Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Õigusõpetus II kt konspekt (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt?
  • Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel?
  • Mis on valdus ja kuidas ta tekib?
  • Mis on omand ja kuidas ta tekib?
  • Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
  • Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused?
  • Mis on reaalservituut?
  • Kuidas ta tekib ja lõpeb?
  • Mis on isiklik kasutusõigus?
  • Mis on reaalkoormatis?
  • Kuidas ta tekib ja lõpeb?
  • Mis on hoonestusõigus tema ulatus?
  • Kuidas ta tekib ja lõpeb?
  • Mis on ostueesõigus ja kuidas see seatakse?
  • Mis on pant ja tema liigid?
  • Mis on registerpant?
  • Kuidas toimub transpordivahendite pantimine?
  • Mis on kommertspant?
  • Kuidas see seatakse ja kuidas ta lõpeb?
  • Mis on õiguste pantimine?
  • Mis on hüpoteek?
  • Kuidas ta tekib ja lõpeb?
  • Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine?
  • Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
  • Miks on vaja töölepingut vaja eristada teistest võlaõiguslikest lepingutest?
  • Kes korraldab ja juhib tööprotsessi?
  • Kes määrab töö tegemise aja koha ja viisi?
  • Kellele kuuluvad töövahendid?
  • Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk?
  • Kes saab tulu või kasumi?
  • Mis eristab tööõiguslikku suhet teistest lepingulistest suhetest?
  • Mis on tööõiguse allikateks?
  • Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale?
  • Kes võib olla tööandja?
  • Millistele tegevusaladele ei laiene töölepingu seadus?
  • Mida peab veel teadma katseajast?
  • Mis on tööleping?
  • Millist osa ta etendab töösuhtes?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed?
  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping?
  • Mis on katseaeg ja kui pikk see on?
  • Mis on ettevõtte üleminek ja kas ta mõjutab töölepingu kehtivust?
  • Millised on töötaja ja töövõtja kohustused?
  • Mis on töölepingu lõppemise alused?
  • Mis on töölepingu ülesütlemine?
  • Mis on töölepingu korraline ja erakorraline ülesütlemine?
  • Mis on ülesütlemise hüvitis?
  • Mis on tööaeg ja kuidas on reguleeritud selle ajaline kestus?
  • Mis on ületunnitöö ja millised on sellele kehtestatud piirangud?
  • Mis on puhkeaeg ja kuidas on see õiguslikult reguleeritud?
  • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse?
  • Mis on puhkus ja milline on põhipuhkuse kestus?
  • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse?
  • Mis on puhkusetasu ja -hüvitis?
  • Mis tingimustel võib anda õppepuhkust ja kuidas seda tasustatakse?
  • Mis on töötasu ja millised on töötasu arvestamise liigid?
  • Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes?
  • Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töötajale ette töölepingu seadus?
  • Mis on töölähetus?
  • Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine?
  • Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas?
  • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle?
  • Mis on töötaja varaline vastutus?
  • Millised on kahju hüvitamise põhialused?
  • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded?
  • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine?
  • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos?
  • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed?
  • Mis on katseaja eesmärk ja milline on selle kestus?
  • Millal võib töölepingut muuta tööandja ja töötaja algatusel?
  • Millised on töölepingu lõppemise alused?
  • Millistel juhtudel saab töötaja töölepingu üles öelda korraliselt või erakorraliselt?
  • Mis on individuaalne töövaidlus?
  • Kes lahendavad töövaidlusi?
  • Mis on ettevõtja ettevõte ja tegevusala?
  • Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada?
  • Kes on füüsilisest isikust ettevõtja?
  • Mis on ärinimi kuidas neid eristatakse ja kaitstakse?
  • Mis on prokuura?
  • Mis on äriregistri koosseis ja funktsioonid?
  • Kuidas toimub äriregistri kande tegemine?
  • Kuidas toimub täisühingu asutamine ja millised on osanikevahelised suhted täisühingus?
  • Mis on usaldusühing selle erisused?
  • Millised on osaühingu asutamisedokumendid ja asutamisprotseduur?
  • Millised on osanikevahelised suhted osaühingus ja kuidas toimub ühingu juhtimine?
  • Millised on osaühingu lõpetamise alused?
  • Missugused on aktsiaseltsi asutamisprotseduurid?
  • Mis on aktsiad ja millised on nende liigid?
  • Millised on AS ja aktsionäridevahelised suhted?
  • Missugune on AS struktuur ja juhtimine?
  • Millised on AS aruandluse ja kasumijaotuse põhimõtted?
  • Millised on aktsiakapitali suuruse muutmise põhimõtted?
  • Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud?
  • Mis on AS lõpetamise alused ja lõpetamise protseduurid?
  • Millised on äriühingute ühinemise jagunemise ja ümberkujundamise üldalused?
  • Milline on piiriülese ühinemise kord?
  • Kes on usaldusisik ja millised on tema õigused ning kohustused?
  • Kes on kollektiivlepingu poolteks?
  • Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks?
  • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?
  • Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine?
  • Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded?
  • Keda võib nimetada ja kelle poolt kohtunikuks ja rahvakohtunikuks?
  • Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus?
  • Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid?
  • Kes neid juhib mida nad arutavad?
  • Millised on kohtuniku sotsiaaltagatised?
  • Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus?
  • Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel?
  • Milline on kohtu esimehe ja kohtu haldusdirektori roll kohtu juhtimisel?
  • Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis?
  • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
  • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
  • Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel?
  • Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel?
  • Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel?
  • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus?
  • Kes on isikud kes alluvad karistusseadusele?
  • Milline tegu või tegevus on süütegu?
  • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost?
  • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused?
  • Kuidas anda hinnang teole mis võib olla süütegu?
  • Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud?
  • Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata?
  • Millised on süüteost osavõtu normid?
  • Kes on süüdimatu ja kes piiratud süüdivusega isik?
  • Mis on süütegu?
  • Mis on karistus?
  • Millised on karistuse eesmärgid?
  • Milliseid mõjutusvahendeid võib kohaldada süüdlasele peale karistuse?
  • Milline on karistamise võimalus?
  • Millal kohaldatakse liitkaristusi?
  • Mida tähendab süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile?
  • Milline on karistusest tingimisi vabastamise eesmärk?
  • Keda ja millistel tingimustel võidakse vabastada karistuse kandmisest?
  • Millised on eelnimetatud juhtudel katseaja piirmäärad?
  • Millal kuritegu ja väärtegu aeguvad?
  • Milline on süütegude aegumise tähtaeg nende peatumisel või katkemisel?
  • Mis on väärtegu?
  • Millised on karistused väärtegude eest?
  • Kes lahendavad väärteoasju?
  • Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg?
  • Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus?
  • Kuidas sõnastakse süütegu karistusseadustikus?
  • Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini?
Vasakule Paremale
Õigusõpetus II kt konspekt #1 Õigusõpetus II kt konspekt #2 Õigusõpetus II kt konspekt #3 Õigusõpetus II kt konspekt #4 Õigusõpetus II kt konspekt #5 Õigusõpetus II kt konspekt #6 Õigusõpetus II kt konspekt #7 Õigusõpetus II kt konspekt #8 Õigusõpetus II kt konspekt #9 Õigusõpetus II kt konspekt #10 Õigusõpetus II kt konspekt #11 Õigusõpetus II kt konspekt #12 Õigusõpetus II kt konspekt #13 Õigusõpetus II kt konspekt #14 Õigusõpetus II kt konspekt #15 Õigusõpetus II kt konspekt #16 Õigusõpetus II kt konspekt #17 Õigusõpetus II kt konspekt #18 Õigusõpetus II kt konspekt #19 Õigusõpetus II kt konspekt #20 Õigusõpetus II kt konspekt #21 Õigusõpetus II kt konspekt #22 Õigusõpetus II kt konspekt #23 Õigusõpetus II kt konspekt #24 Õigusõpetus II kt konspekt #25 Õigusõpetus II kt konspekt #26 Õigusõpetus II kt konspekt #27 Õigusõpetus II kt konspekt #28 Õigusõpetus II kt konspekt #29 Õigusõpetus II kt konspekt #30 Õigusõpetus II kt konspekt #31 Õigusõpetus II kt konspekt #32 Õigusõpetus II kt konspekt #33 Õigusõpetus II kt konspekt #34 Õigusõpetus II kt konspekt #35 Õigusõpetus II kt konspekt #36 Õigusõpetus II kt konspekt #37 Õigusõpetus II kt konspekt #38 Õigusõpetus II kt konspekt #39 Õigusõpetus II kt konspekt #40 Õigusõpetus II kt konspekt #41 Õigusõpetus II kt konspekt #42 Õigusõpetus II kt konspekt #43 Õigusõpetus II kt konspekt #44 Õigusõpetus II kt konspekt #45 Õigusõpetus II kt konspekt #46 Õigusõpetus II kt konspekt #47 Õigusõpetus II kt konspekt #48 Õigusõpetus II kt konspekt #49 Õigusõpetus II kt konspekt #50 Õigusõpetus II kt konspekt #51 Õigusõpetus II kt konspekt #52 Õigusõpetus II kt konspekt #53 Õigusõpetus II kt konspekt #54 Õigusõpetus II kt konspekt #55
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 122 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liinu Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
docx

Õigusõpetuse suur konspekt

RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste.

Õigusõpetus
thumbnail
23
docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma

Õiguse alused
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid

Õiguse alused
thumbnail
62
pdf

Õigusõpetuse konspekt

Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline kohtusüsteem: Maakohus, Ringkonnakohus e. apellatsioonikohus, Riigikohus) RT Lisa – ministrite määrused Teadus LOODUSTEADUSED HUMANITAARTEADUSED Sotsioloogia ÜHISKONNATEADUSED SOTSIAALTEADUSED Õigusteadus Majandusteadus ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS „Mul on õigus.“

Õigusõpetus
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes

Õiguse alused
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigusriigi põhimõte: ka riigivõimu kandjad on oma tegevuses seotud seadusega ning kohustatud tagama üksikisikute õigused ja vabadused. Õigusriigi põhimõtte elemendid: · põhiõiguste tagamine · võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus · seaduseandja enda, valitsuse ja kohtu seotus PS ja seadustega · halduse seaduslikkus · õiguskindlus Sotsiaalsed normid- normid mis määravad, kuidas ühiskonnas , mõne selles oleva grupi või organisatsiooni liikmed suhtlema peavad. Need normid omandatakse kasvatuse ja laiemas tähenduses õppimise käigus. Sotsiaalsete normide liigid 1. õigusnormid 2

Õiguse alused
thumbnail
16
doc

Õigusõpetus II KT

Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud asja omanik võib piiratud asjaõiguse seadmise eest saada kokkuleppelist tasu või muid hüvesid. Piiratud asjaõiguste hulgas eristatakse kolme tüüpi: 1) Need mis kindlustavad õigustatud isikule võimaluse saada mingi asja omanikuks. 2) Need mis õigustavad isikut kasutama võõrast asja 3) Need mis annavad õiguse rahuldada mingi nõue võõra asja arvel.(tagatisõigused) Omandamist tagavatest piiratud asjaõigustest tunneb eesti asjaõigus kinnisasja ostueesõigust. Ostu eesõigus toimib selliselt ,et kui kinnisasja omanik sõlmib kinnisasja

Õigusõpetus
thumbnail
38
docx

Õigusõpetuse konspekt

Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on

Õigusõpetus



Lisainfo

Asjaõigus, tööõigus, kohtukorraldus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun