene ei tohi sealsesse loodusesse sekkuda, kuid paraku pole need alad väga suured. Loomastikku ohustavad tegurid on ülejahtimine ning eriliste liikide jahtimine vääriskauba eesmärgil. Kaitsemeetmeteks on samuti kaitsealad ja trahvid . Kahe eelneva ühine kaitsemeetod on Punane raamat, milles on kõik kaitstavad liigid sissekirjutaud, et nad suudaksid säilida ja edasi areneda.

Toiduprobleemide mõju keskkonnale.

Toidupuudusest võetakse arengumaades maha vihmametsi lootusega, et neist saavad viljakad põllud kultuuride arendamiseks ja kasvatamiseks kuid tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon – viljakas muld uhutakse ära, kuna vihmametsades sajab aastas üle 1500 mm sademeid. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti.
5. Keskkonnakaitse ja looduskaitse korraldus ja poliitika Eestis.
Looduskaitse ning meie töö eesmärgiks on hoida ja kaitsta Eesti looduslikku tasakaalu. Seepärast on võetud kaitse alla väga erinevaid objekte:
-kaitsealad (sh rahvuspargid, loodus-, maastikukaitsealad jne)
- hoiualad
-kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid
-püsielupaigad
-kaitstavad looduse üksikobjektid (nt puud, allikad, rändrahnud , koopad jne)
-kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid .
Keskkonnakaitse korraldamisega saame hoida ja kaitsta oma elukeskkonda. Meie keskkonda ohustavad õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne.
Kõige sellega tegeleb keskkonnaministeerium koos oma haldusalas olevate asutustega:
-keskkonnaagentuur
-Eesti Keskkonnauuringute Keskus
-keskkonnainspektsioon
- keskkonnaamet

Keskkonnaminiseeriumi valitsemisalas olevad asutused

Keskkonnaamet, Maa-amet ja Keskkonnainspektsioon

Riiklik planeering (tasemed, liigid), keskkonnakaitses kasutatavad majanduslikud meetmed

Riigi roll säästlikus arengus on reguleerimine, oma eeskuju näitamine ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine. Keskkonnapoliitikat tuleb teha rahvusvahelises koostöös, kaitstes keskkonnasäästlikke majandamismeetodeid nii, et keskkonna hävitamine tooks kaasa konkurentsivõime kaotuse, mitte eelise. EL ja Eesti ühiseks eesmärgiks on säästev areng Keskkonnakaitse ja looduskaitse korraldus ja poliitika Eestis. majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine , pöörates peatähelepanu põhjustele ettevaatlikkus otsuste tegemisel koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel ning riigipiiriülese negatiivse keskkonnamõju tõkestamine traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine

Rahvusvaheline koostöö keskkonnakaitse alal, organisatsioonid

Keskkonnakaitselise koostöö võib jagada neljaks:
1. kahepoolne koostöö ehk koostöö riikide vahel;
2. piirkondlik koostöö ehk koostöö Läänemere riikidega;
3. koostöö Euroopa riikidega ja eriti Euroopa Liidu raames;
4. globaalne koostöö.
Organisatsioonid: IUCN; OECD ; UNEP

Keskkonnakaitsealased konventsioonid Merekeskkonna kaitse rahvusvahelised konventsioonid
RAMSARI KONVENTSIOON – linnud , märgalad

Kirjutati alla 1971.a ja jõustus 1975. Sellega on ühinenud 157 riiki. Konventsiooni eesmärk on ohustatud märalade kaitse tervel maakeral, erilise tähelepanu all on alad, mis on olulised veelindude elupaikadena.

WASHINGTONI KONVENTSIOON – loomade, taimede müük

Kirjutati alla 1973.a ja jõustus 1975. Ühinenud üle 100 riigi. Konventsiooni eesmärk on kaitsta ohustatud taime ja loomaliike , reguleerides nende sisse ja väljavedu riigist riiki.

BERNI KONVENTSIOON – Euroopa elupaigad ja metsik loodus Sõlmiti 1979 ning jõustus 1982. Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta Euroopa looduslikku taimestikku ning nende elupaiku ja kasvukohti. Keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid.
BIOLOOGILINE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON

Sõlmiti 1992. 157 riiki. Jõustus 1993. Eestis 1994. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Loodusvarade säästlik kasutamine ja selle saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel

CARTAGENA PROTOKOLL – bioloogiline ohutus

Tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. 24 mai 2000 allkirjastati 67 riigi poolt. Eesti allkirjastas septembris. Bioloogilise ohutuse protokoll käsitleb geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutut käsitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli.

GMO’d ehk geneetiliselt muundatud organismid

Erinevus looduslikust geeniülekandest: teatakse , millised geenid üle viiakse; kiirem, ülekanne liikide vahel efektiivne. Sama ohtlik kui looduslik geeniülekanne.

HELCOM – Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon

Vastuvõetud 1974 ning täiendatud 1992. Põhieesmärgid: vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund; teha teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamist; koordineerida merekeskkonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist; töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis.
3) EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED
1. Ära hoida on parem kui parandada
2. Keskkonnamõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamisjärgus
3. Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida
4. Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandavate ettevõtmiste üle otsustamisel
5. Reostaja- maksab – printsiip. Mis tähendab et kesskonnakahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal.
6. Ettevõtlus ühel liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises
7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve
8. EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset
9. Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus
10. Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades reostuse liiki, vajalikke abinõusid ja kaitsvat geograafilist piirkonda
11. Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL- siseselt mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel.

Euroopa Liidu looduspoliitika on põhiliselt ülesehitatud kahele direktiivile:

1. Linnuderektiiv – loodulik linnustiku kaitse. Võeti vastu 1979 ja selle eesmärgiks on kõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides
2. Loomadirektiiv – looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse. Võeti vastu 1992 ja selle eesmärgiks on edendada looduse mitmekesisuse kaitsmist EL territooriumil

Linnudirektiiv

Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist.
Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad
Ehkki direktiivi kohaselt on kõik linnud, samuti nende munad, pesad ja elupaigad kaitstud, ei tähenda see veel, et kõik linnuliigid ja nende elupaigad tuleks võtta range kaitse alla.
Direktiivi lisades on kirjas nii liigid, mida tuleb kaitsta, kui ka liigid, mida võib küttida ja millega võib kaubitseda.

Natura 2000

•Linnuhoiualad
•Loodushoiualad
Võrgustiku eesmärgiks on elupaikade ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi säilitamine või taastumine loodusliku levikuala piires

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 25 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KatrinRU Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia kõik mõisted ja seletused

ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. · Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. · Keskkonnaseire on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mille eesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saadalähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele. · Vaatlus jälgimine, paljude uurimismeetodite aluseks · Loendus on loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika aluse. Võib olla absoluutne ja suhtelin loendus. · Modelleerimine on tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal

energia. · Potentsiaalne energia- kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne · Entroopia- süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside entroopia jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. · Negentroopia-See on kvaliteetsuse näitaja ja iseloomustab korrapära suurenemist. Energia jäävuse seaduse alusel on negentroopia kasv võimalik vaid energia lisamise teel süsteemi. Kogu Maakera areng toimub tänu (põhiliselt) Päikeselt saabuvale energiale · Aineringe- ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam

liikumise energia. Potentsiaalne energia- kasutamata töövaru – bensiin, pingul kumm jne Entroopia-– süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside entroopia jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. Negentroopia-See on kvaliteetsuse näitaja ja iseloomustab korrapära suurenemist. Energia jäävuse seaduse alusel on negentroopia kasv võimalik vaid energia lisamise teel süsteemi. Kogu Maakera areng toimub tänu (põhiliselt) Päikeselt saabuvale energiale Aineringe- ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Põhimõisted

7. Keskkond tingimuste kompleks milles biosfäär asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (vesi, muld jt), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm) kogum. 8. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne. 9. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. 10. Ökoloogia teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja

Ökoloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus (kordamisküsimuste põhine)

elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Ökoloogia teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist. Otseses mõttes on see teadus organismidest nende enda kodus (kes kelle ära sööb või välja sööb). Üldistatult on ökoloogia õpetus eluruumi seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. Aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega. 1 Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. Jaotatakse uurivate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalituse järgi. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid

Biogaas - käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad Biogeograafia - on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas ja ruumis. Bioindikatsioon - ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Bioloogiline hapnikutarve (BHT) - laiemas mõttes mingi organismi (aeroobi) vajadus tarbida hapnikku (O2) (bioloogiline hapnikutarve). Bioloogiline tort - USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Biomass - on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust.

Keskkonna ökonoomika

docx

Ökoloogia mõisted seletusega

Endla Reintam, 2009/2010 1 Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus, kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Kordamisküsimuste vastused

2)geograafiline teadus püüab leida seoseid taimede ja loomade maailmaga ühelt poolt ning geograafiliste faktoritega (kliima, geomorfoloogia, mullad, inimtegevus) teiselt poolt. 12. Ökoloogia K. Erme definitsiooni järgi on ökoloogia teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb. Otseses mõttes on ökoloogia teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus eluruumi seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. Ökoloogia arenemine Kõigepealt tehti selgeks vahe taime- ja loomaökoloogia vahel, kuid kui arenesid kontseptsioonid toiduahelatest ja aineringetest jne.., siis tekkis teoreetiline alus üldiseks ökoloogiaks. 196870 tekkis liikumine, mida võiks nimetada ,,üldine hoolitsus ümbritseva keskkonna eest". Kõigil oleks nagu tekkinud üldine huvi ökoloogiliste probleemide vastu. Ühiskondlik huvi suunas ka akadeemilise ökoloogia arengut.

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid