Õigusõpetus II KT (0)

Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks.
Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt , et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud asja omanik võib piiratud asjaõiguse seadmise eest saada kokkuleppelist tasu või muid hüvesid. Piiratud asjaõiguste hulgas eristatakse kolme tüüpi:

Need mis kindlustavad õigustatud isikule võimaluse saada mingi asja omanikuks.

Need mis õigustavad isikut kasutama võõrast asja

Need mis annavad õiguse rahuldada mingi nõue võõra asja arvel.(tagatisõigused)
Omandamist tagavatest piiratud asjaõigustest tunneb eesti asjaõigus kinnisasja ostueesõigust. Ostu eesõigus toimib selliselt ,et kui kinnisasja omanik sõlmib kinnisasja võõrandamise lepingu kolmanda isikuga võib selles lepingus sisalduvate tingimuste kohaselt kinnisasja omandada ostu eesõigust omav isik.
Kasutust tagavad piiratud asjaõigused võimaldavad õigustatud isikul kasutada omaniku asemel. Kuulub hoonestusõigus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja kohta käivad sätteid ehk sellele avatakse eraldi registri osa kinnistusraamatus ja seda saab koormata, pärandada, võõrandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes. Panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. Asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma . Servituutide eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaal servituudi korral on ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks hoiduma teatavas osas. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja. Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne omanik vaid kindel füüsiline võ juriidiline isik. Levinuim isiklik servituut on kasutusvaldus . Mis annab kinnisasja valdamise ja kasutamise ning sellelt saadavate viljade omandamise õiguse.
Tagatis ehk realiseerimisõigused kui piiratud asjaõigused annavad selle õiguse omajale võimaluse rahuldada sellise asja õigusega tagatud nõue koormatud asja müügist saadava raha arvelt. Tagatise objektiks võivad olla nii kinnis kui ka vallasasjad, samuti varalised õigused. Asjaõiguste tagatiste tähtsaimaks vormiks on pandiõigus . Pandiõigus annab võlausaldajale kelle kasuks see on seatud võimaluse nõuda rahaliselt hinnatavate nõude täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõuetele pantitud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandipidaja ettekirjutatud reegleid järgides eseme müüa(reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, pandieseme omanikuga. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõigus lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude mitte tähtajaks täitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sund enampakkumise või sund valitsemise kaudu.

Tööõigus

Mõiste allikad ja tööleping. Järelvalvet teostab tööinspektsioon(sotsiaalministeeriumi all tegutsev asutus, mis teostab riikliku järelvalvet töötervise, ohutuse jne nõuete üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi). Tema üheks tegevusaspektiks on lahendada individuaalseid töövaidlusi. Tööinspektsioon asub tallinnas, kuid tal asuvad ka kohalikud inspektsioonid. Rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet(flexsecurity). Töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik välja kujutada töösuhe, mis arvestab mõlema poole huve. Töölepingu seaduse normid laienevad ainult töölisele või teenistuja . Ta ei laiene avaliku asutustele, välisesindusele, kaitseväele jne. Neid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Euroopa sotsiaalharta, el direktiivid. Es teostab euroopa sotsiaalpoliitikat ja alus põhimõtteid. Töösuhte reguleerimine euroopa liidus on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad töölepingu pooled end pikaajaliselt ja töö on kestev ja jätkuv. Eeldatakse, et tööd tehakse teise inimese kasuks ja isiklikult. Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegu on töölepinguga. Mõistlikkuse põhimõte, heausu põhimõte, hea tava ja hea praktika jne. Töölepingu tunnusteks on tööd tehakse alluvussuhetes, töö tegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingus sätestatut. Töölepingu kohta sätestatud ei kohaldata

Lepingule mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja, koha, valiku olulisel määral iseseisev

Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa filiaali juhataja lepingule.
Töölepingu sõlmijal on mitmed sotsiaaltagatised, mis muude teenuste lepingute alustel puuduvad

Õigus saada töötasu alammäärast 4350 või 27/h

Õigus saada puhkust

Tööaja piirangud

Töölepingu ülesütlemise piirangud tööandjale

Ohutud töötingimused
Käsunduslepingu tunnusteks

Teenuse osutamine

Töö iseseisev korraldamine

Isikliku täitmise eeldamine

Nii tasuline kui ka tasuta
Töövõtu leping:
Töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokku lepitud tulemus(töö), teine isik( tellija ) aga maksma selle eest tasu.
tööleping
Töövõtuleping
Tööprotsess oluline
On suunatud valmis tööle, tellimuse korras tehtud asja või eseme saamisele
Töötaja täidab kohustusi isiklikult
Töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult
Tööandja korraldab tegevust
Töövõtja korraldab oma tegevust ise
1) Kes korraldab ja juhib tööprotsessi.
2) Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi.

Kellele kuuluvad töövahendid?

Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk?

Kes saab tulu või kasumi?

Kas tööd tegev isik on arvatud töötajate koosseisu?

Kas tööd tegev isik allub töökorralduse reeglitele?
Tööõigusliku suhte subjektid. Töölepingu seaduse kohaselt on individuaalse töö subjektiks töötaja ja tööandja. Alla 18 aastaste isikute tööle rakendamisel noorte kaitse kohta käiva tööl. Teatud töödel eri vanusemäär. Alla 15 aastase ja kooli kohustusliku(põhiharidus või 17a) alaealise töötamise kohustust. Erandina võib 13-14 või 15-16 koolikohustuslik teha kerget tööd, kusjuures nende tööde loetelu on kehtestatud vabariigi valitsue määrusega. Kõikide alaealiste töötamiseks on vaja ka nende esindaja nõusolek, kusjuures esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks kooli vaheajal rohkemaks, kui pool koolivaheaega. 7-14 aastase on ka tööinspektori nõusolek. 7-12 tahte välja selgitamiseks ka laste kaitse töötaja ja nende tööle rakendamiseks vastav loetelu vabariigi valitsuse määrus. Tööandjal on keelatud sõlmida tööleping või lubada alaealist tööle, mis ületab selgelt kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab alaealise kõlblust, sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu(suure kiirusega töötavatel mehhanismidel, kõrgustes töötamine jne), takistab sotsiaalne arengut või hariduse omandamist. Töö üksinda ruumis, vahetustega tööl, Ohusab alaealise tervist, töö iseloomu või ohutegurite mõjul(töö sundasendites või järsult muutuvates temperatuuri tingimustes). Tööandjaks võib olla juriidiline isik, 18 aastaseks saanud teovõimeline isik. Töölepingu kohustuslikud andmed kokkulepe olulistes töötingimustes. Töölepingu tingimused

Tingimused mis peavad töölepingus olema

Tingimused, millised poolte kokkuleppel võidakse töölepingusse olenevalt võimalustest ja vajadustest võtta või mitte võtta.
Töölepingu vorm: sõlmitakse reegline kirjalikult(nõuet lepingu omakäeliselt allkirjastama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Kirjalikku pole vaja kui kestus ei ületa 2 nädalat. Suuliselt vormistatud leping kestab üle kahe nädala siis võib töötaja nõuda töölepingu tagantjärele vormistamist ehk kirjalikku töötingimuste teatavaks tegemist. Töölepingusse ei või võtta nn äramuutvaid tingimusi ehk tingimusi, mille kohta ei ole teada, kas vastav tingimus saabub või ei saabu. Kokkulepe selliste tingimuste kohta on tühine. Töötaja teavitamine : lepingupoolte andmed: tööandja nimi, töötaja nimi, isiku või registrikood, elu või asukoht. Töötaja nimi ja isikuud määratakse isikut tõendava dokumendi alusel. Tööandja nimi registreerimis või isiku kood elu või asukoht sõltuvalt sellest kas tööandjaks juriidiline või füüsiline isik. Kui tööandjaks on juriidiline isik siis on vaja ka juriidilise isiku esindaja nimi. Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg võivad kattuda ja ka erineda. Sõlmimine loetakse tööle asumisest kuupäev. Mil töötaja asub täitma töölepingus esitatud kohustusi. Tööülesannete kirjeldus tuleb töötajaga läbi rääkida enne töölepingu sõlmimisest. Täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Ameti nimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Tuuakse lepingus ära ametinimetus , kui see on olemas. Rongijuht, treial -freesija. Sellega kaasnevad õigused ja soodustused. Töö eest makstav tasu(töötasu). See hõlmab majandustulemustelt ja tehingutelt makstavat tasu samuti töötasu arvutamise viis, ajatööl tükitöö, maksmise kord ja sisse nõutavaks muutumise aeg(töötasu maksmise päev). Tööandjale makstavad ja kinni peetavad maksud . Tasu sissenõutavaks muutumise tähtaeg on päev, millest alates hakkab kulgema töötaja majandustulemuste nõudeõiguse aegumine (kui on kokku lepitud, et tasu kuu majandustulemustelt makstakse välja järgmise kuu 20-ndaks kuupäevaks, siis nõudeõigus aegumine algab 21-st kuupäevast). Kui kokku lepitud töötasu maksmise päev langeb riigipühale, tuleb maksta eelneval tööpäeval. Töötasu makstakse rahas ja lepitakse kokku brutopalgana. Kokkulepitud töötasult peetakse kinni seadusega ettenähtud maksud ja maksed. Tööandja maksud on

Sotsiaalkindlustusmaks

Töötuskindlustusmakse
Töötaja maksud

Tulumaks

Töötuskindlusmakse

Kohustusliku pensionikindlustuse makse, kui töötaja on liitunud kohustusliku pensionikindlusega.
Lisaks on võimalik kinni pidada töötaja avaldusel kindlusmaksed
Muud hüved, milles lepitakse kokku (auto,telefon). Hüved peavad olema selgelt eristatud töötasust. Hüved ei lähe arvesse pensionikindluste arvestuses.
Tööaeg on aeg ööpäevas või mingis ajavahemikus , mil töötaja tööülesandeid täidab samuti see kas töötaja töötab ühes või mitmes vahetuses. Kas tööaega arvestatakse päeviti või summeeritult teatud ajavahemiku kohta(4 kuu kohta). On vaja ka näidata täistööajaga 40h/week 8h/day. Või osalise tööajaga on vaja täpsustada mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad 7 päeva peale.N: 30h/week 6h/day ja L ja P puhkepäevad. 24h/week 8h/day ja tööpäevad E,K,R. Tööpäeva algus, vahepausid ja puhkepäevad. Töö tegemise koha kindlaks määramisega on töötaja jaoks olulise tähtsusega. Töö tegemise koht lepitakse kov täpsusega. Teatud tööd eeldavad töötaja igapäevast ringisõitmist, kas teatavas eesti piirkonnas või terves eestis. Sellisel juhul tuleb kirjutada vastav piirkond või kogu eesti. Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Põhipuhkuse 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus 35 kalendripäeva on ettenähtud alaealistele jaa töövõimetus pensionitele. Haridus ja teadus 50 päeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata riigi pühi. Võib ka pikemas põhipuhkus kollektiivlepingus . Lisapuhkust ei näe ette. Alates esimesest juulist 2009 toimub kalendriaasta alusel. Puhkust andakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkustvõrdeliselt töötatud ajaga . Puhkuse nõude õigus tekib pärast 6 kuulist töötamist. Edaspidi on õigus saada ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest. Puhkust ei anta lapsehoolduspuhkusel või tasustamata puhkusel oldud aja jooksul. Põhipuhkuse nõue aegub kalendriaasta lõppemisega. Kollektiivleping on vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu või riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel. Mis reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid. Töölepingut säilitatakse tööandja juures kuni tööleping lõppemiseni + 10 aastat.
Töölepingu tähtaeg. Tähtaeg, tähtajatu
Eeldatakse, et üldjuhul sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tähtajalise võib sõlmida kuni 5 aastaks. Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peavad olema seda õigustavad, mõjuvad põhjused 9 lõige 1. Milleks on:

Töö ajutisest iseloomust tulenevad põhjused eelkõige töömahu ajutine suurenemine ja hooajatööd

Ajutiselt ära oleva töötaja asendamine
Loetelu pole ammendav :
Soov töötada ajuliselt, kuni abikaasa juurde elamiseni
Õppeajalõpuni
Igal juhul peab olema ajutine tööaeg motiveeritud nii töötaja kui ka tööandja poolt. Ajutiselt äraoleva töötaja ehk töötaja kellele tööandja seaduse või kokkuleppe alusel peab säilitama töökoha. Võib sõlmida tähtajalise lepingu kogu asendamise ajaks. Kuni äraolija tagasi tulekuni või koha vakantseks jäämiseni. Tähtajaline lõpeb üldjuhul tähtaja saabumisel. Töölepingu kestvuse ehk lõpu määramiseks on mitu võimalust

Töölepingu tähtaeg on määratud konkreetse kuupäevaga

Töölepingu tähtaeg on määratud kindla tulemuse saabumisega(n: asendatava naasmine)

Töölepingu lõppemise tähtaeg on määratud konkreetse tulemuse saavutamisega, ala koristatud .
Töösuhe loetakse algusest peale tähtajatuks , kui töötaja ja tööandja on töö ajutistest tulemustest

Sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks rohkem kui kaks korda. Kaks kuud võib maks vahe olla.
Katseaeg on ajavahemik mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele mida nõutakse töö tegemisel. Arvestades praktikat näeb seadusliku katseaja kehtestamise . Katseaeg tuleneb seadusest ja selleks ei pea eraldi kokku leppima. Seadusliku katseajakestuga esimesed 4 kuud. Alates töötaja tööleasumise päevast. Kui töölepingus pole juttu siis automaatselt. Katseaeg tähtajaliste puhulkuni kaheksaks kuuks ei tohi olla pikem kui pool töölepingu kestvusest. Pooled võivad kokku leppida katseaja mitte kohaldamises või lühendamises. Katseaja katkestamisel ja ilma täiendõppeta ei tohi samale ametikohale tagasi võtta.
Konkurentsi piirangu kokkulepe.
P 23. Konkurentsi piiranguga kokkuleppe töötaja endale kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda majandus või kutsetegevusega alal. Kokkuleppe algatajaks on tööandja võib hõlmata mõlemat või ühte piirangut. Konkurentsi piirangu mõistlikult piiritletud ja töötajale ära tuntav. Konkurentsipiiran täpselt ruumiselt piiratud, millisel paikkonnas ta kehtib. Kui kokkuleppe kehtivusaeg ei ole kindlaks määratud kehtib eeldatavalt kuni töölepingu lõppemiseni. Konkurendid samal tegevusalal tegutsevad äriühingud ja FIE-d. N: raamatupidamisteenust osutava äriühingu konkurendid, raamatupidamisteenu ja konsultatsiooni firmad , kes pakuvad raamatupidamisteenust. Eristada tuleb ka konkuretsipiirangut peale töösuhte lõppu. Kui töösuhte ajal ei pea tööandja. Peale töösuhte lõppu igakuist mõistlikku hüvitist. Hüvitise suurus sõltub paljuski sellest kui suures ulatuses on töötaja põhiõigusi piiratud pärast töölepingu lõppemist. Kas on peaaegu piiratuv või veidi piiratud uue lepingu sõlmimine. Kui tegemist on müügiesindajaga keelatud ainult jalatseid müüvate ettevõtetes. Siis pole väga olulise piiranguga tegu. Saladuse hoidmise kohustus. Töötaja peab hoidma saladuses töö tõttu teatavaks saanud asjaolusid , mille saladuseks hoidmisekso n tööandjal õigustatud huvi. Eelkõige hoidma tööandja tootlus või ärisaladust. Ei eelda poolte kokkulepet ,kuna see tuleneb seadusest. Küll aga töötaja peab teadma selle saladuse hoidmise sisu ja tööandja peab selle töötajale teatavaks tegema töölepingu sõlmimisel ja pärast seda on töötajal kohustus täita seda.
Üleütlemise tähtajad. Tööleping võib lõppeda tähtaja saabumisel , poolte kokkuleppel või seoses töötaja surmaga. Kui aga üks pooltest avaldab soovi tööleping lõpetada, siis kasutatakse võlaõiguslikku mõistet töölepingu ülesütlemine. Töölepingu ülesütlemine võib olla korraline või erakorraline. Korraliselt on õigus ainult töötajal(30 päeva ette teatada) erakorraliselt võivad mõlemad pooled, kuid seda vaid juhul , kui on olemas seaduses ettenähtud mõjuvad põhjused ja kinni peab pidama seaduses ettenähtud etteteatamis tähtaegadest. Töölepingu ülesütlemiseks tuleb esitada teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus. Ülesütlemistähtaegade kulgemine algab järgmisel päeval pärast seda , kui ülesütlemise avaldus oli teisele poolele üle antud.

Katseajal võivad mõlemad pooled üles öelda vähemalt 15 päevase tähtajaga.

Tööandja peab ette teatata erakorralisest ette teatama tööstaazi järgi

Alla 1 aasta vähemalt 15 päeva

1-5 aastat vähemalt 30 päeva

5-10 vähemalt 60 päeva

10+ vähemalt 90 päeva
Töötajast tuleneval mõjuval põhjusel võib üles öelda ette teatamis tähtaega järgimata kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja. Töötaja peab ette teatama(98)

Korralisest peab ette teatama 30 päeva

Erakorralisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama kui mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamis tähtaja lõppemiseni. Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemist kui on seaduses sätestatud on teisel poolel õigus saada hüvitist õigust ulatuses mida tal oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele. Töölepingu seadus ei määratle töösisekirjade mõistet vaid on asendanud selle tööandja kehtestatud reeglitega töökorraldusega, millest tööandja peab peab teavitama töötajat. Võib neid reegleid pidada tüüptingimusteks.
Töölepingu lõppemise alus.

Poolte kokkulepe(79) algatav pool pole oluline, kirjalik vastus ettepanekuga samale lehele

Lepingu tähtaja möödumine(80) ilma, et pooled peaksid teavitama ette, kui aga töötaja jätkab töötamist sama töötegemist peale tähtaja möödumist ja tööandja 5 tööpäeva jooksul , mil ta pidi teada saama töötaja jätkamist. Muutub tööleping sõlmimisest alates. Selle 5 tööpäeva jooksul teatada et tema edasist töötamist ei lubata. Kuni töötajale teatamiseni tuleb töö eest maksta.

Töötaja surm(81) töölepingu lõpupäev on töötaja surmapäev.

Füüsilisest isikust tööandja surm, kui sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades(111_3), kui nii ei ole siis on 2 nädala jooksul , mil ta sai teada või pidi teada saama töölepingu üleminekust

Töötaja poolne üleütlemine(83)

Tööandja poolne ülesütlemine(83)
Tööaeg ja puhkeaeg
Eeldatakse , et töötaja töötab 40 tundi 7 päevase ajavahemiku jooksul täistööaeg. Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas. Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevast. Tööaja summeeritud arvestatakse kokkulepitud 7 päevase ajavahemiku jooksul arvestusperioodi jooksul. Tööaja arvestusperiood on arvestusperiood mille kohta peetakse arvestust . Summeeritud tööaega kasutatakse teatavatel töökohtadel(ühistranspordijuht), päästetöötaja arvestus kuus kuud. Erisused ka transpordi töötajale. Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab kohustusi. Päevane ja öö töö(22:00-06:00). Lühendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele

7-12 3 tundi päeva ja 15 tundi nädalas

13-14 või kooli kohustuslikul 4 h day ja 20h week

15 aastane, kel pole koolikohustustust 6h day ja 30h week

16 -=- ja 17 aastasel 7h ja 35h week
Eraldi haridustöötajatel tööaeg ja selle kestus. Tervishoiu arvestust kuni 12 kuud, turvatöötajal 36 kuud. Tööandja peab töötavate töötajate üle eraldi arvestust. Igapäevased puhkeaja osadest. Iganädalane 48h tundi järjest 7 nädalases perioodis. Tööpäeva sees 6 tunni kohta 30 minutit vaheaega tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvata tööaja hulka. Ületunnitöö eraldi arvestust pidada ja samuti eraldi asustamine. Ületunnitööl tegemine kokkuleppel(44_1) , alaealine ei tohi teha ületunnitööd, kokkuleppeta ületunnitöö erandjuhtudel v.a. rasedad ja töötajad kellel on õigus rasudus ja sünnituspuhkusele, summeeritud tööaja arvestuse korral selgub .
Täiendava ületunnitöö kokkule
Töötamine keskmiselt üle 48 tunni nädalas
See ei tohi olla kahjulik töötaja tervisele
Töötaja võib üles öelda kahe nädalase etteteatamisega
Töötaja õigus keelduda ületunnitöö tegemisest kui

Tööandja ei järgi tööaja piiranguid(52h week) arvestusperioon ületab 4 kuud

Kahjulik töötaja tervisele

Tööandja ei täida tööohutuse ja töötervshoiu nõuedeid
Töötasu
Töötasu mõiste §5 (1).5 töölepingu kõige olulisem mõiste, kuna tööleinguks saab lugeda vaid sellise töö tegemise kokkulepet, mille eest makstakse tasu ehk töölepingu alusel töö tegemine eeldab tasu maksmist. Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajatele makstavaid tasusid. Kuna seadus ei näe ette, mis alusel ja mis viisil tuleb töötasu arvestada võivad tööandja ja töötaja kokku leppida maksmise ajaühiku(tunni,kuu) eest või ka töö soorituse eest(tükitöö), Töölepinguseaduse järgi võib nõuda ainult kokkulepitud töö tegemist, et tööandja ei saa ühepoolselt panna täiendavaid ühepoolseid tööülesandeid ja maksta selle eest omal ära nägemisel. Täiendavate lisatöö eest peavad töölepingu pooled kokku leppima töötasus selle lisatöö eest. TLS sätestab, et kokkulepitud töötasust arvatakse töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasus lepitakse kokku bruto summas. Töötaja töötasult kinnipeetavad maksed on tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku pensikohustuse makse, kui töötaja on liitunud sellega. Samas näeb töölepingu seadus ette lisaks kokkulepitud tasule anda ka muid hüvesid. Kui selline hüvede andmine töölepingus ette nähtud on ka õigus neid nõuda töötajal(ametiauto, töömobiil). Neid ei saa nõuda rahas ehk nõuda, et neid makstakse töötasuna. Kusjuures selliselt väljamaksed ei lähe töötasuna arvesse ehk need muud hüved peavad olema eristatud töötasust. Muud hüved ei lähe arvesse haigushüvitise või pensionikindlustuse arvutamisel. TLS annab valitsuse pädevusse kindlale ajaühikult vastava töötasu alammäära kehtestamise. Samuti keskmise töötasu maksmise tingimuse ja korra kehtestamise. Töölepingu seadus keelab maksta valitsuse poolt kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. Kui töötaja töötab täistööajast vähem siis väheneb ka võrdeliselt ka makstav töötasu alammäär. TLS p30 sätestab, et töötajal on õigus saada osa tööandja käibest või kasumist või muust majandus tulemustelt, kusjuures aluseks võetakse tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Töötale makstakse majandusaasta eest. See aga ei keela töölepingus kokku leppida majandustulemust maksta mingi muu majandusaasta perioodi eest. Kuu või kvartali eest. Samuti annab TLS töölepingu pooltele võimaluse ise otsustada ja kokku leppida, millise majandusnäitaja alusel tasu arvestatakse. (N: kasumi, käive või muu majandustulemuse alusel) töötaja ja tööandja on vabad kokkuleppimises, kui kaua peab olema töötatud, et tal oleks õigus saada majandustulemustelt. TLS 33_3 kohaselt peab tööandja tasu välja maksma ärast osa kindlaks määramist, kuid hiljemalt 6 kuu jooksul majandusaasta kehtestamist. Sisenõutavaks tuleb 6 mööndumisel majandusaasta aruande kinnitamisest. Eraldi tasu arvestamise arvel välja toodud tehingutelt makstav tasu. Tehingutelt makstav tasu on praktikas sagedasti kasutatav moodus motiveerimaks töötajat tegema tulemuslikumat tööd. Võs 679-682 sätteid. Tasu maksmise aluseks on töötaja poolt tööandja nimel kolmandate inimestege sõlmitud tehingud . On kokkulepe mille alusel töötaja on kohustatud töötasu ja muid hüvesid kasutama teatud eesmärgil tühine ehk see säte toetab töötasu puutumatuse põhimõtet. 33_1 tööandja maksab töötasu üks kord kuus, kui ei ole kokkulepitud lühemat perioodi. Küll aga ei või kokku leppida pikema perioodi jooksul. Hiljemalt palgapäeval on kohustatud välja maksma. Eelneval tööpäeval. Töötasu makstakse ülekandmisega töötaja poolt ette näidatud pangakontole. Töötasu maksmine töö mitteandmisel. Tööandjal peab maksma keskmist töötasu ka juhul kui tööandja ei andnud talle tööd. Töötasu ei pea maksma töötajatele, kes on töölt lahkunud või haige või töö takistatud töötaja süül. Seaduandja on ette näinud kaks võimalust, mil tööandja peab maksma ka aja eest, kui töötaja ei täida tööülesandeid ja pole ka tööandjast tulenevalt takistusi:

Töötaja on kohustatud täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivleingu ega seadusega juhul kui korraldus tuleneb hädavajadusest. Hädavajadus on eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju ja kahju tekkimise ohu olukord.

Töölepingu seaduse 19_3 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest ...
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näiteks esineb töökeskkonna volinik .
Töötasu maksmise erijuhud ületunnitöö 1,5x, öötöö 1,25, riigipühal 2x. Selle võib hüvitada vabas ajas. Sissenõude pööramine töötasule. Sissenõude piiramist töötasule sätestab täitementlus seadus 132. Millek ohaselt

Kinni pidamist ei tehte , kui töötasu ei ületa alammäära

Ülal peetavate korral suureneb töötasust mitte kinnipeetav summal 1/3 võrra iga ülalpeetava kohta alammäärast

Kui töötaja töötasu on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem võib kuni 5- töötasu alamäärale suurusele summale vastavast osast kinni pidada 2/3 seda ületavast töötasust. Tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületa 2/3 kogu sissetulekust .
Töötasu maksmisega viivitamine. Viivise määraks on euribor +7% aastas. Euribori avaldab Eesti pank .
Puhkus on periood, mille jooksul töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Tasustatavaks ja tasustamatuks puhkus. Tasustatav puhkus jaotub põhipuhkuseks, mida andakse töö eest ja töötajast tulenevalt nõudest. Puhkuse liigid on

Põhipuhkus

Vanemapuhkus

Rasudus ja sünnituspuhkus

Isapuhkus

Lapsendajauhkus

Lapsehoolduspuhkus

Lapsepuhkus

Õppepuhkus
Töötajal õigus kasutada puhkust vastavalt oma ära nägemisele ja põhipuhkust andakse kalendripäevades. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. TLS ettenähtud isa puhkus, lapsepuhkust ja tasutamata lapsepuhkust andkase tööpäevades. Töötaja tööpäev on iga kalendripäev, mil ta täidab tööülesandeid. Tööpäeva pikkus ei loe. Kui üks töövahetus langeb kahele kalendripäevale siis on mõlemad päevad töötaja tööpäevad. Põhipuhkuse pikkus sõltub sellest, kas tegu on tavalise töötajaga, alaealisega, töövõimetuspensi saajaga või haridustöötajaga. Üldjuhul eeldatakse 28 kalendripäeva ei ole kokku lepitud pikemas põhipuhkuses või tls ei ole teisiti määranud. Põhipuhkust andakse tööpanuse eest oma töövõimet taastada. Täistööaja ja osalise tööajaga on pikkus sama, kuid ei näe ette lisapuhkuse mõistet. Tööandja on kohustatud tagama töötervishoidu ja tööohutuse nõudeid. Alaealiste põhipuhkuseks 35 kalendripäeva. Töövõimetus pensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel 35 päeva. Haridus ja teadustöö töötajatel kuni 56 kalendripäeva. Rasedus ja sünnituspuhkus on 140 kalendripäeva. Naise on õigus hakata kasutama vähemalt 70 päeva enne arsti määratavat eeldatavat sünnituspäeva. Õigus saada sünnitushüvitist täies ulatuses, kui ta on jäänud sünnituspuhkusele vähemalt 35 päeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituskuupäeva. Kui naine jääb hiljem siis lüheneb vastavalt perioodile. Isal on õigus saada 10 tööpäeva kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat lapse sündi või 2 kuu jooksul pärast lase sündi. Lapsendajal on õigus saada puhkust 70 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Lapsehoolduspuhkus emal või isal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni . Lapsehoolduspuhkust võib korraga kasutada üks lapsevanem . Lapse emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkus 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14 aastast last, 6 tööpäeva vähemalt kolm alla 14 last või vähemalt 1 alla kolme aastane laps. Emal või isal, kes kasvatab kuni 14 aastast last või kuni 18 aastast puudega last on õigus saada 10 kalendripäeva tasustamata puhkust. Ühel lapsevanemal ja ühe kalendriaasta jooksul. Õppepuhkus reguleerib 67_1. Põhipuhkuse andmine kalendriaasta alusel osadeks , kusjuures üks osa olema 14 kalendripäeva pikk. Puhkuse ajakava põhipuhkus ja muud puhkused. Põhipuhkuse aegumine 1 aasta jooksul pärast puhkuseaasta jooksul. Aegumine peatub, kui töötaja kasutab radus, lapsendaja , ajateenistus jne eest. 2010 aasta puhkus aegub 2012 1 jan. Kui töötaja oli 3 kuud siis on tal õigus ¼ puhkusest.
Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal:
Naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust
Mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naisel rasedus- ja sünnituspuhkus
Vanemal kes kasvatab kuni 7 aastast last
7-10 aastast last tema koolivaheajal
Lapsehoolduspuhkust

• Vanemal
  
• Tegelikul hooldajal
  
• Eestkostjal
  
• Isikul, kellega on leping
  

Korraga üks võib kasutada. Võib kasutada ka mitmes osas. Jäämist või katkestamist töötaja teatab ette 14 kp.
Isapuhkus 10 tp 2 kuu jooksul eeldatavast sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul peale sündi. Seda ei tasustata
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded eraldi nõuded rasedatele ja rinnaga toitvate naiste tööks.
Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatluseks ja lisavaheajad lase toitmiseks.
Tööandjalt saab ajutiselt terviseseisunile vastavat tööd nõuda rase ja töötaja kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.
Kui tööandjal ei ole terviseseisundile vastavat tööd anda, maksab selle aja eest hüvitist haigekassa.
Lähetusse võib saata üksnes töötaja nõusolekul: rasedat, töötajat, kes kasvatab alla 3 aastast või puudega last ning alaealist
Tööandja ei tohi lepingut üles öelda: töötaja on rase või on tal õigus sellele puhkusele, täidab perekondlikke kohustusi
Sellel ajal on kohustus tõendada ,et leping öeldi üles seaduslikel alustel.
Koondamine eelisjärjekorras jääb alla 3 aastase lapse kasvataja
Koondada ei tohi rasedat, rasedus või sünnituspuhkusel või lapsehooldus puhkust või lapsendaja puhkust
Rase ja puhkuse õigusega peab tööandjat teavitama oma seisundist.
Kahju hüvitamisel lähtutakse võs 7 peatükist arvestatakse töölepingu seadusega kehtestatud piiranguid. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise olevat asjaolu ei oleks esinenud . Hüvitatakse otsenevaraline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsese varalise kahju all mõistetakse võs kohaselt eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtus või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine ning kahju tekkimisega seoses kantud või tulevikus kantavad kulud. Sealhulgas mõistlikud kulud kahju ära hoidmiseks või vähendamiseks kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisel. Näiteks ekspertiisi tasu kahju tasu kindlaks määramiseks, tulevikus makstavad või makstud leppetrahvid. Saamata jäänud tulu on võs kohaselt kasu, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamisega. Hävinud asja hinnatõusust saamata jäänud tulu, saamata jäänud ettevõtlustulu jne. Saamata jäänud tulu korral on tegemist oletusliku tuluga saab seda hinnata ligilähedaselt. Tööandja peab tõendama selle tõenäosust. Kahju hüvitamist tahtluse ja oletuse korral. TLS 74 kohaselt vastutab töötaja, kes on töölepingut tahtlikult rikkunud kogu tööandja vastutab tekitatud kahju eest. TLS 74 (2) sätestab töötaja hooletuse tõttu ja hooletuse mõiste haarab ka rasket hooletust. Hooletus on käibes vajaliku hoole jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral jätmine. Tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine , võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõppemisel. Tööandja tuvastab töötaja hoolsue määra. Hooletuse korral kahju kindlaks määramine hooletuse puhul ei võeta arvesse ainult tegelikku kahju ulatust vaid arvestatakse paljude asjaoludega eelkõige arvestatakse kahju ulatuse kindlaks määramisel: töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, tööiseloomust tulenevaid riske, töötaja suhtekestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, tööandja mõistlikult kahjude vältimiseks seotud. Töölepingu seadus näeb ette, et hüvitamisele kuuluva surust tuleb vähendada tööandja tegevusega tüüpilise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Näiteks lõhub ettekandja hooletuse tõttu kandikutäie klaase. Samas on toitlusasutuses tüüpiline risk, et mõni klaas võib puruneda ja seda tuleb kahju määramisel arvesse võtta. Seadus ei piira hüvitamisele kuuluva kahju suurust. See tähendab sissenõudmisele kuuluv summa võib olla ükskõik kui suur, kuid peab eelnevaid asjaolusid arvestama. Kahju hüvitamine tööle mitte asumisel või omavolilisele lahkumisel on tööandjal töölepingu ülesütlemisel kahju hüvitamist, kui tööandja ei asu põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata. Seadusandja eeldab, et kahju suurus vastab ühe kuu keskmisele töötasule. Sisuliselt on seadusega ettenähtud leppetrahviga töötaja ühe kuulise palga suuruses. Aegumistähtaeg 3 aastat ja nõude sissenõutavaks muutumisega algab. TLS 74(4) sätestab erisuse tööandja jaoks tööandja nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekitatud kahju aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikut, kuid mitte hiljem kui kolm aastat peale kahju tekkimist. Varalise vastutuse kokkulepe. TLS 75 varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata tööst temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Vara all on mõeldud materiaalseid kui ka rahalisi vahendeid. Süüst sõltumatu rakendamise eelduseks on varalise vastutuse kokkulee eest töötaja ja tööandja vahel. Seadusandja on ette näinud täsed tingimused, millele selline kokkulepe peab vastama. TLS 75(2) sätestab, et varalise vastutuse kokkulepe üksnes siis kui

Sõlmitud kirjalikult ---- omakäeline allkiri , eraldiseisev dokument, täiendab kokkulepe tööandja ja töötaja vahel

Muuta kui muutuvad tingimused n: asukoht

Ruumiliselt, ajaliselt, esemiselt, mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud- kindlaks määratud rahalised vahendid, vara asukoht ning aeg mil vastutust kannab. Töötaja ei saa kanda kogu aeg vastutust

Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaks määratud töötajate ringil. Varal millel pole kindlaks määratud ligi pääšejate ringi on kehtetu

Kokkulepe vastutuse rahalises ülempiiris. Peab tööandja arvestama vara väärtust või meetmeid säilimiseks või reaalset ohtu vähenemises. Laos tekib puudujääk kogu kauba ulatuses.

Tööandja maksab töötaja ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Mõistlikku hüvitise suuruse peavad pooled omavahel kokku leppima ja eelkõige sõltub hüvituse suurus eelkõige ülempiirist. Siin tuleb arvestada tööandja poolt vara säilimiseks või säilimise tagamiseks kasutusele võetud abinõusid, turvakaamerad, signalisatsioon, laoprogrammid ning kui suur on puudujäägi tekkimise võimalus. Kindlasti ei saa mõistlik hüvitis sisalduda töötasu alammääras.
Varalise kokkuleppe alusel on töötaja kohustatud hüvitama kahju kokkulepitud rahalise ülempiiri ulatusest, sõltumata sellest, kas ta oli süüdi kahju tekkimises või mitte kuna ta ei ole täitnud endale kokkuleppega võetud kohustust. Tööandja saab sõlmida kokkuleppe mitme töötajaga ühe ja sama vara kohta. Näiteks töötavad laos kolm töötajat, kes kõik peavad vastutama selles laos oleva vara säilimise eest. Varalise vastutuse leping tuleb sõlmida eraldi arvestades 75(2) kehtestatud nõudeid, kuid need kokkulepped võib vormistada ühes ja samas dokumendis. Kahju hüvitamise kord: kohtu väliselt võib tööandja töötasu nõudega tasaarveldada, töötaja kirjalikul nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti tls 78 1,2,4. Enne tasaarvestusnõude nõusolekut on tühine. Tasaarvestamisel tuleb arvestada täitemenetlusseaduse 132 sissenõude kohta sätestatut.
Tööandja vastutus on sätestatud tls 7 peatükis. Vastutuse maksimaalne ulatus tööandjale, kes ei ole juriidiline isik on kindlaks määratud trahviühikutes. Tööandja juriidilisele isiku maksimaalselt võimaliku summana. Trahviühiku väärtuseks on 60 krooni. Tööandjale, kes ei ole juriidiline isik leitakse trahvisumma trahviühikutes määratud trahvi korrutatud arvuga. Max 100*60. Juriidilise isikule 20 000 krooni. Tööandja vastutus määratakse igal tls 117-129 ettejuhul piirsuuruse ulatuses arvestades tööandja kohustuse rikkumise tagajärgi või võimalikke tagajärgi, rikkumiste kordumist või ajalist olustikku. 117 tööandja andmete esitama jätmine- rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidiline 20 000.
Individuaalse töövaidluse lahendamine. Individuaalsete töövaidlustelahendamise seauduse, tsiviilkohtumenetlusseadus, töövaidluskomisjoni põhimäärus. Ind vaidlus on töölepingu alusel tekkinud töötaja ja tööandja vaheline eraõiguslik. Vaidlus ka töölepingu nõude üle itvls 2. Vaidlust lahendavad organid, ettevõtte lepituskomisjon, kohus. Töövaidluskomisjon on kohtueelne individuaalseid töövaidlusi lahendav organ. Kusjuures lahendava organi valib huvitatud pool. Üheaegne pöördumine töövaidluskomisjoni ja kohtusse on keelatud. TVK lahendab kuhi 150 000 krooni. Töösuhtest tuleneva nõude esitamise nõude tähtaeg. Töösuhtest tuleneva nõude võib esitada 4 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja sai teada või pidi teada saama rikkumisest . Töölepingu ülesütlemise nõude aegumine 30 päeva avalduse saamisest. Töötasu nõude esitamise tähtaeg 3 aastat pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kohtus vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja töötasu nõudmisel, ülesütlemise tühisuse tuvastamisel. Moodustatakse kohalike tööinspektsiionide juures. Komisjoni kuuluvad tvk juhataja kõrgeima juriidilise haridusega ametnik , töötajate esindajad, tööandjate esindajad. Vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjonis tuleb esitada avaldus kirjalikus vormis kahes eksemplaris töötaja töökoha järgsele töövaidluskomisjonile. Kui töötaja töökoht on kindlaks määratud mitut maakonda hõlmava piirkonnana esitatakse tööandja elukoha või asukoha järgsele töövaidluskomisjonile. Avaldusee tuleb märkida:

Töövaidluskomisjoni nimi kuhu avaldus esitatakse

Avalduse esitaja nimi või nimetus;Isiku või registrikood;Töökoht;Elu või asukoht;Sidevahendite numbrid

Isiku nimi või nimetus, kelle vastu nõue esitatakse elu või asukoht, kood ja sidevahendite numbrid

Avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue kusjuures rahalise nõude korral näidatakse nõude kogusumma

Nõude aluseks olevate põhjuste kirjeldus , nõude õiguslik alus

Dokumentaalsed tõendid millega nõuet põhjendatakse
Kui tegemist ei ole nõue 150k+ nõudega kohtu asemel töövaidluskomisjoni kasuks räägib eelkõige kiire ja lihtsama menetlusega lahendamine. Menetlusse võtmine otsustatakse töövaidlusasja menetlusse võtmise 3 tp jooksul pärast kirjaliku avalduse esitamist töövaidluskomisjonile. Kuna töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtu menetluse seadustikuga siis kohaldub hagi menetlusse võtmise tähtaja osas kohus lahendab hagi menetlusse võtmise mõistliku aja jooksul. Samuti töövaidluskomisjoni ja kohtu puhul erinevad tähtajad vaidluse lahendamiseks üldjuhul peab töövaidluskomisjon vaatama avalduse läbi hiljemalt 1 kuu jooksul avalduse saabumisele jäärgnevast päevast. Samas kohtu poolt läbivaatamiseks kindlat tähtaega mille jooksul tuleb hagi avaldus läbi vaadata. Töövaidluskomisjoni pöördumisel tuleb arvesse võtta et töövaidluskomisjoniga mitte nõustumisel on vaidluse poolel õigus pöörduda kohtusse sama vaidluse läbivaatamiseks. Riigilõivu ei võeta töötasu nõude korral kohtusse ja ka töölepingu tühisuse hagi läbivaatamise eest. Vaidlusega seonduvate kulude osas tuleb arvestada sellega, et töövaidluskomisjonis ei saa taotleda teiselt poolelt õigusabi kulude hüvitust samas kohtumenetluses võimalik. Sõltumata sellest kas tvk või kohtusse tuleks vaidluse korral alati järgida nõude esitamiseks seadusega ettenähtud tähtaegu. Vastasel juhul võib juhtuda et tvorgan kohaldab teise poole aegumist ja nõue jääb rahuldamata. Üldjuhul on see aeg 4 kuud. Tvk otsuse vaidlustamisel üksnes samad nõudedd kohtule mis juba tvk-le.

Kohtukorraldus

Kohtuvõim võimude lahususe printsiibil. Lähtutakse kohtute seadusest, mille kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja kes on sõltumatu ja kooskõlas seadusega ja põhiseadusega. Eesti kohtusüsteem kolme astmeline. Maakohtud- tsiviil ja kriminaalasju, halduskohtud - esimese astmena haldusasju. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud tallinna ja tartu appelatsioonikohtud. Nad arutavad ja tsiviil, kriminaal ja haldusasju apelatsioonikohtu. Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab läbi kassatsiooni kaebusi ja teostab põhiseaduse järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit , samuti registriosakond kus peetakse äriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond.
Karistusõigus
Määrab kindlaks millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ja nende kohaldamise korra vastavatetegude toimepanekute süüdiolevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. Kasutusel 2000 aastast, mil toimus karistusõiguse reform ja 1 sept 2002 jõustus karistusseadustik . Kaotas kehtivuse seni kehtinud kriminaalkoodeks . Reformiga ühendati need õigusharud kriminaalõigus ja halduskaristusõigus ja loodi uus õigusaru karistusõigus. Karistusõigus näeb karistuse ette nii kuritegude kui ka varasemate haldusõigus rikkumiste eest praegu väärtegude eest. Karistusõiguse maht ilmneb süüteo mõiste kaudu. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Väärtegude näol on tegu eelkõige varem sätestatud haldusõiguste rikkumistega. Kuritegu on kahe tunnusega kuritegu on tegu mis karistusseaduses sätestatud, eristab kuritegu väärteost ja teeb karistuse järgi. Kuriteo ees on põhikaristusena vangistus või rahaline karistus . Juriidilise isiku puhul on sundlõpetamine vangistuse asemel. Väärteo mõiste on samal põhimõttel väärtegu on karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud tegu, väärteo eest põhikaristus rahatrahv, arest ja sõiduki juhtimise ära võtmine. Karistusseaduse mõiste kooskõlas väärteo ja kuriteo mõistega on karistusseadustik ja muu seadus mis näeb ette karistuse süüteo eest. Väärteod on vaid osaliselt kodifitseeritud. Väärtegude jaguneb põhimõttel mille karistus tuleb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest liiklusseaduses nähakse ette vastava seaduse lõpus. Karistusseadus sätestab väärteod mille kohta eriseadust ei ole. Karistusseadustik jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa 1-87 sisaldab üld ja reflektiivseid sätteid. Annab teo karistatavuse üldised alused ja üld põhimõtted. Üldosas sisalduvad ka vastavad määratused N süüteo katse. Põhikaristuse määramine mitme süüteo eest. Karistusseadustiku eriosa 88-451 sisaldab konkreetsete karistavate tegude kirjeldusi ning määrab kindlaks, millised karistused on nende eest kohaldatavad koossseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega. Hädakaitse seisund, hädaseisund, eksimus, tahtlus ,kaudne tahtus, süüteo toimepanija . Karistus süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja mis samaaegselt toimib ärahoidva vahendina., et ei pandaks seda süütegu tulevikus või tulevikus piirata. Rahaline karistus füüsilisele isikule on 30 – 500 päevamäära. Päevamäär on suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise sissetuleku päeva alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär(50 EEK). Alaealisele on 30 – 250 päevamäära ja juriidilisele 50 tuhat kuni 250 miljonit krooni. Vangistus füüsilisele isikule 30 päeva – 20 aastat või eluaegne vangistus. Alaealise 30 päeva kuni 10 aastat. Juriidilisele isikulee sund lõpetamine. Asendada vangistuse üldkasulika tööga lühiajalise karistuse korral. 2 tundi üldkasulikku tööd 1 päev vangistust. Rahatrahv määratakse trahviühikutest ja trahviühik 60 krooni. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidevsaatva võimuga volitustega valla ja linna valitsus ning eraõiguslik halduslepingu alusel. Täidevsaatva võimu volitustega asutusteks on politseiprefektuur , keskkriminaalpolitsei, kaitsepolitseiamet ning oma tegevusvaldkondades ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid.