Ettevõtlusvorme on meil mitmeid, nagu nt Osaühing, FIE, Aktsiaselts, Täisühing, Usaldusühing ja Tulundusühistu. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga ning osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale
kogu varaga, usaldusosanik oma tasumata sissemakse ulatuses Juhtimine Juhtimis- Kohustuslik Kõrgeim Igal osanikul Liikmete organid juhtimisorgan juhtimisorgan on õigus ja üldkoosolek ja puuduvad on juhatus, on aktsionäride kohustus juhatus, millel võib olla üldkoosolek, osaleda ühingu suuremate üks või mitu peavad olema juhtimises, ühingute puhul liiget, kes ei ka juhatus ja ühingulepingu- ka volinike
käibemaksukohuslane või tööandja. Soovi korral võib FIE oma tegevuse peatada või tegutseda mingil perioodil (näit hooajalise tegevuse korral). Sellest on vajalik registriosakonda eelnevalt teavitada. Tegevuse lõpetamisel kustutatakse FIE äriregistrist tema avalduse alusel. Osaühing (OÜ) on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut
Varade omanikud on kõik osanikud. 3. Vastutus. Vastutab kohustiste eest kogu oma varaga. Omanikud kannavad täis- ja solidaarset vastutust. Kui ühingule nõude esitamisel või ühingu likvideerimisel nõude rahuldamisel selgub, et tema varast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, kannavad ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kõik osanikud kogu oma isikliku varaga. Uus osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühingusse astumist. Osanikul kes kustutas ühingu võla oma isiklikust varast, on õigus estitada regressnõue teiste osanike vastu, kes kannavad tema eest vastutust vastavalt nendele kuuluvatele osadele ühingu varas. 4. Juhtimine. Asutamiselepinguga võidakse ette näha, et juhtimiseks volitatud isikud võivad tegutseda kas üksinda eraldi või kollegiaalselt. Kõigi osanike poolt võetakse otsused vastu konsensuse alusel, igal osanikul on üks hääl (panust ei arvestata). Ühingu tegevjuht on
detsembril. 1.7. Osaühing on asutatud määramata tähtajaks. 2. OSAKAPITAL JA RESERVKAPITAL 2.1. Osaühingu miinimumkapital on 2500 (kaks tuhat viissada) eurot ja OÜ maksimumkapital on 10 000 (kümme tuhat) eurot. Osa iga 1 (üks) euro annab ühe hääle. 2.2. Osakapitali võib suurendada või vähendada kooskõlas OÜ osanike otsusega. 2.3. Osakapitali võib suurendada uute osade väljalaskmisesega uute sissemaksete arvel või fondiemissiooni teel. 2.4. Osakapitali suurendamise korral on osanikul väljastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ettenähtud teisiti. 2.5. Osade eest vôib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda OÜ pangaarvele. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hindab OÜ juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus). Mitterahaliste sissemaksete hindamist kontrollib audiitor, kui see on sätestatud seaduses
3. Vastutus. (Osanik vastutab kohustiste eest kogu oma varaga. Osanikud kannavad täis- ja solidaarset vastutust. Kui ühingule nõude esitamisel või ühingu likvideerimisel nõude rahuldamisel selgub, et osaniku varast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, kannavad ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kõik teised osanikud kogu oma isikliku varaga. UUS osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühindusse astumist. Osanikul, kes kustutas ühingu võla(ga) oma isiklikust varast, on esitada regressnõue teiste osanike vastu, kes kannavad tema eest vastutust vastavalt nendele kuuluvatele osadele ühingu varas.)* Kui võlausaldajate nõue on suurem, kui vara on (ka. kodune vara), siis on äriettevõte pankrotis! VASTUTUSED: Osaline vastutus vastutakse ainult selle varaga, mis on paigutatud majandustegevusse (mitte juurdesoetatud) Täisvastutus Solidaarne vastutus 8.10.12 4. Juhtimine
Ettevõtlusvormid Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. See tähendab, et tegutsetakse avalikkuse (terve ühiskonna) huvisid silmas pidades. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus. Uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.
Milline ettevõtlusvorm ja miks? Arhitektuuribüroo OÜ Metropol Osaühing on äriühing, mille osakapital on osadeks jaotatud. Osanikke võib olla üks kuni mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni ning osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Igal OÜ osanikul on firmast ainult üks osa, samas võivad osade suurused olla väga erinevad. Osanik saab oma osa müüa teistele osanikele või kolmandatele isikutele kirjaliku ostu-müügi lepingu alusel. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese ja selleks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Kui sissemakse tehakse rahas, saab raha uuesti
Seadus lubab sissemaksete tegemise erinevaid võimalusi. Nii võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Rahaline sissemakse antakse ühingu omandisse, mitterahalise sissemakse puhul antakse omandisse või kasutusse. Mitterahalise sissemakse esemeks võib olla mingi vara, aga ka teenuse osutamine või mõne õiguse üleandmine. Osaniku on üks olulisem õigus, aga ka kohustus on osalemine ühingu juhtimises. Sellest reeglit on kaks erandit: 1) usaldusühingu osanikul ei ole õigust osa võtta ühingu juhtimisest, kui ühingulepinguga talle sellist õigust otseselt antud ei ole ja 2) ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule, sellel juhul ei ole teistel osanikel õigust ühingut juhtida. Kui ühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku (kas kõik või ainult mõned), võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kuid ükski neist ei või teha tegu, mille suhtes teine juhtima õigustatud
usaldusosanik (vastutab ettevõtte kohustuste eest oma sissetulekute ulatuses). Osaühing Aktsiaseltsi tüüpi ettevõte, millel on osadeks jagatud osakapital ning omanike vastutus on piiratud nagu aktsiaseltsiski. Nõutav osakapital vähemalt 40 000.- krooni. Igal osanikul on vaid üks osa, kuid osade suurus võib olla erinev. Mittetulundusühingud ja Ei taotle kasumi teenimist, on loodud mingi kindla sihi sihtasutused (eesmärgi) elluviimiseks. Riiklikud aktsiaseltsid Valitsuse omanduses ja juhtida. Kogu riigi elanikonnale vajalikud postiteenus, veemajandus. Ühistud Inimeste või firmade liidud, mis täidavad oma liikmete
3) Kas omanik või juhatuse liige võib võtta oma ettevõttest laenu? § 159 alusel ei tohi omanik anda ega ka võtta oma ettevõttest laenu, kelle osa esindab rohkem, kui 5% osakapitalist. Eeldan, et omanik ise omab märkimisväärselt rohkem osa kapitalist- seega ta ei tohi laenu oma ettevõttest võtta. 4) Mida nimetatakse dividendiks. Kirjelda dividendide väljavõtmise korda (seaduslik alus) Dividend on firma omanike tuluosa, mida nad rahas välja võtavad. Osanikul on õigus nõuda dividendide väljamaksmist (kui see on otsusegega ettenähtud). Maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Võib välja maksta ka majandusaasta aruande alusel. 5) Kirjelda FIE olemust. Millised on (kas üldse ikka on) FIE plussid ja miinused Füüsilisest isikust ettevõtja on eraisik, kes võtab end arvele (registreerib end äriregistrisse), maksab samuti makse, nagu teisedki ja pakub siis
Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve.
7. Kui suur on seadusega ette nähtud sissemaksete ehk algkapitali suurus täis- ja usaldusühingus? Täisühing: osanik on kohustatud tasuma oma osa nimiväärtusele vastava sissemakse. Usaldusühing: osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest. 8. Kuidas toimub juhtimine täisühingus? 1) Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. (2) Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises. (3) Kui täisühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku, võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhtima õigustatud osanik ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud sellele vastuväite.
võimalik üksnes kõigi osanike nõusolekul. Täisühingul ei ole põhikirja, ühinguga seotud küsimused on reguleeritud seaduses ja ühingulepingus. Ühingulepingus nähakse ette osanike sissemaksete suurus ja tasumise aeg, kui viimast pole lepinguga täpsustatud, tuleb sissemakse tasuda viivitamatult pärast ühingulepingu sõlmimist. Osanikud esitavad täisühingu äriregistrisse kandmise avalduse, millele kirjutavad alla kõik osanikud. Täisühingu juhtimine Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises (samas esindamise kohustust ette ei nähta), ent ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Juhtima õigustatud osanikud võivad täisühingu juhtimise õiguse anda ka kolmandale isikule. Otsuste vastuvõtmine täisühingus toimub häälteenamusega: osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest, kui seaduse või ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema
teha sissemakse. See võib olla kas rahaline või mitterahaline. Kui sissemakse on mitterahaline, peab see olema määratud põhikirjas, vastasel juhul peavad olema sissemaksed rahalised ning raha peab olema olemas enne äriregistrisse kandmist. Osakapitali miinimum on 2500 eurot. Rahalisi sissemakseid saab teha ainult panagakontole. Mitterahalise sissemakse väärtust hindab juhatus. Sissemakset ei saa teha väärtpaberites. Igal osanikul saab olla vaid üks osa. Osa nimiväärtus on 1 euro täiskordne ehk komakohti ei ole. Osad võivad olla erineva nimiväärtusega. Kui üks osanik ostab teise välja, siis jääb talle samuti üks osa, kuid muutub selle osa nimiväärtus. Osa võib pantida, kui põhikirjas ei ole teisiti kirjas. Osaniku surma korral läheb osa üle pärijatele või kui neid on mitu, siis nende vahel võrdselt jagamisele, kui põhikirjas ei ole teisiti kirjas. Reservkapital on 1/10 osakapitalist
4.1. Osanik, kes viivitab osa eest tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,2 (null koma kaks) % iga kalendripäeva eest. 5.Osaga seotud õiguste erisused. 5.1. Osanik võib oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest äriseadustikus ettenähtud korras. 5.2. Osanikul on õigus osa oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. 5.3. Osanik võib oma osa pantida või rendile anda, kui osanikud on oma otsusega andnud nõusoleku osa pantimiseks või rendile andmiseks. Osa rendileping, samuti osa pandileping peavad olema notariaalselt tõestatud. 5.4. Osaniku surma korral läheb osa üle osaniku pärijale. Osa jagamiseks osaniku pärijate vahel ei ole vaja osanike nõusolekut. 5.5. Osanikud teevad otsuseid osanike koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. 5.6
võõrandamine makstakse hüvitist makstakse hüvitist Väärtpaberid Pole Pole Juhtimisorganid Osanikud otsustavad Osanikud otsustavad Hääleõigus Osanikud otsustavad Osanikud otsustavad Teave ühingu tegevuse Osanikul on õigus saada teavet täisühingu kohta tegevusest ja tutvuda täisühingu kõigi Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu dokumentidega, samuti nõuda kinnitatud tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. majandusaasta aruande ärakirja. Audiitorkontroll Üldjuhul ei ole kohustuslik v.a. kui täisühingu Üldjuhul ei ole kohustuslik v.a
kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga), usaldusühing [vähemalt kaks omanikku, kellest vähemalt üks on täisomanik (vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga) ja vähemalt üks isik on piiratud vastutusega usaldusisik (vastutab ettevõtte kohustuste ees oma sissetulekute ulatuses)], osaühing (aktsiaseltsi tüüpi ettevõte, millel on osadeks jaotatud osakapital ning omanike vastutus on piiratud nagu AS-is. Nõutav osakapital on vähemalt 40 000.- krooni. Igal osanikul on vaid üks osa, kuid osade suurus võib olla erinev) ja aktsiaselts. Ettevõtte eriliigid on MTÜ-d ja sihtasutused (ei taotle kasumi teenimist, on loodud mingi kindla sihi/eesmärgi elluviimiseks), riiklikud AS-id (valitsuse omanduses ja juhtida), ühistud ja frantsiis. Ettevõtte kapitaliallikad on sisefinantsid (kasum, amortisatsioonid) ja võõrkapital [krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud, võlakirjad (väärtpaberid)]. Meil kehtivad väärtpaberid on
(kuni käive on < 16 (omaniku tööaeg) 000 aastas) · Umbusaldus klientide/tarnijate · Motivatsioon koostööpartnerite poolt · Kogu tulu mulle! · Sotsiaalmaksu ettemaks OÜ OSAÜHING (1) · Osaühing (OÜ) on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega, igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa (investeerib oma raha ettevõttesse juurde), suureneb OÜ OSAÜHING (2) Osaühing on kõige levinum äriühingu liik Eestis. Peamisteks põhjusteks on siin omanike piiratud vastutus -- osanik ei vastuta üldjuhul oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest ja võrreldes aktsiaseltsiga on suhteliselt väike osakapitali nõue ning lihtsustatud juhtimisskeem. OSAÜHINGU ASUTAMISEL ON KASULIK TEADA
(omaniku tööaeg) ÜL 4.9 AS SARNASUSED OÜ 1. Aktsiakapital Puudub Osakapital osanikel/aktsionäridel isiklik varaline kohustus osaühingu/aktsiaseltsi kohustuste eest. 2. Igale aktsionärile Ettevõtte asutamisel Igal osanikul võib olla võib kuuluda tuleb mõlemal tasuda vaid üks osa. mitu aktsiat ning riigilõiv 140,60 eurot. aktsia on jagamatu 3. Aktsiate Riigilõivu on võimalik Aktsiate märkimiseta märkimiseta või hiljem kanda loodud (Kui mitterahaline aktsiate osaühingu/aktsiaseltsi sissemakse väärtus märkimisega asutamiskuludesse. ületab 40 000 krooni
(omaniku tööaeg) ÜL 4.9 AS SARNASUSED OÜ 1. Aktsiakapital Puudub Osakapital osanikel/aktsionäridel isiklik varaline kohustus osaühingu/aktsiaseltsi kohustuste eest. 2. Igale aktsionärile Ettevõtte asutamisel Igal osanikul võib olla võib kuuluda tuleb mõlemal tasuda vaid üks osa. mitu aktsiat ning riigilõiv 140,60 eurot. aktsia on jagamatu 3. Aktsiate Riigilõivu on võimalik Aktsiate märkimiseta märkimiseta või hiljem kanda loodud (Kui mitterahaline aktsiate osaühingu/aktsiaseltsi sissemakse väärtus märkimisega asutamiskuludesse. ületab 40 000 krooni
muudatuste tegemiseks vajalik kandeavaldus tuleb jällegi allkirjastada notari juures. Peale ettevõtte registreerimist Äriregistris, saab muuta stardikonto arvelduskontoks, taotleda käibemaksukohustuslase numbrit ja alustada äritegevust. 4 Osaühing Osaühing on äriühing, mille osakapitali suurus peab olema vähemalt 2500 euri.Osade väärtused võivad olla võrdsed või erinevad. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgne väärtus. Osaühingu võivad asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik või juriidiline isik. Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, mille eest peab tasuma täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad
kinnistu, millel asub kontorihoone d. kinnistu müügiks Question 3 Bilansikirjel Raha kajastatakse a. raha pangaarvel b. raha kassas c. kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid d. paigutused rahaturufondidesse Question 4 Kui osaühingu netovarad ei vasta äriseadustiku nõuetele, tuleb a. osakapitali vähendada, nii et netovarad vastaksid nõuetele b. osakapitali suurendada, nii et netovarad vastaksid nõuetele c. kuulutada välja osaühingu pankrot d. osanikul vastutada ühingu kohustuste eest oma isikliku varaga e. osaühing likvideerida Question 5 Marta brutopalk on 10 000 krooni, Marta maksab kogumispensioni makseid ning rakendatakse tulumaksu arvutamisel maksuvaba miinimumi. Leia tööandja poolt tasutavate maksude suurus a. 2 048 krooni b. 3 440 krooni c. 4 868 krooni d. 5 488 krooni Question 6 Jaanuaris maksti netodividende summas 120 000 krooni. Leia tulumaksukohustus a. 20 000 krooni b. 25 200 krooni c
arusaamatusi · Kasumi jagamise probleemid · Võrreldes osaühinguga tekitab klientides vähem usaldust · Piiramatu vastutus, kõikide võlgade ja kohustuste eest vastutavad osanikud kogu oma varaga. Osaühing ja aktsiaselts Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega
Märkida võib vaid seda, et OÜ puhul on mitmed otsused, mis ASi puhul on nõukogu pädevuses, antud nõukogu puudumisel osanikele. Kui nõukogu on moodustatud, kohaldatakse tema pädevusele ja tegevusele ASi nõukogu kohta sätestatut. · Erinevusi leiab veel nii laenukeelu, oma osade või aktsiate omandamise ja tagatiseks võtmise ning võõrandamise, samuti teabevahetuse osas. Teabevahetus väärib eraldi märkimist, sest erinevalt aktsionärist on osanikul õigus saada juhatuselt teavet OÜ tegevuse kohta ja tutvuda OÜ dokumentidega ka muul ajal kui üldkoosolekul. Aktsionäril on õigus saada juhatuselt teavet ainult ASi tegevuse kohta, ja sedagi vaid üldkoosolekul. · Erinevalt ASist võib kohus OÜ taotlusel osaniku OÜst välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil OÜ huve
annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel; tresooraktsiad e. omaaktsiad (treasury share) on ettevõtte poolt tagasiostetud ning ajutiselt tema käes olevad liht- või eelisaktsiad. Tresooraktsiad ei anna õigust dividendidele ning samuti ei laiene neile hääleõigus. 6. Osaühing – äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtumises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Osaniku häälte arv on võrdeline
Aktsia Igal liikmel on vastab osaniku sissemakse olla registreeritud Eesti on jagamatu (ÄS, § 224). otsusteks 1 hääl (TÜS, suurusele, 1 = 1hääl (ÄS, väärtpaberite keskregistris (ÄS, § 43). 1995, § 93). § 148). Osanikul on õigus dividendidele, mida võib välja maksta nii rahas või muus varas (ÄS, § 157). Osa võib jagada (ÄS, § 152).
a ettevõtte likvideerimisel, vabast omakapitalist võib teha omanikele väljamakseid. Omakapitali arvestus osaühingus ja aktsiaseltsis on põhimõtteliselt sarnane. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.
rahakulukam Omaniku vahetamine Mitme liikme korral pole keeruline võimu osaline kaotamine Osaku suurus määrab Aastaaruande avatus, otsustusõiguse ärisaladuse osaline avalikustamine Täisühing (TÜ) Kaks või enam omanikku ühise ärinime all Vastutavad kogu oma varaga Asukoht, kus ühingut juhitakse või kus ühing tegutseb (määratakse ühingulepinguga) Igal osanikul õigus ja kohustus osaleda TÜ juhtimises (ühingulepinguga pannakse paika, kes juhib) Sissemaksed võivad olla nii rahalised kui mitterahalised (nt. teenus) http://www.liilia.ee/ Usaldusühing (UÜ) Kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut ühise nime all. Vähemalt üks vastutab kogu oma varaga (täisomanik) ja vähemalt üks vastutab sissemakse ulatuses kohustuste eest. Sissemaksed võivad olla nii rahalised kui mitterahalised. http://www.aavikuemand
Peamiselt on mõlemal samad õigused, kuid on väikesed erisused. NT 2 suurt: Üldkoosoleku pädevus võtta vastu otsuseid: pm võivad mõlemad vastu võtta otsuseid AGA osanikud võivad teha seda, millal iganes BOSSUD ning ükskõik, mis küsimustes ja ajal ning pm ,,sisse sõita" igapäevastesse tegevustesse. Aktsionärid saavad otsuseid langetada ainult ette määratud küsimustes. Info erisus osanikul juurdepääs kõigele infole ja võivad küsida ka dokumente kontrolliks jne, kuid aktsionär saab infot ainult üldkoosolekul ning piiratus kogustes, see oleneb ka küsimusest. 7. Selgita, mida tähendab aktsionäride/osanike võrdse kohtlemise nõue. Aktsionäre ja osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel (nt palju kellelgi aktsiaid kui kuulub 90% saad rohkem väljamakseid) kohelda võrdselt. Kui asjaolud on erinevad, on ka kohtlemine erinev.
vastutus Usaldusosanik oma osaluse raames investor Aktsiaselts Aktsiad - liht ja eelisaktsiad 1 aktsia = 1 hääl Vastutus piiratud Keeruline raamatupidamine Asutamiseks vaja 25 000 eurot algkapitali! Paberite koostamine ja asutamine keeruline Ettevõtlus. Ettevõtete liigid Tulundusühistu vähemalt 3 inimese asutatud Mingi eesmärk Vastutus investeeringute ulatuses Igal liikmel üks hääl OÜ · Osaühing · Igal osanikul saab olla ainult üks osa. Hääleõigus sõltub osa suurusest ehk sissemaksest · Piiratud vastutus · Lihtne asutada Ettevõtlus. Ettevõtete liigid Mittetulundusühing ja sihtasutus · Spordiklubid, haridusasutused, kultuuriasutused · Mingi kindla eesmärgi saavutamiseks · Tulu ei saa ettevõttest välja võtta Frantsiisiettevõte · Tuntud kaubamärgi esindamiseks loodud ettevõte McDonalds, Subway · Äri alustamine kulukas - litsentsitasud Ettevõtlus Alusta ettevõtlusega
Uus rahuldamisel selgub, et tema varast ei piisa usaldusosanik vastutab enne tema kõikide nõuete rahuldamiseks, kannavad ühingusse astumist tekkinud ühingu ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kohustiste eest samas korras kui teised kõik osanikud kogu oma isikliku varaga. usaldusosanikud. Uus osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühingusse astumist. Osanikul, kes kustutas ühingu võla oma isiklikust varast, on õigus esitada regressnõue teiste osanike vastu, kes kannavad tema eest vastutust vastavalt nendele kuuluvatele osadele ühingu varas. 4. Juhtimine. Asutamislepinguga võidakse Juhtimine toimub kõigi täisosanike poolt Kõrgeim juhtimisorgan on osanike ette näha, et juhtimiseks volitatud isikud konsensuse alusel vastuvõetud otsuste üldkoosolek, hääled proportsionaalselt
Kogu varaga vastutatakse Ülesanded ja kasum jaotatakse vastavalt kokkulepetele Keelatud konkureerivas firmas osaleda Usaldusühing Vähemalt 2 osanikku 1 täisosanik à vastutus kogu varaga + usaldusosanikud à vastutus oma sissemakse ulatuses Omakapitalinõue kokkuleppel Esindajaks täisosanik Osaühing Osadeks jaotatud osakapital Osanikud à üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut Igal osanikul üks osa (osa suuruse nimiväärtus sõltub sissemaksust) Äriregister kohustuslik Osakapital 2500 eurot (omakapital) Osak (osa) väikseim nimiväärtus à 1 euro 1 euro = 1 hääl Vastutus sissepandud osa ulatuses Võib ka osaku osa osaühingule võlgu jääda Osa saab osta ja müüa, teistel osanikel eelisostuõigus Kulupõhine raamatupidamine! Finantsiis Mingi tuntud kaubamärgi all tegutsemine Eraldi ettevõte
Osanik ei vastuta isiklikult ühingu kohustuste eest. Ta vastutab ettevõttesse paigutatud vara ulatuses (piiratud vastutus). Asutajaid võib olla üks või mitu, sh nii füüsilised kui juriidilised isikud. Minimaalne osakapital on 2500 eurot. Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali kohese sissemakseta. Tegevuses juhindutakse põhikirjast. Otsuseid langetab koosolek, osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. Osaühingut juhib juhatus. Osanikul on õigus saada dividendi, s.o. omanikutulu osanikele jaotatavast puhaskasumist. Sobib väikeettevõtjale. Populaarne. Aktsiaselts (AS): Piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks. Minimaalne aktsiakapital on 25 000 eurot. Aktsiaseltsil on kohustuslik kolmetasandiline juhtimine: üldkoosolek – nõukogu – juhatus. Loomine kallis ja keeruline. Sobib suurematele ettevõtetele. Tulundusühistu.
Enamuse kuritarvitused vähemuse arvel Protseduurivigadest eelkõige sellised vead, mis rikuvad osaniku õigust saada teada koosoleku toimumisest või osaleda kirjalikul hääletamisel või mis muul viisil takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal, võtta vastu kaalutletud otsus ja hääletada. Osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine: rikkumised, mis takistavad osanikul koosolekust osa võtta või seal informeeritult hääletada: nt kutse saatmata jätmine või valele aadressile saatmine või hilinemisega saatmine (etteteatamistähtaeg vähemalt üks nädal absoluutne nõue). Teate sisu tingib otsuse tühisuse, kui on tegemist: päevakorra, koosoleku toimumise aja või koha märkimata jätmine või nende ebamäärane märkimine.
ainuosanikuna otsustada määrata osaühingu juhatajaks iseenda ning äriõigus peab seejuures täiesti normaalseks, kui ta otsustab juhatajale ehk iseendale tasu mitte maksta. Seejuures ei pea ta endale tasu maksma ka siis, kui ta on ka ainus, kes nö reaalselt osaühingus tööd teeb. See kõik on tore ja tundub, et nii jääbki, sest kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud ning millestki ju üle ei astutud. Kui majandusaasta lõppeb kasumiga, siis on juhataja ettepanekul osanikul õigus otsustada kasumit ehk dividende jaotada jällegi, kõik on seadusega kooskõlas. Arvestades, et dividendide maksustamisel on maksukohustuslane dividendi jaotaja ning rakendub vaid tulumaks (TuMS § 50), siis kuidas üldse keegi söandab seaduskuulekale maksumaksjale väita, et ta on midagi valesti teinud?[4] Pärast aasta lõppu saab osaühingu teenitud kasumist maksta omanikule dividendi. Dividendilt maksab osaühing ainult tulumaksu, sotsiaalmaksu sellelt ei maksta
Täisosanike ja usaldusosanike erinevad õigused ja kohustused tekitavad arusaamatusi Kasumi jagamise probleemid Võrreldes osaühinguga tekitab klientides vähem usaldust Piiramatu vastutus, kõigi võlgade ja kohustuste eest vastutavad täisosanikud kogu oma varaga 7 Osaühing ehk OÜ on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Selle tõttu on osaühing kõige populaarsem ettevõtlusvorm Eestis. OÜ võivad asutada 1 või enam füüsilist või juriidilist isikut, samas ei pea seal ametlikult ühtegi töötajat töötama. Asutamiseks on vajalik minimaalne algkapital 2500 eur, kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö.
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu
esitanud vastuväite. Ühingu juhtimisel on võimalik ka selline variant, et juhtima õigustatud osanikud annavad juhtimisõiguse üle kolmandale isikule nt prokuristile. Seda saavad nad teha ainult ühiselt, kuid igaüks neist võib antud volituse tühistada. Juhtima õigustatud osanik võib teha tegusid, mis on vajalikud ühingu igapäevaseks majandustegevuseks. Kõik, mis seda ületab, nõuab juba osanike otsust. Olenemata sellest, kas osanikul on õigus ühingut juhtida seaduse või lepingu alusel, võib selle õiguse temalt ära võtta ainult kohtuotsusega. Vastava taotluse peavad esitama teised osanikud ja nõutav on nende konsensus. Sellise taotluse esitamiseks peab olema mõjuv põhjus, mille olemasolu sõltub olukorrast ÄS näeb ette ka juhtimisõigusest loobumise võimaluse mõjuvate põhjuste olemasolul. 11
1. Äriplaani kokkuvõte OÜ Lillekeste raamatupidamisbüroo asutatakse 2015. aasta alguses. Selle ettevõtte omakapital on jaotatud kolme osaniku vahel. 1. osaniku sissemakse on 14500 eurot, 2. osaniku sissemakse on 9000 eurot ning 3. osaniku sissemakse on samuti 9000 eurot. Ettevõttel on 3 omanikku, kes on samuti ka ettevõtte juhatuses ning töötajad. Kõik 3 osanikku on õppinud raamatupidamist ning 2 nendest ka ärijuhtimist ja ettevõtlust. Ühel osanikul on ka firma asutamise kogemus. Ettevõte planeerib kasvada 18 raamatupidajaga ettevõtteks. Kavatseme pakkuda raamatupidamisteenust, mis sisaldab algdokumentide töötlemist ja majandustehingute konteerimist ning pearaamatu, ostu-ja müügireskontro pidamist. Samuti maksu- ja finantsaruandlust, palga- ja põhivara arvestust, majandusaasta aruannete ja vahearuannete koostamist. Vajadusel esindame ettevõtet Maksu- ja Tolliametis ning pakume finantsnõustamist. Oma teenust
). Aktsiaselts- Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: aktsiateks jaotatud aktsiakapital aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga aktsiakapital peab olema vähemalt 25000 eurot Osaühing - Osaühing (OÜ) on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik Mittetulundusorganisatsioon- Mittetulundusühing (lühend MTÜ) on isikute vabatahtlik mittetulundusühendus, mis on registreeritud vastavalt mittetulundusühingute seadusele ja mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Aktsiisimaks - Kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus.
määrata ise sellele hind vastavalt turuhinnale). OÜ osad jaotatakse osanike vahel ära seetõttu, et määrata osanike (ettevõtte asutajate) õigused ja kohustused loodud ettevõtte suhtes. Kui OÜ`l on osakapitaliks 2 500 eurot ja on vaid üks osanik (1 asutaja), siis kuulub sellele ühele osanikule üks osa, mille väärtus on 2 500 eurot. Kahe ja enam osaniku korral jagunevad osad ja osa väärtus vastavalt osanike kokkuleppele. Tavaliselt on suurema osakapitali sissemakse teinud osanikul rohkem otsustamisõigust ettevõtte käekäigu ja dividendide saamise osas. Ära ei tohiks unustada ka vastutust, mis samuti jaguneb osanike vahel sissemkasete suuruste järgi. OÜ tegevust peab raamatupidamises kajastama tekkepõhiselt (varad ja ka kohustused märgitakse ära nõude tekkimise ajal, reaalsed laekumised võivad toimuda hiljem), OÜ peab igal aastal äriregistrile esitama majandusaastaaruande. Alustaval ettevõtjal on kõige lihtsam hakata kasutama MERIT TARKVARA, mida
välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud ühistule hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist ühistu poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Täisühingu ja usaldusühingu omanike pädevused ja vastutused: Osanikul on õigus esitada võlausaldaja nõude vastu kõiki vastuväiteid, mida ta võib esitada ise või mida oleks võinud esitada täisühing Osanik ei kaota õigust vastuväidetele ka siis, kui täisühing neist loobub või oma kohustust tunnistab Osanik võib keelduda täisühingu kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole oma nõuet tulemusetult esitanud täisühingu vastu või kuni ühingul on võlausaldaja suhtes
andmed: · nimi; · osa suurus; · osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. 17 Professionaalne abi Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele mingit professionaalset abi., näiteks juriidilist, raamatupidamisalast, audiitor jne. Huvide lahknevus Siin tuleks anda vastus järgmistele küsimustele: · kas mõnel juhatuse liikmel, osanikul või aktsionäril on mandiõiguslikke suhteid teistes ettevõtetes; · kas mõni ettevõtte juhatuse liige töötab samal ajal ka mõne arustaja või kliendi ettevõttes. 1.8 PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE Sõltuvalt äriideest on stardiperioodi kulutused järgmised: Ühekordsed kulud: · Firma stiili kujundamisega seotud kulud (kirjablanketid, nimekaardid, ümbrikud jms.); · Kontoritarvete hankimisega seotud kulud (paber, kirjutusvahendid, arvete blanketid,
· Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks (liht- ja eelisaktsia). · Aktsia väikseim nimiväärtus võib olla 10 senti. · Juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek. · Aktsionäride huvisid esindab ja järelvalvet teostab nõukogu ja juhatus. · Asutamisel koostatakse asutamisleping/otsus ja põhikiri. Osaühing · Osakapitali miinimumsuurus on 2500 . · Osaniku vastutus piirdub ühingusse paigutatud kapitaliga. · Igal osanikul on üks osa. · Osa väiksem nimiväärtus on 1 . · Asutamisel koostatakse asutamisleping ja põhikiri. · Juhtimisorganiks on juhatus (nõukogu), kes vastutab ettevõtte igapäevase majandustegevuse eest. Eelised · Osanike või aktsionäride piiratud vastutus; · Võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali; · Omandiõiguse lihtne üleandmine, ilma äriühingu tegevust häirimata; · Paremad võimalused valida kogenud juht, eriti aktsiaseltsis;
Juhtorgani poolt sisse viidud sisemine tööjaotus ei vabasta liikmeid solidaarsest vastutusest aktsiaseltsi ees. Täis- ja usaldusühing § 101. Vastutus (1) Täisühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. (2) Osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikult võib nõuda kohustuse täitmist üksnes rahas. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatuga vastuolus olev kokkulepe ei kehti kolmanda isiku suhtes. (4) Osanikul on õigus esitada võlausaldaja nõude vastu kõiki vastuväiteid, mida ta võib esitada ise või mida oleks võinud esitada täisühing. Osanik ei kaota õigust vastuväidetele ka siis, kui täisühing neist loobub või oma kohustust tunnistab. (5) Osanik võib keelduda täisühingu kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole oma nõuet tulemusetult esitanud täisühingu vastu või kuni ühingul on võlausaldaja suhtes õigused, mis võimaldavad nõude lõpetada
tehtavaid väljamakseid (töötasu, juhatuse liikme tasu jne) keeld ei hõlma. Eesti õigusaktid ei luba äriühingut tegevuseta hoida, võimalik on kas tegutseda või ettevõte likvideerida (Raamatupidamis-ja maksuinfoportaal, 2012). Osaühingu loomine on kerge 1. OSAÜHINGU LOOMINE Osaühing (OÜ) on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital (Äriseadustik, § 135 lg 2) ning igal osanikul võib olla üks osa. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro (Äriseadustik, § 148 lg 1) ja need võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne (Äriseadustik, § 148 lg 2). Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel (Loov Eesti, 2012). Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse
Ettevõtlus on majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Aktsiaselts. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsiakapital on jagatud aktsiateks. Aktsia väiksem nimiväärtus võib olla 10 senti. Asutamisel koostatakse leping ja põhikiri. Osaühing. Osakapitali miinimumsuurus on 2500 eurot. Võib asutada nõudena. Igal osanikul on üks osa. Osa väiksem nimiväärtus on 1 euro. Asutamisel koostatakse asutamisleping ja põhikiri. Täisühing. Ühingul peab olema vähemalt kaks osanikku, ke son sõlminud ühingulepingu. Osaniud vastutatvad kohustuste eest kogu oma varaga. Osanikud peavad tegema sissemaksed. Usaldusühing. Ühingul peab olema vähemalt kaks osanikku. Usaldusosa kohta ei tohi välja anda väärtpaberit. Tulundusühistu. Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse
tähtajaks, ei tehnoloogia ja saavad ali nõuet. juhtida ühingu *aktsionäride anna häält, iga töö- aastapreemia Juhtimisstruktu tegevust ega arv pole äriühing või puhkereziim. jaotust ur on lihtne- vaidlustada loogiliselt emiteerida, Haldusnõukogu *töökollektiivi igal osanikul täisosanike piiratud nende väärtus arvestab ja mitte kuuluvad on 1 hääl. otsuseid ühingu *juhtimisel ja makstakse jälgib riigi huve, palgasaajad Otsused on tegevuse dividendide välja, eesmärk seal arvutatakse saavad palga konsensuslikud juhtimisel. jaotamisel on aluseks kapitali liikmetest organisatsioo Tuleb antud käsk ei üldjuhul on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
