Omand Omand (dominimum) on instituut ja tekkelt esimene asjaõigus Omand on suurim ja üldiseim õigus asjale, mis isikul võib asja üle olla. Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Mõiste elemendid:
1. intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses (vmt) Teadmistepõhine majandus põhinebki intellektuaalsetel ressurssidel. IOga toimetamist nimetatakse innovatsiooniks, mis on oma olemuselt uuendus. Teadmistepõhises majanduses on oluline tähtsus informatsioonil kui ressursil. Teadmiste efektiivseimaks kontrollivahendiks ongi siin IO kujunemine. 2. autoriõigusega kaitstava teose eeldused Autoriõiguse eelduseks on tegelikult ainult teose originaalsus/ei tohi olla mõne teise teose koopia/, teos ei pea seejuures olema kasutatav, väärtuslik ega isegi mitte kaunis. 3. mis on õiguste ammendumine Patendiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud patendiga kaitstud leiutist sisaldava toote omandamist (sh importimist), kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist. Õiguste ammendumine, mille kohaselt tööstusomandi objekti omanik kaota...
Intellektuaalne omand
saa takistada tema enda või tema nõusolekul valmistatud ja seejärel käibesse lastud tööstusomandina kaitstud toodangu edaspidist äris kasutamist tööstusomandi kehtivusriigis. Toodangu müügiga on omanik oma tulu saanud ja realiseeritud toodangu edasist ärikäibes kasutamist ei tohi omanik enam piirata. 4. IO tekkimine töösuhtes - Kuid millised on loometöö tulemused, mida saab kaitsta? Kellele kuulub töösuhtes loodud intellektuaalne omand? Mis on nende õiguste sisu ja kuidas õiguste kuuluvust muuta? Eestis on autoriõiguse nurgakivi põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule. Olulisim autoriõiguse küsimusi reguleeriv seadus on autoriõiguse seadus. Autoriõiguse seadus määrab autoriõiguste kuuluvuse töösuhetes, kui autoriõiguste kuuluvus ei ole eraldi reguleeritud töölepingus või töötaja ja tööandja kokkuleppes.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus Intellektuaalne omand ja autoriõigused Referaat infotehnoloogias Juhendaja: Riina Orumaa Tallinn 2013 1.1 INTELLEKTUAALNE OMAND Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks (Õunapuu 2008). Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist...
ASJAÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. mis on omand ja kuidas see tekib? Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omand tekib läbi tehingu va. juhtudel kui omand on leid või igamise teel. 2. mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Kui oled üürnik mõnes korteris siis saad valduse. 3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest. Pahausksus, kui isik teadis või pidi teadma asja eelnevast võõrandamisest. 5. selgita valduse kaitse vahendeid 6. mis on kinnistu?
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis,
- on tsiviilõiguse ühe instituudina on õ.normide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õ.suhteid, seda nii paigaseisus(omaniku ja kasutusvaldaja õ.) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine) Asjaõigus subjektiivses tähenduses: - õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele antud ja iga õ.vastase sekumise eest kaitstud Asjaõigusseadus: Asjaõigused on omand(omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus ja muud Teised olulised: rakendusseadus, korteriomandiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kinnistusraamatuseadus Asi on kehaline ese; või õigused Asju liigitakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad Kinnisasi maatükk e maapinna piiritletud osa Vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 2
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks
See peab olema kergesti haaratav ja lihtne nagu näiteks Olümpiamängude sümboliks olevad viis rõngast. Kombineeritud märkideks on siis eelnevatest, sõna- ja kujutismärgist, koosnev märk. 1 Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonartikkel §1 p 3. Kättesaadav arvutivõrgus 09.10.2013 : https://www.riigiteataja.ee/akt/13088459 2 A.Kukrus. Tööstusomandi õiguskaitse. Tallinn: Mats 1995, lk 44 3 K.Kurisoo, V.Kaur, P.Ant. Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 67 1.2 Leiutis: patent ja kasulik mudel Patent ja kasulik mudel on leiutiste ärakasutamise eest kaitsmise meetodid. Patendiga 4 kaitstavad on leiutised, mis vastavad patentsuse kriteeriumitele, mis on välja toodud Patendi- ja Kasuliku mudeli5 seadustes. Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav
Asjaõigus Asjaõigus sätestab omandi valduse ja omandi ulatuse, omandi ülemineku ja koormamise nõuded. Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omandi kasutamine tähendab õigust saada omanilt tulu. Omandi käsutamine tähendab selle juriidilise saatuse otsustamist ehk müümist. Omandi valdamine tähendab, et isik võib teisi välistavalt omandit kasutada. Vallasasjade puhul eeldab omand tegelikku võimu asja üle ehk valdust ning kinnisasjade puhul võib omand ekisteerida ka ilma valduseta. Omand võib olla seaduslik või ebaseaduslik, omandi tekkimise aluseks on üljuhul tehing va. 1) leid – vallasasi, mis on omanikuta või mille puhul võib eeldada, et omanik on omandist loobunud. Leiuga ei teki omand ainult sel juhul, kui leiu hulka kuuluvad arheoloogilised esemed. 2) igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult
5) Jagatavateks ja jagamatuteks asjadeks 22. VALDUS JA SELLE TEKKIMINE Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, heauskne või pahauskne. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. 23. OMAND JA SELLE TEKKIMINE Omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 1) Vallasasja üleandmine 2) Peremehetu vallasasja hõivamine 3) Kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) Peitvara omandamine 5) Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine
VÕIM ÜHISKONNAS Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on ühiskonnas emavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla: A) ainelised omand ja kapital. B)Vaimsed teadmised, kogemused ja oskused. C)sotsiaalne kapital suhted, usaldus ja koostöö. Võimu teostamiseks kasutatakse: A)Autoriteedi abil. *inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad B)Sundimise abil *Inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse ees. Võimu mõjutavad ka A)traditsioonid näiteks ajaloolised dünastiad. B)karismaatilised liidrid omandavad autoriteedi tänu juhitalendile
1. . . ( , ..) . . 39 : « . ». . - , - - . (exclusive rights), . (), , (, ). (, ) (, ). , . . . (), . 13 . : 1) (reproduction right). . , . . . , , , , , ( backup- ), , , .. . 4 , . ( . 80¹) 2) (distribution right). , , . , , , . . . . , . , , , , , CD, . 3) (public performance right) . , , , , , , .. , . 4) . , , , . . 5) , . , , (). . , , . 6) , , . 7) ...
seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tallinn, 2010: § 48-66. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-68-96 Vastavalt AÕS-e §-le 81 piisab omandiõiguse tunnustamiseks, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Seda sätet ei ole kohus otsuses käsitlenud. AÕSrakS § 2 lg. 2 kohaselt tagastatakse õigusvastaselt võõrandatud vara omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Hagejate, kui omandireformi õigustatud subjektide õigused ja kohustused on piiritletud omandireformi aluste seaduses. ORAS-e § 11 kohaselt on omandireformi
3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48). Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed
Kliendisuhete juhtimine, mõisted Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Philip Kotleri definitsioon on, et teenus on tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel. Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi vahel) klientide probleemide lahendamiseks,
Õige vastus on: asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.. Küsimus 3 Asjaõigused on: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks või enam: Märgista a. hoonestusõigus Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: küsimus servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. b. omand Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.
Asjaõigus tagab omanikule sisuliselt kaitse rünnete eest tema varale, st tagab eraomandi puutumatuse. Sisaldab norme, millega kõik peavad arvestama (ka need, kes ei osalenud tehingus) imperatiivsus. Objektiivne reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine), st õigusnormide kogum. Subjektiivne mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. 2. Asjaõiguste liigitus Omand ja piiratud asjaõigused. a) Omand: omand on täielik asjaõigus õigus asja kasutada, käsutada ja vallata. Täielik võim asja üle. b) Piiratud asjaõigused: erineb omandist ulatuse poolest, on nimetatud ka õigus võõrale asjale. Nt hüpoteek. Piiratud asjaõigused võib rühmitada ka omandisarnased õigused ja kasutus-, realiseerimis- ning omandamisõigused. Omandisarnane piiratud asjaõigus.
tasus. Kuna E-l ei olnud võimalik ostetavat asja samal päeval ära viia, ei hakkanud ta konkreetset telerit välja valima, vaid leppis V-ga kokku, et saab ühe vastavat marki aparaadi järgmisel nädalal laost kätte. Kui E järgmisel päeval telerit ära viima tuli, ilmnes et pankrotihaldur P oli vahepeal väljakuulutatud V pankroti asjas kõik laos olnud aparaadid ära viinud. E nõudis P-lt ühe vastavat marki teleri temale andmist põhjendusel et omand on talle üle läinud. Kas E nõue on õigustatud? Lahendust vajava lähteküsimuse sõnastamine: Kas E-l on õigus nõuda V kauplusest ostetud teleri Panasonic KV-M2180Y V pankrotihalduri P käest? Nõude aluse leidmine: Lähtudes kaasuse tekstist näeme et E eeldab et omand teleri Panasonic KV-M2180Y suhtes on temale üle läinud. Kuna E nõuab telerit V pankrotihalduri P käest, saame siin kohaldada AÕS § 80 lg 1. E väidetest võib järeldada et P valdab telerit
Vindikatsioonihagi - omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga. Ilma valduse nõudeta ei ole asi vindikatsioon. Negatoorhagi – kõik need juhtumid, mil asja valdust ei kaotata. Nõue on suunatud vältimisele või kõrvaldamisele. Vallasomand – vallasasja üleandmine, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vallaspant – asi antakse pandipidaja valdusesse. Kui võlgnik ei täida pandiga tagatud kohustust. Üleandmine – poolte kokkulepe omandi ülemineku osas. Asja faktiline kätteandmine omandajale Hõivamine – peremehetut asja, leida valduseta asja. Omand tekib isiku poolt asja haaramise, vallutamisega ja tahtega saada asja omanikuks. Eelduseks vallasasja peremehetus( pole kunagi omanikku olnudki; omanik on thateliselt omandist loobunud)
1. Riigi kui omaniku ettevõte 2. KOVi kui omaniku (munitsipaal) ettevõte 3. Ühistu 4. Täisühing 5. Usaldusühind 6. Osaühing 7. Aktsiaselts 8. Aktsiad 9. FIE 10. Talud Omandisituatsioon: Riiklik omand: Omandisituatsiooni muutumine: 1 tulp: 2. tulp: Riiklike omandisuhete reformimine (25-30%) Lahtiriigistamine (70-75%) (75-90%) Riikliku ettevõtte iseseisvuse otsene Ettevõtte omandivormi muutmine suurendamine (peamiselt) Riiklike alluvussuhete tugevdamine (vähemas osas) Lahtiriigistamise Individuaal- ja kollektriivomand Üldrahvalik e rahva ühisomand 1. Üksikisiku omand 1
milliseid juriidilisele isikule? Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine 17.Mis on kuritegu? 18.Mis on väärtegu`? Väärtegu on KarSis või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 19.Mis on asjaõigus ASJAÕIGUS on omand ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Seaduses võib lisaks nendele sätestada ka muid asjaõigusi (näit. Korteriomandi- seaduses on sätestatud korteriomand) Asjaõiguse olemus - asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse. Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. 20.Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus
omanik. Elemendid tahe asja enda käes pidada, tegelik asja enda käes pidamine. ERINEV lihtsalt asja enda käes hoidmisest pidamisest. Õiguspärane ja mitteõiguspärane. Heauskne ja pahauskne. Objektiks käibelised asjad. Kaitseks preetorite interdiktid. possessoorsed interdiktid valduse taotlemise, kui varem pole valdust olnud; kaitstakse olemasolevat valdust rünnete eest; kaotatud valduse tagasisaamine. Omandiõigus õigus asja vallata, kasutada, käsutada. kviriitlik omand omand võis kuuluda ainuüksi rooma rahvale, hiljem ka üksikisikule. Peregriinide omand maatükid provintsis. Preetorlik omand preetori ediktiga kujunenud omandiinstituut. Provintsiaalne omand. Algne omandamine enne ei olnud kellegi oma. Asja haaramine, vallutamine; asjad, millel pole omanikku; hüljatud, äravisatud asi; sõjasaagi omandamine; peitevara. Igamine tähtaeg maatüki puhul 2 a, muude asjade puhul 1a; tingimused õiguslik alus ja hea usk. Hiljem
SISSEJUHATUS Rooma linnriik kujunes 753510 eKr. Sõdade tulemusena rajati Rooma impeerium, maailmariik, mille tekkimisega kaasnesid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muudatused. 1 Rooma õigus oli orjandusliku ühiskonna arenenum õigussüsteem ning omandi- ja lepinguõigusesse puutuvad põhimõtted olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujunemisel. 2 Rooma õigust peetakse Euroopa õiguskultuuri aluseks ja just sealt kujunes välja ka eraomand tänapäevases mõistes. Omand on olnud läbi ajaloo olulisel kohal inimeste igapäevases elus. Kuna praegu kehtiva asjaõiguse juured pärinevad Rooma õigusest, siis käesolevas referaadi eesmärk ongi anda ülevaade Rooma omandiõigust ning võrrelda seda tänapäeval Eestis kehtiva omandiõigusega Asjaõigusseaduse põhjal. Käsitletud on omandiõiguse sisu, mõistet, piiranguid, kaasomandit ja omandi kaitset. Asjaõigus üldmõistena koosneb erinevatest instituutidest: omandist (dominium, proprietas),
fas- jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla. ius publicum- avalik õigus ius privatum- eraõigus Avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. See on nn materiaalne ehk huvide teooria era-ja avaliku õiguse vaheteoks, kus avaliku õiguse sisuks on üldhuvi ja eraõiguse sisuks üksiku huvid. Rooma õigus on pärandanud meile peamiselt täiuslikuma eraõiguse süsteemi, kuhu kuuluvad perekond, omand, lepingud, pärimine. Avalik õigus oli tol ajal ilmselt vähem arenenud. Antud kursus kuulub ius privatum süsteemi. Vanimale Rooma õigusele on iseloomulik formalism. manus- käsi- võimu sümbol in manu mariti- naine oli mehe võimu all Eraõiguse keskseks instituudiks sel perioodil on eraomandiõigus. Toimusid põhjapanevad muudatused nii abielu-, laste- kui pärismisõiguse alal. peregriinid - mitterooma kodanikud. (nende jaoks oli vaja luua mingi eri õigus, ses ius
1. ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.1. Asjaõiguse üldpõhimõtted I Määratletuse põhimõte (spetsiaalsusprintsiip) - Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte. Omand eksisteerib ainult igale üksikule kogumi hulka kuuluvale asjale. Asjade kogumi ülekandmisel tuleb üle kanda iga üksik asi, kusjuures ei ole siiski nõutav nimekirja koostamine üksikesemetest. Ka ühe asja väline külgeliitmine asjade kogumile ei tähenda veel seda, et asi peab jagama sellesse kogumisse kuuluvate ülejäänud asjade õiguslikku saatust. Kui näiteks raamatukoguga liidetakse kas kogemata või tahtlikult võõras raamat, siis jääb endine omand muutumatuks
ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. E-l on õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) järgi, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 30) Metsavaldaja V müüs puidukaupmees E-le koorma metsas valmisraiutud ja märgistatud palke
Teistsugust väitev isik peab oma väidet tõendama. 5. Määratletuse põhimõte? Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte. Omand eksisteerib ainult igale üksikule kogumi hulka kuuluvale asjale. 6. Abstraktsioonipõhimõte ja lahutamispõhimõte? Abstraktsiooniprintsiip tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõikest 4, mis sätestab, et käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Kohustustehinguga lepitakse kokku õiguste ja kohustuste tekkimises, käsutustehing sõlmitakse aga eraldi õiguste ja kohustuste üleandmiseks.
Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8. Peaasi-see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe 9. Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio Omand-suurim õigus, mida võib olla asja kohta. Valdus-faktiline suhe asjasse. Selline faktiline oolukord, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elemendid: 1. Tahe asja enda käes pidada-animus possidendi ehk lihtsalt animus 2. Tegelik asja enda käes pidamine- corpus possidendi ehk lihtsalt corpus Rooma õiguses tuleb valdust lahus hoida pidamisest-detentio-st. Ehk lihtsast asja enese käes hoidmine.
Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: a. Kasutamisõigused (annavad õigustatud isikule õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: kasutusvaldus, reaalservituut, isiklik kasutusõ, hoonestusõ), b. Reaaliseerimisõigused (annavad teisele isikule õiguse teatud tingimustel asi rahaks teha: pandiõ, reaalkoormatis), c. Omandamisõigused ( õigused mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel õiguse omandada asjale omand või muu õigus: ostueesõigus). Objekti järgi jagunevad piiratud asjaõigused: piiratud kinniasjasõiguseks ja piiratud vallasasjaõigused. Omanik võib olla füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, samuti riik või KOV ning avalik-õiguslik juriidiline isik. Lk 41-68 Valduse kaitse tähendab praktiliselt omandi kaitse kergendamist. Vallasomandi üleandmise tingimuseks on valduse üleandmine, mille eesmärk on see et teha omaniku vahetus nähtavaks.
niemtatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks. Õigusets saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetusõigusviljad. Ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eets) kaudeteks viljadeks. Vara (TSÜS §66) – on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Omand ja piiratud asjaõigused Omand on täielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Üks ja sama asi võib kuuluda mitte ainult ühele isikule (ainuomand) vaid ka mitmele isikule (ühine omand). Seadus tunneb mitmeid ühise omandi liike: kaasomand ja ühisomand(vt AÕS §70), samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand on ühele või mitmeel isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.
Näiteks (päikese-, tuule-, loodeteenergia), õhk, magevesi, metsloomad, taimestik jne. Taastuv loodusvara Taastumatud ressursid Taastumatu loodusvarad, mida juurde ei teki või mis taastuvad väga aeglaselt. Nende hulka kuuluvad maavarad, fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi, põlevkivi), turvas, ehitusmaterjalid (liiv, kruus, paekivi) jne. Taastamatu loodusvara Kapitaalne ressurss Kapital rahalise väärtusega omand, mida saab kasutada lisaväärtuse tootmiseks. Kapitaliks võivad olla toodete valmistamiseks näiteks vajalikud masinad, seadmed, hooned, teed jne. Otsesed rahalised vahendid ( raha, aktsiad) ehk finantskapital, mida kasutatakse tootmise rahastamiseks. Rahalise väärtusega omand Inimressurss Inimressurss töötamisest huvitatud inimese olemasolu, oskus ja teadus, mis rakendatakse töö tegemisel ja tulu saamisel.
seati sõltuvusse asjaoludest, mille kohta pole teada, kas nad saabuvad või ei. Niisuguste tingimuste puhul õigused ja kohustused tekivad vastavate tingimuste saabudes. Kui edasilükkav tingimus ei saabu, loetakse tehing mitte toimunuks. Kui äramuutva tehingu tingimus ei saabu, jääb tehing kehtima. Kui tingimus on võimatu, on tehing tühine. Tehinguid võib teha ka esindaja kaudu. 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144) Asi on kehaline ese. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjad jagunevad: • Kinnisasi – asi mis on seotud maaga, koos sellel olevate hoonetega • Asendatav asi, vallasasi mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse • Asendamatu asu • Äratarvitatav asi on vallas asi, mis otstarbekohasel tarvitamisel saab
Õigusobjektiks ei saa tänapäeval olla inimene. 20. Mis on hõljumisaeg? Hõljumisaeg on ajavahemik tehingu tegemisest kuni tingimuse saabumiseni või selle saabumise võimatuse ilmnemiseni. §106.(1) TSÜS 21. Kas erametsas on teistel isikutel lubatud marju korjata? Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku loal. §167.(2) AÕS 22. Asjaõigused on ... Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. §5.(1) AÕS 23. Millisel juhul on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kinnistusraamatust kande kustutamist? Kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. §66.(1) AÕS 24. Asjaõiguste puhul kehtib liikide fikseerituse põhimõte. Selgitage, mida see tähendab?
SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Isadus 4 1.1 Rooma õiguse norm 4 1.2 Eesti õiguse norm………………………………...........………………………………….5 2. Omand 6 2.1 Rooma õiguse norm 6 2.2 Eesti õiguse norm 7 Kokkuvõte..…..………………………………………………………………………………….…9 Kasutatud kirjandus…………………..……. ……………………………………………………..10 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on Rooma õigusnormide võrdlus hetkel Eestis kehtivate normidega.
Omandiõigus kuulub asjaõiguse (ius in rem) valdkonda ning annab õigustatud isikule võimaluse kaitsta oma õigust kõikide teiste isikute vastu kes tema õigusi rikub või ei tunnista. Vastavalt Eesti Asjaõigusseaduse § 68 lõikele 1 on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Asjaõigus on õiguskäibes osalejate omavahelisi suhteid reguleeriva eraõiguse üks osa. Asjaõigus moodustab koos võlaõigusega varaõiguse tuuma. Mõlemad õigusvaldkonnad reguleerivad isikute (õiguse subjektide) suhteid varasse (õiguse objektidesse)
Augustus Octavianus võtab endale esimese kodaniku tiitli -> ametinimetusega princeps ehk ainujuht - printsipaadi aeg; 27 ekr - 284 pkr kehtivad paljud demokraatlikud elemendid - dominaadi aeg; 284 pkr - 565 pkr kristlik rooma, Ius (nimisõna) -> juris (omadussõna) juris prudentia (õiguse tarkus) tio hääldub cio iuris privatum ja ius publicum (era- ja avalik õigus) sisaldab järgnevaid juriidilisi elemente: - perekond - omand - lepingud - pärimine ius civile ja ius quiritium (rooma kodanike õigus ja rooma kodakondsus) quiris (roomlaste nimetus enda kohta) praetor (rooma ametiisik -> kohtuprotsesside ettevalmistamine ja üleandmine kohtusse, mõnikord lasus ka kohustus õigust luua, rakendada) res (asi) persona (isiklik, personaalne) Roomast sai maailmariik. Suhtles võõraste riikidega, käsitles võõraid kultuure jne
Perel usundiline roll (nt surnute austamine) Tavalisim tuumikpere Abielu (Vana-Egiptuse individualistlik joon) oli loomulik Erootilised stseenid hauakaunistustel -> seksuaalne nauding au sees Meditsiinilised tekstid: sünnitusabi, abort, viljatus, viljakusravi, sündimusprognoos SOOROLLID Naiste- ja meesteasjad rangelt lahus Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamisega Naist austati; "maja valitsejanna" Naine: juriidiliste õigustega isik tal võis olla omand võis pärida ja pärandada oma omandisosa testamendiga Vähesed naised oskasid lugeda Mõnel naisel kohstusi väljaspool kodu (preestrid, arstid) Põllutööd tegid kõige madalama kihi naised Nefertiti Hatsepsut IGAPÄEVAELU Reljeefidel, haudade maalingutel: teraviljakasvatus, veinitegemine; loomapidamist, jahti ja kalapüüki, karjavalvamist;
4. Numerus clause printsiip ( закон закрытого перечня )- seadus ütleb, et meil on piiratud arv asjaõigusi kindla sisuga, uusi asjaõigusi juurde luua ei saa. Ja nende sisu on võimalik muuta ainult sel määral, millises seadus seda võimaldab. § 5. Asjaõigused - numerus clause printsiip (1) Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. 5. Abstraktsiooniprintsiip ja lahususpõhimõte - tuleb vaadata asja- ja müügilepingut eraldi. KAASUS Müügileping (VÕS § 208) : M <-> A (alaealine). Müüja müüb jalgratta 100€ eest, 10€ on makstud ning ülejäänud summa maksab A igakuise maksena. Jalgratta varastati ning A
3)põhiidee on cogito, ergo sum e mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire. Tegelik nimi Francois Marie Arout, oli kirjanik, poeet,draamaturg, jurist ja ajaloolane. Voltaire kesksel kohal ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga. Poliitilise ideoloogia väljatöötlemisel lähtus ta loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Õiglane oli ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Poliitiline omand oli valgustatud absolutism, mille all ta mõtles valitseja liitu filosoofidega. Arvas, et kuningas või keiser suudab ühiskonna fisosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. Charles Montesquieu. Peateos on "Seaduste vaim", milles analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, ideaalseks riigikorraks pidas konstitusioonlist monarhiat. Kesksel kohal oli võimude lahususe teooria. Rõhutas kodanike vabaduse kaitset, mistõttu peetakse teda liberalismi ühkes isaks. Jean-Jacques Rousseu
3) sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks, st suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, ning et arstabi ja haridus oleks riigis rahaliselt kättesaadav kõigile 4) sotsiaaldemokraadis ei poolda revolutsioone, vaid reforme Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Selle ideoloogia järgi pidi kogu omand kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arves- tati, et kui omand on riiklik, kaob ka mis tahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teha revolutsiooni teel, sest ainult revolutsiooniga on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ning Teise maailmajõja järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides.
kreeditoride vahetus obligatsioonis) dare ; facere Obligatsiooni objektiks võib olla mitmesugune samme. Roomlastel olid need sammed liigitatud järmiselt: dare midagi andma; facere midagi tegema; praestare solutio täitmine; lahendus; tasumine conditio tingimus; nõue; seisund; olukord vis maior vääramatu jõud mora viivitus, viivitamine; peatus; vaheaeg res asi, ese; asjaolu; fakt, sündmus; olud, kohtuasi, protsess;tulu, huvi; vara, omand, valdus, tehing, toiming; riik dominium omandiõigus, omand, vara, võim, autoriteet proprietas omandiõigus; omand possessio valdus, valdamine traditio omandi üleandmine ehk võõrandamine res mobiles liikuvad asjad; vallasasjad res immobiles liikumatud asjad; kinnisasjad ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata (osutada asja suhtes faktilist võimu) ius utendi kasutamisõigus ius disponendi käsutamisõigus (õigus määrata asja õiguslikku seisundit)
maatükk koos hoonetega) ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 11. Omanikul 3 õigust maa üle ja 2 kitsendust. 3 õigust: valdamine(faktilise võimu teostamine), kasutamine(asja kasulike omaduste tarbimine), käsutamine(juriidilise aatuse määramine) 2 kitsendust: Eraõiguslik kitsendus(omanik kitsendatud 2. isiku kasuks), Avalikõiguslik kitsendus(omanik kitsendatud ühiskonna kasuks) 12. Subjektide alusel omandi liigitus. Kui omand kuulub ühele isikule siis ainuomand, kui mitmele, siis ühine omand. Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks (sõltub kas osade suurus on kindlaks määratud või mitte) ja ühisomandiks (osad kindlaks määratud) 13. Maarendi olemus D. Ricardo ja J.H.von Thünen’i järgi. Ricardo järgi- maarent on tasu looduse hävimatute jõudude kasutamise eest(nagu diferentsiaalrent, ainult viljakad mullad annavad renti, kuna
riigis või ühiskonnas ehk kuidas toimub ressursside jaotamine ning suhtlus majandussubjektide vahel. Majandusõpetus Majandussüsteemid Kapitalistlik turumajandus baseerub eraomandil ja planeerimine on detsentraliseeritud ehk turg reguleerib ressursside jaotuse kujunemist ise. Kapitalistlik plaanimajandus baseerub eraomandil, kuid planeerimine on tsentraalne ehk riiklik, selline kord säilib ainult väga lühikest aega. Sotsialistlik turumajandus omand on ühine (riiklik) ja planeerimine on detsentraliseeritud. Sotsialistlik plaanimajandus omand on ühine ja planeerimine on tsentraalne. Majandusõpetus Vaba turumajandus on kapitalistliku turumajanduse reaaltüüp. Vaba turumajandust iseloomustab riigi minimaalne sekkumine. Vabatahtlik vahetus turul tagab selle, et kujunevad optimaalsed hinnad. Adam Smith (1723-1790) nimetas sellist iseeneslikku majanduse korrastumist turu abil ,,nähtamatu käe" abiks.
Samuti peab ta ebaõiglaseks omandi ümberjaotamist ja mõnele teisele üle kanda. Eriti pealetükkivaks ja vääraks peab ta ümberjaotamist maksu- ja sotsiaalsüsteemi kaudu. Et suuremate sissetulekutega inimestele on suuremad maksud ja lisasissetulekuid saavad vaesemad kodanikud. Üldiselt võrdleb Nozick kogu riigis toimuvat maksustamist sunniviisilise tööga. Locke on arvamusel, et ühiskond on õiglane hoolimata tegelikult selle ebavõrdsusest, kui omand on kellegi oma , kuid kes omab ka selleks moraalset õigust. Ta väidab, et on võimalik esialgne omandamine ning sellega kaasnevad ka mitmed õigused. Absoluutne õigus on aga indiviidil ainult enda isiku üle. Ka tema tehtud töö kuulub sinna põhimõtte alla: mida ise teen, seda ise oman. Vabaturu mudel kätkeb endas kolme olulist printsiipi: - omand (kinnisvara, tooraine ja tööjõud) kuuluvad eraisikutele või asutustele.
Kõige levinum õigussuhte osapool. Võimalik olla kõigi õigussuhete subjektiks (va rahvusvaheline õigus). 19 5.05.2016 Juriidilised isikud Seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõiguslik jur.isik – loodud erahuvides. Avalik-õiguslik jur.isik – loodud avalikes huvides. Asjaõigus Asjaõigused Asjaõigused on: - omand - piiratud asjaõigused 20 5.05.2016 Omand ja valdus Omand – täielik võim asja üle. Valdus – tegelik võim asja üle. Valdus Seaduslik – õiguslikul alusel Ebaseaduslik – õigusliku aluseta Heauskne – ei tea ega peagi teadma, et valduseks puudub õiguslik alus Pahauskne – teab või peab teadma, et valduseks puudub õiguslik alus
Kas O-l on õigus nõuda M-ilt hummeri kasutamisse andmist? Nõude aluseks VÕS §271 ja 108 lg 2 - kehtiv üürileping -VÕS 108 lg1 subs: - tsüs §102 lg 2 edasilükkava tingimusega tehtud tehing. §102. Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing - Tsüs §105 lg 1 §105. Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg - Hõljumisaeg tsüs § 106 lg ja lg 2 §106. Käsutused hõljumisajal - Käsutustehing, mis on kehtiv hõljumisajana on tühine. - Auto omand võis üle minna Mlt Ole AÕS §92 lg 1 Omandi üleminek: kokkulepe omandi ülemineku kohta (KÄSUTUSTEHING), valduse üleminek OMANDI ÜLEMINEK = KÄSUTUS Käsutustehing + valduse üleminek (vallasasi) (kanne- kinnisasja kohta) = annavad omandi üleminek e käsutuse Vallasasja heauskne omandamine § 106 lg 3 AÕS §95 lg 1 alusel Seega on omand üle läinud AÕS §95 lg 1 alusel St O ei saa oma kohutust täita. Kas O-l täitmise nõue on? §106 lg 1,2,3 kas saab öelda, et Q on heauskne
annaabi.ee 
