FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Dualism - dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus
a. Loodusest Anaximandros on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer 8. Rooma helleniseerumine väljendus c. Õhtumaa allakäik O. Spengler A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn ka Kreeka filosoofia. e. Politeia Platon B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( 4. Kes olid järgmised isikud? C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka a
teki - Anaximenes miletose koolkond, maa on taldrik,mis hõljub õhus, õhk seostub eluga, ürgaine on õhk - T. Hertzl sionism, juudi rahvuslik vabadusliikumine, juudid ei ole kuskil kaitstud, tule luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi - K. Popper kirjeldas kuidas vabaneda diktaruutist kaasajastamisega, mis eeldab ühiskonna avamist - Titus Lucretius Carus - Epikureismi esindas, tema teos ,,Asjade loomusest"(de rerum natura). Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. T.L.Caruse arvates tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. Kreeklased arvasid, et tuleb eemalduda ühiskonnast. 5. väide vale või õige Dzainism oli monistlik õpetus ainsaks substantsiks oli Tattva (väide on vale... dzanism on pluralistlik) 6. täida lüngad Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism 7. Antisemitismi kolm põhjust A. kristlastepoolne süüdistus Jeesuse surm B. inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle
võltsing. Protokollid olevat väidetavalt tulnud hoopis venemaalt ning et Nikolai II salateenistus tegi need. Hitler tahtis, et koolis loetaks seda protokolli ,et inimesed mõistaksid juutide ohtlikkust Saksamaale ja kogu maailmale. Et juudid tahavad rahaga inimesi osta ja panna oma inimesed valitsema. Hellenistlikud filosoofiavoolud ja esindajad 1. Skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia Pyrrhon 2. Epikureism Epikuros 3. Stoitsism häirimatus, stoiline olek, rahu Zenon Rooma helleniseerumine väljendus: 1. Hellenistlikud õpetused skeptitsism, epikureism, stoitsism. 2. Rooma mütoloogia sarnanes kreeklaste omale, ka eeposed 3. Roomalstel riigi keeleks ladina keel ning kreeka keel peegeldas Roomas haritust. 4. Haridussüsteem, mis oli sarnane kreeklaste omaga. Küünikud väljapääsmatusetunne. Totaalne põlgus kaasaegse ühiskonna, seaduste, kommete ja
7) Mis iseloomustasid helleniseerumist Roomas? 3p e) inimlik kadedus juutide edukuse pärast a) sarnane mütoloogia - müüdid ja eeposed 8) Hellenismiajastu koolkonnad, esindajad 3p b) koolid organiseeritud kreeka eeskujul, kreeka keel roomas kõrghariduse a) skeptitsism - Phyrron kriteerium b) epikureism - Epikuros, II laine Atomism - Demokritos, Eukippos c) Kreeka õpetuste ülekandumine Roomasse - skeptitsism, epikureism, stoitsism c) stoitsism - Zenon 9) Comte inimmõtlemise arengu 3 staadiumi 3p 8) Kierkegraadi inimese eksistentsi etapid 3p a) teoloogiline e fiktiivne - mõtlemine väljamõeldiste küüsis
18.november.2011 HELLENISM Hellenistlikud õpetused. Skeptitsism. kes kahtleb, skeptikus ehk uuriv . Pyrrhon ,, kunagi ei saa midagi kindlat väita, kuna alati on võimalik leida vastuväiteid ,, ta ei võta seisukohta, erapooletu Oli pidevalt sügavates mõtetes Timon ,, kõik on näiline ,, MULLE TUNDUB ET ON. ,, kas mesi on magus, seda ma ei tea .. aga ma tean, et ta tundub mulle et ta on magus ,, näiline! Nihilism- eitav Gorgias eitaja EPIKUROSE ÕPETUS - epikureism. Epikuurose aed. F- pinnas. L- loogika. (tara) E- eetka. (vili) See oli epikuurose filosoofiline struktuur. Liiguvad oma raskuse tõttu. Aatomid liiguvad tühja ruumi tõttu. Hedonistlik moraal, Stoitsim ( kolmas õpetus hellenismis ) STOILINE stoilisus- Eklektiline, stiililt või õpetuselt mitte ühtne Vana-rooma Divide et impera Dividend jagaja ja valitse printsiip Jagamise all mõeldi? Anti provintsidele õigusi, näiliselt.
eetika(sest peab kasvatsema voorusliku kodanike) poliitika 3. Loomingulised teadmised maalid skulptuurid käsitöö Aristotelest peetakse loogika kui teaduse rajajaks. Aristotelese arvates in igas asjas nii mateeria (aine) kui vorm (idee) ning neid lahutada ei ole võimalik. NT. Laua mateeriaks võib olla puit, kuid mingi hunnik puitu ei ole laud. Selleks et puidust saaks laud, peab selles realiseeruma laua vorm. 8. Epikureism (Epikuros), Stoitsism (Seneca), Skeptikud, Küünikud (Diogenes). Õpetuse nimi Milline elu on Kuidas saavutada Kas maailma saab õnnelik? õnnelikku elu? muuta? Liider Epikureism Kui inimesel pole Tuleb elada lihtsalt Maailma saab kehalisi kannatusi ja rahuldada oma muuta, sest
· Atomistid Nimeta 3 antiikfilosoofia tähtsaimat filosoofi. · Sokrates (469-399 e.m.a.) · Platon (428/27-348/47 e.m.a.) · Aristoteles (384-322 e.m.a.) Mis toimus antiikfilosoofia klassikajärgsel periood? · klassikalise mõtte edasiarendamine mitmesugustes koolides, aga ka olemasoleva problemaatika kordamine. Millised on antiikaja filosoofia klassikajärgse perioodi 5 alavormi? · a.) Sokraatilised koolid: · Küünikud · Kürenaikud (Eukleides) · b.) stoitsism · c.) epikureism · d.) skeptitsism · e.) uusplatonism Nimeta keskaegse realismi filosoofe. · Johannes Scotus (810-877) · Anselm Canterbury`st (1033-1109) · Abelard (1071-1142) · Roger Bacon (1211-1294) · Occom William (1300-1349) · Püha(k) Augustinus (1354-1430) · Pühak Aquino Thomas (1225-1274) (Ingellik doktor) Nimeta üks natuurfilosoof. · Nicolaus Cusanus: Geordano Bruno Nimeta täppisteaduslikke filosoofe. · Leonardo da Vinci (1452-1519)
Parem on olla kasvõi vaene, aga demokraatlikus ühiskonnas, kui rikas aga ebademokraatlikus. St vabadus on parem orjusest. Tema soovitus valitsejatele kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda kõigepealt iseennast. Aforismid: arukas on inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. 8. Rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga 9. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga
jne. konfidentsiaalsus, kohustused, tööülesanded jne. Joonis 1. 10 käsku (Alland Parman, Miks Jeesus suri? Kehra, 1992 Eetikateooriate klassifikatsioon KLASSIKALISED TEOORIAD püüavad vastata kahele küsimusele: - missugune on õige inimväärne elu? - kuidas peaks inimene käituma? Klassikaliste teooriate hulka kuuluvad platonism, Aristotelese ,,kuldse kesktee doktriin", eudaimonism, hedonism, stoitsism, epikureism, kristlik eetika, I. Kanti ,,kategoorilise imperatiivi" doktriin jt. PLATONISM filosoofi Platoni ja ta järelkäijate idealistlik õpetus, mille järgi aistitavate asjade maailma kõrval ja sellest kõrgemal eksisteerivat mingi tõeline , mõistusega tabavate ideede maailm, kuna asjad on vaid ideede varjud. ARISTOTELESE ,,KULDSE KESKTEE DOKTRIIN" - Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on
Budausulistele tähendas vabasurm ainult eluvormi muutumist, sest hing sünnib uuesti koos uue ilme ja vormiga. Jaapanis, Indias ja Hiinas oli vabasurm suures lugupidamises ja peeti isegi kiiduväärt teoks, seda enam, et suur Buddha näljaajal ise oma elu lõpetas. Selleks, et teised inimesed tema enda lihast toituda võiksid. 2.2. Suitsiidid antiikajal Epikuurlaste (epikuurlane- epikureismi pooldaja, elunautleja, inimene kes hindab üle kõige isiklikku mõnu ja meelelisi naudinguid; epikureism – õnn seisneb ärevusest hoidumises ja rahumeelses naudingus.) ja stoikude ( stoiku- stoitsismi pooldaja, inimene kes kindlalt ja mehiselt talub õnnetusi; stoitsism – mõistuspärast eluviisi ja enesevalitsemist rõhutav valgustuslik suund antiikfilosoofias.) arvates tasus elust kinni hoida ainult sellisel juhul, kui see on hea ja meeldiv, vastasel juhul oleks sõgedus jätkata. Pütaagorlased (pütagoreistlik koolkond, Pythagorase rajatud usulis-eetilise ja filosoofilise
Kui enne kreeklased määratlesid end oma linnriigi ehk polise järgi (näiteks teebalane, korintlane), siis nüüd määratlesid end kreeklaste ehk hellenitena. Sellele aitas kaasa ühise kreeka keele (koinee) välja kujunemine. 3. Kosmopolitism ehk enda maailma kodanikuna määratlemine 4. tekkisid uued kultuuri keskused Aleksandria Egiptuses, mis hakkas isegi Ateenat varjutama. Hellenistlikud õpetused: 1. skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia 2. epikureism 3. stoitsism SKEPTITSISM Skeptitsismi nimetati vanakreeka keeles skepsis ja skeptikut skeptikos. Rajajaks Pyrrhon (360-270 eKr). Sõnastas skeptitsismi kõige paremini- kunagi ei saa midagi kindlat väita, kuna alati on võimalik leida vastuväide. Seetõttu on parem, kui ei võeta seisukohta. Mitte kunafgi ei saa kindlalt öelda, et asjad on nii või teisiti, asjad näivad meile niimoodi.
Plutarchost, tegutsesid ikka veel Platoni akadeemia ja peripateetikute kool. Hilisantiikaja filosoofia - Antiikaja lõpu filosoofiat iseloomustab üha tugevnev usundilisus. Maisusele seljapööramist soodustas Rooma riigi langus. Klasse, ühiskonnaakihte ja rahvaid haaranud kindlusetus- ning väljapääsmatustunne. Ka stoikute, küünikute, Aristotelese, skeptikute ja eklektikute õpetusse sugenes usun- dilisi jooni, erandiks oli üksnes epikureism. Platoni filosoofia teisenes uusplatonismiks ning sellest sai hilisantiikaja filosoofia peamine vool. Uusplatonismi tekkele eelnesid katsed ühendada kreeka, Idamaade ja juudi filosoofia (Philon) sugemeid ning pütagoreismi uuendamine. Neid kõiki iseloomustas tugev müstitsism ja tunglemine ülemaisusse. Uus-platonismi rajas Ammonios Sakkas, tuntuimad esindajad olid Porphyrios ja Proklos, kuid keskseks kujunes Plotinos. Uusplatonismis
Nendel meestel on põhjapanev tähendus kogu antiiksele filosoofiale. 3.Klassikajärgne periood (3. saj eKr 6. saj p.Kr) Seda perioodi nimetatakse ka Aristotelesele järgnevaks ajastuks ja seda iseloomustab ühelt poolt klassikalise mõtlsemise edasiarendamine mitmesugustes vooludes ja koolides, teisalt aga ka juba olemasoleva filosoofilise ainese kordamine. Seda pikka ajastut võime vaadelda kolmes ulatuslikus perioodis: a) klassikajärgsed koolkonnad stoitsim, epikureism, skeptitsism; b) elektilised koolkonnad hilisem skeptitsisim ja uusidealistlikud uuenduspüüded; c) klassikalise idealismi järelõitseng uusplatonismis. [5:11] Üldiseloomustus Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu-ja maailmaseletamise elemente,
sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil. Näiteks Martin Luther oli algul pigem mõjustatud nn saksa müstika
sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil. Näiteks Martin Luther oli algul pigem mõjustatud nn saksa müstika mõttesuunast. Saksa
igale väitele on võimalik leida vastuväide. Skeptik hoidub tõsikindlate otsuste langetamisest, ta leiab et nii on parem. Ja samas aitab vältida ka vigu. Iga asi on näiline. Pyrrhoni kõige kuulsam õpilane Timon mesi on magus, seda ma ei tea, aga ma tean vaid, et ta tundub mulle magus. Skeptitsismi keskuseks saab Platoni akadeemia. Akadeemiline skepsis. Seotud tihedalt ratsionalismiga. Uusaja skeptitsism. 2. Epikureism Rajaja paistis silma sellega, et küsis hästi palju koguaeg noorena. Läks Ateenasse Epikurose aed. Vaba atmosfäär: naised, orjad võisid käia. Filosoofia Koosneb kolmest osast: füüsika (meenutama viljakat pinnast aias), loogika (pidi sarnanema piirde taraga mis ümbritseb aeda) , eetika (viljad, mis sellest pinnasest võrsuvad) Teise laine aatomi õpetus erinevus esimese lainega aatomite liikumise põhjus Leidis et
2saj lõpp 1saj algul hakkas kujunema ka filosoofia õppimine. Hilise vabariigi ajal hakati üha enam huvituma filosoofiast. Filosoofia koolkondi oli palju aga populaarseimaks sai stoa. Stoa õpetusi peeti sarnaseks Vana-Rooma ideaalidega, arvati et stoa filosoofias on esile tõstetud paljud vanad ideaalid. Hiline stoa millega roomlased kokku puutuvad on suht eklektiline, seal on palju teiste koolkondade mõjusid. Teine suur filosoofia suund oli epikureism, selle propageeria oli Lucretius, ta on kirjutanud ühe poeemi asjade loomisest. Epikuurlaste ja stoikude filosoofia koolkonnad on esialgu väga erinevad, aga neil on palju kokkupuute punkte. Igapäevane eluolu muutub palju 3saj eKr, hakatakse hankima endale kaugelt toodud luksuskaupu. Populaarseks muutusid igasugused kallid riided, kalliskivid ja vürtsid. Hilise vabariigi ajal roomlaste söömiskombed oluliselt muutuvad,
annaabi.ee 
