Filosoofia eksam (0)

1 Hindamata

Keskaja filosoofia jooned:

Tugev seotus religiooniga

Retrospektiivsus ehk tagasipöördumise seotus. Mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad.

Skolastiline ehk õpetuslik-kasvatuslik iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele.
Tunnetuse kolm võimalust:

Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt

Kogemusel põhinev tunnetus

Teaduslik ehk positiivne tunnetus
Kategooriline imperatiiv – tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks.
Positivism – positiivne ehk teaduslik tunnetamine.
Panteism – jumal on kõikjal looduses, loodusega identne.
Hermeneutika – mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees .
Origenes – kirikuisa , kes tõlgendas Piiblit.
Patriarh – Piibli tõlkijad
Nirvaana – kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed.
Metafüüsika – füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jääv usu ja ilmutustega seonduv üleloomulike nähtuste sfäär.
Cogito ergo sum – ratsionalismi rajaja R.Descartesi öeldud sõnad, mis tähendavad, et kui inimene ei mõtle, siis järelikult teda ei ole olemas.
Monism – üks alge. Näiteks Thales leidis, et algeks on vesi, Anaximenes aga et õhk.
Asi iseeneses – tunnetusteoreetiline vaade. Inimese teadvuses on olemas sõltumatute asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad.
Paradigma – teadustegemise viis, mis omandatakse eeskuju najal .
Dualism – kahe alge käsitlus. Keha ja hing; sisu ja vorm. Nähtused ja asjad koosnevad kahest algest.
Pragmatism – teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas. Senised seisukohad, ida on peetud tõesteks, tuleb kogemusi, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, alles siis on need tõesed ja väärtuslikud.
Kierkegaardi eksistentsi staadiumid:

Esteetiline – inimese tähelepanu on koondatud naudingule

Eetiline – märksõnaks kõlbeline kohus

Religioosne – inimene seisab vastamisi jumalaga ning jääb teiste inimeste seas üksi.
Peamised usutunnistused:

Sloveenia – katoliiklus

Bulgaaria – ortodoksid ehk õigeusklikud

Albaania – islam

Inglismaa – angligaanid ehk väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protestandid

Island – protestandid ehk luterlased
O.Spengler – väitis, et iga kultuur hukkub kord. Inimesed jäävad, aga kultuuri ei ole juhul kui uut kultuuri ei teki.
Anaximenes – miletose koolkond. Maa on taldrik , mis hõljub õhus. Õhk on ürgaine, mis seostub eluga.
T. Hertzl – sionism. Juutide rahvuslik vabadusliikumine . Juudid ei ole kusagil kaitstud, tuleb luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi.
K.Popper – kirjeldas, kuidas kaasajastamisega vabaneda diktatuurist. Kaasajastamine eeldab ühiskonan avardamist.
Titus Lucretius Carus – tema teos „Asjade loomusest“ esindas epikureismi. Tegemist oli poeemiga. Kreeklased arvasid, et ühiskonnast tuleb eemalduda, tema arvas, et ühiskonna probleemidega tuleb tegeleda.
Hegel – pidas vaimufilosoofia kõrgeimaks astmeks absoluutset vaimu.
Xenophanes – kreeka filosoof , eleaatide koolkonna rajaja. Panteismi esindaja. Müüdid on inimeste väljamõeldis.
Aabraham – juutide esiisa, vana Testament
B- Spinoza – ratsionalit, juudi päritolu hollandi filosoof.
T. Hobbes – empirist, materialist , ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping.
A. Comte – positivism. Teaduslik tunnetamine, mõtlemise kolm staadiumit.
Dzainism on pluralistlik õpetus. Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism .
Pluralismi arenguetapid :

Empedokles – maailmas on neli alget. Hipokrates – inimese organismis on neli alget – veri , lima, tume sapp ja hele sapp. Inimese keha tekkis üksikute elundite kauba, mis pidid omavahel sobima .

Anaxagoras – aineosakesed ehk seemned. Kõik koosneb seemnetest.

Leukippos ja demokritos – maailm koosneb atomostest. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda . Demokritos – aatomid erinevad üksteisest. Kuni aatomid liiguvad, seni on elu. Demokraatia veendunud pooldaja . Parem olla vanee ja demokraatlikus ühiskonnas kui rikkas ja mitte demokraatlikus. Kes tahab valitseda teisi, peab oskama esmalt valitseda iseennast.
T.More – utoopia
Platon – politeia
I. Kant – praktilise mõistuse kriitika
O.Sengler – õhtumaa allakäik
A.Schopenhauer – maailm kui tahe ja kujutlus
Antisemitismi kolm põhjust:

Kristlastepoolne süüdistamine Jeesuse surmas

Inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle

Viha Siioni tarkade protokolli ehk juutide maailma valitsemise kava suhtes. 1930.ndatel oli kohtuprotsess , milel otsuses on kirjas, et sellist kava ei ole olnud ning protokoll on võltsing. Protokollid olevat väidetavalt tulnud hoopis venemaalt ning et Nikolai II salateenistus tegi need. Hitler tahtis, et koolis loetaks seda protokolli ,et inimesed mõistaksid juutide ohtlikkust Saksamaale ja kogu maailmale. Et juudid tahavad rahaga inimesi osta ja panna oma inimesed valitsema.
Hellenistlikud filosoofiavoolud ja esindajad

Skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia – Pyrrhon

Epikureism – Epikuros

Stoitsism – häirimatus, stoiline olek, rahu – Zenon
Rooma helleniseerumine väljendus:

Hellenistlikud õpetused – skeptitsism, epikureism, stoitsism.

Rooma mütoloogia sarnanes kreeklaste omale, ka eeposed

Roomalstel riigi keeleks ladina keel ning kreeka keel peegeldas Roomas haritust.

Haridussüsteem, mis oli sarnane kreeklaste omaga .
Küünikud – väljapääsmatusetunne. Totaalne põlgus kaasaegse ühiskonna, seaduste, kommete ja väärtuste vastu. Eitasid moraali, milel varjus tehakse alatusi. Pole võimalik muuta maailma, vaid enda suhtumist sellesse.
Skeptikud – vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab otsustamata, sest nii poolt- kui vastuargumente on samapalju. Lähtuti seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse.
Troobid – kõik asjad on alati seoses teiste asjadega. Eelkõige seos tajuga ja selle seisundiga. Asjade omavaheline seos. Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt.
Stoikud – saatusele allumise ja kohuse eetika . Aluseks on usk maailma mõistuspärasusesse. Mõõdukalt rõõmsameelne ning seisab kõrgemal igapäevasest elust.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

190262 Õppematerjali autor

Filosoofia eksamiküsimused rida I ja II

Ajakiri akadeemia. Kolmveerand materjalidest peaks olema originaal dokumendid (mitte internet). Viitetehnika kasutamine faktid, tsitaadid peaks olema viidatud. (viidata lehekülje all numbritega). Teemale: Kuritöö ja karistus, retsensioonid, mingi idioot ... Filosoofia määratlemine: 1) Sokrates ütles, et tarkuse armastus (phileo sophia). ,,Ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea". 2) J. G. Fichte (Saksa k. Wissenschaftslehre e. teadusõpetus). Filosoofia annab alusteadmised, millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus. 3) D. Hume Inglane. filosoofia on teadusteisand. I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad põhimõtted, oma elufilosoofia). II) Filosoofiat võib võtta ka kui teatud maailmavaadet. See peegeldab ettekujutisi inimesi ümbritsevast maailmast (igal inimesel on olemas oma ettekujutus, maailmapilt ümbritsevast). Kuidas kujuneb?

Filosoofia

Rohkem sarnaseid