kollektiivlepingusse võtta järgmised sätte a) suvekuudel on tööaeg esmaspäevast kuni neljapäevani 9 tundi ja reedel 4 tundi ilma lõunavaheajata kas selline säte on seaduspärane? Ei ole seaduspärane. b) Kuidas tuleb vormistada 17- a alaealiste tööaeg, kui selles firmas on vahetustega töö ja summeeritud tööaja arvestus? Kui pikk võib olla summeeritud arvestuse korral olla arvestusperiood? 17 aastane tohib töötada 7 t päevas ja 35 t nädalas. Summeeritud tööaja puhul ei tohi tööaeg ületada arvestusperioodi lõpuks kokku lepitud tööaega. Üldine arvestusperiood 4 kuud. 4. Haiglas ei ilmunud järgmise vahetuse õde tööle. Kas õde, kes oli juba oma vahetuse lõpetanud peab tööd jätkama? Mida peab tööandja tegema? Kuidas selline töö kompenseeritakse? Töö jätkamine toimib poolte kokkuleppel. Tööandja peab leidma võimalikult
b) oluliste tegurite uurimine jiirjekorras @ oluliste tegurite k6rvaldamine d) suhtarvude kasutamine 3 Palun tiiitqlingadkavandamise "kuldreeglis" -' seda UdAt l,h-z saab laskuda detailidesse ol"mu virio* ju tildi* ettekuffi sellest, kuhu 4 Finantsplaneerimist eristab finantsarvesfusest eeskiitt see, et a) planeerimisperiood-on iildjuhul liihem kui arvestusperiood b) finantsplaneerimine on suunatud tulevikule, finantsarvestus aga minevikule c) finantsplaneerimine on vabatahtlik (soovitatav), finantsaryestus aga kohustuslik 6)a+b+c z 5 Riskikapitaliste (omakapitali investeerivaid mitte-tegevjuhte) huvitab eelk6ige see, kas: a) investeeringud on jdukohased ja piisavalt tasuvad (tasuvusaeg alla 6...8 aasta) Q kasumiliivi ja positiivne rahavoog saavutatakse piisavalt kiiresti (2...3 aastaga) Q) investeering kasvab piisavalt kiiresti (ca 8..
Kas selline tööaega puudutav kokkulepe on võimalik ning kui on, siis kas peale kokkuleppe sõlmimist on töötajal võimalik ka sellisest kokkuleppest taganeda? Vastus: Selline tööaega puudutav kokkulepe ei ole võimalik, sest tööandja tahab et töötaja töötaks umbes 52 tundi nädalas poole aasta jooksul, aga seaduse järgi ei tööaeg ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Isegi kui arvestusperiood on õige, töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. Kaasus: Töölepingu järgi pidi tööandja maksma palga töötajale iga kuu 10. kuupäeval. Palk laekus töötaja pangakontole 12. kuupäeval ning samal päeval töötaja avaldas soovi töölepingu erakorraliselt üles öelda, põhjustades oma soovi sellega, et tööandja on oluliselt viivitanud palga maksmist ja tal ei olnud võimalust endale ravimeid osta. Tööandja ei ole nõus lepingut
See, et ta töötab vaid 4 päeva nädalas ei mängi rolli. Igapäevane ja nädalane puhkeaeg peab seadusega kooskõlas olema olenemata sellest, et töötaja töötab graafiku alusel ehk summeeritud tööaja arvestuse kohaselt (kõik kassiirid/müüjad töötavad ju graafiku alusel ). TLS § 46 lg 1 sätestab üldreegli, et tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul (NB! See neljakuuline arvestusperiood on vastavalt TLS § 2 kohustuslik – pikemas arvestusperioodis ei saa kokku leppida), kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. Lõike 3 kohaselt on võimalik jõuda järgnevale kokkuleppele - tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja
mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Tihti tuleb seda teha ebakindluse tingimustes, sest raske on hinnata projekti tulevasi tulusid, kui pole teada mida tarbija täpselt soovib mõne aasta pärast või mida teevad konkurendid või kuidas muutub tootmismeetod. Põllumajanduses on mitmeid investeerimisprojektide tulemusi määravaid tegureid, nagu nt müügihind,( kulude st palgatasemed on ebakindlad,) et investeerida. 29. Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju. Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas. Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk -krediidiriskid
ehk graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodi ei ole ühtlane ehk töötaja võib töötajada ühes nädalas rohkem tuned ja/või päevi kui teises. Arvestatakse tööaega arvestusperioodi lõpus. · Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Näiteks peab töötaja teadma, millal ta järgmise kuu tööajakava teada saab ja kui pikka on tööaja arvestusperiood. · Esimesel tööaastal tekib töötajal õigus saada puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Sel juhul antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. · Töötajal on õigus saada puhkust 28 kalendripäeva. · Puhkust on õigus nõuda puhkust neile sobival ajal: naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sunnituspuhkust või vahetult pärast lapsehooldupuhkust: mehel vahetult pärast lapsehooldupuhkust või naise raseus
.. Tööaeg- iga ajavahemik, mil töötaja teeb tööd, on tööandja käsutuses ning tegutseb ja täidab kohustusi. Tööaeg võib olla päevane, või öötöö(22.00-06.00). Tööandjaon kohustatud teavitama töistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalustest ja vastupidi, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi. Haridustöötajal on tööaja kestus määratud VV määrusega. Tööaja piirang: TLS p. 46 määratleb arvestusperioodi pikkuse. Arvestusperiood-kokkuleppeline periood, mille suhtes keskmiselt tööaja piirangut ületada ei tohi. Arvestusperiood võib olla kuni 4 kuud. Tööandjal on õigus kehtestada oma töötajale lühem arvestusperiood. Seadusega võib teatud valdkondades kehtestada ka pikema arvestusperioodi. Üldiseks tööaja piirmääraks koos ületunnitööga on keskmiselt 48 tundi 7-pääevase ajavahemiku kohta kuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul. Töötajal on lubatud teha nädalas keskmiselt kuni 8 tundi ületunnitööd
2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy salajasuse eelis 16 advertising reklaamindus 17 advertising agency reklaamiagentuur
tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Tööaeg ei tohi ületada keskmiselt 4-8 tundi päevas 7päevase ajavahemiku jooksul , 4 kuulise arvestusperioodi jooksul. Kokkuleppel 5-12 tundi päevas 7 päevase ajavahemiku kohta 4 kkuulise arvestusperioodi jooksul. Summeeritud tööaeg- lepivad töötaja ja tööandja kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Arvestades 7päevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksu. Arvestusperiood on kokkuleppeline periood, mille suhtes keskmist tööaajapiirangut ei tohi ületada. Arvestusperiood üldjuhul on ajavahemik ühest kuust kuni 4 kuuni. 17. Mis on ületunnitöö ja millised on sellele kehtestatud piirangud? Ületunnitöö- töötamine üle selle aja, mis oli töölepinguga kokku lepitud. Lubatud ainult poolte kokkuleppel. Tööandja võib nõuda ületunnitöö tegemist, hea usu printsiibi alusel, ettenägematute juhtumite korral. Näiteks kahju ära hoidmine avarii korral
ja 17-aastasel töötajal 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni 4- kuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. Erandina võib kollektiivlepinguga pikendada arvestusperioodi kuni 12 kuuni: 1) tervishoiu- ; 2) hooldekande-; 3) põllumajandus- ja; 4) turismitöötajatel. Turvaseaduse kohaselt on turvatöötaja tööaja arvestusperiood kuni kuus kuud. Summeeritud tööaja puhul tööandja ja tlltaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Arvestusperiood on kokkuleppeline periood, mille suhtes keskmiselt tööaja piirangut ei tohi ületada. Reeglina on arvestusperioodiks ajavahemik ühest kuust kuni nelja kuuni. Ületunnitöö on töötegemine üle kokkulepitud tööaja. Üldjuhul on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel. Töötajal on kohustus täita tööülesandeid tööandja
Töötuskindlustusmakse ning kogumispensionimakse ei ole maksud. Maksuvõlad (2) Tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensionimakse arvestamine on kassapõhine. Käibemaksu arvestamine on tekkepõhine. Sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimakse deklareeritakse (vorm TSD) ja tasutakse Maksu- ja Tolliametile tasu maksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Käibemaksu arvestusperiood on kalendrikuu. Käibemaks deklareeritakse (vorm KMD) ning tasutakse Maksu- ja Tolliametile käibe toimumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Käibemaks Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. Käibemaksumäär on: üldjuhul 20% kaupade, teenuste müügihinnast käibemaksuta; vähendatud käibemaksumäärad on 9% ja 0% kaupade, teenuste müügihinnast käibemaksuta. Käibemaksukohustuslasel: kauba, teenuste ost käibemaksuga D käibemaks
teada saama töölepingu üleminekust 5) Töötaja poolne üleütlemine(83) 6) Tööandja poolne ülesütlemine(83) Tööaeg ja puhkeaeg Eeldatakse , et töötaja töötab 40 tundi 7 päevase ajavahemiku jooksul täistööaeg. Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas. Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevast. Tööaja summeeritud arvestatakse kokkulepitud 7 päevase ajavahemiku jooksul arvestusperioodi jooksul. Tööaja arvestusperiood on arvestusperiood mille kohta peetakse arvestust. Summeeritud tööaega kasutatakse teatavatel töökohtadel(ühistranspordijuht), päästetöötaja arvestus kuus kuud. Erisused ka transpordi töötajale. Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab kohustusi. Päevane ja öö töö(22:00-06:00). Lühendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele 1) 7-12 3 tundi päeva ja 15 tundi nädalas 2) 13-14 või kooli kohustuslikul 4 h day ja 20h week
saab), T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. TA-l on kohustus maksta töötasu ka siis - kui T viibib koolitusel; TA ei kindlusta töötajat tööga (tööseisak); T esindab töötajaid; T ei saa isiklikel põhjustel tööd teha (§38) 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud 7) tööaeg. Täistööaeg, kui töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. Kui summeeritud tööaeg, siis arvestusperiood ja tööaja teatavaks tegemise tingimused. 8) töö tegemise koht 9) puhkuse kestus 10) etteteatamistähtajad töölepingu ülesütlemiseks v etteteatamistähtaja määramise alused 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele 12) viide KL ( tuleb tutvustada KL-t) Lisaks eeltoodule tuleb kirjalikult teavitada ka (§6) · kaugtöö · renditöö · TÄHTAJALINE TÖÖLEPING - kui leping sõlmitakse määratud ajaks siis
mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Tihti tuleb seda teha ebakindluse tingimustes, sest raske on hinnata projekti tulevasi tulusid, kui pole teada mida tarbija täpselt soovib mõne aasta pärast või mida teevad konkurendid või kuidas muutub tootmismeetod. Põllumajanduse jaoks on mitmed investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude st palgatase ebakindlad. 28:Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju. Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas. Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk -krediidiriskid
Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes (tegurid, mis mõjutavad majandustulemusi) Kapitali eelarvestamise otsuseid tuleb tihti teha ebakindluse tingimustes. Seega mõjutavad projektide valikut ka teatud määral otsustajate (juhtide) subjektiivsed eelistused, intuitsioon ja arvamused. Põllumajanduse jaoks on mitmeid investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude, s.h. palga tase ebakindlad. 29. Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood ja/või mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemused üksteist erinevad, seda riskantsemaks tuleb projekti lugeda. Riski võib defineerida kui võimalikue tagajärgede varieerumise ulatuse suhtelist mõõtu ajas. Riske võib kõige üldisemalt jaotada: tootmis-, turu-, reformi-, inim-, finants-, vara- ja lepinguriskideks. Nelja esimese riski koosmõju nimetatakse äririskiks. Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik,
- Kehtib eeldus, et ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega (lg 6). - Ületunnitöö rahas hüvitamise korral 1,5 kordne töötasu (lg 7). Tööaja piirang. - Tööaeg kokku (sh ületunnitöö) keskmiselt 48 tundi nädalas arvestusperioodiga kuni neli kuud (§ 46 lg 1). - Arvestusperioodi võib kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel (§ 46 lg 2). - Arvestusperiood on kuni kuus kuud päästeteenistujatel (§ 162) ja turvatöötajatel (§ 171). - Erandina tööaeg kokkuleppel keskmiselt 52 tundi nädalas (§ 46 lg 3-5), eraldi arvestus, tööinspektor saab keelata. Öötöö ja riigipühal töötamine. - Öötöö on vahemikus 22.00 06.00 (§ 45 lg 1). Töötamist õhtusel ajal enam ei reguleerita. - 1,25 kordne töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal
- Kehtib eeldus, et ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega (lg 6). - Ületunnitöö rahas hüvitamise korral 1,5 kordne töötasu (lg 7). Tööaja piirang. - Tööaeg kokku (sh ületunnitöö) keskmiselt 48 tundi nädalas arvestusperioodiga kuni neli kuud (§ 46 lg 1). - Arvestusperioodi võib kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel (§ 46 lg 2). - Arvestusperiood on kuni kuus kuud päästeteenistujatel (§ 162) ja turvatöötajatel (§ 171). - Erandina tööaeg kokkuleppel keskmiselt 52 tundi nädalas (§ 46 lg 3-5), eraldi arvestus, tööinspektor saab keelata. Öötöö ja riigipühal töötamine. - Öötöö on vahemikus 22.00 06.00 (§ 45 lg 1). Töötamist õhtusel ajal enam ei reguleerita. - 1,25 kordne töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal
(6) Iganädalast tööaega võib pikendada 60 tunnini juhul, kui nelja järjestikuse kuu keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta. (7) Iganädalase tööaja pikendamisel 60 tunnini võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud neljakuulise arvestusperioodi asemel arvestada ka kuuekuulise keskmise tööaja arvestusperioodiga, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) selline kuuekuuline keskmise tööaja arvestusperiood on sätestatud kollektiivlepingus; 2) teostataval tööl on ettenähtavalt ajutine või perioodiline ja aastate lõikes korduv laad; 3) tööprotsessi tehnoloogilised ja korralduslikud iseärasused peavad olema osalejatele teada ja arusaadavad enne kuuekuulise keskmise tööaja arvestusperioodi algust. (8) Kui juht töötab kella 00.00 ja 06.00 vahelisel ajal, ei tohi igapäevane tööaeg ületada kümmet tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta.
investeerimisprojekti finantseerida, kuidas seda kui äriprojekti arendada ja milliseks võiksid kujuneda investeeringu tasuvusnäitajad. Kapitali eelarvestamise otsuseid tuleb tihti teha ebakindluse tingimustes. Seega mõjutavad projektide valikut ka teatud määral otsustajate subjektiivsed eelistused, intuitsioon ja arvamused. Põllumajanduse jaoks on mitmed investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude, s.h. palga tase ebakindlad. Mida pikem on arvestusperiood ja/või mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemused üksteisest erinevad, seda riskantsemaks tuleb projekti lugeda. Risk- võimalike tagajärgede varieerumise ulatuse suhteline mõõt ajas. Riske jaotatakse: tootmis, turu, reformi, inim, finants, vara ja lepinguriskideks. Äririsk- tootmis, turu, reformi ja inimriski koosmõju. Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus
Tööaeg Täistööaeg 40 tundi nädalas (TLS § 43 lg 1). Osaline tööaeg (TLS § 43 lg 1) Summeeritud tööaeg (TLS § 6 lg 6; § 43 lg 3) Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas. Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Tööaja summeeritud arvestuse korral arvestatakse kokkulepitud tööaega 7-päevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Tööaja arvestusperiood on ajavahemik, mille kohta peetakse tööaja arvestust. Tegelik tööaeg määratakse kindlaks arvestusperioodi jooksul. Summeeritud tööaega kasutatakse teatavatel ametikohtadel (nt trammi-, trolli- või bussijuhid). Teatavad erisused on päästetöötajatel (päästeteenistusseadusest), arvestusperiood 6 kuud. Samuti on teatavad erisused kehtestatud transporditöötajatele (mootorsõiduki juhi sõidu- ja puhkeaega arvestatakse sõidumeerikute alusel).
Teatud juhul lubab töölepingu seadus sellest ka kõrvale kalduda, kuid seda siiski kokkuleppel töötajaga ning tagades töötajale tervisekaitse ületöötamise eest. Kui pooled on kokku leppinud, et töötaja tööajale rakendatakse summeeritud tööaega, peab tööandja andma töötajale teada ka tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Näiteks peab töötaja teadma, millal ta järgmise kuu tööajakava teada saab ja kui pikk on tema tööaja arvestusperiood. Olukorras, kus tööandjal tekib vajadus muuta juba koostatud ja töötajale teatavaks tehtud tööajakava, tuleb tehtavad muudatused töötajaga kokku leppida. Summeeritud tööaja puhul võib esineda olukordi, kus sündmuse ettenägematuse tõttu (näiteks haigus või ootamatult võetav puhkus) töötaja ei tööta. Sellisel juhul tuleb arvestusperioodi tööaega vähendada nende päevade võrra, mil töötaja ei saanud tööd teha. Juba tööajakava
teada saama töölepingu üleminekust 5) Töötaja poolne üleütlemine(83) 6) Tööandja poolne ülesütlemine(83) Tööaeg ja puhkeaeg Eeldatakse , et töötaja töötab 40 tundi 7 päevase ajavahemiku jooksul täistööaeg. Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas. Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevast. Tööaja summeeritud arvestatakse kokkulepitud 7 päevase ajavahemiku jooksul arvestusperioodi jooksul. Tööaja arvestusperiood on arvestusperiood mille kohta peetakse arvestust. Summeeritud tööaega kasutatakse teatavatel töökohtadel(ühistranspordijuht), päästetöötaja arvestus kuus kuud. Erisused ka transpordi töötajale. Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab kohustusi. Päevane ja öö töö(22:00-06:00). Lühendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele 1) 7-12 3 tundi päeva ja 15 tundi nädalas 2) 13-14 või kooli kohustuslikul 4 h day ja 20h week
4.2. .... .... .... .... .... .... KOKKU .... .... .... .... .... Kulude arvestamine perioodi ja kogu projekti kohta Tegevuse sooritamiseks vajalike ressursside maksumus tuleb kindlaks määrata nii kogu projekti ulatuses kui ka kindla perioodi lõikes. Viimane on vajalik projekti kassavoo planeerimiseks. Optimaalne arvestusperiood on kuu. Eelarve seletuskiri kulupõhise eelarve puhul Projektijuhi palk Kuupalk 7000 krooni, töötab 12 kuud, kokku 84 000 krooni Koolitusjuhi palk Kuupalk 8500 krooni, töötab 12 kuud, kokku 102 000 krooni Ruumi rent: kuus 1000 krooni, 12 kuud, kokku 12 000 krooni Telefoni- ja sidekulud: kuus 530 krooni, 12 kuud, kokku 6360 krooni Bürootarbed: kuus 500 krooni, 12 kuud, kokku 6000 krooni Ruumi inventar: Konkreetne hinnapakkumine (mille te küsite kauplusest ja see on ruumi
ebasoodsamaid tingimusi võrreldes täistööajaga töötajaga. (3) Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Tööaja ja summeeritud tööaja mõiste tulevad, mille kohaselt tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning summeeritud tööajaks vastavalt tööaeg, mis on arvestusperioodi jooksul jaotatud ebavõrdselt. · Arvestusperiood kokkuleppeline periood, mille suhtes keskmiselt tööaja piirangut ei tohi ületada. Tavaliselt 1 kuust kuni 4 kuuni. · Tööandjal kohustus teavitada (töölepingus) töötajat tööajakava teatavaks tegemise tingimustest (võib ka viiteliselt): kohaldatavast arvestusperioodist, tööajakavast (töögraafikust) etteteatamise ajast. · Alaealisele ei tohi kohalda summeeritud tööaja arvestust, mis ületaks tema lühendatud tööaega.
haiguspuhkus jne; · einestamiseks antavad ajad; · aeg, mis kulub kodunt tööle tulekuks ja töölt koju minekuks. (9) Tööandjal on kohustus pidada töötajate tööaja üle arvestust. Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja töötajale teatama tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Näiteks peab töötaja teadma, millal ta järgmise kuu tööajakava teada saab ja kui pikk on tööaja arvestusperiood. Tööandja peab arvestama ka töötaja igapäevase puhkeajaga. Töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta. Töövahetuse pikkus kokku koos ületundidega ei tohi ületada 13 tundi. Juhul kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, tuleb talle pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdeliselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. (17 lk 28) Näiteks kui töötaja töövahetuse pikkus oli 16 tundi, peab ta sellele
päevas 35 tundi 7-päevases ajavahemikus (eraldi VV määrus) Osaline tööaeg, antud TA juures kehtestatud normist lühem tööaeg, s.o. kokkuleppe küsimus Summeeritud tööaeg – kui TL sõlmimisel ei ole võimalik kokku leppida tööajas ajaühiku kohta v töötegemise ajas, s.o töötamine tööajakava alusel. Tööaeg ei ületa arvestus- perioodi lõpuks kokku lepitud tööaega. Üldine arvestusperiood 4 kuud, saab kokku leppida ka soodsama korra. ÖÖTÖÖ (§ 45) kella 22.00-6.00 On keelatud rakendada alaealist, üksnes T nõusolekul saab rakendada rasedat. Töötasu koefitsient 1.25. Öötöötaja on iga töötaja, kes töötab öö ajal vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast v vähemalt 1/3 oma iga-aastasest tööajast. Öötöötaja tööaeg ei tohi üldjuhul ületada 8- tundi päevas seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Erandid sellest ei tohi kahjustada T tervist ega
Töötamist puhkepäevadel ei loeta ületunnitööks. Kui osa iganädalasel puhkepäeval töötamisest langeb õhtu- või ööajale, siis makstakse lisaks tasu ka õhtuse ja öötöö eest. Kokkuleppel võib töötunde nädalas ringi tõsta (va lühendatud tööpäev seoses tervisega). Võib ka tööpäeva poolitada: töö hommikul ja õhtul, vahepeal vaba (lüpsja, näitleja, autojuht jne). Summeeritud arvestus max 4 kuud arvestusperiood (pikem tööinspektori nõusolekul), st selle aja jooksul peavad töötunnid normiga klappima. 13 Riigipühad ja rahvuspüha nendel päevadel töötavad: · Elanikkonna teenindamisega seotud ettevõtted · Ettevõte, kus on katkematu tööprotsess · Kui on tootmishädavajadus
raskeveokimaks); kohalikud maksud (reklaami-, loomapidamis-, teede ja tänavate sulgemise maks jne); töötuskindlustusmakse ning kogumispensionimakse ei ole. Maksud Maksude ja maksete arvestus on kassapõhine. Sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimakse deklareeritakse (vorm TSD) ja tasutakse Maksu- ja Tolliametile töötasu maksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Käibemaksu arvestusperiood on 1 kuu. Käibemaks deklareeritakse (vorm KMD) ja tasutakse Maksu- ja Tolliametile käibe toimumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Näide. Ettevõte soetas kaupa 1200 euro eest, millele lisandus käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot, arve tasumata. Raamatupidamiskanne: D Kaup (kaubavaru) 1 200 D Käibemaks 240 K Võlad tarnijatele 1 440 Käibemaks Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. Käibemaksumäär on üldjuhul: 20%
o. täna). seda arvutades liigutakse ajas tagasi tänasesse päeva. ÜLESANNE 5 (Loengukonspekt I osa lk 25) Ettevõte hoiustab pangas 100 000 krooni üheks aastaks intressimääraga 10%. Kui suur summa (K t) on ettevõttel aasta lõpus pangas ? Lahendus K 0 = 100 000 i = 10% int ressi summa I =100000 ×0,1 =10000 krooni t = 1 aasta (s.o. arvestatavate aastate arv) Kuna raha paigutati panka üheks aastaks, siis arvestatav periood ehk intressi arvestusperiood aastates on üks aasta i K 1 = K 0 + I ehk K 1 = K 0 × (1 + ) = 110000krooni 100 ehk K 1 = 100000 + 10000 = 110000krooni Vastus: Arvestusperioodi lõpuks on ettevõtte panga arvel 110 000 krooni. ÜLESANNE 6 Leida kolmeks kuuks 16%-ga laenatud 100-lt kroonilt makstav intress? Kui suur on laenatud kapitali lõppväärtus?
o. täna). seda arvutades liigutakse ajas tagasi tänasesse päeva. ÜLESANNE 5 (Loengukonspekt I osa lk 25) Ettevõte hoiustab pangas 100 000 krooni üheks aastaks intressimääraga 10%. Kui suur summa (K t) on ettevõttel aasta lõpus pangas ? Lahendus K 0 = 100 000 i = 10% int ressi summa I =100000 ×0,1 =10000 krooni t = 1 aasta (s.o. arvestatavate aastate arv) Kuna raha paigutati panka üheks aastaks, siis arvestatav periood ehk intressi arvestusperiood aastates on üks aasta i K 1 = K 0 + I ehk K 1 = K 0 × (1 + ) = 110000krooni 100 ehk K 1 = 100000 + 10000 = 110000krooni Vastus: Arvestusperioodi lõpuks on ettevõtte panga arvel 110 000 krooni. ÜLESANNE 6 Leida kolmeks kuuks 16%-ga laenatud 100-lt kroonilt makstav intress? Kui suur on laenatud kapitali lõppväärtus?
o. täna). seda arvutades liigutakse ajas tagasi tänasesse päeva. ÜLESANNE 5 (Loengukonspekt I osa lk 25) Ettevõte hoiustab pangas 100 000 krooni üheks aastaks intressimääraga 10%. Kui suur summa (K t) on ettevõttel aasta lõpus pangas ? Lahendus K 0 = 100 000 i = 10% int ressi summa I =100000 ×0,1 =10000 krooni t = 1 aasta (s.o. arvestatavate aastate arv) Kuna raha paigutati panka üheks aastaks, siis arvestatav periood ehk intressi arvestusperiood aastates on üks aasta i K 1 = K 0 + I ehk K 1 = K 0 × (1 + ) = 110000krooni 100 ehk K 1 = 100000 + 10000 = 110000krooni Vastus: Arvestusperioodi lõpuks on ettevõtte panga arvel 110 000 krooni. ÜLESANNE 6 Leida kolmeks kuuks 16%-ga laenatud 100-lt kroonilt makstav intress? Kui suur on laenatud kapitali lõppväärtus?
päevi kui teises. Summeerimise perioodiks võib olla poolte kokkulepitud/tööandja määratud kuni neljakuuline ajavahemik (TLS § 46 lõiked 1 ja 3). 6. Leppides kokku tööaja summeerimises, peab tööandja andma töötajale teada tööaja- kava teatavaks tegemise tingimused (TLS § 6 lõige 6). Näiteks peab töötaja teadma, mis perioodi kohta on tööajakava koostatud, millal ta järgmise tööajakava teada saab ja kui pikk on tööaja arvestusperiood. Summeerimise kasutamisel peab tööandja seega määrama ära või töötajaga kokku leppima arvestusperioodi pikkuse, arvutama välja arvestusperioodi kok- kulepitud töötunnid ning lisama need tööajakavasse. 7. Tööandja peab tööajakava koostamisel, etteteatamisel ja muutmisel käituma heausk- selt. Juba esitatud ajakavas tehtavad muudatused peavad olema töötajatega läbi räägitud ning kokku lepitud. Heauskseks ei saa pidada tööandja käitumist muuta tööajakava arves-
ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg on kehtestatud normist lühem tööaeg (nt. Norm on 168 tundi kuus, osaline aeg oleks 84 tundi kuus). 71 Summeeritud tööaeg- kui TL sõlmimisel ei ole võimalik kokkuleppida tööajas ajaühiku kohta või töötegemise ajas, s.o töötamine tööajakava alusel. Tööaeg ei ületa arvestusperioondi lõpuks kokku lepitud tööaega. Üldine arvestusperiood on 4 kuud. Öötöö on kella 22.00-06.00-ni. Öötööle on keelatud rakendada alaealist. Öötöötaja on töötaja, kes töötab öö ajal vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt 1/3 oma iga-aastasest tööajast. Öötöötaja tööaeg ei tohi üldjuhul ületada 8-tundi päevas 7-päevase ajavahemiku kohta. 13. Valveaeg Töötajal on Ta-ga kokkulepe, et on kättesaadav ettenägemute tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega
4.2.3. Tööaja summeeritud arvestuse korral kohaldatakse neljakuulist arvestus-perioodi, millisel puhul nähakse tööaja algus ja lõpp, puhkamiseks ja einetamiseks antav vaheaeg ja puhkepäevad ning muu puhkeaeg ette tööajakavas, mille kinnitab töö vahetu korraldaja. Märkus: TLSi § 46 lõike 1 kohaselt kohaldatakse üldjuhul kuni neljakuulist arvestusperioodi, mistõttu on lubatud ka lühemate arvestusperioodide kohaldamine. Kuni 12kuuline arvestusperiood on lubatud kollektiivlepinguga sätestada tervishoiu, hoolekande, põllumajandus ja turismitöötajatele. 4.2.4. Tööajakava esitatakse selle alusel töötavatele töötajatele tutvumiseks vähemalt ___ päeva enne seda, kui algab arvestusperiood, mille kohta tööajakava koostati. 4.2.5. Tööajakava tehakse tööajakava alusel töötavatele töötajatele kättesaadavaks tööandja teadete stendil
meeskonnaliikmetele, laevapere liikmetele ja autojuhtidele) vastavate seadustega. Haridustöötajate tööaeg on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrusega nr 113 „Haridustöötajate tööaeg“ (RT I 2009,36,248; 2010, 64, 475). Erandina võib arvestusperioodi kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel. Turvaseaduse (RTI 23, 68, 461; 06.12.2010, 1) § 211 kohaselt on turvatöötaja tööaja arvestusperiood võib olla kuni kuus kuud“ 57. 315. Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku
projekti tulevasi tulusid, kui pole täpselt teada, mida tarbija soovib mõne aasta pärast või mida teevad konkurendid, või kuidas muutub tootmismeetod. Kõigi invest projek-ga käib kaasas ebakindlus ja seega 78 mõjut projektide valikut ka subjektiivsed eelistused, intuitsioon ja arvamused. Pm jaoks nt müügihind, kulude sh palga tase ebakindlus, kliima, turukasvu %; Mida pikem on arvestusperiood, seda suurem on riskiteguri mõju, mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemused üksteisest erinevad, seda riskantsemaks tuleb projekti lugeda. Projektide majandamistulemusi mõjutavad järgmised tegurid: turu ulatus; müügihind; turu kasvu väljavaated; nõutavad investeeringud; tootmistegurite hind; palgataseme muutumine väljaspool uuritavat objekti. 46. Riskid investeerimisel.
annaabi.ee 
