Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Keskkonna mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Põhimõisted:
    • Demograafiline plahvatus - rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul
    • Urbanisatsioon- linnastumine , linnade pidurdamatu kasv.
    • Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule.
    • Teaduslik-tehniline revolutsioon - algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio , televiisor, arvutid , laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud.
    • Tehnokraatia - tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika, mitte tehnika inimese jaoks.
    • Roheline revolutsioon- 1960ndal aastal täna saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele ( väetised , niiskus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut.
    • Kekskkond- tingi muste kompleks , milles biosüsteem asub. Ühelt poolt aineline oleluskeskkond (vesi, muld , teise oranismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteroloogilised, edaafilised, biootilised jm tegurid) kogum.
    • Keskkonnakaitse - meetmete kompleksi inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.
    • Looduskaitse- ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, ttaastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise.
    • Ökoloogia- õpetus eluruumi seaduspärasustest- elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelises suhetest.
    • Autökoloogia- uurib üksikorganismide ja keskkonna vahelisi seoseid .
    • Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna vahelisi seoseid.
    • Sünökoloogia tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.
    • Bioloogiline tort- põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja funsamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulike looduslikke gruppe nende välimuse geograafia, evolutsiooni jne seisukohast . Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia , mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud . Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia , morfoloogia,
    • Monitooring e seire- plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud montiooringujaamades. Üheks liigiks on kaugseire - mis on maa pinna distantsuurimine, mille eesmärgiks võib olla nt taimkatte produktiivsuse ja saagi ennustamine .
    • Katse- loodusteaduste põhiline uurimismeetod.
    • Vaatlus - jälgimine
    • Loendus- loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. Selleks võib olla: 1) absoluutne- hõlmab uuritva kogumi kõik isendid 2) suhteline- hõlmab tervikust mingi juhusliku osa ( hiirte väljapüük lõksudega)
    • Modelleerimine- tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises.
    • Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi ja – olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikatsior) ja nende tunnetuse põhjal.
    • Bioindikaator - Bioindikaator võib olla isend , kooslus , populatsioon jne. Jaguneb: 1) otsene bioindikatsioon 2) kaudne bioindikatsioon
    • Liik- bioloogilise süstemaatike tähtsaim üksus ( takson ), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi.
    • Indiviid- isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
    • Tsönoos ( biotsönoos )- eluskooslus, ühesugune keskkonnatingimustega alal elevate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite ppulatsioonidest moodustuv kogum. Biotsönoosi organismid sõtuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest.
    • Populatsioon- ehk asundkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu- sigimis - ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda.
    • Kohanemine - pöörduv ontogeneetiline (ontogenies- üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljasatud munast kuni loomuliku surmani)- isendiline- adapsioonn; seisneb mittepärilikess reaktsiooninormi piires toimuvaid muutustes tagajärg on kohanemus.
    • Kohastumine- pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon . Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. Kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks.
    • Ontogenees- organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismi eraldumisest surmani.
    • Ökosüsteem - 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos kskkonnatingimuste kompleksidea moodustavad isereguleeruva arengukava terviku. (üldine mõiste) 2) Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi.
    • Ökotoop - taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. Biotoop) kompleks.
    • Biotoop- 1) Ökotoop- biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Sellest võib eristada mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraalse toitumise režiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2) sünökoloogias koosluse (eriti loomade) elupaik, suhteliselt üesuguste keskkonnaoludega ala (nt rabamännik ). Ema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku- merotoope.
    • Ökoton - kahe järsult eineva masstikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liiirikkam kui kumbki neist ( servaeffekt ). Kultuurmaius on ökotonid (nt metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid.
    • Biosfäär - maad ümbritsev elu sisaldav kiht
    • Biogeograafia - teadusharu, mis käsitleb eluslooduse ja selle alaüksuste levikut Maal
    • Integratsioon - kokku sulandumine
    • Süsteem- koos tegutsevate elementide kogum, mis täidab mingit ülesannet. Võib olla isetekkeline või tehislik.
    • Biootiline- elus osa sellest-taimed, loomad ja mud elusorganismid
    • Abiootline- eluta osa sellest- tuul, päike, vesi jnejne.
    • Produtsent- orgaaniliste ainete tootja nt taimed, autotroofsed bakterid
    • Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest. Selleks vajaminevat energiat saadakse päkesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest.
    • Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Need ogaanilised ühendid on valmistatud autotroofid.
    • Konsument - ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest. Konsumentidele vastanduvad produtsendid ehk tootjad. Kõik heterotroofsed organismid on konsumendid .
    • Redutsent- ehk lagundaja
    • Parasiit- ehk nugilsed organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis või toitaineid.
    • Detridofaag- detriidist toiduvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.) Jaotatakse: esmasteks – toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne.
    • Detriit - surnud taimsed ja loomsed jäänued nt mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt.
    • Karnivoor – kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: - esimese astme kiskja – fütofaagi sööja - teise astme kiskja – fütofaagi sööja sööja - kolmanda astme kiskja – fütofaagi sööja sööja sööja - tippkiskja – see, kes asub sööjate rivi lõpus
    • Herbivoor - ainult taimedest toituvad organismid
    • Omnivoor- kõigesööjad
    • Kiskja- juhul kui üks loom jahub teist
    • Ohver- loom keda jahitakse
    • Toiduahel - jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine.
    • Toiduvõrk- ökosüsteemides põimuvad toiduahelad .
    • Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed .
    • Biomass - (e. elusaine )- laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusainete hulk massi (g/m2; t/ha) või energiaühikus ( kcal /m2). Peamised elemendid, millest kosneb on H, C, O, P, N, S (neid nimetatakse biogeenseteks elementideks). Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse eluskoosluse produktiivsust.
    • Füromass- taimne biomass
    • Zoomass- loomne biomass
    • Energia- skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
    • Arvukus- on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal
    • Ökotoksikoloogia- teadus, mis tegeleb mürkidega muutumise ja mõjuga, kutsutakse toksikoloogiaks. Et aru saada, kuidas mürgid looduses muutuvad ja levivad, on vaja ökoloogilisi teadmisi. Ökotoksikoliigia on nende küsimustega tegelev toksikoloogia aru. Mürgid jõuavad looma või inimese kudedeni erinevaid teid pidi. Suurema osa same toidu kaudu, aga mürgid võivad kopsudeni ja sealt verre jõuda ka sissehingatud õhuga või pääseda organismi läbi naha.
    • Bioakumulatsioon - organismide ainevahetusprotsesside ning keskkonnas olevate ainete kosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad teatud organismidesse või nende osadesse. Bioakumulatsioon võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolu ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike. Nt võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii joogivees, toidus kui ka selles piirkonnas elevate inimeste organismides püsiva MTBE (bensiinilisandina kasutatava antidetonaatori) sisalduse ning tekitada mitmesuguseid ainevahetuse ning nävisüsteemi talitluse häireid .
    • DL50 standardne viis märkida aine mürgisust
    • Sünergism- on erinevate keskkonnatingimuste kooosmõju (mitme mõjuri koostoime)
    • Taluvusala (piirid)- ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keskkonna mõisted #1 Keskkonna mõisted #2 Keskkonna mõisted #3 Keskkonna mõisted #4 Keskkonna mõisted #5 Keskkonna mõisted #6 Keskkonna mõisted #7 Keskkonna mõisted #8 Keskkonna mõisted #9 Keskkonna mõisted #10 Keskkonna mõisted #11 Keskkonna mõisted #12 Keskkonna mõisted #13 Keskkonna mõisted #14 Keskkonna mõisted #15 Keskkonna mõisted #16
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KatrinRU Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    29
    doc
    Mõistete seletav sõnastik-pikk
    9
    docx
    Põhimõisted
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    19
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    42
    docx
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine
    18
    docx
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    19
    doc
    Ökoloogia eksam





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun