dekoratsioon- kaunistus, kujundus detail- üksikasi detektiivfilm- liik seiklusfilme, kus peategelaseks on detektiiv ja sisuks kuriteo avastamine dialoog- kahekõne dramaturgia- näitekirjandus, lavastamisteadus E ekraniseerima- kirjandusteose põhjal filmi looma episood- kõrvalseik, mingi teose üksiksündmus eskiis- kavand, visand F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S slaid- valguspilt stseen- lavapilt, sündmus, etteaste
Filmi sisu on järgmine..: Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende automootor puruneb. Tee ääres peatub Volga, millest ulatab kaardi mees, keda John "hulluks" oli pidanud
Filmi sisu on järgmine..: Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende automootor puruneb. Tee ääres peatub Volga, millest ulatab kaardi mees, keda John "hulluks" oli pidanud
John linnaproua abikaasa Ärni naine Talu pere lapsed Lühiülevaade teose sisust Muhumaa tallu saabub kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kaunis Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Filmi ja raamatu võrdlus Film ja raamat pole üks ühele samad. Filmis on palju rohkem inimesi ja juhtumisi, mida raamatus pole. Film aitas raamatust parema ettekujutuse saada. Tänan tähelepanu eest!
garanteerib filmi menukuse. Filmis on muudetud ka peategelase välimust. Oscar Wilde kirjeldas oma raamatus Doriani heleda päisena kuid filmis esines peategelane hoopis mustade juustega. Kindlasti oli raske produtsendil leida ideaalset ja täiesti identset peaosatäitjat kuna Dorian on kirjaniku vaimusünnitus. Sageli peab leppima kõige sarnasema näojoonte ja välimusega näitlejaga. Kuna tegu on suhteliselt uue filmiga siis oleks võinud katsetada juuste värvimist või isegi paruka kasutamist, et tagada Doriani identne välimus. Erinevalt raamatust esines filmis uus tegelane, Henry tütar. Neid oli kaasatud linateosesse, et tuua veidi põnevust ja romantikat. Loodi armastuslugu Doriani ja Henry tütre vahel, mis oli väga pingeline kuna Henry ei kiitnud nende suhet heaks. Film võttis ootamatu pöörde kui Dorian otsustas end paremaks muuta just armastatu nimel ning enda elu tules võtta. Selline züsee uuendus tõi Doriani eluloosse uusi aspekte
"Suvitajad" ainetel. Sisu Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende automootor puruneb. Tee ääres peatub Volga, millest ulatab kaardi mees, keda John "hulluks" oli pidanud.
Tundsin end üle pika aja taas noorena. Mõtlesin: ‘’Kas tema ongi, see keda ma otsinud olen?’’ See mis juhtus hommikul tõukas selle küsimuse hoobilt pikali. ‘’Oeh, Konrad,’’ alustas ta. ‘’Sa ei rääkinud mulle kunagi, kuidas sa rikkaks said.’’ ‘’Teadsin, et kord see küsimus su suust tuleb. Seda saladust olen ma vähesestele rääkinud. Omal ajal olin ma Hollandis narkokullar.’’ ‘’Ah see pole midagi!’’ ütles ta mulle, ja võttis endal paruka peast. Ma jäin suu ammuli vahtima. Ei suutnud uskuda juhtunut. Inimene, keda ma arvasin olema mu unistus, muutus hetkega Rapunzelist Shrekiks. Panin end riidesse. Sõitsin Võrru oma korterisse tagasi. Panin piibu ette. Ja mõtlesin endamisi – ‘’Turg ei ole vist siiski naise otsimiseks parim koht.’’
sealjuures naeratab lollakalt. 173 Eestlane on kade. Rein ütles, et mõisnike, kui eestlastest rikkamate inimeste, sabarakke tuleb riisuda, neilt rikkust ära võtta, antud olukorras siis püksid ja kuub. 26 Saarlane läks mõisa aita vilja varastama mõisal oli rohkem kui tal ning ta otsustas võtta sealt, kust võtta on. 7779 Eestlane on loll. Sulane Jaan ei teadnud, mis on parukas ning Ints tõi toast talle paruka ning õhutas seda maitsema, öeldes, et tegu on saiaga, Sulane Jaan maitseski. 90 Ints saatis Jaani ,,Ahvukaadi" järgi, Jaan arvas, et tegemist on ehtsa ahviga, ta polnud ahvi kunagi varem ise näinud. Jaan õrritas advokaati ja pidas teda metselajaks. Tagajärjeks oli see, et Jaan sai ühe korraliku keretäie. 126128 Kokkuvõte Kõige eelneva põhjal võib öelda, et Andrus Kivirähk on kujutanud eestlast sellise
.....................................................................................................................11 1.SISSEJUHATUS Soengumood oli muistses Egiptuses, 3000 e.m.a aukohal, seda tõestavad urnidelt, kirstudelt ja hauakambrite seintelt leitud maalid. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma juukse jumal. Soenguid läbis geomeetriline figuur- trapets. Kuigi peamine atribuut oli parukas, soeng ikka ie erinenud mitmekesisusega, eriti meestel. Kõik egiptuse elanikud kandsid parukad ning paruka kuju, suurus ja materjal näitasid sotsiaalset päritolu. Parukaid valmistati naturaalsetest juustest, loomade karvadest, siidniidist, köitest, taimekasvudest ja värviti pruuni ja musta värviga, sest need värvid olid mooes. Parukal oli ka peakatte roll, mis oli väga tähtis. 2.MEHED Kõik mehed ajasid habet. Vaarao kandis kunsthabet, see oli maaomaniku märk. Habet kinnitati nööriga. Habed tehti samuti nagu parukad, nad võiksid olla erineva kujuga: piklikud punutatud patsi
Vana-Kreeka teater Vana-Kreeka teatri kujunemine. Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Näidendid olid tragöödilise sisuga ning kreekakeelsed. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde veel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Teatrietendused moodustatsid Dionysose austamise pidustuste tähtsa osa. Komöödiad ja tragöödiad. Anteenas esitati alatase 6. sajandi lõpust enne meie aja arvamist igal aastal tragöödiaid, komöödiaid ja saatüridraamasid. Need olid arenenud algelistest kultusliku laadi Dionysose auks peetud ettekandeist. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis ko...
juustega väikest soengut. See muutus kohevamaks ja kael venis tänu sellele pikemaks JUUKSED MEHED Kui veel 1685. aasta paiku kandsid mehed täispikki parukaid, mis olid lokkis ning kahele poole lahku kammitud, siis 18. sajandil sai tuntuks ka kottparukas. Selleks nimetatakse hobusesaba, mis kukla peal pistetud siidikotti, mis omakorda kaela ümber kinni seotud. 18. sajandi lõpus kanti veel seljani ulatuvaid parukaid, mis olid sätitud lokkidesse. Paruka pealael olid õrnemad tihedad lokid. Sajandivahetuseks käis, aga enamus mehi ringi juba oma juustega, sest muidu poleks olnud võimalik kanda viimase moe järgi kübarat, milleks oli kolmnurkkübar EHTED Sulgedega peaehted, päikesevari, lehvikud MUSTRID VÄRVID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL MAALIKUNST Eeskuju antiigist, kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida seostati tollal juhtunuga Eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane
Mehed hoolitsesid habemekese eest, piirasid, vahatasid, kähardasid. Samuti olid kasutusel ka valehabemed. Tollal oli moes enamasti lühikesed juuksed.Kõige enam aga meeldis lühike potilõikus Barokoajastu Meestel olid väga moes pikad juuksed. Barokiajastu tunnusmärgiks oli armulokike ehk paelaga seotud juuksesalk, mis tähistas andumust oma südamedaamile. 1660 a hakati kandma parukaid. Loomulikes värvides parukaid tehti imporditud inimjuustest. Uhke paruka juurde kuulus meestel paljaks raseeritud nägu. Rokkokoo Hakkasid ka mehed oma soenguid puuderdama. Kui naised katsid tol ajal nisujahuga oma juukseid, et neid heledamaks saada, siis mehed hakkasid kandma suuri valgeid parukaid. Parukamoodi iseloomustasid vorstikesekujulised juukserullid kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Parukaid tehti inimjuustest, kitsekarvadest, hobusejõhvist, taimekiudu karvadest.
Kuna ratsutamisel kippusid juuksed sassi minema, siis sidus daam juuksed siidpaelaga üles. Õuedaamid võtsid soengu otsekohe omaks ning hakkasid siiani õlgadeni lokke samal viisil üles siduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 1660. aasta paiku hakkasid nii mehed kui ka naised kandma parukaid. Parukas varjas kiilaspäisust, kuid võis ka inimest visuaalselt pikemaks muuta. Louis XIV tõi moodi tohutult kõrge lokilise paruka. Loomulikes värvides parukaid tehti imporditud iminjuustest ninu uhke paruka juurde kuulus meestel paljaks raseeritud nägu. -8- Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................. 3 1. Ajalooline taust ................................................................................................. 4 2. Naised barokiajastul ....................................
Raamat annab väga haarava ülevaate kultuse ja mängu tiheda seotuse üle. Iidsest ajast meieni jõudnud sakraalse mänguga võib parallele tõmmata spordis, sõjas, kunstis, teatris ja diplomaatias. Huizinga järgi on ka tants ja muusika mängu väljendusvormid, sest mäng on täis rütmi ja harmooniat. Autor võrdsustab rütmist sündiva värsi kultuuriga. Seega on mäng ka teatraalne. Inimene armastab maskeeringuid, mille kõige eredamaks näiteks oli 17. ja 18. sajandil paruka kandmise tava. 19. sajandit peab raamatu autor kõige mänguvaesemaks. Loomad mängisid juba enne inimkultuuri tekkimist. Kõik mängu põhitunnused on loomade mängus olemas ja see on nende jaoks midagi enamat kui pelgalt füsioloogiline või füsioloogiliselt tingitud psüühiline nähtus. Ainult mängu kaudu õpetavad kõrgemalt arenenud loomad oma poegadele käitumismalle, mis sünnipäraselt nende geneetilises programmis puuduvad
tants. Raamat annab väga haarava ülevaate kultuse ja mängu tiheda seotuse üle. Iidsest ajast meieni jõudnud sakraalse mänguga võib parallele tõmmata spordis, sõjas, kunstis, teatris ja diplomaatias. Huizinga järgi on ka tants ja muusika mängu väljendusvormid, sest mäng on täis rütmi ja harmooniat. Autor võrdsustab rütmist sündiva värsi kultuuriga. Seega on mäng ka teatraalne. Inimene armastab maskeeringuid, mille kõige eredamaks näiteks oli 17. ja 18. sajandil paruka kandmise tava. 19. sajandit peab raamatu autor kõige mänguvaesemaks. Mängus kerkib alati küsimus: ,,Kas õnnestub?" Kui mäng pakub silmale ilu, on tal ka kultuuriline väärtus. Läbi aegade on mängul olnud kindlad moraalsed alused. Mäng allus kokkulepitud reeglitele ja oli püha. Mängu ja tõelisust on raske eristada. Oma teoses rõhutabki autor enam mängu pühalikkust. Samuti arvab Huizinga, et kultuuri ja mängu seost tuleb otsida sotsiaalse mängu kõrgemates
Peakate kui selline muutus dekoratiivseks. Kübarate äär tehti kitsamaks, suurus läks väiksemaks ja sulg kattis kogu põhja. Peakatte serv oli nüüd kolmnurkselt üles, et seda oleks hõlpsam kaenla all kanda. Salongides kantav kübar muutus aga nii pisikeseks, et seda oli lausa raske pähe panna. Versailles töötasid raugematu usinusega aga parukameistrid. Oma teoste loomiseks kasutasid nad loomakarvu, mererohtu, maisikiude jne. Kuninga korraldusel jäid blondid juuksed kui paruka materjal ainult tema ja tema pereliikmete käsutusse. Viimaseid saadi Flandria ja Bretagne`i blondiinidelt. Aristokraadid pidid oma parukaid pidevalt puuderdama jahu jms, et nende tume värv heledaks saada. Louis XIV omas oma valitsusaja alguses tihedaid juukseid ning ei näinud parukatel erilist mõtet. Samas aeg hakkas tema loomulikku juuksekasvu tugevalt hõrendama ning tal ei jäänud midagi muud üle, kui kehtestada üleüldine parukakandmise käsk.
· Kaunid juuksed on ameeriklaste meelest tähtsamad kui kolledziharidus või perekonnaõnn. · Ameerika naisel on vähemalt üks föön ja tavaliselt ka lokitangid ,peale selle veel elektriline juuksekoolutaja, rääkimata igasugustest muudest soenguharjadest ,juuksenõeltest jne. · Ka meestel on omad föönid ja, kui nad kiilaspäisuse all kannatavad, ergutavad nad juuste kasvu vastavate stimulaatoritega, muretsevad paruka või lasevad karvu kolba juukserikkamast piirkonnast paljastele aladele siirdada. Tänan tähelepanu eest!
Juuste (karvade) kadu algab enamasti 2-3 nädalat pärast kemoteraapia algust. Võib olla nii järsk kui ka etapiline (ei esine 100% kõigil). Sõltub: ravimist, doosist, manustamisviisist ja intervallist. Juuksehooldus: õrnatoimelineshampoon–pesemisel mitte hõõruda (kuni 2 korda nädalas); ära kasuta fööni, kuumi tange ega tugevat juukseharja; väldi juuksehooldusvahendeid; korrigeeri olemasolevat juukselõikust; alusta varakult räti, mütsi või paruka kandmist.; kaitse oma peanahka UV-kiirguse eest; emotsionaalselt raske kõrvaltoime. 6. Milliseid võtteid saab kasutada kõhulahtisuse esinemisel? Millised ravimid selle esinemisel kasutusel on ja kuidas neid ravimeid manustatakse? Mida peab kõhulahtisuse tekkel jälgima ja millal peab patsient viivitamatult meditsiinilist abi otsima ja pöörduma? Süüa kergesti seeditavaid toite (BRAT). Väldi värskeid puu-ja köögivilju. Vedelikutarve (sool, suhkur).
Talle meeldib arutleda ja mõelda asjadest, nagu näiteks ajalained, millest teised inimesed tihtipeale aru ei saa. Oma eluga on Doc siiski puntras nagu Tommygi - tal ei ole tööd ega elukohta. Amiee on salapärane naine, kes ilmub Tommy ja Doci ellu. Tommy ja Amiee esmakohtumisel on tal peas must parukas. Oma parukat kasutab ta kui kaitsekilpi, mille taha peidab enda tõelisi tundeid, emotsioone ja identiteeti. Kui Amiee’l tärkab usaldus Tommy vastu võtab ta ka peast paruka ning julgeb olla käituda iseendana. Amiee minevik on aga täis hirmsaid saladusi. Ta teenib raha prostituudina, ta laps on tema käest ära võetud ning tema mees on vägivaldne. Maurice (osatäitja Hannes Kaljujärv) on Tommy onu. Tema naine on surnud ja Maurice leinab teda endiselt taga. Peale naise surma kadus ka Maurice’i tõeline elurõõm. Maurice hoolib Tommyst kui oma pojast ning Tommy suutmatus eluga toime tulla tekitab talle palju muret ja südamevalu.
pesi end veel veega, peenemad prouad ja preilid panid ihule üha uusi lõhnaõlisid, nägu mingiti ja puuderdati. Niisiis segunes pesemata ihu higi hais peente lõhnaõlide aroomiga hinge matvaks leitsakuks. Pesemata ihu oli soodne loomakeste levikuks, kuid selles ei nähtud mi dagi häbiväärset. Peentel daamidel ja härradel olid käes elevandiluust kepikesed, millega vestluse ajal sügati pead, et häirida suursuguse paruka või juustesoengu alla kogunenud täisid. Versailles' õhku rikkus ka see, et arhitektid olid suure lossi jaoks planeerinud ainult ühe väikese käimla, ilmselt peeti neid peenes rokokoomiljöös liiga labasteks. Lossis elas aga mitu tuhat inimest. Loomulikke tarbeid käidi õiendamas pargis. Kuningal ei olnud eraelu. Kuninganna sünnitus oli riiklik akt, mille juures viibis üle 50 inimese; Tähtsamad persoonid istusid voodi juures tugitoolides, teised seisid püsti omavahel vesteldes.
10 Lautomängija Pilt "Lautomängija" kuulub samuti nn homoerootilisse sarja, mille tellis kunstnikult kardinal del Monte, kes oli Caravaggio talendi avastaja. Modelliks valis Caravaggio poisi. Kunstniku meelest oli nooruki ilu täiuslik. See polnud ei mehelik ega naiselik ja seda võis jäädvustada nii ühe kui teisena. Caravaggio pani modellile pähe kastanpruuni paruka ja sidus sellesse valgest siidist armusõlme, et figuur mõjuks tütarlapselikult. 11 El Greco Ta elas aastatel 1541-1614. Ta oli Hispaania renesanssiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Ta sündis Kreetal, aga elas Itaalias Kristus ristil
loomanahka. Naised. Naised kandsid õhukest kehale liibuvat särgitaolist rüüd, mis ulatus rinnast pahkluudeni. Seda hoidsid üleval üks või kaks õlapaela. Kleit oli kitsas ja võimaldas vaevu liikuda. Kõrgest soost naiste ja orjataride rõivastus oli peaaegu ühesugune, sotsiaalse kuuluvuse erinevuse määras ainult kasutatud riide kvaliteet. Kogu vaba elanikkond kandis taimsetest kiududest parukaid - need asendasid peakatteid ja kaitsesid päikesekiirte eest. Paruka kuju ja mõõtmed näitasid kandja sotsiaalset kuuluvust. Keskmise riigi periood ( 2253- 1710 eKr) Riietus muutus keerukamaks, seda hakati kaunistama drapeeringute ja plisseega. Meeste niudevöö või põll muutus vöötatud kinniseks seelikuks ,,skenti". Naisteriietus muutus laiemaks kleidiks. RIIETUS Uue riigi periood (1710 -1090 eKr) Naiste ja meeste rõivad lähenesid oma vormilt. Mõlemad kandsid pikka kleiti - kalasirist. Üksteise peal hakati kandma mitut rõivast
JUDAISM Judaism on etniline usund- religioon, mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr. Judaismi ajaloolised etapid: Judaismi esimesed järgijad olid Lähis-Ida heebrealased.Juutide püha raamatu Piibli (Vana Testamendi järgi tõotas jumal (u. 1900 a. eKr.) Kaitsts Aabrahami ja tema järeltulijaid ning anda neile maa, kus elada. 1200a. paiku eKr. Saatis jumal Moosese, et see juhiks juudid välja Egiptuse vangipõlvest. Paabeli vangipõlv. Pärsia kuningas Kyros vallutas Babüloonia 539eKr, suht...
Palju moodsaid lisandeid (vööd, korsetid, nööbid, suled, lehvikud, kindad, muhvid,rätid, parukapuuder) osteti valmiskujul erinevatest maadest. Korseti valmistamiseks võis kuluda kuni kilo vaalaluud, ksutati ka puit- ja metallkarkassiga korsette. Muhve kandsid nii kõrgkihti kuuluvad mehed kui naised see oli nende privileeg. Kindad olid nahast või kalevist, voodriga ja kaunistatud, need olid oluliseks lisandiks. Kõik ühiskonnakihid kandsid parukaid ning paruka suurus sõltus kandja seisusest. Nööbid olid tavaliselt vasest, tinast või hõbedast. Lemmikkalliskivi oli teemant, moes olid ka pärlid, mida kanti kaelas, kõrvas ja juustes. Nii naised kui mehed kandsid näol kunstsünnimärke. Need olid mustad ja erinevate kujudega: lilled, tähed, hobused jm. Selle moe üheks põhjuseks võis olla vajadus varjata rõugearme või pesematusest tekkinud nahavigu. Lasterõivad olid täiskasvanute rõivaste koopiad, kuid pidulikul puhul kandsid ka
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
Samas ei olnud teenus ainult rikkurite lõbu. Vaesemad kodanikud nautisid rändjuuksuri teenust, kes sättis oma äri õles sobivaima puu najale. Umbes 3000 e.m.a, oli Egiptuses aadli tunnuseks kiilaks raseeritud pea, millel oli ka kliimat arvestades praktiline väärtus. Samas nõudis mood, et tähtsamatel sündmustel kaeti pea parukaga,mida kandis kogu vaba elanikkond. Parukate valmistamiseks kasutati nii inimjuukseid kui ka lambavilla. Paruka kuju ja mõõtmed näitasid kandja sotsiaalset kuuluvust. Mehed uhkeldasid ka valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja ka punutistega ehitud. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga, kui aga juustele ja küüntele sooviti punakas-oranzikas läiget, saadi abi hennast. Umbes 1150 e.m.a ilmusid parukatesse sellised toonid nagu sinine, roheline ja punane. Kõige populaarsemaks soenguks oli sirgelt lõigatud juuksed, mille pikkus varieerus lõuast kuni õlgadeni.
* Inglismaal oli kunagi jõulude tähistamine keelatud. * Jõulukingite tegemise tava on pärit roomlastelt. * Enne 1863. aastat sai USAs kirju ja postipakke saata tasuta. * Ämblike veri paistab läbi. * Neli ameeriklast pole kümnest kunagi hambaarsti juures käinud. * Heli levib terases 15 korda kiiremini kui õhus. * Prantsuse kuningal Louis XIVl olu 40 isiklikku parukameistrit ja üle tuhande paruka. * Maailmas on üle 15 000 riisisordi. * Kartulikrõpsud leiutati USAs Louisianas 1865. aastal. * Kui sa jääd pimedaks, kaotad sa üle viiendiku sügavustajust. * Inimene naerab keskmiselt 15 korda päevas. * Lindudest suudavad sinist värvi näha ainult öökullid. * Pole võimalik aevastada, silmad lahti. * Kanada teadlased mängisid kanadele eristiilis muusikat ning avastasid, et kanad munevad kõige paremini popmuusika saatel.
217) 218) Kui sa usud, et kaotad, siis sa juba oledki kaotanud 219) 220) Edu valem on mitte alla anda ! 221) 222) Suurim edu on rajatud ebaõnnestumisele! 223) 224) Tee kõike südamega ! 225) Kõigil olukordadel on varuväljapääs. Iseasi, kas kõik selle ülesse leiavad. 226) Neli ameeriklast pole kümnest kunagi hambaarsti juures käinud. Heli levib terases 15 korda kiiremini kui õhus. Prantsuse kuningal Louis XIV-l olu 40 isiklikku parukameistrit ja üle tuhande paruka. Maailmas on üle 15 000 riisisordi. Kartulikrõpsud leiutati USA-s Louisianas 1865. aastal. Kui sa jääd pimedaks kaotad sa üle viiendiku sügavustajust. Inimene naerab keskmiselt 15 korda päevas. Lindudest suudavad sinist värvi näha ainult öökullid. Kanada teadlased mängisid kanadele eristiilis muusikat ning avastasid, et kanad munevad kõige paremini popmuusika saatel. Inimese ajumaht on üle nelja terabaidi (see on üle 4000 gigabaidi).
Nägu oli tal lai, telliskivipunane. Erakordselt tihedad mustad juuksed, mis poleks nagu kunagi kammi näinud,hoidsid igasse külge harali. Silmadest hõõgus imelist jõudu. Nina oli lühike, kandiline ja lai, nagu lõvi koon. Hirmuäratavad lõualuud oleksid võinud pähkleid purustada...". Nõnda kirjeldas üht muusika ajaloo huvitavamat isiksust Beethovenit - kirjanik R. Rolland. Beethoven oli süngevõitu endassetõmbunud vanapoiss, esimene helilooja, kes loobus paruka kandmisest. Vanemas eas kirus ta avalikult keisrit, Viini aadlit ja riiki. Iga teine oleks selliste ütlemiste eest tol ajal kongi heidetud.Beethoven imetles Goethe luulet ja Goethegi soovis Beethoveniga tuttavaks saada, kuid paraku olid need kaks suurvaimu liialt erinevad, et nende vahel oleks võinud sõprus. Beethoven kirjeldab nende kohtumist 1812. aastal nõnda: "Eile kohtasime koduteel tervet keiserlikku perekonda, me nägime neid kaugelt tulevat. Goethe laskis minu käsivarrest
Siis küsis Holden taksouhilt, et mis saab partidest, kes Tsentraalpargis tiigis suvel ujuvad. Taksojuht arvas, et Holden üritab teda tolaks teha ning vaikis. Lõpuks kui Holden takso pealt maha tuli, leidis ta ühe sobiva hotelli. Holden juhatati ome uude tuppa. Tema toast avanes vaade teisele hotelli tiivale. Vastastiival nägi ta mingeid kahtlaseid tegelasi. Näiteks üks mees kes seal oli pani enale kleidi selga, kingad jalga ja paruka pähe. Ühesõnaga riietus naiseks ja kõpsutas oma toas ringi. Holden ei osanud ajaga midagi peale hakata. Siis võttis ta rahakoti ja hakkas otsima aadressi, mille oli andnud talle üks poiss, kes õpib Princetonis. Ta leidis selle lipiku üles ja läks sellele aadressile. Ta helistas sellele tüdrukule (Faith Cavendish) ja üritas teha võimalikult mehe häält. Holden ütles, et ta on Edmund Birdselli sõber. Alguses ei saanud Faith aru, keda Holden silmas peab
põnevat. Kord ühel reede õhtul oli olnud põhiteemaks neil Maya. Kõik teadsid Maya kohta midagi põnevat rääkida. Käis jutt, et ta ema on nõid ja oskab needusi peale panna ja maha võtta. Mayat olevat nähtud mingite nahktagidega tüüpidega. Ta pidavat olema satanist ning teati rääkida ka tema õest kes pidavat käima 8. klassis. Ann ja tema sõbrad olid sellel ajal Mayat jäljendanud ning Ann oli tõmmanud pähe suure süsimusta paruka ning mänginud Mayat. Ann muretses mis siis saab kui Maya seda videot näeb kus ta teda mängib, kuid ei lasknud ennast sellel heidutada. Klassis marssis Maya kindlalt klassi ette ja hakkas võrrandit lahendama. Järsku ta peatus ning ütles: ,,Edasi ma ei tea". Siis ütles õpetaja, tuleb pöörata tähelepanu pisidetailidele. Ning näitas kuidas võrrand lõpuni lahendada. Siis tuli õpetaja Anni juurde
Naiste soenguid kaunistati lillede, lintide ja sulgedega. VANA-AEG Muistne Egiptus Soengumood oli muistses Egiptuses, 3000 e.m.a aukohal, seda tõestavad urnidelt, kirstudelt ja hauakambrite seintelt leitud maalid. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma juukse jumal Soenguid läbis geomeetriline figuur- trapets. Peamine soengu atribuut oli parukas millel oli ka peakatte roll. Paruka vorm, materjal ja mõõtmed näitasid sotsiaalset päritolu. Parukaid valmistati naturaalsetest juustest, loomade karvadest, siidniidist, köitest, taimekasvudest. 1 Ajapikku muutusid soengud parukatel keerulisemaks. (väikesed patsikesed ridadena, lokk külmal e. märjal meetodil – juuksesalgud keerati ümber puupulga määriti saviga kokku ja hoiti kuni savi kuivamiseni
ripsmete värvimisel. Lauvoldist ülalpool kasutas ta sügavsinist ja alalaul eredat rohelist värvi. Mõju pidi olema vägev, sest legendi järgi võlus see nii Caesarit kui Antoniust. Egiptusele iseloomulik on ka komme värvida peopesi ja jalataldu oranzika hennaga (Lawsonia inermis) ja vahetevahel kullata rinnanibusid. Mehed rõhutasid jälle sinakashalli värviga oimukohtadel veresooni. Lõhnaaineid kasutati ohtralt. Egiptuses kandsid naised paruka peal salvitilka, millest sulas soojenedes juustesse aromaatseid õlisid. Lisaks sellele kasutati lõhnavaid kõrvarõngaid, millest tilkus parfüümi selle kandja õlgadele. Päeva ilma heade lõhnadeta peeti kaotsiläinuks. Tina Turner Kleopatrana Kleopatra make up Mari Sarv 3 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria
Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade Referaat Koostas: Oma nimi Juhendaja: Juhendaja nimi Sisukord: Louis XIII......................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjuta...
ühesuunaline tänav. Siis küsis Holden taksouhilt, et mis saab partidest, kes Tsentraalpargis tiigis suvel ujuvad. Taksojuht arvas, et Holden üritab teda tolaks teha ning vaikis. Lõpuks kui Holden takso pealt maha tuli, leidis ta ühe sobiva hotelli. Holden juhatati ome uude tuppa. Tema toast avanes vaade teisele hotelli tiivale. Vastastiival nägi ta mingeid kahtlaseid tegelasi. Näiteks üks mees kes seal oli pani enale kleidi selga, kingad jalga ja paruka pähe. Ühesõnaga riietus naiseks ja kõpsutas oma toas ringi. Holden ei osanud ajaga midagi peale hakata. Siis võttis ta rahakoti ja hakkas otsima aadressi, mille oli andnud talle üks poiss, kes õpib Princetonis. Ta leidis selle lipiku üles ja läks sellele aadressile. Ta helistas sellele tüdrukule (Faith Cavendish) ja üritas teha võimalikult mehe häält. Holden ütles, et ta on Edmund Birdselli sõber. Alguses ei saanud Faith aru, keda Holden silmas peab
„“Kes seda täpselt teab, nendel sakste roogadel ju polegi maakeeles nime. Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa!“ (lk. 4). Ints pakkus Jaanile ka parukat süüa, Jaan küll mõtles, et teda veetakse ninapidi, kuid võttis ikka Intsu pakutud paruka vastu ja hakkas seda sööma (lk. 90). Tänapäeval on paljud inimesed laisad, loodavad, et kõik tuleb lihtsalt kätte, et ei pea midagi tegema ning justkui mingi võluvägi, teeb nad targaks, edukaks ja rikkaks. Õuna Endel – Ta oli väga ebaviisakas mees, kellele meeldis Liina. Räägu Rein sobitas noori kokku, kuigi Liinale polnud see üldse meelt mööda. Ta oli mats – ropendas, käitus ebaviisakalt. „Õuna Endel oli keskmist kasvu, turske noor mees
Viimane oma avatud suuga rõhutas rääkimise ja sõna osa. Mask avas tegelaskuju olemuse kõige üldisemad jooned, mille juures nüansid erinevad tunded kaasa ei mängi. Polnud võimalik jälgida näoilme muutust ega varjundeid hääles. Mask avab lavakarakteri soo, ea, sotsiaalse ja majandusliku seisundi, kõlbelised omadused ja hingelise seisundi, andes välise iseloomustuse. Mask tehti enamasti lõuendist, kaeti kipsiga ja värviti. Silmade ja suu jaoks olid avaused. Mask kinnitati paruka külge. Mitmed teatrikonventsioonid tingisid selle, et vaatajad ei näinud toimuvat laval vahetult, vaid sündmustest tuli teatada ja jutustada ning tegevuste üle arutada. Veriseid stseene laval ei etendatud. 32. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende autorite loomingule ja millised on nende tuntumad teosed? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Keskne zanr oli tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb ditürambidel
draama (lõbusad laulud ja tantsud). Tragöödia kangelane pidi olema kangelane või heeros (inimene, kes seisis publikust kõrgemal). Etendus päikese/valguse käes, looduses avatus oli oluline. Vaataja sai jälgida ka kaaspubliku reageeringut. Maski kandmine, et tagumistesse ridadesse oleks näha. Mask avas tegelaskuju olemuse (mis soost on tegelane, naisrolle etendasid mehed, näitas ka majandusseisundit). Mask tehti lõuendist, kaeti kipsiga, maaliti ja kinnitati paruka külge. Polise asjadest räägitakse teatrilaval kajastas ühiskonna üldiseid probleeme. Akustika suurepärane, mahutas üle 10 000 pealtvaataja (säilinud on Epidaurose teater). Kreeka teatrid olid hobuserauakujulised. Antiiktragöödia lugu, mis räägib kannatustest, õnnetu lõpp ei pruukinud olla, võis ka õnnelikult lõppeda. Tragöödias max 3 näitlejat, kooris 12-15 inimest. Vaheaegu polnud, mäng katkematu. Tegevus toimus ühes kohas ja kestvus oli üks päev. 32
eraldatakse. Kui need nt eraldatakse kehast ajutiselt ja siirdatakse pärast operatsiooni tagasi, jäävad need kehaosadeks ega muutu vahepeal asjadeks. Kui neid kehaosi ei kasutata isikute juures, kellelt need on võetud, siis muutuvad need kehast eraldumisel asjadeks sõltumata sellest, kas need visatakse minema või siirdatakse mõnele teisele isikule (siirdatavad organid). Eraldatud kehaosad võivad omandada asja kvaliteedi (äralõigatud juuksed paruka tegemisel, organite siirdamisel). Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest, vaid kinnis- ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad Asjade jaotamisel kinnis- ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasja mõistest. Kinnisasi – maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks,
uhke, sulgede ja lehvidega ehitud soenguga. Kuna ratsutamisel kippusid juuksed sassi minema, sidus daam juuksed siidpaelaga üles. Õuedaamid võtsid soengu otsekohe omaks ning hakkasid seni õlgadele langenud lokke sama moodi üles sinduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 1660.aasta paike hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid. Parukas võis varjata kiilaspead, aga võis ka pikendada oma kasvu. Uhke paruka juurde kuulus meestel raseeritud nägu. Jalanõud: 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Juba enne seda olid kontsad olnud sõdurite ratsasaabastel, et jalga kindlas jaluses hoida. Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima ja neid hakkasid kandma nii naised kui mehed. Enede kontsade 42 abil kõrgendamine sobis täiuslikult kokku barokivaimu, lopsaka rõivamoe ja peenutsevate maneeridega.
uhke, sulgede ja lehvidega ehitud soenguga. Kuna ratsutamisel kippusid juuksed sassi minema, sidus daam juuksed siidpaelaga üles. Õuedaamid võtsid soengu otsekohe omaks ning hakkasid seni õlgadele langenud lokke sama moodi üles sinduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 1660.aasta paike hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid. Parukas võis varjata kiilaspead, aga võis ka pikendada oma kasvu. Uhke paruka juurde kuulus meestel raseeritud nägu. Jalanõud: 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Juba enne seda olid kontsad olnud sõdurite ratsasaabastel, et jalga kindlas jaluses hoida. Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima ja neid hakkasid kandma nii naised kui mehed. Enede kontsade 42 abil kõrgendamine sobis täiuslikult kokku barokivaimu, lopsaka rõivamoe ja peenutsevate maneeridega.
kehaosad eraldatakse. Kui need nt eraldatakse kehast ajutiselt ja siirdatakse pärast operatsiooni tagasi, jäävad need kehaosadeks ega muutu vahepeal asjadeks. Kui neid kehaosi ei kasutata isikute juures, kellelt need on võetud, siis muutuvad need kehast eraldumisel asjadeks sõltumata sellest, kas need visatakse minema või siirdatakse mõnele teisele isikule (siirdatavad organid). Eraldatud kehaosad võivad omandada asja kvaliteedi (äralõigatud juuksed paruka tegemisel, organite siirdamisel). Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest, vaid kinnis- ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad Asjade jaotamisel kinnis- ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasja mõistest. Kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad
Kui me ta üksi jätsime, pidime ta ju kinni siduma, sest kui keegi oleks juhtunud teda nägema omapead ja kinni sidumata, siis oleks võidud arvata, et ta oli põgenenud neeger, teate. Hertsog ütles, et oli tõesti ränk päev otsa kinni seotud olla, ja lubas midagi välja mõelda, et asja parandada. Hertsog oli haruldaselt nupukas ja leidiski varsti hea mõtte. Ta rõivastas Jimi kuningas Leari kostüümi -- see oli pikk kalingurist rüü valge hobusejõhvidest paruka ja vurrudega, võttis siis oma teatrivärvid'ja värvis Jimr näo, käed, kõrvad ja kaela üleni siniseks: ta oli kui üheksa päeva vees ligunenud uppunu. Tõepoolest, ta oli koledam kui ükski asi, mida ma olen iial enne näinud. Siis võttis hertsog ja kirjutas veel puulaastule sildi järgmise pealkirjaga: HAIGE ARAABLANE, KUID OHUTU, KUI TA VAIM ON SELGE. Ta naelutas selle sildi lati külge ja püstitas lati nelja või viie jala kaugusele vigvami ukse ette. Jim oli rahuldatud
90 Toored sulasedki ei julgenud kiitlema hakata. Võit oli vähe au toonud. Metsa talu varemed aurasid kuni ööni. Siis tibas hõre vihm maha ja kustutas viimse sädeme sütehunnikust. Kõrge korsten seisis veel kaua püsti ja varesed, kes ammututtavaid hooneidv enam ei leidnud, keertesid imestavalt kraaksudes tema ümber. Talv tuli ja mattis riismed lume alla. Üks pesast aetud hunt pesitas enese tühja ahju. Korstna süsimust pea muutus lumivalgeks. Varesed siblisid vahel ta paruka maha, aga ta sai jälle uue. Tükk tüki järel pudenesid kivid lahti ja viimaks lükkas vali tuulehoog ta vana kere niisuguse mürinaga ümber, et ahjus pesitsev hunt kohkunult välja putkas ja enam tagasi ei tulnud. XIII Kevad tuli -- 1343-nda aasta kevad. Jürikuu näitas, nagu kõik jürikuud, ka sellel aastal oma tujukalt muutuvat nägu. Lõuna ajal paistis päike selgelt ja soojalt sinisest taevast, õhtul läks ta säravalt looja ja taevaäär ümberringi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
