Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Õigusõpetus II kt konspekt (0)

Õigus - Õigusõpetus
1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt?
  • Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel?
  • Mis on valdus ja kuidas ta tekib?
  • Mis on omand ja kuidas ta tekib?
  • Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
  • Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused?
  • Mis on reaalservituut?
  • Kuidas ta tekib ja lõpeb?
  • Mis on isiklik kasutusõigus?
  • Mis on reaalkoormatis?
  • Mis on hoonestusõigus tema ulatus?
  • Mis on ostueesõigus ja kuidas see seatakse?
  • Mis on pant ja tema liigid?
  • Mis on registerpant?
  • Kuidas toimub transpordivahendite pantimine?
  • Mis on kommertspant?
  • Kuidas see seatakse ja kuidas ta lõpeb?
  • Mis on õiguste pantimine?
  • Mis on hüpoteek?
  • Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine?
  • Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
  • Miks on vaja töölepingut vaja eristada teistest võlaõiguslikest lepingutest?
  • Kes korraldab ja juhib tööprotsessi?
  • Kes määrab töö tegemise aja koha ja viisi?
  • Kellele kuuluvad töövahendid?
  • Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk?
  • Kes saab tulu või kasumi?
  • Mis eristab tööõiguslikku suhet teistest lepingulistest suhetest?
  • Mis on tööõiguse allikateks?
  • Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale?
  • Kes võib olla tööandja?
  • Millistele tegevusaladele ei laiene töölepingu seadus?
  • Mida peab veel teadma katseajast?
  • Mis on tööleping?
  • Millist osa ta etendab töösuhtes?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed?
  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping?
  • Mis on katseaeg ja kui pikk see on?
  • Mis on ettevõtte üleminek ja kas ta mõjutab töölepingu kehtivust?
  • Millised on töötaja ja töövõtja kohustused?
  • Mis on töölepingu lõppemise alused?
  • Mis on töölepingu ülesütlemine?
  • Mis on töölepingu korraline ja erakorraline ülesütlemine?
  • Mis on ülesütlemise hüvitis?
  • Mis on tööaeg ja kuidas on reguleeritud selle ajaline kestus?
  • Mis on ületunnitöö ja millised on sellele kehtestatud piirangud?
  • Mis on puhkeaeg ja kuidas on see õiguslikult reguleeritud?
  • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse?
  • Mis on puhkus ja milline on põhipuhkuse kestus?
  • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse?
  • Mis on puhkusetasu ja -hüvitis?
  • Mis tingimustel võib anda õppepuhkust ja kuidas seda tasustatakse?
  • Mis on töötasu ja millised on töötasu arvestamise liigid?
  • Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes?
  • Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töötajale ette töölepingu seadus?
  • Mis on töölähetus?
  • Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine?
  • Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas?
  • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle?
  • Mis on töötaja varaline vastutus?
  • Millised on kahju hüvitamise põhialused?
  • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded?
  • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine?
  • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos?
  • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida?
  • Mis on katseaja eesmärk ja milline on selle kestus?
  • Millal võib töölepingut muuta tööandja ja töötaja algatusel?
  • Millised on töölepingu lõppemise alused?
  • Millistel juhtudel saab töötaja töölepingu üles öelda korraliselt või erakorraliselt?
  • Mis on individuaalne töövaidlus?
  • Kes lahendavad töövaidlusi?
  • Mis on ettevõtja ettevõte ja tegevusala?
  • Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada?
  • Kes on füüsilisest isikust ettevõtja?
  • Mis on ärinimi kuidas neid eristatakse ja kaitstakse?
  • Mis on prokuura?
  • Mis on äriregistri koosseis ja funktsioonid?
  • Kuidas toimub äriregistri kande tegemine?
  • Kuidas toimub täisühingu asutamine ja millised on osanikevahelised suhted täisühingus?
  • Mis on usaldusühing selle erisused?
  • Millised on osaühingu asutamisedokumendid ja asutamisprotseduur?
  • Millised on osanikevahelised suhted osaühingus ja kuidas toimub ühingu juhtimine?
  • Millised on osaühingu lõpetamise alused?
  • Missugused on aktsiaseltsi asutamisprotseduurid?
  • Mis on aktsiad ja millised on nende liigid?
  • Millised on AS ja aktsionäridevahelised suhted?
  • Missugune on AS struktuur ja juhtimine?
  • Millised on AS aruandluse ja kasumijaotuse põhimõtted?
  • Millised on aktsiakapitali suuruse muutmise põhimõtted?
  • Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud?
  • Mis on AS lõpetamise alused ja lõpetamise protseduurid?
  • Millised on äriühingute ühinemise jagunemise ja ümberkujundamise üldalused?
  • Milline on piiriülese ühinemise kord?
  • Kes on usaldusisik ja millised on tema õigused ning kohustused?
  • Kes on kollektiivlepingu poolteks?
  • Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks?
  • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?
  • Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine?
  • Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded?
  • Keda võib nimetada ja kelle poolt kohtunikuks ja rahvakohtunikuks?
  • Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus?
  • Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid?
  • Kes neid juhib mida nad arutavad?
  • Millised on kohtuniku sotsiaaltagatised?
  • Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus?
  • Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel?
  • Milline on kohtu esimehe ja kohtu haldusdirektori roll kohtu juhtimisel?
  • Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis?
  • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
  • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
  • Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel?
  • Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel?
  • Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel?
  • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus?
  • Kes on isikud kes alluvad karistusseadusele?
  • Milline tegu või tegevus on süütegu?
  • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost?
  • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused?
  • Kuidas anda hinnang teole mis võib olla süütegu?
  • Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud?
  • Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata?
  • Millised on süüteost osavõtu normid?
  • Kes on süüdimatu ja kes piiratud süüdivusega isik?
  • Mis on süütegu?
  • Mis on karistus?
  • Millised on karistuse eesmärgid?
  • Milliseid mõjutusvahendeid võib kohaldada süüdlasele peale karistuse?
  • Milline on karistamise võimalus?
  • Millal kohaldatakse liitkaristusi?
  • Mida tähendab süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile?
  • Milline on karistusest tingimisi vabastamise eesmärk?
  • Keda ja millistel tingimustel võidakse vabastada karistuse kandmisest?
  • Millised on eelnimetatud juhtudel katseaja piirmäärad?
  • Millal kuritegu ja väärtegu aeguvad?
  • Milline on süütegude aegumise tähtaeg nende peatumisel või katkemisel?
  • Mis on väärtegu?
  • Millised on karistused väärtegude eest?
  • Kes lahendavad väärteoasju?
  • Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg?
  • Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus?
  • Kuidas sõnastakse süütegu karistusseadustikus?
  • Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini?

ASJAÕIGUS

Esemed


  • Asjad – asi on kehaline ese
  • Õigused – seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut
  • Muud hüved – mis võivad olla õiguse objektiks
    Asjaõigus – tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on
    või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5):
    Servituudid
    Reaalkoormatised
    Hoonestusõigus
    Ostu eesõigus
    Pandiõigus
    Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi.
    Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48). Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed. Õiguskirjanduses on ese üldmõisteks, mis on võrdsustatud õigusobjektiga, mille alla mahuvad asjade kõrval ka kehatud esemed (nt õigused, nõuded) ja loomad. Võlaõiguse esemeks võib aga olla iga varaline väärtus, st müüa võib tervet ettevõtte klientuuri, kuid asjaõiguslikke käsutusi saab teha ainult asjade ja asjaõiguste (nt reaalservituud, hüpoteek) suhtes.
    Asja piiritletus tähendab seda, et asi peab olema selgelt eristatav (nt maatükke eristatakse üksteisest piiride abil, vedelikke ja gaase piiritletakse neid mahutitesse või anumatesse kogudes, puisteained (nt liiv, vili jne) ei piiritleta mitte füüsiliste esemetena (teradena), vaid käibes kasutatavate mõõtühikute (nt kg, m3) abil).
    Valitsetavus tähendab seda, et asi peab olema valitsetav, st omandatav, hõivatav, kasutatav.
    Saksa õiguses inimene on õiguse subjekt , mitte ese. Erinev on surnud inimese, st laiba käsitlus. Elavalt inimeselt eraldatud kehaosade käsitlus sõltub näiteks saksa õiguses sellest, mis eesmärgil kehaosad eraldatakse. Kui need nt eraldatakse kehast ajutiselt ja siirdatakse pärast operatsiooni tagasi, jäävad need kehaosadeks ega muutu vahepeal asjadeks. Kui neid kehaosi ei kasutata isikute juures, kellelt need on võetud, siis muutuvad need kehast eraldumisel asjadeks sõltumata sellest, kas need visatakse minema või siirdatakse mõnele teisele isikule (siirdatavad organid ). Eraldatud kehaosad võivad omandada asja kvaliteedi (äralõigatud juuksed paruka tegemisel, organite siirdamisel).
    Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest, vaid kinnis - ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse:
    1. Kinnis- ja vallasasjad
    2. Asendatavad asjad
    3. Äratarvitatavad asjad
    Asjade jaotamisel kinnis- ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasja mõistest.
    Kinnisasi – maapinna piiritletud osa (maatükk).
    Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad . Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. Asja sätete puhul TSÜS-is on piirdutud ühe vastandliku mõiste defineerimisega, jättes teise tuletatavaks. Vallasasjad on asendatavad või asendamatud.
    Asendatavad on näiteks käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt toodetavad asjad, teatud aastakäigu veinid teatud veinipiirkondades.
    Asendatamatud asjad on tellija erisoovide kohaselt valmistatud asjad, kasutatud autod, erinevate pruulikodade õlled jne.
    Vallasasju jaotatakse ka äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks asjadeks.
    Asi on äratarvitatav, kui see otstarbekohaselt kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse (vt TSÜS §52 lg 2). Nt toiduained, küttematerjal, mootorikütus jms.
    Äratarvitamatuteks asjadeks on asjad, mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille kasutamine ei seisne nende äratarvitamises. Nt mööbel, masinad jms, kusjuures võõrandamiseks on mõeldud raha, väärtpaberid jne.
    Jagatavuse alusel eristatakse jagatavaid ja jagamatuid asju.
    Asi on jagatav , kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Nt raha, kullakang, vaadis olev vein, hoonestamata maatükk (kui seda ei takista muud piirangud).
    Mittejagatavad on asjad, mille väärtus jagamisel väheneb või jagamisel hävinevad. Nt maal, vääriskivi, aktsia jms.
    Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on oluline tähtsus ühis- ja kaasomandi jagamisel, samuti pärimisel ( jagatavad asjad jaotatakse pärijate vahel, mittejagatavad asjad müüakse enampakkumisel ja saadud raha jaotatakse pärijate vahel).
    Asjade osad.
    Üksikasi, mis kujutab endast kokkupandud asja, koosneb erinevatest osadest, mida nimetatakse olulisteks ja mitteolulisteks osadeks . Asja oluliseks osaks on osa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (vt TSÜS §53 lg 1). Saksa kohtupraktikas on tunnistatud olulisteks asjadeks masina hoovad, hammasrattad , auto raam jne.
    Kinnisasja oluliste osadena on seaduses sätestatud maaga püsivalt ühendatud ehitised, kasvav mets ja muud taimed, sh koristamata vili (vt TSÜS §54 lg 1). Mida kujutab endast maatükiga püsiv või kindel ühendamine, seda seadus ei täpsusta. Küll aga näiteks ehitise olulisteks osadeks asjad, millest see on ehitatud või mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (vt TSÜS §55 lg 1).
    Hoone oluliste osadena on nimetatud telliseid , uksi, aknaid, kütteseadmeid, kusjuures oluliseks osaks muutuvad need alles pärast paigaldamist (nt paigaldamata keskkütte katel ei ole veel oluline osa). Nt ei ole kinnisasja oluliseks osaks hoone, mis asub maatükil hoonestusõiguse alusel (sõltumata sellest, kas hoone oli olemas juba enne hoonestusõiguse seadmist või püstitati hiljem). Selline hoone on küll oluline osa, aga mitte maatüki, vaid hoonestusõiguse oluline osa (vt AÕS §241 lg 5).
    Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid , liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
    Kinnistusraamat – maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register , mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud . Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda, st ta on avalik.
    Asja mõtteline osa – seaduses on defineeritud asja mõtteline osa, milleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast (⅓, ⅔, ⅙ jne) (vt TSÜS §56).

    Päraldis.


    Päraldis – vallasasi , mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen ) (vt TSÜS §57 lg 1). Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa asjal olla ka päraldist (nt kui vabriku ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad päraldiseks, sest hoonet ei saa veel ettenähtud eesmärgil kasutada). Ehitise päraldisena on käsitletud ka pilt-tapeete.
    Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta (vt TSÜS §57 lg 2). Sõnast "käibes" tuleneb, et selles sättes on silmas peetud valitsevat arvamust, mitte aga asjaosaliste (nt maatüki omanik ja hüpoteegi pidaja ) kokkulepet.
    Päraldis ei pea kuuluma peaasja omanikule (TSÜS §57 lg 3).
    Põllumajandusliku kinnisasja päraldiseks on muuhulgas selle majandamiseks kasutatav inventar , masinad ja kariloomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini (vt TSÜS §60).

    Kasu ja viljad.


    Kasu hõlmab vilja kõrval ka eseme kasutamisest saadavaid eeliseid , st kasutuseeliseid (vt TSÜS §62 lg 1). Asjaõigusseaduses eristatakse asja- ja õigusvilju.
    Asjavili – asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62 lg 2).
    Õigusvili – tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62 lg 3). Asjast vastavalt tema otsarbele saadavaid vilju (piim, kartulid, kruus, turvast jms) nimetatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks (nt sissetulekud kruusakaevanduse väljarentimisest).
    Õigusest saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetud õigusviljad ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eest) kaudsed õigusviljad. Siit on näha, et see, mis rendileandja seisukohalt on kaudne asjavili (nt kruus) on rentniku seisukohalt vahetu õigusvili. Kaudne õigusvili on ka litsentsi üleandmise eest saadav tasu. Vahetu õigusviljana on nimetatud veel kasu, mida vastav õigus annab rentnikule, kasutusvaldajale, reaalservituudi omajale jne.
    Kasutuse eelised – asja kasutamisest peituvad loomulikud eelised, mis tulenevad suures osas eseme valdamisest. Selliste eelistena on nimetatud majas elamist, auto, hoone või territooriumi kasutamist ettevõtluses, samuti hääleõigust aktsiaseltsis või osaühingus jne.
    Omandi sarnaseks piiratud asjaõiguseks on hoonestusõigus, mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud, võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitis või kes ise soovivad seda ehitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis . Hoonestusõigus on tähtajaline õigus, mida võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks (AÕS §51).

    Piiratud asjaõigused


    Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt , et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud asja omanik võib piiratud asjaõiguse seadmise eest saada kokkuleppelist tasu või muid hüvesid.
    Piiratud asjaõiguste hulgas eristatakse kolme põhitüüpi:
    1. Need, mis kindlustavad õigustatud isikule võimaluse saada mingi asja omanikuks. Omandamist tagavatest piiratud asjaõigustest tunneb Eesti asjaõigus kinnisasja ostu eesõigust.
    Ostu eesõigus toimub selliselt, et kui kinnisasja omanik sõlmib kinnisasja võõrandamise lepingu kolmanda isikuga , võib selles lepingus sisalduvate tingimuste kohaselt kinnisasja omandada ostu eesõigust omav isik.
    2. Need, mis õigustavad isikut kasutama võõrast asja. Kasutust tagavad piiratud asjaõigused võimaldavad õigustatud isikul kasutada asja omaniku asemel. Kasutust tagavate piiratud asjaõiguste hulka kuulub eeskätt hoonestusõigus.
    Hoonestusõigusele kohaldatakse reeglina kinnisasjade kohta käivaid sätteid, st sellele avatakse eraldi registri osa kinnistustraamatus ja seda saab koormata, võõrandada või pärandada nagu kinnisasja.
    Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes, panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust, st asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma . Servituutide hulgas eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute.
    Reaalservituudi korral on ühe nn valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist nn teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja.
    Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne omanik, vaid kindel füüsiline või juriidiline isik. Levinuim isiklik servituut on kasutusvaldus .
    Kasutusvaldus on isiklik servituut, mis annab kinnisasja valdamise ja kasutamise ning sellelt saadavate viljade omandamise õiguse.
    3. Need, mis annavad õiguse rahuldada mingi nõue võõra asja arvel (nn tagatisõigused). Tagatis - ehk realiseerimisõigused kui piiratud asjaõigused annavad selle õiguse omajale võimaluse rahuldada sellise asjaõigusega tagatud nõue koormatud asja müügist saadava raha arvelt. Tagatise objektiks võivad olla nii kinnis- kui ka vallasasjad, samuti varalised õigused.
    Asjaõiguslike tagatiste õiguste tähtsamaks vormiks on pandiõigus.
    Pandiõigus annab võlausaldajale, kelle kasuks see on seatud, võimaluse nõuda oma rahaliselt hinnatavate nõutete täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõuetele panditud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta, võib pandi pidaja ettekirjutatud reegleid järgides panditud eseme müüa (seda tehakse reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise, kui ka kolmas isik pandi eseme omanikuga.

    Pandi liigid

    Pant


  • Vallaspant
  • Käsipant
  • Registerpant
  • Kommertspant
  • Õiguste pant
  • Kinnispant
  • (Lepinguline) hüpoteek
  • Kohtulik hüpoteek
    Vastavalt tagatise esemele jagunevad vallas- ja kinnispandiks.
    Kinnispandi põhiliigiks on hüpoteek. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude tähtajaks mittetäitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sundtäitmist sundenampakkumise või sundvalitsemise kaudu.
    Asjaõigus
    1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt?
    Asjaõigus reguleerib varalisi suhteid.
    2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel?
    Kinnisasjad - maapinna piiritletud osa (maatükk). Ei ole asendatavad, sest nad õiguslikult
    ainulaadsed.
    Oluline osa - maaga püsivalt ühendatud ehitised, kasvav mets ja muud taimed, ka
    koristamata vili.
    Vallasasjad - asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad on asendamatud ja asendatavad.
    Asendatavad asjad - puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest samaliigilistest asjadest.
    Asendamatud asjad - custom-made
    Äratarvitatud - kui see otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
    Äratarvitamata asjad – aja jooksul väärtus kaob, aga asi jääb alles
    Jagatavad - oluline tähtsus ühis- ja kaasomandi jagamisel. Kuuluvad jagamisele. Nt: raha,
    kullakangid
    Jagamatud - müüakse enampakkumisel, saadud raha jagatakse. Väärtus väheneb jagamisel
    või hävineb jagamisel.
    Asja osad:
    Oluline osa - osa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või eraldatav osa hävineks või
    muutuks olemuseks .
    Mitteoluline osa -
    Asja mõtteline osa - tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana
    asjast. Nt. müüakse murdosa kaasomandis olevast asjast (äriosalus).
    Asja reaalosa - tegelikkuses piiritletud (nt. ridaelamu boks ).
    Kinnistusraamat - kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju
    puudutavate asjaõiguslike suhete kohta. Sealt nähtub, kes on kinnisasja omanik ja missuguste
    piiratud asjaõigustega on asi korraldatud.
    Päraldis - vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise
    majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (lukk ja lukuvõti).
    Asja vili on asjast saadud saadus, samuti tulu, mille asi annab õigussuhte tõttu.
    3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib?
    Vara on isikule kuuluv rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.
    Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdaja ei pea
    olema asja omanik ( vallata võib ka suhte alusel); sellisel juhul on valdamine ajutine.
    Valdaja ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises
    või ettevõttes.
    Valdus loetakse seaduslikuks. kuni ei ole tõendatud vastupidist.
    Heauskne valdus - valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik valdus või et
    teisel isikul on suurem õigus asja vallata.
    Pahauskne valdus - valdaja teab või peab seda teadma.
    Valdus saadakse tegeliku võimu saamisega asja üle (asja üleandmine) või abinõu saamisega, mis
    võimaldab seda võimu (korterivõtme saamine). Piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest.
    4. Mis on omand ja kuidas ta tekib?
    Omand on täielik asjaõigus - täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata,
    kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt isikultelt õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise
    tagajärgede kõrvaldamist.
    Omand võib olla iga asi, mille omamine ei ole seadusega keelatud.
    Ainuomand - kuulub ühele isikule.
    Ühine omand - kuulub mitmele isikule.
    Kaasomand - kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv
    omand (nt. maja).
    Korteriomand
    Ühisomand - kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas
    kuuluv omand (nt. abikaasade vara).
    Omand tekib tehinguga.
    5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand ?
    Vallasomand tekib:
    1) Üleandmisega
    2) Hõivamisega - omandiks võetakse peremehetu asi või äravisatud asi.
    3) Leiu omandamisega - leitud asi tuleb tagastada omanikule. Omaniku mitteleidmisel tuleb
    asi viia politseisse, anda üle majaomanikule, asutuse töötajale või transpordivahendi juhile.
    Viimaseid loetakse nüüd leidjaks. Leidja peab asja säilitama. Kui leidja on oma kohustused täitnud
    ja omanik pole selgunud ühe aasta jooksul, omandab leidja asja.
    4) Peitvara leidmisega - kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjalt see leiti.
    5) Asja ümbertöötamisel - ainult heausksel ümbertöötlemisel.
    6) Igamisega - kui isik valdab asja heauskselt ja katkematult viis aastat nagu omanik.
    7) Loodusvilja omandamisel - kui asja omanik või võõra asja valdaja eraldab vilja asjast.
    Isik, kes ei valda võõrast asja, kuid kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks
    vilja oma valdusesse võtmisel.
    6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused?
    Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga.
    Kitsendused:
    Avalikult kasutatav tee - omanik, kelle kinnisasja läbib selline tee, ei või takistada või
    lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava
    teena .
    Avalik veekogu - selle kalda omanik peab jätma kallasraja, kus inimestel on õigus viibida
    ilma omaniku loata. Omanik ei tohi takistada veesõidukite liikumist.
    Mets - maatükil kasvav mets on kinnisasja omaniku omand ja tal on õigus neid kasutada,
    arvestades seaduses olevaid kitsendusi.
    Teatud juhtudel võib riik kinnisasja võõrandada omaniku tahtest sõltumata. Seda võib teha
    ainult siis, kui eesmärk ei ole muudel viisidel saavutatav. Võõrandamise üle otsustab kas valitsus
    või kohalik omavalitsus . Võõrandamise saab vaidlustada.
    7. Mis on reaalservituut ? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
    Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamisõigus panemata kohustatud isikule aktiivsete
    tegude tegemise kohustust.
    Reaalservituut - ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud
    viisil kasutama või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest
    valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma (nt. valitseva kinnisasja omanik võib saada
    õiguse kasutada teed, mis läbib teenivat kinnisasja).
    Isiklik servituut - õigustatud on kindel füüsiline või juriidiline isik. Levinuim on
    kasutusvaldus.
    Tagatis - tähtsaim vorm on pandiõigus
    Reaalservituut tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud kokkuleppe ja
    kinnistusraamatu kande kaudu. Reaalservituudi seadmine on osapoolte vaba tahe . Seda ei saa
    kellegile peale sundida .
    Reaalservituut lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatust. Aluseks on õigustatud isiku
    notariaalselt kinnitatud avaldus, kui seadus ei sätesta teisiti.
    8. Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine?
    Kasutusvaldus - asja kasutajal on õigus omandada ka asja vilju.
    Tekib notariaalselt tõestatud lepingu alusel. Lõpeb poolte kokkuleppel, kasutusvaldaja surmaga või
    kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega.
    9. Mis on isiklik kasutusõigus?
    Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud
    kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama asja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab
    mõnele reaalservituudile.
    10. Mis on reaalkoormatis ? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
    Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks
    reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegevusi.
    Tekib notariaalselt tõestatud lepingu alusel. Kui võimalik, tuleb määrata ka reaalkoormatise rahaline
    väärtus ja kanda see kinnistusraamatusse.
    Lõpeb reaalkoormatise väljaostuga kohustatud isiku poolt. Lõpetamist on õigus nõuda mõlemal
    osapoolel. Hinna määramisel võetakse aluseks kinnistusraamatusse kantud reaalkoormatise väärtus.
    Kui seda ei ole, määrab hinna kohus.
    11. Mis on hoonestusõigus, tema ulatus? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
    Hoonestusõigus on vajalik neile, kelle ehitis on püstitatud või soovivad seda püstitada võõrale
    maale. Ainus võimalus, kui tahetakse, et maa ja ehitised oleksid erinevate isikute omandis.
    Hoonestusõigust saab võõrandada.
    Hoonestusõigus on tähtajaline õigus (max. 99 aastat). Üldjuhul tasuline .
    Hoonestusõigus ulatub ehitusalusele maale ja kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks.
    Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada.
    Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav
    ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist.
    12. Mis on ostueesõigus ja kuidas see seatakse?
    Ostueesõigus - isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda
    omandaja asemele.
    Seatakse kohustava notariaalselt tõestatud tehinguga.
    13. Mis on pant ja tema liigid?
    Pandiõigus annab võlausaldajale, kelle kasuks see on seatud, võimaluse nõuda oma rahaliselt
    hinnatavate nõuete täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiandja on pantija , pandi saaja on
    pandipidaja .
    Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele nõuetele panditud vara suhtes. Kui pandiga tagatud
    nõuet ei täideta, võib pandipidaja panditud eseme müüa (reeglina enampakkumisel) ja omandada
    saadud rahast tema nõudele vastav summa.
    Pantija võib olla ka kolmas isik, kes tegutseb omaniku nõusolekul.
    Pantida ei tohi munipitsaalvara.
    Vallaspant
    Käsipant - nõutav lisaks pandiseadmise kokkuleppele ka asja üleandmine pandipidaja
    valdusesse.
    Registerpant
    Kommertspant
    Õiguste pant
    Kinnispant
    Lepinguline hüpoteek
    Kohtulik hüpoteek
    14. Mis on registerpant?
    Registerpandi puhul jääb panditud asi pantija valdusesse ning pandi tekke momendiks on pandi
    registereerimine seadusega ettenähtud avalikus registris.
    15. Kuidas toimub transpordivahendite pantimine?
    Transpordivahendite pantimine toimub registerpandina.
    16. Mis on kommertspant? Kuidas see seatakse ja kuidas ta lõpeb?
    Koormab ettevõtte vallasvara .
    Pant seatakse ettevõtja kogu vallasvarale või FIE vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta
    annaks üle panditava vara valdust. Ulatub ka varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande
    tegemist. Ettevõtjal on teabe andmise kohustus.
    Pant lõpeb registrist kustutamisega, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
    17. Mis on õiguste pantimine?
    Pantimine, kus pandi esemeks on varaline õigus (õigus peab olema üleantav). Kohaldatakse
    käsipandi sätteid.
    Ka väärtpaberite pantimine.
    18. Mis on hüpoteek? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
    Isik, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidaja), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude
    rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Omanik on koormatud kinnisasja omanik.
    Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja vahelise
    lepingu (tõestatud) alusel, kus fikseeritakse hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus.
    Täiendavalt tuleb kokku leppida, milliseid nõudeid hüpoteegiga tagatakse.
    Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik võib jääda valdajaks ning seda korrapäraselt majandada.
    Tagatud nõude tähtajalisel mitmetäitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sundtäitmist
    sundvalitsemise või -enampakkumise kaudu.
    Subjektid: hüpoteegipidaja, võlgnik ja omanik.
    Hüpoteek lõpeb kinnistusraamatust kustutamisega.
    19. Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine?
    Vabakäelisel müügil - müüjaks omanik, teostajaks pank. Kui omanik keeldub müügist, on
    hüpoteegipidajal õigus nõuda kohtu korras sundtäitmist kinnisasjast.
    Sundmüügil - kohtutäitur korraldab avaliku enampakkumise. Sundtäitmisest saadud raha jagatakse
    hüpoteegipidajate vahel, kes sundtäitmist taotlesid .
    Hüpoteegi võib jagada pärast seadmist osahüpoteekideks.
    20. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
    Ühishüpoteek - hüpoteegiga on koormatud mitu kinnisasja. Iga kinnisasja omanik vastutab sel juhul
    kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Kasut. kui laenu tagamiseks ei piisa ühest kinnisasjast.
    Kohtulik hüpoteek - hüpoteek, mille seab kohus kohtuotsuse alusel rahuldatud haginõude
    tagamiseks. Kinnistusraamatusse kantakse see kohtuliku hüpoteegina.

    TÖÖÕIGUS

    Tööõigus


  • Kollektiivne
  • Individuaalne

    Tööõiguse mõiste ja allikad. Töölepingu mõiste


    Töölepingu seadus (TLS)
    https://www.riigiteataja.ee/akt/13198475
    Tööõigus on eraõiguse eriharu, millel on mõningad avaliku õiguse tunnused. Järelvalvet tööseaduste täitmise üle teostab Tööinspektsioon.
    Tööinspektioon – sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev riiklik valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelvalvet töö tervishoiu, töö ohutuse ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi. Tööinspektsioon on institutsioon, mis vahendab individuaalseid töövaidlusi. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid. Tegutseb põhimääruse alusel (leiab Internetist).
    Kehtiva TLS koostamisel rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet (flexicurity) – töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik poolte vahel välja kujundada töösuhe, mis arvestab mõlema lepingupoole vajadusi ja huve. Rohkem võimalusi kasutada kaugtööd, osalise tööajaga jne.
    TLS normid laienevad ainult tööle, mida tehakse töölisena või teenistujana. Ta ei laiene riigi ja kohaliku omavalitsuse (KOV) asutustele, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistujale jne. Nende teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus (ATS).
    Avalik teenistus on teenistus, kus töötatakse riikliku või KOV asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest.
    Tööõiguse allikad on:
    1.Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid .
    2. Euroopa sotsiaalharta teostab või reguleerib Euroopa Liidu (EL) sotsiaalpoliitikat, sh töösuhete reguleerimise aluspõhimõtteid. Töösuhte reguleerimine EL-s on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides.
    3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid .
    4. Eesti Vabariigi põhiseadus.
    5. Töölepingu seadus ja terve rida sellest madalamal seisvaid õigusakte (valitsuse ja mministrite määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivlepingud).
    Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad lepingupooled end pikaajaliselt ja eeldavad, et töö on kestev ja jätkuv. Töölepingute puhul eeldatakse, et tööd tehakse teise isiku kasuks, ja eeldatakse, et tööd tehakse isiklikult.
    Tööleping – võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS §1 lg 1). Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (TLS §1 lg 2). TLS-s kasutatakse ka mõistlikkuse põhimõtet, hea usu põhimõtet, head tava, head praktikat jne. Oluline on töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest lepingutest (TLS §1 lg-d 4, 5).
    Töölepingu tunnused on:
    1. Tööd tehakse alluvussuhetes;
    2. Töötegija sõltub tööd andvast isikust;
    3. Tööd tehakse isiklikult;
    4. Oluline on tööprotsess;
    5. Tööd tehakse tasu eest.
    Töölepingule kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-s ei ole sätestatud teisiti (TLS § 1 lg 3).
    Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata:
    1. Lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töötegemise viisi, aja, koha valiku olulisel määral iseseisev.
    2. Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule.
    Miks on vaja töölepingut vaja eristada teistest võlaõiguslikest lepingutest? Töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaaltagatised , mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad – näiteks:
    1. Õigus saada töötasu alammääras
    2. Õigus saada puhkust
    3. Tööajapiirangud
    4. Töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise piirangud
    5. Ohutud töötingimused
    6. Ülesütlemise piirangud

    Töölepingu võrdlus käsunduslepinguga.


    Käsunduslepingu tunnused on:
    1. Teenuse osutamine
    2. Töö iseseisev korraldamine
    3. Isikliku täitmise eeldamine
    4. Võib olla nii tasuline kui ka tasuta
    Töölepingu võrdlus töövõtulepinguga.
    Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokku lepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
    Tööleping
    Töövõtuleping
    Oluline on tööprotsess
    On suunatud valmistööle – tellimuse korras tehtud asja või eseme saamisele
    Töö tegemist korraldab tööandja
    Töövõtja korraldab oma tegevust ise
    Töötaja täidab kohustusi isiklikult
    Töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult
    Töölepingu võrdluses teiste võlaõiguslike lepingutega:
    1. Kes korraldab ja juhib tööprotsessi?
    2. Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi?
    3. Kellele kuuluvad töövahendid?
    4. Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk?
    5. Kes saab tulu või kasumi?
    6. Kas tööd tegev isik on arvatud töötajate koosseisu?
    7. Kas tööd tegev isik allub töökorralduse reeglitele?

    Tööõigusliku suhte subjektid


    TLS kohaselt on individuaalse töösuhte subjektideks töötaja ja tööandja.
    Töötajaks saab olla üldjuhul ainult 18-aastaseks saanud täieliku teovõimega füüsiline isik. Eriseadusega nõutakse teatud töötajatelt kõrgemat vanusemäära (turvatöötajad, kasiinotöötajad jne.). Alla 18- aastaste isikute töölerakendamisel tuleb lähtuda EL direktiivist "Noorte kaitse kohta tööl". Üldreeglina on kehtestatud alla 15-aastase koolikohustusliku alaealise töötamise keeld. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni .
    Erandina võib (TLS § 7 lg 1-4):
    1. 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine teha kerget tööd, kusjuures nende tööde loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega.
    Kõikide alaealiste töötamiseks on vajalik lisaks tema enda soovile ka tema seadusliku esindaja nõusolek, kusjuures esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks koolivaheaja kestusest.
    2. 7-12-aastane alaealine teha kerget tööd VV kehtestanud määruses vastavas loetelus olevaid töid (nt modellitööd, massistseenid teatrites, jne). 7-14-aastase alaealise töötamiseks on vajalik ka tööinspektori nõusolek. Tööinspektori kooskõlastamise eesmärgiks on kontrollida, kas alaealist rakendatakse tööle, mis ohustab tema tervist jne. 7-12-aastase alaealise tahte väljaselgitamiseks kaasatakse ka elukohajärgse lastekaitse töötaja.
    Tööandjal on keelatud sõlmida tööleping või lubada alaealist tööle, mis (TLS §7 lg 2):
    1. Ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
    2. Ohustab alaealise kõlblust (töö tapamajas, kelnerina restoranis jne);
    3. Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuste või väljaõppe puudumise tõttu (suure kiirusega töötavatel mehhanismidel, kõrgustes töötamine jne);
    4. Takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist (töö üksinda eraldatud ruumis, vahetustega töö jne);
    5. Ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite mõjul (töö sundasendis või järsult muutuvates temperatuuritingimustes, nt külmhoones jne).
    Tööandjaks võib olla:
    1. Judiidiline isik;
    2. 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik.
    Tööõigus
    1. Mis eristab tööõiguslikku suhet teistest lepingulistest suhetest?
    Tööõiguslikke suhteid reguleerib tööõigus. Need suhted toimuvad töötaja ja tööandja vahel
    töölepingu alusel.
    2. Mis on tööõiguse allikateks?
    EV põhiseadus, Euroopa Sotsiaalharta (sätestab EL-i sotsiaalpoliitika ), Rahvusvahelise
    Tööorganisatsiooni konventsioonid, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, valitsuse
    määrused, kohalike omavalitsuste normatiivaktid ja kollektiivlepingud.
    3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale?
    7 -12 aastane võib teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamtegevuse alal (eelkõige
    osalemine etendusasutuste töös loomingulise töötajana).
    13 - 16 aastane koolikohustuslik alaealine võib teha kerget tööd Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud
    nimekirjas loetud töödel.
    Alaealine ei tohi teha tööd, mis:
    1) ületab tema kehalisi või vaimseid võimeid;
    2) ohustab tema kõlblust;
    3) sisaldab ohte, mida ta ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuste või väljaõppe
    puudumise tõttu;
    4) takistab tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
    5) ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
    Kõikide alaealiste töötamiseks on vajalik lisaks tema enda soovile ka tema seadusliku esindaja
    nõusolek. Ei tohi anda nõusolekut töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks koolivaheaja
    kestusest.
    7 - 14 aastase töötamiseks on vajalik tööinspektori nõusolek.
    4. Kes võib olla tööandja?
    Tööandja võib olla:
    1) juriidiline isik (eraõiguslik või avalikõiguslik);
    2) 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik.
    5. Millistele tegevusaladele ei laiene töölepingu seadus?
    Eriseadusega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, saadikutegevusele,
    kaitsejõudude tegevteenistusele jne.


    Tööleping ja selle sõlmimine. Töölepingu kohustuslikud andmed.

    Üldnõuded:


    1. Kokkulepe olulistes tingimustes;
    2. Kirjalik vorm, v.a kuni 2 ndl töösuhe (TLS §4 lg-d 2, 5);
    3. Tühisuse erisus (TLS §4 lg 4).
    Töölepingu tingimused võivad olla kahesugused:
    1. Tingimused, mis peavad töölepingus olema
    2. Tingimused, millised poolte kokkuleppel võidakse töölepingusse olenevalt võimalustest ja vajadustest võtta või mitte võtta.

    Töölepingu vorm.


    Sõlmitakse reeglina kirjalikult. Töölepingu kirjalik vorm tähendab nõuet, et lepingu sõlmimisel peavad lepingu pooled omakäeliselt alla kirjutama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalikku vormi ei nõuta, kui töölepingu kestus ei ületa 2 nädalat (TLS §4 lg 5). Kui suuliselt sõlmitud tööleping kestab üle 2 nädala, siis võib töötaja nõuda töölepingu tagantjärele vormistamist ehk töötingimuste kirjalikku teatavaks tegemist. Kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa lepingu töölepingu tühisust ja tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja on asunud tööle.
    Tühisuse erisus tähendab, et töölepingusse ei või võtta nn äramuutvaid tingimusi, st tingimusi, mille kohta ei ole teada, kas vastav tingimus saabub või ei saabu. Kokkulepe sellistel tingimustel on tühine.
    Tühisuse erisus tähendab, et töölepingusse ei või võtta nn äramuutvaid tingimusi, st tingimusi, mille kohta ei ole teada, kas vastav tingimus saabub või ei saabu. Kokkulepe sellistel tingimustel on tühine.
    Töötajat tuleb teavitada järgmistest andmetest:
    Tööandja nimi; registrikood ja asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus; töötasu; palgapäev; tööaeg; töö tegemise koht; puhkuse kestus; töölepingu lõppemisest etteteatamise tähtajad; töökorralduse reeglid; kehtiv kollektiivleping (TLS §5 lg 1);
    Töölepingu kohustuslikke andmeid tuleb eristada töölepingus kokkulepitud olulistest tingimustest;
    Andmete ja kokkulepitud tingimuste muutmine.
    Lepingu poolte andmed – töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht. Töötaja nimi ja isikukood märgitakse lepingusse isikut tõendava dokumendi alusel.
    Tööandja nimi, registreerimis- või isikukood, elu- või asukoht vastavalt sellele, kas tööandja on juriidiline või füüsiline isik. Kui tööandjaks on juriidiline isik, siis peab olema lepingus märgitud ka juriidilise isiku esindaja nimi, kes tööandja nimel töölepingu allkirjastab.
    Töölepingu sõlmimise ja tööleasumise aeg võivad kattuda või erineda. Kui kirjalik tööleping on jäänud enne töötaja töölelubamist sõlmimata, sellisel juhul loetakse tööleasumise ajaks kuupäev, mil töötaja asus täitma töölepingus kokkulepitud kohustusi.
    Tööülesannete kirjeldus (nt täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi) tuleb töötajaga läbi rääkida enne töölepingu sõlmimist. Seadusandja on jätnud tööandjale vabad käed. SA kutsekojas on välja töötatud kutsestandard.
    Ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Tuuakse lepingus ära ametinimetus, kui see on olemas (vedurijuht, remondilukksepp). Kui teatav ametikoht eeldab tööd mitme ametinimetuse järgi, tuleb ametinimetus ära näidata koondnimetusena (sekretär-personalitöötaja, treial-freesija).
    Töö eest makstav tasu ehk töötasu hõlmab majandustulemustes ja tehingutes makstavat tasu. Märgitakse ära töötasu arvutamise viis (ajatöö, tükitöö), maksmise vorm ja sissenõutavaks muutumise aeg (et ka tädi Maali aru saaks: töötasu maksmise päev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.
    Tasu sissenõutavaks muutumise tähtaeg on päev, millest alates hakkab kulgema töötaja majandustulemustelt makstava tasu nõudeõiguse aegumine (kui on kokku lepitud, et tasu kuu majandustulemustelt makstakse välja järgmise kuu 20. kuupäevaks, siis nõudeõiguse aegumine algab alates 21. kuupäevast). Kui kokkulepitud töötasu sissenõutavaks maksmise aeg langeb riigipühale, tuleb töötasu välja maksta sellele eelnevaks tööpäevaks. Töötasu makstakse rahas ja lepitakse kokku brutosummana, st kokkulepitud töötasult peetakse kinni seadusega ettenähtud maksud ja maksed. Tööandja makstavad maksud ja maksed on:
    1. Sotsiaalkindlustusmaks;
    2. Töötuskindlustusmakse.
    Töötaja töötasult (brutotasult) kinnipeetavad maksud ja maksed on:
    1. Tulumaks;
    2. Töötuskindlustusmakse;
    3. Kohustusliku kogumispensioni makse, kui töötaja on liitunud kohustusliku pensioni-kindlustusega;
    4. Lisaks on võimalik, et töötaja avalduse alusel peetakse töötaja töötasult kinni mitmesuguseid vabatahtlikke kindlustuse makseid (nende näitamine töölepingus ei ole tööandjale mõistlik).
    5. Muud hüved, milles lepitakse kokku. Nt ametiauto kasutamine, tööandja mobiiltelefon , spa kasutamine jne. Hüve peab olema selgelt eristatud töötasust. Hüvesid ei arvestata töötaja töötasu osana , sest hüved ei lähe arvesse pensionikindlustuse arvutamisel.
    Tööaeg – aeg ööpäevas või mingis ajavahemikus , millal töötaja tööülesandeid täidab, samuti see, kas töötaja töötab ühes või mitmes vahetuses, kas tööaega arvestatakse päeviti (iga päeva kohta eraldi) või summeeritult teatud ajavahemiku kohta (nt 4 kuu kohta). Vaja on näidata, kas töötaja töötab täistööajaga (40h nädalas/8h päevas) või osalise tööajaga, viimase puhul on vaja kindlasti täpsustada, mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad 7-päevase ajavahemiku peale (nt töötaja töötab 30h nädalas 6h päevas, iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev; või töötaja töötab 24h nädalas, 8h päevas, tööpäevad on esmaspäev, kolmapäev ja reede). Tööpäeva algus ja lõpp, tööpäeva sisesed vaheajad/puhkeajad – s.o tööaja korraldus. Tööaja korraldus määratakse kindlaks töökorralduse reeglites , mis peavad olema üles riputatud nähtavale kohale ja neid tuleb tööletulemisel tutvustada.
    Töötegemise koht on töötaja jaoks olulise tähtsusega. Töötegemise koht lepitakse kokku KOV üksuse täpsusega. Teatud tööd eeldavad töötaja igapäevast ringisõitmist kas teatud Eesti piirkonnas või kogu Eestis (nt müügiesindaja, kaubaveo autojuhid), sellisel juhul tuleb töölepingusse kirjutada vastav mingi Eesti piirkond või kogu Eesti.
    Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Igaastase puhkuse e põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva (TLS §55). Pikendatud põhipuhkust 35 kalendripäeva on ette nähtud alaealistele ja töövõimetuspensioni saavatele töötajatele (TLS §56, 57). Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha (24. veebruar) ja riigipühi. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka pikemas põhipuhkuses kollektiivlepingus . Ei nähta enam ette lisapuhkust. Alates 1. juulist 2009 toimub puhkuse arvutamine kalendriaasta alusel. Puhkust antakse töötatud aja eest. Tööleasumise aastal on töötajal õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud ajaga ja puhkuse nõudeõigus tekib pärast 6-kuulist töötamist. Edaspidi on töötajal õigus saada puhkust ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest tähendab, et puhkust ei anta näiteks lapseootuspuhkusel või tasustamata puhkusel oldud aja eest. Põhipuhkuse nõue aegub 1 aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
    Kollektiivleping – vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu (arstide liit, vedurijuhtide liit jne) ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid.
    Töölepingut säilitatakse tööandja juures töösuhte lõppemiseni ja 10 aastat pärast seda.

    Tööandja teavitamine II


    Tööandja esitab andmed enne tööle asumist (TLS § 5 lg 3)
    Töötaja õigus anmeid nõuda (TLS § 5 lg 3)
    Andmeid tuleb esitada töölepingu kirjalikus dokumendis
    o Heauskselt, selgelt, arusaadavalt (TLS § 5 lg-d 1, 2)
    (Kodused ülesanded: 6, 8, 11, 12, 13 – vastus ja seaduse säte.)

    Töölepingu tähtaeg. Tähtajaline ja tähtajatu leping. Katseaeg.


    Eeldatakse, et üldjuhul sõlmitakse tähtajatu tööleping, st lepingu kehtivusaega ei piiritleta.
    Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks. Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peavad olema seda õigustavad mõjuvad põhjused (TLS § 9 lg 1), milleks on:
    1. Töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu
    ajutine suurenemine ja hooajatöö (säärased tööd, mida ei tehta looduslike või klimaatiliste tingimuste tõttu aastaringselt ) tegemine;
    2. Ajutiselt ära oleva töötaja asendamine.
    Mõjuvate põhjuste loetelu pole ammendav ja järelikult võivad olla ka muud mõjuvad põhjused. Nt soov töötada ajutiselt kuni abikaasa juurde elama asumiseni, õppeaja lõpuni, jne. Igal juhul peab tähtajalise töölepingu sõlmimise soov olema motiveeritud nii töötaja kui ka tööandja poolt.
    Ajutiselt ära oleva töötaja, st töötaja, kellele tööandja seaduse või kokkuleppe alusel peab säilitama töökoha, asendamiseks võib sõlmida tähtajalise töölepingu kogu asendamise ajaks. Et tädi Maali aru saaks: kuni äraoleja tööle tagasitulekuni või koha vakantseks jäämiseni.
    Tähtajaline tööleping lõpeb üldjuhul tähtaja saabumisel. Töölepingu kestuse ehk töölepingu lõppemise tähtaja määramiseks on mitu võimalust:
    1. Töölepingu lõppemise tähtaeg on määratud konkreetse kuupäevaga;
    2. Töölepingu lõppemise tähtaeg on määratud kindla tulemuse saabumisega, näiteks asendatava töötaja töölenaasmisega;
    3. Töölepingu lõppemise tähtaeg on kindlaks määratud konkreetse tulemuse saavutamisega, näiteks territoorium on koristatud , arvutiprogramm on koostatud, jne.
    Sõlmitavas töölepingus tuleb ära näidata põhjus, miks sõlmiti just tähtajaline tööleping.
    Töösuhe loetakse algusest peale tähtajatuks, kui töötaja ja tööandja on töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevatel mõjuvatel põhjustel:
    1. Sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda. Kui muutub lepingu esemeks muutuv töö, siis pole tegemist enam lepingu pikendamisega vaid lepingu muutmisega poolte kokkuleppel. Tähtajalise töölepingu sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui kahe töölepingu vaheline aeg ei ületa 2 kuud;
    2. Tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul.


    Katseaeg


    Katseaja kestus:
    Katseaja eesmärk (TLS §6 lg 1)
    4-kuuline seadusest tulenev katseaeg (TLS § 86 lg 1)
    Seadusest tuleneva katseaja lühendamine või ärajätmine (TLS § 86 lg 2)
    Mida peab veel teadma katseajast?
    Katseaeg lühikese lepingu korral (TLS § 86 lg 3)
    Töölepingu ülesütlemine (TLS § 86 lg-d 1, 4; § 96)
    Töölepingu seaduse §6 avab katseaja mõiste. Vastavalt sellele katseaeg on ajavahemik , mille jooksul saavad nii tööandja kui töötaja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töölepingu seadus, arvestades tööelus väljakujunenud praktikat, näeb seadusliku katseaja kehtestamise , st katseaeg tuleneb seadusest ja selleks ei pea eraldi kokku leppima. Seadusliku katseaja kestuseks on seadusandja kehtestanud esimesed 4 kuud alates töötaja tööleasumise päevast. Teisisõnu kui töölepingus pole katseajast juttu, kehtib automaatselt 4-kuuline katseaeg. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste töölepingute puhul. Kuna tähtajalised töölepingud on enamasti lühiajalised, on seadusandja kehtestanud (TLS § 86 lg 3) põhimõtte, mille järgi kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu puhul ei või katseaja kestus olla pikem kui pool töölepingu kestusest. Pooled võivad kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises. Kui tööleping lõpetati katseaja tingimuste mittetäitmise tõttu, siis sama töötaja töölevõtmine sama tööandja juures samale tööle või samale ameti kohale vahetult või lühikese vaheaja järel ilma täiendõppeta ei ole lubatud. See on vastuolus katseaja olemusega ja tööõigussuhte stabiilsuse põhimõttega.
    Tööandja ei tohi töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Töölepingu võib katseajal üles öelda katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu vähemat 15-kalendripävease etteteatamisega(TLS § 96).

    Töötaja kohustused

    Konkurentsipiirangu kokkulepped


    Vastavalt TLS § 23 võtab konkurentsipiirangu kokkuleppega töötaja endale kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kokkuleppe algatajaks on tööandja ning kokkulepe võib hõlmata kas mõlemat ülalpool toodud piirangut või ühte neist. Konkurentsipiirangu sisu peab olema mõistlikult piiritletud ja töötajale äratuntav. Samuti peab konkurentsipiirang olema täpselt ruumiliselt piiritletud, st näidatud, millisel territooriumil, ruumis või paikkonnas ta kehtib. Kui kokkuleppe kehtivuse aeg ei ole kindlaks määratletud, kehtib see eeldatavalt kuni töölepingu lõppemiseni.
    Üldjuhul on konkurendid tööandjaga samal tegevusalal tegutsevad äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d), näiteks raamatupidamisteenust osutava äriühingu konkurendid on teised raamatupidamisteenust osutavad äriühingud, samuti konsultatsioonifirmad, kes muuhulgas pakuvad raamatupidamisteenust.
    Eristada tuleb ka konkurentsipiirangu kokkulepet töösuhte ajal ja pärast töösuhte lõppu. Kui töösuhte ajal ei pea tööandja töötajale konkurentsipiirangu järgimise eest tasu maksma, siis pärast töölepingu lõppemist on tööandja kohustatud maksma töötajale igakuist mõistlikku hüvitist. Iga kuu makstav hüvitis peab olema kokku lepitud konkurentsipiirangus pärast töölepingu lõppu. Hüvitise suurus sõltub paljuski sellest, kui suures ulatuses on töötaja põhiõigusi pärast töölepingu lõppemist piiratud, st kas uue töökoha leidmine pärast töösuhte lõppemist on piiratud või pea võimatu. Nt kui tegemist on müügiesindajaga, kellel on keelatud pärast töölepingu lõppu töötada ainult jalatseid müüvate äriühingute müügiesindajana, siis see piirang ei ole eriti oluline. Kui aga nt arhitektil on keelatud töötada kõigis arhitektibüroodes, siis on tegemist väga olulise piiranguga. Seadusandja näeb ette ka konkurentsipiirangu ülesütlemise.
    Saladuse hoidmise kohustus, st töötaja peab hoidma saladuses talle töö tõttu teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma tööandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustus ei eelda poolte kokkulepet, kuna see tuleneb otseselt seadusest. Küll aga peab töötaja teadma selle saladuse sisu ja tööandja peab selle töötajale teatavaks tegema töölepingu sõlmimisel. Pärast seda on töötajal ärisaladuse hoidmise kohustus.
    Töötaja täidab töökohustusi lojaalselt. Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
    1. Teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
    2. Teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal;
    3. Täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
    4. Osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
    5. Hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
    6. Teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
    7. Teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
    8. Tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
    9. Hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
    10. Teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
    Töökohustuste täitmine kaugtööna, tööajakava teatavaks tegemise tingimused summeeritud töötaja korral (TLS § 6 lg 6).

    Töölepingu ülesütlemine


  • Korraline
  • Tähtajatu tööleping
  • Tähtajaline teise töötaja asendamiseks sõlmitud tööleping
  • Etteteatamine 30 kalendripäeva
  • (§ 85 lg-d 1 ja 2; §98 lg 1)
  • Katseaeg
  • Etteteatamine 15 kalendripäeva
  • (§86 lg 1, §96)
  • Erakorraline
  • Üldreeglid:
    a)mõjuv põhjus
    b)etteteatamiseta
    c)mõistliku aja jooksul teadasaamisest
    (§87; §98 lg 2; §91)
  • Tööandja oluline lepingurikkumine
  • Ebaväärikas kohtlemine
  • Oluline venitamine tasu maksmisega
  • Reaalne oht töötaja elule, tearvisele jms
  • Hüvitis 3 kuu tasu ulatuses
  • (§ 91 lg 2; §100 lg 4)
  • Tööandja ei anna tööd ja vähendab tasu
  • Etteteatamine 5 tööpäeva
  • Õigus saada koondamishüvitisi
  • (§37; §100 lg-d 1 ja 2)

    Töölepingu ülesütlemine


    Tööleping võib lõppeda:
    1. tähtaja saabumisel;
    2. poolte kokkuleppel või
    3. seoses töötaja surmaga.
    Kui aga üks pooltest avaldab soovi tööleping lõpetada, siis kasutatakse võlaõiguslikku mõistet töölepingu ülesütlemine. Töölepingu ülesütlemine võib olla korraline ja erakorraline.
    Korraliselt on töölepingu ülesütlemise õigus ainult töötajal (30-päevase etteteatamise ajaga).
    Erakorraliselt võivad töölepingu üles öelda mõlemad pooled, kuid seda vaid juhul, kui on olemas seaduses ettenähtud mõjuvad põhjused ja kinni peab pidama seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegadest. Töölepingu ülesütlemiseks tuleb esitada teisele lepingupoolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus. Ülesütlemistähtaegade kulgemine algab järgmisel päeval pärast seda, kui ülesütlemise avaldus oli teisele lepingupoolele üle antud.

    Töölepingu ülesütlemise tähtajad:


    1. Katsejal võivad mõlemad pooled töölepingu üles öelda vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamistähtajaga (TLS § 96).
    2. Tööandja peab erakorralisest ülesütlemisest ette teatama sõltuvalt töötaja töösuhte ajast järgnevalt (TLS § 97 lg A):
    a. Alla 1 aastase lepingu puhul vähemalt 15 kalendripäeva;
    b. 1-5 tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
    c. 5-10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
    d. 10 ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
    Töötajast tuleneval mõjuval põhjusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaegu järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töötaja peab ülesütlemisest ette teatama alljärgnevalt (TLS § 98):
    1. Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.
    2. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
    Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest vähem kui on seaduses sätestatud, on töötajal või tööandjal õigus saata hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel (TLS § 100 lg 5).

    Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele


    Uus TLS ei määratle enam töö sisekorraeeskirjade mõistet, vaid on asendanud selle tööandja kehtestatud reeglitega töökorraldusele, milllest peab tööandja töötajat töölepingu sõlmimisel teavitama või informeerima (TLS § 5 lg 1 p 11). Kehtestab reeglid tööaja korraldamisele: töö algus- ja lõppaeg, puhkesisesed pausid , einestamisajad, vaheaja pikkus ja kasutamise kord (kas võib territooriumilt lahkuda või mitte), korraluste andmise kord. Võlaõiguslikus mõttes võib neid reegleid pidada tüüpilisteks.

    Töölepingu lõppemise alused


    TLS sätestab järgmised töölepingu lõppemise alused:
    1. Poolte kokkuleppel. (TLS §79) sätestab töölepinguvabaduse üht aspekti, nimelt töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. Pole oluline, kas algatus töölepingu lõppemiseks poolte kokkuleppel tuleb töötajalt või tööandjalt, kuid see ettepanek ja ka vastus sellele peavad olema vormistatud kirjalikult. Vastus võib olla vormistatud samale lehele.
    2. Lepingu tähtaja möödumine (TLS § 80). Kui töötaja jätkab sama töö tegemist pärast töölepingu tähtaja möödumist ja tööandja 5 päeva jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töötamist, muutub tööleping tähtajatuks sõlmimisest alates. St järelikult selle viie tööpäeva jooksul on tööandjal võimalus töötajale teatada , et tema edasist töötamist ei lubata. Kuni töötajale teatamiseni tuleb töötajale tasuda tehtud töö eest.
    3. Töötaja surm (TLS § 81).
    4. Füüsilisest isikust tööandja surm, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades (TLS § 111 lg 3). Tööleping isikuga, kes oli ratastoolis , töötaja on tema hooldaja. Tööandja isikut oluliselt mittearvestava töölepingu puhul on tööandja pärijal õigus tähtajaline või tähtajaline tööleping üles öelda 2 nädala jooksul alates päevast, mil ta sai teada või pidi teada saama töölepingu üleminekust.
    5. Töötajapoolne ülesütlemine (TLS § 83).
    6. Tööandjapoolne ülesütlemine (TLS § 83).
    Tööleping
    1. Mis on tööleping? Millist osa ta etendab töösuhtes?
    Tööleping on leping töötaja ja tööandja vahel, mis sätestab töösuhte olemuse ja omadused.
    Üldnõuded:
    Kokkulepe olulistes tingimustes
    Kirjalik vorm (v.a. kuni 2-nädalane töösuhe) - loetakse sõlmituks hetkest, kui pooled on
    sellele oma käega alla kirjutanud. Loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tööle.
    Sõlmimine võib toimuda kirjalikult või tööle asumise teel.
    Mõlemal poolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist.
    2. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed?
    1) Tööülesannete kirjeldus - peab olema väga põhjalik ja täpne.
    2) Isikuandmed isikuttõendava dokumendi alusel.
    3) Ametinimetus - kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg.
    4) Töö eest makstav tasu.
    5) Kas töötajal on õigus saada osa tööandja käibest või kasumist.
    6) Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise tähtaeg.
    7) Palgapäev, tööaeg ja -koht -- koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.
    Igapäevase ringisõitmise korral tuleb märkida piirkond.
    8) Puhkuse kestus.
    9) Töölepingu lõppemisest etteteatamise tähtajad.
    10) Töökorralduse reeglid.
    11) Kehtiv kollektiivleping
    12) Töötegemise koht
    3. Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping?
    Tööleping sõlmitakse kuni 5 aastaks, juhul kui töö on ajutine või asendatakse ajutiselt äraolev
    töötaja. Lõpeb tähtaja saabumisega.
    Tööleping sõlmitakse üldiselt tähtajatult.
    Lõppemise tähtaeg:
    1) on määratud konkreetse kuupäevaga;
    2) on määratud kindla sündmuse juhtumisega;
    3) on määratud kindlaks konkreetse tulemuse saavutamisega.
    4. Mis on katseaeg ja kui pikk see on?
    Katseaeg on aeg, mille käigus hinnatakse töötaja tervise, oskuste, isikuomaduste ja teadmise
    vastamist tasemele, mida nõutakse. Kestus on 4 kuud. Sel ajal on töötajal kõik töötaja kohustused ja
    õigused.
    Katseaeg tuleneb seadusest ja selleks ei pea eraldi kokku leppima.
    Kohaldatakse nii tähtajaliste kui ka tähtajatute tööde korral. Kuni 8 kuuks sõlmitud lepingu korral ei
    tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest.
    5. Mis on ettevõtte üleminek ja kas ta mõjutab töölepingu kehtivust?
    Ettevõtte üleminek - ettevõte läheb ühelt omanikult teisele. Ülemineku tõttu ei tohi töölepingut
    ülesöelda, aga tööandja võib töötajaid koondada. Koos ettevõttega lähevad ka töölepingud
    muutumatul kujul üle.
    6. Millised on töötaja ja töövõtja kohustused?
    Töötaja kohustused:
    1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
    2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
    3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslike korraldusi;
    4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
    5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või
    teiste isikute elu, tervist ja vara.
    6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
    7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse
    korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
    8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest,
    mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
    9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite
    usaldamatust tööandja vastu;
    10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral
    selle eelduslikust kestusest.
    Tööandja kohustused:
    1) kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeid korraldusi;
    2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
    3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ;
    4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ;
    5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest
    lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
    6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
    7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja
    töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
    8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes
    kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
    9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest
    vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
    10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise
    tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalustest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
    11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku
    töötaja põhiõigusi;
    12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud või makstud või maksmisele
    kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
    13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale
    arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
    7. Mis on töölepingu lõppemise alused?
    Tööleping lõpeb:
    1) töösuhte lõppemisel kokkuleppega;
    2) tähtaja möödumisel;
    3) töötaja surmaga;
    4) füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti tema isikut arvestades;
    5) ülesütlemisega.
    8. Mis on töölepingu ülesütlemine?
    Töölepingu ülesütlemine on töölepingu lõpetamine kas töötaja või tööandja poolt. Sellest tuleb
    teisele poolele ette teatada.
    9. Mis on töölepingu korraline ja erakorraline ülesütlemine?
    Korraline - ainult töötajal on õigus üles öelda.
    1) Korraliselt saab üles öelda kestvuslepingut.
    2) Leping peab olema tähtajatu või tähtajaline teise töötaja asendamiseks mõeldud.
    3) Mõjuvat põhjust ei ole vaja.
    4) Etteteatamise tähtajad peavad olema lepingus kirjas (vähemalt 30 kalendripäeva).
    5) Lepingu võib ülesöelda ka katseajal.
    Erakorraline - mõlemad pooled võivad üles öelda. Mõlemad pooled peavad nõustuma.
    1) Tööandja peab ette teatama sõltuvalt tööstaažist.
    2) Töötaja ei pea ette teatama, kui ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.
    3) Töötaja algatusel peab olema mõjuv põhjus.
    4) Töötaja võib seda teha tööandja olulise lepingurikkumise korral või oma isikuga seotud
    põhjustel.
    Koondamine - erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel.
    10. Mis on ülesütlemise hüvitis?
    Ülesütlemise hüvitis on hüvitis, mida töötaja saab lepingu ülesütlemise korral tööandjalt ja Eesti
    Töötukassalt, juhul kui tööandja rikkus lepingutingimusi.
    Koondamise korral makstakse koondamise hüvitist. Sel juhul on töötajal õigus saada ka
    kindlustushüvitist.

    Töö ja puhkeaeg

    Tööaeg


    Täistööaeg 40 tundi nädalas (TLS § 43 lg 1).
    Osaline tööaeg (TLS § 43 lg 1)
    Summeeritud tööaeg (TLS § 6 lg 6; § 43 lg 3)
    Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas. Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Tööaja summeeritud arvestuse korral arvestatakse kokkulepitud tööaega 7-päevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.
    Tööaja arvestusperiood on ajavahemik, mille kohta peetakse tööaja arvestust. Tegelik tööaeg määratakse kindlaks arvestusperioodi jooksul. Summeeritud tööaega kasutatakse teatavatel ametikohtadel (nt trammi-, trolli- või bussijuhid). Teatavad erisused on päästetöötajatel (päästeteenistusseadusest), arvestusperiood 6 kuud. Samuti on teatavad erisused kehtestatud transporditöötajatele (mootorsõiduki juhi sõidu- ja puhkeaega arvestatakse sõidumeerikute alusel).
    Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingus kokkulepitud tööülesandeid. Tööaja liigid on päevane ja öötöö (22:00 .. 06:00). Lühendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele järgmiselt:
    1. 7-12-aastasel töötajal – 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul
    2. 13-14- aastastel või koolikohustuslikul töötajal – 4h päevas ja 20h seitsme päeva jooksul
    3. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6h päevas ja 30h seitsme päeva jooksul
    4. 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7h päevas ja 35h seitsmepäevase ajavahemiku jooksul
    Ületunnitöö alaealistele pole lubatud.
    Eraldi reguleeritakse tööaeg haridustöötajatel, kelle kohta on seaduses ära toodud ametikohtade loetelu, kus kehtib lühendatud tööaeg ja selle kestus.
    Tööandja peab töötavate töötajate üle eraldi tööarvestust.
    Erandid igapäevasest puhkeajast:
    Igapäevase puhkeaja piirangut ei kohaldata tervisuhoiu- ja hoolekandetöötajatele (TLS §51 lg 4)
    Erandi tegemine igapäevasest puhkeajast (TLS § 51 lg 3):
    o Kollektiivlepinguga
    Igapäevase puhkeaja osadeks jagamine (TLS § 51 lg 6):
    o Töölepingu või kollektiivlepinguga
    o Direktiivi 2003/88/EÜ art 17(3) ja (4) valdkondades
    o Töötamine ei kahjusta töötaja tervist

    Töönädalane puhkeaeg


    48 järjestikkust tundi puhkeaega

    Tööpäevasisene vaheaeg (TLS § 47 lg 2)


    Vähemalt 30 minutit tööpäevasisest vaheaega pärast 6-tunnist töötamist
    Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvata tööaja hulka
    Tööpäevasisene vaheaeg arvatakse tööajaks, kui:
    o Töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaehaega anda
    o Tööandja loob võimaluse puhata ja einestada tööajal

    Ületunnitöö


    Ületunnitöö tegemine kokkuleppel (§ 44 lg 1)
    Alaealine ei tohi teha ületunnitööd (§ 44 lg 2)
    Kokkuleppeta ületunnitöö erandjuhtudel
    o V.a. rasedad ja töötajad, kellel on õigus rasedus - ja sünnituspuhkusele (§ 44 lg-d 4, 5)
    Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub ületunnitöö arvestusperioodi lõpus (§ 44 lg 1)

    Täiendava ületunnitöö kokkulepe


    Töötamine keskmiselt üle 48 tunni nädalas (TLS § 46 lg 3)
    Täiendava ületunnitöö tegemine ei tohi olla kahjulik töötaja tervisele
    Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda 2-nädalase etteteatamisega
    Töötaja õigus keelduda ületunnitöö tegemises, kui:
    o Tööandja ei järgi tööaja piiranguid (töötamine keskmiselt üle 52 tunni nädalas; arvestusperiood ületab 4 kuud)
    o See on kahjulik töötaja tervisele
    o Tööandja ei täida tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid
    Töö- ja puhkeaeg
    1. Mis on tööaeg ja kuidas on reguleeritud selle ajaline kestus?
    Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid.
    Täistööaeg - kestab 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
    Osaline tööaeg - kokkuleppeline täistööajast lühem tööaeg.
    Lühendatud täistööaeg - alaealistele mõeldud täistööaeg.
    Tööaeg ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi nädalas kuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul.
    Arvestusperiood võib muutuda sõltuvalt tööst.
    2. Mis on ületunnitöö ja millised on sellele kehtestatud piirangud?
    Ületunnitöö on töötegemine üle kokkuleppeaja. Üldjuhul lubatud poolte kokkuleppel. Lepe on
    tühine alaealisega ja töötajaga, kes puutub tööl kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on seetõttu
    lühendatud.
    Tööandja võib ületunnitööd nõuda ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise
    ärahoidmiseks. Seda ei saa nõuda rasedalt, alaealiselt ega töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja
    sünnituspuhkusele.
    Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses või rahaga .
    3. Mis on puhkeaeg ja kuidas on see õiguslikult reguleeritud?
    Puhkeaeg on iganädalane aeg, mil töötama ei pea. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab 7
    päeva jooksul olema puhkeaega 36 - 48 järjestikust tundi. Eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg
    antakse laupäeval ja pühapäeval.
    Rahvus- ja riigipühad on üldjuhul puhkepäevad.
    Töötajal on lisaks puhkeajale võimalus saada vaba aega seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.
    4. Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse?
    Osaline tööaeg on kokkuleppeline täistööajast lühem tööaeg.
    Üldjuhul ei tohi kohaldada osalise tööajaga töötaja suhtes ebasoodsaid tingimusi täistööajaga
    töötajaga võrreldes.
    Osalise ja täistööajaga töötajaid tuleb võrdselt kohelda.
    Puhkuse õiguslik reguleerimine
    1. Mis on puhkus ja milline on põhipuhkuse kestus?
    Puhkus on ajavahemik, mille jooksul on töötajal õigus keelduda töö tegemisest.
    Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva.
    Pikendatud põhipuhkus on 35 kalendripäeva. See on ettenähtud alaealistele ja töövõimetuspensioni
    saavatele töötajale.
    Haridustöötajale on põhipuhkuse kestus 56 kalendripäeva.
    Riigipühi ei loeta põhipuhkuse alla.
    Lisapuhkuseid enam ei ole.
    Põhipuhkuse arvutamine toimub kalendriaasta alusel.
    2. Kuida toimub põhipuhkuse andmine ja kellele on tööandja kohustatud andma puhkust
    töötajale sobival ajal?
    Põhipuhkust antakse töötatud aja eest ja põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka
    arvestatakse lisaks:
    1) ajutise töövõimetuse aeg;
    2) puhkuse aeg;
    3) aeg, mil töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
    4) muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.
    Põhipuhkust antakse puhkuse ajakava alusel. Aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove. See
    koostatakse iga kalendriaasta kohta.
    Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
    1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast
    lapsehoolduspuhkust;
    2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
    3) vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
    4) vanemal, kes kasvatab 7- 10- aastast last lapse koolivaheajal;
    5) koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal.
    3. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse?
    Vanemapuhkus on (tulevasele) lapsevanemale või hooldajale mõeldud puhkus.
    1) Lapsendaja puhkus - antakse alla 10-aastase lapse lapsendajale 70 päeva ulatuses.
    2) Lapsehoolduspuhkus - antakse:
    a) emale või isale kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;
    b) lapse tegelikule hooldajale;
    c) eeskostjale ja isikule, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.
    Korraga saab seda kasutada üks isik.
    3) Isapuhkus - antakse isale kokku 10 tööpäeva 2 kuu jooksul pärast lapse sündi.
    4) Lapsepuhkus - antakse emale, isale, eeskostjale või isikule, kellega on sõlmitud lapse
    perekonnas hooldamise leping. Kestab 3 tööpäeva, kui tal 1- 2 alla 14-aastast last või 6 tööpäeva,
    kui tal on vähemalt 3 alla 14-aastast last.
    5) Tasustamata lapsepuhkus - antakse emale, isale, eeskostjale või isikule, kellega on
    sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Kestab 10 tööpäeva, kui ta kasvatab kuni 14-aastast
    last või kuni 18-aastast puudega last.
    4. Mis on puhkusetasu ja -hüvitis?
    Puhkusetasu on tasu, mida töötajal on õigus saada puhkuse ajal. Suuruseks on tema keskmine
    töötasu. Makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval. Üldjuhul maksab tööandja. Riigieelarvest
    hüvitatakse isapuhkuse ja lapsepuhkuse eest ette nähtud puhkusetasu.
    Puhkusehüvitis on tasu, mis hüvitatakse riigieelarvest ja mida makstakse alaealisele ja
    töövõimetuspensioni saavale töötajale põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest.
    5. Mis tingimustel võib anda õppepuhkust ja kuidas seda tasustatakse?
    Õppepuhkust antakse tasemekoolituse (päevane õppevorm ja täiskoormusega õpe), tööalase
    koolituse ja vabaharidusliku koolituse läbiviimiseks.
    Keskmist töötasu makstakse 20 kalendripäeva tasemekoolituse ja tööalase koolituse puhul. Töötasu
    alammäära makstakse täiendava õppepuhkuse eest 15 kalendripäeva (mõeldud tasemekoolituse
    lõpetamiseks).
    (Kodused ülesanded: 115, 119, 120, 121, 122, 123, 125, 129.)

    Töötasu

    Töötasu üldnõuded


    Töötasu mõiste (TLS § 5 lg 1 p 5)
    Kokkulepe töötasus (TLS § 29 lg-d 1, 2)
    Töötasu makstakse vähemalt töötasu alammääras
    o Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrus nr 90 "Töötasu alammäära kehtestamine" (TLS § 29 lg 5)
    Töötasu – töö eest makstav tasu, milles pooled on kokku leppinud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Töölepingu mõistest lähtuvalt saab töölepinguks lugeda vaid sellise töö tegemise kokkulepet, mille eest makstakse tasu. Töölepingu alusel töö tegemine eeldab tasu maksmist. Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid.
    Kuna seadus ei näe ette, mis alusel ja mis viisil tuleb töötasu arvestada, võivad tööandja ja töötaja kokku leppida maksmise ajaühiku (tunni, kuu) eest või ka töö soorituse (tükitöö) eest.
    Tööandja võib töötajalt nõuda ainult kokkulepitud töö tegemist, mis tähendab, et tööandja ei saa ühepoolselt panna töötajale täiendavaid tööülesandeid ja tasuda selle eest omal äranägemisel. Täiendavate lisaülesannete täitmise eest peavad töölepingu pooled kokku leppima töö tasus selle lisatöö eest.
    Kokkulepitud töötasust arvatakse maha töötaja maksukohustus ehk teisisõnu töötasust kinnipeetavad seaduses ette nähtud maksud ja maksed (§ 29 lg 3).
    Töötasus lepitakse kokku brutosummas. Töötaja töötasust kinnipeetavad maksud ja maksed on tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (kui töötaja on liitunud kohustusliku pensionikindlustusega).
    Vastavalt TLS § 29 lg 3 makstakse töötasu rahas ja samas näeb seadus ette, et töö eest võib lisaks kokkulepitud töötasule anda ka muid hüvesid (vt TLS § 29 lg 4). Kui selline hüvede andmine on töölepingus kokku lepitud, siis töötajal on õigus ka nõuda nende hüvede andmist (nt ametiauto kasutamine, tööandja mobiiltelefon jne). Töötaja ei saa neid hüvesid nõuda rahas, st nende hüvede väljamaksmist töötasuna. Küll aga võib kokku leppida töötajale nt teatud spordiklubi kaardi kinnimaksmine või nt tasuliste raviprotseduuride hüvitamist, kusjuures selliselt töötajale tehtud väljamaksed ei lähe töötasuna arvesse. Teisisõnu muud hüved peavad olema eristatud töötasust. Eristamist on vaja, kuna muud hüved ei lähe näiteks arvesse haigushüvitise või pensionikindlustuse arvutamisel.
    TLS annab Valitsuse pädevusse kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära kehtestamise (TLS §29 lg 5) ning samuti keskmise töötasu maksmise tingimuse ja korra kehtestamise (TLS §29 lg 8). TLS keelab maksta töötajale valitsuse poolt kehtestatud alammäärast madalamat töötasu (TLS § 29 lg 6). Sellest madalamat töötasu ei või tööandja maksta, kui töötaja on töötanud kogu vastava ajaühiku ulatuses täistööajaga. Kui töötaja töötab täistööajast vähem, siis väheneb võrdeliselt ka makstava töötasu alammäär.
    TLS §30 sätestab, et kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Ilmutatud kujul: töötajale makstakse tasu majandustulemuste eest majandusaasta eest. See aga ei tähenda, et oleks keelatud töölepingus kokku leppida nt majandustulemustelt tasu maksmine mingi muu majandusaasta perioodi eest, nt kuu või kvartali tulemuste eest. Samuti annab TLS töölepingu pooltele võimaluse ise otsustada ja kokku leppida, millise majandusnäitaja alusel tasu arvestatakse (nt kas kasumi, käibe või muu majandustulemuse alusel). Samuti töötaja ja tööandja on vabad kokku leppima selles, kui kaua peab töötaja olema ettevõttes või firmas töötanud, et tal tekiks õigus saada tasu majandustulemustelt (nt 6 kuu alusel). TLS §33 lg 3 kohaselt peab tööandja tasu välja maksma pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt 6 kuu jooksul majandusaasta aruande kinnitamisest. Seega muutub majandustulemustelt makstav tasu sissenõutavaks 6 kuu möödumisel majandusaasta aruande kinnitamisest.
    Eraldi tasu arvestamise alusena on TLS-s välja toodud tehingutelt makstav tasu. Tehingutelt makstav tasu on praktikas sageli kasutatav moodus motiveerimaks töötajat tegema tulemuslikumalt tööd. Tuleb lähtuda VÕS § 679-682 sätetest, samuti TLS § 32 sätetest. Tasu maksmise aluseks on töötaja poolt tööandja nimel kolmandate isikutega seotud tehingud.

    Töötasu maksmise viis, aeg ja koht


    Töötasu makstakse rahas ja netosummana (TLS § 29 lg 3)
    Maksmine vähemalt kord kuus või kokkuleppel lühem tähtaeg (TLS § 33 lg 1)
    Eeldus, et töötasu kantakse pangakontole (TLS § 33 lg 4)
    TLS § 32 kohaselt on kokkulepe, mille alusel töötaja on kohustatud töötasu ja muid hüvesid kasutama teatud eesmärgil, tühine. See säte toetab töötasu puutumatuse põhimõtet. Tööandja võib piirata hüvede kasutamist.
    § 33 lg 1 tööandja maksab töötajale tasu üks kord kuus, kui tasu maksmises ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. See ei välista, et pooled võivad kokku leppida, et töötasu makstakse ka lühema aja jooksul. Küll aga ei või kokku leppida töötasu maksmist pikema perioodi jooksul.
    Vastavalt TLS § 5 lg 1 p 5 tuleb töölepingus ära näidata töötasu sissenõutavaks muutmise aeg (varem palgapäev). Hiljemalt kokkulepitud palgapäeval on tööandja kohustatud töötajale töötasu välja maksma. Kui palgapäev satub puhkepäevale, loetakse puhkepäevale või riigipühale eelnev tööpäev. TLS § 33 lg 4 makstakse töötasu tööandja poolt töötaja pangakontole. TLS ei välista sularahas maksmist, kui see on töölepingus kokku lepitud.

    Keskmise töötasu maksmine


    Keskmist töötasu arvutatakse ja makstakse seaduses ettenähtud juhtudel.
    Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord.
    Soodsama kokkuleppe võimalus.
    Keskmise töötasu arvutamisel võetakse aluseks töötaja eelneva 6 kuu teenitud töötasud.
    Keskmist töötasu arvutatakse tööpäeva- või kalendripäevapõhiselt.
    Töötasu maksmine töö mitteandmisel.
    Tööandja peab töövõimelisele ja tööks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui ta ei saa teha tööd seetõttu, et tööandja ei andnud talle tööd. Kui tööandjast tulenevatel põhjustel ei saa tööd teha, peab tööandja maksma töötajale maksma selle aja eest keskmist töötasu. Töötasu ei pea maksma töötajale, kes on töölt lahkunud või haige või kui töö on takistatud töötaja süül. Aja eest, kui töötaja ei täida tööülesandeid ja ei ole ka tööandjast tulenevaid takistusi töö tegemiseks (TLS § 36), peab tööandja maksma tasu, kui:
    1. Töötaja on kohustatud täitma tööandja korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega juhul, kui korraldus tuleneb hädavajadusest (TLS §17 lg 4). Hädavajadus on eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu olukord.
    2. TLS § 19 p 3 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajat. Ametiühingu seadus, usaldusisiku seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus (töökeskkonna volinik ), jne.

    Töötasu maksmise erijuhud :


    Ületunnitöö hüvitatakse 1,5-kordse töötasuga (TLS § 44 lg 7)
    Öötöö (22-6) hüvitatakse 1,25-kordse töötasuga (TLS § 45 lg 1)
    Riigipühal tehtav töö hüvitatakse 2-kordselt (TLS § 45 lg 2)
    Ületunnitöö, ötöö ja riigipühal tehtava töö võib kokkuleppel töötajaga hüvitada vabas ajas (TLS § 44 lg 6, § 45 lg 3)
    Töötasu maksmine, kui tööd tehakse üheaegselt ületunnitööna, ööajal ja riigipühal
    Sissenõude pööramine töötasule. Sissenõude pööramise piirangud töötasule sätestab täitemenetlusseadustiku § 132, mille kohaselt:
    1. Kinnipidamist ei tehta, kui töötasu ei ületa töötasu alammäära;
    2. Ülalpeetavate puhul suureneb töötasust mittekinnipeetav summa 1/3 võrra alammäärast kuus iga ülalpeetava kohta;
    3. Kui töötaja töötasu on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem, võib kuni 5-le töötasu alammäära suurusele summale vastavast osast kinni pidada 2/3 seda ületavast töötasust tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületaks 2/3 kogu sissetulekust.
    Töötasu maksmisega viivitamine:
    Tööandja viivitab töötasu maksmisega, kui töötaja ei ole saanud palgapäevaks kokkulepitud töötasu
    Viisise määraks on Euriobor + 7% aastas (VÕS § 94, § 113)
    Euribori alvadab Eesti Pank ametlikes allikates
    Töötasustamise õiguslik korraldus
    1. Mis on töötasu ja millised on töötasu arvestamise liigid?
    Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest või muust
    õigusaktist. Lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel.
    Arvutamise liigid:
    1) ajapalgasüsteem - palga arvutamise aluseks on tööl oldud aeg, mille jooksul töötaja täidab
    kokkulepitud tööülesandeid;
    2) tükipalgasüsteem - palga arvutamise aluseks on töötaja poolt tööaja jooksul valmistatud
    kvaliteetse toodanguühiku või sooritatud tööoperatsioonide arv.
    2. Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes?
    Ületunnitöö eest saab 1,5-kordset töötasu.
    Öötöö eest makstakse 1,25-kordset töötasu iga töötunni eest, kui ei ole vastupidist kokku lepitud.
    Riigipühal (kaasa arvatud rahvuspühal) tehtud töö ees makstakse kahekordset tasu.
    Teatud juhtudel tuleb töötasu maksta ka töötamise takistuse korral.
    Tööandja võib töötasu vähendada töö mitteandmise korral, kui ta ei saa anda kokkulepitud ulatuses
    tööd, kui põhjus ei olene tööandjast.
    3. Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töötajale ette töölepingu seadus?
    Töölähetusse saadetud töötajal on õigus:
    1) nõuda lähetusega kaasnevate kulude hüvitamist;
    2) nõuda võimalike tekkivate kulude hüvitamist enne lähetuse algust;
    3) keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud;
    4) saada välislähetuses lisaks päevaraha, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist
    suuremas määras.
    4. Mis on töölähetus?
    Töölähetus on töötaja lähetamine väljaspoole töö tegemise kohta tööülesannete täitmiseks. Ei tohi
    kesta kauem, kui 30 kalendripäeva. Töötajat, kes on rase või kasvatav alla 3-aastast või puudega last
    võib lähetusse saata vaid tema nõusolekul.
    5. Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine?
    Tööandja võib oma nõuded töötaja vastu töötasu nõudega kohtuväliselt tasaarvestada (töötaja
    töötasust kinni pidada) töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
    Tööandja võib töölepingu lõppemisel töötaja nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada:
    1) tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest;
    2) töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama.

    Puhkus


    Puhkus on periood, mille jooksul töötajal on õigus keelduda töötegemisest.
    Põhipuhkuse kestus
    Põhipuhkus on 28 kalendripäeva (TLS § 55).
    Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul (TLS § 68 lg 5).
    o TLS ei ütle, millise perioodi eest töötajale puhkust antakse.
    Puhkus jaguneb tasustamata puhkuseks ja tasustatavaks puhkuseks. Tasustatav puhkus jaguneb põhipuhkuseks, mida antakse töö eest, ja töötajast tuleneval põhjusel antavaks puhkuseks (lapse sünd, kasvatamine, õppimine)

    Puhkuse liigid:


  • Põhipuhkus
  • Tavalise töötaja põhipuhkus
  • Töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkus
  • Alaealise põhipuhkus
  • Haridus - ja teadustöötaja põhipuhkus
  • Vanemapuhkus
  • Rasedus- ja sünnituspuhkus
  • Lapsehooldspuhkus
  • Lapseootuspuhkus
  • Isapuhkus
  • Lapsepuhkus
  • Lapsendaja puhkus
  • Tasustamata lapsepuhkus
  • õppepuhkus
    Töötajal on õigus kasutada puhkust vastavalt oma äranägemisele.
    Põhipuhkus antakse kalendripäevades. Põhipuhkuse hulka ei arvestata riigipühi ja rahvuspühi (TLS § 54 lg 3). TLS-s ette nähtud isapuhkus, lapsepuhkus ja tasustamata lapsepuhkus antakse tööpäevades.
    Töötaja tööpäev on iga kalendripäev, mil ta täidab tööülesandeid. Tööpäeva määratlusel ei oma tähtsust tööpäeva pikkus. Kui üks tööaeg langeb kahele kalendripäevale, on mõlemad kalendripäevad töötaja tööpäevad.
    Põhipuhkuse pikkus sõltub sellest, kas tegu on tavalise töötajaga, alaealisega, töövõimetuspensioni saava töötajaga või haridustöötajaga.
    Üldjuhul (tavalise töötaja) iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta seda teisiti (TLS § 55). Põhipuhkus antakse töötajale tööpanuse eest eesmärgiga anda võimalus töötajal oma töövõimet taastada. Täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate põhipuhkus on sama.
    Alaealiste põhipuhkuse kestuseks on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
    Töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja igaaastane põhipuhkus on 35 kalendripäeva (töövõimetuspensionäri põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
    Haridus- ja teadustöötajate iga-aastane põhipuhkus on kuni 56 kalendripäeva. Valitsuse määrusega on kehtestatud ametikohtade loetelu, kui palju mingi haridus- või teadustöötajale puhkust antakse.
    TLS ei näe ette lisapuhkuse mõistet, selle asemel TLS § 28 lg 1 p 1 on tööandja kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Töötingimused ei tohi olla tervist kahjustavad.
    Rasedus- ja sünnituspuhkust on õigus saada 140 kalendri päeva (TLS §59 lg 1). Naisel on õigus hakata kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitustähtpäeva. Sellest hetkest muutub rasedus- või sünnituspuhkus sissenõutavaks. Õigus saada 140 kalendripäeva eest sünnitushüvitist täies ulatuses on naisel juhul, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituskuupäeva. Kui naine jääb raseduspuhkusele hiljem, lüheneb rasedus- ja sünnituspuhkus vastavalt lühenenud ajavahemiku võrra.
    Isal on õigus saada isaduspuhkust 10 tööpäeva 2 kuu jooksul enne arsti määratud sünnitustähtpäeva või 2 kuu jooksul pärast lapse sündi.
    Alla 10 aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendajapuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast alates (vt TLS §191?). hüvitist makstakse lapsendamislehe alusel 100% töötaja kalendripäeva keskmisest töötasust.
    Lapseootuspuhkust on õigus saada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (TLS § 62). Korraga võib lapseootuspuhkust kasutada 1 lapsevanem .
    Lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust:
    1. 3 tööpäeva, kui tal on 1 või 2 alla 14-aastast last;
    2. 6 tööpäeva, kui tal on vähemalt 3 alla 14-aastast last või vähemalt 1 alla 3-aastane laps.
    Emal või isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust (TLS § 64). Puhkuse kasutamise õigus on vaid ühel vanemal. Puhkust antakse kalendriaasta jooksul, nõue aegub kalendriaasta lõppedes.
    Eestkostja ja hooldaja õigused vanemapuhkusele (TLS § 65).
    Õppepuhkus (TLS § 67 lg 1).
    Põhipuhkuse osadeks jagamine (TLS §68 lg 5)
    Põhipuhkuse võib kokkuleppel jagada osadeks;
    Osadeks jagamisel peab vähemalt ühe osa pikkus olema 14 kp;
    Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lhemaks kui 7-päevaseks osaks.
    Et tädi Maali ka aru saaks: töötaja peab kasutama puhkust vähemalt 14 päeva järjestikku.

    Puhkuste ajakava:


    Tööandja koostab puhkuste ajakava märtsi lõpuks (TLS §69 lg 2);
    Puhkuste ajakavasse on tööandjal kohustus kanda (TLS § 69 lg 2)
    o Põhipuhkus;
    o Poolte kokkuleppel muud puhkused , nt isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus;
    Ajakava võib muuta poolte kokkuleppel (TLS § 69 lg 4).
    Põhipuhkuse aegumine (TLS § 68 lg 6)
    Põhipuhkus aegub 1 aasta jooksul puhkuseaasta lõppemiselt;
    Aegumine peatub, kui töötaja kasutab rasedus- või sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust, lapsehoolduspuhkust, on ajateenistuses või asendusteenistuses.
    Näiteks 01.01.2010 – 31.12.2010 kalendriaasta puhkus 28 kalendripäeva aegub 01.01.2012.
    Kui töötaja oli tööandjaga kalendriaastal töövahekorras 3 kuud, on tal õigus saada ¼ puhkusest.
    Enne 01.07.2010 väljatöötatud põhi- ja lisapuhkuse aegumine
    Puhkused aeguvad 4 aasta jooksul, st enne 01.07.2009 väljatöötatud ja aegumata puhkused aeguvad 01.07.2013.
    (Kodused ülesanded: 136, 137, 141, 143, 145, 168, 169)
    Kontrolltöö jaoks meelde tuletada: Pant, pandi liigid: kommertspant, registerpant. Hoonestusõigus, kuidas tekib. Eesti Vabariigi kohtukorraldus , kohtusüsteem, karistusõigus.
    Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
    Vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust
    Mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal
    Vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last
    Vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last – lapse koolivaheaja

    Lapsehoolduspuhkus


    Puhkust on õigus saada (TLS § 62 lg 1 § 65):
    o Vanemal
    o Tegelikul hooldajal
    o Eestkostjal
    o Isikul, kellega on sõlmitud perekonnas hooldamise leping
    Puhkust on õigus kasutada ühel isikul (TLS §62 lg 1)
    Puhkust võib kasutada ühes osas või osade kaupa (TLS § 62 lg 2)
    Puhkusele jäämisest või katkestamisest teatab töötaja tööandjale ette 14 kalendripäeva (TLS § 62 lg 2)

    Isapuhkus (TLS § 60)


    Isal on õigus saada 10 tööpäeva isapuhkust 2 kuu jooksul enne naise eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja 2 kuu jooksul pärast lapse sündi
    Isapuhkust ei tasustata (1. jaan 2012 hakatakse tasustama)

    Töökeskkond


    Tööandja loob sobivad töö- ja olmetingimused ( TTOS § 10 lg 1)
    Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded:
    o Vabariigi Valitsuse 11. Juuni 2009. A määrus nr 95 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks"

    Kohustuslikud tööpäevasisesed vaheajad


    Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks (TTOS § 10 lg 4)
    Lisavaheajad lapse toitmiseks (TTOS § 10 lg 5-6)

    Tervishoiuseisundile vastav töö (TLS § 18)


    Tööandjalt saab ajutiselt nõuda terviseseisundile vastavat tööd:
    o Rase
    o Töötaja, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele
    Kui tööandjal pole terviseseisundile vastavat tööd anda, maksab selle aja eest hüvitist Haigekassa
    Töölähetus ei või ületada 30 järjestikust kalendripäeva, kui omavahel ei ole kokku lepitud pikemat tähtaega.
    Lähetusse saatmine
    Lähetusse võib saata üksnes töötaja nõusolekul (TLS § 21 lg 3):
    o Rasedat
    o Töötajat, kes kasvatab alla 3-aastast või puudega last
    o Alaealist võib lähetusse saata lapsevanema või hooldaja eelneval nõusolekul
    Kaitse töölepingu ülesütlemisel
    Tööandja ei tohi töölepingut üles öelda põhjusel, et (TLS § 92 lg 1 p-d 1, 2)
    o Töötaja on rase või tal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele
    o Töötaja täidab perekondlikke kohustusi
    Raseda või alla 3-aastast last kasvatava vanema töölepingu ülesütlemisel on tööandjal kohustus tõendada, et tööleping on üles öeldud seaduslikul alusel (TLS § 92 lg 2)
    Töökaitse üldised põhimõtted
    1. Millised on tööandja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise
    osas?
    Tööandja on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktidega ettenähtutega võrreldes karmimaid
    töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
    Tööandja on kohustatud:
    1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli ja riskianalüüsi;
    2) korraldama tervisekontrolli töötajatele, eriti öötöötajatele;
    3) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras;
    4) tegema ohutu töökeskkonna nimel töötajatega koostööd.
    Tööandja ei tohi lubada tööle töötajat, kellel puuduvad vajalikud teadmised ja oskused ning
    töötervishoiu- ja tööohutusealased teadmised.
    2. Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas?
    Töötaja õigused:
    1) nõuda tööandjalt töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja
    isikukaitsevahendeid;
    2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest , riskianalüüsi tulemustest, tervise kaitsmiseks
    rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja töö inspektori ettekirjutusest tööandjale;
    3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või
    ohualalt;
    4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või
    mis rikub keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest tööandjale (tema esindajale) ja
    töökeskkonnavolinikule;
    5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või
    oma töötingimuste ajutist kergendamist ja saada tööst põhjustatud tervisekahjustuste eest hüvitist;
    6) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja
    asukoha tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud
    vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
    3. Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle?
    Riikliku järelevalvet tööseaduste täitmise üle teostab Tööinspektsioon.



    Koondamine


    Koondamisel jääb eelisjärjekorras tööle töötaja, kes kasvatab alla 3-aastast last (TLS § 89 lg 5)
    Tööandja ei või koondada, v.a. tööandja tegevuse lõppemisel (TLS § 93 lg 1)
    o Rasedat
    o Töötajat, kellel on õigus rasedus- või sünnituspuhkusele
    o Töötajat, kes kasvatab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust
    Rase ja rasedus- ning sünnituspuhkuse õigusega töötaja peab tööandjat teavitama oma seisundist (TLS § 93 lg 3)

    Varaline vastutus


    Kahju hüvitamisel lähtutakse VÕS-i 7. peatükist, arvestades TLS-ga kehtestatud piiranguid.
    Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . TLS järgi hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
    Otsese varalise kahju all mõistetakse VÕS § 128 lg 3 kohaselt eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtust või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist ning kahju tekkimisega seoses kantud või tulevikus kantavaid kulusid , sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (nt ekspertiisitasu kahju suuruse kindlaksmääramiseks, makstud või tulevikus makstavad leppetrahvid jne).
    Saamata jäänud tulu on VÕS § 128 lg 4 kohaselt kasu, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (nt hävinud asja hinnatõusust saamata jäänud tulu, saamata jäänud ettevõtlustulu jne). Kuna saamata jäänud tulu puhul on tegemist tulevikus tekkiva kahjuga (oletusliku tuluga), siis saab seda hinnata vaid ligilähedaselt. Tööandja peab tõendama selle tulevikus saadava tulu saamise tõenäosust.
    Tuleb eristada kahju hüvitamist tahtluse ja hooletuse korral.
    TLS § 74 kohaselt vastutab töötaja, kes on töölepingut tahtlikult rikkunud, kogu tööandjale tekitatud kahju eest – nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu täies ulatuses.
    TLS § 74 lg 2 sätestab töötaja vastutuse töölepingu rikkumisel hooletuse tõttu. Hooletuse mõiste haarab ka rasket hooletust. Hooletus on süü vorm.
    Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.
    Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
    Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
    Tööandja tuvastab, kas töötaja tekitas kahju süüliselt, milline on süüvorm ning töötaja hoolsuse määr. Töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaksmääramisel hooletuse puhul ei võeta arvesse ainult tegeliku kahju ulatust, vaid arvestatakse paljude asjaoludega.
    Eelkõige arvestatakse kahju ulatuse kindlaksmääramisel:
    1. Töötaja tööülesandeid
    2. Süü astet (hooletus või raske hooletus)
    3. Töötajale antud juhiseid
    4. Töötingimusi
    5. Töö iseloomusest tulenevaid riske (nn tüüpiline risk)
    6. Töötajal tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist
    7. Töötaja töötasu
    8. Tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks
    9. Kohus võib kahju ulatuse kindlaksmääramisel arvesse võtta ka muid asjaolusid
    TLS näeb ette, et hüvitamisele kuuluva kahju suurust tuleb vähendada tööandja tegevusega seotud tüüpilise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Tüüpiline risk: nt ettekandja lõhub hooletuse tõttu kandikutäie klaase, samas on toitlustusasutuse tegevuses tüüpiline risk, et iga päev võib mõni klaas puruneda, seda tuleb tekitatud kahju kindlaksmääramisel arvesse võtta.
    Seadus ei piira hüvitamisele kuuluva kahju suurust, st sissenõudmisele kahju suurus võib olla ükskõik kui suur, kuid selle arvutamisel peab võtma arvesse eelpool loetletud asjaolusid.

    Kahju hüvitamine tööle mitteasumisel või omavolilisel lahkumisel.


    Vastavalt TLS § 74 lg 3 on tööandjal töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist, kui töötaja ei asu põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata. Seadusandja eeldab, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Sisuliselt on tegemist seadusega ettenähtud leppetrahviga töötaja ühe kuu keskmise töötasu suuruses summas. Kahjunõude esitamise tähtaeg TLS §74 lg 4 sätestab, et tööandja nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekitatud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui 3 aastat pärast kahju tekkimist.

    Varalise vastutuse kokkulepe.


    TLS §75 sätestab, et varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Vara all on siin mõeldud nii materiaalseid kui ka rahalisi vahendeid. Süüst sõltumata vastutuse rakendamise eelduseks on varalise vastutuse kokkuleppe sõlmimine töötaja ja tööandja vahel – eraldiseisev dokument. Seadusandja on ette näinud täpsed tingimused, millele selline kokkulepe peab vastama.
    TLS § 75 lg 2 sätestab, et varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes siis, kui:
    1. See on sõlmitud kirjalikult. Kirjalik kokkulepe tähendab seda, et nii töötaja kui ka tööandja on selle kokkuleppe omakäeliselt alla kirjutanud. Kusjuures selline kokkulepe tuleb sõlmida eraldiseisva dokumendina, s.o. täiendav tingimus tööandja ja töötaja vahel. Võib sõlmida töölepingu sõlmimise ajal, aga vajadusel ka hiljem, kui töötaja käsutusse usaldatakse vara või finantsvahendeid. Varalise vastutuse kokkulepet tuleb muuta, kui muutuvad ka vastavad tingimused (nt vara asukoht). Kokkuleppe muutmine käib kirjalikult. Kui töötaja keeldub sõlmimast, siis ei saa töötaja teha tööd, mis on seotud nt kaupade ja kassaga.
    2. See on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Kindlaks määratud vara või rahalised vahendid, mille eest töötaja vastutab, vara asukoht ja aeg, millal töötaja selle eest vastutust kannab. Töötaja saab kanda vastutust vaid piiritletud ulatuses.
    3. Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil. Töötandjal peab olema võimalus hinnata riske, mis tuleneb teistest töötajatest. Leping varale, millel on juurdepääs kindlaksmääramata isikute ringil (nt tööandja kõikidel klientidel), on kehtetu .
    4. On kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris. Tööandja peab arvestama töötajale üleantava vara väärtust, meetmed vara säilimise tagamiseks, reaalne oht puudujäägi tekkimiseks. Nt võib kogu lao töötajale üleantava kauba väärtus olla 1 000 000 kr, kuid pole ju mõeldav, et laos tekiks puudujääk kogu kauba ulatuses.
    5. Tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Mõistliku hüvitise suuruse peavad pooled omavahel kokku leppima. Eelkõige sõltub hüvitise suurus kokkulepitud rahalise vastutuse ülempiirist. Mida suurem on rahaline ülempiir, seda suurem peab olema ka makstav hüvitis. Tuleb arvestada tööandja poolt vara säilimise tagamiseks kasutusele võetud abinõusid (nt turvakaamerad, signalisatsioonisüsteemid jne) ning seda, kui reaalne on puudujäägi tekkimise võimalus. Kindlasti ei saa mõistlik hüvitis sisalduda töötasu alammääras. Seadusandja ei ole sätestanud hüvitise maksmise korda, reeglina tehakse seda igakuisena.
    Varalise vastutuse kokkuleppe alusel on töötaja kohustatud hüvitama tekkinud kahju kokkulepitud rahalise ülempiiri ulatuses, sõltumata sellest, kas ta oli süüdi kahju tekkimises või mitte, kuna ta ei ole täitnud endale kokkuleppega võetud kohustust. Tööandja saab sõlmida varalise vastutuse kokkuleppe mitme töötajaga ühe ja sama säilimise kohta. Nt töötavad laos 3 töötajat, kes kõik peavad vastutama selles laos oleva vara säilimise eest. Varalise vastutuse leping tuleb sõlmida iga töötajaga eraldi, arvestades eelpool toodud TLS § 75 lg 2-s kehtestatud nõudeid, kuid kõik need kokkulepped võib vormistada ühes ja samas dokumendis.
    Kahju hüvitamise kord: pooled võivad omal kulul rikkumise heastada. Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TLS § 78 lg-d 1, 2, 4). Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine. Tasaarvestamisel tuleb arvestada Täitemenetlusseadustikus § 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut.
    Tööandja vastutus on sätestatud TLS 7. peatükis. Vastutuse maksimaalne ulatus tööandjale, kes ei ole juriidiline isik, on kindlaks määratud trahviühikutes, tööandjale juriidilisele isikule maksimaalselt võimaliku trahvisummana. Trahviühiku väärtuseks on 60 krooni. Tööandjale, kes ei ole juriidiline isik, leitakse trahvisumma trahviühikutes määratud trahvi korrutamisel trahviühikute arvuga.
    Maksimaalne trahvisumma tööandjale, kes ei ole juriidiline isik, võib olla 100 trahviühikut.
    Tööandjale juriidilisele isikule – 20 000 krooni.
    Tööandja vastutus määratakse igal § 117-129 ettenähtud juhul kindlaks piirsuuruse ulatuses, arvestades tööandja kohustuse rikkumise tagajärgi või võimalikke tagajärgi, rikkumiste korduvust, rikkumisaja olustikku jne.
    Kui tööandja ei esita töölepingus vähemalt §5 lg 1 esitatud andmeid, siis karistatakse tööandjat trahviga kuni 100 trahviühikut või juriidilisel isikul kuni 20 000 kr. Saab rakendada karistusõiguslikke meetmeid.
    Tööõiguslik vastutus
    1. Mis on töötaja varaline vastutus?
    Tahtlikult vara rikkunud töötaja vastutab kogu tekitatud kahju eest.
    Hooletusega vara rikkunud töötaja vastutab kahju eest ulatuses, mille määramises arvestatakse
    töötaja ülesandeid, süü astet, antud juhiseid, töötingimusi, tööst tulenevat riski, senist käitumist,
    töötasu ja tööandja eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.
    Töötaja süü vormid on:
    1) hooletus - käibes vajaliku hoole järgimata jätmine;
    2) raske hooletus - käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine;
    3) tahtlus - õigusvastase tagajärje soovimine.
    2. Millised on kahju hüvitamise põhialused?
    Eesmärk - kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane, milles ta oleks olnud,
    kui kahju ei oleks tekitatud.
    Tööandjal on õigus nõuda ka saamata jäänud tulu, lisaks otsesele varalisele kahjule.
    Otsene varaline kahju - kadunud või hävinenud vara väärtus või väärtuse vähenemine ja kulud
    kahjunõuete esitamise eest.
    Saamata jäänud tulu - kasum, mida isik oleks saanud, kui kahju ei oleks tekitatud. Võib seisneda ka
    kasu saamise võimaluse kaotamises.
    3. Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded?
    Kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
    1) see on sõlmitud kirjalikult;
    2) see on mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud;
    3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
    4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
    5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
    4. Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine?
    Tööandjal on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui:
    1) töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle;
    2) lahkub töölt ette teatamata.
    Kui töötaja vastutab kolmandale isikule töö käigus tehtud kahju eest, peab tööandja kahju hüvitama
    ja kohtukulud kandma, mitte töötaja.

    Individuaalse töövaidluse lahendamine


    Normatiivaktid:
    individuaalsete töövaidluste lahendamise seadus (ITLVS)
    https://www.riigiteataja.ee/akt/13123412
    tsiviilkohtumenetluse seadustik
    töövaidluskomisjoni põhimäärus
    Individuaalne töövaidlus on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Individuaalne töövaidlus on ka vaidlus töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nõude üle. (ITVLS § 2)
    Töövaidlusi lahendavad organid:
    Töövaidlusi lahendavad töövaidluskomisjon (TVK) ja kohus, kusjuures lahendava organi valib huvitatud pool. Üheaegne pöördumine TVK-sse ja kohtusse on keelatud. (ITVLS § 3, 4)
    TVK-sse pöördumine on tasuta
    TVK lahendab vaidlusi rahaliste nõutete üle summas kuni 150 000 krooni. TVK lahendab vaidlusi ITLVS ja töövaidluskomisjoni põhimääruse alusel
    Kui rahaline nõue on suurem kui 150 000 krooni, tuleb pöörduda kohtusse. Kohtus toimub tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.
    Lahkarvamus püütakse võimaluse korral lahendada töötaja ja tööandja kokkuleppel vastavas lepituskomisjonis, kasutades töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust.
    Töösuhtest tuleneva nõude esitamise tähtaeg
    Töösuhetest tuleneva nõude või TVK-sse või kohtusse esitada 4 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja sai või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest
    Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest
    Töötasu nõude esitamise tähtaeg on 3 aastat arvates ajast, mil töötaja sai või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.
    Kohtus vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja:
    1. Töötasu nõudmisel
    2. Ülesütlemise tühisuse tuvastamisel.
    Töövaidluskomisjon (TVK) on kohtueelne sõlumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan. Moodustatakse tööinspektsiooni kohalike tööinspektsioonide juures. Koosseisu kuuluvad:
    1. TVK juhataja – kõrgema juriidilise haridusega tööinspektsiooni ametnik;
    2. Töötajate esindajad;
    3. Tööandjate esindajad.
    ITVLS järgi töövaidluskomisjoni juhataja kutsub töötajate ja tööandjate esindajaid komisjoni tööst osa võtma võrdsel arvul.
    Vaidluse lahendamiseks TVK-s tuleb esitada avaldus kirjalikus vormis kahes eksemplaris töötaja töökohajärgsele TVK-le. Kui näiteks töötaja töökoht on töölepingus kindlaks määratud mitut maakonda hõlmava piirkonnaga, esitatakse avaldus tööandja asukoha- või elukohajärgsele TVK-le.
    Avaldusse tuleb märkida järgmised andmed:
    1. TVK nimi, kuhu avaldus esitatakse.
    2. Avalduse esitaja:
    a. Nimi või nimetus;
    b. Isiku- või registrikood;
    c. Töökoht;
    d. Elu- või asukoht;
    e. Sidevahendite numbrid .
    3. Isiku, kelle vastu nõue esitatakse:
    a. Nimi või nimetus;
    b. Isiku- või registrikood;
    c. Elu- või asukoht;
    d. Sidevahendite numbrid.
    4. Avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue, kusjuures rahalise nõude korral näidatakse nõude kogusumma .
    5. Nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus, millega nõuet põhjendatakse, ja nõude õiguslik alus.
    6. Dokumentaalsed tõendid, millega nõuet põhjendatakse.
    Kui tegemist ei ole rahalise nõudega, mis ületab 150 000 krooni, siis kohtu asemel TVK poole pöördumise kasuks räägib eelkõige vaidluse kiirem ja lihtsama menetlusega lahendamine. TVK otsustab töövaidlusasja menetlusse võtmise 3 tööpäeva jooksul pärast kirjaliku avalduse esitamist TVK-le. Kuna töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, siis kohaldub hagi menetlusse võtmise tähtaja osas nimetatud seadustiku § 372 lg 1, mille kohaselt kohus lahendab hagi avalduse menetlusse võtmise mõistliku aja jooksul.
    Samuti on TVK ja kohtu puhul erinevad tähtajad vaidluse lahendamiseks. Üldjuhul peab TVK vaatama TVK-le esitatud avalduse läbi hiljemalt 1 kuu jooksul arvates avalduse saamisele järgnevast päevast. Kohtu poolt hagi avalduse läbivaatamiseks ei sätesta seadus kindlat tähtaega, mille jooksul tuleb hagi avaldus läbi vaadata.
    TVK-sse pöördumisel tuleb arvesse võtta, et TVK otsusega mittenõustumisel on vaidluse poolel õigus pöörduda kohtusse sama vaidluse läbivaatamiseks. Et ka tädi Maali aru saaks: sellisel juhul jätkub töövaidlus kohtus.
    TVK-sse pöördumine on riigilõivuvaba, ka ei võeta riigilõivu kohtusse pöördumisel töötasu nõudmise ja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi avalduse läbivaatamise eest.
    Vaidlusega seonduvate kulude osas tuleks samas arvestada sellega, et TVK-s ei saa taotleda teiselt poolelt õigusabikulude hüvitamist, samas aga kohtumenetluses on see võimalik.
    Sõltumata sellest, kas nõue esitatakse TVK-sse või kohtusse, tuleks vaidluse korral alati järgida nõude esitamiseks seadusega sätestatud tähtaegu. Vastasel juhul võib töövaidlusorgan kohaldada teise poole taotlusel aegumist ja nõue jääb seetõttu rahuldamata.
    TVK otsuse vaidlustamisel peab arvestama sellega, et kohtule saab esitada üksnes samad nõuded, mis on esitatud TVK-le.
    Individuaalsed töövaidlused ja nende lahendamine
    1. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise
    paindlikkuse põhimõte?
    Tööõigus reguleerib suhteid töötaja ja tööandja vahel.
    Turvalise paindlikkuse põhimõte - töösuhete regulatsiooni alusel on osapooltel võimalik kujundada
    töösuhe, mis võtaks arvesse parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajadusi ja huve.
    2. Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos?
    Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui töölepingu
    seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Töölepingu seadus käsitleb töölepingut, võlaõigusseadus käsitleb käendus- ja töövõtulepingut, mis
    on sarnased töölepinguga.
    3. Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida?
    7 -12 aastane võib teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamtegevuse alal (eelkõige
    osalemine etendusasutuste töös loomingulise töötajana).
    13 - 16 aastane koolikohustuslik alaealine võib teha kerget tööd Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud
    nimekirjas loetud töödel.
    Alaealine ei tohi teha tööd, mis:
    1) ületab tema kehalisi või vaimseid võimeid;
    2) ohustab tema kõlblust;
    3) sisaldab ohte, mida ta ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuste või väljaõppe
    puudumise tõttu;
    4) takistab tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
    5) ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
    Kõikide alaealiste töötamiseks on vajalik lisaks tema enda soovile ka tema seadusliku esindaja
    nõusolek. Ei tohi anda nõusolekut töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks koolivaheaja
    kestusest.
    7 - 14 aastase töötamiseks on vajalik tööinspektori nõusolek.
    4. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed?
    Loetelu on töölepingu peatükis.
    5. Mis on katseaja eesmärk ja milline on selle kestus?
    Katseaja eesmärk
    Katseaeg on aeg, mille käigus hinnatakse töötaja tervise, oskuste, isikuomaduste ja teadmise
    vastamist tasemele, mida nõutakse. Kestus on 4 kuud. Sel ajal on töötajal kõik töötaja kohustused ja
    õigused.
    Katseaeg tuleneb seadusest ja selleks ei pea eraldi kokku leppima.
    Kohaldatakse nii tähtajaliste kui ka tähtajatute tööde korral. Kuni 8 kuuks sõlmitud lepingu korral ei
    tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest.
    6. Millal võib töölepingut muuta tööandja ja töötaja algatusel?
    Tööandja algatusel lepingu muutmine:
    1) tööaja korraldust võib muuta, kui ettevõttel on seda vaja ja kui muudatused on mõistlikud;
    2) lepingut võib muuta hädavajaduse korral, mis tuleneb kahjust, mida vääramatu jõud on
    põhjustanud tööandjale;
    3) tööandja võib vähendada töötasu, kui ta ei saa ettenägematute temast mitteolenevatel
    majanduslikel põhjustel piisavalt tööd anda;
    4) tööandja võib alandada töötasu, kui töötaja rikub tööandja juhist töötulemuse kohta.
    Töötaja algatusel lepingu muutmine:
    1) töötaja võib keelduda töö tegemisest, kui:
    a) ta kasutab puhkust;
    b) tal on ajutine töövõimetus;
    c) ta esindab teisi töötajaid;
    d) ta osaleb streigis;
    e) ta on aja- või asendusteenistuses või õppekogunemisel;
    2) töötaja võib nõuda terviseseidundile vastavat tööd.
    7. Millised on töölepingu lõppemise alused?
    Töölepingu lõppemise alused:
    1) poolte kokkulepe;
    2) lepingu tähtaja möödumine;
    3) töötaja surm;
    4) füüsilisest isikust tööandja surm, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades;
    5) töötajapoolne ülesütlemine;
    6) tööandjapoolne ülesütlemine.
    8. Millistel juhtudel saab töötaja töölepingu üles öelda korraliselt või erakorraliselt?
    Korraline - ainult töötajal on õigus üles öelda.
    Korraliselt saab töötaja lepingu siis üles öelda, kui töötaja soovib töösuhet lõpetada.
    Erakorraline - mõlemad pooled võivad üles öelda. Mõlemad pooled peavad nõustuma.
    Erakorraliselt saab töötaja lepingu üles öelda:
    1) tööandja olulise lepingurikkumise korral (töötaja ebaväärikas kohtlemine, viivitamine
    töötasu maksmisega, reaalne oht töötajale);
    2) töötaja isikuga seotud põhjustel (nt. perekondlikud kohustused);
    3) kui tööandja ei anna tööd ja vähendab töötasu.
    9. Mis on individuaalne töövaidlus?
    Individuaalne töövaidlus on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik
    vaidlus ja ka vaidlus töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nõude üle.
    10. Kes lahendavad töövaidlusi?
    Töövaidlusi lahendavad töövaidlusorganid: töövaidluskomisjon ja kohus.
    Äriõigus
    1. Mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala?
    Ettevõtja on füüsiline isik ja seaduses sätestatud äriühing, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või
    teenuseid ja kellele kaupade või teenuste müük on püsivaks tegevuseks.
    Ettevõte on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, mis saab olla
    lepingu objektiks. Ettevõte ei saa olla juriidiline isik.
    2. Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada?
    Täisühing - äriühing, milles 2 või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu
    kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
    Usaldusühing - äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks
    neist isikutest (täisomanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks
    neist isikutest (usaldusomanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
    Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital . Osanikud ei vastuta isiklikult
    osaühingu kohustuste eest, osaühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
    Aktsiaselts - äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult
    aktsiaseltsi kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.
    Tulundusühistu - äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke
    huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad:
    1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena;
    2) hankijatena;
    3) tööpanuse kaudu;
    4) teenuste kasutamise kaudu;
    5) mõnel muul sarnasel viisil.
    FIE - füüsilisest isikust ettevõtja.
    3. Kes on füüsilisest isikust ettevõtja?
    Ettevõtja, kes on füüsiline isik. Enne tegevuse alustamist peab ta esitama avalduse enda kandmiseks
    äriregistrisse. FIE ettevõtlus ei ole piiratud ei tegevusala ega tegevuse ulatusega.
    4. Mis on ärinimi, kuidas neid eristatakse ja kaitstakse?
    Ärinimi on FIE kohustuslik tunnus. Peab sisaldama tema liigile vastavat lühendit.
    Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele. Kohus võib keelata kasutada ärinime, mis ei vasta nõuetele
    või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust ja keelu rikkumise korral rikkujat karistada .
    Ärinimi peab olema avalik ja eristama ettevõtet teistest ettevõtetest.
    Äriühingu ärinimi peab selgelt erinema teistest Eestis registrisse kantud äriühingutest.
    5. Mis on prokuura ?
    Prokuura - volitus esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes
    (v.a. kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel), mille ettevõtja annab esindajale (prokuristile).
    6. Mis on äriregistri koosseis ja funktsioonid?
    Funktsioonid:
    1) abivahend ettevõtjate üle järelevalve teostamises;
    2) abivahend, millele tugineda õiguslikes vaidlustes.
    Koosseis:
    1) registrikartoteek;
    2) äritoimikud;
    3) registritoimikud.
    7. Kuidas toimub äriregistri kande tegemine?
    Kande tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Avalduse allkirjad tuleb tõestada
    notariaalselt ja tuleb esitada osaühingu või aktsiaseltsi asutamislepingud. Äriühingu võib asutada ka
    veebipõhises kiirmenetluses.
    Kanne võidakse ka teha tsiviilprotsessi korras tehtud kohtuotsuse alusel (nt. pankrotiotsus).
    Ka registripidaja ise võib algatada kande tegemise juhul, kui tal on andmeid, et registrisse kantud
    osaühingul, AS-il või tulundusühistul vara reaalselt puudub või kui nimetatud ühing pole 6 kuu
    jooksul tähtaja möödumisel esitanud majandusaasta aruannet.
    8. Kuidas toimub täisühingu asutamine ja millised on osanikevahelised suhted täisühingus?
    Täisühing asutatakse ühingulepinguga. Osanikud otsustavad ühingu juhtimise üle. Kõik osanikud
    vastutavad ühingu kohustuste täitmise eest oma varaga.
    9. Mis on usaldusühing, selle erisused?
    Usaldusühing - äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks
    neist isikutest (täisomanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks
    neist isikutest (usaldusomanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Üldjuhul
    on usaldusomaniku osalus tegevuses piiratud.
    10. Millised on osaühingu asutamisedokumendid ja asutamisprotseduur?
    Osaühing asutatakse asutamislepingu või põhikirjaga.
    Osaühingu asutamisel ei ole nõutav, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist. Ta
    peab seda tegema ainult suuremate sissemaksete korral. See muudab osaühingu asutamise
    kiiremaks.
    Asutamisprotseduur
    1) Sõlmitakse asutamisleping . Peab olema notariaalselt tõestatud.
    2) Tasutakse osade eest. Tasuda saab rahaga või mitterahalise sissemaksega.
    3) Esitatakse avaldus osaühingu kandmiseks äriregistrisse.
    11. Millised on osanikevahelised suhted osaühingus ja kuidas toimub ühingu juhtimine?
    Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Igale osanikule makstakse osa puhaskasumist
    (dividend) vastavalt osa nimiväärtusele.
    Osaniku põhiline õigus on teabe saamise õigus - osanikul on õigus tutvuda kõikide osaühingu
    dokumentidega.
    Osaühingut juhib osanike koosolek, kui seda vaja on. Koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui
    on esindatud üle poole osadega esindatud häältest (rohkem kui 50% osanikest).
    Otsuste üle hääletatakse ka kirja teel. Kui osanik vastust ei anna, siis loetakse, et ta hääletab otsuse
    vastu.
    Otsus on kehtetu, kui see rikub seadust või ei vasta headele kommetele.
    12. Millised on osaühingu lõpetamise alused?
    Osaühing on võimalik lõpetada osanike otsusega (nõutav 2/3 häälteenamus), kohtumäärusega või
    netovara vähenemisega alla osakapitali miinimumsuurust. Lõpetamisel osaühing likvideeritakse ja
    lõpetamine kantakse äriregistrisse.
    Kohtumäärusega lõpetatakse osaühing siis, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamisotsust, kuigi
    nad on selleks seaduse järgi kohustatud või kui netovara on langenud alla miinimumpiiri või kui
    juhatuse volituste tähtaeg on lõppenud rohkem kui 2 aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud.
    13. Missugused on aktsiaseltsi asutamisprotseduurid?
    Aktsiaseltsi asutajaks võib olla kas füüsiline või juriidiline isik. Seltsi võib asutada aktsiate
    märkimiseta. Aktsiaseltsi võib asutada ka üks asutaja.
    Asutamisprotseduur
    1) Sõlmitakse asutamisleping. Peab olema notariaalselt tõestatud.
    2) Tasutakse aktsiate eest. Tasuda saab rahaga või mitterahalise sissemaksega.
    3) Esitatakse avaldus aktsiaseltsi kandmiseks äriregistrisse.
    Audiitor peab kontrollima mitterahalise sissemakse hindamist igal juhul.
    14. Mis on aktsiad ja millised on nende liigid?
    Aktsia on väärtpaber, mis iseloomustab aktsionäri osalust AS-i varas . Annab õiguse osaleda
    aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja ülejäänud vara (AS-i lõpetamisel) jaotamisel. Igale
    aktsionärile võib kuuluda mitu aktsiat, igale osanikule (osaühing) võib kuuluda ainult üks osa.
    Lihtaktsiad - annavad võrdse hääleõiguse. Hääleõigus sõltub nende arvust.
    Hääleõiguseta eelisaktsiad - annavad õiguse dividendidele, aga ei anna hääleõigust.
    Vahetusvõlakiri - omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu. Olemuselt on see ikkagi
    võlakiri.
    15. Millised on AS ja aktsionäridevahelised suhted?
    Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Igale aktsionärile makstakse osa
    puhaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate nimiväärtusele.
    Aktsionäri põhiline õigus on teabe saamise õigus - aktsionäril on õigus juhatuselt teavet saada ainult
    üldkoosolekul.
    Aktsiakapitali kaitseks on kehtestatud laenukeeld. AS ei või anda laenu ega seda tagada:
    1) oma aktsionärile, kui tema osalus on suurem kui 1%;
    2) oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osalus emaettevõtja
    aktsiakapitalis on suurem kui 1%;
    3) isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks;
    4) oma juhatuse ega nõukogu liikmetele ega prokuristile.
    16. Missugune on AS struktuur ja juhtimine?
    Aktsionäril on võimalus kasutada oma õigusi AS-i suhtes ainult üldkoosolekul osalemise kaudu.
    Üldkoosolek on AS-i kõrgeim juhtimisorgan . Üldkoosolek saab vastu võtta otsuseid ainult
    seadusega tema pädevusse antud küsimustes.
    Üldkoosolekud on korralised (kord aastas) ja erakorralised. Otsuse vastuvõtmiseks peab kohal
    olema üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjas ei sätestatud suurem esindatuse määr.
    Teisteks juhtimisorganiteks on juhatus ja nõukogu.
    Juhatus esindab ja juhatab AS-i. Tehinguid, mis väljuvad AS-i igapäevase majandustegevuse
    raamest, saab teha vaid üldkoosolekul.
    Nõukogu valib juhatuse liikmed ja kutsub neid tagasi. Juhatus peab esitama nõukogule ülevaateid
    AS-i majandustegevusest. Nõukogul on üldjuhul 3 liiget. Nõukogu tegevust korraldab nõukogu
    esimees, kelle valivad nõukogu liikmed endi hulgast. Nõukogu annab juhatusele korraldusi
    aktsiaseltsi juhtimisel.
    17. Millised on AS aruandluse ja kasumijaotuse põhimõtted?
    Igale aktsionärile makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate nimiväärtusele.
    Aktsionärid saavad seega kasumit oma osaluse suurusele. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek.
    Dividendid võib jaotada mitmesse ossa, makstes need välja pikema perioodi jooksul.
    Juhatus peab esitama nõukogule ülevaateid AS-i majandustegevusest.
    18. Millised on aktsiakapitali suuruse muutmise põhimõtted?
    Aktsiakapitali suurendamise otsustab üldjuhul üldkoosolek. Otsus võetakse vastu 2/3
    häälteenamusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamust.
    Aktsiakapitali suurendamisel peab igal juhul toimuma aktsiate märkimine. Kui seda ei toimu, jääb
    aktsiakapitali suurendamine ära.
    Aktsiakapitali võib suurendada sissemaksetega või AS-i omakapitali arvel, sissemakseid tegemata
    (fondiemissioon).
    Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine on aktsiakapitali suurendamise erivorm, mida kasutatakse
    juhul, kui AS on välja lasknud vahetusvõlakirju ning nende omanik soovib vahetada võlakirja aktsia
    vastu. Sel juhul võib tasuda ainult rahas.
    Aktsiakapitali vähendamine on võimalik aktsiate nimiväärtuste vähendamisega või aktsiate
    tühistamisega. Toimub ka üldkoosoleku otsusega.
    Aktsiakapitali ei või vähendada alla nõutava minimaalse aktsiakapitali suuruse.
    Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamist kasutatakse kahjumi katmiseks, kui ei piisa reservkapitalist
    ja kui muid reserve ei ole. Aktsionäridele väljamakseid ei tehta.
    19. Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud?
    Aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega peab olema esindatud vähemalt 9/10 AS-i aktsiakapitalist
    (põhiaktsionär) võib üldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele
    (vähemusaktsionärid) kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise
    maksmise vastu.
    Taotlus esitatakse juhatusele. Hüvitise suuruse määrab põhiaktsionär, kes peab esitama
    üldkoosolekule kirjaliku aruande, kus ta põhjendab ülevõtmise tingimusi ja hüvitise suurust.
    Ülevõtmise otsus võetakse vastu 95% häälteenamusega (aktsiatega esindatud hääled). Üldkoosoleku
    otsuse protokoll peab olema notariaalselt tõestatud.
    Kui hüvis on liiga madal, siis võib kohus määrata õiglase hüvitise. Otsust see kehtetuks ei tee.
    20. Mis on AS lõpetamise alused ja lõpetamise protseduurid?
    Aktsiaselts on võimalik lõpetada üldkoosoleku otsusega (nõutav 2/3 häälteenamus),
    kohtumäärusega või netovara vähenemisega alla osakapitali miinimumsuurust.
    Lõpetamisel AS likvideeritakse ja lõpetamine kantakse äriregistrisse. Likvideerijateks on üldjuhul
    juhatuse liikmed. Likvideerijate isikuandmed kantakse äriregistrisse.
    Sundlõpetamise korral võib kohus määrata tähtaja sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude
    kõrvaldamiseks.
    Kohtumäärusega lõpetatakse osaühing siis, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamisotsust, kuigi
    nad on selleks seaduse järgi kohustatud või kui netovara on langenud alla miinimumpiiri või kui
    juhatuse volituste tähtaeg on lõppenud rohkem kui 2 aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud.
    21. Välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus?
    Välismaa äriühingu filiaal on välismaa äriühingu Eestis asuv struktuuriüksus, mis tuleb siin
    äriregistrisse kanda. See ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid on välismaa äriühingu osa.
    Filiaali tegevust korraldab Eestis filiaali juhataja. Filiaal ei jää püsima, kui äriühingu tegevus
    lõpetatakse.
    22. Millised on äriühingute ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise üldalused?
    Ühinemine toimub ühinemislepingu alusel. Võib toimuda kahel viisil:
    1) äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures
    ühendatav ühing loetakse lõppenuks;
    2) äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud
    loetakse lõppenuks.
    Ühinemine toimub likvideerimismenetlusega.
    Ühinemise etapid:
    1) ühinemislepingu koostamine;
    2) seadusega sätestatud juhtudel ühinemislepingu audiitorkontrolli teostamine ;
    3) ühinemisaruande koostamine;
    4) ühinemislepingu heakskiitmine osanike või aktsionäride poolt;
    5) ühingu võlausaldajatele ühinemisest teatamine;
    6) avalduse esitamine ühinemise kandmiseks äriregistrisse.
    Jagunemine võib toimuda ka kahel viisil:
    1) jaotumisena - jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele
    ühingutele (omandavatele ühingutele) ja jagunev ühing ise lõpeb;
    2) eraldumisena - omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning
    jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima.
    Jagunemine toimub etapiti ja audiitorkontroll on ka vajalik.
    Ühingu ümberkujundamine toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki
    äriühinguna. Seniste osanike ja aktsionäride osalus säilib, ühingut ei likvideerita ja uut ühingut ei
    looda.
    Toimub etapiti:
    1) ümberkujundamise koostamine;
    2) ümberkujundamise tegemine;
    3) võlausaldajatele teatamine;
    4) vara hindamine;
    5) äriregistrile avalduse esitamine ja ümberkujundamise registrisse kandmine.
    23. Milline on piiriülese ühinemise kord?
    Eesti äriregistrisse kantud osaühing või AS võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna
    lepinguriigi õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga.
    Ühinemiseks on vaja sõlmida ühinemisleping, millele tuleb lisada ka ühendava ühingu põhikiri.
    Lepingu peab tõestama notar. Ühinemisaruandes tuleb selgitada ühinemise mõju AS-i või osaühingu
    töötajatele ja võlausaldajatele. Aruandele lisatakse ka töötajate või ametiühingu usaldusisiku
    arvamus.
    Ühendava äriühingu töötajat tuleb kaasata osalema äriühingu juhtimises.
    Lepingus määratakse ka kindlaks osade ja aktsiate asendussuhe.
    Ühinemise korral tuleb ikkagi läbi teha äriregistri protseduurid.
    Kollektiivsed töösuhted
    1. Kes on usaldusisik ja millised on tema õigused ning kohustused?
    Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks
    seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjatega.
    Õigused:
    1) tutvuda töötingimuste ja töökorraldusega;
    2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja konsulteerida tööandjaga;
    3) pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks;
    4) esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel;
    5) teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingu liitu või keskliitu
    tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest;
    6) pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva
    töövaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse;
    7) saada koolitust oma ülesannete täitmiseks;
    8) kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte;
    9) kokkuleppel tööandjaga kasutada usaldusisiku ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja
    muid vahendeid.
    Kohustused:
    1) osaleda informeerimisel ja konsulteerimisel;
    2) vahendada teavet tööandjale ja töötajatele;
    3) jälgida töötingimuste täitmist ja teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööispektorile;
    4) töötaja taotlusel esindada töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse
    organisse pöördumist;
    5) aidata kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on sõlminud usaldusisik;
    6) teha koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukoguga.
    2. Kollektiivlepingu mõiste ja kes on kollektiivlepingu poolteks?
    Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu (liidu) ja tööandja või
    tööandja ühingu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib täiendavalt
    töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid.
    Registreeritakse sotsiaalministeeriumi andmekogus.
    Pooled:
    1) tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja;
    2) tööandjate ühing (liit) ja töötajate ühing (liit);
    3) omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing (liit);
    4) tööandjate keskliit ja töötajate keskliit;
    5) töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate
    ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitsused.
    Kollektiivne koondamine - tööandja koondab lühikese aja jooksul mitmeid töötajaid.
    Töötajate arv Koondatavate arv
    Kuni 19 5
    100 - 299 10,00%
    vähemalt 300 30 töötajat
    3. Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks?
    Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või
    töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning
    uute töötingimuste kehtestamisel.
    Pooled:
    1) tööandja või tööandjate ühing (liit);
    2) töötajad või töötajate ühing (liit).
    Pooli esindavad selleks volitatud isikud.
    4. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?
    Lepitaja on erapooletu asjatundja , kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja
    on riiklik ja paikkondlik.
    Ülesandeks on tal poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning
    pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata
    töösse asjatundjad ja pädevaid ametiisikuid.
    5. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine?
    Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu algatusel, saavutamaks
    tööandjatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes.
    Töösulg on töökatkestus, mille korraldavad tööandjad, et saavutada töötajatelt järeleandmisi
    tööalastes nõudmistes.
    Õigus streigile ja töösulule tekib:
    1) kui töörahu kohustus ei kehti;
    2) kui lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta
    kokkuleppest kinni;
    3) kui ei täideta kohtuotsust.
    Otsuse streigi korraldamise kohta teeb töötajate üldkoosolek või ühing, otsuse töösulu kohta teeb
    tööandja. Teisele poolele tuleb sellest 2 nädalat ette teatada.
    Streigist osavõtt on vabatahtlik. Streigiga mitteühinenud töötajate tööd ei tohi takistada.
    Ebaseaduslik on streik või töösulg:
    1) kohtu tegevuse mõjutamiseks;
    2) millele ei ole eelnenud läbirääkimisi ega lepitusprotseduure;
    3) mille väljakuulutamisel või korraldamisel on rikutud kehtestatud korda.
    Streigist osavõtmisega ei kaasne töötaja vastutust, v.a. juhul, kui töötaja on kohtu poolt
    ebaseaduslikuks tunnistatud streigi korraldaja.

    kohtukorraldus


    Eesti Vabariigi kohtukorraldus
  • Apellatsioonikohus
  • Tallinna Ringkonnakohus
  • 1. astme kohtud
  • Harju Maakohus
  • Pärnu Maakohus
  • Tallinna Halduskohus
  • Tartu Ringkonnakohus
  • 1. astme kohtud
  • Tartu Maakohus
  • Viru Maakohus
  • Tartu Halduskohus
  • Kassatsioonikohus
  • EV Riigikohus
  • Riigikohtu üldkogu:
  • Kriminaalkolleegium
  • Põhiseaduslikkuse järelvalvekolleegium
  • Tsiviilkolleegium
  • Halduskolleegium
    Kohus toimib kohtukorralduse seaduse alusel. Õigust mõistab ainult kohus kooskõlas põhiseadusega ja seadustega.
    1. tasand:
    Maakohtud, kes arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas;
    Halduskohtud , kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju;
    2. aste – ringkonnakohtud , kes arutavad tsiviil-, kriminaal - ja haldusasju apellatsioonikohtuna;
    3. aste – Eesti Vabariigi Riigikohus kui (riigi kohtute) kõrgeim kohus, mis teostab põhiseaduse järelvalvet, arutab kassatsioonikaebusi ja vaatab läbi teistmisavaldusi.
    Riigikohtu kõrgeimaks organiks on riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigi kohtud.
    Õigusemõistmise ja kohtunike sõltumatuse peab tagama kohtunike ametisse nimetamine eluajaks, kohtuniku ametist tagandamine vaid kohtuotsuse alusel, kohtunikule kriminaalsüüdistuse esitamise võimalus vaid Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.
    Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodanikku, kes on omandanud akredideeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrghariduse tunnistus , mida Eesti Vabariik tunnustab vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnistamise seadusele ja kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtutööks vajalikud võimed ja isikuomadused.
    Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
    1. süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;
    2. kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud;
    3. advokatuurist välja heidetud;
    4. avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
    5. pankrotivõlgnik;
    6. kelle tegevus audiitorina on lõpetatud tema tahtest olenemata või
    7. kellelt on patendi voliniku kutse ära võetud.
    Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat.
    Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega tema sõltumatust õigusemõistmisel.
    Maa- ja halduskohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse (või on sellest vabastatud) ja on sooritanud kohtunikueksami.
    Ringkonnakohtunikuks võib nimetada kogenud ja tunnustatud juristi , kes on sooritanud kohtunikueksami (või on sellest vabastatud), riigikohtunikuks aga kogenud ja tunnustatud juristi (kohtunikueksamit sooritamata).
    Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.
    Oluline on kohtunikuks kandideerija isikuomaduste sobivuse kindlakstegemine kandidaadiga vestluse teel, samuti võib kohtunikueksamikomisjon arvestada ka muid kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid, teha järelpärimisi ja küsida kandidaadi ettevalmistusteenistust juhendanud kohtuniku arvamust.
    Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu "täiesti salajase" tasemega riigisaladustele. Seda kontrolli teostab Kaitsepolitseiamet, kes esitab arvamuse kohtunikueksamikomisjonile.
    Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi President . Ettepaneku selleks teeb Riigikohtu üldkogu, kuulanud eelnevalt ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib.
    Kohtuteenistusse määrab esimese ja teise astme kohtuniku Riigikohtu üldkogu, kes määrab ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.
    Riigikohtu esimehe nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Riigikohtu esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike (riigikohtunike) ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelvalvet ja täidab muid seadusest ja kohtutule seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
    Riigikohtu esimehe võib Riigikogu vabastada ametist tema enda soovil (Vabariigi Presidendi ettepanekul) või kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid.
    Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, samuti registriosakond, kus peetakse äriregistrit, MTÜ-de ja SA-te registrit , kommertspandi registrit ja laevakinnistusraamatut, ja samuti kriminaalhooldusosakond, kus töötavad kriminaalhooldusametnikud.
    Eesti kohtukorraldus
    1. Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded?
    Maakohtud - arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas.
    Halduskohtud - arutavad esimese astme kohtuna haldusasju.
    Ringkonnakohtud - apellatsioonikohus - arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade apellatsioone.
    Riigikogus - kassatsioonikohus - arutavad kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi.
    Kriminaalkolleegium
    Põhiseaduslikkuse Järelevelve kolleegium
    Tsiviilkolleegium
    Halduskolleegium
    2. Keda võib nimetada ja kelle poolt kohtunikuks ja rahvakohtunikuks?
    I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse president.
    Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kellel on magistrikraad või ekvivalent õigusteaduses,
    kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ja kellel on vajalikud võimed ja
    isikuomadused.
    Kohtunikuks ei või nimetada isikud, kes on:
    1) süüdi mõistetud kuriteo eest;
    2) kohtuniku-, notari-, vandetõlgi- või kohtutäituri ametist tagandatud;
    3) advokatuurist välja heidetud;
    4) avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
    5) pankrotivõlgnik;
    6) kelle tegevus audiitorina on lõpetatud tema tahtest hoolimata;
    7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud.
    Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkurssi alusel.
    Maakohtunikud peavad läbima kohtuniku ettevalmistusteenistuse ja sooritama kohtunikueksami.
    Ringkonnakohtunikuks võib nimetada kogenud ja tunnustatud juristi, kes on sooritanud
    kohtunikueksami.
    Riigikohtunikuks võib nimetada kogenud ja tunnustatud juristi.
    Rahvakohtunikuks võib nimetada 25 - 70 aastase Eesti kodaniku, kes elab Eestis ja kellele
    esitatakse samad nõuded, mis kohtunikulegi, v.a. kõrghariduse nõue. Õigusemõistmisel on neil
    kohtunikega võrdsed õigused.
    Rahvakohtuniku nimetab kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu
    kinnitab kohtu esimees.
    3. Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus?
    Ettevalmistusteenistus algab justiitsministeeriumi poolt avaliku konkursi väljakuulutamisega.
    Kohtunikukandidaat läbib 2-aastase teenistuse, kohtunikuabikandidaat 1-aastase teenistuse. Nad
    sooritavad kohtuniku(abi)eksami vastavalt kohtunikueksamikomisjoni või
    kohtunikuabieksamikomisjoni ees.
    4. Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid?
    Kohtute põhiülesanne on õigusemõistmine.
    5. Iseloomustage kohtunike üldkogu, kohtunike täiskogu ja kohtunike nõukogu. Kuidas need
    moodustatakse, kes neid juhib, mida nad arutavad?
    Kohtunike täiskogu juhib Riigikohtu esimees. Arutab õigusemõistmise probleeme ja muid
    kohtutega seotud küsimusi. Kinnitab kohtunike eetikakoodeksi. Moodustatakse kõigist Eesti
    kohtunikest. Tegevus peab kaasa aitama kohtute sõltumatusele täitevvõimust.
    Kohtunike üldkogu on igas kohtus ja sinna kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. On
    otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab
    arvamuse justiitsministeeriumile kohtu esimehe ametisse nimetamise ja vabastamise kohta, annab
    kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes.
    Kohtunike nõukogu moodustatakse kohtunike, Riigikogu, advokatuuri, prokuratuuri esindajatest ja
    õiguskantslerist või tema esindajast. Seda juhib Riigikohtu esimees. Annab nõusoleku kohtunike,
    rahvakohtunike ja kohtunikukandidaatide arvu määramisel, kohtu esimehe nimetamisel ja
    ennetähtaegsel vabastamisel, kohtumaja juhile lisatasu määramisel, kohtute infosüsteemi andmete
    koosseisu ja nende esitamise korra määramisel. Korraldab koos justiitsministeeriumiga I ja II astme
    kohtuasutuste haldamist.
    6. Nimetage kohtunike kohustused.
    Kohtunik peab läbima julgeoleku kontrolli.
    Vaikimiskohustus - kohtunik ei tohi avaldada andmeid, mille ta on saanud kinnisel kohtuistungil.
    Vaikimiskohustus on tähtajatu.
    Kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgima
    teenistushuve ka väljaspool teenistust .
    Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikekandidaate,
    kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja
    -oskusi.
    7. Millised on kohtuniku sotsiaaltagatised?
    Sotsiaaltagatised:
    Ametipalk - seotud Eesti keskmise palgaga.
    Kohtuniku lisatasud - juhendamise eest 5% juhendamise ajal. Kohtumaja juhile määrab
    justiitsminister 5 - 15 % ametipalgast lisatasu. Kohtu esimehe ülesannete täitmise eest 15 -35 %
    ametipalgast.
    Kohtuniku pension - 75% tema viimasest ametipalgast. Õigus saada isikul, kes on
    kohtunikuna töötanud vähemalt 15 aastat ja kes on jõudnud pensioniikka.
    Kohtuniku puhkus - enamusel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva.
    8. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus ?
    Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase
    täitmise eest ja vääritu teo eest.
    Karistused:
    1) noomitus ;
    2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses;
    3) ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks;
    4) ametist tagandamine.
    Vaikimiskohustuse rikkumise eest võib karistada isegi pensionil olevat kohtuniku kuni üheks
    aastaks pensioni vähendamisega kuni 25% ulatuses.
    9. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel?
    Justiitsministeerium töötleb kohtute infosüsteemis olevaid andmeid. Haldab I ja II astme
    kohtuasutusi. Korraldab kohtunike valimiseks avalikke konkursseid. Justiitsminister nimetab
    ametisse kohtu esimehe, kinnitab I ja II astme kohtute struktuuri, kohtunike ja kohtuteenistujate
    arvu ja nende jagunemise kohtumajade vahel.
    10. Milline on kohtu esimehe ja kohtu haldusdirektori roll kohtu juhtimisel?
    Kohtu esimees nimetab viieks aastaks kohtumaja juhi. Esimees juhib ja esindab kohtuasutust oma
    pädevuse piires. I ja II astme kohtu esimees korraldab õigusemõistmise tegevust, kooskõlastab
    kohtu eelarve eelnõu, teostab järelevalvet, koostab kohtunike koolituskava eelnõu ja korraldab selle
    täitmist.
    Haldusdirektor korraldab kohtuasutuse asjaajamist, vara kasutamist, valmistab ette eelarve eelnõu
    (koos esimehega). Käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise
    eest, nimetab ametisse ja vabastab kohtuteenistujaid.

    Karistusõigus


    Karistused
    Karistusõigus on õiguse haru, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad, ja kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. Mõiste karistusõigus on Eesti õigussüsteemis kasutusel 2000. aastast, mil toimus Eesti karistusõiguse reform ja 1. septembril 2002 jõustus Karistusseadustik ( KarS ) ja kaotas kehtivusse seni kehtinud Kriminaalkoodeks . Reformiga ühendati need õigusharud (kriminaalõigus ja halduskaristusõigus) ja loodi uus õigusharu – karistusõigus. Karistusõigus näeb karistuse ette nii kuritegude kui ka varasemate haldusõigusrikkumiste ehk praegu väärtegude eest. Karistusõiguse maht ilmneb süüteo mõiste kaudu.
    Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toime panemises süüdi (KarS § 2 lg 3) ja selline tegu on süütegu.
    Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks (KarS §3 lg 2).
    Kuriteo mõiste võib anda läbi kahe tunnuse (KarS § 3 lg 3):
    1. Kuritegu on tegu, mis on karistusseadustikus sätestatud
    2. Teine tunnus eristab kuritegu väärteost ja teeb seda karistuse järgi.
    Väärteo mõiste on antud samal põhimõttel (KarS § 3 lg 4)
    1. Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud tegu
    2. Väärteo eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest , sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.
    Kooskõlas kuriteo ja väärteo mõistetega on karistusseadus:
    1. Karistusseadustik
    2. Muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest (väärteod võivad olla sätestatud nii karistusseadustikus kui muudes seadustes, st väärteod on ainult osaliselt dotifitseeritud)
    Väärteo jagunemine toimib põhimõttel, et kõik teod, mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest (nt Liiklusseadusest), nähakse ette vastava seaduse lõpus. Karistusseadustikus sätestatakse väärteod, mille kohta eri seadust ei ole.
    Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks.
    Üldosa §-d 1 – 87 sisaldavad regulatiivseid ja definitsiivsed sätteid – annab teo karistatavuse üldised alused, sõnastatakse karistusõiguse üldpõhimõtted. Üldosas sisalduvad ka vastavad määratused (nt süüteo katse, põhikaristuse kohaldamine mitme süüteo eest, ametiisiku mõiste jne).
    Karistusseadustiku eriosa §-d 88 – 451 sisaldavad konkreetsete karistatavate tegude kirjeldusi ning määrab kindlaks, millised karistused on nende eest kohaldatavad, koosseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega.
    Süüteo koosseisud
    (hädakaitseseisund, hädaseisund, eksimus, tahtlus, kaudne tahtlus, süüteo toimepanija )
    Hädakaitseseisund on seotud õigusvastase ründe tõrumisega. KarS kohaselt (§ 28) ei ole tegu õigustvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire .
    Tegu, mis pannakse toime hädakaitseseisundis ja hädakaitsepiire ületamata, ei ole õigusvastane.
    Hädaseisund tekib mitte nimese õigusvastasest ründest, vaid mingit ohtu põhjustava teguri toimel (näiteks loodusstiihia või mingitel asjaoludel tekkinud ohtlik situatsioon, mis ähvardab isiku õigushüvesid), selle ohu kõrvaldamine ei ole üldreeglina võimalik, tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele, vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks, on vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem (KarS §29).
    Tegu, mis pannakse toime hädaseisundis, ei ole õigusvastane.
    Kohustuste kollisioon kui teo õigusvastasust välistav asjaolu tekib siis, kui isik peab täitma üheaegselt mitut õiguslikku kohustus ja ta ei ole võimeline kõiki neid üheaegselt täitma, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus (näiteks lahkub valvepostilt, et abistada hukkumisohus olevat inimest).
    Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus on seotud oma käitumise asjaolude ebaõige hindamisega. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse (KarS § 31 lg 1). Näiteks isik tegutseb näiliku hädakaitse tingimustes, kus ta tõsimeeli arvab, et tegemist on tegeliku õigusvastase ründega. Sellisel juhul vastutab isik vaid seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest (kui sellel teol on rasked tagajärjed ja seetõttu ettevaatamatuses toime pandu on kriminaliseeritud).
    Tegu võib olla õiguspärane ka muudel seaduses ettenähtud juhtudel (näiteks seadusliku jälitustegevuse protsessis; kuriteo või kurjategija avastamiseks toimepandud teod, millel formaalselt võivad olla süüteo tunnused, nagu kuriteo matkimine, kurjategija kinnipidamisel vägivalla kasutamine, omaabi kasutamine vallasasja valduse kaitseks jt).

    Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused:


  • Tahtlus
  • Kavatsetus
  • Otsene tahtlus
  • Kaudne tahtlus
  • Ettevaatamatus
  • Kergemeelsus
  • Hooletus
    Kavatsetus on teo toimepanemisel siis, kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teab, et see saabub või peab vähemalt selle saabumist võimalikuks (näiteks lööb noaga inimesele eluohtlikku piirkonda eesmärgiga teda tappa), kujutab ette, et see asjaolu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus ja soovib süütegu toime panna kui ka selle tagajärge.
    Otsene tahtlus on siis, kui isik teab, e tteostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda asjaolu. Samas ta teab kindlasti, et tema teo tulemusena saabub soovitav eesmärk ja tagajärg, või ta suhtub tagajärjesse ükskõikselt.
    Kaudne tahtlus on siis, kui isik, pannes toime süüteo, peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
    Kergemeelsusega paneb isik toime süüteo, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida (näiteks sõidukijuht ei arvesta teeolusid ja selle tagajärjeks on avarii ja õnnetus inimestega).
    Hooletusega on tegu toime pandud siis, kui isik paneb toime süüteo, teadmata süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist , kuid ta oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema (näiteks kassabpidaja jätab hooletusest seifile võtme ette ning varas viib sealt ära suure rahasumma ).
    Esimese astme kuritegu on tegu, mille eest seadusandja on ette näinud karistuseks rahalise karistuse ja tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilisele isikule sundlõpetamise.
    Teise astme kuritegu on tegu, mille eest seadusandja on ette näinud kas rahalise karistuse, rahalise karistuse või vangistuse või vaid vangistuse alla viie aasta.
    Süüteo toimepanijaks võib olla füüsiline või juriidiline isik, kes lähtudes tema rollist süüteost osavõtul on kas täideviija või osavõtja.
    Süüteo toimepanija
  • Täideviija
  • Vahetu täideviija (paneb teo ise toime)
  • Vahendlik täideviija (paneb teo toime teist isikut ära kasutades)
  • Kaastäideviija (paneb teo toime koostöös vahetu või vahendliku täideviijaga)
  • Osavõtja
  • Kihutaja ( kallutab teise isiku õigusvastasele teole )
  • Kaasa-aitaja (toetab teist isikut teo toimepanemisel)

  • Karistus peab olema süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja mis samaaegselt toimib preventiivse (ärahoidva) vahendina, et ei pandaks seda süütegu toime tulevikus või püütakse selle süüteo toimepanemist piirata.
    Rahaline karistus füüsilisele isikule on 30-500 päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päeva sissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suuruseks on 50 kr. Alaealisele on rahaline karistus 30-250 päevamäära ja juriidilisele isikule 50 000 – 250 000 000 kr.
    Vangistus füüsilisele isikule 30 päeva kuni 20 aastat või eluaegne vangistus. Alaealisele vangistus 30 päeva kuni 10 aastat. Juriidilisele isikule sundlõpetamine.
    Sundlõpetamine on karistus, mida kohus võib kohaldada juriidilise isiku suhtes kuriteo eest, kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine.
    Rahalise karistuse võib kohus selle mittetasumisel asendada vangistusega või lühiajalise karistuse korral süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. 2h üldkasulikku tööd = 1 päev vangistust.
    Rahatrahv määratakse trahviühikutes – 1 trahviühik on 60 kr.
    Väärtegude menetlejad on kohtuvälised menetlejad ja kohtud.
    Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu, ning eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. Täidesaatva riigivõimu volitustega asutusteks, kes menetlevad väärteo asju, on Politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet ( KAPO ) ning oma tegevusvaldkondades teised ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid (Keskkonnaministeerium, Tarbijakaitseamet jne).
    Väljasaatmine on välismaalastele sissesõidukeeluga kuni 10 aastat.
    Muud saab lugeda õpikust. (Ants Kukrus)

    Süüteod


  • Kuriteod
    Põhikaristused:
    * rahaline karistus * vangistus * sundlõpetamine
    Lisakaristused: * tegutsemiskeeld * ettevõtluskeeld * sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine * relva ja laskemoona omamisõiguse äravõtmine * jahipidamise ja kalapüügiõiguse äravõtmine * loomapidamise õiguse äravõtmine * väljasaatmine
  • Väärteod
    Põhikaristused: * rahatrahv * arest * sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine
    Lisakaristused: * sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine * riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse äravõtmine * loomapidamise õiguse äravõtmine
  • Kindlustus- ja parandusvahendid konfiskeerimine psühhiaatriline sundravi alaealistel * hoiatus * allutamine käitumiskontrollile * noortekodusse või internaatkooli paigutamine * eriõppeasutusse paigutamine
    Karistusõiguse allikad
    1. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis?
    Karistusõigus tagab inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse.
    2. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
    Karistusõigus kaitseb isikud ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest.
    3. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
    Määrab kindlaks süüteod, vastavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud
    alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid.
    4. Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel?
    Õigushüve teooriast.
    5. Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel?
    Luua seadus, mis kaitseks inimeste õigushüvesid nende isikuvabadusi liigselt piiramata. Samuti
    peab see seadus aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ja toetama teadmist, et
    õigusnormi rikkumine on karistatav.
    6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel?
    Printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud.
    7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud?
    Üldiselt mitte. Kaks erandit:
    a) Seadus tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks.
    b) Seadus kergendab karistust.
    8. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool
    Eestit?
    Kehtib Eesti territooriumil ja Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil, olenemata selle asukohast.
    Kehtib ka väljaspool Eesti territooriumit, kui see tuleneb välislepingust või on toime pandud I astme
    kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonda, Eesti riigivõimu teostamist, keskkonda või kui on
    toime pandud maailmakuritegu.
    Kehtib ka väljaspool Eestit kuriteo kohta, mille on toime pannud kaitseväelane.
    Kehtib ka välismaal pistise ja altkäemaksu andmise kohta, kui pätt on Eesti kodanik või
    välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja, või Eestis registreeritud juriidiline
    isik.
    Kehtib välismaal juhul, kui tegu on Eesti karistusseaduse järgi kuritegu ja kui teo tegemise kohas on
    see tegu karistatav (või karistussüsteem puudub) ning:
    a) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu,
    b) pätt oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik (või sai selleks peale tegu) või välismaalane,
    kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja.
    9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid, kellele ei kohaldata
    karistust?
    Karistusseadusele alluvad kõik süüteo toime pannud süüvõimelised ja süüdivad füüsilised isikud
    olenemata kodakondsusest (ilma immuniteedita) ja eraõiguslikud juriidilised isikud.
    Karistusõigus
    Karistusõigus on õigusharu, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab
    karistused ja nende kohaldamise korra süüdiolevate isikute suhtes.
    1. Milline tegu või tegevus on süütegu?
    Karistatav on tegu, mis vastab süüteo koosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises
    süüdi.
    Süüteod on kuriteod ja väärteod.
    2. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost?
    Väärtegu - põhikaristused on rahatrahv ja arest. Võib olla karistatava kirjeldatud nii
    karistusseadustikus või mõnes muus seadustikus.
    Kuritegu - põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus ning juriidilise isiku lõpetamine.
    Kirjeldatud karistusseadustikus.
    3. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest?
    Jah, nt. ohutusnõuete eiramise eest.
    4. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused?
    Süüteokoosseis
    Objektiivsed tunnused - tegevus, tegevusetus, tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel,
    isiku erilised isikutunnused.
    Subjektiivsed tunnused - tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv , ajend,
    eesmärk või mõni muu subj. tunnus.
    5. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu?
    Tuleb arvestada karistusseadustiku üldosa sätteid ja süüteo tehisolude vastavust seaduses kirjeldatud
    süüteo asjaoludele.
    6. Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata?
    1) Hädakaitseseisund - isik tõrjub õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, ületamata
    hädakaitse piire.
    2) Hädaseisund - tekib mingi ohu tõttu, mis ei ole kõrvaldatav tekitamata kahju teiste isikute
    õigushüvedele. Kaitsevahend peab olema vajalik ja kaitstav huvi peab olema olulisem
    kahjustatavast huvist.
    3) Kohustuste kollisioon - kui isik ei ole võimeline täitma mitut kohustust korraga, kuid ta teeb kõik
    võimaliku, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.
    4) Eksimus teo toimepanemisel - kui isik ei hinda asjaolusid õigesti.
    5) Muu seaduses ettenähtud välistav asjaolu
    7. Nimetage kuritegude raskusastmed?
    Esimese astme kuriteod - tegu, mille eest seadusandja on ette näinud karistuseks rahalise karistuse
    või vangistuse 5 aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilise isiku sundlõpetamise.
    Teise astme kuriteod - teod, mille eest on ette nähtud kas rahalise karistuse või vangistuse või vaid
    vangistuse alla 5 aasta.
    8. Millised on süüteost osavõtu normid?
    Süüteo vahetu täideviija paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades.
    Süüteost osavõtjad on ka kihutaja (isik, kes kallutab tahtlikult teist isikut süüteole) ja kaasaaitaja
    (isik, kes aitab täideviijat süüteo toimepanemisel).
    Väärtegude toimepanemisel vastutab ainult täideviija.
    Süüteokatse - süüdlane ei ole veel süütegu lõpule viinud.
    Vastutusest vabastavad õigusvastasust välistavad asjaolud (6. küsimus, sama peatükk).
    9. Kes on süüdimatu ja kes piiratud süüdivusega isik?
    Süüdimatu - isik ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt
    juhtima seoses raskete psüühikahäiretega (vaimuhaigus, nõdrameelsus, nõrgamõistuslikkus, ajutine
    raske psüühikahäire), mille tuvastab kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
    Piiratud süüdivusega - kui isik on rasketest psüühikahäiretest vaid oluliselt piiratud. Joobeseisund ei
    välista süüd.
    Karistus
    1. Mis on süütegu?
    Süüteod on kuriteod ja väärteod. Süüteol peab olema süüteokoosseis.
    2. Mis on karistus? Millised on karistuse eesmärgid?
    Karistus on süüteole järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib
    ärahoidva vahendina, mis peab ära hoidma või piirama süüteo toimepanemist tulevikus.
    3. Nimetage põhi- ja lisakaristused.
    Kuriteod:
    Põhikaristused:
    Rahaline karistus - päevamäära suuruse arvutab kohus keskmise päevase sissetuleku
    alusel.
    Vangistus
    Sundlõpetamine - juriidilise isiku puhul.
    Lisakaristused:
    Riigisaladustele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ning riigisaladuse ja
    salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine.
    Tegutsemiskeeld
    Ettevõtluskeeld
    Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine - kuni 3 aastat
    Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine
    Jahipidamise ja kalapüügi õiguse äravõtmine
    Loomapidamise õiguse äravõtmine
    Varaline karistus
    Väljasaatmine (välismaalastele)
    Väärteod:
    Põhikaristused
    Rahaline trahv - 3 - 300 trahviühikut. Trahviühiku suurus on 4 eurot. Juriidilisele
    isikule 32 - 32000 eurot.
    Arest - isikult vabaduse võtmine kuni 30 päeva. Kohaldab kohus.
    Juhtimisõiguse äravõtmine - kuni 2 aastat
    4. Milliseid mõjutusvahendeid võib kohaldada süüdlasele peale karistuse?
    Täisealisele:
    a) konfiskeerimine;
    b) psühhiaatriline sundravi.
    Alaealisele:
    a) hoiatus;
    b) allutamine käitumiskontrollile;
    c) noortekodusse paiguamine;
    d) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine.
    Nooremale kui 14 aastane:
    a) hoiatus;
    b) koolikorralduslikud mõjutusvahendid;
    c) vestlusele suunamine spetsialisti juurde;
    d) lepitamine;
    e) kohustus elada lastekodus, vanema, kasuvanema või eestkostja perekonnas;
    f) üldkasulik töö;
    g) käendus;
    h) sotsiaalprogrammides või ravikuurides osalemine;
    i) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine.
    5. Kas juriidiline isik võib olla karistusõiguse subjektiks ja milline on karistamise võimalus?
    Jah.
    Kuriteo eest kas rahaline karistus või sundlõpetamine ja väärteo eest rahatrahv.
    6. Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud.
    Kergendavad asjaolud:
    a) süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine;
    b) kahju vabatahtlik hüvitamine;
    c) ülestunnistamine, kahetsus , avastamisele kaasaaitamine;
    d) teo toimepanek raske isikliku olukorra mõjul;
    e) teo toimepanek ähvarduse, sunni ja teenistusliku, majandusliku ning perekondliku
    sõltuvuse mõjul;
    f) teo toimepanek õigusvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul;
    g) teo toimepanek raseda või kõrgeealise isiku poolt;
    h) teo toimepanek hädakaitse piiride ületamisel;
    i) leppimine kannatanuga.
    Raskendavad asjaolud:
    a) kuriteo toimepanekul omakasu või muu madal motiiv;
    b) süüteo toimepanek erilise julmusega või kannatanut alandades;
    c) süüteo toimepanek teadvalt noorema kui 12-aastase, raseda, kõrges eas või abitus
    seisundis või raske psüühikahäirega isiku suhtes;
    d) süüteo toimepanek isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või
    perekondlikus sõltuvuses;
    e) süüteo toimepanek erakorralise või sõjaseisukorra ajal;
    f) süüteo toimepanek ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades;
    g) süüteo toimepanek üldohtlikkul viisil;
    h) süüteoga raske tagajärje põhjustamine;
    i) süüteo toimepanek teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;
    j) süüteo toimepanek grupi poolt;
    k) süüteo toimepaneku hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste
    kasutamine.
    Neid ei arvestata, kui need on süüteokoosseisu tunnusteks.
    7. Millal kohaldatakse liitkaristusi?
    Liitkaristusi kohaldatakse, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele erinevale
    kuriteokoosseisule. Iga teo eest määratakse karistus eraldi ja seejärel määratakse liitkaristus neid
    karistusi liites, ühte neist suurendades või lugedes kergema raskemaga kaetuks, ületamata seejuures
    raskema paragrahvi sanktsiooni ülemmäära.
    8. Nimetage liitkaristuse piirmäärad.
    a) Kui liitkaristuse üks osa on eluaegne vangistus, on ka liitkaristus eluaegne vangistus.
    b) Kui kuritegudeks olid samas paragrahvis ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama
    paragrahvi sanktsiooni piirmäära.
    c) Kui pärast kohtuotsuse tegemist, aga enne karistuse lõpuni kandmist tuvastatakse, et
    süüdimõistetu on toime pannud veel mõne kuriteo, liidetakse uue otsusega mõistetud karistusele
    eelmise otsuse järgi kandmata karistus osaliselt või täielikult. Liitkaristus ei tohi olla väiksem
    eelmise otsusega määratud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada 20 aastat.
    Karistusest ja karistuse kandmiselt vabastamine
    1. Mille poolest erineb karistusest tingimisi vabastamine vabastamisest süüdimõistetu
    allutamisega käitumiskontrollile?
    Tingimisi vabastamine - süüdimõistetu vabastatakse tingimusel, et karistust ei pöörata täitmisele,
    kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
    Vabastamine allutamisega käitumiskontrollile - süüdimõistetu allutatatakse peale vabastamist
    käitumiskontrollile (1,5 - 3 aastat), mille kestel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid.
    2. Mida tähendab süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile? Kes määrab
    käitumiskontrollile allutamise?
    Vabastamine allutamisega käitumiskontrollile - süüdimõistetu allutatatakse peale vabastamist
    käitumiskontrollile (1,5 - 3 aastat), mille kestel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid.
    3. Nimetage kontrollnõuded ja täiendavad kohustused.
    Kontrollnõuded süüdimõistetule:
    1) Peab elama kohtu poolt määratud alalises elukohas.
    2) Peab ilmuma kohtu poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
    registreerimisele.
    3) Lahkuda oma elukohast kauemaks kui 15 päeva võib ta ainult kriminaalhooldaja loal.
    4) Peab alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama andmeid oma
    kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.
    5) Peab saama hooldusametnikult loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
    Süüdimõistetu täiendavad kohustused:
    1) Peab heastama tekitatud kahju kohtu poolt määratud ajaks.
    2) Ei tohi tarvitada alkoholi ja narkootikume.
    3) Ei tohi omada, kanda ega kasutada relva.
    4) Peab otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu poolt määratud
    ajaks.
    5) Peab alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks andnud eelneva nõusoleku.
    6) Peab täitma ülalpidamiskohustust.
    7) Ei tohi viibida kohtu poolt keelatud kohtades ega suhtlema kohtu poolt osutatud isikutega.
    8) Peab osalema sotsiaalabiprogrammis.
    4. Milline on karistusest tingimisi vabastamise eesmärk?
    Kohus võib vabastada isiku tingimisi, kui kohus leiab, et karistuse reaalne kandmine ei ole
    otstarbekas.
    5. Keda ja millistel tingimustel võidakse vabastada karistuse kandmisest?
    Karistuse kandmisest võib vabastada vanglakaristust kandva isiku, kui teda on karistatud II astme
    tahtliku või ettevaatamatu kuriteo eest ja kui ta on käitunud eeskujulikult. Ta peab olema kandnud
    vähemalt 1/2 karistusest või 1/3 karistusest (mitte vähem kui 6 kuud), kui ta nõustub elektroonilise
    järelvalvega.
    I astme kuriteo toimepannud isiku võib vabastada, kui ta on ära kandnud 2/3 karistusest. Kui ta
    nõustub elekroonilise järelvalvega, siis võib ta vabastada peale 1/2 karistuse kandmist.
    Eluaegset karistust kandva isiku võib vabastada, kui ta on ära kandnud 30 aastat.
    Vabastada võib ka parandamatu raske haiguse korral (vangistusest, arestist või ühiskasulikust tööst)
    või süüdimatuks muutumise korral.
    Kui isik on toime pannud raske kuriteo (kuni 5 aastat vangistust) ja ise selle teo läbi raskelt
    varaliselt või vaimselt kannatanud, siis võib ta vabastada, kuna ta on end ise karistanud (poena
    naturalis).
    6. Millised on eelnimetatud juhtudel katseaja piirmäärad?
    Elektrooniline valve kestab 1-st kuust kuni 1 aastani.
    Katseajaks jääb ärakandmata karistusaeg, mis ei või olla lühem kui 1 aasta.
    Eluaegsest vabastamise korral on katseaeg 5 - 10 aastat.
    7. Millal kuritegu ja väärtegu aeguvad?
    Väärteod aeguvad 2 aastaga.
    Maksualased väärteod aeguvad 3 aastaga.
    Teise astme kuritegu aegub 5 aastaga ja esimese astme kuritegu 10 aastaga juhul, kui aegumine on
    kestnud katkematult ja kui isik ei ole selle aja sees uut kuritegu toime pannud. Kui aegumine
    peatub, siis aegumistähtajad pikenevad 5 aasta võrra.
    Süüteod inimsuse vastu, sõjasüüteod ja eluaegse vangistuse kohaldanud kohtuotsuse täitmine ei
    aegu kunagi.
    8. Nimetage aegumise tähtaega peatavad või katkestavad asjaolud.
    Kuritegu aegub, kui:
    1) kohaldatakse tõkend kahtlustatavale või süüdistatavale või arestitakse tema vara;
    2) süüdistatav antakse kohtu alla;
    3) süüdistatav ei ilmu kohtuliku arutamise edasilükkamisele;
    4) süüdistatav kuulatakse üle kohtulikul arutamisel;
    5) kohtulikul arutamisel määratakse ekspertiis või täiendav tõendite kogumine.
    Kuriteo aegumine peatud ajaks, mil isik kohtust või kohtueelsest menetlusest kõrvale hoiab.
    Alaealise vastu toime pandud seksuaalkuriteo aegumine peatub kuni kannatanu 18-aastaseks
    saamiseni.
    Väärteo aegumine peatub ajaks, mil selle toime pannud isik ennast kohtuvälise menetleja või kohtu
    eest varjab või selle teo kohta alustati kriminaalmenetlus .
    Eluaegse karistuse korral otsuse täitmine ei aegu.
    9. Milline on süütegude aegumise tähtaeg nende peatumisel või katkemisel?
    Aegumistähtajad pikenevad 5 aasta võrra.
    Kuriteod aeguvad 15 aasta möödudes vaatamate tähtaja peatumisele või katkemisele.
    Väärteod
    1. Mis on väärtegu?
    Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on
    põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.
    2. Millised on karistused väärtegude eest?
    Põhikaristused
    Rahaline trahv - 3 - 300 trahviühikut. Trahviühiku suurus on 4 eurot. Juriidilisele
    isikule 32 - 32000 eurot.
    Arest - isikult vabaduse võtmine kuni 30 päeva. Kohaldab kohus.
    Juhtimisõiguse äravõtmine - kuni 2 aastat
    3. Kes lahendavad väärteoasju?
    Kohtuvälised menetlejad või kohtud.
    4. Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg?
    Väärteod aeguvad 2 aastaga, maksualased väärteod 3 aastaga.
    5. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus?
    Kohtuväline menetlus võib toimuda hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena.
    Hoiatusmenetluses võib jätta vähetähtsa väärteo korral isiku karistamata, teha suulise
    hoiatuse või hoiatustrahvi.
    Kiirmenetluses kohaldamiseks peab olema menetletava isiku nõusolek. Ilma
    väärteoprotokolli koostamata võib kohtuväline menetleja määrata rahatrahvi.
    üldmenetlust kohaldatakse, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14
    -18 aastane või raske psüühikahäirega või on vaja otsustada konfiskeerimine või aresti
    korraldamine.
    Kohtulik menetlus toimub juhul, kui selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on kohtu
    pädevuses või on vaja otsustada aresti mõistmine. Pärast uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse
    karistuse üle.
    Süüteokoosseisude sätestamine karistusseadustikust
    1. Kuidas sõnastakse süütegu karistusseadustikus?
    Põhikoosseis on antud paragrahvis või selle esimeses lõikes.
    Mõnikord on süüteol ohtlikum ehk kvalifitseeritud koosseis, millel on kvalifitseerivad tunnused.
    Sätestatud on ka õigusvastasust välistavad asjaolud.
    2. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle
    süstematiseerimise aluseks?
    Igasse peatükki on koondatud ühe õigushüve või üheliigiliste õigushüvede vastased süüteod.
    Mõnikord on süstematiseerimise aluseks subjekti erilised isikutunnused.
    1) Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod
    2) Isikuvastased süüteod
    3) Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod
    4) Süüteod perekonna ja alaealiste vastu
    5) Rahvatervisevastased süüteod
    6) Varavastased süüteod
    7) Intellektuaalse omandi vastased süüteod
    8) Riigivastased süüteod
    9) Avaliku rahu vastased süüteod
    10) Ametialased süüteod
    11) Õigusemõistmise vastased süüteod
    12) Avaliku usalduse vastased süüteod
    13) Keskkonnavastased süüteod
    14) Majandusalased süüteod
    15) Üldohtlikud süüteod
    16) Liiklussüüteod
    17) Kaitseväeteenistusalased süüteod
    3. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini?
    Kõige raskemini karistatavad süüteod on inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod.
    (Kodused ülesanded: 175, 176, 177)
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 55 lk · .docx · 122 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Õigusõpetus II kt konspekt #1 Õigusõpetus II kt konspekt #2 Õigusõpetus II kt konspekt #3 Õigusõpetus II kt konspekt #4 Õigusõpetus II kt konspekt #5 Õigusõpetus II kt konspekt #6 Õigusõpetus II kt konspekt #7 Õigusõpetus II kt konspekt #8 Õigusõpetus II kt konspekt #9 Õigusõpetus II kt konspekt #10 Õigusõpetus II kt konspekt #11 Õigusõpetus II kt konspekt #12 Õigusõpetus II kt konspekt #13 Õigusõpetus II kt konspekt #14 Õigusõpetus II kt konspekt #15 Õigusõpetus II kt konspekt #16 Õigusõpetus II kt konspekt #17 Õigusõpetus II kt konspekt #18 Õigusõpetus II kt konspekt #19 Õigusõpetus II kt konspekt #20 Õigusõpetus II kt konspekt #21 Õigusõpetus II kt konspekt #22 Õigusõpetus II kt konspekt #23 Õigusõpetus II kt konspekt #24 Õigusõpetus II kt konspekt #25 Õigusõpetus II kt konspekt #26 Õigusõpetus II kt konspekt #27 Õigusõpetus II kt konspekt #28 Õigusõpetus II kt konspekt #29 Õigusõpetus II kt konspekt #30 Õigusõpetus II kt konspekt #31 Õigusõpetus II kt konspekt #32 Õigusõpetus II kt konspekt #33 Õigusõpetus II kt konspekt #34 Õigusõpetus II kt konspekt #35 Õigusõpetus II kt konspekt #36 Õigusõpetus II kt konspekt #37 Õigusõpetus II kt konspekt #38 Õigusõpetus II kt konspekt #39 Õigusõpetus II kt konspekt #40 Õigusõpetus II kt konspekt #41 Õigusõpetus II kt konspekt #42 Õigusõpetus II kt konspekt #43 Õigusõpetus II kt konspekt #44 Õigusõpetus II kt konspekt #45 Õigusõpetus II kt konspekt #46 Õigusõpetus II kt konspekt #47 Õigusõpetus II kt konspekt #48 Õigusõpetus II kt konspekt #49 Õigusõpetus II kt konspekt #50 Õigusõpetus II kt konspekt #51 Õigusõpetus II kt konspekt #52 Õigusõpetus II kt konspekt #53 Õigusõpetus II kt konspekt #54 Õigusõpetus II kt konspekt #55
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 122 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liinu Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Asjaõigus, tööõigus, kohtukorraldus
    töötaja tööleping tööandja seadus omanik omand asjaõigus kohustus pant tingimus valdus kinnistusraamat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Õigusõpetus II KT
    16
    doc

    Õigusõpetus II KT

    Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud asja omanik võib piirat

    Õigusõpetus
    Töölepingu seadus- tööõigus
    180
    pptx

    Töölepingu seadus / tööõigus

    TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem  Tõõigus- erinevad definitsioonid  Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tö?

    Tööõigus
    Tööõigus
    72
    docx

    Tööõigus

    Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika ­ alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majandusliku

    Tööõigus
    TÖÖÕIGUS
    34
    docx

    TÖÖÕIGUS

    TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööleping

    Tööõigus
    Õigusõpetuse konspekt ja 2-kontrolltöö
    20
    docx

    Õigusõpetuse konspekt ja 2. kontrolltöö

    Mõned lühendid: KaS - karistusseadustik TL - tööleping TLS - töölepinguseadus VÕS - võlaõigusseadus EV - Eesti Vabariik VV - Vabariigi Valitsus p - paragrahv lg - lõige TSÜS ­ tsiviilõigusseadus KLS ­ kollektiivlepingu seadus Õigusõpetus Töös / tähtis Pandi mõiste ja liigid ? Hoonestusõigus ? Tööseaduste täitmise üle järelvalvet teostavaks organiks on tööinspektsioon. Tööinspektsioon-teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid: ida; lääne; põhja; lõuna- inspektsioonid. Kohalike inspektsioonide juures asuvad ka töövaidluskomisjonid Inspektsiooni juhib peadirektor, keda nim. Ametisse ja vabastab peaminister. Tööõigusliku suhte subjektid: Töölepinguseaduse kohaselt on individuaalse tööõiguslikeks subjektide... Tööandjaks võivad olla ?

    Õigusõpetus
    Tööõiguse eksamiteemad
    13
    doc

    Tööõiguse eksamiteemad

    Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seadus

    Õigus
    TÖÖÕIGUS
    108
    docx

    TÖÖÕIGUS

    TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED:  Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).  Kaasaegsed s

    Tööõigus
    TÖÖÕIGUS
    27
    docx

    TÖÖÕIGUS

    TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused ­VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus

    Tööõigus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun