Tingimuslaused Tingimuslaused koosnevad kahest osast: If (tingimus), (tingimus realiseerub) kõrvallause pealause Inglise keeles on kolm tingimuslause tüüpi. 1. tüüp reaalne tingimus olevikus või tulevikus Tingimus (if) Tulemus Verb lihtolevikus, kestvas verb lihtolevikus või lihttulevikus olevikus või täisminevikus (do, is doing, have done) If she phones me, you will answer the phone. I will go there myself. she has to If he isn´t going, keep it. If she has given a promise, 2. tüüp ebareaalne tingimus olevikus või tulevikus Tingimus (if) Tulemus
LINEAARKOMBINATSIOON V on vektorruum üle reaalarvude hulga R . Valides k vektorit ja k reaalarvu a1 , ⃗ ⃗ ak ∈ V a2 , … ,⃗ ning λ 1 , λ2 , … , λ k ∈ R . Kasutades vektorruumi lineaartehteid, saab moodustada uue vektori: λ1 ⃗ a1 + λ2 ⃗ ak ∈V , mida nimetatakse vektorite a2 , … , λk ⃗ a1 , ⃗ ⃗ a2 , … ,⃗ ak lineaarkombinatsiooniks. Reaa...
· Selliseid laineid, kus võnkumine toimub levimissihiga risti, nimetatakse ristilaineteks. Nt: merelained · Laineid, kus võnkumine toimub piki levimissihti, nimetatakse pikilaineteks. Nt: heli 7) Kuidas tekivad interferentsi maksimumid ja miinimumid. Vastavad graafikud. · Maksimumid tekivad, kui lained liiguvad samas faasis. (harjade põhjas peavad liituma) · Miinimumid tekivad ,kui lained liiguvad vastas faasis. 8) Lainete interferentsi mõiste ja tekkimise tingimus. · Mõiste- Interferents on kahe laine liitumne keskonnas mille tagajärjel kujunevad välja maksimumid ja miinimumid. · Tekkimise tingimus- Laine allikate võnke sagadused peavad olema võrdsed. Laine allikate faaside vahel ei tohi laine levimisel muutuda. 9) Lainete difraktsiooni mõiste ja tekkimise tingimus. · Mõiste- On lainete paindumine pilude või tõkete taha.- lained ei levi enam sirgjooneliselt. · Tingimus- Difraktsiooni korral väga väike pilu
Otsustuste teooria Otsustused "Mäng" otsustaja ja keskkonna vahel · määramatuse tingimustes · riski tingimustes Otsustaja valib m alternatiivi Ai vahel Keskkond võib olla n olekus Bj Tasuvusmaatriksi element näitab otsustuse Ai kvantitatiivset tulemit tingimuse Bj realiseerumisel · maximax reegel määramatuse tingimustes { } Riskialdis otsustaja, optimistlik Alternatiivi hindamisel eeldab, et realiseerub keskkonna parim olek a * = max max aij i j { } Otsustuste kriteeriumid a * = max min aij · i j maximin reegel määramatuse tingimustes Konservatiivne otsustaja, ettevaatlik Alternatiivi hindamisel eeldab, et realiseerub keskkonna halvim olek a * = min aij + (1 - ) max aij · j ...
Küsimused. 1)Mis on lineaarsuse tingimus lineaarsuse plokk koodidel+ 2)Misasi on koodivektor- 3)Mis on sõnumivektor 4)Mis on veaparandusvektor 5)Milleks arvutatakse moodustaja maatriksit 7)Milleks arvutatakse veakontrolli maatriksit 8)Mis asi on sündroom. 9)Mis asi on Hammingi kaal 10)Mis asi on Hammingi distants(vahemaa) 11)Kuidas on seotud Hammingi kaal ja Hammingi minimaalne distants 12)Kuidas on koodi minimaalne distants seotud veaparanuds võimega. (seletada tingimus kuidas vigu parandada saab) 13)Hammingi koodi iseloomustus. 14)Mis vigasid saab parandada Hammingi koodi järgi (valemid). 15)Hammingi koodi teisendamise ylesanne. Vastused 1)Koodide lineaarsuse tingimus-koode nim lineaarseks kui kahe koodisõna liitmisel mooduliga kaks saame tulemuseks kolmada,sama koodi koodisõna. 2)koodide vastavustabel sisaldab kirjeid vektoritest mida tuntakse koodivektorina või kujunditena.
Seega, lim k+ = c [a; b]. Kasutades Kui meil on ruumis V defineeritud norm, siis võime kahe elemendi u,v V vahelise kauguse funktsiooni pidevust lõigul [a; b], leiame, et lim k+ = f (c); kusjuures suurus f (c) on lõplik. defineerida kujul d(u,v) := ||v-u||. Seega on kahe reaalarvu x1, x2 R vaheline kaugus leitav kujul Teisalt järeldub tingimusest f(xn) (noole kohal on n ) tingimus f(xnk ) (noole kohal d(x1, x2) = |x2-x1| on k). Oleme saanud vastuolu, mis oli tingitud väitevastasest eeldusest. Seega on lõigul pidev funktsioon tõkestatud sellel lõigul. 3. Koonduva jada piirväärtuse ühesuse tõestus. Lause. Koonduva jada piirväärtus on üheselt määratud
Kui suuliselt sõlmitud tööleping kestab üle 2 nädala, siis võib töötaja nõuda töölepingu tagantjärele vormistamist ehk töötingimuste kirjalikku teatavaks tegemist. Kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa lepingu töölepingu tühisust ja tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja on asunud tööle. Tühisuse erisus tähendab, et töölepingusse ei või võtta nn äramuutvaid tingimusi, st tingimusi, mille kohta ei ole teada, kas vastav tingimus saabub või ei saabu. Kokkulepe sellistel tingimustel on tühine. Tühisuse erisus tähendab, et töölepingusse ei või võtta nn äramuutvaid tingimusi, st tingimusi, mille kohta ei ole teada, kas vastav tingimus saabub või ei saabu. Kokkulepe sellistel tingimustel on tühine. Töötajat tuleb teavitada järgmistest andmetest: Tööandja nimi; registrikood ja asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete
VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhj...
Loogilised funktsioonid AND() (JA), OR() (VÕI Materjal töövihikus: Exc_Andmed.xlsm ) (JA), OR() (VÕI), NOT() (EI) AND funktsiooni rakendamise tulemuste tabel Esimene tingimus Teine tingimus Esimene tingimus AND Teine tingimus TÕENE TÕENE 0 TÕENE VÄÄR 0 VÄÄR TÕENE 0 VÄÄR VÄÄR 0 OR funktsiooni rakendamise tulemuste tabel Esimene tingimus_ Teine tingimus_ Esimene tingimus OR Teine tingimus
Riik, Tootja ja tarbija. 3. Mis on reis? Elamuste ja teenuste kogum. Turismitööstuste väljund. 4. Nimeta reisimist mõjutavad faktorid. · Sissetulek ja heaolu · Puhkus ja vabaaeg · Transpordi areng · Kommunikatsiooni areng · Rahvastikukasv ja linnastumine · Turismi tekkimine ja areng · Poliitiline stabiilsus, rahu 5. Milles seisneb ühiskondliku ja kommertsmeelelahutus- süsteemi eesmärkide erinevused? 6. Missugune tingimus peab olema täidetud, et jõuda Maslow´i inimvajaduste hierarhia püramiidi kõrgematele astmetele? Maslow´i kõrgeim aste: 5 Eneseteostuse vajadus. Reis on eesmärk omaette, mitte vahend millegi saavutamiseks. Reisil lõõgastutakse, ollakse koos sõpradega, tutvutakse uute kultuuridega, nauditakse ümbrust, arendatakse ennast. Tärnid antakse 1-5 tärni. Klassifitseeritakse kindlate füüsiliste näitajate järgi. 7. Miks puudub maailmas ühtne hotellide klassifitseerimise
IF Valikud ehk võimalus otsustamiseks, kui on vaja, et programm käituks kord üht-, kord teistmoodi. if (tingimus) { Kui tingimus tagastab avaldis1; true (tõde), töötleb avaldis 2; kompilaator … operatsioone, mis on avaldis N; kirjutatud pärast } tingimust. Kui tingimus else tagastab false(vale), { avaldis 1 ; töötleb kompilaator avaldis 2; operatsioone pärast ... else. avaldis N; } C# juures, nii nagu selle aluseks oleva C-keele puhul kasutatakse võrdlemise juures kahte võrdusmärki. Üks võrdusmärk on omistamine ehk kopeerimine. Arvude puhul saab kasutada ka võrdlusi < ja > ehk suurem kui ja väiksem kui. Näiteks:
2 4.Valime mootoriks -61 nimiandmetega Pn = 6 kW, In = 32,6 A ja n = 0,835. 5.Et arvutada mootori nimimomenti arvutame eelnevalt mootori ankrutakistuse ning mootorikonstruktsiooni ja magnetvoo vahelise korrutise c. => = 0,557 => = 1,92 V*s 6.Nüüd saamegi arvutada mootori nimimomendi Tn=In*c => Tn=32,6*1,92=62,6N*m Selgub, et tingimus Tn Tekv on täidetud (62,6 > 45,0 N * m). 7.Kontrollime valitud mootorit ülekoormusele tingimuse 2,5 * Tn Tmax,kd järgi. 2,5 * Tn = 2,5* 62,6 =156 < 160 N * m. Selgub, et ülekoormatavuse tingimus ei ole täidetud. Seega valime järgmise mootori -62 nimiandmetega Pn = 8 kW, In = 43 A ja n = 0,85. 8.Et arvutada mootori nimimomenti arvutame eelnevalt mootori ankrutakistuse ning mootorikonstruktsiooni ja magnetvoo vahelise korrutise c. => = 0,384
Future Perfect will have + III pv will have been + III pv (I shall have been + III pv) Future Perfect in the Past would have + III pv would have been + III pv ( I should have been + III pv) Conditional Sentens (tingimuslaused) Tingimuslaused koosnevad kahest osast: If (tingimus), (tingimus realiseerub) kõrvallause pealause. Type 1 reaalne tingimus olvikus või tulevikus. Tingimus (if), Tulemus Verb lihtolevikus, kestvas olevikus või Verb lihtolvikus või lihttulevikus täisminevikus (do, is, doing, have done) If she phones me, you will answer the phone. If he isn´t going, I will go there myself. If she has given a promise, she has to keep it.
nende vahelised sidemed ning arvuti teeb automaatselt arvutused. Näiteks võib tuua tabeliarvutusprogrammi Exceli. Imperatiivsete keelte puhul peab kasutaja ise kõik täpselt ette andma. Enamus üldotstarbelisi programme on imperatiivsed. Programmi kood koosneb käsklustest ja ülesannetest. Teise põhilise osa programmis koostavad eriolukordade lahendamiskäigud. Näiteks PHPs on kood üldiselt sellisel kujul (eesti keeles):,,Kui mingid tingimus on täidetud, siis täida see käsk. Kui esimene tingimus pole täidetud, siis käitu selle teise tingimuse korral nii. Kui teine tingimus pole ka täidetud, siis käitu nii". PHPs on kood umbes nii üles ehitatud. Peaaegu iga sammu järel käib lisavõimaluste juurde lisamine. Eelnev eesti keelne näide näeb PHP koodis välja selline: if (tingimus) käsklus/ülesanne, mis tuleb läbi viia, kui tingimus on täidetud; elseif (tingimus)
AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. NOT (logav) TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), OR (logav1; logav2; ...) kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Kui tingimus on tõene, IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 1 2 0 TÕENE VÄÄR Õige Vale #VALUE! ### #VALUE! ### Tulemus Kommentar #VALUE! ### #VALUE! ### VÄÄR #VALUE! ### #VALUE! ### VÄÄR siin argumendiks Logav1 #VALUE! ### #VALUE! ### 31.12.1899
MS Excel. Loogikafunktsioonid. =IF(loogikaavaldis;väärtus kui tõene;väärtus kui väär) kasutame väärtuste ja valemite tingimusekontrolliks. Loogikaavaldise kirjutamiseks võime kasutada neid sümboleid: = - võrdne <> - mitte võrdne > - suurem >= - suurem võrdne < - väiksem <= - väiksem võrdne Näide 1. Tingimus: Kui Arv1 on suurem kui Arv 2, siis lahtris on tulemus (väärtus kui tõene): ,,Arv 1 on suurem", vastasel juhul tulemus on (väärtus kui väär): ,,Arv 1 väiksem". Arv 1 Arv 2 Kumb on suurem? 1 5 Arv 1 on väiksem 2 4 Arv 1 on väiksem 23 6 Arv 1 on suurem
Ruutmaatriksit, mille kõik peadiagonaali elemendid on võrdsed ühega ning ülejäänud elemendid on võrdsed nulliga, nimetatakse ühikmaatriksiks. Tähis E. Ruutmaatriksit nimetatakse diagonaalmaatriksiks, kui selle maatriksi kõik väljaspool peadiagonaali paiknevad elemandeid on võrdsed nulliga. Sellist diagonaalmaatriksit, mille kõik peadiagonaali piknevad elemendid on võrdsed nimetatakse skalaarmaatriksiks. Ruutmaatriksit nimetatakse involutiivseks maatriksiks, kui on rahuldatud tingimus, et pöördmaatriks võrdub algmaatriksiga. Ruutmaatriks on idempotentne, kui A^2=A, see on ruutvõrrand millel on lõpmata palju lahendeid. Ruutmaatsiksit nimetakase sümmeetriliseks, kui on rahuldatud tingimus, et transponeeritud maatriks on võrdne algmaatriksiga... st on peadiagonaali suhtes sümmeetriline. Ruutmaatriksit nimetatakse kaldsümmeetriliseks, kui on täidetud tingimus, et pöördmaatriks võrdub transponeeritud maatriksiga.
Vaata vihiku tabelit ja näited. 5. Oksiidide saamine. Metall / Mittemetall + hapnik -> OKSIID Näiteks: a) 4 Na + O2 -> 2 Na2O b) N2 + 2 O2 -> 2 NO2 Mittemetallid lihtainetena, millel on alati indeks 2: H2 O2 F2 N2 Cl2 Br2 I2 6. Hapete saamine. a) Happeline oksiid + vesi -> Hapnikhape Näiteks: SO2 + H2O -> H2SO3 Erand: SiO2 veega ei reageeri! b) Vesinik + vastav mittemetall -> hapnikuta hape Näiteks: H2 + Cl2 -> 2 HCl 7. Aluste saamine. a) Aluseline oksiid + vesi -> alus (leelis) Tingimus: Veega reageerivad vaid IA ja IIA rühma metallioksiidid, tekib leelis. Näiteks: Na2O + H2O -> 2 NaOH CaO + H2O -> Ca(OH)2 b) Leelis- ja leelismuldmetall + vesi -> leelis+ vesinik Tingimus: Veega reageerivad vaid IA ja IIA rühma metallid, tekib leelis ja vesinik. 2 Na + 2 H2O -> 2 NaOH + H2 Ca + 2 H2O -> Ca(OH)2 + H2 c) Vees lahustumatu aluse saamine (sool + leelis -> alus + sool) Näiteks: CuSO4 + 2 KOH -> Cu(OH)2 + K2SO4 8. Soolade saamine. 1) hape + alus -> sool + vesi (alati toimub)
{ lause1; lause1; lause2; lause2; }else{ } lause3; else lause4; {lause3; } lause4; } {}sulgude paigutus oma valida, kuid programmi lihtsamaks lugemiseks on soovitatav kindlasti kasutada taandeid. Tingimus koosneb alati kolmest osast- muutuja nimi, operaator, väärtus Näiteks: if(abi>=3) kui muutuja abi suurus on suurem või võrdne 3-ga if(abi=="kool") kui muutuja abi väärtus on samaselt võrdne sõnaga "kool" if(abi==kool) kui muutuja väärtus on samaselt võrdne muutuja kool väärtusega Tingimus if(muutuja tehtemärk väärtus) a>5 if(a < 5) kaks eraldi piirkonda: a < 5 või a < 10 if(a < 5 || a > 10)
kõik ühes suunas ja meie silm neid ei erista. Valguse interferentsiks nim valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb. Avastas 1801. aastal inglise füüsik Thomas Young. Interferentsi tulemus punktis A on määratud lainete käiguvahega. Käiguvahe on teepikkuste erinevus (vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähis [1 m] MAX tingimus: valguslained tugevdavad üksteist suundades, kus on täidetud tingimus max = k. Lained on sellisel juhul samas faasis. MIN tingimus: min = (2k+1) /k Lained on sellisel juhul vastasfaasis. Difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. Kohtades, kus ei ole min ega max tingimusi täidetud, interfereeruvad lained ikkagi, aga sellisel juhul on liitumise tulemus miinimumi ja maksimumi vahepealne. Valguse difraktsiooniks nim füüsikalist nähtust, mille puhul lained painduvad tõkete taha (valguse sattumist varju piirkonda)
hulga, mis viivad automaadi olekust qi olekusse qj vahepeal olekuid qk,...,qn läbimata. Hulk R0 ij = {a∈Σ | qj ∈ δ(qi ,a)} on lõplik ja seega esitatav regulaarse avaldisega. Oletame, et Rk ij on esitatav regulaarse avaldisega, siis on seda ka hulk Rk+1 ij = Rk ij ∪ Rk ik (Rk kk)* Rk kj Induktsioonireegli kohaselt on siis regulaarse avaldisega esitatav ka hulk Rij = Rn+1 ij, samuti ka L(M) = U {Rij | qi on algolek, qj on lõppolek}. 5 Keele regulaarsuse tarvilik tingimus (pumpamise lemma). Kui L on regulaarne keel, siis leidub konstant p, nii et iga sõne z ∈ L, |z| > p (sõnes on rohkem kui p tähte) on jaotatav kolmeks alamsõneks z = uvw, nii et |v| > 0 (keskmine osa pole tühi) ja uvjw ∈ L iga j = 0,1,2,... korral. T: Olgu L = L (M ), kus M = (Q , Σ, δ , Q0 , F ) ja Q = {q0 ,1 , . . . , qn }. Valime p = n. Siis sõne z = a1a2...an+1 aktsepteerimiseks peab automaat M tegema n+1 sammu. Järelikult vähemalt 1 olek peab korduma
tegevus_n tegevus_1 tegevus_2 ... tegevus_n edasi a Hargnev protsess ehk valik -7 tingimus: a>0 ting_1 ting_n ting_2 tõene tegevus_1 tegevus_2 ... tegevus_n Tegevused1 Tsükliline protsess ehk kordus tegevus_1 tegevus_2 ... tegevus_n tegevus_1 tegevus_2 ... tegevus_n
.. Paralleelne protsess Paralleelne tegevus_n tegevus_1 tegevus_2 ... tegevus_n edasi a Hargnev protsess ehk valik -7 ting_n tingimus: a>0 ting_1 ting_2 tõene tegevus_1 tegevus_2 ... tegevus_n Tegevused1 Tsükliline protsess ehk kordus Kordus Aitab tegevus_1 tegevus_2 ... tegevus_n tegevus_1 tegevus_2 ... tegevus_n hargnev
tabelisse Y 9 rida. Read peavad omavahel andmete abil ka ilusasti seotud olema (võib ka koledasti aga seos peab olema). (ärge unustage tegevust COMMIT-ida, kui õnnestus või siis ROLLBACK-ida, kui asi nässu läks; siis peab muidugi uuesti tegema) 4. Muutke tabelis olevate kirjete andmeid. Kõik muudatused võib teha ühes tabelis aga võib iga muudatuse teha ka erinevas tabelis: a. Muutke andmeid ühes kirjes (kirje valiku tingimus peab viitama ühele kirjele) b. Muutke andmeid mitmes kirjes korraga (kirjete valiku tingimus peab viitama mitmele kirjele) c. Muutke korraga andmeid ühe tabeli kõigis kirjetes (näiteks liitke mingile arv-veeru väärtusele 5; kirjete valiku tingimus peab viitama kõigile kirjetele või siis puuduma hoopis) (ärge unustage tegevust COMMIT-ida, kui õnnestus või siis ROLLBACK-ida,
Käsitlege Cournot' duopoli mudelit juhul TCi =( c / i ) q i (i = 1, 2 ). Leidke q1*, q2*, Q*, P*. Tehke q2* võrdlevat staatikat kulumarginaali c suhtes ning sõnastage saadud tulemus. 5(6p). Monopolisti toodangule on nõudlusfunktsioon P = 4 Q 1/ 4 ja tema toodangufunktsioon on Q = L 1/3 K 2/3, kusjuures tööjõu L palgamäär on w ning kapitali K hinnamäär on r. a) Leida L * ja K *, mille korral kasum on maksimaalne. b) Kontrollida Hesse maatriksi tingimusi. c) Sõnastage r ja w kohta tingimus, mille korral L *= K * . Vihjed/vastused 1. Tasakaal (optimum) on juhul q S = q D , millest saate P* = a + c + t / 2 ja edasi q* = a P*/ 2 . Maksutulu T on maksimaalne (ikka tuletise abil), kui t* = a - c ja küsiti maksutulu maksimaalset väärtust, mis on T = t* q* = (a - c ) 2 / 4 . 2. a) Tuleb leida (Q; P ) = - 1/ a ja uurida selle absoluutväärtust. b) R = P Q marginaal MR ( Q suhtes) tähendab
loga N1 / N2 = KUJUNDID Sektori pindala: Ringi pindala: Ringjoone ümbermõõt: Kera ruumala: Kera pindala: Koonuse ruumala: Koonuse pindala: Püramiidi ruumala: Trapetsi pindala: Rombi pindala: TULETIS [f(x) · g(x)]´ = [f(x) / g(x)]´ = y = f[g(x)]; y´ = (ln x)´ = (ex)` = (ax)` = (logax)´= (sin x)´ = (cos x)´ = (tan x)´ = LÕIK, SIRGE, VEKTOR, TASAND Lõigu pikkus ruumis: d = Tasandi projektsiooni pindala: Sp = Vektorite paralleelsuse tingimus: Vektorite ristseisu tingimus: Skalaarkorrutis: Nurk vektorite vahel: Vektorite liitmine ja lahutamine: Vektori pikkus: Ühel tasandil olevaid vektoreid nimetatakse komplanaarseteks. Komplanaarsuse tingimus: Sirge võrrand tasandil Kahe punktiga: Punkti ja sihivektoriga: Punkti ja tõusuga: Tõusu ja algordinaadiga: NB! Ruumis saab leida ainult kahe punktiga. Sirgete asend ruumis Paralleelsuse tingimus: Millal lõikub, millal kiivne:
.. Paralleelne protsess Paralleelne tegevus_n tegevus_1 tegevus_2 ... tegevus_n edasi a Hargnev protsess ehk valik -7 ting_n tingimus: a>0 ting_1 ting_2 tõene tegevus_1 tegevus_2 ... tegevus_n Tegevused1 Tsükliline protsess ehk kordus Kordus Aitab tegevus_1 tegevus_2 ... tegevus_n tegevus_1 tegevus_2 ... tegevus_n hargnev
Tõeväärsustabel =SUMIF(A10:A16;">1") 200 SUMIF AND OR NOT =SUMIF(A7:A9;"Iirised";B7:B9) 1,05 TÕENE TÕENE VÄÄR VÄÄR TÕENE VÄÄR VÄÄR TÕENE TÕENE VÄÄR VÄÄR TÕENE Selgitus Loogiline korrutamine Loogiline liitmine Loogiline eitamine AND(tingimus1;tingimus2;...) - tõene vaid kõikide tingimuste tõesuse korral NOT(tingimus) - kui tingimus on tõene, väljastab FALSE OR(tingimus1;tingimus2;...) - tõene vaid ühe tingimuse tõesuse korral Väljastab väärtuse FALSE Väljastab väärtuse TRUE IF(tingimus;tõene;väär) - kui tingimus on tõene väljastab sõna "tõene", vastupidisel juhul sõna "väär" COUNTIF(piirkond;tingimus) - loeb antud piirkonnast tingimusele vastavad lahtrid Leiab piirkonnast tingimustele vastava arvude summa Teine variant - Otsib esimesena näidatud piirkonnast "Iirised" ja
(avaldises võib olla pöördumine fn.i poole kujul
või
Nimi2([argumentide loetelu])
Nimi1 argumentide loetelu Set v_nimi =
Weekday, DateSerial, TimeSerial Tekstifunktsioonid Len, Mid, InStr, Replace Värvifunktsioonid RGB, QBColor. Vormingufunktsioon Format Alamprogrammid Private/Public Sub nimi(argumendid) programmi algoritm End Sub Väljakutsumine nimi argumendid Funktsioonid Function nimi(parameetrid) [As andmetüüp] funktsiooni algoritm nimi=avaldis End Function Keelestruktuurid Valikud 1. If tingimus Then tegevus 2. If tingimus Then tegevus(ed) End If 3. If tingimus1 Then tegevus(ed)1 ElseIf tingimus2 Then ... Else ... End If Kordused 1. Do While tingimus korduv tegevus Loop 2. For muutuja=algväärtus To lõppväärtus [Step samm] korduv tegevus Next muutuja 3. For Each muutuja In hulk/massiiv korduv tegevus Next muutuja Suunamised Ploki/programmi lõppu
m = V* = 0,5*2000 = 1000 kg F = 1000*9,81 = 9810 = 9,81 kN a) Arvutame jõudu, mis avaldub kerele: F = 2000*9,81 = 19620 = 19,62 kN Jõud, mis avaldub ühele kande profiilile: F1= 19,62/2 = 9,81 kN L=2m M= F*L/4 = 9,81*2/4 = 4,9 kN/m = 4900 N/m = M/W = 4900/ (18,2*10-6) = 269230769,2 Pa = 269,23 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/269,23 = 1,48 Arvutused näitavad, et tingimus s[s]=2 ei ole täidetus see järel on vaja lisada jäikust lisavaid profile. M2= F*L/8 = 9,81*2/8 = 2,45 kN/m = 2450 N/m = M/W = 2450/ (18,2*10-6) = 134615384,6 Pa = 134,61 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/134,61 = 2,9 Tingimus s[s]=2 on täidetud. b) [] S275 = 275 Mpa s= 275/269,23 = 1,02 Arvutused näitavad, et tingimus s[s]=2 ei ole täidetud selle pärast on vaja lisada jäikust lisavaid profile. C) läbipaine; E- elastsusmoodul = (5*F*L3)/(384*E*I*104)
võrdub sel juhul tõus, kirjuta täpselt tuletise kaudu: y-y1=f’(x1)(x-x1) 21) Kirjuta sirgete paralleelsuse tunnus: k1=k2 22) Kirjuta sirgete ristumise tunnus: k1*k2 = -1 23) Kirjuta x-telje võrrand : y = 0 24) Kirjuta y-telje võrrand : x = 0 25) Kirjuta f-ni y = f(x) maksimumkoha ja miinimumkoha tingimused : ' f ' ' ( x ) <0( max)❑ f ( x )=0 f '' ( x )> 0(min)❑ 26) Kirjuta f-ni y = f(x) kasvamisvahemiku tingimus : y ' ( x ) >0 27) Kirjuta f-ni y = f(x) kahanemisevahemiku tingimus: y ' ( x ) <0 28) Kirjuta f-ni y = f(x) käänukoha tingimus: y ' ' ( x )=0 29) Kirjuta f-ni y = f(x) kumerusvahemiku tingimus: y '' ( x )< 0 ''
AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. NOT (logav) TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), OR (logav1; logav2; ...) kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Kui tingimus on tõene, IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 1 2 3 TÕENE TÕENE Õige Vale Tulemus Kommentar TÕENE siin argumendiks Logav1 VÄÄR 31.12.1899 Vastus küsimusele: Õige kas 2. on suurem, kui 1.? Funktsioon IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) Funktsiooni väärtus: avaldis1, kui tingimus=True; avaldis2, kui tingimus=False Näide 1
Lähteandmed: o B/b 25 mm o D/d 150/25 mm o F 20N o 3000 p/m Töötingimused: o Töö välistingimustes o Garantii 3 aastat o Suursaritootmine 2. Detaili/toote eskiis Joonis 1. Sõiduauto käigukasti hammasratas 3. Detaili töötingimuste analüüs ja nõuded materjalile Sõiduauto käigukasti hammasratas töötab 200 päeva aastas, 6 tundi päevas, 3000 pööret minutis. Minimaalne koormus on 20N. Hammasratta materjali voolavuspiiri tingimus on Rp 0,2 5,3 MPa ja väsimustugevuse tingimus on 114,5 MPa. Et tagada detaili garantiiaega, on vajalik valida materjal, mis on kulumiskindla tööpinnaga Kuna detaili töö on välistingimustes, peab selle materjal taluma suuri temperatuuri kõikumisi. Töö temperatuur võib tõusta üsna kõrgeks, kuna detail teeb töö reziimis 3000 pööret minutis. Suure hõõrdumisjõu tõttu peab olema detaili materjal piisava kõvadusega. Hõõrdumise
Frantsiisileping on üks oluliseimaid ja mõlemaid pooli kaitsev dokument, kus frantsiisi andja ja frantsiisi saaja lepivad põhjalikult kokku omavahelise koostöö tingimused välistades ebameeldivuste teket tulevikus. Täpsemalt peaks frantsiisileping reguleerima alljärgnevaid olulisi tingimusi: · Allkirjastatud tingimused (allkirjad igale lehele!); · Väljaõppe ja mentorluse tagamine frantsiisi andja poolt; · Reklaam. Üldiselt on lepingus tingimus, mille kohaselt on ettevõtjal kohustus ühetaoluse reklaami tagamise eesmärgil kooskõlastama frantsiisi andjaga reklaammaterjalid kui ka kampaaniad. Lisaks võidakse kehtestada reklaamitasu, mis läheb laekub üldisse reklaamieelarvesse ning tingimus, et frantsiisi saajal on kohustus kokkulepitud perioodi jooksul kokkulepitud protsendi tuludest kulutama kohalikule
aktiivne Range("kesk"), Range("B3"), Cells(3, 2) Sheets("abi").Range("hind") [leht.]Cells(rida, veerg) või ActiveCell või Selection Viit lehele võib puududa, kui nimi on globaalne või leht on aktiivne Range("kesk"), Range("B3"), Cells(3, 2) Sheets("abi").Range("hind") Valikud. If-lause Valik - mitmest võimalikust valitakse üks jätkamise tee If-lause. Liitlause - sisaldab teisi lauseid. Mitu varianti If-lause põhivariant. Kahendvalik If tingimus Then tingimus laused_1 tõene väär [ Else laused_1 laused_2 laused_2 ] End If tingimus - loogikaavaldis Vrd. IF-funktsioon Excelis lihtsamal juhul võrdlus IF(tingimus; avaldis_1; avaldis_2) Erijuht - valik ühest tingimus
polünoom järgmine: 25. FUNKTSIOONI KASVAMISE JA KAHANEMISE SEOS TULETISE MÄRGIGA (SÕNASTADA VASTAV TEOREEM, TÕESTUST EI KUSI) Teoreem : Olgu funktsioon f diferentseeruv vahemikus (a, b). Siis kehtivad järgmised väited: 1. Kui f(x) > 0 iga x (a, b) korral, siis f on kasvav vahemikus (a, b). 2. Kui f(x) < 0 iga x (a, b) korral, siis f on kahanev vahemikus (a, b). 26. FUNKTSIOONI KRIITILISE PUNKTI DEFINITSIOON. LOKAALSE EKSTREEMUMI TARVILIK TINGIMUS. FUNKTSIOONI LOKAALSETE EKSTREEMUMITE PIISAVAD TINGIMUSED Funktsiooni kriitilisteks punktideks (ehk esimest järku kriitilisteks punktideks) nimetatakse funktsiooni argumendi väärtusi, mille korral tuletis võrdub nulliga või lõplik tuletis puudub. Teoreem: Lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus. Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum, siis on x1 selle funktsiooni kriitiline punkt. Siinkohal tuleb rõhutada seda, et teoreemile vastupidine väide ei kehti
1. Mis on fni määramispiirkond ja kuidas seda tähistatakse? (õpikus lk. 125) 2. Mis on fni muutumispiirkond ja kuidas seda tähistatakse? 3. Mida nim. fniks?(lk. 124) 4. Mida nim. fni nullkohtadeks? Tähis ja tingimus. 5. Mida nim. fni positiivsuspiirkonnaks? Tähis ja tingimus. 6. Mida nim. fni negatiivsuspiirkonnaks? Tähis ja tingimus. 7. Millal nim. fni vahemikus kasvavaks? 8. Millal nim. fni vahemikus kahanevaks) (lk. 134) 9. Missugust fni nim. kasvavaks? 10. Missugust fni nim. kahanevaks?(lk. 136) 11. Millal on funktsioonil kohal xe maksimum? (lk. 136) 12. Millal on fnil kohal xe miinimum? 13. Missugust fni nim. paarisfniks? (lk. 147) 14. Milline omadus iseloomustab paarisfni graafikut? 15. Missugust fni nim. paariituks? (lk147,148) 16
correct : incorrect; // STOP HIDING FROM OTHER BROWSERS -->
TINGIMUSLAUSE. IF-lause. Tingimuslik valik. - if-tingimuslauset kasutame siis, kui soovime, et kood käivitub ainult siis kui tingimus on täidetud. · IF-lause if (tingimus) { lause; } else { lause; } · Tingimuslik valik (tingimus)? tõene_väärtus : väär_vastus TSÜKLID. FOR-tsükkel. WHILE-tsükkel. FOR...IN lause. BREAK, CONTINUE käsud. - while tsükkel käivitab koodi ning jätkab seda seni kuni määratud tingimus on õige. · FOR-tsükkel for (algväärtus; lõpu_tingimus; samm) { lause; } · WHILE-tsükkel while (tingimus) { lause; } i = 0; while (i < 10) { documentLahtri aadress veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada valemites lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv etteantud vahemikus Trigonomeetria PI, SIN, COS, TAN, ASIN, ACOS, ATAN Statistikafunktsioonid
Lahtri aadress – veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) – arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) – tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus – lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) – absoluutväärtus INT(väärtus) – täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) – ümardamine RAND() – juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) – juhuslik täisarv etteantud vahemikus Trigonomeetria – PI, SIN, COS, TAN, ASIN, ACOS, ATAN Statistikafunktsioonid
Lahtri aadress veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv etteantud vahemikus Trigonomeetria PI, SIN, COS, TAN, ASIN, ACOS, ATAN Statistikafunktsioonid
Võimaldab selgitada kogufun ning piirfun seost.Kasutatakse heaolu hindamisel. Määramata int-avaldist F(x)+c kus c on suvaline konstant, nim fun-i f(x) määram.int ja tähistatakse | f(x)dx=F(x)+C Päratud int-otse arvutada neid ei saa sest ja+ lõp.ei ole arvud. Dif-kse piirväärtustena. Integ. Saab olla päratu ka lõplike rajade korral: siis kui integreeritav saab lõpuks[a,b]-1. 8)1. 2. Järku tuletised (osatuletise ja dif kaudu, hessiaani kaudu)- esimest järku tingimus: tarvilik dz=0; f´(x)=0 piisav: dx<0 =>f´(x) max, dx>0 => f´(x)<0 min II j tingimus: tarvilik d(dz)=d2z, z=f(x,y) piisav: d2z>0 min, d2z<0 max. Osatuletise kaudu: fxx< 0 f yy<0 ja fxx f yy> fx2y=> d2z<0 max punkt, fxx>0 f yy>0 ja fxx f yy> fx2y => d2z>0 min.punkt II j tingimus det.abil: H= [fxx fxy / fxy fyg ] | H1|= | fxx|= fxx , |H2| =| fxx fxy / fxy fyy | = fxx f yy - fx2y>0, fx=fy=0 ja |H1|<0 |H2|>0 =>max , fx=fy=0 |H1|>0 |H2|>0 => min n-järku: tarvilik ting z=f(x1...x2), dz=f1dx1..
Leian puitvarda diameetri täissentimeetrites: 5. Leian tarindile lubatava suurima koormuse: Kui terastrossi lubatav koormus on teada, siis uue diameetriga puitvarda maksimaalne koormus tuleb üle kontrollida: 1,08F/0,002 Fp = 12,345 kN Võrdlen trossi ja puuvarda koormusi: Fp = 12,345 kN > Ft = 12,146 kN Tarindile suurim lubatav koormus on 12,146 kN, täiskilonjuutonites 12 kN 6. Arvutan varutegurite väärtused ja kontrollin tugevust = 6,17 Tingimus kehtib puitvarda tugevus on tagatud! 58,3 / (0,8 * 12) = 6,04 Tingimus kehtib terastrossi tugevus on tagatud! Tarindi tugevus on tagatud! 7. Vastus Puitvarda optimaalne läbimööt oleks 6cm ja maksimaalne lubatav koormus tarindile oleks 12kN, nii ei ületata varutegurit ja tarindi tugevus on tagatud.
d mm 9,55 11,12 B mm 27,46 35,46 F=Bd mm² 262,2 394,3 Telgede vahe A=40t mm 1270 1524 Suhe A/t=At 40 40 Keti lülide arv Lt Lt=2At+z1+z2 +[(z2-z1)/2] ² 106 106 Ümardatud lähima 2 At täisarvuni Arvutuslik pöörlemissagedus nkett p/min 31,7 31,7 Tingimus [nkett]max vastavalt tabelile 1050 800 nkett[nkett]max on täidetud Keti löökide arv sekundis 0,42 0,42 u= z1nkett/15 Lt Tingimus u<[u] on Lubatud u vastavalt tabelile 25 20 täidetud Keti kiirus v=z1tnkett/60000 0,35 0,42 t=0,0111t m/s Ringjõud
3.5. Leian puitvarda optimaalse läbimõõdu. 3.5.1. Leian kõigepealt terastrossi tõelise tugevusvaruteguri. 3.5.2. Leian diameetri, kui terastrossi varutegur on ligikaudu võrdne puitvarda omaga, ning koormusena kasutan samuti terastrossi koormust. 3.6. Arvutan puitvarda koormuse F suurima lubatud väärtuse, kui d = 4 cm. 3.7. Tarindile lubatav suurim koormus F. Täiskilonjuutonites F < 1 kN 4. Tugevuskontroll. Arvutan varutegurid, kui F=1 kN 4.1. Puitvarda tugevusvarutegur. Tingimus kehtib, seega on puitvarda tugevus tagatud. 4.2. Terastrossi tugevusvarutegur. Tingimus kehtib, seega on terastrossi tugevus tagatud. Tarindi tugevus on tagatud. 5. Vastus. Puitvarda optimaalne läbimõõt on 4 cm ja tarindile lubatava koormuse F suurim väärtus on 1 kN.
Now, Date, Time Day, Year, Month, Hour, Minute, Second Weekday DateAdd, DateDiff DateSerial, DateValue Stringifunktsioonid Len Mid, Left, Right Trim, LTrim, RTrim LCase, UCase Matemaatikafunktsioonid Abs, Sqr, Int, Fix, Exp, Log Rnd trigonomeetria Finantsfunktsioonid FV, Pmt, Rate SLN, SYD, DDB Massiiv Array LBound, UBound Failifunktsioonid EOF,LOF, FileLen, FileDateTime CurDir Input, Seek Värvid RGB, QBColor Dialoog InputBox, MsgBox Keelestruktuurid Valikud * If tingimus Then tegevus * If tingimus Then tegevus(ed) End If * If tingimus1 Then tegevus(ed)1 ElseIf tingimus2 Then ... End If Select Case avaldis Case väärtus1 tegevus(ed)1 Case väärtus2 ... End Select Kordused Do While tingimus Do korduv tegevus korduv tegevus
"Nädalalõpp":"Mitte laupäev" TEHTED STRINGIDEGA Stringidele kehtivad mitmed aritmeetika ja Võrdlustehted "Tere tulemast " + "meie tundi" Welcome = "Tere tulemast " Welcome += "meie tundi"; "The" == "he" Vastuseks false TEHETE PRIORITEEDID Korrutamine, jagamine, moodul: *, /, % Bitinihked: <<, >>, >>> Bitikaupa välistav või (XOR): ^ Bitikaupa VÕI (OR): | Bitikaupa JA (AND): & Koma (eristab funktsiooni Madalaim parameetreid) Omistamine: =, +=, -=, *=, /=, %= Tingimuslik: (tingimus)?true:false Loogiline VÕI: || Loogiline JAH: && Võrdsus: ==, != Võrdlused: <, <=, >=, > Liitmine, lahutamine: +, - Negatsioon (!, ~, -), suurendamine (++), vähendamine (--) Kõrgeim Sulud: (, ), [, ] Meelis Jander A-08 SUHTLEMINE KASUTAJATEGA
annaabi.ee 
